tunnustus

Selgusid kodanikuühiskonna aasta tegijad

Vabaühenduste liit EMSL kuulutas välja tänavused kodanikuühiskonna aasta tegija tiitli saajad, kelleks on vabaühendustest Toidupank ja äriettevõtetest EMT. Aasta missiooniinimeseks valiti Liia Hänni ning aasta teoks NO99 teatri “Ühtne Eesti”. Esmakordselt välja antud aasta pioneeri tiitli sai Garage48.

Tunnustus jäeti välja andmata avaliku võimu esindaja kategoorias, sest valiku teinud EMSLi nõukogu ei leidnud tänavusest selliseid silmapaistvaid näiteid nagu kaasamise edendaja Hille Hinsberg eelmisel aastal või e-kodaniku harta loonud Riigikontroll üle-eelmisel. Loe edasi: Selgusid kodanikuühiskonna aasta tegijad

Valga muuseumi sõbraks valiti Endla Schasmin

Valga muuseumi sõbraks valiti tänavu Valga keskraamatukogu direktor Endla Schasmin.Selle aasta sisse jäi mitmeid ühiseid tegemisi: lugemisaasta lumememmekett Säde pargis, ühisnäitus “Kirjutavad kunstnikud” ja muinasjututeemalised muuseumitunnid mudilastele. Juba teist aastat saab Valga muuseumi sõber tänutäheks koostöö eest Valga muuseumi tunnusvärvides Valgamaa lammaste villast kootud sokid.

Tahkuranna valla vapimärgi pälvis Ilmar Tõnisson

Tahkuranna valla aastapäevaüritusel-jõulupeol anti valla vapimärk pidulikult üle pool sajandit Pärnumaal ja Eesti muusikarindel tegutsenud dirigendile, pedagoogile ja interpreedile Ilmar Tõnissonile (pildil), teatab Pärnu Postimees.

Tahkuranna vallasekretär Ulvi Poopuu sõnas, et vapimärgile oli esitatud kaks kandidaati, kuid vallal on kombeks anda aastas välja üks märk.

Varem on vald vapimärki välja andnud Eesti Vabariigi aastapäeval, nüüdsest tehakse seda valla aastapäeval.

Aastatel 1992-1998 organiseeris Tõnisson Tahkuranna rahvusvahelisi muusikakursusi, mis 1993. aastast kuulusid Euroopa noorte suvelaagrite ühendusse.

Tahkuranna laagri eesmärk oli anda noortele muusikutele orkestrimängu kogemus ja arendada pillimänguoskust.

Käesoleva aasta 10. augustil täitus teenekal muusikainimesel 75 eluaastat.

Mulgimaal jagatakse tunnustust kultuuri- ja spordirahvale

parl — Kultuuripärl läheb Aivar Trallmannile. Elmo Riigi foto (Sakala)

Kolmapäeval pärimusmuusika aidas peetaval ”Pärlipeol” jagatakse tunnustust Viljandimaa tegusale kultuurirahvale ja tublidele sportlastele.

Lõppeva aasta Viljandimaa Kultuuripärl läheb Viljandi muusika- ja kultuurielu rikastajale Aivar Trallmannile.

Kultuurkapitali maakondliku aastapreemia saavad:

• Maire Sala — kalmistukultuuri tutvustaja, väärtustaja ja talletaja, näituse ”Eesti matus” koostaja, raamatute ”Igaviku teele” ning ”Viljandimaa kalmistute lugu” autor.
• Viljandimaa Kammerkoor — tänavu kümneaastaseks saanud Viljandimaa koorimuusika edendaja, kellel ilmus esimene heliplaat ”Mõni asi on ilmas püha”, Bratislava rahvusvahelise koorikonkursi hõbe- ja kuld-diplomi laureaat. Koori dirigendid on Toomas Voll, Kadi Ritsing ja Jüri Liiva.
• Mulgipidu 2010 — Karksi ordulinnuses peetud esimesel Mulgi laulu- ja tantsupeol osales 61 kollektiivi 1000 laulja ja tantsijaga kogu ajalooliselt Mulgimaalt. Peo eestvedajad olid Alli Laande ja Kristel Habakukk.
• Malle Saarelaid — kauaaegne kunstiõpetaja, erivajadustega noorte kunstistuudio Keldristuudio juhendaja ja invateatri Karlanda dekoraator-kostümeerija.
• Evi Eilonen — kauaaegne Saarepeedi põhikooli ajalooõpetaja, kohaliku kodu-, kooli- ja kultuuriloo uurija ja talletaja.
• Priit Noorhani — Viljandi džässiklubi eestvedaja.
• Märt Tomp — Kärstna piirkonna noorte spordielu eestvedaja.
• Toomas Aavasalu — Tääksi spordielu koordineerija ja suusamaja ehituse eestvedaja.
• Valdeko Kalma — maadlusklubi Tulevik eestvedaja.
• Margus Keerutaja — Viljandi Metalli võrkpallinaiskonna mänedžer.

