tunnustus

President Ilves tänas Haapsalus kodukaunistajaid

Pühapäeval,19.augustil, andis president Toomas Hendrik Ilves Haapsalu kultuurikeskuses ligi sajale kauni kodu konkursi võitjale üle aukirjad ja korraldas neile kultuurikeskuse kohvikus vastuvõtu.

Kauni kodu konkursil autasustati 51 kodu üle Eesti. Kuigi kauneid kodusid on Eestis palju rohkem, pääses igast maakonnast ja neljast suuremast linnast auhinnatute sekka neli kodu, selgitas Eesti Kodukaunistamise Ühenduse eestseisuse esimees Arvi Altmäe. Kokku oli auhinnasaajaid aga 81, sest peale kodude oli tunnustatute seas veel kaks kortermaja, kolm omavalitsust, neli lasteaeda, kaks küla, neli ühiskondlikku hoonet jt.

Kuni kodu konkursi võitjad läksid presidendilt aukirja vastu võtma terve perega, nii et presidendi kätt said suruda ka päris väikesed poisid ja tüdrukud. Oma inimestele oli tulnud kaasa elama ka maavanemaid jt omakandi inimesi. Kaugemalt tuldi lausa bussidega ja kultuurimaja sai rahvast pilgeni täis.

„Suur tänu südamega tehtud töö eest,“ ütles president Ilves oma kõnes. Ta lisas, et kodukaunistamine on terve pere ja kogukonna ühistegevus.

„Kodu korda tehes olete korda teinud ka oma kodukoha,“ ütles president Ilves. „Korratuse vastu saame ise tehes, mitte teisi kritiseerides.“

President üles oma kõnes veel, et omavalitsused peaksid rohkem kuulda võtma oma inimeste soove ja arvamusi, et kodukoht oleks elamisväärne.

Külalisi tervitanud Haapsalu linnapea Urmas Sukles aga tunnistas siiralt, et kodu rajamine ja hoidmine on raske töö: „Tean, mida tähendab, kui muru on jälle kõrgeks kasvanud.“

Läänemaalt said presidendilt autasu Siim Saarevälja kodu Haapsalus, Piret ja Tarmo Veepalu Lihulast, Elje ja Olev Erit Tusarist Nõva vallas ja Imbi ning Kustav Vilba Virtsust. Loe edasi: President Ilves tänas Haapsalus kodukaunistajaid

Raplamaa parimatele ettevõtjatele jagati tunnustust

Pildil vasakult Kristiina Raudnagel, Siret Elmi, Piret Minn, Tiina Valk, Tiit Leier, Hetti Kask, Sulev Seimann

Päikseliselt soe ja hurmav õhtupoolik, imekaunis Kehtna mõisaesine, külaliste ootel tervitusjoogid, hõrgud suupisted, kõrvupaitav mahe muusika ja väärikas ettevõtjate ning nende saatjate seltskond – just nii võib kirjeldada 14. augustil toimunud Raplamaa Parimate Ettevõtjate tänuõhtut, mis tänavu toimus juba 15. korda. Märkimisväärne on, et just 15 aastat tagasi, kui leidis aset esimene ettevõtjate tunnustamine, toimus see samuti Kehtnas.

Rapla Maavalitsus ja Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus koostöös Rapla Talupidajate Liidu, Raplamaa Omavalitsuste Liidu, Märjamaa Ettevõtjate Piirkondliku Ühenduse, Rapla Ettevõtjate Ühingu, ühinguga Ettevõtlikud Naised Raplamaal ning turismiettevõtjate ühendusega Raplamaa Turism tunnustasid parimaid ettevõtjaid kuues kategoorias. Komisjoni pingelise töö tulemusel valiti 51 esitatu seast välja oma kategooriate võitjad:

Äritegu 2011- Salutaguse Pärmitehas AS, Tiina Valk
Ettevõtja Sõber 2011- Eesti Töötukassa Raplamaa Osakond, Hetti Kask
Töötaja Sõber 2011- Akzo Nobel Baltics AS, Piret Minn
Väike ja Tubli 2011- Juurima Tall OÜ, Kristiina Raudnagel
Tubli Talu 2011- Tika talu, Sulev Seimann
Uustulnuk 2011- Minna Sahver OÜ, Siret Elmi

Kandidaate said etteantud aja jooksul esitada kõik asutused, ettevõtted, kodanikeühendused ja eraisikud.

Loe edasi: Raplamaa parimatele ettevõtjatele jagati tunnustust

Viljandimaa kogukonnapärl särab Kuhjavere külas

Kogukonna pärl 2012_perekond Mukk — Regionaalminister surumas kätt Mukkide peretütrel Laglel. Foto: Peep Talimaa

Kolmapäeval toimus pidulik ja meeleolukas sündmus Suure-Jaani vallas Kuhjavere külas Tire talus, kus tunnustati Viljandimaa kogukonnapärliks kuulutatud perekond Mukki.

Konkursi kogukonnapärl Viljandimaal võitnud Perekond Mukk on eestvedajaks Kuhjavere külaelu mitmekülgsel edendamisel ja kogunud üle Eesti tuntust Kuhjavere teatrifestivali korraldamisega. Perenaine Urve ja peremees Romeo Mukk võtsid
koos laste ning lastelastega õnnitlusi vastu paljudelt külalistelt.

„Selle pere algatusel on kodukandis väga palju korda saadetud ja siinsesse arengusse panustatud. Nad on edendanud kultuurielu, propageeriud tervislikku ja ökoloogilist mõtteviisi,” ütles Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal, kes kiitis ka Romeo Mukki aktiivset osalemist Viljandimaa kodukandiliikumises.

