Neljapäeval, 6. oktoobril toimus kultuurimajas Kannel pidulik vastuvõtt Võru linna õpetajatele.
Üritusel anti üle Võru linna aasta õpetaja 2011 tunnustused. Tunnustuse pälvis pikka aega lasteaeda Okasroosike juhtinud Aina Kongo, Aasta Õpetajad 2011 on Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi inglise keele õpetaja Eve Unt, Võru Kunstikooli õpetaja ja tantsutrupi Katariina juht Ly Berišvili ning Võru Järve Kooli õpetaja Anne Morel. Aasta Noor Õpetaja 2011 tiitli pälvis Võru Kesklinna Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Margus Soome.
Tunnustuse saanutele andsid Võru linnapea Jüri Kaver ning linnavolikogu esimees Erki Saarman üle 600-eurosed reisibüroo kinkekaardid ning klaasist raamatukujulised meened.
Autasustamisele järgnes Eesti Draamateatri etendus „Kõik on täis“ ning pidulik vastuvõtt.
Marianne Mett
Silt: tunnustus
Rakvere punklaulupidu pälvis Läänemere Linnade Liidu kultuuripreemia
Neljapäeval, 6. oktoobril Liepajas toimunud Läänemere Linnade Liidu (LLL) peakonverentsil jagati välja kultuuripreemiad. Rakvere punk laulupidu pälvis LLLi kultuuripreemia oma innovatiivse ja julge lähenemise eest laulupeotraditsiooni ühendamisel kaasaegse punkmuusikaga.
Kultuuripreemiaga kaasneb ka rahaline preemia.
Tänavu 11. juunil toimunud II punk laulupidu oli Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 peaüritus Rakveres. Rakvere ja tõenäoliselt kogu maailma teisel punklaulupeol osales ligemale 2000 lauljat 80 kollektiivist ja neid vaatas ligi 7000 käepaelaga pealtvaatajat. Punklaulupeo idee autori ja lavastaja oli Rakvere Teatri peanäitejuht Üllar Saaremäe.
Hilje Pakkanen
Viljandi maakond saab suure tunnustuse osaliseks
Alates 3. novembrist 2011 pärjatakse Viljandi maakond rahvusvahelise Safe Community võrgustiku poolt turvalise paikkonna tiitliga.
„Selline tunnustus saab võimalikuks tänu heale koostööle paljude Viljandimaa asutuste vahel, kes vastutavad meie elanike turvalisuse eest“, ütles Viljandi Terviseedenduse peaspetsialist Elo Paap kommentaariks pikaajalisele süsteemsele ennetustööle vigastuste ennetamise valdkonnas.
Viljandi Maavalitsuses toimus sellega seoses 26. septembril kohtumine Viljandi maavanema Lembit Kruuse ja Rootsi Karolinska Instituudi WHO koostöökeskuse Turvaliste kogukondade võrgustiku sertifitseerija Guldbrand Skjönbergi vahel. Omavahelises vestluses käsitleti peamiste teemadena koostöökorraldusi ja -võimalusi kodaniku, omavalitsuse ning riigi vahel turvalisema keskkonna loomiseks. Jõuti ühisele järeldusele, et odavam on suunata jõud/tegevus teavitus- ja ennetustööle, kui hiljem inimkaotusi kannatada. Maavanem Lembit Kruuse üles, et teavitus ja inimeste hoiakute muutmine on parim, mida pakkuda saame ja avaldas lootust, et eesmärgid, mis üldiselt on kõigile mõistetavad: et ükski laps ei saaks vigastuste tõttu surma, et meie inimesed ei hukkuks autoavariides, tuleõnnetustes, et noored ei tarvitaks narkootikume ja alkoholi tarbimine elanikkonnas väheneks.
Sellega, et turvalisuse edendamine on maakonna prioriteetvaldkond, nõustus ka kohtumisel osalenud Viljandimaa Omavalitsuse Liidu tegevdirektor Jaan Looga.
Vigastuste ennetamisel on tõenduspõhiseks osutunud turvaliste kogukondade põhimõtete järgimine (Safe Community). Turvaline on paikkond, kus on teadvustatud õnnetuste ja vigastuste ohud, potentsiaalsed ohtude allikad ja keskkonna riskitegurid ja kus teadlikult ja koordineeritult tegeletakse vigastuste arvukuse vähendamisega. Maakonnale on võrgustikku kuulumine märgilise tähendusega, suurendades maakonnas elavate inimeste turvalisust kuid olla samas ka maakonnana atraktiivne nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil.
Turvalise kodukandi tiitel on rahvusvahelise võrgustiku poolt varasemalt omistatud Eestis vaid Rapla maakonnale ja Läänemaale.
