tunnustus

Tänavuse Oskar Lutsu huumoriauhinna pälvis Ott Sepp

Oskar Lutsu huumoripreemia tänavune laureaat on näitleja ja lavastaja Ott Sepp.

Stipendium anti pidulikult kätte täna, 3. aprillil Palamuse rahvamajas. Auhinnaga tunnustab Palamuse rahvas neid, kes on eelmise aasta jooksul kõige rohkem rahvast naerutanud. Preemia saaja valitakse rahva pakutud kandidaatide hulgast.

Eelmisel aastal sai huumoripreemia näitleja Tõnu Aav, 2007. aastal pälvis preemia Urvastest pärit luuletaja Contra (Margus Konnula).

Ott Sepp lahkus Palamuselt 50 000 krooni ja ahjuroobiga

Näitleja ja stsenarist Ott Sepp sai täna Palamuse rahvamajas pidulikult kätte Oskar Lutsu huumoripreemia (50 000 krooni), mis on 1987. aastal asutatud naljaauhinna rekordsumma. Mitmetest kingitustest meeldis Sepale eriti ahjuroop, mille andis üle Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev.

Ott Sepale Oskar Lutsu huumoripreemia üle andnud Palamuse vallavanem Urmas Astel teatas, et sponsorite abiga kogunev naljaauhinna summa on järjest suurenenud: 2009. aastal sai Peep Pedmansson preemiaks 40 000, 2010. aastal Tõnu Aav 41 000, Ott Sepp aga juba 50 000 krooni. Et preemiat on varem jagatud kroonides, kuulutati selle nüüdki välja samas rahaühikus. Preemiaraha kogumist korraldas mittetulundusühing Sokuturi.

laureaat — Hetk Ott Sepale auhinna üleandmise tseremoonialt.

Lutsu huumoripreemia üleandmisele traditsiooni järgi ristisid Oskar Lutsu kihelkonnamuuseumi muuseumipedagoog Aili Kalavus ja Jõgeva maavanem Viktor Svjtatõšev Ott Sepa Tootsiks. Maavanem kinkis Ott Sepale ka ahjuroobi tekstiga: Naljaka segamiseks tõsisega. „Ahjuroop on fantastiline kingitus,“ märkis Sepp ja lisas, et kui naljaka ja tõsise vahekorrast rääkida, siis tema elus ja töös jagunevad mõlemad komponendid pooleks. Oma lemmikstiiliks nalja tegemisel nimetas Ott Sepp musta huumorit.

Vanemuise näitlejale Ott Sepale huumoripreemia andmisel arvestati ennekõike tema naljategemisi (koos Märt Avandiga) telesaates „Tujurikkuja“, filmi „Riigimehed“ stsenaariumi kirjutamist, mängimist kriminaalkomöödias „Kättemaksukontor“ ja teisigi etteasteid.

Jaan Lukas

Uma tego, lugu, mekk ja tegijä 2010

Võrumaa Turismiliit kuulutas välja oma 2010.aasta auhinnad:

UMA TEGO, stiilseim turismiettevõtte kujundus, uus turismisündmus, teenus, suveniir, trükis jne, – eelmisel aastal uue
turismiatraktsioonina turule tulnud Liikluslinn.

UMA LUGU – aasta vahvaima turismiloo auhind läks Suhka turismitalu suitsusauna loole.
Auhinna UMA MEKK ehk aasta maitsvaim söök /jook turismiettevõttes võitis Veski külalistemaja koduleib, mida on võimalik igal külalisel Antslas Veski pubist kaasa osta.
UMA TEGIJÄ – selgitati välja Võrumaa Turismiliidu liikmete hulgast, kes on silma paistnud tegevustega eelmisel aastal ja aasta tegijaks sai Aivo
Värton, Liikluslinna ja Uhtjärve Ürgoru Nõiariigi peremees. Tema viimane aktiivne ettevõtmine oli lumehotelli ja –sauna tegemine.

Fotol: tänavused auhinnasaajad Rene Tarend, Veski külalistemaja peremees; Aivo Värton, Nõiariigi ja Liikluslinna peremees; Merike Raiste-Prutt, Suhka turismitalu perenaine

Tunnusta tublisid vanavanemaid!

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiooni (EENA) Tartu klubi tänab ja tunnustab emadepäeva künnisel taas vanavanemaid, kes on kasvatanud oma lapselastest tublid, õigete väärtushinnangutega ja oma põhitööd – õppimist – tõsiselt võtvad ning koolielus aktiivselt kaasa löövad noored.

Ettevõtmise käigus tunnustatakse vanavanemaid,
– kes elavad Tartumaal,
– kes on oma lapselast (lapselapsi) kasvatanud enam kui 5 aastat,
– kelle lapselapse vanus on 10 ja enam aastat,
– kelle lapselaps õpib algkoolis, gümnaasiumis, kutsekoolis või kõrgkoolis.

Tunnustust väärivate vanaemade ja vanaisade kohta oodatakse infot 5. aprillini 2011. Kandidaate saavad esitada kõik soovijad, ettepanekud palutakse saata e-postiga: Riina Piigli, riina@aptrading.ee.

Vanavanemate tänamine ja tunnustamine leiab aset neljapäeval, 5. mail kell 18.00 Tartu Linnamuusemis.
Esmakordselt tunnustati tublisid vanavanemaid 2009. aastal, siis väärisid kiitust Aino Krevald, Galina Avramenko, Leini Riiv ja Mati Vaher, Made Kaurla, Helju Veldi ja Ilmar Veldi. 2010. aastal tunnustati Eda Tamme, Irina Prokofjevat, Jekaterina Jorti, Olga Toomi ja Raissa Konjahhinat.