Viljandimaa rahvakultuuri auhinna laureaadid:

• Valeri Velbaum — katuselaastumeister, meeste käsitöö traditsioonide hoidja ja edendaja.
• Kersti Vunder — Tarvastu valla tantsukultuuri hoidja ja edendaja.
• Tiiu Siim — mitmekülgne ja energiline kultuurielu eestvedaja.
• Riina Mankin — segakoori Ilmatar koorijuht ja laulutraditsiooni edendaja.
• Alli Laande— mulgi keele ja kultuuri arendaja ning edendaja.
• Leida Mägi — Viljandimaa rahvakunstiühingu asutaja ja kauaaegne eestvedaja.
Pärlipeol annab Viljandimaa spordiliit karikad aasta parimatele sportlastele ja maavalitsus tunnuskirja liikumise ”Vallarahvas liikuma” laureaatidele.
Viljandimaa parim meessportlane on sõudja, Euroopa meistrivõistlustel paarisaerulises kahepaadis hõbemedali võitnud Kaspar Taimsoo. Naissportlastest pälvib parima tunnustuse võrkpallur Anu Ennok, kes on Viljandimaa aasta võistkonnaks nimetatud naiskonna Viljandi Metall liige. Parimad noorsportlased valiti kergejõustiklaste seast: need on Kätlin Tõllasson ja Martin Männik. Aasta tegija tiitel määrati Viljandi rattaklubile ning aasta ürituseks valiti esimene Mulgi uisumaraton.

Allikas: Sakala.ajaleht.ee

Sindi tunnustas parimaid

sindi linnavalitsushoone — Sindi linnavalitsushoone. Foto: Urmas Luik

Laupäeval toimus Sindi seltsimajas linna pidulik jõulukontsert, millel tunnustati ka linna parimaid sportlasi ja avalikustati konkursi „Kaunim kodu 2010“ võitja.

Sindi linnavalitsuse pressiesindaja Viktor Kaarneeme teatel anti pärast linnapea Anu Vassviki jõulupöördumist üle konkursi „Sindi linna kaunim kodu 2010“ auhind. Sindi kõige ilusama kodu omanikud on Monica ja Arko Kask, kes elavad Sindis Tihase tänaval.

Üritusel tunnustati ka Sindi spordiklubi Kalju sportlasi ja treenereid. Treeneritest pälvisid tunnustuse tõstetreener Juhannes Kask, poksitreener Jüri Mozessov, kabetreener Arvi Tamm ja lauatennise treener Andres Kull.

Sportlastest tänati ja tunnustati Janet ja Hendrik Tamme, Ülle Miili, Siiri Univeri, Jüri Siigurit, Erik Volõskot, Šamil Kurbanovit, Kristo Kalmot, Maarika ja Marko Buhti, Sten Sillaotsa, Allan Kuusikut, ja Merilin Nõmme.

Tänu avaldati ka Sindi kultuurielu ja spordi toetajatele aktsiaseltsidele Pajo ja Fein-Elast Estonia. Lisaks teenis kiituse Sindi sõprade selts.

Pidulikul jõulukontserdil astusid üles Sindi laulukoor ja ansambel Šal-lal-laa, Tarvastu segakoor Üits viis ning Pärnu noorte puhkpilliorkester.

Allikas: parnupostimees.ee

Anne Vabarna nimelise omakultuuripreemia saavad Tea Korela ja Erki Meister

Esmaspäeval, 20. detsembril toimub Värskas traditsiooniline Anne Vabarna mälestusele pühendatud omakultuuriõhtu, kus antakse üle käesoleva aasta omakultuuripreemiate auhinnad.

Sündmus algab kell 13 mälestusminutitega lauluema Anne Vabarna haual Värska kalmistul. Kell 14 antakse Värska kultuurikeskuses üle Anne Vabarna nimelised omakultuuripreemiad. Tänavu saab vallasisese preemia Tea Korela Saatse Seto Muuseumi püsiekspositsiooni valmimise ja õueala kujundamise eest. Vallavälise preemia saab Erki Meister Seto sümfoonia „Peko“ loomise eest.

5000-krooniseid preemiaid on Värska vallavalitsus andnud välja alates 1995. aastast jooksva aasta saavutuste ja panuse eest seto omakultuuri. Anne Vabarna nimeline omakultuuriõhtu on avalik üritus ja sinna on oodatud kõik, kellele seto kultuur on oluline. Sündmust toetab Setomaa kultuuriprogramm.

