Eile, erametsapäeval tänasid Eesti Erametsaliit ja Erametsakeskus tublimaid erametsanduse arendajaid.
Erametsa sõbraks valiti tänavu Riigikogu keskkonnakomisjoni endine esimees Tõnis Lukas, kes on seisnud metsaomanike eest väga kõrgel tasemel.
Erametsanduse edendajaks nimetati Ando Eelmaa – inimene, kelle isik ja panus erametsanduse arendamisse tegelikult tutvustamist ei vaja. Eelmaa on aastaid vedanud Eesti Erametsaliitu ja käivitanud mitmed tõsiseid poliitilisi piigimurdmisi nõudnud protsesse, nagu näiteks jahiseaduse või tulumaksuseaduse muutmine.
Tubli riigiametniku tiitli sai erametsaomanikelt Põllumajandusministeeriumi maaparanduse ja maakasutuse büroo juhataja Mati Tõnismäe.
Tubliks metsaühistu juhiks nimetati Iisaku Metsaühistu juhatuse esimees Viktor Lehtse tulemusliku, stabiilse ja järjepideva tegevuse eest metsaühistu arendamisel.
Tubliks Erametsakeskuse töötajaks tunnistati kontrollüksuse kvaliteedinõunik Andres Orula, kes on sihtasutuse töötajana pädev toetusmaailma kontrollipooles, samas aga ka ise metsaomanik ja metsaühistu liige.
Tubliks konsulendiks valiti kogenud metsaala asjatundja Silvi Tarang pikaajalise hea töö eest metsaomanike abistamisel.
Tubliks majanduskoostöö edendaja tiitli sai asjatundlik ja entusiastlik Sakala Metsaühistu metsameister Raigo Rõõmussar.
Haridus- ja teadusministeeriumi ülekutsele tunnustada tublisid koolijuhte reageeriti aktiivselt ning kokku esitati 43 koolijuhti. Häid koolijuhte esitasid õpilased, lapsevanemad, õpetajad ja teised koolitöötajad, hoolekogude liikmed, haridusametnikud ning vilistlased.
Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi direktori Jaan Reimundi kohta anti kiitvaid hinnanguid suisa 15 korral: ta on väga sõbralik ja abivalmis direktor, kes on alati koolipäeva alguses trepi juures kõiki õpilasi tervitamas. Tema isiksus on Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi kujunemisel mänginud väga olulist rolli, ühtmoo di väärtustatuna ja olulisena tunnevad end koolis nii õpetajad, õpilased kui ka vilistlased. Ta oskab luua koolis julge ja inspireeriva õhustiku, kaasates kogu koolipere otsustusprotsessi ning näidates head eeskuju. Jaan Reimundi demokraatlik juhtimisstiil on eeskujuks kõigile juhtidele.
Tallinna Ühisgümnaasiumi direktori Mehis Peveri kohta öeldi 13 korral, et ta on õpilastest ja töötajatest hooliv direktor, kes on pühendunud kooli arendamisele, olles ise alati positiivne ja innustav. Ta on mõistev, usaldav ja toetav juht, kes tajub tervikpilti, ühiskonna ja haridusvaldkonna arenguid ning on võimeline kooli sellest lähtuvalt arendama.
Korduvalt nimetatud koolijuhid olid ka Ott Ojaveer Hugo Treffneri Gümnaasiumist, Tiit Lepp Lüllemäe Põhikoolist, Kaarel Aluoja Laupa Põhikoolist, Airi Aavik Virtsu Koolist, Matti Martinson Tallinna Rahumäe Põhikoolist, Jaan Rahuküla Mustvee Vene Gümnaasiumist, Jaanus Järveoja Nõo Reaalgümnaasium ist, Malve Kolli Mustjala Lasteaed-Põhikoolist, Kersti Laastau Paide Ühisgümnaasiumist, Svetlana Variku Palupera Põhikoolist, Tarmo Valgepea Mäetaguse Põhikoolist, Ulvi Läänemets Saku Gümnaasiumist, Hiie Asser Tartu Annelinna Gümnaasiumist, Tõnu Piibur Pelgulinna Gümnaasiumist ja Jaan Lember Kärla Põhikoolist. Loe edasi: Tubli koolijuht ei saa jääda märkamatuks
SOS Lasteküla on algatanud kampaania “Kiidame emasid”.
Eestis on vähemalt 2000 last, kellel pole olnud õnne tunda ema armastust ja hoolivust. Enamik meist on palju õnnelikumad, sest meil on, kellele öelda aitäh. SOS Lasteküla sooviks on, et vähemalt kord aastas leiaks igaüks meist aega öelda oma emale, kui tähtis ta talle on ning miks on ta parim ema. On hea, kui emad seda kuulevad ja oma teadmisele kinnitust saavad.
SOS Lasteküla Facebooki kontol on avatud keskkond „Kiidame emasid“, kus iga soovija saab tunnustada oma ema, kirjutades väikese loo tema kohta. Tänaseks on juba üle poolesaja hooliva inimese kirjutanud väga armsaid lugusid oma emast, teiste seas ka Mari-Liis Lill, Tanel Padar ja Karl-Erik Taukar.