Lisainfo: Riina Piigli, BPW-Estonia (EENA) Tartu klubi president, tel 506 7713.

Allikas: Tartumaa.ee

Tartus hinnati väiketootjate toidukraami

Tartu Kutsehariduskeskuses toimus taas Eesti parima toiduaine konkursi väikeettevõtete voor. Hindamisele oli saadetud kakskümmend erinevat toodet kümnelt tootjalt — nii piima-, liha- kui pagaritooteid, enamik neist Lõuna-Eestist. Konkurss oli tänavu viimaste aastate osavõturohkeim. Žüriisse kuulusid toidutehnoloogid, toitlustajate ja kaubanduse esindajad. Pea kõik tooted pälvisid kiidusõnu, kuid välja valitud parimad jäävad saladuseks kuni 27. aprillini, mil Tallinnas toimub üleriigiline lõppvõistlus.

Eesti parima toiduaine valimist korraldab Toiduliit, tänavu juba 17. korda.

Info: Silvie Lainela, 648 4978

www.toiduliit.ee

Allikas: tartumaa.ee

AEFi koosmeele auhind ootab kandidaate

Avatud Eesti Fond kuulutas välja avaliku konkursi 2011. aasta Koosmeele preemia kandidaatide leidmiseks. Auhinna saajad kuulutatakse välja igal aastal Avatud Eesti Fondi sünnipäevaks 19. aprillil, preemiaga kaasneb rahaline auhind ja Marje Üksise graafiline leht “Avanemine”.

Selle aasta Koosmeele auhind tõstab esile üksikisikuid või ühendusi, kes on aidanud kaasa ühiskonna erinevate gruppide teineteisemõistmisele ja sotsiaalsete valupunktide kajastamisele. Loe edasi: AEFi koosmeele auhind ootab kandidaate

Tänavuse Vilde kirjandusauhinna pälvis Mats Traadi „Õelate lamp”

Komisjon otsustas anda 2011.aasta Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna Mats Traadi romaanile „Õelate lamp”. Selle teosega pani Traat punkti Palanumäe sarjale „Minge üles mägedele”. Romaan viib lugeja tagasi 1940. aasta suvesse, kui vana kooliõpetaja Aalepi kommenteerib Eestis toimuvat sõnadega ”Õelate lamp pandi põlema”. Aastate poliitilist ajalugu on raamatus seekord varasemast rohkem kujutatud, ajalugu tungib otse ja vägivaldselt romaani kangelaste ellu.
Eduard Vilde nimelisele kirjandusauhinnale oli tänavu neli kandidaati: Mats Traat “Õelate lamp”; Juta Üts “Suure kuuse all”; Inddrek Hargla „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” ja „Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus” ning Viivi Luik “Varjuteater”.
Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind asutati Pajustis E.Vilde nim kolhoosi kirjandusklubi initsiatiivil 1965.aastal, kui tähistati kirjaniku 100.sünniaastapäeva. Auhinna väljaandmist jätkas Vinni Valla Kultuurikapital ning 1999.aastast Vinni Vallavalitsus.
Autasu antakse laureaadile pidulikult üle. Sel aastal on preemia suuruseks 640 eurot ehk 10 000 krooni. Samuti pannakse laureaadi foto laureaate tutvustavasse albumisse, auhinnatud teos autori pühendusega jääb laureaatide raamatukogusse asukohaga Vinni-Pajusti raamatukogus.
Anti Ronk,
Vinni valla avalike suhete nõunik

Parimatele põllumeestele jagati pühade eel teenetemärke

mark — Meenutus parimate põllumeeste tunnustuürituselt.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder andis riigipüha eel ministeeriumis Eesti Vabariigi aastapäeva tähistaval aktusel kätte 23 teenetemärki, tunnustamaks 2010. aasta põllumehi.

Kuldse teenetemärgi sai Roomas Maailma Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) juures töötav Ruve Šank.

Hõbedase teenetemärgi pälvisid:
Marje Aid – kalakasvatuse spetsialist
Madis Ajaots- agronoom, Rannu Seeme OÜ ja Pilsu talu juhataja, Aasta Põllumees 2010
Arnold Kimber- endine Leivaliidu president
Arvo Kuutok- Takkasaare talu peremees, Aasta Põllumees 2005
Lempo Must – teraviljakasvataja ning piima- ja lihatootja Võrumaalt, kohaliku külaelu edendaja
Aivar Pikkmets- Mättikku talu peremees, aktiivne mahepõllumajanduse propageerija
Sirje Potisepp- Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja, tootekonkurssi “Parim Eesti toiduaine” ja kampaania “Märka lipu märki” eestvedaja
Andrus Puksov – linnu- ja teraviljakasvatusega tegeleva OÜ SANLIND juhataja
Tõnu Rahula – Raikküla Farmer OÜ juhataja
Jüri Roots – Eesti Maaülikooli vanemspetsialist, põllumajandusinformaatika koolkonna rajaja
Toivo Univer – aiandusteadlane, põllumjajandusteaduste kandidaat
Arvo Veidenberg – Pajumäe mahetalu peremees
Elvi Viira – MTÜ Saaremaa Kodukant looja ja koordinaator, kohaliku külaelu edendaja

Sinine teenetemärk:
Malle Järvan- Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteadur, põllumajandusteaduste doktor
Linda Latt – Põllumajandusameti peainspektor seemnete sertifitseerimise valdkonnas
Mait Must – Põllumajandusameti peaspetsialist maaparanduse valdkonnas
Enel Niin –Veterinaar-ja Toiduameti osakonnajuhataja, metsloomade vaktsineerimise projektijuht
Merli Sild – Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor, mitmete tunnustust pälvinud põllumajandusalaste püsinäituste eestvedaja
Tõnu Taat – põllumajandusministeeriumi maaettevõtlusbüroo peaspetsialist
Valli Tamm – põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist
Tea Tuulberg – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti regioonide osakonna juhataja
Mart Uba – Jõudluskontrolli Keskuse biomeetria sektori juhataja, piimaveiste geneetilise hindamise ideoloog ning lammaste geneetilise hindamise süsteemi käivitaja Eestis

Maaelu Edendamise Sihtasutus valis 2010. aasta parimaks piimakarjakasvatajaks Avo Samarüüteli OÜst Männiku Piim Tartumaalt ja 2010. aasta parimaks lihaveisekarjakasvatajaks Margus Keldo Tsura Talu OÜst Valgamaalt.