Arenenud lähimaade kogemused näitavad, et enamus vigastusi on ennetatavad. Kuni 14-aastaste laste vigastustest põhjustatud suremuse näitaja on Eestis üks kõrgemaid Euroopas. Meie naabermaades Soomes, Rootsis ja Norras on laste vigastussuremus mitmeid kordi väiksem ja sama taseme saavutamine peaks olema ka Eesti eesmärk.
Eesti riik otsib silmapaistvaid vabatahtlikke ja vabatahtliku tegevuse soodustajaid
Veel 5. oktoobrini saab esitada kandidaate detsembris toimuvale Eesti vabatahtlike tunnustamisüritusele, kus neile avaldab austust Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.
Tänavusel Euroopa vabatahtliku tegevuse aastal toimub kandidaatide esitamine kolmes kategoorias: vabaühenduste juures tegutsevad professionaalidest vabatahtlikud, silmapaistvad vabatahtlike juhid ning töötajate vabatahtlikku tegevust toetavad ettevõtted või avaliku sektori asutused.
Kandidaate võivad esitada nii eraisikud, kodanikuühendused, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ettevõtted. Lisainfo ning kandidaadi esitamise vormi leiab veebilehelt www.vabatahtlikud.ee.
Laekunud ettepanekute seast teeb lõpliku valiku komisjon, kuhu kuuluvad lisaks Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse nõukojale ka aasta vabatahtlik 2010 Riina Varts ning ministeeriumite ja Vabariigi Presidendi Kantselei esindajad.
Tunnustatute nimed kuulutatakse välja 4. detsembril riiklikul tunnustamisüritusel Tallinnas Presidendi Kantseleis. Ürituse patroon Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves tunnustab kokku kümmet vabatahtlikku, kaht vabatahtlike juhti ning üht ettevõtet või asutust.
Tänuüritust korraldav Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus on Eesti vabatahtlike tunnustamise traditsiooni ülal hoidnud alates 2005. aastast ning praeguseks on tunnustatud 247 vabatahtlikku.
Vabatahtlike tänamist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital regionaalministri haldusalas.
Kaisa Ilves
Tunnustamisürituse projektijuht
Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus
Tel: +372 568 33 444, 742 0341
tunnustamine@vabatahtlikud.ee
www.vabatahtlikud.ee
Ettevõtlikud naised otsivad Aasta Naist 2011
Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon kuulutas välja Aasta Naise 2011 valimised ja kutsub üles kõiki organisatsioone, ettevõtteid ja üksikisikuid esitama Aasta Naise kandidaate – Eesti Vabariigi kodanikke, ühiskonnaelu aktiivseid mõjutajaid, väljapaistvaid ja oma ametis pädevaid naisi äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal.
Aasta Naine 2011 tehakse teatavaks 10. novembril Tallinna Raekojas. Samas antakse esmakordselt BPW Estonia Noorte poolt üle Noore Naisettevõtja auhind.
Esimene Aasta Naine valiti 1993. aastal ning selleks kuulutati turismifirma Tallintuur tegevdirektor, Eesti Turismifi rmade Liidu president
Daisy Järva. 17 Aasta Naise seas on näiteks kunagine Tallinna linnapea Ivi Eenmaa, Tallinna Lastehaigla Toetusfondi juhataja Liis Klaar, kultuuritegelased dirigent Tiia Loitme, tantsujuht Maie Orav, laulu- ja tantsupidude korraldaja Aet Maatee, ärinaised Kehra Tselluloosi ja Paberi Aktsiaseltsi Horizon juhaaja Žanna Botvinkina, AS Samelin juht Leida Kikka, teadlased Birute Klaas, Heidi-Ingrid Maaroos ja Marika Mikelsaar jne. Mullu pälvis aunimetuse suusataja Kristina Šmigun-Vähi.
Samuti on kolmel korral valitud Aastate Naise. Selle aunime on pälvinud näitleja Salme Reek ( 1993), professor Marju LAuristin (1997) ja näitleja Ita Ever (2007).
Kandidaate saab esitada kuni 14. oktoobrini kodulehel http://www.bpw-estonia.ee/
E STuudio kammerkoor tõi Bergenist topeltvõidu
Laupäeval, 17. septembril Norras Bergenis lõppenud Griegi-nimelisel rahvusvahelisel koorikonkursil tegi E STuudio kammerkoor puhta töö – esikohad võeti nii vaimulikus kui folgikategoorias. Konkursil, mis dirigendi Külli Lokko sõnul kuulub Euroopa mainekamate hulka, osales 18 koori Saksamaalt, Taanist, Norrast, Ukrainast, Venemaalt jm. Eestit esindas E STuudio kammerkoor ainsana.
Konkursi kolmest kategooriast – vaimulik, folk ja kaasaegne muusika – sai iga koori valida maksimaalselt kaks, millele oma kava üles ehitada. „Otse loomulikult esitasime folgikategoorias eesti muusikat – Veljo Tormist, Tõnu Kõrvitsat,“ rääkis Külli Lokko. Vaimuliku muusika kavva kuulus Eesti muusikast Arvo Pärdi looming, kohustuslik oli Norra autori teos.