Mukkide panust külaelu erksaks ja huvitavaks muutmisel esile tõstnud regionaalminister Siim Valmar Kiisler kinkis Urvele ja Romeole sepa meisterdatud tunnusmeene, milles peidus pärl. “Kuhjavere külavanem Romeo on ka meie vallavolikogu liige ja toob koduküla rõõmud ja mured aktiivselt kohalikku omavalitsusse,” lisas Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu.
Loe edasi: Viljandimaa kogukonnapärl särab Kuhjavere külas

VIII TEATRIFESTIVAL KUHJAVERES

18 ja 19. augustil 2012 algusega kell 11. Kahel päeval astub üles kokku 20 näitetruppi

Publiku valiku alusel tunnustatakse mõlemal päeval parimat truppi,nais- ja meesnäitlejat.

TULE VAATAMA JA VALI OMA LEMMIK!

Lisaks perenaiste koogitelk, loterii, laupäevaõhtusimman, ilmub Teatrileht

Jälgi infot www.kuhjavere.ee

Korraldaja MTÜ Kuhjavere Küla Selts

Taarapõllu on parim alternatiivtalu

Nädalavahetusel Jänedal toimunud Eesti talupäevadel tunnistati Võrumaa Taarapõllu talu parimaks alternatiivtaluks vabariigis. Tootmistalude arvestuses tuli kolmandaks Peede talu Võrumaalt.
Tiitli „Eesti parim talu 2012” pälvis Arvo Veidenbergi Paljumäe talu Viljandimaalt. Pajumäe talu tunnistati parimaks tootmistaluks, Taarapõllu sai parima alternatiivtalu tiitli. Loe edasi: Taarapõllu on parim alternatiivtalu

Tapa II Vorstifestivalil toimub kodukokkade võistlus

MTÜ Arenduskoja rahvusvaheline koostööprojekt “Loving Local Values – Kohalikud tooted ja toit – nende väärtustamine” raames toimub Tapa II Vorstifestivalil 4. augustil 2012 algusega kell 12.00 Tapa muusikakooli pargis KODUKOKKADE VÕISTLUS

Võistluse eesmärk:

propageerida koduse ja tervisliku toidu valmistamist kohalikust toorainest,

tunnustada parimaid kodukokku ja anda võimalus jagada oma kogemusi ja retsepte huvilistega. Retseptid pannakse ülesse MTÜ Arenduskoja kodulehel olevasse kohaliku toidu kokaraamatusse.

Parimale kodukokale on auhinnaks sõit 2014.a jaanuaris Grüne Woche messile.

Võistluse juhend asub Arenduskoja kodulehel www.arenduskoda.ee/images/stories/toiduprojekt/Kodukokad_juhend.pdf

Võistlusele sai registreerida kuni 15. juulini 2012. Info ja registreerimine Gilda Lindmaa telefon 5302 7155; gilda.lindmaa @ gmail.com

Täna jätkub konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine

Eesti Külaliikumine Kodukant jätkab teisipäeval, 17. juulil koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames esile tõstetud perede tunnustamist. Konkursile esitati üle Eesti kokku 125 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Täna antakse tunnustus üle Järvamaa, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa peredele.

Järvamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Hele ja Sven Aluste perekond Roosna-Alliku vallast Koordi külast. Tunnustamine toimub 17. juulil kell 10 Koordi külas.

Lääne-Virumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Zinaida ja Vladislav Režnitšenko perekond Tapa vallast. Tunnustamine toimub 17. juulil kel 12 Tapa vallas Lehtse kultuurimajas.

Ida-Virumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Vilve ja Kalev Niine perekond Mäetaguse vallast Atsalama külast. Tunnustamine toimub 17. juulil kell 16.30 Atsalama külas Tagavälja talus.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et konkursi „Kogukonna pärl“ eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaate esitati palju ja tunnustamist väärivad kõik, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.

Loe edasi: Täna jätkub konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine

Kogukonna pärlid saavad tunnustuse

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustab täna ja homme koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames esile tõstetud peresid. Konkursile esitati üle Eesti kokku 125 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Esimesena antakse tunnustus üle Jõgevamaa, Põlvamaa, Võrumaa ja Tartumaa peredele.

Jõgevamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Katrin Kaalepi perekond Tabivere vallast Juula külast. Tunnustamine toimub 10. juulil kl 11.00 Juula külas.

Põlvamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Reet Pettai perekond Veriora vallast Süvahavva külast. Tunnustamine toimub 10. juulil kl 15.00 Süvahavva külas.

Võrumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Kadi ja Hendrik Noore perekond Rõuge vallast Sänna külast. Tunnustamine toimub 11. juulil kl 14.00 Sänna Kultuurimõisas.

Tartumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Kristina ja Tarmo Ruderi perekond Rõngu vallast Tilga külast. Tunnustamine toimub 11. juulil kl 16.30 Tilga külas Koopaaru talus.

Konkursi „Kogukonna pärl“ eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaate esitati palju ja tunnustamist väärivad kõik, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.

Kokku tunnustatakse tiitliga „Kogukonna pärl“ 15 peret üle Eesti – igas maakonnas ühte perekonda, kes jäi ankeetide põhjal sõelale. Projekti „Kogukonna pärl“ elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast. Konkursi tunnusmeene autor on Rõuge sepp Peeter Reemann, sepise idee on inspireeritud Pärlijõega seotud legendist Võrumaal. Loe lähemalt www.kylaelu.ee.

Kandidaate said esitada kõik inimesed ja organisatsioonid ning tunnustust väärivate kandidaatide sekka sobisid nii noored pered kui eakamad, nii ammu maal elavad kui hiljuti linnast maale kolinud pered. Peamine, et kõigi nende initsiatiiv ja pealehakkamine, head mõtted ja koostöösoov on nakatanud kogukonda ühiselt asju ette võtma ja koosolemisest rõõmu tundma.

