Türi vallas algab mitmekülgne sünnipäevanädal

Türi vald tähistab oma viie aasta vanuseks saamist 18. kuni 24. oktoobrini kestva sünnipäevanädalaga. 2005. aastal tekkis Türi vald kui uus omavalitsusüksus Türi linna, Türi valla, Oisu valla ja Kabala valla ühinedes.

Esmaspäevast pühapäevani täidavad tavalisest erinevad sündmused valla raamatukogud, rahvamajad, koolid, kultuurimaja, ujula ja noortemaja. Avatakse mitmeid näitusi, on erinevaid kontserte, reedel ja laupäeval saab külastada raamatulaata Türi raamatukogus. Saab võtta osa viktoriinidest, seiklusmatkast ja pühapäevasest perespordipäevast.

Sünnipäevanädal tipneb laupäeval, 23. oktoobril valla 5. sünnipäeva kontsert-aktuse ja peoõhtuga Türi kultuurimajas.

Täpsemat sünnipäevanädala kava vaata: http://www.tyri.ee/public/files/1Koduvalla%20nadala%20ettevotmiste%20kava.pdf

Täna on kolletamispäev – sügise hari

Aastaringi kuldseimal ajal on oma tähtpäev – kolletamispäev. See on nagu sügise kroon ehk hari. Lehekuld valgustab hämarduvaid lörtsiseid päevi ja soojendab südameid.

Rahvapärimuses pole kolletamispäeva kohta suurt rohkem teada, kui nimetus ütleb. Paistus on kõneldud: Puu kolletave sis kõllatses. Kui kaselehe häste kõllatse, saab tõine aasta häid kõllatsit kesvi, kui pihlapuu punatse, saab tulekahju ja tuleb pailu marju.

Võimalik, et lähedal asuv kasupäev (29.09.) on päeva algse tähenduse ja tavad aja jooksul endale korjanud. Igatahes maarahvas on pidanud ajaloolise ajani kolletamispäeva nime meeles.

Uurijad on arvanud, et kolletamispäev koos korjusepäeva (14.01.), künnipäeva (14.04) ja karusepäevaga (13.07.) kuuluvad muistsesse aastat neljaks jagavasse ajaarvamisse. Soomlastel on 14. oktoober ensimmäinen talvipäivä – esimene talvepäev. Talvepäeva(de) ja –öö(de) tähistamine 13. – 15. oktoobril on tuntud ka Skandinaavia vanas kalendris.

Maavalla sirvikalendris on kolletamispäev ainus porikuine tähtpäev ja seda tähistab raagus puu kujutis. Sama märki võib näha Soome muistsetes puukalendrites talvepäeva juures. Maarahva ajaarvamises on terve porikuu eriliselt hingestatud ja tähenduslik. Sügise algusest saadik kestab hingedeaeg.

Rahvakalendri uue tähenduslikkuse ja otstarbe üle on omajagu arutatud. Märkamises peitub üks võti, mis avab ukse mõistmisele. Märgates loona muutumist ja mõtestades seda esivanemate tähtpäevade kaudu, märkame me seda, mis muudab meid. Märkame enese muutumist aastasõõris. Märkamise kaudu mõistame paremini ennast ja oma kohta maailmas. Nii on põline kolletamispäev üks tähenduslikke pidepunkte, mis seob meid tugevamalt loona, esivanemate ja iseendaga. Tasub vaid märgata.

Allikas: Maavalla Koda

Eesti soouurimine saab 100 aastat vanaks

Tänavu on Eesti soouurimisel väärikas juubel: 100 aastat tagasi asutas Balti sooparanduse selts Toomale sookatsejaama, mis oli esimene tolleaegse Vene impeeriumi aladel ja üks esimesi kogu maailmas. Sajandi jooksul on Toomal tegutsenud mitu asutust, kuid kõigil neil on olnud ühine eesmärk: uurida soid ning anda edasi teadmisi ja oskusi sooteaduse, sookultuuri- ja maaparanduse kohta.

Tooma jaama asutamine võimaldas hakata Eesti soid sihikindlalt uurima, algul soode kuivendust ja põllumajanduslikku kasutust, hiljem, 20. sajandi teisel poolel, lisandusid soometeoroloogia ja -hüdroloogia pidevvaatlused. Viimastel aastakümnetel on olulisemaks muutunud soode kaitsega seotud uuringud.

