Eile selgusid Eesti aasta vabatahtlikud

vabatahtlikud 2010
2010. aasta tunnustuse pälvinud vabatahtlikud.

5. detsembril toimus Tartus Ateena keskuses üleriigiline tunnustamisüritus, kus kuulutatati välja Eesti aasta 2010 vabatahtlikud. Vabatahtlikke õnnitlesid Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus ja tunnustamisürituse patroon, riigipea Toomas Hendrik Ilves. Sel aastal tunnustatati eelkõige vabatahtlikke, kes on mentori, juhendaja või algataja rollis ning andnud sellega panuse vabatahtliku tegevuse arendamisse Eestis. Tunnustatavaid on kokku 15, kelle seas on inimesi üle kogu Eesti. Tänavuse aasta vabatahtlike hulgas on ka Eesti Energia personalidirektor Riina Varts, kes pälvis tunnustuse tegevuse eest Eesti Personalitöö Arendamise Ühingu (PARE) juhatuse esimehena. Lisaks on tunnustatavate seas noortega tegelejaid ja noorteorganisatsioonide tegevuse korraldajaid, kohaliku elu edendajaid, heategevuslike organisatsioonide vabatahtlikke, eakate eneseabiliikumise juht ning nõrgemate abistajaid. Noorim tunnustav on sel raadiolindistusaastal 20- ning vanim 78-aastane. Vabatahtlikud on kaasa löönud väga erinevate organisatsioonide ning projektide juures. Näiteks Saaremaa noormehed Tom Rüütel ja Taavi Rauniste algatasid ning viisid omal nõul ja jõul läbi Facebooki kampaania „Toetame Saaremaa vaimupuudega lapsi“. Aasta vabatahtlikud valis enam kui 40 esitatud kandidaadi seast välja üheksaliikmeline komisjon, mis koosnes vabaühenduste ja avaliku sektori esindajatest. Tunnustamisürituse raames toimus ka raadio Ööülikooli salvestus, kus räägiti vabatahtlikkuse teemadel. Vestlusringis osalesid Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, aasta vabatahtlik 2010 Riina Varts, Palupõhja Looduskooli juht Robert Oetjen ja Marten Kaevats Uue Maailma Seltsist. Õhtut juhtisid Maarja Küla juhataja Ly Mikheim ning arendusjuht Huko Laanoja ning esines Tartu ansambel Pahad Seemned.

Rahvusvahelist vabatahtlike päeva tähistatakse igal aastal 5. detsembril. Eesti vabatahtlike tunnustamisürituse traditsioonile pandi alus 2005. aastal. Saabuv 2011. aasta on ühtlasi Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta.

Grete Kõrgesaar

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskusest

Mida turistidele Lõuna-Eestis näidata, mida pakkuda?

Kolmapäeval Tartus toimunud Lõuna-Eesti turismikonverentsile järgnenud vastuvõtul kuulutati välja 2010. aasta silmapaistvaimad turismiobjektid ning -sündmused.

Konkursi „Ehe Lõuna-Eesti” raames tunnustas SA Lõuna-Eesti Turism nõukogu turismiobjektidena Eesti Maanteemuuseumi ja Alatskivi lossi. 2010. aasta parimaks valiti aga Jõgeva maakonnas asuv kogupere mängumaa Vudila.
Parima turismisündmuse nominentideks nimetati Võrumaal toimunud kohaliku toidu mess „Uma mekk” ning Lüübnitsa kala- ja sibulalaat Põlvamaal. 2010. aasta parima turismisündmuse tiitel läks samuti Jõgevamaale, Suurele Paunvere väljanäitusele ja laadale.

Lõuna-Eesti turismikonverentsi läbivaks teemaks oli tänavu Vene turg – anti ülevaade, kuidas venelasi turistidena Lõuna-Eestisse meelitada ja mida neile siin pakkuda.
Konverentsile järgnenud vastuvõtul tunnustati ka fotokonkursi parimaid.