Oma osa Põlva koori perfektses esituses oli ka sellistel nüanssidel, et kooril on kavad peas ja esitus sellevõrra vabam ning enesekindlam. Lisaks Külli Lokkole teevad kooriga tööd veel dirigent Küllike Joosing ning hääleseadja Leelo Talvik. Norra konkursi kava on Põlva inimestel võimalus kuulata 6. oktoobril, õpetajate päevale pühendatud üritusel.
Lisaks kammerkoorile töötab E STuudio nime all tütarlastekoor, kel sel hooajal samuti mitmeid edukaid esinemisi on olnud.
polvamaa.ee
Otsitakse miljonikroonise missioonipreemia kandidaate
Aadu Luukase Sihtasustus kuulutab juba viiendat aastat välja konkursi miljonikroonise missioonipreemia laureaadi leidmiseks. Ettepanekud on oodatud hiljemalt selle aasta 24. septembriks.
„Missioonipreemia väärtus on jätkuvalt üks miljon krooni ehk 63 912 eurot. See on suurim eraalgatuslik toetus, et tunnustada tublisid inimesi ja organisatsioone, kes on andnud olulise panuse Eesti inimeste ja ühiskonna elukvaliteedi edendamisse. Me tahame seda märgata ja meeles pidada,“ ütles missioonipreemia konkursi asutaja Indrek Luukas.
Aadu Luukase missioonipreemia antakse isikule või organisatsioonile, kes paistab silma Eesti ühiskonna tasakaalustatud arengu ja meie rahva elukvaliteedi edendamisega. Missioonipreemia laureaadi kandidaate võivad esitada kõik Eestis registreeritud avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sihtasutused ja mittetulundusühingud.
Tuginedes ekspertarvamustele teeb otsuse missioonipreemia laureaaditiitli omistamiseks Aadu Luukase Sihtasutuse nõukogu koosseisus Indrek Luukas (nõukogu esimees), Tõnu Kaljuste, Andres Keevallik, Sulev Loo, Hans H. Luik, Peep Mühls, Andres Root, Einar Soone, Urmas Sõõrumaa, Marika Valk ja Raivo Vare.
Missioonipreemia laureaadikonkurss korraldatakse koostöös Eesti Koostöö Koguga. Laureaaditiitel antakse üle tänavu novembri lõpus toimuval pidulikul tseremoonial.
Aadu Luukase missioonipreemiat antakse välja 2007. aastast. Esimese missioonipreemia pälvis Tallinna lastehaigla toetusfond, 2008. aastal valiti missioonipreemia laureaadiks tuntud ajaloolane, Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov. 2009. aastal pälvisid missioonipreemia Vanalinna Hariduskolleegiumi asutaja ja juht Kersti Nigesen ning Sihtasutus Metsaülikool. Missioonipreemia 2010 laureaatideks olid Liikumispuudega Laste Toetusfond ja Eesti Võrkpalli Liit. Missioonipreemia väärtusega üks miljon krooni jagati mõlemal aastal laureaatide vahel võrdselt.
Täpne informatsioon Aadu Luukase missioonipreemia 2011 konkursi tingimuste kohta on saadaval aadressil http://www.luukasfond.ee/.
Hinda vabatahtlikke!
5. oktoobrini saab esitada kandidaate detsembris toimuvale Eesti vabatahtlike tunnustamisüritusele, mis keskendub sel aastal vabaühenduste juures tegutsevate professionaalidest vabatahtlikele tänamisele.
Lisaks avaldatakse esmakordselt austust ka silmapaistvatele vabatahtlike juhtidele ning töötajate vabatahtlikku tegevust toetavale ettevõttele või avaliku sektori asutusele.
Käesoleva aasta tunnustamisürituse teemat kommenteerides ütles Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse juhataja Tuulike Mänd: “Järjest enam tuleb vabaühendustele appi vabatahtlikke, kes on valmis just oma erialaste teadmiste ja oskustega panustama. Sellist tüüpi vabatahtlikud on eriti väärtuslikud kuna kõigil ühendustel läheb igapäevatöös vaja teadmisi näiteks juriidikast, finantsjuhtimisest, turundusest ja personalitööst, kuid sageli puuduvad rahalised võimalused palkamaks oma ala spetsialiste.”
“Samuti soovime Euroopa vabatahtliku tegevuse aastal esile tõsta vabatahtlike juhte ning tunnustada tööandjaid, kes julgustavad oma töötajaid vabatahtlikena osalema kodanikuühenduste tegevustes,” lisas Tuulike Mänd.
Oma kandidaadi võivad esitada nii eraisikud, kodanikuühendused, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ettevõtted.