Järgmisel nädalal algab konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine

pärl1 — Tunnusmeene autor on Rõuge sepp Peeter Reemann. Foto: Kodukant

Eesti Külaliikumine Kodukant alustab 10. ja 11. juulil koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames esile tõstetud perede tunnustamist. Konkursile esitati üle Eesti kokku 125 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Esimesena antakse tunnustus üle Jõgevamaa, Põlvamaa, Võrumaa ja Tartumaa peredele.

Jõgevamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Katrin Kaalepi perekond Tabivere vallast Juula külast. Tunnustusüritus toimub 10. juulil kl 11.00 Juula külas.

Põlvamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Reet Pettai perekond Veriora vallast Süvahavva külast. Tunnustusüritus toimub 10. juulil kl 15.00 Süvahavva külas.

Võrumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Kadi ja Hendrik Noore perekond Rõuge vallast Sänna külast. Tunnustusüritus toimub 11. juulil kl 14.00 Sänna Kultuurimõisas.

Tartumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Kristina ja Tarmo Ruderi perekond Rõngu vallast Tilga külast. Tunnustusüritus toimub 11. juulil kl 16.30 Tilga külas Koopaaru talus.

Aeg on esitada keskkonnategusid

Keskkonnaministeerium kutsub konkursil Aasta Keskkonnategu 2012 osalema kõiki eraisikuid, asutusi, ettevõtteid ja organisatsioone, kes on panustanud oma tegudega elukeskkonna paremaks muutmisesse.

Konkursi eesmärk on tunnustada viimase 12 kuu tublimaid tegijaid ja innustada nii üksikisikuid kui ka organisatsioone, asutusi ja ettevõtteid võtma eeskuju keskkonnahoiu, keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse alal tunnustuse pälvinud tegudest.

Osaleda saab kolmes kategoorias:
*Aasta Keskkonnateo auhinnale saavad kandideerida kõik keskkonnakaitse, -teavituse või -teadlikkuse valdkonnas ulatuslikku mõju avaldanud projektid, üritused, kampaaniad.

*Aasta Keskkonnateokese auhinnale saavad kandideerida laste ja koolinoorte keskkonnateadlikkuse suurendamiseks korraldatud projektid.

*Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte auhinnale saavad kandideerida ettevõtted neljas alakategoorias: keskkonnajuhtimise, keskkonnasõbraliku toote või teenuse pakkumise, keskkonnasõbraliku tehnoloogilise protsessi juurutamise ning rahvusvahelise keskkonnaalase koostöö alal.
Kandideerimiseks tuleb vastata konkursiankeedis esitatud küsimustele ning saata ankeet koos konkursitöö materjalidega Keskkonnaministeeriumi e-posti aadressil keskkonnategu@envir.ee või tavalise postiga aadressil Narva mnt 7a, 15172, märgusõna „Aasta Keskkonnategu 2012“. Ankeete saab esitada kuni septembri lõpuni. Konkursil osalemise ankeedid saab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt aadressil www.envir.ee/keskkonnategu.
Konkursi võitjad kuulutatakse välja hiljemalt 1. detsembriks. Aasta Keskkonnateo ja Aasta Keskkonnateokese võitjate vahel läheb jagamisele 4474 euro suurune preemiafond, millele lisandub ka keskkonnamärgise kasutusõigus. Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte võitjatele antakse samuti keskkonnamärgise kasutusõiguse ja lisaks on võitjatel võimalus esindada Eestit üle-euroopalisel keskkonnasõbralike ettevõtete konkursil. Lisateavet konkursi tingimuste ja eelmiste aastate võitjate kohta leiab Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt.

Selgusid metsateemaliste võistluse „Metsa väge täis“ parimad

2012. aasta Eesti Metsaseltsi, Rakvere Linnavalitsuse ja Eesti Metsaüliõpilaste Seltsi korraldatud õpilaste joonistuste, jutu- ja fotovõistlusele „Metsa väge täis“ saabus töid õpilastelt üle Eesti. Esitatud tööde rohkusega paistsid rohkem silma metsapealinna Rakvere ja Saaremaa koolid.

Konkursi žürii esimehe Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul on laste kirjatükid siirad ja südamlikud, pildid ausalt lapsemeelsed ja heal kunstilisel tasemel. „Lapsed on tunnetanud metsa väge ja on oma jutukestesse pannud elamusi, kuidas metsas käimine on neid puudutanud.“

Metsajuttude konkursile laekunud töödes hindas žürii teemas püsimist, mõtteselgust, originaalsust.

Nooremas vanuseklassis (1.-4. klass) hindas žürii parimaks Taebla Gümnaasiumi 1. klassi õpilase Raido Tammeri loo. Teine ja kolmas koht läksid Rakvere Reaalgümnaasiumisse Ere Mai Koolile (2c kl) ja Marie-Helene Saaverile (3b kl).

5.-7. klasside arvestuses oli võidukas Anette Laanbek Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 6b klassist. Teine koht läks Rakvere Reaalgümnaasiumi 6t klassi õpilasele Robin Tammele ja kolmas koht Rakvere Reaalgümnaasiumi 6r klassi õpilasele Kaisa Kärmikule. Eripreemia pälvis Taaniel Palmiste Kärdla Ühisgümnaasiumi 6a klassist.

Fotokonkursil otsustas žürii anda ühe ergutusauhinna, mille sai Taavi Krippel Rakvere Põhikooli 3. klassist.

Joonistusvõistlusest osavõtt kujunes konkursil kõige arvumaks.