Viljandi linn soovib tunnustada omi silmapaistvaid kodanikke

Linnavalitsus ootab ettepanekuid 2010. aasta preemia kandidaatide kohta.
Linnakodanike, asutuste ja muude ühenduste ettepanekuid preemiate saajate osas oodatakse linnavalitsusse 31. detsembrini.
 
Ettepanekuid võib esitada vormikohasel blanketil, mille leiab linna koduleheküljelt www.viljandi.ee ning paberkandjal linnavalitsuse dokumentide avariiulitelt või ka vabas vormis.

Loe edasi: Viljandi linn soovib tunnustada omi silmapaistvaid kodanikke

Selgunud on 2010. aasta keskkonnateod

1. detsembril tehti Tallinnas keskkonnaministeeriumi saalis kokkuvõtteid selle aasta keskkonnateo võistlusest.

Esitatud taotlusi 18. novembril hinnanud žürii leidis, et ei aasta keskkonnateo ega aasta keskkonnateokese kategoorias pole ühtegi tiitliväärilist ettevõtmist. Siiski otsustas žürii nii mittetulundusühingu JCI GO Koda projektile “Lasnamäe rohestamine” kui ka arenguprogrammide keskuse EMI-ECO projektile “Teotahteliste venekeelsete pensionäride kaasamine Tallinna kodumajapidamistes ressursside säästu võimaluste teavitamisele ja kaasamisele” määrata preemia 15 000 krooni. Meenutame, et JCI GO Koda sai eelmisel aastal keskkonnateo auhinna kampaaniaga “Killerkott tapab!”.

Keskkonnateokese võistlusel osales märksa rohkem taotlusi: tervelt kakskümmend. Nelja tublima hulgas ei hakatud täpsemat paremusjärjestust otsima, vaid määrati kõigile võrdne 10 000-kroonine preemia. Need olid Tallinna tehnikagümnaasium (kooli hoovi rajatud vanadest autokummidest jalgrattahoidla), Rakvere lasteaed Triin (vee- ja keskkonnanädal), Tallinna lasteaed Kiikhobu (projekt “Laps linnakeskkonnas”) ja Tarvastu lasteaed Naeruvõru (muusikaline moeetendus MASU). Tänukirjaga tunnustati Tallinna keskkonnaametit, tänu kellele on tänavu täies mahus tööle hakanud Aegna loodusmaja.

Ettevõtteid esile tõstvale “Aasta keskkonnategija” võistlusele oli esitatud seitse kandidaati ja kolm neist saidki tänavuse aasta keskkonnategija tiitli: keskkonnajuhtimise kategoorias tarbijate harimise eest AS Tallinna Vesi, keskkonnahoidliku protsessi kategoorias AS Ecometal, kes töötas välja ja juurutas naatriumsulfaadi kristalliseerimisprotsessi, ning keskkonnahoidliku toote või teenuse kategoorias MTÜ Viru Folk, kes on suurüritustel hästi toime tulnud jäätmekäitlusega. Viru Folk sai ka õiguse esindada Eestit Euroopa rohelise nädala auhinnavõistlusel.

Viimasena mainitud kategoorias pälvis tunnustuskirja mahetoitu ja maheteenuseid propageeriv AS Pühajärve Puhkekodu.

Allikas: Loodusajakiri Uudistaja

Maaülikooli aasta teo tiitli said aiandustudengid

12. novembril sai teatavaks Eesti maaülikooli (EMÜ) tänavune aasta tegu. Selleks osutus üliõpilaste edukas võistlustöö “Ajas muutuv vanaema lillepeenar” Tallinna lillefestivalil.

Aianduse eriala magistrandid Karin Kapp, Helen Hendrikson, Reelika Rätsep ja maastikuarhitektuuri eriala üliõpilane Anu Kägu on andnud oma lillefestivalil valminud aiakujundusega võimaluse reisida ajas ja märgata muutusi aianduses. Eduka võistlustöö teinud üliõpilasi juhendas aianduse lektor Ele Vool.