Tooma ei kujunenud Eesti soouuringute keskuseks juhuslikult. Veeolusid reguleeriti ja maid kuivendati siinmail juba varem. Aastail 1871–1872 laskis Vaimastvere mõisnik kaevata viie kilomeetri pikkuse ja kahe-kolme meetri sügavuse Suurkraavi ehk Uusjõe Endla järvest läbi raba Sinijärve ning sealt Põltsamaa jõkke. Loe edasi: Eesti soouurimine saab 100 aastat vanaks

Tsirguliina rahvamajas lustisid laulukoorid

 Tsirguliina rahvamajas toimus laupäeval rahvusvahelisele muusikapäevale pühendatud kolme koori kontsert. Osalesid Tartu Vanemuise Seltsi segakoor, Tarvastu Laulukoor ja Tõlliste-Puka-Sangaste segakoor.

Päeva avas Tsirguliina rahvamaja juhataja Arne Nõmmik, soovides kõigile meeldivat laulutuju ja toredaid elamusi kuulajaile.
Esmalt astus lavale Tõlliste-Puka-Sangaste segakoor, keda juhatab Margit Aigro-Siibak. Segakoor on saanud tema tatkikepi all uudsemaks ja hea kõlaga kooriks. Tõlliste segakooril on küllalt pikk ajalugu. Kuid ajaratas on teinud lauljate seas korrektiive, 10 aasta eest ühineti Puka ja 5 aastat tagasi Sangaste lauljatega. Nii on sündinud kolme valla segakoor.

Teisena astus lavale Tarvastu Laulukoor,  keda juhendab samuti Margit Aigro-Siibak. 20-liikmeline koor on taasloodud 2004 aastal Margiti poolt. Kui lavatreppidele astus Vanemuise Seltsi segakoor, siis ei tahtnud aplaus kuidagi lõppeda. Koori ajalugu on väga pikk.  Esimene laulu-mänguselts “Vanemuine” asutati 24. juunil 1865. a. Tartus.  Selle asutaja liikmeteks olid 14 meest eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. Vastavalt esimesele statuudile oli ta algul meeskoor. 1873. a. alates Karl August Hermanni juhatusel hakkas koor pidevalt tegutsema segakoorina. Vanemuise Seltsi segakoor pani aluse organiseeritud kooritegevusele Eestis. Koori korraldatud on I Üldlaulupidu Eestis, mis toimus 1869. a. Tartus, hiljem viidi need üle Tallinnasse. Vanemuise Seltsi mõju oli tohutu kooride arengule ja eestluse kasvule. Koori on juhatanud paljud nimekad dirigendid: Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Eduard Thomson, Rudolf Kallas, Karl August Hermann, Johann Heinrich Wirkhaus jne.

Alates 1955. a. lauldakse maestro Richard Ritsingu kirjutatud motot ” Laena mulle kannelt Vanemuine”.  Koor on osalenud kõikidel üldlaulupidudel ja laulupäevadel Eestis, kontserte on antud: Venemaal, Ungaris, Austrias, Soomes, Lätis, Leedus, Marimaal, Poolas, Tšehhis jm. Praegu on koori peadirigendiks Ain Tarro ja dirigendiks Valli Ilvik. Hetkel on kirjas ligi 60 lauljat.

Kogu kuulajaskond saalis lausa lustis tartlaste koorilaulmist ja lõpuks kutsuti lavale kõik  ligi 100 lauljat, kes ühiselt laulsid tuntuid laulupeolaule. Eriti meeldivalt kõlasid  ,,Kaunimad laulud“ ja ,,Ta lendab mesipuu poole“, mis dirigendi Margit Aigro-Siibaku arvamusel võttis lausa jalad nõrgaks.

Kogu peorahvast tuli tervitama  Tõlliste vallavolikogu esimees Rein Randver, kes soovis kõigile head laululusti ja soovi laulda, sest ilma selliste koorideta ei saa ju toimuda suurt laulupidu suure kaare all. Ta tänas dirigente ja õnnitles lauljaid rahvusvahelise muusikapäeva puhul. Kuna samal päeval oli ka eakate päev, siis Rein Randver soovis neile jätkuvat energiat valla elus aktiivsel osalemisel. Järgnes dirigentidele lillede üleandmise tseremoonia. Vastavalt rahva soovile jätkus lauljate lustimine ühise teelaua ümber  ja tantsupõrandal  jalga keerutades. Peo lõpus lauldi ühiselt  ,,Tuulevaiksel ööl“ ja siis asuti koduteele. Taas kohtuvad kõik koorid  Tartus Peetri kirikus kontserdil “Tere Jõulukuu” 4.detsembril  2010.a. kl. 16 . ,,Oli igati kaunis, võimas, hoogne ja meeldejääv laulusündmus Tsirguliina rahvamajas“ oli dirigendi Margit Aigro-Siibaku arvamus.