Allikas: polvamaa.ee

Saare maakonna kultuuriaasta sai joone alla

Kultuuriaasta pidulikul lõpuüritusel oli Muhumaal taaskord põhjust uhkust tunda oma tublide poegade üle – nii tänavune Hendrik Krummi nimelise kultuuristipendiumi laureaat kui ka Kultuuripärl 2010 on pärit Muhust, veel enam, neid seob õpetaja-õpilase suhe: rahvapillimängu edendaja Vello Tikerpalu ja saksofonist Villu Veski.

“See on küll täitsa ootamatu,” sõnas värske Hendrik Krummi stipendiumi laureaat, “oleks seda vähegi teadnud, oleks ikka lipsu ka kaela pannud.” Vello Tikerpalu tänas Saare maavalitsust ja Saare maakonda, kuhu ka muhulased on oma osa andnud, aga kõige suuremad tänud läksid muhulastele, tänu kellele on ta saanud seda pillipisikut edasi anda. Ta avaldas lootust, et “mis üle nulli läheb”, see on juba – mis tuleb, see tuleb.

Tänavune Hendrik Krummi preemia laureaat sündis 1. septembril 1940. aastal Vana-Vigalas, koolis käis Peru 7-klassilises koolis. Esimeseks pilliks oli laste akordion, millel ta oskas 1. klassi minnes mängida juba kuut lugu. Aastal 1970 kolis ta elama Muhusse, kus kohe alustas Hellamaa koolis rahvapillide õpetamisega.

Loe edasi: Saare maakonna kultuuriaasta sai joone alla

Sindi Sõprade Selts pälvis tunnustuse

2__320x240_sobrad_puu — Sindi Sõprade Selts

14. detsembril toimus Pärnumaa kodanikeühiskonna 2010. aasta parimate tunnustusüritus, kus tunnustati lőppeva aasta kodukandi ja kodanikuühiskonna tegijaid.

Vastuvőtule oli kutsutud Pärnumaa parimad tegijad, kui ka nominendid. Pärnumaa ettevőtlus- ja arenduskeskus koostöös Pärnu Maavalitsuse ja Pärnumaa Omavalitsuste Liiduga selgitasid aasta tegijaid viies kategoorias: parim kodanikeühendus, kodanikualgatust toetav äriühing, kohalik omavalitsus ja kodanikuühiskonna aasta tegu. Parima kodanikeühenduse kategoorias oli kandidaate viis, nende hulgas märgitigi ära MTÜ Sindi Sőprade Selts. Nominentideks olid veel MTÜ Edela Eesti Arenduskeskus, MTÜ Silla Külaselt ja MTÜ Pärnu Naiste Varjupaik. Laureaadiks valiti MTÜ Surju-Ilvese Küla Selts.

Allikas: Sindi linn
Foto: MTÜ Sindi Sõprade Selts

Valgamaa Noorsootöökeskuse Tankla loomine on Eesti noortevaldkonna aasta tegu

9. detsembril leidis Tallinnas, Kadrioru lossis aset noorsootöötajate 2010. aasta tunnustusüritus. Sündmuse eesmärgiks oli tunnustada noortevaldkonna tublimaid tegijaid sel aastal. Eesti Noorsootöö Keskus hindas Marek Meki ja Siiri Liiva panust Valgamaa Noorsootöökeskuse Tankla käivitamisel 2010. aasta Eesti noortevaldkonna aasta teoks kahe teise laureaadi kõrval.

Loe edasi: Valgamaa Noorsootöökeskuse Tankla loomine on Eesti noortevaldkonna aasta tegu

Saaremaa aasta naiskodukaitsja on Laine Tarvis

Laupäeval Sandla kultuurimajas toimunud Saaremaa naiskodukaitsjate aastapäevapeol kuulutati välja ka tänavune aasta naiskodukaitsja, kelleks osutus Laine Tarvis (pildil), teatab tänane Meie Maa.

„Meie juhatuse otsus oli vankumatult üksmeelne, sest ei ole meie väärikal juubeliaastal teist nii väärikat naiskodukaitsjat, kes oleks nii palju panustanud meie organisatsioonile, Kaitseliidule kui ka kogu riigile,” vahendas Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna esinaine Rita Loel.

Laine Tarvis ütles aunimetuse eest tänades, et see võtab teda sõnatuks.

Piusal tunnustati Põlvamaa paremaid turisminduses ja jagati tiitleid

Läinud nädalal Piusa külastuskeskuses toimunud Põlvamaa turismiettevõtjate ümarlaual kuulutati välja aasta parimad turismitegijad ja jagati tiitleid.