Loe edasi: Selgusid metsateemaliste võistluse „Metsa väge täis“ parimad

Tuntud ornitoloog Taivo Kastepõld sai Kumari looduskaitsepreemia

Tänavu avati looduskaitsekuu 16. mail Pirita kloostri varemete pargis, kus keskkonnaminister andis üle Eesti looduskaitsemärgid ja Taivo Kastepõllule Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga.
Kastepõld alustas Matsalus tööd 1970. aastal ning tema eestvedamisel võeti lindude rände uurimisel kasutusele Matsalu ESTONIA tähistusega rõngad ning Matsalust sai kogu Eesti lindude rõngastuskeskus. Rõngastamise korraldamisel tegi Kastepõld tihedat koostööd ka Erik Kumariga, kelle õpilaseks ta oli. 1973. aastal asus ta tööle Matsalu looduskaitseala direktorina. Aastatel 1977-1992 juhatas ta rõngastuskeskuse tööd ja aastatel 1992-2005 juhtis taas Matsalu rahvusparki. Lisaks sellele on ta üle saja ornitoloogilise teadusartikli autor või kaasautor.
Eesti looduskaitsemärki antakse välja alates eelmisest aastast ja selle märgiga tõstetakse esile neid, kellel teeneid looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel, looduskaitse edendamisel, arendamisel ja tutvustamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Hõbedaste tammelehtede omanikeks said tänavu lastekirjanik Jaan Rannap, folklorist Mall Hiiemäe, looduskaitseinspektor Guido Kapp, loodussaadete toimetaja Õie Arusoo, Palupõhja looduskooli juht Robert Oetjen ning tuntud loodushariduse edendaja Külli Kalamees-Pani.
Tänavune looduskaitsekuu on pühendatud vooluveekogudele, täpsemalt teemaks „Allikad ja jõed – elu voolavad lätted”.

Traditsiooniliselt toimub sel kuul mitmeid üritusi, millega püütakse loodust kõigile lähemale tuua. Looduskaitsetöötajad korraldavad üle terve Eesti ekskursioone, loenguid, võistlusi, õppepäevi ja talguid.
Tänavune looduskaitsekuu toimub juba 32. korda ja kestab kuni 5. juunini. Looduskaitsekuud korraldatakse alates 1980. aastast. Looduskaitsekuu ürituste kohta saab lisainfot Keskkonnaameti kodulehelt www.keskkonnaamet.ee.

Tartus tunnustati täna ajaloohuvilisi õpilasi

President Toomas Hendrik Ilves tänas õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistlusel tänavu osalenuid ning kuulutas välja tulevaks õppeaastaks uue võistluse teemal “Eesti tee demokraatiale“.

Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi poolt korraldatud ja president Toomas Hendrik Ilvese poolt patroneeritava XIII õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistluse pidulik lõpetamine toimus täna Tartus, Haridus- ja Teadusministeeriumis, kuhu president Ilves saatis oma tervituse.

Tartus anti tänavu toimunud võistluse parimatele üle Vabariigi Presidendi auhinnad. President Ilves rõhutas seejuures, et korraliku hariduse osaks on hea kirjalik eneseväljendusoskus ning selle arendamisele tuleb koolides enam rõhku panna. Põhikoolidele oli selle aasta uurimisteemaks ”Minu pere”, mille eesmärgiks oli oma perekonnaloo uurimine ning parimate ajalooalaste uurimustööde autoriteks olid Siret Müller Nõo Põhikooli 9. klassist (”Eesti laste kasvukeskkond ja kohustused perioodil 1941- 2012 Mülleri perekonna näitel”, juhendaja Reet-Ingrid Haamer), Karmen Vesso Kuuste Põhikooli 8. klassist (”Koolikiusamisest ning distsipliiniprobleemidest Eesti kodudes 20. sajandi 1. poolest kuni 21. saj alguseni”, juhendaja Kersti Kivirüüt) ja Markus Vares Pärnu Kuninga tänava Põhikooli 8. klassist (”Kahe põlvkonna kaheksas klass”, juhendaja Elve Tamvere).

Gümnaasiumide teemaks oli ”Minu kodukoht ja rahvas” ning parimateks osutusid Triinu Avans Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 11. klassist (”Magus Võrumaa”, juhendaja Helle Ruusmaa), Rauno Jallai Vastseliina Gümnaasiumi 11. klassist (”Vastseliina külade ühendus”, juhendaja Külli Lendsaar) ja Tuuli Talah Tamsalu Gümnaasiumi 11. klassist ( ”Pioneeritööst nõukogude ajal 1945- 1990 Tamsalu kooli näitel”, juhendaja Maie Nõmmik).

Eripreemia spordi väärtustamise eest said Merilin Šaitor ja Marilin Ait Rakvere Gümnaasiumi 12. klassist (”Andres Sõber ja BC Rakvere Tarvas”), eripreemia kodukoha tööstusajaloo jäädvustamise eest sai Riin Olvet Kadrina Keskkooli 12. klassist (”Artellist aktsiaseltsini”), eripreemia sotsiaalse sidususe teema käsitlemise eest sai Ingrid Kaasik Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 11. klassist (”Lapsepõlve mängud kolme põlvkonna naiste mälestuste põhjal”), eripreemia kodukoha elukeskkonna käsitlemise eest sai Laura Kivilo Vastseliina Gümnaasiumi 11. klassist (”Muutused Vastseliina aleviku arengus selle tekkimisest tänaseni”), eriauhinna tervislike eluviiside väärtustamise eest anti Karoliine Kruusile Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 8. klassist (”Sport minu suguvõsas”), eripreemia hea eluteemalise töö eest pälvis Merlin Sepp Kuressaare Gümnaasiumi 6. klassist (”Metsa Johani talu – selle lugu, tööd ja tegemised”) ning eripreemia huvitava perekonnaloo eest sai Ksenija Borovichuk Võru Kesklinna Gümnaasiumi 9. klassist (”Minu esivanemate lood”).