Aasta teo tiitliga tunnustab maaülikooli rektor juba kaheksandat aastat ettevõtmisi, mis jäävad väljapoole igapäevakohustusi. Varasematel aastatel on tunnustuse pälvinud Rõhu katsekeskus, keskkonnaüliõpilaste selts, keskkonnahoidlik reoveepuhasti, tervisliku piima arenduskeskus, Võrtsjärve järvemuuseum, tudengite erialaseltside ühisprojekt “Oma kodu” ja maaülikooli vilistlaste kokkutulek.

Esimest korda välja antud aasta täienduskoolitaja auhinna pälvis toiduhügieeni osakonna juhataja Mati Roasto. Parimad uuendusmeelsed õppejõud on Arvo Viltrop ja Lauri Lihtmaa.

Akadeemilisel aktusel anti üle ka EMÜ teaduse populariseerimise auhinnad. Esimese auhinna (15 000 krooni) pälvis Ivar Sibul puittaimi ja puiduteadust populariseeriva mitmekülgse tegevuse eest. Teise auhinna (10 000 krooni) sai Indrek Sell ja kolmanda (7000 krooni) mullamuuseumi kollektiiv.

EMÜ

Uue-Antsla liikluslinnaku rajajad valiti kõige lapsesõbralikumateks ühiskonnategelasteks

Fotomeenutus liikluslinnaku avamisest 19. mail. Vasakul Aivo Värton, paremal avamispidu juhtinud Contra. Foto: Elina Kononenko

Noortefoorumi “101 last Toompeale” osavõtjad valisid kõige lapsesõbralikumateks ühiskonnategelasteks Aivo Värtoni ja Maria Vahteli, kes rajasid Võrumaale Uue-Antslasse liikluslinnaku.

Aivo ja Maria Värtoni kandidatuuri esitasid õpilased veidi enne hääletust, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Värtonid rajasid Võrumaal ühte vanasse kolhoosilauta liikluslinnaku, kus lapsed saavad läbi mängu õppida liikluses hakkama saamist.

Lapsesõbraliku ühiskonnategelase tiitlile oli esitatud ka nimekamaid inimesi, kuid seekord neid ei valitud.

“Inimesed hakkavad aru saama, et selleks, et olla lapsesõbralik, ei pea sa olema kuulus. Võid teha kogukondlikul tasandil midagi sellist, mis jääb inimestele kõrvu ja silma,” selgitas “101 last Toompeale” projektijuht Nikolai Kunitsõn.

Kõige lapsesõbralikumaks ettevõtteks valiti bussifirma SEBE, kus on langetatud noortele bussipiletite hindu.

Allikas: blogi Urvaste Vallarahva Leht

Valgamaa otsib mööduva aasta kultuuripärli

Eesti Kultuurkapital kuulutab välja maakondliku kultuuripreemia Valgamaa Kultuuripärl 2010 kandidaatide esitamise Valga maakonnas. Korraga võib esitada ainult ühe kandidaadi. Esitamise tähtaeg on 22. november.
Kandidaadiks võib esitada vastavas maakonnas tegutsevaid füüsilisi isikuid, mittetulundus-ühinguid ja organisatsioone, kellel on silmapaistvaid teeneid oma maakonna kultuurielu edendamisel.

Taotlusi maakondliku kultuuripreemia Valgamaa Kultuuripärl 2010 eraldamiseks võivad esitada kõik isikud ja organisatsioonid 22. novembriks. Esitada võib korraga ainult ühe kandidaadi.