Allikas: põllumajandusministeerium

Elva linn tänab parimaid

Homme antakse Eesti Vabariigi 93. aastapäeva aktusel Elvas üle kaks Elva teenetemärki, kaks kultuuripreemiat “Elva Täht” ja Elva aasta tegu 2010 auhind.

Elva linnale osutatud eriliste teenete eest antava Elva teenetemärgi pälvisid Elva Muusikakooli direktor Uno Kodu ning Elva Gümnaasiumi kaugõppeosakonna juhataja Silvi – Johanna Jürgenson.
Uno Kodu töötab Elvas 1969. aastast klaveriõpetajana ja kontsertmeistrina ning alates 1989. aastast kooli direktorina. Silvi – Johanna Jürgenson on samuti kauaaegne ja tunnustatud pedagoog ning elukestva õppe propageerija.

Kultuuripreemia saab sel aastal tervisespordi edendaja Airi Pärn, kes on Spordiklubi Airi juhataja ja treener. Populaarsemad üritused, mida klubi on aastaid korraldanud on võimlemisfestival „Kõik algab sirutusest“ ja „Aeroobikapäev“. 2008. aastast alates korraldatakse ka Elva lahtisi meistrivõistlusi rühmvõimlemises.
Elva Kultuuripreemia saab ka Elva kultuuriseltsi juht ja naisduetti juhendaja Tõnu Kuresoo. Tõnu Kuresoo kirjutab ise laule ja muusikat mis on tuntuks saanud „Elva laul“ konkurssidel.

Möödunud aastal valisid kodanikud Elva linna aasta teoks vee-ja kanalisatsioonitrasside paigaldamise Elvas. Projekti eestvedaja, AS Emajõe Veevärk saab aastapäeva aktusel eritellimusel sepistatud skulptuuri ja ajalehe “Elva Postipoiss” aastatellimuse.

Merike Järv
Elva linnavalitsuse avalikkussuhete spetsialist
5358 3307

Selgunud on tänavused kultuuripreemia laureaadid

vii — Üks tänavusi kultuuripreemia laureaate on kirjanik Viivi Luik.

Valitsus kiitis heaks riigi kultuuripreemiate komisjoni ettepaneku määrata riigi kultuuripreemiad
pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest Tiia-Ester Loitmele, Mai-Ester Murdmaale, Rein Raamatule; Olav Ehalale – loomingulise tegevuse eest 2010. aastal; Tiit Ojasoole, Ene-Liis Semperile ja Eero Epnerile – Teater NO99 suurprojekti „Erakonna „Ühtne Eesti“ suurkogu“ eest;

Viivi Luigele – raamatu „Varjuteater“ eest; Maarja Kasele, Ralf Lõokesele, Karli Luigele, Kristiina Arusoole, Margit Argusele – Sõmeru keskusehoone arhitektuurse lahenduse ja sisekujunduse eest; Aivar Tommingasele – osatäitmiste eest lavastustes „Huntluts“, „Maetud laps“, „Vihmamees“, „Ninasarvik Otto“ ja „Quevedo“ teatris Vanemuine.

Kultuuri elutööpreemia antakse kolmele isikule ning ühe preemia suuruseks on 63 912 eurot. Viis preemiat a´ 9587 eurot antakse möödunud aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate loominguliste saavutuste eest.

Allikas: kultuuriministeerium

Tänavused spordipreemiate laureaadid on kinnitatud

ava — Tulemusliku töö eest võrkapllitreenerina pälvib autasu Avo Keel.

Valitsus kiitis heaks Eesti Spordi Nõukogu ettepaneku ja määras riigi spordipreemiad kokku 12 inimesele.

Spordi elutööpreemia saab Johannes Peets pikaajalise tegevuse ja silmapaistvate tulemuste eest moodsa viievõistluse arendaja ja treenerina ning Ants Saar pikaajalise ja tulemusliku töö eest maaspordi arendamisel ja korraldamisel.

Preemia 2010. aasta tulemuste eest saab Avo Keel tulemusliku töö eest treenerina Eesti võrkpalli koondmeeskonna ettevalmistamisel, Õnne Pollisinski tulemusliku töö eest treenerina Kardo Ploomipuu ettevalmistamisel 2010. aasta invaujumise maailmameistrivõistlusteks, Nikolai Novosjolov kuldmedali võitmise eest vehklemise maailmameistrivõistlustel 2010. aastal, Julia Beljajeva, Anu Hark, Erika Kirpu ja Nelli Paju naiskondliku kuldmedali võitmise eest juunioride vehklemise maailmameistrivõistlustel 2010. aastal ning Indrek Kelk silmapaistva ja tulemusliku tegevuse eest spordivõistluste korraldajana.

Noore sportlase preemia määras valitsus sõudja Kaisa Pajusalule, kes võitis 2010. aastal U23 sõudmise maailmameistrivõistlustel ühepaadil hõbemedali.