Sel aastal võistles 75 põhikooli ja 75 gümnaasiumi uurimust. Õpilaste uurimusi säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis, kus nendega on võimalik tutvuda kõigil huvilistel.

Noore looduskaitsja auhinna sai Renno Nellis

Eestimaa Looduse Fond (ELF) andis Noore Looduskaitsja Auhinna Renno Nellisele. Teda on iseloomustatud inimesena, kes ainult looduse kaitseks toimetab ja elab ning kelle laadseid Eestis on napilt.

Renno Nellis on Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi loomaökoloogia õppetooli looduskaitsebioloogia spetsialist. Varem on ta töötanud Riikliku Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regioonis liigikaitse spetsialistina ja RMKs looduskaitse spetsialistina. Samuti tegutseb Renno Nellis Eesti Ornitoloogia Ühingus (EOÜ) seirekomisjoni esimehena, kus on aktiivselt tegelenud kanakulli kaitsega (sh püsielupaikade koostamine, inventuurid), rähnide ja randa uhutud lindude seirega, osalenud röövlinnuseire töörühmas ja väga edukaks kujunenud kodukaku 2009. aasta linnu projektis. Lisaks koordineeris Renno uue koostatava haudelindude levikuatlase transektloenduste tegemist, analüüsi ja välitöid. Täiendavalt koordineerib Renno Nellis EOÜ punktloenduste projekti, mis annab ülevaate ka Eesti tavalisemate linnuliikide seisundist.

Renno Nellise esitas kandidaadiks Eesti Ornitoloogia Ühing, tuues kokkuvõtvalt esile järgneva: “Kõik Renno Nellise ametid, projektid, tegevused, ja suhtumine on aidanud kaasa sellele, et lindude elu Eestis oleks turvaline ja elurikkus säiliks ka tulevikus.”

Nõnda leidis ka noore looduskaitsja auhinna nominente hinnanud komisjon, ehkki valiku tegemine kuue esitatud kandidaadi seast oli keerukas, sest kõik kandidaadid olid noored inimesed, kes südamega oma töös ja tegemistes looduskaitsele on pühendunud.

Noore Looduskaitsja Auhinna eesmärgiks on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Alates 2005. aastast antakse auhind koos rahalise stipendiumiga kord aastas silmapaistvale Eesti noorele looduskaitsjale. Siiani on auhinna pälvinud: Asko Lõhmus Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia suuna arendamise eest; Peep Mardiste, kes on olnud pikka aega seotud Eesti keskkonna- ning looduskaitsega ja valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide tugevdamisega; Marek Sammul teaduspõhise looduskaitse arendamise eest; Tarvo Valker linnukaitseliste tegevuste eest; Murel Merivee innuka looduskaitsjana; Ulvar Käärt, kes on teinud Eesti Päevalehele kirjutatud artiklite kaudu palju tööd eestlaste keskkonnateadlikkuse tõstmiseks ja Indrek Tammekänd põhjalike looduskaitsealaste tegevuste eest kaitse-aluste liikide kaitse korraldamisel.

„Aasta Suurpere“ konkurss ootab kandidaate

Eesti Lasterikaste Perede Liit (ELPL) ootab kuni 6. maini kandidaate aunimetuse „Aasta Suurpere“ konkursile, mille võitja kuulutatakse välja 12. mail toimuval Suurperepäeval.

Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) ja BIGBANK ASi poolt kolmandat aastat välja antava „Aasta Suurpere“ aunimetus omistatakse ühtsuse ja lasterikkuse au sees hoidmise eest töökale ning eeskujulikule Eesti suurperele, kus kasvab vähemalt neli last. Kandidaate „AastaSuurpere” konkursile saab esitada BIGBANKi internetikeskkonnas. Ettepanekuid „Aasta Suurpere“ aunimetuse saamiseks võivad teha kõik pereliikmed, tuttavad, asutused, ettevõtted jt.

„Aasta Suurpere“ aunimetus kuulutatakse välja 12. mail ELPLi liikmetele mõeldud Suurperepäeval, mis leiab aset Tallinna Loomaaias. Aunimetuse saanud perekonnale antakse üle tänukiri ja 1000 eurot. Suurperepäev on ELPL-i liikmetele tasuta.

Aunimetuse „Aasta Suurpere“ väljaselgitamiseks moodustatakse komisjon, kuhu kuuluvad Eesti Lasterikaste Perede Liidu 3 juhatuse liiget, ürituse patroon Kaire Vilgats ja BIGBANKi esindaja.

Möödunud aastal pälvis „Aasta Suurpere“ tiitli viielapseline perekond Mäe Lääne-Virumaalt. „Žürii valis võitjaks perekond Mäe seetõttu, et tegemist on aktiivse ja tööka suurperega, mille liikmed tegelevad põnevate huvialade ja spordiga ning käivad koos matkamas,“ kirjeldas ELPL-i president Aage Õunap.

Lisaks „Aasta Suurpere“ konkursile on käimas kollaaživõistlus „Minu Pere“, mis kutsub peresid üles valmistama põnevaid kollaažitöid. “Minu Pere” kollaaže saab esitada 29. aprillini ning võitja kuulutatakse välja 12. mail toimuval Suurperepäeval Tallinna Loomaaias.

Tänavu juba kaheksandat korda toimuv suurperede perepäev ja kolmandat korda välja kuulutatav aunimetus „Aasta Suurpere“ toimub paralleelselt Eestiga ka Lätis ning Leedus.

Suurperepäeva ning aunimetuse „Aasta Suurpere“ algatajad ja läbiviijad on MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liit ja BIGBANK AS.