Aasta turismitöötaja tiitli pälvis tänavu Räpina hotelli peaadministraator Katerin Rämmar. Katerin saavutas Euroopa turismi- ja hotellikoolide rahvusvahelistel kutsevõistlustel pronksmedali. Samuti on ta olnud peamine eestvedaja Räpina hotelli osalemises EASi kvaliteedijuhtimise programmis. Ära märgiti selles kategoorias veel Kiudoski restorani peakokk Kristofer Solnik ning Jaan ja Elna Koort klubist Aal.

Aasta turundustegu tiitliga pärjati Värska Sanatoorium. Värska Sanatooriumi initsiatiivil on saavutatud Venemaaga märkimisväärne koostöö – nii näiteks avati 2010. aastal bussiliin marsruudil Peterburg-Värska. Samuti on andnud tulemusi Värska Sanatooriumi ja MTÜ Setomaa Turism tegevus seoses viisaküsimustega – viisataotlemine on kiirenenud ja lihtsustunud. 2010. aastal on Vene turistide osakaal Põlvamaal suurenenud. Äramärkimist turundusteo kategoorias leidsid veel OÜ Matkajuht, Anu Jõesaare ja Lauri Kulpsoo raamat „Taluperenaiste hoidised“ ning koolitaja Ena Drenkhan.

Aasta atraktiivseimaks uustulnukaks valiti tänavu Eesti Maanteemuuseumi uus ekspositsioon Teeaeg. Välialade avamine tõi kaasa külastajate arvu kasvu (ligi 30 000), uued atraktsioonid loovad lisaväärtust kogu piirkonnale. Nominentide hulgas olid ka Mooste Viinavabrikusse rajatud Eesti Fototurismi Keskus, Räpina hotell ja Saatse Seto muuseum.

Aasta roheline tegu oli komisjoni hinnanguna Eesti Looduse Põlvamaa erinumber. Koostöös Põlva maavalitsusega juunis ilmunud Eesti Looduse Põlvamaa erinumber tutvustas põhjalikult maakonna väärt loodusmaastikke ja suurepäraseid inimesi. Lisaks tunnustati Pesa hotelli Päikeseterrassil tänavu avatud Linnu restorani, Põlvamaa ökofestivali ja loodusgiidi ning elupõlist metsameest Ain Erikut.

Allikas: polvamaa.ee

Misso õpetaja Anu Raag on üks parematest liiklusõpetajatest

Lõuna Regionaalne Maanteeamet tunnustas märkimisväärse panuse eest liikluskasvatusse õpetajaid, koostööpartnereid, kohalikke omavalitsusi ja märkis ära paremaid liikluskasvatusteemalisi üritusi. Aasta õpetaja tiitli liikluskasvatuse alal sai üheksa õpetaja hulgas ka Misso Keskkooli õpetaja Anu Raag. Omavalitsustest tunnustati Värska valda.

Allikas: Setomaa.ee

Pärnumaa 2010 aasta küla tiitlit kannab Suigu-Murru külade piirkond

Juba kaheksandat korda valiti Pärnumaal aasta küla, aasta sädeinimene ja aasta tegusaim maanoor.

Aasta küla tänavused laureaadid on Suigu- Murru külade piirkond ja Are vald. Suigu-Murru külade piirkond esindab Pärnumaad ka tuleval aastal toimuval Eesti külade konkursil.

Aasta sädeinimene Pärnumaal on Kadri-Aija Viik, Surju vallast. Kadri-Aija tegutseb Lähkma küla eestvedajana.

Tegusa maanoore tiitli pälvis Marko Kaljula, Koonga vallast. Marko on Pärnumaa Kodukandi noortekoja asutaja ja eestvedaja.

Nominentide ja laureaatide tunnustusüritus toimub 14. detsembril Pärnu maavalitsuse saalis.

Allikas:kodukant.ee

Dirigendipreemia pälvis Saidi Tammeorg

dirigent — Saidi Tammeorg (keskel) on Põlvamaal tunnustatud kultuuritöötaja. Foto: Mati Määrits

Tartu Kultuurkapitali Vaike Uibopuu sihtkapitali esimese dirigendipreemia pälvis Saidi Tammeorg Põlvamaalt.