Tule loe vahvaid lugusid ja kindlasti kirjuta ka oma emast – kiidame emasid hoole ja armastuse eest. Et emadepäeval tehakse ikka kingitusi, on ka sellel ettevõtmisel hulk auhindu emadele kinkimiseks. Peaauhinnaks on GOSPA emadepäeva pakett kahele, lisaks on auhinnad välja pannud Oriflame, Piletilevi, Vapiano ja ajakiri Eesti Naine.
Selle algatusega soovitakse panna inimesi rohkem mõtlema ema rolli üle. Samuti soovitakse tunnustada kõiki SOS lastekülade emasid, kelle südames on ruumi lisaks oma lastele ka oma ema hooleta jäänud laste jaoks. See on suur töö, mis väärib meie kõigi sügavat kummardust. Nende emade tööd on võimalik toetada ja seda saame me kõik teha.
„Kiidame emasid“ kampaania valmis koostöös internetiturundusfirma Dreamgrow’ga.
Maailma tervisepäeva tähistamiseks korraldas Viljandi Maavalitsuse Tervisetuba 9. aprillil foorum-tänupäeva, mille käigus kuulutati ühtlasi välja Viljandimaa aasta tervisedendaja 2013, kelleks sai sellel aastal Viljandimaa lasteaedade tervisedenduse koordinaator Kersti Puusild.
Viljandi maavanem Lembit Kruuse ning eelmise aastat tunnustuse saaja Viljandimaa Puuetega Inimeste nõukoja juht Urve Loit andsid Kersti Puusillale tiitli üle järjepideva tervislike eluviiside hoidmise ning propageerimise eest maakonnas.
Kersti Puusild ütles tunnustust vastu võttes, et tema eriline tänu kuulub kõikidele neile, kellega tal on õnnestunud koostööd teha. “Muidugi on minu jaoks kõige südamelähedasem tegevus koos lasteaedade- ning lastega. Terved lapsed on rõõmsad lapsed. Soovin oma panusega südamest kaasa aidata tervislike eluviiside kinnistumisele. Toetust ja õpetust selles valdkonnas püüan anda ka lapsevanematele, et tähelepanu ning hoolt laste eest hoolitsemiseks jätkuks ikka senisest enam,” tänas Puusild auhinda vastu võttes.
Viljandi maavanema tänukirja pälvis veel Viljandimaa elanike tervisesse panustanud, üle 40 aasta pedagoogina töötanud ning hilisemalt eakateühenduste kaudu pikki aastaid tegutsenud Leida Leiur.
Kärdla Linnavalitsus ootab ettepanekuid linna preemia kandidaatide esitamiseks. Linna preemia andmisega avaldatakse tunnustust füüsilisele isikule silmapaistva tegevuse eest linna elanike ja linna arengu huvides. Lisaks märgitakse ära linna sotsiaalhoolekandealaseid, haridus-, kultuuri- ja spordiüritusi või projekte toetanud sponsor.
Ettepanekuid preemiate andmiseks ja sponsorite ära märkimiseks võivad teha kõik Kärdla linna elanikud, linnas tegutsevad juriidilised isikud ja muud ühendused.
Ettepanekus peab olema kirjas kandidaadi esitaja nimi ja kontaktandmed, esitatava kandidaadi nimi ja kontaktandmed, esitamise põhjendus ja teenete loetelu. Seni linna preemia pälvinud isikute loeteluga saab tutvuda Kärdla linna kodulehel.
Ettepanekuid saab esitada kirjalikult aadressil Keskväljak 5a, Kärdla või e-postiaadressil valitsus@kardla.ee kuni 5. aprillini 2013.
Märtsikuu keskpaigas otsustas Saaremaa Kodukandi juhatus esitada Eesti külaliikumise Kodukant “Aasta küla 2013” konkursi nominendiks Saare maakonnast Lümanda valla Karala küla.
Taotlusankeet, millel kohaliku Kodukandi juhatuse otsuse kinnitus, tuleb esitada Eesti liikumisele Kodukant 1. aprilliks. Tunnustusüritus – Eesti 10. maapäev – toimub 9. augustil Saaremaal Mändjalas, kus kõrge komisjoni poolt üle vaadatud viieteistkümne küla seast üks aasta küla tiitliga pärjatakse. Olgu pärgamisega, kuidas on, ka nominendiks saamine on iseenesest väga suur tunnustus.
“Karala külas tegutseb viis seltsi, oluline on just see koostöö ja küla terviklik aktiivsus,” märkis Saaremaa Kodukandi koordinaator Elvi Viira. Ühe keskmise suurusega küla kohta viis aktiivselt tegutsevat seltsi – no seda annab otsida! Loe edasi: Karala küla maakonna aasta küla nominendiks
Möödunud aastal pälvis Eerik Kumari looduskaitsepreemia Taivo Kastepõld. Uudised.err.ee
Keskkonnaministeerium ootab ettepanekuid tänavuse Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia ja Eesti looduskaitse märgi kandidaatide kohta 15. aprilliks. Võitjad kuulutatakse välja maikuus, kui algab üle-Eestiline looduskaitsekuu.
Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemiaga tunnustatakse kodanikke, kelle tegevus looduslike koosluste, haruldaste liikide ja looduse üksikobjektide kaitse korraldamisel ning looduskaitseliste teadmiste levitamisel on olnud pikaajaline ja tähelepanuväärne. Preemiat on välja antud 1989. aastast ning alates 2010. aastast antakse Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia saajale ka looduskaitse kuldmärk. 2013. aastast on Kumari nimeline looduskaitsepreemia 5000 eurot.