Erametsapäeval tunnustati tublisid töötajaid ja häid koostööpartnereid

Eile, 19. aprillil toimus Tartus Maamessi raames traditsiooniline erametsapäev. Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe ja Erametsakeskuse juhtide vastuvõtul avaldati tänu tublidele ametnikele ja koostööpartneritele.

Tänavu anti esmakordselt üle tänukiri “Metsanduse aasta tegu 2011”. Erametsandusorganisatsioonide tunnustuse sai keskkonnaminister Keit Pentus, kes on tulemuslikult seisnud metsaomanike huve arvestava tulumaksuseaduse muudatuse eest. Erametsa sõbra tiitli pälvis Vara Saeveski – firma on oma puiduvarumispoliitikas suhtunud soosivalt väikemetsaomanike puidu turustamisse. Tubli erametsanduse tugiisik on Olavi Udam, kes lisaks metsaomanikele asjatundliku abi osutamisele suudab hästi tegeleda mitme teemavaldkonnaga. Tubli Erametsakeskuse töötaja on Mart-Ants Pavelson, keda hinnatakse kui väga usaldusväärset ja abivalmis kolleegi. Tubli ajakirjanik on “Äripäeva” toimetaja Ain Alvela, kes orienteerub väga hästi aktuaalsetes metsandusteemades ja esitab asjatundlikke küsimusi. Tubli riigiametnik on Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni metsanduse juhtivspetsialist Jaanus Nilp, keda metsaomanikud tunnustavad hea infovahetuse ja sisukate koolituste eest. Tubli majanduskoostöö edendaja on Iisaku metsaühistu spetsialist Mikk Värimäe, kes aitab väikemetsaomanikel edukalt korraldada metsa majandamist. Tugisüsteemi tubli koostööpartner on Üve Niilo. Keskühistu Eramets spetsialist on tuntud kui korrektne ja pühendunud töötaja, kes hoiab dokumendid alati korras.

Viimaseid päevi saab esitada kandidaate noore looduskaitsja auhinnale

Kuni 18. aprillini saab esitada kandidaate Noore Looduskaitsja Auhinnale. Selle eesmärgiks on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade.

Auhinnale saavad kandideerida Eesti looduskaitsjad, kes on nooremad kui 35 aastat passi järgi või enesetunde alusel.ning omavad väljapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel. Kandidaat võib töötada nii riiklikus, era- kui mittetulundussektoris,või panustada looduse hoidmisse vabatahtlikuna.

Kandideerida saab nii enda nimel kui ka esitada kellegi teise kandidatuuri. Kandideerimiseks oodatakse avaldusi koos põhjendusega Eestimaa Looduse Fondi e-postiaadressile elf@elfond.ee.

Noore looduskaitsja auhinda on antud alates 2005. aastast. Siiani on auhinna pälvinud: Asko Lõhmus Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia suuna arendamise eest; Peep Mardiste, kes on olnud pikka aega seotud Eesti keskkonna- ning looduskaitsega ja valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide tugevdamisega; Marek Sammul teaduspõhise looduskaitse arendamise eest; Tarvo Valker linnukaitseliste tegevuste eest; Murel Merivee innuka looduskaitsjana; Ulvar Käärt töö eest eestlaste keskkonnateadlikkuse tõstmisel; Indrek Tammekänd, kes töötab Keskkonnaameti looduskaitsebioloogina ja on Eesti looduskaitsesse panustanud väga palju ka vabatahtliku tööga.

Otsuse auhinna määramise kohta teeb Eestimaa Looduse Fondi poolt kokku kutsutud zürii, kuhu kuuluvad Alex ja Kaja Lotman, Tiit Randla, Mart Jüssi ja Indrek Tammekänd. Auhinda rahastavad Alex ja Kaja Lotmani sünnipäevalised ja Estonian Nature Tours. Annetusfondi on oodatud toetama kõik, kel soov ja tahe noori looduskaitsjaid tunnustada.

Auhind antakse välja 28. aprillil fotovõistluse Looduse Aasta Foto 2012 autasustamistseremoonial, kus ELF annab üle ka enda lemmikloodusfoto auhinna.

Lisa saab auhinna kohta lugeda siit: http://www.elfond.ee/et/teemad/teised-teemad/loodusharidus/noore-looduskaitsja-auhind

Viljandimaa aasta terviseedendaja tiitli saab
Viljandimaa puuetega inimeste nõukoda

Viljandimaa puuetega inimeste nõukoda — Viljandimaa puuetega inimeste nõukoja maja.

Maailma tervisepäeva tähistamiseks korraldab Viljandi maavalitsuse tervisetuba täna, 9. aprillil foorum-tänupäeva, mille käigus
kuulutatakse ühtlasi välja Viljandimaa 2012. aasta tervisedendaja, kelleks saab Viljandimaa puuetega inimeste
nõukoda.

“Aasta tervisedendaja nimetus koos auhinnaga antakse tunnustusena isikule või organisatsioonile, kelle töö, tegevus ja eeskuju tervise edendamise alal on aasta jooksul silma paistnud erilise tulemuslikkusega ning mõjutanud oluliselt selle valdkonna arengut Viljandimaal,” selgitas auhinna algataja, Viljandi maavalitsuse tervisedenduse peaspetsialist
Elo Paap.