Misso tähistab valla aastapäeva
Kõik Misso valla inimesed on oodatud täna kell 17 Misso kultuuri- ja spordikeskuses algavale vallavanema vastuvõtule.
Vastuvõtt on pühendatud valla 19. aastapäevale. Kavas on tervitada pisikesi vallakodanikke ning tunnustada möödunud aasta silmapaistvamaid inimesi.
Oodatakse kandidaate Eesti vabatahtlike tunnustamiseks
5. oktoobrini saab esitada kandidaate detsembris toimuvale Eesti vabatahtlike tunnustamisüritusele, mis keskendub sel aastal vabaühenduste juures tegutsevate professionaalidest vabatahtlikele tänamisele.
Käesoleva aasta tunnustamisürituse teemat kommenteerides ütles Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse juhataja Tuulike Mänd: “Järjest enam tuleb vabaühendustele appi vabatahtlikke, kes on valmis just oma erialaste teadmiste ja oskustega panustama. Sellist tüüpi vabatahtlikud on eriti väärtuslikud kuna kõigil ühendustel läheb igapäevatöös vaja teadmisi näiteks juriidikast, finantsjuhtimisest, turundusest ja personalitööst, kuid sageli puuduvad rahalised võimalused palkamaks oma ala spetsialiste. Soovime Euroopa vabatahtliku tegevuse aastal esile tõsta ka vabatahtlike juhte ning tunnustada tööandjaid, kes julgustavad oma töötajaid vabatahtlikena osalema kodanikuühenduste tegevustes.”
Oma kandidaadi võivad esitada nii eraisikud, kodanikuühendused, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ettevõtted. Lisainfo ning kandidaadi esitamise vormi leiab veebilehelt: www.vabatahtlikud.ee.
Laekunud ettepanekud vaatab läbi komisjon, kuhu kuuluvad lisaks Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse nõukojale 2010. aastal tunnustatud vabatahtlik Riina Varts ning ministeeriumite ja Vabariigi Presidendi Kantselei esindajad. Tunnustuse pälvinute nimed tehakse teatavaks 4. detsembril riiklikul tunnustamisüritusel Tallinnas Presidendi Kantseleis. Kokku tunnustab ürituse patroon Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves kümmet vabatahtlikku, kaht vabatahtlike juhti ning üht ettevõtet või asutust.
Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus
Põlva linna aumärgi pälvis tänavu kirurg Enno Toss
Põlva linna 18. sünnipäeva tähistati Põlva järve rannas pillipeoga Harmoonika, kus anti üle ka tunnustus Põlva Linna Aumärk.
Tänavu pälvis linna kõrgeima autasu Enno Toss, kes on töötanud 30 aastat kirurgina Põlva haiglas. Teda tuntakse kui väga lugupeetud inimest ja arsti. Patsiendid hindavad temas täpsust, hoolsust ja huumorimeelt, mis aitab üle saada paljudest hirmudest.
Spordiarmastajana hindab Enno turvavarustuse kasutamist. Oluliseks on tema jaoks traumade ja õnnetuste ennetamine nii liikluses, töö- kui ka mängukeskkonnas. Neil teemadel on ta kirjutanud mitmeid harivaid artikleid ja paljud patsiendid on saanud temalt esmast asjatundlikku abi traumade puhul ning nõuandeid edasiseks turvalisemaks käitumiseks.
Enno Toss on oma aastatepikkuse tööga andnud olulise panuse Põlva haigla arengusse ja toonud tuntust linnale.
Põlva linna aumärgi tunnustuse on varematel aastatel pälvinud Eha Kivi, Heino Hiiesalu, Aasa Kaasik, Kalmer Musting, Heli Raidla, Pilvi Liivamägi, Nikolai Järveoja.
Allikas: polvamaa.ee
Parim talumetsamajandaja on Enn Raide Valgamaalt
Eile kuulutati XX Eesti Talupäevadel välja parim talumetsamajandaja, kelleks osutus Enn Raide Raupa talust Valgamaalt. Auhinna võttis tema asemel vastu tütar, kes ütles, et nii ema kui isa on kogu oma elu pühendanud metsale.
Teise koha pälvis Tõnu Vaask Tsoja Jüri talust Võrumaalt ning kolmanda koha Priit Adler Metsamõisa talust Lääne-Virumaalt.
„Parima talumetsamajandaja tiitli saanud Enn Raide on taastanud vana metsatalu, asjatundlikult oma metsa majandanud ja aidanud seda teha ka teistel omakandi metsaomanikel,“ põhjendas tiitli andmist EEML tegevjuht Ants Varblane. „Iga metsaomanik teab, et omanikuks olemine tähendab eelkõige vastutust ja järjepidevat tööd. Täna istutatud ja hooldatud metsast saavad tulu ju alles lapselapsed – nii peab iga metsaomanik tegutsema üha tulevikku panustades,“ lisas EEML tegevjuht.