Ettepanekud, mis sisaldavad nominendi looduskaitsetegevuse vabas vormis ülevaadet, palume saata Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonda hiljemalt 15. aprilliks aadressil: Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või keskkonnaministeerium@envir.ee
Eesti Betooniühing kuulutas välja konkursi „Aasta betoonehitis 2012” võitjad.
Aasta betoonehitis 2012 – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide rekonstrueerimine (Vesilennuki 6, Tallinn). Konkursi peaauhind – konstruktorid Karl Õiger ja Heiki Onton. Tellija auhind – Eesti Meremuuseum, arhitektuuri auhind – KOKO Arhitektid OÜ: Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, konstruktori auhind (uued konstruktsioonid) – Neoprojekt OÜ: Priit Luure, Riho Märtson, ehitaja auhind – Nordecon AS, betoon – Sika Baltic SIA Eesti filiaal, Rudus AS.
Tartu Ülikooli Narva kolledži hoone.
Eriauhind arhitektuurse kontseptsiooni eest – Tartu Ülikooli Narva kolledži hoone (Raekoja plats 2, Narva) – Arhitektituuribüroo Kavakava OÜ: Siiri Vallner, Indrek Peil, Katrin Koov.
Eesti Ehitusinseneride Liidu eriauhind – Karl Õigerile ja Heiki Ontonile – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide restaureerimise eest.
Eesti Ehitusinseneride Liidu diplomid pälvisid:
Priit Luure ja Riho Märtson – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari rekonstrueerimine, konstruktsiooniosa projekt;
Maari Idnurm ja Siim Randmäe – Tartu Ülikooli Narva kolledži hoone konstruktsioonide projekt;
Kaido Sooru – Muuga sadama idaosa viadukti projekt.
Ajakirja Ehitaja eriauhind – AS-ile Nordecon – Tartu Pauluse kiriku krüpti ja kolumbaariumi ehituse eest.
Tänavu kolmeteistkümnendat korda korraldatud konkurss „Aasta Betoonehitis” on ellu kutsutud, et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi ning tunnustada neid inimesi, kes oma ideede ellurakendamiseks on kasutanud kodumaist ehitusmaterjali – võimalusterohket ja vormitavat betooni. Tänavusele konkursile laekus 16 tööd. Konkursile sai esitada 2012. aasta jooksul tellijale üle antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi.
Eile teada antud teatriauhindade nominentide hulgas on rõõmustavalt palju Ugalaga seotud inimesi ja töid.
Lavastaja auhinnale kandideerib külalisena Viljandis «Ukuaru» lavastanud Madis Kalmet, naispeaosalise auhinda püüab samas lavastuses Minna rollis üles astuv Carita Vaikjärv.
Meeskõrvalosa auhinna kandidaat on Tarvo Vridolin koguni mitme rolliga. Need on Griffin Montgomery lavastuses «Ööhaigur», Lebedev lavastuses «Idioot» ning osatäitmised lavastustes «Ameerika piison» ja «Õed nõiduses».
Salme Reegi nimelise auhinna vääriliseks võib osutuda Oleg Titov lavastusega «Tuul pajuokstes», mida lastelavastuse žürii pidas kunstiliselt terviklikuks säravate näitlejatöödega kogupereteatriks.
Algupärase dramaturgia auhinda 2011. ja 2012. aasta loomingu eest püüab Ott Aardam «Mee hinnaga». Žürii hinnang sellele kõlas: argielu poeetiline pusle.
Teatritöötaja auhinnale lavastust ettevalmistavas kategoorias pretendeerib juurdelõikaja-modelleerija Tiiu Palmiste, kes on Ugalas töötanud üle 30 aasta. Selle aja jooksul on ta õmmelnud kostüüme rohkem kui 180 lavastusele. Teatrikunstnikud ja kolleegid hindavad tema loomingulist ja meisterlikku tööd kõrgelt. Mitmel korral on ta valitud koduteatris aasta parimaks lavastust ettevalmistavaks töötajaks.
Külavanem Romeo Mukk Aastate sportlaseks kuulutatud Jaan Reinerit tunnustamas.
Suure-Jaani vallas asuva Kuhjavere külaseltsi juhatus tunnustas aunimetusega Aastate Sportlane talupidajat Jaan Reineri , kes on seda paika ja koduvalda tervikuna edukalt esindanud paljudel spordivõistlustel.
Jaan Reiner kuulutati Kuhjavere küla Aastate sportlaseks külavanem Romeo Muki ja tema abikaasa proua Urve Muki Eesti Vabariigi 95 aastapäevale pühendatud vastuvõtul. “Sel sündmusel oleme oleme varem välja kuulutanud tunnustuse Kuhjavere Aasta Tegija laureaate. Tänavu otsustasime aga külaseltsi juhatusega anda välja aunimetus Aastate Sportlane. Põhjus on see, et meie küla mees on aastaid mitmetel võistlustel kohalikku spordiau kaitsnud . Kui ees mõni spordisündmus võib Jaanile alati loota, ” rääkis külavanem Romeo Mukk.
“Kui palju mul medaleid on pole ma küll üle lugenud. Tegelen suusatamisega ja teistegi spordialadega. Treenimiskohtade leidmisega pole mingeid probleeme, sest maal jätkub neid piisavalt, ” ütles Jaan Reiner, kellele Romeo Mukk ja Külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk andsid üle kohaliku meistrimehe Vello Sillaste valmistatud karika.