Taotlemiseks tuleb esitada Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupile vabas vormis taotlus, milles peavad olema märgitud:

loomingulised saavutused mööduval perioodil (so 2010. aastal);
põhitöökoht ja kehtivad stipendiumid;
kandidaadi isikuandmed (täpne nimi, isiku- või registrikood, aadress,kontakttelefon).
Kirjalikud ettepanekud saata aadressile: Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp, Kesk 12-339, 68203 Valga, või e- mailile Eha.Mandel@valgamv.ee.

Järvamaa kultuurikonverents keskendus lugemise väärtustamisele

raamatJärvamaa kultuuritöötajaid ühendav kultuurikonverents toimus reedel Paide kultuurikeskuses. Järvamaa kultuurikonverentsi „Lugedes rikkaks“ avasõnade järel andis maavanem Tiina Oraste üle Järvamaa teenetemärgi Järvamaa Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidjale Eha-Hilju Palmile. Maavalitsuse tänukirja aktiivse osalemise eest lugemisaasta korralduslikus tegevuses sai maavanemalt Järvamaa Keskraamatukogu.

Allikas: jarva.ee

Moostes anti üle pääsukese- ja ristikumärgi tunnistused

12. novembri õhtul toimus Põlvamaal Moostes lõikuspidu, kus Põllumajandus-Kaubanduskoda andis pidulikult üle tunnistused Tunnustatud Maitse (ristikumärk) ja Tunnustatud Eesti Maitse (pääsukesemärk) märgi pälvinud toodete tootjatele. Tänavu märgi saanud tooted võivad seda kanda 2011. aasta lõpuni.

Pääsukesemärk (Tunnustatud Eesti Maitse) antakse kvaliteetsetele, kodumaisest põhitoorainest Eestis valmistatud toodetele. Ristikumärk (Tunnustatud Maitse) antakse kvaliteetsele tootele, toote valmistamisel kasutatud tooraine päritolu ei kontrollita.

Tunnustatud Eesti Maitse pääsukesemärk 2010

Lihatooted: AS Tartu Agro Rahinge Lihatööstus: poolsuitsuvorst Sealihavorst.
Piimatooted: PÜ E-Piim: Harmony Südamejuust, Koore juust, Eesti või; AS Maag Piimatööstus: Farmi Pastöriseeritud joogipiim, rasva 2,5%; AS Valio Eesti: Jogurtimaius suurte ploomitükkidega, Jogurtimaius suurte kirsitükkidega, Jogurtimaius mustika-maasika, Maasika jogurtimaius.
Pagari- ja kondiitritooted: AS Lõuna Pagarid: Värska Tummõ leib; AS Eesti Pagar: Rehe rukkileib (vormileib), Rehe rukkileib (põrandaleib), Cristella kohupiimasaiake 400 g/ Cheescake pastry, Cristella lihapirukas 400 g/Meat pastry; AS Kalev Chocolate Factory: Vilma küpsisepulber piimašokolaadipisaratega.
Kalatooted: DGM Shipping AS: Räimerümbad külmutatatud, Anšoovis oliivõlis, Balti vürtsikilud, Vürtsikilu fileed.
Alkohoolsed joogid: AS Liviko: Maarahva viin.

Tunnustatud Maitse ristikumärk 2010

Pagari- ja kondiitritooted: AS Kalev Chocolate Factory: Kalev Désirée piimašokolaad Caffé Latte maitselise täidisega, Kalev Désirée tume šokolaad espressomaitselise täidisega, Maiuspala pralineekompvek; OÜ Pagaripoisid: Singi-juustumuffin, Tort Cheescake; TÜ Šeiker Pai Pagar: Kihiline šokolaadimaitseline küpsis.

Allikas: agri.ee

Otepää vineeritehas pälvis taaskasutaja preemia

Reedel selgusid Ragn-Sellsi Aasta Taaskasutaja auhindade võitjad. Žürii tunnustas UPM-Kymmene Otepää vineeritehase keskkonnasõbralikku tegevust Väikese preemiaga.