Talumetsamajandajate konkursil hinnati raietööde kvaliteeti ja metsamajandamise kavas planeeritu täitmist, metsa taastamisel raielankide uuendamist, metsaparandamisel kuivendamise vajadust, teede korrashoidu ning majandamisel varutud puidu kvaliteeti ja üldist tulukust. Eesti Erametsaliit tunnustab eeskujulikke erametsaomanikke juba 18. aastat.
Regina Hansen
Tänavused Viljandimaa kaunid kodud on välja valitud
2011. aasta kauni Eesti kodu konkursile esitati Viljandimaal 31 nominenti, nende seast valis maakondlik komisjon välja ning otsustas presidendile auhindamiseks esitada viis.
Kodukaunistamise Viljandimaa komisjon otsustas tunnistada konkursi “Kaunis Eesti kodu 2011” võitjateks maakonnas ja esitada tunnustamiseks Eesti Vabariigi presidendile:
- Ain Arula ja Seidi Kuldvere – Pärna talu, Taevere küla, Suure-Jaani vald
- Perekond Berzin – Järvekalda, Karula küla, Saarepeedi vald
- Perekond Teearu – Vabriku 9, Mõisaküla linn
- Kaavere külaplats – Kaavere küla, Kolga-Jaani vald; külaseltsi esindaja Mirja Keerup
- Tarvastu vald – vallavolikogu esimees Aivar Kustavus, vallavanem Alar Karu
Kandidaate oli tänavu üle kahe korra rohkem kui eelmisel aastal ning kõigi nende külastamiseks kulus komisjonil kaks pikka päeva. Komisjoni esimehe, Viljandi maavalitsuse finantsnõuniku Eva Sisaski sõnul tuleb kokkuvõtvalt tõdeda, et aastatega on kodukaunistamise tase Viljandimaal ühtlaselt paremaks muutunud. Ta lisas, et kandidaatide hulgas oli neidki, kes on varem üle-eestilist tunnustust pälvinud, näiteks Lusika talu Tarvastu vallas ja Pärna talu Suure-Jaani vallas.
„Kõik kandidaadid olid väga tasavägised ja komisjonil oli valikut teha üpris keeruline, kuid otsus sündis siiski üksmeelselt,“ lisas Eva Sisask. Nagu varemgi, oli otsustamise juures üheks määravaks teguriks just stiilipuhas tervikpilt.
Ühtlasi ärgitas Eva Sisask kõiki maakonna omavalitsusi edaspidigi kohalikke kodukaunistamise ja heakorrakonkursse korraldama, sest need annavad tugeva aluse ka üle-eestilistel mõõduvõtmistel kaasa lüüa.
Kõigi vabariigi presidendi poolt tunnustamist leidvate kodude ja teiste objektide fotod avaldatakse Eesti Kodukaunistamise Ühenduse avaldatavas albumis “Kaunis Eesti kodu 2011”. Kõigi maakonna konkursile esitatud kodude jt objektide fotod pannakse juunikuu jooksul üles Viljandi maavalitsuse veebilehel http://mv.viljandimaa.ee alajaotuses “Konkursid”.
Lisainfot konkursi “Kaunis Eesti kodu 2011” kohta saab Eesti Kodukaunistamise Ühenduse kodulehelt: http://www.iluskodu.ee.
Peep Talimaa
Noore kultuuritegelase preemia pälvisid
Risto Joost ja Igor Kotjuh
President Toomas Hendrik Ilves andis sel nädalal üle SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia dirigent Risto Joostile ning eripreemia poeedile, esseistile, tõlkijale ja eelarvamustest vabama ühiskonna kujundajale Eestis Igor Kotjuhile.
Risto Joosti kandidatuuri esitas Eesti Kooriühingu muusikanõukogu, kelle hinnangul on ta paistnud silma mitmekülgse ja kõrgetasemelise kontserttegevusega nii dirigendi kui soololauljana.
Igor Kotjuhi kandidatuuri esitas Eesti Instituut, märkides, et tegu on tunnustatud poeedi ja esseistiga, mitmekülgse tõlkijaga. Eriliselt tähelepanuväärne on tema roll eestivene kirjanduse jõulise eestseisjana, kes tajub täpse tundlikkusega eesti ja siinse vene kultuuriruumi loomupäraseid erinevusi, aga mis veelgi olulisem – võimalusi nende piiride ületamiseks. Sihi saavutamiseks on Igor Kotjuh koondanud siinseid noori vene literaate, innustades neid jätkama kirjanduslikku tegevust, edendama kontakte eesti eakaaslastega ja otsima ühisosa eesti kultuuriruumiga. Selleks tarbeks on ta loonud kirjanduslikke võrguväljaandeid ning asutanud kirjastuse KITE. Igor Kotjuhi tegevus ei piirdu Eesti-sisese dialoogi arendamisega, ta on ka oodatud eesti kultuuri seletaja võõrsil, näiteks Peterburi Ülikoolis hinnati kõrgelt tema loengukursust eesti, sh eestivene kirjandusest.