Jaan Reiner on ligi kümme aastat sõitnud kaasa ka Tartu suusamaratonid. “Ega ma oma kohtadega just kiidelda saa ja kohe ei tule need meeldegi. Samas pole ma saanud ka auhinda, mis on määratud tagantpoolt esimesele, ” üles Kuhjavere spordikuulus ise.
Kuhjavere külavanem Romeo Mukk ja tema abikaasa proua Urve Mukk korraldasid Iseseisvuspäevale pühendatud vastuvõtu kolmeteiskümnendat korda
Võru linnavalitsuse poolt väljakuulutatud konkursil “Võro liina tego 2012” hääletatilõppenud aasta suurimaks teoks Võrumaa Toidukeskuse rajamine.
Reedel, 22. veebruaril kultuurimajas Kannel aset leidnud Võru linnavolikogu esimehe ja linnapea EestiVabariigi 95. aastapäeva kontsert-aktusel kuulutati välja Võru linnas eelmisel aastal enim silmapaistnudtegu – “Võro liina tego 2012”. Linlaste seas Võru Linna Lehe ja linnavalitsuse veebilehe vahenduselläbiviidud küsitlus näitas, et hääletanutele meeldis enim VõrumaaToidukeskuse rajamine.
Võrumaa Toidukeskus avas oma uksed 2012. aasta novembrikuus. Uhiuues poes Võru kesklinnas Katariinaalleel on südameasjaks võetud põhimõte, et võrulane peab oma toidu kätte saama otse tootjalt ja võimalikultvärskena.Võrumaa Toidukeskuse maja teisel korrusel paikneb avar söögisaal, mida kaunistab Navitrolla seinamaal.Kaks väiksemat saali on mõeldud konverentside ja pidude korraldamiseks. Mõnusasti saab aega veetahubases kohvikus, mille terrassilt avaneb vaade Katariina alleele.Huvitava arhitektuurilise lahendusega Võrumaa Toidukeskuse maja on pälvinud tähelepanu üle-eestiliselkonkursil “Aasta puitehitis”.Loe edasi: Võru linna aasta tegu on Võrumaa Toidukeskuse rajamine
Kaarel Saha preemia tänavused laureaadid on teatriloolane Evald Kampus ning endine Vanemuise teatri direktor Paavo Nõgene. Preemiad antakse üle reedel, 22. veebruaril Vanemuise väikeses majas draamalavastuse “Paplid tuules” esietendusel, üleandjaiks Kaarel Sahk juunior ja Vanemuise teatrijuht Toomas Peterson.
Saha-nimeline eraalgatuslik preemia on mõeldud teatri etendusi teenindavale ja lavastusi ettevalmistavale töötajaskonnale. Traditsiooniliselt antakse igal aastal välja kaks preemiat: üks on Vanemuise teenekale töötajale, teine läheb väljapoole Vanemuist. Loe edasi: Kaarel Saha preemia saavad Evald Kampus ja Paavo Nõgene
Aasta tulevikulootus 2012 – Risto Kööts.Tegemist on tubli Sänna kandi noorega, kes juba Rõuge põhikoolis õppides paistis silma imelise lauluoskuse ja hea võru keele tundmisega. Foto: Jaanus Mark
Eile tähistati Rõuge rahvamajas Eesti Vabariigi 95. aastapäeva kontsert-aktusega. Vallavanem Tiit Toots ja volikogu esimees Jaak Pächter andsid kätte 2012. aasta Rõuge valla aunimetused, millele eelnes Rõuge segakoori kontsert.
Tänavused tiitlisaajad on:
Aasta tegu – Olaf Hermani poolne panus Viitina küla arengusse. Ennekõike miljööväärtusliku mõisaaegse võimsa maakivihoone lagunemisest päästmise ning taastamise eest Viitinas. Nüüdsest püüab korrastatud ümbrusega hoone oma asukohaga pilke Viitinasse sissesõidul ja külast lahkudes.
Aasta kohaliku elu edendaja – Vivian Helekivi on panustanud oma vabatahtliku tööga Rõuge valla arengusse, tegusa projektikirjutajana algatanud ja vedanud mitmeid projekte, sealhulgas kuus viimast aastat valla traditsioonilist suurüritust Sänna Laat. Osaleb aktiivselt mitme Rõuge vallavolikogu komisjoni töös. Möödunud aastal said just tema eestvõtmisel uue hingamise naiste ja tütarlaste korvpallitreeningud Rõuges. Entusiastlik tiitlisaaja laulab ja mängib pilli, on Rõuge segakoori president ning lööb kaasa Rõuge Põhikooli hoolekogus ja Sänna Külakogus. Ta on hea huumorimeelega väsimatu ideede generaator ning sportlik ja eeskujulik pereema, kelle peres kasvab kolm tublit last.
Kauni sündmuse peakorraldajad Riina ja Ive. Foto: Jaanus Mark
Aasta kultuurielu edendaja – MTÜ Helikoor. Aasta kultuurielu edendajaks sai vabaühendus, kelle missiooniks on tõsta Rõuge tuntust, samaegselt tunnustades seda kodukohana. Samuti kohalike inimeste kaasamine piirkonna arendamisse, kultuurisündmuste mitmekesistamine, erinevate põlvkondade ühendamine ning traditsioonide ja väärtuste teadvustamine.