Koos poeg Paavoga Tartu Kultuurkapitali juurde omanimelise sihtkapitali asutanud Vaike Uibopuu sõnutsi langetas kolmeliikmeline komisjon otsuse Saidi Tammeoru kasuks üksmeelselt Märkimisväärne on olnud Saidi Tammeoru roll Uma Pidoks valmistumisel, mil ta viis proove läbi ka Tartus. Saidi Tammeoru kandidatuuri Tartu Kultuurkapitalile esitas Võro Seltsi VKKF juhatuse esimees, Uma Pido projektijuht Triinu Ojar. Eelkõige tõstis Ojar esile viimatise Uma Pidoga seonduvat, mil Tammeorg oli koorijuhtide pealik, naiskooride üldjuht, korraldustoimkonna ja repertuaarikomisjoni liige, projektikoori Naasõ Nurmõlt dirigent ja peo laulude lindistamise korraldaja.
Tunnustus ning 5000 krooni suurune preemia anti Saidi Tammeorule üle 28. novembril Tartu Jaani kirikus toimunud Tartu maakonna naiskooride laulupäeval.
Allikas: polvamaa.ee

Hiiumaa kultuuripärl on puulaevade pidu

Hiiumaa 2010. aasta kultuuripärl on Hiiu purjelaeva seltsi korraldatud V puulaevade pidu. Valiku tegi komisjon kuue kandidaadi seast. Preemiat antakse välja Eesti Kultuurkapitali, Hiiumaa omavalitsuste liidu ja Hiiu maavalitsuse koostöös.

Kultuuripärli meene ja 28 000kroonise preemia saavad seltsi esindajad kätte 14. jaanuaril maakonna kultuuri- ja spordiaasta avapeol.

Eelnevatel aastatel on selle preemia pälvinud festival Hiiumaa Homecoming (2006), Kohvikute päev (2007), Hiiumaa Võrkpalliturniir (2008) ja festival Hiiu Folk (2009).

V puulaevade pidu toimus juunikuus Emmaste vallas. Kahe päeva jooksul said huvilised Sõru sadamas osaleda paadimeistrite, köiekeerutamise, tõrvapõletamise, võrgukudumise ja teistes töötubades ning tutvuda lähemalt puupaatide ajalooga.

Eestimaa Looduse Fond otsib aasta parimat noort looduskaitsjat

Eestimaa Looduse Fond (ELF) kuulutas välja konkursi 2011. aasta Noore Looduskaitsja Auhinnale.

Noore Looduskaitsja Auhinna eesmärgiks on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Auhinnale saavad kandideerida Eesti looduskaitsjad, kes on nooremad kui 35 aastat passi järgi või enesetunde alusel. Kandidaat võib töötada nii riiklikus, era- kui ka mittetulundussektoris, samuti vabatahtlikuna. Olulisim on see, et ta seisab ihu ja hingega Eestimaa looduse kaitsel ning omab selles vallas tulemusi.

Siiani on auhinna pälvinud: Asko Lõhmus Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia suuna arendamise eest, Peep Mardiste, kes on olnud pikka aega seotud Eesti keskkonna- ning looduskaitsega ja valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide tugevdamisega, Marek Sammul teaduspõhise looduskaitse arendamise eest, Tarvo Valker linnukaitseliste tegevuste eest, Murel Merivee innuka looduskaitsjana ja Ulvar Käärt, kes on teinud Eesti Päevalehele kirjutatud artiklite kaudu palju tööd eestlaste keskkonnateadlikkuse tõstmiseks ning kirjutanud tihti ka looduskaitse probleemidest, mis muidu peavoolu meedia uudisekünnist ei ületa. Otsuse Auhinna määramise kohta teeb Eestimaa Looduse Fondi poolt kokku kutsutud žürii, kuhu kuuluvad Alex ja Kaja Lotman, Tiit Randla, Mart Jüssi ja Ulvar Käärt. Auhinda rahastavad Alex ja Kaja Lotmani sünnipäevalised, Estonian Nature Tours ja OÜ 360 kraadi. Auhind antakse välja ELFi 20. sünnipäeval 1. veebruaril 2011.

Kandidaate ootab ELF kuni 20. jaanuarini.

Tänasel Ida-Viru koostööfoorumil tunnustatakse MTÜ-sid

Täna Jõhvis toimuval Ida-Viru koostööfoorumil tunnustatakse kuut MTÜ-d koostööauhinnaga ning arutletakse erinevate sektorite koos tegutsemise võimaluste ja probleemide üle.

Ida-Viru Ettevõtluskeskuse juhataja Kadri Jaloneni sõnul on Ida-Virumaal märgata kasvavat huvi ettevõtlikkuse ja kohalikus elus aktiivne olemise vastu, mistõttu on tõusnud vajadus ka kontaktide ja asjakohase info järele. „Foorumiga soovime pakkuda MTÜ-dele tegevuseks vajalikku teavet ja ärgitada erinevaid sektoreid omavahel koostööd tegema. Meie piirkonnas on ligi 3000 MTÜ-d ja see on rohkem kui Eestis keskmiselt,“ märkis ta.