Spordi elutööpreemia väärtus on 38 347 eurot, välja antakse kaks elutööpreemiat. Viis 9587 euro suurust preemiat määratakse väljapaistvate saavutuste eest 2010. aastal ning üks riiklik preemia, väärtusega 3196 eurot, noorele sportlasele möödunud aasta tulemuste eest.

Allikas: kultuuriministeerium

Võrumaa tunnustab aktiivseid inimesi

Ants-75 — Ants Joonas. Foto: biathlon.ee

Võru maakonna kõrgeima autasu Võrumaa vapimärgi pälvis tänavu laskesuusatamistreener Ants Joonas, kellel on suuri teeneid noorte sportlaste õpetajana ning elurajale suunajana.

Ants Joonas käe all on nii füüsilist karastust kui ka eluks vajalikke teadmisi saanud näiteks Hillar Zahkna, Raul Tohv, Georg Ruuda, Agu Palo, Janno Prants, Aivo Udras ja Üllar Tähe. Kõik need inimesed on oma elus ja töös edukad olnud.

„Ants Joonase teened Eesti Vabariigi ja Võrumaa ees on olnud suured — tema õpilastest on saanud töökad ja tublid inimesed,” ütles Võru maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Peeter Laurson.

Joonase vapimärgi kandidaadiks esitanud Võru linnavalitsus märgib taotluses, et Võrumaa on nii otseses kui ka kaudses mõttes tema jälgi täis. Nii võib öelda, sest tema ja ta õpilaste suusaradade pikkust pole keegi kokku liitnud.

32 aastat Võru spordikoolis laskesuusatamise treenerina töötanud Ants Joonas peab praegu pensionipõlve. Mullu sügisel tähistas ta 75. sünnipäeva.

Lisaks antakse vabariigi aastapäeval välja maakonna teenetemärgid ning tunnustatakse Võrumaa kultuuri-, haridus- ja maaelu edendajaid, samuti saavad preemia tublimad ettevõtted.

Võrumaa teenetemärgid:

Lõuna-Eesti Haigla AS esitas dr Egon Johansoni kandidatuuri kauaaegse ja südamega tehtud töö eest kirurgina. Sellel aastal täitub dr Egon Johansonil 35 tööaastat Lõuna-Eesti Haiglas. Nende aastate jooksul on ta andnud olulise panuse Võrumaa inimeste tervise heaks. Dr Johanson on alati sõbralik ja abivalmis nii patsientide kui ka kolleegidega suheldes, hea meeskonnaliige, koostööaldis, õpihimuline, avatud uuele ja hea huumorisoonega.

Ruti Murusalu on kauaaegne Eesti Televisiooni režissöör, kelle käe all on valminud paljud tantsusaated, üldtantsupidude ülekanded. Ruti on talletanud ajalukku 12 Võru Folkloorfestivali sündmused. 2010. aastal valmis Ruti Murusalul Kai Leete 100. sünniaastale pühendatud dokumentaalfilm „Sündinud tantsule. Kai Leete“.

Võrumaa kultuurielu edendajaks tunnistati Maimu Telk Võrumaa muuseumist. Maimu Telk on aastakümneid töötanud Võrumaa muuseumis, kogudes ja säilitades kohusetundliku ja professionaalse muuseumitöötajana Võrumaale ainuomast ja hindamatut vaimset ja materiaalset pärandit. Igal aastal koostab Võrumaaga seotud tuntud inimeste kohta koduloolisi fondinäitusi, viib läbi muuseumitunde õpilastele. 2010. a. koostas põhjaliku näituse tantsuõpetaja Kai Leetest ja koolimees Johannes Käisist.

Võrumaa hariduselu edendaja tiitli pälvis Varstu vallavalitsus, kelle esitasid kandidaadiks Varstu lasteaia Sipelgas kollektiiv ja lapsevanemad. Majanduslikult keerukatel aastatel 2008-2010 suutis vald oma vahenditest renoveerida lasteaiahoone ja samas majas asuv perearstikeskuse ning apteegi.

Tunnustust pälvivad mitme eluala parimad

Võrumaa tervishoiutöötaja tiitli saab Rõuge pereõde Aune Saal. Tal on töökogemust üle 20 aasta ja oma tööd teeb ta täie pühendumisega. Tööülesannete täitmisel on Aune Saal vastutustundlik ja patsientide suhtes hooliv, tema  kaasabil on perearstikeskuses ellu viidud arvukalt erinevaid projekte patsientide terviseteadlikkuse tõstmiseks ja terviseuuringuteks.

Võrumaa aasta maaelu edendaja on MTÜ Tsiistre Selts, kes renoveeris mullu Tsiistre külakeskuse ning lõi sellega kogukonnale olulise lisaväärtuse. MTÜ on korraldanud ka palju üritusi ja koosviibimisi, mis mitmekesistavad külaelanike argielu.

Võrumaa arengut enim toetanud riigiametniku aunimetuse saab Ene-Mall Vernik-Tuubel haridus- ja teadusministeeriumist. Ene-Mall Vernik-Tuubel on Võrumaa hariduseluga seotud olnud kümmekond aastat. Võrumaa koolijuhid on arvestanud tema arvamusega nii õpilaste toetamisel kui ka haridusasutuste arengu teemadel. Ta on läbi viinud õppe- ja infopäevi ning julgustanud koole tegevuse planeerimisel ja analüüsimisel. 2006. aastal algatas ta Võrumaalt välja kasvanud Lõuna-Eesti kutsekoolide ühistegevuse.