Muusikapäeva toetas Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp ja Tõlliste vallavalitsus.

Autor: Arne Nõmmik, Tsirguliina rahvamaja juhataja

Tekst ja foto Tõlliste valla kodulehelt

Kiltsi mõisas toimub laupäeval ajalookonverents

Meresõitja ja maadeuurija Adam Johann von Krusensterni 240. sünniaastapäeva tähistatakse laupäeval Lääne-Virumaal Kiltsi lossis toimuva rahvusvahelise ajalookonverentsiga „Kiltsi mõis ja selle omanikud”, kuhu teiste külaliste seas on oodata ka Krusensternide perekonnaliikmeid Saksamaalt, Venemaalt, Ukrainast.

Adam Johann von Krusenstern (1770-1846) ostis Kiltsi mõisa 1816. aastal. Kiltsi mõisas valmis tal ka oma ümbermaailmareisi materjalide põhjal koostatud „Lõunamere atlas”, mida peeti oma aja parimaks.

Meeldejääv maagiline päev 10.10.10

Täna on hea päev teha midagi suurt ja meeldejäävat – pärast pole raske meenutada, millal see algus oligi! Pulmade korraldajad on alles ärgates ilmselt pisut hiljaks jäänud, aga näiteks suitsetamise mahajätmiseks või metsajooksuga alustamiseks sobib ju selline päev kenasti. Eriti kui teha seda 10.10.2010 kell 10.10.

Näiteks Haanja kogukond otsustas tänasest alustada ühist traditsiooni ja hakata korraldama perematkasid, mille käigus tekiks võimalus omavahel perekonniti vahetumalt suhelda ning ka oma kodukandiga lähemalt tuttavaks saada. Esimene jalgsimatk korraldatakse Vällämäele, mida rahvasuu kutsub ka pühaks mäeks. Retk algab mäe jalamilt kell 10.

10.10.10 tööpidu üle maailma

Täna toimuvad ka paljudes maailma paikades www.350.org ülemaailmsed tööpeod ehk eestipäraselt talgud kliima ja ühtasi kogu maakera heaks. 171 riigis on registreeritud tuhandeid talguid.

10. oktoobril viiakse igas maailmanurgas ellu mõni tegu, mis aitab leevendada kliimakriisi: küll paigaldatakse ühiskondlikesse aedadesse päikesepaneele, seatakse üles tuuleturbiine või korraldatakse jalgrattaõpitubasid.

Tegu on rohujuuretasandi kampaaniaga, mille ülemaailmseks eesmärgis on peatada halvim kliimamuutustes. Sina võid olla üks tuhandetest inimestest, kes korraldab talgud oma kogukonnas.

Talgud on fokuseeritud 350 ppm CO2-le – see on CO2 miljondikosa ja ühtlasi ohutu ülempiir atmosfääris. 350.org eestvedajad usuvad, et lühend ppm võiks tähendada ka people-powered-movement: liikumist, mis hoiab riikide juhid kursis värskeimate teadusavastustega kliima kohta, et hädavajalikud globaalsed muutused saaksid alata.

Ettevõtmised eakate päeval Võrus

1. oktoobril tähistati ülemaailset eakate päeva. Sel puhul korraldas SA Võru Pensionäride Päevakeskus tervisliku jalutuskäigu pargis ja rannapromenaadil.

Hommikul koguneti parki Kreutzwaldi mälestussamba juurde. Õhutemperatuur näitas 0 kraadi, Lauluisa kuju oli udusse mähkunud. Siiski oli kohale tulnud üle 30 rõõmsameelse pensionäri, peamiselt naised. Tiiu Matsin, kes on varem töötanud Kreutzwaldi muuseumis, kõneles Võru tohtrist Kreutzwaldist ja tema perest. Kreutzwald elas siin ja töötas linnaarstina aastail 1833-1877, Võrus kirjutas ta eepose “Kalevipoeg”.

Päevakeskuses tervitasid saalitäit eakaid pensionäride päevakeskuse nõukogu esinaine Helga Ilves ja klubi Hõbedane Juus president Ere Kungla. Järgnes meeleolukas kontsert. Laulis veteranide meesansambel Heino Pehki juhatusel. Elu läbi huumoriprisma kajastasid sõnalise pila ja lauluga külalised Nursist Tilgu Tilde (Maimu Maran) ja Rohtlätte Roosi (Milvi Alvela).

Liina Valper

Kuressaare sai omavalitsuse 20. aastapäevaks uue linnalipu

Täna, 1. oktoobril tähistab Kuressaare 20 aasta möödumist päevast, mil linn taas omavalitsusüksuse õigustesse astus. Sel puhul sai Kuressaare uue kujundusega linnalipu, mis varahommikul kell 8 linnavalitsuse ees heisati. Uue lipu heiskasid linnapea Urve Tiidus ja volikogu liige Jaan Lember.