Aasta hariduselu edendaja – Rõuge Põhikooli hoolekogu. Mitme aasta pikkuse aktiivse hoolekogu töö tulemusena on Rõuge Põhikooli jaoks välja töötatud koolivorm. Koolivormi kasutuselevõttu toetasid Rõuge valla aukodanik hr Alexander von Samson ja Kohaliku Omaalgatuse programm.
Aasta sportlane – Kail Piho. Aasta sportlaseks valitud noormees alustas sporditreeninguid juba 5 – aastaselt. Praegu Eesti kahevõistluse koondisse kuuludes võistleb edasipüüdlik sportlane maailmakarika etappidel, tuues võõrsil tuntust Rõuge vallale. Karjääri esimesed maailmakarika sarja punktid said teenitud 2012. aasta veebruaris Tšehhimaal Liberecis ning edasi kulges aasta juba tõusvas joones. Maailmakarikasarjas tema hetke parim – 16.koht – sai saavutatud eelmise aasta novembris Norras Lillehammeris toimunud võistlusel. Varasemate aastate saavutustest on ette näidata head kohad Juunioride maailmameistrivõistlustel, Põhjamaade noortemeistrivõistlustel ning esikohad Eesti meistrivõistlustel oma vanuseklassis.
Aasta tulevikulootus – Risto Kööts. Tegemist on tubli Sänna kandi noorega, kes juba Rõuge põhikoolis õppides paistis silma imelise lauluoskuse ja hea võru keele tundmisega. Lauldes praegu Kreutzwaldi Gümnaasiumi segakooris pälvis ta eelmisel aastal Võrumaa Laulukaruselli võistlusel eripreemia isikupärase esituse eest. Ta on silmapaistev oma õpingutes ja kultuuri tundmises, millest annab aimu eelmisel aastal vastu võetud Kreutzwaldi stipendium, mis antakse ühele tublile gümnasistile. Maakonna ühe parima võru keele ja kultuuri tundjana on ta pälvinud esikoha Võru Instituudi võistlusel “Ütski tark ei sata taivast”. Ta on aktiivne valla kultuurielus kaasalööja, olles Rõuge segakoori laulja ja Sänna segarahvatantsu rühma “Käsikäes” tantsija.
Aunimetuste kätteandmise järel esinesid Indrek Kalda ja Toomas Lunge kontsertkavaga “Lugusid ja laule laiast ilmast”.
Ees reas parim piimakarjakasvataja Tõnu Post (vasakul) ja parim lihaveisekarjakasvataja Aldo Vaan. Tagumises reas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti koos ministeeriumi teenetemärgi saajatega. Foto: Artur Sadovski
Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel põllumajandusministeeriumis anti üle ministeeriumi teenetemärgid silmapaistvatele põllumajandusvaldkonna ettevõtjatele, teadlastele, nõustajatele ning ametnikele.
Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes kategoorias: kuldne ja hõbedane. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse eduka tegutsemise eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel või tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga. Kokku anti välja viisteist hõbemärki ja üks kuldmärk.
Kuldne teenetemärk:
Rein Nigul on Eesti piimanduse arendaja ja eesvedaja, kes pole märkamata jäänud ka välismaal – 2010. aastal tunnustas Soome president Tarja Halonen Rein Nigulit Soome Lõvi rüütelkonna I klassi rüütlimärgiga. 1962. aastal võimeistrina alustanud Rein Nigul on juhtinud erinevaid piimatoodete kombinaate, põllumajandusministri asetäitja ja kantslerina põllumajandusministeeriumi ning konsulteerinud Soome, Ukraina, Valgevene ja Balti riikide piimandusettevõtteid. Alates 2001. aastast on Rein juhatuse esimees Tallinna Külmhoone Läti tütarettevõttes Livonia ning juhatuse liige ja ostudirektor AS-is Valio. Loe edasi: Täna anti üle teenetemärgid silmapaistvatele põllumajandustöötajatele
12.veebruaril toimunud Eesti Kodukaunistamise Ühenduse keskjuhatuse koosolekul oli arutusel konkursi „Eesti kaunis kodu 2013“ korraldamine.
Suuri muudatusi konkursitingimustes ei ole. Igas maakonnas selgitatakse endiselt välja neli kaunimat kodu, keda augustikuus tunnustab Vabariigi President. Loe edasi: Konkurss «Eesti kaunis kodu» tuleb taas
Tunnustusüritusel Toompea lossi valges saalis osalesid külade esindajad Anneli Kana Metsanurmest ja Tanel Talve Vooselt ning Liikumise Kodukant juhatuse liige Margus Vain ja tegevjuht Kaie Toobal. Projektijuht ja ideeautor Külli Vollmer ei saanud osaleda.
Eesti Vabariigi 95. aastapäeva eel autasustab Võru maavalitsus väärikamaid. Maakonna kõrgeima autasu – Võrumaa vapimärgi – pälvis tänavu Helgi Noormets. Helgi Noormetsa südameasjaks on eakate inimeste heaolu eest seismine. Helgi Noormetsa asutatud ansambel Vannamuudu on rõõmustanud inimesi Kandle lavalt ja viinud külakosti Lõuna-Eesti Haiglasse ja Sõmerpalu Hooldekodusse. Tema organiseeritud esinemisi on toimunud kaugemalgi: Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Venemaal.