Võrumaa ettevõtluse edukas startijaks tunnistati OÜ Colivia, ettevõtluse väikesteks veduriteks OÜ Perepuit ja FIE Edgar Kolts ming ettevõtluse suureks veduriks Valio Eesti AS.

Allikas: Võru maavalitsus

Sindi linna aastainimese aunimetuse pälvis Mihail Šorin

Sindi linnavolikogu määras oma eilsel istungil aunimetuse Sindi linna aastainimene 2010 Mihail Šorinile.

Sindi linna aastainimese aunimetus antakse inimesele, kes on oma töö ja tegevusega oluliselt kujundanud Sindi mainet ja tõhustanud linna arengut. Seekord laekus linnavalitsusse viis taotlust ning esitati kaks kandidaati aasta inimese aunimetusele. Sindi linnavalitsuse ettepanekul kinnitas volikogu Sindi linna aastainimeseks 2010.aastal Mihail
Šorini. Ta on tuntud kui kauaaegne spordiklubi Kalju juhatuse liige ja treener, Sindi avatud noortekeskuse kabe ja lauamängude ringijuht, liuvälja rajamise eestvedaja ja korrashoiutööde teostaja, paljude linna spordiürituste korraldamises aktiivne osaleja, mitmete koristustalgute algataja ning kaasalööja ja seda kõike vabatahtlikult. Mihal Šorini esitasid aunimetusele Sindi avatud noortekeskus, Sindi Sõprade Selts ja Sindi linna
lapsed.

Koos aunimetusega kaasneb ka rahaline preemia, mille suuruseks on 640 eurot (maksuvabalt). Aastainimese aunimetus antakse üle 22. veebruaril Eesti Vabariigi 93. aastapäeva pidulikul kontserdil Sindi seltsimajas, kus isamaaliste laulude kontsertkavaga esineb muusik ja helilooja Kait Tamra.

Viktor Kaarneem

Tantsumemm Helju Mikkel saab Anna Raudkatsi elutööpreemia

Anna Raudkatsi Fondi haldusnõukogu otsusel saab käesoleval aastal Anna Raudkatsi nimelise rahvatantsustipendiumi elutööpreemiana tantsumemm Helju Mikkel kauaaegse tulemusliku rahvatantsualase tegevuse eest Eestis. Elutööpreemia antakse Helju Mikkelile üle Paide Spordihoones 19. veebruaril kell 16 algaval XI Kägara kontserdil.

Tantsulooja ja -pedagoog Helju Mikkel on olnud tantsujuht alates 1945. aastast. Tartu Riikliku Ülikooli rahvakunstiansambli pikaajalise kunstilise juhina (1953-1978) oli ta 1956. aastal üks üliõpilaste laulu- ja tantsupidude Gaudeamus algatajaid ning hiljem mitmekordne peo üld- ja aujuht. Helju Mikkel on olnud aktiivne tantsulooja, tema tantse on tantsitud üldtantsupidudel 25 korral. Ta on kuulunud neljal korral üldtantsupidude lavastusgruppi, on olnud 1970. aastal peo üldjuht ning liigijuht aastatel 1955, 1965, 1973.
Helju Mikkeli koduõuel Haldja talus on kolmel korral (1994, 1999 ja 2004) süüdatud tantsupeo tuli. Helju Mikkeli tööd ja tegevus on pälvinud palju tähelepanu. 1991. aastal omistati talle Ullo Toomi nimeline tantsupreemia ning 2000 aastal tunnustati teda ka Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärgiga.
Anna Raudkatsi Fondi haldusnõukogu liikme, Angela Arraste sõnul on Helju Mikkel, või memm, nagu tantsijad teda kutsuvad, suur rahvatantsu looja ja mõtestaja. “Halduskogul on väga hea meel, et Anna Raudkatsi stipendiumi kaheksas laureaat on just memm. Ta on algatanud palju olulisi traditsioone ja sõnastanud olulisi väärtusi.” ütleb Angela Arraste.
Anna Raudkatsi fond asutati 1992. aastal Eesti Üldlaulupeo Direktsiooni (Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse) poolt. Fondi eesmärk on jäädvustada mälestust Anna Raudkatsist ja väärtustada folkloori- ja rahvatantsualast tegevust. Stipendiumit antakse vähemalt 50-aastasele isikule vaid üks kord. Stipendiumi antakse välja Anna Raudkatsi 5 või 0 lõppeva sünniaastapäeva aastal (Anna Raudkats sündis 23. veebruaril 1886. a.) ja igal tantsupeol. Tänavu on Eesti Rahvuskultuuri Fondi ning Eesti Laulu- ja Tantspeo Sihtasutuse poolt välja antava stipendiumi suuruseks 2011 eurot.

Anna Raudkatsi stipendium antakse Helju Mikkelile üle 19.veebruaril kell 16 Paide Spordihoones tantsukontserdil “Kägara 11”, millega tähistatakse Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühma 45.sünnipäeva ja Anna Raudkatsi 125. sünniaastapäeva.

Kanepis jagasid noored tunnustust ja tiitleid

pilt tiiu jt — Vasakult: Rivo Veski, Marju jalas, Steven Kongo, Tiiu Leppikus. Foto: erakogu

Kanepi Seltsimajas toimus neljandat korda tunnustusüritus noortele ja noorte sõpradele, kes on andnud märgatava panuse kohaliku noorsootöö edendamisse. Jagati välja tiitlid „Aasta Noorte Sõber“, „Aasta Noor“ ja „Aasta Tegu“ ning eripreemiana „Aasta Noorte Eeskuju“.
Kanepi valla „Aasta Noorte Sõber 2010“ on Marju Jalas, kes on loonud noortele mitmeid uusi vaba aja veetmise võimalusi: draamastuudio, trummiring ja üldkultuuri ring. Ühtlasi on ta õpilasmaleva rühmajuht ja aktiivne kohalikus elus.