Kui varem moodustus Kuressaare linnalipp sinisest lipuväljast, millel valged pakud, siis nüüd asub lipu südapunktis ka Kuressaare vapipilt. Lipu pikkuse ja laiuse vahekord on 11:7 ja selle normaalsuurus on 1650 x 1050 millimeetrit. Valge paku laius on 1/5 ning vapipildi kõrgus 1/2 lipu laiusest.

Lisaks pidulikule lipuheiskamisele on aastapäevale pühendatud sündmusi Kuressaares täna veelgi. Näiteks toimub Raekojas lühikonverents, kus tervituskõnega esineb president Arnold Rüütel, kes 20 aastat tagasi Kuressaarele oluliste sündmuste juures viibis. Ettekandega esinevad veel Saaremaa Muuseumi vanemteadur Priit Kivi, kes räägib Kuressaare omavalitsusest Eesti Vabariigi esimestel kümnenditel ning Tallinna Ülikooli avatud poliitika professor Georg Sootla, kelle teemaks on Eesti kohalik omavalitsus 2018 – stsenaariumid ja perspektiivid. Sõna meenutusteks saavad ka Kuressaare volikogu esimehed ja linnapead aastatest 1990 – 2005.

Õhtul kell 18 algab Kuressaare kultuurikeskuse saalis kontsertaktus, kus linn annab üle tänukirjad inimestele, kes oma ametipostil või kauaaegse tööga linna haldusaparaadis on andnud suure panuse linna ja omavalitsuse haldusvõimekuse arengusse. Meeleoluka kontserdi sisustavad Kuressaare muusikakollektiivid, külalisena esineb Soome vanim meeskoor, 1878. aastal asutatud Muntra Musikanter. Kontsert on tasuta ja ka linnaelanikud ning külalised on oodatud sellest osa saama.

Juba teisipäevast on kultuurikeskuses avatud aga omavalitsuse sünnipäevale pühendatud näitus, kus eksponeeritakse dokumente, fotosid, esemeid ja meeneid viimasest kahekümnest aastast. Koostöös Saaremaa Muuseumiga saab näha ka linnavalitsemisega seotud eksponaate varasematest aastakümnetest. Näitus jääb avatuks 13. oktoobrini.

Kuressaare on esimene omavalitsus Eestis, mis ENSV Ülemnõukogu otsusel 25. septembrist 1990 taas omavalitsusüksuse õigustesse astus. Sama aasta 1. oktoobril külastas Kuressaaret Ülemnõukogu delegatsioon eesotsas toonase esimehe Arnold Rüütliga, kes andis Raekojas linnavolikogule üle vastava sümboolse tunnistuse ja ühtlasi sai ametiketi kaela tollane linnapea Taivo Lõuk. Arnold Rüütel ja Taivo Lõuk esinesid ka lühikese päevakohase kõnega Raekoja ette kogunenud linnarahvale. Just seda päeva on hakatud pidama Kuressaare kohaliku omavalitsusüksuse sünnipäevaks.

Kuressaare Linnavalitsus
 

Vargamäel tähistatakse homme mihklipäeva

Pühapäeval, 26. septembril algusega kell 15.00 tähistatakse Albu vallas A. H. Tammsaare muuseumis mihklipäeva.

„Külastajad näevad, kuidas villast saab lõng, õpetame mihklipäevale kohaselt ise ilma ennustama, tuletame meelde mihklipäeva kombeid ja mänge ning soovijatel on võimalus maitsta ning kaasa osta kodumaist lambaliha,” ütles muuseumi programmijuht Birgit Itse.

Osalejate soovil korratakse pärtlipäeval esmakordselt toimunud mahe-ja rohevahetust. Toimub ka moosikonkurss ning kõiki moosikeetjad kutsutakse sinna esitama õuna-pohlamoosi, mille hulgast valivad päeva külastajad oma lemmiku.

Foto: tammsaare.albu.ee
Moosikonkursil või mahevahetusel osalejaile on sissepääs tasuta, teistel tuleb lunastada muuseumi pilet.

Mihklipäev oli vanarahva jaoks jõulude, jaanipäeva ja jüripäeva kõrval üks tähtsamaid pühasid. Mihklipäevastele tegemistele ja juhtumistele omistati tähendusi ning mihklipäeval ennustati ilma. Lisaks olid oma mihklipäeva mängud ning kindlasti söödi lambaliha.