Oktoobrikuu jooksul oli ettevõtetel võimalus kandideerida tänavusele Aasta Taaskasutaja auhinnale. Kokku laekus konkursile 20 kandidaati, kelle hulgast valis žürii välja 14. Konkursi korraldaja AS Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rein Leipalu sõnul paistavad selle aasta nominendid silma erakordselt kõrge taaskasutusse suunatavate jäätmete hulga poolest – on näha, et jäätmetega tegeldakse teadlikult.

Konkursil Aasta Taaskasutaja Väikese auhinna võitnud Otepää vineeritehas suunab 94% jäätmeist taaskasutusse. Eraldi sorteeritakse paber ja papp, kile, puit, ohtlikud jäätmed ja biolagunevad jäätmed. Suurim tekkiv jäätmeliik on puit, mis moodustab hinnanguliselt üle 80%. Tootmispinnal on töökohtade lähedal nö mini-jäätmejaamad ning kasutusel on erikujundusega värvilised konteinerid sorteerimise lihtsustamiseks. Käesoleval aastal rajas ettevõte biokomposti ehk nn mudaväljaku. Koostatakse iga-aastast keskkonnaalast auditit. Ettevõte on omandanud ISO 14001 sertifikaadi.

Tehase juht Ando Jukk peab sellist tunnustust oluliseks, sest Otepää vineeritehast rajades ja arendades on keskkond olnud alati oluline ning on tuntud muret selle üle, kui palju head materjali jõuab prügimäele. „Mulle meeldib see, et kogu Eesti keskkonnateadlikkus on järjest paranenud ning võimalused realiseerida ideid, kuidas vähem prügilajäätmeid tekitada, on paranenud. Oleme suutnud selle arenguga kaasas käia ning meil töötavad väga head inimesed, kelle abil on olnud võimalik neid ideid ellu viia. Loomulikult ei saa alahinnata ka koostööpartnerite rolli,“ sõnas Jukk.

Teiste valdkondadega võrreldes on puidutööstusel taaskasutuse osas olulised eelised. Materjal, mida kasutatakse toodete valmistamiseks, on juba oma olemuselt taastuv ressurss. UPM-Kymmene Otepää vineeritehas on juurutanud jäätmete sorteerimise, mis aitab hoida kokku kulusid. Jukki sõnul kasutatakse võimalusel ära kõik puidu käsitlemisel tekkivad jäätmed. „Ainus, mida ei saa millekski ära kasutada, on puidu kuivamiskahanemine,“ muigab Jukk, kes toob lisaks huvitava näite taaskasutusest tootmisprotsessis. Selleks, et palke oleks võimalik treida, on vaja neid soojas vees leotada. Vee soojendame soojusvahetite abil puidu kuivatamise käigus vabaneva soojuse abil. Puidu kuivatamiseks vajaminevat soojust toodame peamiselt tootmisprotsessis tekkivatest puitjäätmetest.

Otepää vineeritehas on rajatud endise Otepää Autoremonditehase asukohale ning see on Otepääle olnud väga keskkonnasõbralik muutus. Lisaks loodud töökohtadele on vineeritehase rajamisega muutnud piirkond puhtamaks. „Enne vineeritehast oli see ala tugevalt saastunud vanast õlist, mis imbus pinnasesse ning me oleme pinnase puhastamiseks kulutanud miljoneid kroone. Meile on väga oluline hinnata iga arendustegevust ka keskkonnaga seotud aspektidest,“ selgitas Jukk.

Kõige värskem oluline otsese mõjuga keskkonnaalane investeering oli nn mudaväljaku ehitamine, mis sai valmis sel suvel. Selle ehitust lubas ettevõte ka keskkonna kompleksloa taotlemisel. Palke leotatakse vees ning nende transpordi käigus jääb puukoore või otste külge erinevat prahti, mis ladestub leotamisprotsessi käigus basseini põhja ning seda vett ei ole võimalik otse loodusesse lasta. Selleks ehitas vineeritehas spetsiaalse torustiku Otepää Veevärgi torustikuni ning uue mudaväljaku abil saab tahketest leotusjäätmetest reostunud vee välja nõrutada. Nõrutatud tahke osa sobib komposti- või täitematerjaliks, kuid mõned tehase koostööpartnerid kasutavad seda ka veepuhastite setetega segamiseks.