Kanepi valla „Aasta Noor 2010“ on Steven Kongo, kes on mitmete traditsiooniks kujunenud spordiürituste (rannavõrkpalli- ja piljarditurniir, jalgpallimängud, mobiilivise ja pleieriheide) organisaator. Ta on alati kohal nõu ja jõuga.
„Aasta Tegu 2010“ on Kanepi Teataja uuenduskuur. Kanepi Teataja on valla infokandja, mida veab väsimatu Tiiu Leppikus. Möödunud aastal läbiti uuenduskuur, mis muutis lehe veelgi paremaks.
Erandkorras anti välja tiitel „Aasta Noorte Eeskuju“. Auhinna pälvis Rivo Veski, kes hoolimata õpingutest Tartus tegutseb aktiivselt ka Põlvamaal, olles teatrijuht, lavastaja, näite- ja ajakirjanik, Rivo on üks Põlvamaa noorteportaali ellukutsujaid ja eestvedaja aga ka Põlvamaa kooliteatrite festivali korraldaja .
Allikas: polvamaa.ee

Rapla maakonna tippauhinna „Rapla Redel“ saab Robert Kasemägi

Rapla maavalitsuse juures asuv auhindamiskomisjon valis esitatud 11 kandidaadi hulgast välja 2011. aasta Rapla maakonna tippauhinna „Rapla Redel“ saaja.
Auhind otsustati anda staažikale muusikule ja muusikaõpetajale Robert Kasemägile. Taotluses iseloomustab Märjamaa muusikakooli direktor Maiu Linnamägi peatselt 92-aastaseks saavat auhinnasaajat kui Eesti metsasarvemängijate koolkonna alusepanijat, kes on pikkade aastate jooksul olnud tõeline noorte kasvataja ja suunanud nende väärikat käitumist. Tema meetodiks on alati olnud laste innustamine iseseisvalt õppima, uurima ja avastama. Oma tõekspidamistega on Robert Kasemägi aidanud noortel aru saada elementaarsetest käitumisnormidest ning olla leppimatu kultuurituse ja labasuse vastu igapäevaelus.
Auhind koos soliidse preemiarahaga antakse maavanem Tiit Leieri ja Raplamaa Omavalitsuste Liidu esimehe Mart Järviku poolt üle Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtul 22. veebruaril Märjamaa kultuurimajas.
Allikas: raplamaa.ee

Reedeni on võimalik esitada Jõhvi valla aukodaniku kandidaate

Kuni 4. veebruarini saab vallavalitsusse esitada nende jõhvilaste nimesid, kes vääriksid valla aukodaniku tiitlit.
„Jõhvis on palju väärikaid inimesi, kes võiksid pälvida aukodaniku tiitli. Selle ühe väljavalimiseks palume teha ettepanekuid nii füüsilistel kui ka juriidilistel isikutel,” ütles vallavanem Tauno Võhmar.
Valla aukodaniku statuudi järgi omistatakse see nimetus erilise austusavaldusena Jõhvi vallale osutatud väljapaistvate teenete eest hariduse, kultuuri, sotsiaal-, tervishoiu, majanduse, spordi ja muudes valdkondades. Aukodaniku kandidaati vallavalitsusele esitades tuleb lisaks isiku nimele ja ametile ära märkida ka tema teenete lühikirjeldus.
Kandidaatide hulgast teeb valiku volikogu. Tiitel antakse välja 22. veebruaril kell 18 kontserdimajas toimuval pidulikul kontsertaktusel. Tiitliga käib kaasas rahaline preemia 639 eurot (10 000 krooni).
Jõhvi aukodaniku tiitel anti esmakordselt välja 1998. aastal. Siis pälvis selle esimese Eesti Vabariigi ajal Jõhvi aselinnapeana töötanud Harald Rooks. Aukodanikuks on nimetatud veel tööstusjuht Väino Viilup, rahvusvähemuste liikumise edendaja ja kunstipedagoog Margarita Ostroumova, tantsuõpetaja Helju Tori, muusikapedagoog Endla Jaanus, kauaaegne sotsiaaltöötaja ja volikogu liige Gale Popova, teatrimees Eugen Vaher ja kauaaegne volikogu liige Viktor Nikolai ning postuumselt on aunimetuse saanud Jõhvi ajaloo uurija Lembit Kiisma.

Allikas: Jõhvi veebileht

Setomaal tunnustati tublimaid

Setomaa Valdade Liit ja Seto Kongressi vanematekogu tunnustasid aunimetusega üheksat inimest, kes 2010. aastal andsid olulise panuse Setomaa heaks, vahendas Setomaa.ee.

Aunimetused anti välja kuues kategoorias. Aunimetuste kandidaadiks esitati kokku 30 isikut, kõige enam kandidaate esitati Setomaa aasta sõbra aunimetuse saajaks.

Setomaa aasta inimeseks kuulutati Margus Linnamäe, kes on juba aastaid toetanud Setomaal mitmesugusied ettevõtmisi.

Setomaa aasta ettevõtjateks kuulutati Aarne Kiviste (OÜ Kimeko), kes on oma ettevõtte arendamise kõrval aktiivselt osalenud Setomaa arendamises ning käivitanud Setomaa ettevõtlike inimeste klubi tegevuse, ning Urmas Jõgeva (AS Värska Vesi), kes on oma ettevõtet arendades leidnud ka ekspordivõimalusi.