Helgi Noormets on Võrumaal õpetajaametit pidanud 33 aastat: andnud kehalist kasvatust, juhendanud ja saatnud akordionil arvukaid rahvatantsuringe. Tema sulest on ilmunud raamat “Võrumaa spordist läbi aegade”. Kaasautorina on ta olnud tegev raamatu “Koorilaulu ja puhkpillimuusikaga läbi kolme sajandi” väljaandmisel. Helgi on toimetanud Võru valla lehte 1997. aastast kuni 2011. aastani, kaasautorina kirjutab ta tänaseni. Helgi Noormets on Võru vallas kodukaunistamise liikumise eestvedajaks, tema enda hobiks on väike aed ja lilled.
2003. aastast tegutseb Helgi organiseerimisel Võru vallas reisiklubi, milles on osavõtjaid üle 100, käidud on 22 välisreisil.
Helgi kodukohas, Parksepa alevikus, on loodud Helgi eestvedamisel MTÜ Kodukotus Parksepa, üheskoos peetakse talguid.
Võrumaa teenetemärk omistatakse pillimees Elmar Ruusamäele, kes “tohterdab” ainulaadse kauni kõla ja välimusega August Teppo Lõuna-Eesti tüüpi lõõtsapille. Kui palju Elmar neid oma elu jooksul on teinud, vanameister enam ei mäletagi. Aga lisaks vahelõõtsa tegemisele oskab Elmar pilli juures ka muid vigu parandada, sellepärast käivad tema juures pillimehed üle Eesti. Elmar remondib lõõtsapille suurest armastusest pillide vastu. Tema suurim rõõm selle töö juures on olnud korras pill ja rahulolu pilliomaniku näol.
Tunnustuse pälvisid ka mitmed teised Võrumaa väärikad inimesed. Võrumaa kultuurielu edendaja 2012 on Misso rahvamaja kunstiline juht Edda-Karin Luht, Võrumaa külaelu edendaja MTÜ Tagaküla Laulu Mängu Selts Kungla juhatuse esimees Ene Andrejev, Võrumaa maaelu edendaja nime pälvis Võrumaa Talupidajate Liit MTÜ, parim kohalik omavalitsus aga Rõuge vallavalitsus.
Võrumaa ettevõtluse Suur Veduri tunnustuse pälvis puidufirma AS Barrus ning Väikese Veduri nimetuse polüuretaantooteid valmistav Estelaxe OÜ.
Eesti Külaliikumine Kodukant kutsub kõiki inimesi ja organisatsioone igast maakonnast esitama kandidaate konkursile „Kogukonna pärl 2013“. Konkurss toimub juba teist aastat ja selle eesmärk on tunnustada kogukonna arengusse panustavaid peresid üle Eesti. Kandidaatide esitamiseks tuleb täita veebiankeet hiljemalt 31. märtsiks aadressil www.kylaelu.ee.
Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuhi Kaie Toobali sõnul annab konkurss juba teist aastat võimaluse esile tõsta ja tunnustada kogukonda panustavaid peresid. „Eestimaal leidub palju peresid, kes teevad oma kogukonna heaks oluliselt rohkem, kui keegi meist ette oskab kujutada. Eelmisel aastal tõime koostöös regionaalministriga 15 aktiivset peret avalikkuse tähelepanu alla, et ärgitada inimesi märkama ja riiki väärtustama kodanikuks olemise olulist tunnust – vabatahtlikku tegevust,“ rääkis Toobal. Ta lisas, et kogukonda panustavate perede tunnustamise algatus võeti ühiskonnas hästi vastu ning see innustas jätkama konkurssi „Kogukonna pärl“ ka sel aastal.
Konkursi „Kogukonna pärl“ eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaatidena nähakse peresid, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.
Kandidaate võivad esitada kõik inimesed ja organisatsioonid, konkursi tähtaeg on 31. märts 2013. Veebiankeedi saab täita konkursi kodulehel www.kylaelu.ee või otse järgnevalt lingilt:
Tunnustust väärivate kandidaatide sekka sobivad nii noored pered kui eakamad, nii ammu maal elavad kui hiljuti linnast maale kolinud pered, samuti väikeste linnakogukondade aktiivsed pered. Peamine, et kõigi nende initsiatiiv ja pealehakkamine, head mõtted ja koostöösoov on nakatanud kogukonda ühiselt asju ette võtma ja koosolemisest rõõmu tundma. Loe edasi: Liikumine Kodukant ootab kandidaate teist aastat peetavale konkursile „Kogukonna pärl“
Saabumas on Eesti Vabariigi aastapäev ning ühtlasi ka aeg tunnustada Vormsi tublisid ja toimekaid inimesi. Vastavalt Vormsi valla põhimääruse paragrahvile 86, antakse valla aukodaniku nimetus inimesele, kes on oma tegevusega oluliselt kaasa aidanud valla arengule või vallaelanike heaolule või kes on sündinud, elanud või elab hetkel Vormsi vallas ja on saavutanud tähelepanuväärseid tulemusi ja üldise tunnustuse kultuuri, hariduse, majanduse, eestluse jms. edendamisel.