Juba kolmas kodanikuühiskonna foorum, seekord üldnimetusega „Koostöös peitub jõud“ peetakse maailmakohviku vormis ehk kuue avatud vestlusgrupina, mille eestvedajad on oma ala spetsialistid. Näiteks on võimalik arutleda koostöö üle riigiga Jaan Tõnissoni Instituudi projektijuhi Aimar Altosaare juhtimisel, leida võimalusi MTÜ tegevuse kajastamiseks meedias Põhjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejevi eestvedamisel. Lisaks vahetatakse mõtteid, kuidas leida tuge katusorganisatsioonidelt ja eraettevõtjatelt ning tekitada sünergiat omavalitsuste ja teiste samas valdkonnas tegutsevate MTÜ-de vahel.

Foorumil osalevad MTÜ-de eestvedajad ja liikmed, ettevõtjad, kohalike omavalitsuste esindajad, riigiasutuste töötajad, kohalikud elanikud.

Allikas: SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, www.ivek.ee

Tunnustati Põlva maakonna parimaid turismitegijaid

Eile, 7. detsembril Piusa külastuskeskuses toimunud Põlvamaa turismiettevõtjate ümarlaual kuulutati välja ka aasta parimad turismitegijad, teatab Põlvamaa infoportaal.   

Aasta turundusteo tiitliga pärjati tänavu Värska sanatoorium. Värska sanatooriumi initsiatiivil on saavutatud Venemaaga märkimisväärne koostöö, näiteks avati 2010. aastal bussiliin marsruudil Peterburi-Värska. 2010. aastal on Vene turistide osakaal Põlvamaal suurenenud enam kui 100% ning selles on kahtlemata oluline roll ka Värska sanatooriumil.

  Aasta atraktiivseimaks uustulnukaks valiti tänavu Eesti maanteemuuseumi uus ekspositsioon „Teeaeg”. Kultuuriline tegevus, kontserdid ja etendused on muutnud maanteemuuseumi atraktiivseks külastuspaigaks.

Kategoorias „Aasta roheline tegu” sai komisjoni kõrgeima hinnangu Eesti Looduse Põlvamaa erinumber.

 Aasta turismitöötaja tiitli pälvis tänavu Räpina hotelli peaadministraator Katerin Rämmar, kes saavutas Euroopa turismi- ja hotellikoolide rahvusvahelistel kutsevõistlustel pronksmedali.

Eile selgusid Eesti aasta vabatahtlikud

vabatahtlikud 2010 — 2010. aasta tunnustuse pälvinud vabatahtlikud.

5. detsembril toimus Tartus Ateena keskuses üleriigiline tunnustamisüritus, kus kuulutatati välja Eesti aasta 2010 vabatahtlikud. Vabatahtlikke õnnitlesid Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus ja tunnustamisürituse patroon, riigipea Toomas Hendrik Ilves. Sel aastal tunnustatati eelkõige vabatahtlikke, kes on mentori, juhendaja või algataja rollis ning andnud sellega panuse vabatahtliku tegevuse arendamisse Eestis. Tunnustatavaid on kokku 15, kelle seas on inimesi üle kogu Eesti. Tänavuse aasta vabatahtlike hulgas on ka Eesti Energia personalidirektor Riina Varts, kes pälvis tunnustuse tegevuse eest Eesti Personalitöö Arendamise Ühingu (PARE) juhatuse esimehena. Lisaks on tunnustatavate seas noortega tegelejaid ja noorteorganisatsioonide tegevuse korraldajaid, kohaliku elu edendajaid, heategevuslike organisatsioonide vabatahtlikke, eakate eneseabiliikumise juht ning nõrgemate abistajaid. Noorim tunnustav on sel aastal 20- ning vanim 78-aastane. Vabatahtlikud on kaasa löönud väga erinevate organisatsioonide ning projektide juures. Näiteks Saaremaa noormehed Tom Rüütel ja Taavi Rauniste algatasid ning viisid omal nõul ja jõul läbi Facebooki kampaania „Toetame Saaremaa vaimupuudega lapsi“. Aasta vabatahtlikud valis enam kui 40 esitatud kandidaadi seast välja üheksaliikmeline komisjon, mis koosnes vabaühenduste ja avaliku sektori esindajatest. Tunnustamisürituse raames toimus ka raadio Ööülikooli salvestus, kus räägiti vabatahtlikkuse teemadel. Vestlusringis osalesid Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, aasta vabatahtlik 2010 Riina Varts, Palupõhja Looduskooli juht Robert Oetjen ja Marten Kaevats Uue Maailma Seltsist. Õhtut juhtisid Maarja Küla juhataja Ly Mikheim ning arendusjuht Huko Laanoja ning esines Tartu ansambel Pahad Seemned.