Setomaa aasta talunikuks kuulutati Mart Uibokand (Mardimäe talu), kes on eeskujuks mahetootmise edendamisel ja noorema põlve kaasamisel talu majandamisse.

Setomaa aasta sõbraks kuulutati kolm inimest. Urmas Klaas on järjepidevalt tutvustanud Setomaa ja Eesti ettevõtteid ja organisatsioone Pihkva oblastis ning aidanud kaasa piiriülese koostöö edendamisele. Juhan Parts on toetanud piiriäärsete teede kordategemist. Tõnis Lukas on toetanud pärimuskultuuri edasiandmisega seotud tegevusi.

Setomaa aasta õpetajaks kuulutati Vello Jüriöö, kes on koostanud setokeelseid kooliõpikuid, õpetanud pärimuskultuuri, korraldanud hariduskonverentsi.

Setomaa aasta sportlaseks kuulutati Kaisa Raudkepp, kes on kolmekordne Eesti meister orienteerumisjooksus 18aastaste vanuseklassis, saavutas Balti meistrivõistlustel esikoha ja Euroopa meistrivõistlustel 18. koha.

Mart Uibokand. Foto: Igor Taro

Lastekaitse Liit tunnustas lastesõbralikumaid

MTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liit andsid üle eelmis aasta lapsesõbraliku ühiskonnategelase ja organisatsiooni tiitlid.

Aasta lapsesõbralikeks ühiskonnategelaste tiitli said Aivo ja Maria Värton, kes on rajanud Uue-Antslasse Euroopas ainulaadse siseliikluslinnaku, mille eesmärgiks on lastele jagada liiklusõpetust reaalse linna tingimustes. Linnak ehitati selleks, et lapsed õpiksid paremini liiklust tundma. Linnak on tehtud lehmalauta ja tegijate hinnangul arendatakse linnakut tulevikus edasi.

Lapsesõbraliku organisatsiooni tiitli sai bussifirma AS SEBE, mille bussides on laupäeviti noortele sõidupiletid -60% odavamad, tööpäevadel aga -10%.

Koeru kultuurirahva vägev saak

Taliharjapäeval, 14.jaanuaril andis Järvamaa Omavalitsuste Liit Türi Kultuurimajas toimunud auhinnagalal välja Järvamaa Noorsoo-, kultuuri- ja spordipreemiad.

Anne Pindre sai kultuurielu edendaja preemia. Anne on Koeru Kultuurimaja kunstiline juht, Koeru folkloorirühma juhendaja, Koeru Kultuurimaja ringijuht, EELK Koeru koguduse organist ja ansambel „Madli“ juhendaja.

Koeru Huviteater valiti Järvamaa 2010.aasta parimaks kollektiiviks. Huviteater on esinenud Järvamaa näitemängupäevadel ja paljudel aastatel on trupile omistatud Järvamaa parima näitetrupi nimetuse. 2003. aastal järgnes Järvamaal saavutatule eripreemia Endla teatris korraldatud üle-eestilistel harrastusteatrite festivalil lavastuse “Mäetaguse vanad” eest.

Koeru Huviteater valiti etendusega “Valupisarais märtsipäevad” esindama Järvamaad XI Vabariiklikul Harrastusteatrite festivalil 2010.a. Rakvere Teatris. See etendus on pärjatud ka XI Harrastusteatrite riigifestivali laureaadi tiitliga.

Anne-Ly Pihlak – rahvatantsu ja liikumisrühmade piirkondliku edendamise eest ja

Thea Kristal – HOLAÖÖ pikaajalise korraldamisega muusikaelu rikastamise eest said Kultuurkapitali maakondliku ekspertgrupi aastapreemia.

Uudis põhineb JOL portaali infol. Vaata http://www.jarva.ee/index.php?article_id=8559&page=608&action=article&

Eesti parim lüpsikari elab Viljandimaal

Ajaleht Sakala annab teada, et Eesti parim piimakari elab Viljandimaal.

Novembri lõpu andmetel oli Eesti parima karja omanik Saarepeedi valla Õunapuu talu.

Õunapuu talu perenaine Lea Puur ütles, et mullu andsid kolm tema karja lehma üle 14 tonni piima. Üks neist oli viiendal piimal mustakirju Ralli, kelle aastatoodang oli 14 384 kilogrammi. Järgnesid punane Riimik 14 346 ja mustakirju Hiire 14 250 kiloga.

Õunapuu talu lehmad püsivad ka kaua karjas: mullustel andmetel oli piimalehma keskmine iga 7,6 laktatsiooni. Üks vanemaid on 11-aastane maatõugu Mari, kes on kolmekordne vissi tiitli omanik, ja vanim 12-aastane Kanni. Tema aastane piimatoodang on 13 tonni piires.

Allikas: sakala.ajaleht.ee

Aasta konservaatoriks kuulutati Kihelkonnalt pärit Jolana Laidma

Eesti muuseumide aastaauhindade konkursil valiti seitsme kandidaadi hulgast aasta konservaatoriks 2010 ning ühtlasi aunime esimesena kandma Saaremaalt Kihelkonnalt pärit Jolana Laidma. Jolana sai preemia Eesti Ajaloomuuseumi eksponaadi – Egiptuse kassimuumia sarkofaagi konserveerimise eest ennistuskojas Kanut.
Muuseumide aastaauhindade kogumis- ja säilitustöö komisjoni esimees, ennistuskoja Kanut endine direktor, praegu Rootsi Rahvusmuuseumi säilitusosakonna juhataja Kriste Sibul ütles Meie Maale, et Jolana Laidma pälvis kuue kandidaadi ees tunnustuse hea idee eest konserveerimises. “Oluliseks pidasime tema idee uuenduslikkust ja teostuse keskkonna- ning ressursisäästlikkust,” põhjendas Sibul.
Allikas: meiemaa.ee

Vabariigi aastapäeva puhul toimuvad seekord ka teistmoodi vastuvõtud tublidele inimestele

23. veebruaril 2011 korraldatakse kodanikualgatusena üheksa Eesti linna kümnes saalis Eesti kodanikele Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud vastuvõtt. Eesrindlikke kodanikke tervitab Kalevipoeg, kes pole unustanud oma rahva paremaid poegi. Vastuvõtul esinevad tuntud Eesti solistid. Järgnevad suupisted ja joogid. Vastuvõtust Eesti Nukuteatris teeb otseülekande Kanal 2.