Noore kultuuritegelase preemia suurus on 4793 eurot elik 75 000 krooni ja seda rahastab Toomas Luman. Erandkorras antava eripreemia suurus on 3000 eurot, seda rahastab Indrek Neivelt.
Vabariigi Presidendi Kantselei avalike suhete osakond
Ugala teatri kevadpeol jagati publikupreemiaid
Ugala teatri Kevadpeol jagati taaskord välja traditsioonilised
Ugala publikupreemiad ehk Kuldõunad 2011.
Sel aastal oli publikul võimalik valida 11 uuslavastuse vahel, mis jõudsid lavale eelmise aasta suvest kuni maikuuni 2011. Need lavastused on Jürka , Grace ja Glorie, Karlsson katuselt, Kollane nool, Maakad, Mee hind, Meeste kodu, 
Postmodernsed leibkonnad, Salaste laulupidu, Isa talveuni, Väikesed vanamehed. Hinnata sai lavastust, kujundust, mees- ja naisnäitlejat. Hääletamine toimus nii veebis kui ka teatrimajas.
Parim kujundus: A.H. Tammsaare -P.Tammearu “Jürka”, kunstnik Jaak Vaus.
Parim lavastus: Tom Ziegler “Grace ja Glorie”, lavastaja Indrek Sammul.
Parim naisnäitleja: Leila Säälik (lavastuses “Grace ja Glorie”).
Parim meesnäitleja: Aarne Soro (rollid viies erinevas uuslavastuses: Mee hind, Karlsson katuselt, Väikesed vanamehed, Isa talveuni, Salaste laulupidu).
Autasustati Euroopa parimaid muuseume
Euroopa muuseumide kohtunikekogu valis välja Euroopa selle aasta parimad muuseumid. Sel aastal osales Euroopa parimate muuseumite valimise töös esmaskordselt ka Eesti. EMYA kohtunikekogus osales Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme.
Sel aastal 34. korda välja antud Euroopa muuseumi aastaauhind aasta parimale muuseumile on kõige prestiizikam muuseumide auhind Euroopas. Sel aastal läks peaauhind Belgiasse Gallo-Roman muuseumile Tongerenis.
2012. aastaks on Euroopa muuseumi aastaauhinnale kandideerimiseks esitanud dokumendid kaks muuseumi Eestist – Eesti nuku- ja noorsooteatri muuseum NUKU ja Tallinna Linnamuuseumi muuseum Miia-Milla-Manda.
2008. aastal pälvis Euroopa muuseumi aastaauhinna aasta parima muuseumi tiitli Kumu kunstimuuseum.
Aasta suurpere aunimetuse pälvis perekond Mäe
21. mail Tallinna Loomaaias toimunud suurperepäeval kuulutati välja „Aasta Suurpere“ aunimi, mille pälvis viielapseline perekond Mäe Lääne-Virumaalt. Tiitli saanud perekonda tunnustas BIGBANK 1000 euroga.
„Aasta Suurpere“ konkursi patrooni Elle Kulli sõnul võiks perekond Mäe aktiivsus spordivallas ning ühtehoidmine olla paljudele eeskujuks.
Rael ja Riho Mäe peres kasvavad Kärt (22), Siim (21), Epp (19), Tuule Sireli (14) ning Mattias (9). Pereisa Riho on Rakvere Ametikoolis puidu- ja sepatööde kutseõpetaja ning Rakvere Põhikooli ja Rakvere Gümnaasiumi tööõpetuse õpetaja. Samuti veab ta Tudu Põhikoolis maadlusringi. Pereema Rael töötab Tudu Põhikoolis aednikuna.
Kokku esitati „Aasta Suurpere“ konkursile 18 kandidaati kõigist Eestimaa paigust.
„Aasta Suurpere“ on tiitel, mis omistatakse ühtsele, töökale ning eeskujulikule Eesti perele, kus kasvab vähemalt neli last. Aunimetuse eesmärk on väärtustada ning tunnustada Eestimaa tegusaid suuri perekondi ning tuua neid ühiskonnas eeskujuks. Ettepanekuid „Aasta Suurpere“ aunimetuse saamiseks saavad teha pereliikmed, tuttavad, asutused, ettevõtted jt.
Suurperepäeva ning aunimetuse „Aasta Suurpere“ algatajad ja läbiviijad on MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liit ja BIGBANK AS.
Õnnitlused Rein Sikule
Kylauudis.ee ja Eesti Kodanikajakirjanduse Selts õnnitlevad oma head koostööpartnerit Rein Sikku, kes valiti Aasta Ajakirjanikuks.