Rahvusvahelist vabatahtlike päeva tähistatakse igal aastal 5. detsembril. Eesti vabatahtlike tunnustamisürituse traditsioonile pandi alus 2005. aastal. Saabuv 2011. aasta on ühtlasi Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta.

Grete Kõrgesaar

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskusest

Mida turistidele Lõuna-Eestis näidata, mida pakkuda?

Kolmapäeval Tartus toimunud Lõuna-Eesti turismikonverentsile järgnenud vastuvõtul kuulutati välja 2010. aasta silmapaistvaimad turismiobjektid ning -sündmused.

Konkursi „Ehe Lõuna-Eesti” raames tunnustas SA Lõuna-Eesti Turism nõukogu turismiobjektidena Eesti Maanteemuuseumi ja Alatskivi lossi. 2010. aasta parimaks valiti aga Jõgeva maakonnas asuv kogupere mängumaa Vudila.
Parima turismisündmuse nominentideks nimetati Võrumaal toimunud kohaliku toidu mess „Uma mekk” ning Lüübnitsa kala- ja sibulalaat Põlvamaal. 2010. aasta parima turismisündmuse tiitel läks samuti Jõgevamaale, Suurele Paunvere väljanäitusele ja laadale.

Lõuna-Eesti turismikonverentsi läbivaks teemaks oli tänavu Vene turg – anti ülevaade, kuidas venelasi turistidena Lõuna-Eestisse meelitada ja mida neile siin pakkuda.
Konverentsile järgnenud vastuvõtul tunnustati ka fotokonkursi parimaid.

Viljandi linn soovib tunnustada omi silmapaistvaid kodanikke

Linnavalitsus ootab ettepanekuid 2010. aasta preemia kandidaatide kohta.
Linnakodanike, asutuste ja muude ühenduste ettepanekuid preemiate saajate osas oodatakse linnavalitsusse 31. detsembrini.

Ettepanekuid võib esitada vormikohasel blanketil, mille leiab linna koduleheküljelt www.viljandi.ee ning paberkandjal linnavalitsuse dokumentide avariiulitelt või ka vabas vormis.

Loe edasi: Viljandi linn soovib tunnustada omi silmapaistvaid kodanikke

Selgunud on 2010. aasta keskkonnateod

1. detsembril tehti Tallinnas keskkonnaministeeriumi saalis kokkuvõtteid selle aasta keskkonnateo võistlusest.

Esitatud taotlusi 18. novembril hinnanud žürii leidis, et ei aasta keskkonnateo ega aasta keskkonnateokese kategoorias pole ühtegi tiitliväärilist ettevõtmist. Siiski otsustas žürii nii mittetulundusühingu JCI GO Koda projektile “Lasnamäe rohestamine” kui ka arenguprogrammide keskuse EMI-ECO projektile “Teotahteliste venekeelsete pensionäride kaasamine Tallinna kodumajapidamistes ressursside säästu võimaluste teavitamisele ja kaasamisele” määrata preemia 15 000 krooni. Meenutame, et JCI GO Koda sai eelmisel aastal keskkonnateo auhinna kampaaniaga “Killerkott tapab!”.

Keskkonnateokese võistlusel osales märksa rohkem taotlusi: tervelt kakskümmend. Nelja tublima hulgas ei hakatud täpsemat paremusjärjestust otsima, vaid määrati kõigile võrdne 10 000-kroonine preemia. Need olid Tallinna tehnikagümnaasium (kooli hoovi rajatud vanadest autokummidest jalgrattahoidla), Rakvere lasteaed Triin (vee- ja keskkonnanädal), Tallinna lasteaed Kiikhobu (projekt “Laps linnakeskkonnas”) ja Tarvastu lasteaed Naeruvõru (muusikaline moeetendus MASU). Tänukirjaga tunnustati Tallinna keskkonnaametit, tänu kellele on tänavu täies mahus tööle hakanud Aegna loodusmaja.

Ettevõtteid esile tõstvale “Aasta keskkonnategija” võistlusele oli esitatud seitse kandidaati ja kolm neist saidki tänavuse aasta keskkonnategija tiitli: keskkonnajuhtimise kategoorias tarbijate harimise eest AS Tallinna Vesi, keskkonnahoidliku protsessi kategoorias AS Ecometal, kes töötas välja ja juurutas naatriumsulfaadi kristalliseerimisprotsessi, ning keskkonnahoidliku toote või teenuse kategoorias MTÜ Viru Folk, kes on suurüritustel hästi toime tulnud jäätmekäitlusega. Viru Folk sai ka õiguse esindada Eestit Euroopa rohelise nädala auhinnavõistlusel.

Viimasena mainitud kategoorias pälvis tunnustuskirja mahetoitu ja maheteenuseid propageeriv AS Pühajärve Puhkekodu.