Otepää vineeritehas on piirkonna üks suurimaid ettevõtteid, kus töötab 175 töötajat. 2000. aastal asutatud tehas toodab kõrge kvaliteediga kasevineeri peamiselt ehitus-, mööbli-, pakke- ja transporditööstusele. Aastane tootmismaht täisvõimsusel on 50 000 m3 millest üle 90% eksporditakse. Vineeritehase tooraine pärineb peamiselt Eestist.

Ülo Vooglaid pälvis emakeeleõpetuse sõbra tiitli

Eesti Emakeeleõpetajate Selts annab emakeeleõpetuse sõbra aunimetuse 2010. aastal Ülo Vooglaiule. Ülo Vooglaid väärtustab elukestvat emakeeleõpet, tõstab esile keele kui mõtlemisvahendi ja kannab väsimatult hoolt mõistete täpse kasutamise eest. Selts hindab kõrgelt ka Ülo Vooglaiu enda mahlakat keelekasutust.
EES annab emakeeleõpetuse sõbra aunimetuse korra aastas inimesele, kelle põhitegevus ei ole emakeeleõpetus, kuid kes oma avalikes esinemistes on väärtustanud emakeeleõpetust ja seega toetanud EESi eesmärke. 2009. a sai aunimetuse ajakirjanik Kaja Kärner.

Allikas: eeselts.ee

Esmakordselt valiti aasta vanavanemad

Täna tunnustati tublisid vanaemasid ja vanaisasid ning esimest korda valiti ka aasta vanavanemad, kelleks said Ilvi Roostar Tartust ning Tõnis Ülemaantee Kõrgessaarest.

Ivi Roostar on Tartu pensionäride koondises Kodukotus aktiivne kaasalööja, kes on tegus ja rõõmsameelne vanaema ja vanavanaema. Aasta vanaisa töötab aga Kõrgessaare vallavalitsuses hoolekandeametnikuna.

Aasta vanaema ja vanaisa valimine on Evelin Ilvese idee, kes soovis, et Vabariigi sünnipäeval 24. veebruaril oleksid ka Eestimaa vanavanemad presidendiballil esindatud.

 Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingu keskuses tunnustati eriti silmapaistnud vanavanemaid hoole ja armastuse, ühiskonna ülesehitamise, aktiivse ellusuhtumise ja vitaalse eluhoiaku eest juba neljandat korda.  Nii andis Evelin Ilves sel aastal tunnustuskirjad kümnele vanavanemate fondi poolt valitudtarmukale vanaisale ja vanaemale üle Eesti – nüüdseks on kokku nimetatud au osaliseks saanud juba 50 vanavanemat.

Tunnustatud said Aurelie Kaldoja, Elvi-Aino ja Anton Leitmäe, Eda Tamm, Tõnis Ülemaantee, Helin Ristla, Ilvi Roostar, Heli Martin ning Aino ja Olev Okas.

Tartumaa otsib aasta tegijaid

 Kuni 22. novembrini saab esitada kandidaate konkursile “Tartumaa hea algatus 2010”, mille eesmärk on tunnustada kodanikuühiskonna ettevõtmisi Tartumaal. Tartu Ärinõuandla, Tartu Maavalitsuse, Tartumaa Arendusseltsi ja Kodukant Tartumaa koostöös korraldatavale konkursile võib esitada Tartumaal tegutseva mittetulundusühingu, seltsingu, sihtasutuse, äriühingu või kohaliku omavalitsuse, mille uuenduslikud algatused ja 2010. aastal ellu viidud projektid aitavad kaasa kodanikuühiskonna arengule maakonnas ning on eeskujuks teistele.