Eesti Ajakirjanike Liidu konkursi Aasta Ajakirjanik 2010 zhürii koosseisus Ene Ergma (esimees), Rein Veidemann, Raivo Vare, Mati Talvik, Peeter Ernits ja Liina Kusma valis konkursile esitatud nominentide seast võitjaks Rein Siku, tunnustades tema annet ja tööd, vastutust, hoolivust ja lugupidamist inimestest, kellest ja kellele ta kirjutab. Rein Sikk on ajakirjanik, kelle kirjutised on aastaid rikastanud meie meediapilti.
Nobedat sulge, Rein!
Aasta ema tiitli pälvis Sirje Saar
Täna kuulutati emadepäeva kontsert-aktusel Estonia kontserdisaalis aasta emaks seitsme lapse ema ja 13 lapselapse vanaema perearst Sirje Saar. Tiitli andis üle Eesti naisliidu esinaine Siiri Oviir. Kontserdi korraldas Eesti Meestelaulu Selts.
Estonia kontserdisaalis saab vaadata aasta parimaid loodusfotosid
Täna, 24. aprillil toimub Estonia kontserdisaalis loodusfotopäev, mille avab keskkonnaminister Keit Pentus. Minister annab üle ka Keskkonnaministeeriumi eripreemia.
Kuulutatakse välja „Looduse aasta foto“ võitjad. Seekord osales võistlusel 1850 fotograafi, esitati üle 11 000 pildi.
Loodusfotopäeva korraldab Looduse Omnibuss.
Allikas: keskkonnaministeerium
Valga maavalitsus tunnustas tänukirjaga
Hummuli vallavanemat
Täna autasustas Valga maavalitsus tänukirjaga Hummuli vallavanemat Valter Kaart pikaajalise koostöö eest kohaliku elu edendamisel ning osalemise eest maakonna arendustegevuses.
Valter Kaar valiti Hummuli vallavanemaks 2. novembril 1995. aastal. Ta on silma paistnud kauaaegse aktiivse tegevusega Valgamaal.
„Valter on rõõmsameelne ja seltskondlik inimene, kes võtab alati osa erinevatest rahvakultuuri üritustest nii Valgamaal kui ka mujal Eestis. Täname Valterit tehtud töö eest valla juhtimisel ja soovime talle jätkuvalt jõudu ja tervist edaspidiseks,“ ütles Valga maavanem Margus Lepik.
Tänukirja andis maavanem Margus Lepik üle täna, 15. aprillil Hummuli vallavalitsuses.
Kaja Mõts
Raplamaal tunnustati külasid ja ettevõtlikke inimesi
Aasta küla tiitli pälvis Kehtna valla Ohekatku külade piirkond. „Ohekatku, Kehtna-Nurme, Hiie, Nadalama ja Rõue küla koostöö on kinnituseks, et üheskoos jõuab rohkem. Need külad on leidnud end üheskoos ja võtavad suurelt ette,“ ütles oma tänusõnades Kehtna vallavanem Kalle Toomet.
Sädeinimene 2010 nominendiks esitati Eli Nevski (Märjamaa valla Põlli küla, külaseltsi liige, volikogu liige ja valla külavanemate ühenduse liige), Ülle Rüüson (Rapla vald, aktiivne projektide kirjutaja, üks alusepanija valla külaliikumisele), Ede Talistu (Raikküla vald, uuendusmeelne pidevõppija) ja Kehtna valla noorsootöötaja Kaire Soometsa, kes ka tiitli pälvis.
Külasõbraliku valla nime pälvis Rapla vald.
Küla sõbra tiitli pälvis Janor Metsallik, kes Rapla valla Valtu küla tegemisi on toetanud nõu, jõu, raha ja ruumidega. ´
Rapla Maakonna Külade Liit tunnustab külasid ja ettevõtlikke inimesi 2005. aastast.
Viljandi maavalitsuse tervisetuba korraldab homme tänupäeva
Maailma tervisepäeva raames korraldab Viljandi maavalitsuse tervisetuba 7. aprillil foorum-tänupäeva, mille käigus kuulutatakse ühtlasi välja Viljandimaa aasta tervisedendaja 2011.
Foorum-tänupäev peetakse Viljandi maavalitsuse saalis (Vabaduse plats 6, II korrus) ning see algab kell 10. Tänupäevale on korraldajate sõnutsi tulemas Viljandimaa inimesed valla- ja linnavalitsustest, lasteaedadest, koolidest, noortekeskustest ja -ühendustest, perearstikeskustest, äriettevõtetest ja mittetulundussektorist.
Foorum-tänupäeva avavad Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja maavalitsuse tervisedenduse peaspetsialist Elo Paap. Päeva peaettekande teemal “Tervis – valik on Sinu!” peab psühhiaater ja spordiarst, Ida-Tallinna Keskhaigla nõukogu liige ja hooldusravikliiniku juhataja Jüri O.-M. Ennet.