Ootame teie arvamusi ja ettepanekuid, kellele võiks anda Vormsi aukodaniku nimetus. Lisaks nimele kirjuta ka põhjendus, miks just tema väärib aukodaniku tiitlit. Ettepanekud saatke Vormsi Vallavalitsuse meilile aadressil vv@vormsi.ee. või tooge vallavalitsusse. Ettepanekuid ootame hiljemalt 14. veebruariks.
Euroopa Muuseumide Foorum avalikustas Euroopa Muuseumi Aastaauhinna 2013 nominentide nimekirja. Nende hulgas on auhinnale nomineeritud Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone (Tallinn, Pikk 17).
Auhinnakomisjon avalikustas hiljuti Brüsselis peetud kohtumisel nimekirja muuseumidest, mis kandideerivad Euroopa Muuseumi Aastaauhinnale 2013. Taotlusi esitati 21 erinevast Euroopa riigist alates Norrast põhjas, Türgist lõunas, Portugalist läänes kuni Aserbaidžaanini idas.
Euroopa parim muuseum aastal 2013 kuulutatakse välja rahvusvahelisel muuseumipäeval, 18. mail 2013, EMYA 2011 auhinna saanud Gallo-romaani muuseumis Tongerenis Belgias. Lisaks antakse välja ka eripreemiad.
1. veebruari õhtul toimus Räpina aianduskooli saalis Räpina valla tunnustamisüritus „Märka ja tunnusta 2012”, kus meenutati möödunud aasta eredamaid sündmusi, tublimaid saavutusi, mehisemaid tegusid. Anti hõbedased tänumärgid haridus-, kultuuri-, spordi- ja ettevõtlusvaldkonna tublimatele, valla elu edendajale ja noorele tegijale. Tunnuskirjad ja Räpina valla vapiga tänuplaadid said aasta kollektiiv ja aasta teo laureaat.
Räpina valla aukirja pälvisid kaks tublit noormeest Sten Ea ja Imre Meinberg, kes 2012. aasta kevadise jäämineku ajal vapralt tegutsedes päästsid paisjärve jääpankade vahele vette sattunud koera.
Valla terviseedenduse komisjoni poolt tunnustati aktiivsemaid Räpina valla terviseedenduse üritustel kaasalööjaid: Kai Kalberg-Kukke, Eda Õunsaart, Anne Ulmi, Anu Tuvikut, Ülle Sussi. Aktiivseim tervist edendav kollektiiv oli 2012. aastal Räpina ühisgümnaasium.
Igas valdkonnas omistati hõbedased tänumärgid kahele enim hääli saanud nominendile. Nominente hindas 20liikmeline hindamismeeskond, mis on kokku pandud põhimõttel, et oleks esindatud valla erinevate külade ja ettevõtete esindajad.
Aasta kollektiiv ja aasta tegu selgitati välja reedesel tänuõhtul saalitäie rahva kaasabil sedelhääletuse teel, need tunnuskirjad andis laureaatidele üle Räpina valla aukodanik Ülo Zirnask.
Ivar Puurat (1961-2012) tunnustati postuumselt elutöö eest.
2012. aasta parimakas keskkonnateoks valis Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) Äksi külla rajatud Jääaja keskuse. Keskkonnakirve tiitli pälvis Sindi paisu hüdroelektrijaama arendaja AS Raju. Elutöö eest tunnustab EKO postuumselt loodusteadlast Ivar Puurat.
Tartu vald pälvis tunnustuse initsiatiivi eest rajada nüüdisaegse loodusmuuseum ja selle eduka teostamise eest. Jääaja keskus
on praegu suurim ja moodsaim loodusmuuseum Eestis, selle rajamine oleks olnud jõukohane nii riigile kui ka mõnele suuremale linnale, kuid idee teostas maaomavalitsus. Alates avamisest juulis 2012 kuni tänaseni on keskust külastanud juba üle 75 000 inimese. See näitab, et loodusmuuseum on huvitav ja täidab olulist lünka Eesti looduse arengu tutvustamisel ja keskkonnahariduse edendamisel kooliõpilaste ja ka täiskasvanute hulgas.
EKO tunnustab elutöö eest postuumselt loodusteadlast, keskkonnahariduse ja keskkonnateadlikkuse eestkõnelejat Ivar Puurat, kelle teadus- ja keskkonnaalane tegevus, panus keskkonnahariduse edendamisse ja teaduse populariseerimisse on olnud väärtuslik ning teed näitav.
Samuti märgiti keskkonnateo valimisel ära Leili Mihkelsoni blogi „Leili metsalood“, mis avab lugejale looduslähedasema vaatenurga ja lähenemise metsandusele tervikuna.
Keskkonnakirve pälvis Sindi paisu hüroelektrijaama arendaja AS Raju. Eesti suurimal vooluveekogudel oleval loodusalal – Pärnu jõe loodusalal – on lõhe ja jõesilm Sindi paisu tõttu otseselt ohus ning jõe ökoloogiline seisund kesine. Arendaja plaanid näevad aga ette Sindi paisu säilitamise ning sellele hüdroelektrijaama rajamise, millel on Pärnu jõe veerežiimile, kalastikule ning looduskeskkonnale pöördumatult negatiivne tagajärg. Elektrijaama rajamise ja töötamisega kaasnev suur veetarbimine ning
veerežiimi kõigutamine toob kaasa Pärnu jõe vee-elustiku olukorra märkimisväärse halvenemise. Keskkonnakirve saajate kandidaatidena pakkusid Sindi paisu arendajale AS Rajule tugevat konkurentsi Jäätmekäitlejate Liit, kelle lobi survel on konkurentsiamet teinud keskkonnaministeeriumile ettepaneku jäätmeseaduse muutmise algatamiseks, kaotamaks piirangud
jäätmeveo ja -käitluse turgudel, millega kaasneks suur kahjulik mõju loodusele ja inimese elukvaliteedile, ning Riigikogu keskkonnakomisjon koos Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga, kelle soovi suurendada oluliselt metsaveoautode kandekoormust pole põhjalikult uuritud keskkonnamõju seisukohast.