Konkursi “Tartumaa hea algatus 2010” parimate väljakuulutamine ja tunnustamine toimub 3. detsembril Tartumaa kodanikeühenduste konverentsil.

Põlvas toimub kümnes maaraamatukoguhoidjate päev

Reedel, 29. oktoobril toimub Põlva kultuuri- ja huvikeskuses (Kesk 15) kümnes maaraamatukoguhoidjate päev.

Päev algab kell 10 hommikukohviga, järgnevad tervitused. Kella 11.30-13.30 kuulatakse ettekandeid. Nippe laste lugemishuvi süvendamiseks avaldab Krootuse põhikooli õpetaja Sigrid Mallene. Inimeseks olemisest räägib Põlva maavalitsuse terviseedenduse spetsialist Ene Mattus. Elu kutse – selliselt on oma ettekande sõnastanud koolitaja-nõustaja Terje Paes.

Kell 13.30-14.30 on planeeritud lõunasöök kultuurikeskuses. Kell 14.30-15 saavad kokkutulnud aimu Põlvast kui Eesti lõõtsapealinnast. Esinevad lõõtsamehed Heino Tartes ja Toomas Ojasaar, viiulil Signe Pruus.

Kell 15-16 tunnustatakse maaraamatukoguhoidjaid.

Päeva jooksul saab vaadata Põlva naiste käsitööde näitust ja Sigrid Mallese väljapanekut metoodilistest vahenditest laste lugemise arendamiseks.

Üritust toetavad Hasartmängumaksu nõukogu, kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp, Põlva linnavalitsus, AS Lõuna Pagarid.

Korraldajad on Põlva keskraamatukogu ja ERÜ maaraamatukogude sektsioon.

Raamatukogupäevad „Jah lugemisele!“ algasid 20. oktoobril ja kestavad 30. oktoobrini.

Aasta põllumeheks valiti Tartumaa teraviljakasvataja

Põllumajandus-kaubanduskoda ning Maaleht valisid tänavuseks aasta põllumeheks teraviljakasvataja Madis Ajaotsa (pildil) Tartumaalt Rannu vallast.

„Ajaots on aastatega tõusnud kõrgete saakide meistriks, koristades viie valla maadel igal aastal 7000-8000 tonni teravilja,” põhjendas Maaleht.

Lehe kinnitusel on Ajaotsa rekordsaagiks kaheksa tonni vilja hektarilt ning keskmine saagikus viis tonni hektarilt. Kokku harib mees üle 2000 hektari maad, majandades Pilsu talus ja OÜs Rannu Seeme.

Lisaks sai Ajaots ka rahvapõllumehe tiitli, kuna võitis Maalehe veebihääletuse. Auhinnaks sai ta ajaloolise „Külvaja” kuju vähendatud koopia ning 30 000 krooni koolitustoetuseks.

Maaülikooli innovaatilise põllumehe eripreemia võitis Tanel Bulitko, kes on tõuloomakasvatajate ühistu juhatajana tegelenud heal tasemel tõuaretuse ja tõumullikate müügiga.

Täiskasvanud õppijad ja õpetajad saavad tunnustust

Sel kolmapäeval, 20 oktoobril tunnustatab Võru maavanem Andres Kõiv Võrumaa Keskraamatukogus XIII Täiskasvanud Õppija Nädala raames tänavusi tublimaid.

Aasta õppija tiitli pälvib Vastseliina valla elanik Anu Jõgeva, kes omandas teise kutse Räpina Aianduskoolis, lisaks on ta läbinud kõik Kaitseliidu baaskoolitused.

Aasta koolitaja on sel aastal Võrumaa Kutsehariduskeskuse täiskasvanute koolitaja ning Haanja-Ruusmäe Põhikooli inglise keele õpetaja Airi Pilt.  Koolituse läbinud on tagasiside-ankeetidel hinnanud Airi Pilti keskmise hindega 6,96, seitsmest maksimaalsest.