Allikas: Loodusajakiri Uudistaja

Maaülikooli aasta teo tiitli said aiandustudengid

12. novembril sai teatavaks Eesti maaülikooli (EMÜ) tänavune aasta tegu. Selleks osutus üliõpilaste edukas võistlustöö “Ajas muutuv vanaema lillepeenar” Tallinna lillefestivalil.

Aianduse eriala magistrandid Karin Kapp, Helen Hendrikson, Reelika Rätsep ja maastikuarhitektuuri eriala üliõpilane Anu Kägu on andnud oma lillefestivalil valminud aiakujundusega võimaluse reisida ajas ja märgata muutusi aianduses. Eduka võistlustöö teinud üliõpilasi juhendas aianduse lektor Ele Vool.

Aasta teo tiitliga tunnustab maaülikooli rektor juba kaheksandat aastat ettevõtmisi, mis jäävad väljapoole igapäevakohustusi. Varasematel aastatel on tunnustuse pälvinud Rõhu katsekeskus, keskkonnaüliõpilaste selts, keskkonnahoidlik reoveepuhasti, tervisliku piima arenduskeskus, Võrtsjärve järvemuuseum, tudengite erialaseltside ühisprojekt “Oma kodu” ja maaülikooli vilistlaste kokkutulek.

Esimest korda välja antud aasta täienduskoolitaja auhinna pälvis toiduhügieeni osakonna juhataja Mati Roasto. Parimad uuendusmeelsed õppejõud on Arvo Viltrop ja Lauri Lihtmaa.

Akadeemilisel aktusel anti üle ka EMÜ teaduse populariseerimise auhinnad. Esimese auhinna (15 000 krooni) pälvis Ivar Sibul puittaimi ja puiduteadust populariseeriva mitmekülgse tegevuse eest. Teise auhinna (10 000 krooni) sai Indrek Sell ja kolmanda (7000 krooni) mullamuuseumi kollektiiv.

EMÜ

Uue-Antsla liikluslinnaku rajajad valiti kõige lapsesõbralikumateks ühiskonnategelasteks

Fotomeenutus liikluslinnaku avamisest 19. mail. Vasakul Aivo Värton, paremal avamispidu juhtinud Contra. Foto: Elina Kononenko

Noortefoorumi “101 last Toompeale” osavõtjad valisid kõige lapsesõbralikumateks ühiskonnategelasteks Aivo Värtoni ja Maria Vahteli, kes rajasid Võrumaale Uue-Antslasse liikluslinnaku.

Aivo ja Maria Värtoni kandidatuuri esitasid õpilased veidi enne hääletust, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Värtonid rajasid Võrumaal ühte vanasse kolhoosilauta liikluslinnaku, kus lapsed saavad läbi mängu õppida liikluses hakkama saamist.

Lapsesõbraliku ühiskonnategelase tiitlile oli esitatud ka nimekamaid inimesi, kuid seekord neid ei valitud.

“Inimesed hakkavad aru saama, et selleks, et olla lapsesõbralik, ei pea sa olema kuulus. Võid teha kogukondlikul tasandil midagi sellist, mis jääb inimestele kõrvu ja silma,” selgitas “101 last Toompeale” projektijuht Nikolai Kunitsõn.

Kõige lapsesõbralikumaks ettevõtteks valiti bussifirma SEBE, kus on langetatud noortele bussipiletite hindu.

Allikas: blogi Urvaste Vallarahva Leht

Valgamaa otsib mööduva aasta kultuuripärli

Eesti Kultuurkapital kuulutab välja maakondliku kultuuripreemia Valgamaa Kultuuripärl 2010 kandidaatide esitamise Valga maakonnas. Korraga võib esitada ainult ühe kandidaadi. Esitamise tähtaeg on 22. november.
Kandidaadiks võib esitada vastavas maakonnas tegutsevaid füüsilisi isikuid, mittetulundus-ühinguid ja organisatsioone, kellel on silmapaistvaid teeneid oma maakonna kultuurielu edendamisel.

Taotlusi maakondliku kultuuripreemia Valgamaa Kultuuripärl 2010 eraldamiseks võivad esitada kõik isikud ja organisatsioonid 22. novembriks. Esitada võib korraga ainult ühe kandidaadi.

Taotlemiseks tuleb esitada Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupile vabas vormis taotlus, milles peavad olema märgitud:

loomingulised saavutused mööduval perioodil (so 2010. aastal);
põhitöökoht ja kehtivad stipendiumid;
kandidaadi isikuandmed (täpne nimi, isiku- või registrikood, aadress,kontakttelefon).
Kirjalikud ettepanekud saata aadressile: Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp, Kesk 12-339, 68203 Valga, või e- mailile Eha.Mandel@valgamv.ee.