Inspireerituna tuntud telesaatest kinkis Kärdla Nukuteatri rahvas 1998. aastal teatri asutanud Lea Sibul-Poolale päris oma pingi, mis paigaldati Kärdlas Uuel tänaval asuva Kärdla Nukuteari maja ette, mida proua peab oma teiseks koduks.
Lea Sibul-Poola on juba üle poole sajandi olnud aktiivne harrastusnukuteatri viljeleja, õpetaja ja nukumeister. Põhjus, miks ta aastaid tagasi nukkudega mängima hakkas, olid haiged lapsed, kes vajasid peale sanatooriumi ravi tuju tõstmist. Nukuteater koosneb teatri kunstilise juhi Lea Sibul-Poola ümber koondunud nukuteatrihuvilistest koolinoortest Hiiumaal.
Kärdla Nukuteatril on statsionaarne mängupaik, peamiselt mängitakse lasteaedade ja koolide lastele. Repertuaaris on ülekaalus sirmiteatrilavastused, viimastel aastatel on lisandunud uuenduslikke nukulavastusi. Alates 1999. aastast korraldab Kärdla Nukuteater iga-aastast nukufestivali Suur Sirmik, kus osalevad nukuteatrid mujalt Eestist.
Kultuuriministeeriumi juures tegutseva muuseuminõukogu žürii on välja valinud Eesti muuseumide aastaauhindade nominendid. Eesti muuseumide aastaauhindade laureaadid selguval 31. jaanuari õhtul Lennusadamas toimuval pidulikul galal, auhindu antakse välja kümnes kategoorias. Kõik nominendid esitlevad oma projekte neljapäeval, 31. jaanuaril Eesti muuseumide aastakonverentsil Tallinna Tehnikaülikooli aulas.
Kultuuriministeeriumi muuseuminõuniku Marju Reismaa sõnul on žürii tõstnud seekord esile 29 nominenti 20 muuseumist. Kokku oli kandidaate 81, kõige tihedam konkurents oli näituste ja püsinäituste kategoorias. Loe edasi: Muuseumide aastaauhindade nominendid on välja valitud
Reedel kuulutatakse Eesti Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis välja 2012. aasta kauneimad Eesti raamatud.
Traditsioonilistel raamatudisaini konkurssidel „25 kauneimat Eesti raamatut” ja „5 kauneimat Eesti lasteraamatut” sõeluvad asjatundlikud žüriid läbi suure osa aastasest raamatutoodangust, et välja selgitada kauneimatest kauneimad. Tänavu esitati 25 kauneima raamatu võistlusele 168 raamatut 77 kirjastajalt, 5 kauneima lasteraamatu tiitlit taotles 49 raamatut 22 kirjastajalt.
”Hinnatud 2012. aasta valim oli ühtlaselt tugev, iga korraga jääb vigaste kujunduste osakaal väiksemaks. Hea käsitööoskuse kinnistumine teeb rõõmu, aga vähe oli silmatorkavaid, uusi kujundussuundi avavaid teoseid,” kommenteeris 25 kauneima raamatu žürii esimees Dan Mikkin Eesti Kujundusgraafikute Liidust.
„Lasteraamatute puhul hinnatakse terviklahendust, pidades olulisimaks illustratsioonide taset. Sõelale jäänud raamatud on kõik ilusad, esindades erinevaid stiile ja käekirju. Väljavalitute hulka jõudis lisaks nimekatele tegijatele mitu uut illustraatorit nauditavate debüütraamatutega,“ ütles 5 kauneima lasteraamatu žürii esimees Piret Niinepuu-Kiik.
Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis on koos 2012. aasta Eesti kauneimate raamatutega avatud näitus Eesti Kirjastuste Liidu liikmete menuraamatutest 2012. ja Soome Instituudi vahendusel Eestisse jõudnud Soome kauneimatest raamatutest 2011. aastal. Väljapanekut saab näha 28. veebruarini.
Esimene kauneimate raamatute võistlus toimus Eesti Riikliku Kirjastuse 1956. ja 1957. aasta toodangust 25 kunstiliselt kujunduselt ja polügraafiliselt teostuselt parima raamatu selgitamiseks. Selle korraldas Eesti Vabariiklik Polügraafiatööstuse ja Kirjastuste Teaduslik-Tehniline Ühing.
Alates 1999. a. korraldavad kauneimate raamatute konkursse Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Kirjastuste Liit ning eelmisel aastal korraldajana lisandunud Eesti Lastekirjanduse Keskus. Toetavad Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Antalis, Altia Eesti, Heidelberg Baltic Finland, trükikojad Pakett ja Printon, Soome Instituut, Rahva Raamat.
SOS Lasteküla on algatanud kampaania “Kiidame emasid”.