Maakonna aasta koolitussõbralikum organisatsioon on Võrumaa Kutsehariduskeskus, mis võimaldab oma töötajatele võimalusi iseseisvaks õppimiseks, samuti osalemist asutusesisestel- ja grupikoolitustel. Samuti on loodud võimalused osaleda avatud koolitusprogrammides, kursustel ja stažeerida välisriikides.

Allikas: Ketu Künnapuu

Võrtsjärv on üks Euroopa veeturismi tippsihtkohti

Brüsselis peetud 2010. aasta Euroopa veeturismi tippsihtkoha valimise auhinnatseremoonial nimetati üheks veeturismi tippsihtkohaks Võrtsjärv. Kokku anti auhind kahekümne viiele veeturismi sihtkohale üle Euroopa, teatas Euroopa Komisjoni Esindus Eestis.

Kõik auhinnatud said Euroopa tippsihtkoha nimetuse EDEN tänu sellele, et on ennast tutvustanud innovaatiliselt ja säästlikult.

Esita aasta vabatahtliku tiitli kandidaat!



Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus kutsub kõiki esitama 5. oktoobrini vabatahtlike veebiväravas www.vabatahtlikud.ee kandidaate 2010. aasta vabatahtliku tiitlile. Tänavu soovitakse tunnustada mentoreid ja juhendajaid.



Üleriigilise tunnustamisürituse moto on „Märka vabatahtlikku!” ja selle raames ootab Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus infot kandidaatide kohta, kes on tegutsenud või tegutsevad vabatahtlikuna Eestis või mõnes välisriigis. Sel aastal oodatakse esmajoones kandideerima inimesi, kes on teisi vabatahtlikke innustanud ja juhendanud ega ole saanud oma tegevuse eest rahalist tasu.



Oma kandidaadi võivad esitada nii eraisikud, kodanikuühendused, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ka ettevõtted. Ettepanekud vaatab läbi komisjon, kuhu kuuluvad eri elualade esindajad. Aasta vabatahtliku tiitel antakse kuni viieteistkümnele vabatahtlikule.


Aasta vabatahtliku tiitli pälvinute nimed tehakse teatavaks rahvusvahelisel vabatahtlike päeval 5. detsembril üleriigilisel vabatahtlike tunnustamisüritusel Tartus Athena keskuses. Tunnustamisürituse patroon on Eesti president Toomas Hendrik Ilves.



Üle Eesti on vabatahtlikke tunnustatud juba alates 2005. aastast, kokku 232 vabatahtlikku: algatajaid, lahenduste loojaid, kaasajaid.



Vabatahtlike tunnustamist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Talumetsaomanikel on nüüdsest oma aumärk

Ambla metsaühistu otsustas hakata välja andma Eesti esimest talumetsaomanike aumärki „Parim talumetsa majandaja”, teatas Erametsakeskus. Esimesed 17 aumärki anti nädalavahetusel Hiiumaal Kärdlas toimunud parimate talumetsamajandajate üle-eestilisel kokkutulekul 1994. aastast toimuva iga-aastase talumetsamajandaja konkursi senistele võitjatele.

„See töö ja vaev, mis meie parimad talumetsade majandajad teevad ja näevad säästva metsanduse edendamisel, Eesti põliskultuuri, talupojakultuuri, järjepidevuse säilitamisel ning ühiskonnale veel mitmete väga oluliste rollide täitmisel, ei ole leidnud piisavat väärtustamist ja tunnustamist,” põhjendas Ambla metsaühistu juhatuse esimees Toomas Lemming uue aumärgi väljaandmist.

Hõbedased aumärgid valmistati osaühingus Roman Tavast ehk samas, kus enamik Eesti riiklikke teenete- ja aumärke.