Pärast lõunat keskendutakse foorumiosas tervisedenduse arengu planeerimisele maakonnas ning arutelu veavad Elo Paap ja PKHK Voltveti koolituskeskuse juhataja Piret Koorep. Töötoas võetakse aga samal ajal kõne alla loovuse ärgitamine tööl ning töötuba juhatab OÜ Raamist Väljas koolitaja Katrin Roosileht.
Päeva lõpul, kella 16-17 on kavas Viljandimaa aasta tervisedendaja 2011 väljakuulutamine, kiidusõnade ütlemine ning pidulik koosviibimine.
Eelmisel aastal pälvis maakonna aasta tervisedendaja tiitli MTÜ Viljandi Rattaklubi juht Loit Kivistik (fotol), kellest eelmisel nädalal sai Viljandi linnapea. Tema tuleb ka aasta tervisedendaja tiitlit üle andma.
Maailma tervisepäeva tähistatakse igal aastal 7. aprillil, mis on WHO põhikirja kinnitamise tähtpäev. Alates 1950. aastast on see päev pühendatud mõnele rahvusvaheliselt olulisele rahvatervise teemale.
Võru maavalitsus ootab Võrumaa Aasta Ema kandidaate
Läheneva emadepäeva eel kutsub Võru maavalitsus esitama Võrumaa Aasta Ema tiitli kandidaate. Kandidaate saavad esitada nii kohalikud omavalitsused, organisatsioonid kui üksikisikud. Võrumaa Aasta Ema tiitlile võib üles seada Võrumaal elava ema, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last, kes on tunnustatud nii oma ametitöös kui ka perekonna väärtustamisel ja kes on ühiskonnale heaks eeskujuks ka väljaspool oma pereringi.
Tiitlit on välja antud alates 2002. aastast, mullu pälvis Võrumaa Aasta Ema tiitli Laine Värnik. Võrumaa Aasta Ema avalikustatakse emadepäeval 8. mail.
Ettepanekuid koos kandidaadi lähema tutvustamise ja selle valiku põhjendustega ootab Võru maavalitsus 25. aprilliks.
Tänavuse Oskar Lutsu huumoriauhinna pälvis Ott Sepp
Oskar Lutsu huumoripreemia tänavune laureaat on näitleja ja lavastaja Ott Sepp.
Stipendium anti pidulikult kätte täna, 3. aprillil Palamuse rahvamajas. Auhinnaga tunnustab Palamuse rahvas neid, kes on eelmise aasta jooksul kõige rohkem rahvast naerutanud. Preemia saaja valitakse rahva pakutud kandidaatide hulgast.
Eelmisel aastal sai huumoripreemia näitleja Tõnu Aav, 2007. aastal pälvis preemia Urvastest pärit luuletaja Contra (Margus Konnula).
Ott Sepp lahkus Palamuselt 50 000 krooni ja ahjuroobiga
Näitleja ja stsenarist Ott Sepp sai täna Palamuse rahvamajas pidulikult kätte Oskar Lutsu huumoripreemia (50 000 krooni), mis on 1987. aastal asutatud naljaauhinna rekordsumma. Mitmetest kingitustest meeldis Sepale eriti ahjuroop, mille andis üle Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev.
Ott Sepale Oskar Lutsu huumoripreemia üle andnud Palamuse vallavanem Urmas Astel teatas, et sponsorite abiga kogunev naljaauhinna summa on järjest suurenenud: 2009. aastal sai Peep Pedmansson preemiaks 40 000, 2010. aastal Tõnu Aav 41 000, Ott Sepp aga juba 50 000 krooni. Et preemiat on varem jagatud kroonides, kuulutati selle nüüdki välja samas rahaühikus. Preemiaraha kogumist korraldas mittetulundusühing Sokuturi.
Lutsu huumoripreemia üleandmisele traditsiooni järgi ristisid Oskar Lutsu kihelkonnamuuseumi muuseumipedagoog Aili Kalavus ja Jõgeva maavanem Viktor Svjtatõšev Ott Sepa Tootsiks. Maavanem kinkis Ott Sepale ka ahjuroobi tekstiga: Naljaka segamiseks tõsisega. „Ahjuroop on fantastiline kingitus,“ märkis Sepp ja lisas, et kui naljaka ja tõsise vahekorrast rääkida, siis tema elus ja töös jagunevad mõlemad komponendid pooleks. Oma lemmikstiiliks nalja tegemisel nimetas Ott Sepp musta huumorit.
Vanemuise näitlejale Ott Sepale huumoripreemia andmisel arvestati ennekõike tema naljategemisi (koos Märt Avandiga) telesaates „Tujurikkuja“, filmi „Riigimehed“ stsenaariumi kirjutamist, mängimist kriminaalkomöödias „Kättemaksukontor“ ja teisigi etteasteid.
Jaan Lukas