Kuna Eestimaa peosaalid ei mahuta lõputult tublisid inimesi, siis annavad korraldajad kodanikule kutse saamiseks ka väikese ülesande. “Vaadake ringi enda ümber, et mida teie või teie ümber inimesed on teinud oma kodumaa jaoks. Ära küsi, mida riik saab sinu jaoks teha, vaid mida sina saad riigi heaks teha. Mida sina oled teinud, et meie elu siin väiksel maalapil oleks parem,” ütlevad nad koos viitega, et kodulehel www.kodanikud.ee on igal soovijal võimalik täita vorm, mille olulisim osa on teada anda heast teost, mida tema poolt soovitatud isik on teinud oma riigi ja ühiskonna jaoks. Iga heateotegija saab posti teel kutse kahele. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2011. Loe edasi: Vabariigi aastapäeva puhul toimuvad seekord ka teistmoodi vastuvõtud tublidele inimestele

Elvas oodatakse kevadet

Fotokonkursi “Elva hetked 2010” žürii on otsuse langetanud: aasta parimaks püütud hetkeks osutus Janar Kulli foto “Kevade nautlejad” Verevi järvest partide ja päevitajatega. Žürii liige linnapea Reno Laidre tunneb võidufoto üle siirast heameelt. “Fotoga “Kevade nautlejad” on tabatud kordumatu Elva hetk. Sellist vaatepilti ei ole võimalik lavastada, sellel fotol on tõeline väärtus,” sõnas Laidre.

Teise koha pälvis Karin Ojaste foto “Murtud” ning kolmanda koha vääriliseks osutus Marika Krooni foto “Suveunistus”. Erilist äramärkimist väärisid veel Karin Ojaste foto “Öine valgus” ja Marika Krooni jäädvustus “Talveplaneet Arbi”.

Fotokonkursi viimase etapi “Sügise valgus” võitjad olid Janar Kull fotoga “Õhtuvalgus”, Marika Kroon fotoga “Hele valguskiir sügises” ning Janar Kull fotodega “Rongiootus” ja “Valgust püüdmas” ja Triin Erg fotoga “Valgusvihk”. Veebihääletajatelt sai enim punkte Karin Ojaste jäädvustus “Hommikune valgus”.

Elva Linnavalitsus tänab konkursist osavõtjaid. Kõik on oodatud fotonäituse avamisele ja auhindade üleandmisele 20. jaanuaril kell 15.00 Elva matkakeskuse avatud ateljees, Pargi 2. Võistlusfotosid näeb ka Elva linna fotoalbumis http://foto.elva.ee.

Fotokonkursi toetavad Photopoint ning Elva Huviala- ja Kultuurikeskus Sinilind.

Info: Merike Järv, 730 9887

Allikas: tartumaa.ee

Otsitakse Ilmapuu auhinna väärilist

Hõimurahvaste Programmi Nõukogu kuulutab välja 2011. aasta Ilmapuu auhinna konkursi. Ilmapuu auhind antakse soome-ugri põlisrahva esindajale või inimesele, kelle tegevus on kohalikul tasandil väga tihedalt, tulemuslikult ja tänuväärselt seotud hõimurahva kultuurilise identiteedi ja püsimajäämisega.

Auhind antakse välja kodanikualgatusliku töö eest:

Etnokultuuri, keskkonnakaitse, kodu-uurimusliku, etnoajaloo vm valdkonna projekti käivitamine ja tulemuslik läbiviimine;

Festivalide, üritustesarjade jmt korraldamine ja tavade elushoidmine;

Kohalikule elule ja identiteedile olulise protsessi algatamine, läbiviimine või sellele kaasaaitamine.

Ilmapuu auhinna nominentideks võivad olla inimesed, kes ei tarvitse laiemale üldsusele tuttavad olla, kuid kelle tarmuka töö ja innustava olekuta ei saaks kõnelda mõne paiga elavast soomeugrilisest (rahva)kultuurist ja selle elitaarsetest tippudest kunstides või teaduses. Auhinna suurus on 1 250 eurot ning preemia määratakse reeglina ühele inimesele. Erandkorras võib auhinna saada ka mõneliikmeline töörühm. Taotlemisel nõutavad dokumendid tuleb saata hiljemalt 15. märtsiks. Auhind kuulutatakse välja vadjalaste kevadisel maahinguspäeval 2. juunil 2011.

Lisateave Ilmapuu auhinna taotlejale leiad siit: http://www.fennougria.ee/index.php?id=19898

Õnnitlused Kadi ja Hendrik Noorele Sänna kultuurimõisa

Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupi ja Võrumaa Omavalitsuste Liidu poolt välja antava kultuuripreemia “Võrumaa Kultuuripärl 2010” pälvisid 6. jaanuaril 2011 Võru kultuurimajas “Kannel” toimunud tänuüritusel Kadi ja Hendrik Noor Sänna kultuurimõisast.
Palju õnne!

Külauudiste tegijad liituvad õnnitlejatega