Organisatsooni on iseloomustatud järgmiselt: Viljandimaa puuetega inimeste nõukotta kuulub 24 ühingut ligi 2000 inimesega
haiguste järgi. Igal ühingul on oma esindaja ja see on loodud on puuetega inimeste huvide kaitseks. Tegeletakse inimeste teavitamisega ja harimisega oma haigusest ja haigusega toimetulemisest. Haaratud on nii noored kui ka vanad. Inimesed selles organisatsoonis on aktiivsed. Kutsutakse külla erinevaid lektoreid ja spetsialiste, et ennast ikka rohkem harida ja teada saada oma haigusest.Ühingud teevad aktiivselt projekte ja ühisüritusi. Palju tehakse haiguste ennetamiseks. Organisatsoon on oma aktiivse hoiaku ja rõõmsa meelega meile kõigile eeskujuks. Loe edasi: Viljandimaa aasta terviseedendaja tiitli saab
Viljandimaa puuetega inimeste nõukoda

Veel saab esitada kandidaate tiitlile „Kogukonna pärl“

Eesti Külaliikumine Kodukant kutsub kõiki inimesi ja organisatsioone esitama kandidaate konkursile „Kogukonna pärl“, mille eesmärgiks on tunnustada kogukonna arengusse panustavaid peresid üle Eesti. Kandidaatide esitamiseks saab täita veebiankeedi 15. aprillini.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et konkursi „Kogukonna pärl“ raames on eesmärk esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaatidena nähakse tema sõnul peresid, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.

„Kõikjal Eestis elab palju toredaid peresid, tänu kellele on kohalik elu saanud uue hoo ja hingamise, ent nende perede märkamine ja tunnustamine pole ühiskonnas seni laiema tähelepanu all olnud,“ selgitas Toobal. „Usume, et Kodukandi algatus aitab meil kõigil korraks järele mõelda, kus ja milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda vabatahtlik panus elamisväärsema kodupaiga loomisel Eestimaa eri paigus.“

Kandidaate saab esitada kuni 15. aprillini ja Kodukant ootab aktiivset kaasalöömist. Ankeedi saab täita siin või Kodukandi kodulehe kaudu.

Kandidaate saavad esitada kõik inimesed ja organisatsioonid ning tunnustust väärivate kandidaatide sekka sobivad nii noored pered kui eakamad, nii ammu maal elavad kui hiljuti linnast maale kolinud pered. Peamine, et kõigi nende initsiatiiv ja pealehakkamine, head mõtted ja koostöösoov on nakatanud kogukonda ühiselt asju ette võtma ja koosolemisest rõõmu tundma. Loe edasi: Veel saab esitada kandidaate tiitlile „Kogukonna pärl“

Eerik Kumari looduskaitsepreemia ootab omanikku

Keskkonnaministeerium kutsub üles esitama kandidaate Eerik Kumari nimelisele looduskaitsepreemiale. Professor Eerik Kumari looduskaitse arendamisse tehtud panuse tunnustamiseks on Keskkonnaministeerium alates 1989. aastast välja andnud Eerik Kumari nimelist looduskaitsepreemiat. Selle preemiaga tunnustatakse neid isikuid, kelle tegevus looduslike koosluste, haruldaste liikide ja looduse üksikobjektide kaitse korraldamisel ning looduskaitseliste teadmiste levitamisel on olnud tähelepanuväärne. Alates 2010. aastast antakse Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia saajale ka looduskaitse kuldmärk. Preemia antakse traditsiooniliselt üle iga-aastase looduskaitsekuu avaüritusel. Keskkonnaministeerium ootab ettepanekuid, keda autasustada Kumari looduskaitsepreemiaga, 15. aprilliks. Samuti ootab Keskkonnaministeerium kandidaate autasustamiseks Eesti looduskaitse märgiga. Eesti looduskaitse märgiga tõstetakse esile teeneid looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel, looduskaitse edendamisel, arendamisel ja tutvustamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Ettepanekud, mis sisaldavad nominendi looduskaitsetegevuse vabas vormis ülevaadet, palume saata hiljemalt 15. aprilliks aadressil: Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakond, Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või keskkonnaministeerium@envir.ee.

Tänavuse Vilde kirjandusauhinna pälvis Indrek Hargla

Eile kell 14 kogunenud komisjon otsustas anda 2012. aasta Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna Indrek Hargla raamatule “Apteeker Melchior ja timuka tütar”. Selle kriminaalromaani sündmustiku keskmes on kaks keskaegset tallinlannat – nooruke timuka tütar Wibeke Bose ja kaupmeheproua Else Werdynchusen.

Ka Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastal põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina (“Musta mantliga mees”, 1886, “Kuhu päike ei paista”, 1888; “Kõtistamise kõrred”, 1888).

Vastavalt auhinna statuudile määratakse kirjandusauhind aasta parimale Eduard Vilde traditsioone järgivale kirjanduslikule teosele.

Lugeja saab raamatut lugedes teada, et mõlemad tallinlannad on linnarahva seas pisut tõrjutud. Üks seepärast, et tema isa on timukas ning teine seepärast, on võõramaalane ja valitseb oma majapidamist võimukamalt kui Tallinna prouadel kombeks.

Neid kahte tegelast seob aga üks mõistatuslik noormees Steffen, keda on tahetud tappa ja kes on kaotanud oma mälu. Ta ei mäleta oma vanemaid, nime ega põhjust, miks ta Tallinnasse tuli. Ega ka seda, mis on tema raevuka vaenlase nimi, kes teda halastamatult jahib. Melchior käib aga visalt nähtamatu mõrtsuka jälgedel…

Eduard Vilde nimelisele kirjandusauhinnale oli tänavu kuus kandidaati: Nasta Pino “Seal, kus rukkiväli…”; Lehte Hainsalu ”Vastamata kõne”; Olle Lauli “Kodutus”; Indrek Hargla “Apteeker Melchior ja timuka tütar”; Andrei Hvostov “Sillamäe passioon” ja Kristiina Ehin “Viimane monogaamlane”.

Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind asutati Pajustis E.Vilde nim kolhoosi kirjandusklubi initsiatiivil 1965. aastal, kui tähistati kirjaniku 100. sünniaastapäeva. Auhinna väljaandmist jätkas Vinni Valla Kultuurikapital ning 1999. aastast Vinni Vallavalitsus.

Autasu antakse laureaadile üle pidulikul kirjanduspäeval või -õhtul. Käesoleval aastal on preemia suuruseks 640 eurot ehk 10 000 krooni. Samuti pannakse laureaadi foto laureaate tutvustavasse albumisse, auhinnatud teos autori pühendusega jääb laureaatide raamatukogusse asukohaga Vinni-Pajusti raamatukogus.

Rakvere Teater jagas omadele raudnaelu

Rakvere Teatri synnipäev — Kolleegidelt sai lavastajapreemia Eili Neuhaus. Foto: Rakvere Teater

Rakvere Teatri kollektiiv tähistas teatri 72. sünnipäeva Jäneda mõisas, kus tunnustati töökaaslasi möödunud aasta silmapaistvamate tegude, rollide ja saavutuste eest. Toomaks esile 2011. aasta tublimaid töötajaid toimus teatrisisene küsitlus, mille tulemusena sai traditsioonilise raudnaela omanikuks 9 kolleegide tähelepanu väärinud inimest/tegu.

Kolleegide hinnangul on 2011. aasta tööde põhjal ülekaalukalt parim naisnäitleja Silja Miks, rollide “Nullpunkti” ema ja õpetajad ning “Tuhkatriinu” võõrasema eest.

Parim meesnäitleja on Velvo Väli keda hinnati “Leenane’i kaunitari” Pato Dooley, “Noor Eesti” Gailiti ja “Kaasavaratu” Karandõševina rollide meisterlikkuse eest. Parim lavastaja on menuka “Kaasavaratu” lavastanud Eili Neuhaus.

Parima kunstniku preemia võitis lavastusele “Noor Eesti” kujunduse loonud kolmik Uku Kristjan Küttis, Ott Kadarik ja Mihkel Tüür. Loe edasi: Rakvere Teater jagas omadele raudnaelu

Parim lihaveisekarjakasvataja on Kalmer Visnapuu Vinnist

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder andis Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel üle ministeeriumi teenetemärgid ning tunnustas 2011. aasta parimaid karjakasvatajaid. 2011. aasta parima piimakarjakasvataja tiitli pälvis Maie Mölder Tartu Agro AS-st ja 2011. aasta parima lihaveisekarjakasvataja tiitel kuulub Kalmer Visnapuule Piira talu OÜ-st (Lääne-Virumaa, Vinni vald).

Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid antakse välja kolmes kategoorias- kuldne, hõbedane ja sinine. Kuldse teenetemärgi laureaadiks on inimene, kellel on silmapaistvad teened ministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisel. Hõbedased teenetemärgid antakse ministeeriumivälisele isikule tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumi valitsemisala valdkonnas. Sinised teenetemärgi pälvivad ministeeriumi ja selle valitsemisala riigiasutuse teenistujad silmapaistvalt hea teenistuskohustuste täitmise eest.
Loe edasi: Parim lihaveisekarjakasvataja on Kalmer Visnapuu Vinnist

Padise vald pälvis läbipaistvaima omavalitsuse tiitli

Kõigi Eesti omavalitsusasutuste veebilehtede seast peab Andmekaitse Inspektsioon parimaks Padise valla kodulehte.

Andmekaitse Inspektsioon, olles seiranud kõiki Eesti kohalike omavalitsuste- ja avaliku sektori asutuste veebilehti, tunnustas kõige läbipaistvamaid. Eesti läbipaisvusmeelseim riigiasutus on Veterinaar- ja Toiduamet ning läbiapistvaim kohaliku omavalitsusasutus on Padise vald.

Auhinna pälvinutele lisaks soovib Andmekaitse Inspektsioon tuua välja asutusi, kes teevad head tööd avaliku teabe avaldamisega oma võrgulahel: avaliku sektori asutuste kategoorias järgnesid Veterinaar- ja Toiduametile Riigikantselei, Õiguskantsler, Siseministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium. Kohalike omavalitsusasutuste kategoorias olid Padise valla järel esirinnas Vastseliina vald, Audru vald, Tallinna Linnavalitsus ja Lihula vald.

Eilsel tunnustamisüritusel sõnas Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Viljar Peep: „Hea meel on näha, et ametnike mõtlemises on toimunud muutus: saadakse aru, et veebilehe pidamine ei ole tingimata kohustus, vaid see on heaks tööriistaks ja suhtluskanaliks kodanikega.”

Tunnustuse aluseks on asutuste võrgulehtedel olev teave ja selle esitamise viis. Läbiviidud seire eel sai sõnastatud kriteeriumid, mis teevad ühest asutusest läbipaistva asutuse. Suuresti on need kriteeriumid seotud avaliku teabe seaduse nõuetega, kuid sisaldavad lisaks kvaliteete, mida otseselt seadus ei nõua, aga on suunatud kodaniku võimalikult heale teenindamisele – see ongi läbipaistvusmeelsus.

Allikas: Padise vald

MES tunnustas parimaid karjakasvatajaid

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) valis välja parimad karjakasvatajad 2011. aastal. Parimaks lihaveisekarjakasvatajaks tunnistati Kalmer Visnapuu Piira Talu OÜst ning parimaks piimakarjakasvatajaks Maie Mölderi Tartu Agro ASist. Põllumajandusministeeriumis toimunud aktusel anti parimatele aukiri ning juba traditsiooniks saanud skulptor Vergo Verniku „Vasikas”.

Allikas: Maaelu Edendamise Sihtasutus