Täna algab juutide uus aasta

Täna on juutide uue aasta esimene päev. Algas see juba eile, 8. septembril pärast päikeseloojangut Rosh Hashana tähistamisega. Püha kestab 10. septembrini.

Aastanumber on juutidel tänasest 5771 ja algava kuu nimeks Tishrei. Et juudid kasutavad kuu kalendrit, on nende uus aasta liikuv püha, kuid alati jääb see lääne kalendri järgi septembrisse.

Rosh Hashana tähendab heebrea keelest eesti keelde tõlgituna pead ehk aastapead. Just sel päeva 5771 aastat tagasi loodi esimene inimene Aadam.

Pärimuse järgi on taevas suur raamat, kus on kirjas kõigi inimeste nimed. Jumal märgib uue aasta esimesel päeval kõikide nimede taha, mis seda inimest uuel aastal ootab. Üksteist õnnitlevad juudid lausega: olgu teil kirja pandud ainult head. Sünagoogides puhutakse sel päeval sofaari – kõverat jäärasarve. Sarve tugevad helid kutsuvad kuulajaid võitema kõige kurja vast. Kodusel pidusöögil pakutakse õunu ja mett, et tuleks hea ja magus aasta.

Vaata Ezra Krybuse juutide uue aasta esimeseks päevaks tehtud videot “First” siit.

Muinastulede ööl süüdati üle tuhande lõkke

Muinastulede öö toimkonna hinnangul süüdati eile õhtul mere ääres tuhatkond lõket, lõkkelisi oli nende juures ligi 40 000.

Täna hommikuks kella 9ks laekus toimkonnale tagasisidet 289 seltskonnalt, kes teatasid 410 lõkke süütamisest. Lõkkelisi oli nende juurde kutsutud 15 339.

Praeguseks on toimkond saanud teateid ka sellest, et lõkete juurde saabus rohkem inimesi kui kutsuti ja suur hulk inimesi läks mere äärde lihtsalt küünlaid süütama või teiste tulesid vaatama.

„Mõistagi enamik inimesi toimkonnale oma lõkkest ei teatanud ja tagasisidet ei saatnud,” ütles ürituse eestvedaja Mairold Vaik veebiportaalist Mereblog. „Muud tagasisidet arvestades saab öelda, et lõkkesüütajaid oli kolm korda rohkem ja mere ääres oli vähemalt 40 000 inimest.”

Muinastulede öö Eesti veebikaarti on külastatud juba üle
115 000 korra. Sinna saabus teateid lõkete kohta ka naaberriikidest. Soomes, kus muinastulede traditsioon on meist tugevam ja osalisi kindlasti palju rohkem, saabus muinastulede veebilehele viis teadet.

Teateid saabus ka Lätist, Rootsist ja Norrast, Šotimaalt teatati, et kohalikud eestlased süütasid lõkke, mõeldes kodule.

Kuremäel ja Petseris tähistati jumalaema uinumise püha

Ida-Virumaal Kuremäe ehk Pühtitsa kloostris tähistasid tuhanded inimesed eile jumalaema uinumise püha, mis on ühtlasi ka nunnakloostri nimepäev.

Kuremäe kloostrisse sõideti kokku üle Eesti. Kloostris pühast osa saada tahtjaid oli Lätist, Venemaalt, Ukrainast ja mujalt. Kohalike elanike sõnul pole nii palju rahvast Kuremäe kloostris juba ammu nähtud, edastas ERR.

Jumalaema uinumise püha tähistati suurejooneliselt ka Petseri kloostris.

Kanepi kiriku pühitsemisest möödub 200 aastat

Põlvamaal Kanepis on selle nädala kolmapäevast alates tähistatud Kanepi kiriku sisseõnnistamise 200. aastapäeva. Üritused kulmineeruvad homme, 29. augustil kell 10.30 piduliku jumalateenistusega, kus teenib teenib peapiiskop emeritus Kuno Pajula. Ühtlasi pühitsetakse ka Kanepi koguduse lipp.

Esimene väike puukirik ehitati Kanepisse 17. sajandi lõpus. Praegusele kivikirikule asetati nurgakivi 9. juulil 1804 ning ehitustööd kestsid 1808. aastani, kirik pühitseti 28. augustil 1810. Kanepi pühakoda on Eestis ainus, mille tornitippu ehib hommikutäht.

Täna õhtul süttib Eesti randades sadu muinastulesid

Täna, augustikuu viimasel laupäeval, süttivad randades lõkked, millega tähistatakse Muinastulede ööd. Kõiki oodatakse randadesse, et süüdata oma lõke või küünal. Nii nagu muistsel ajal, kui lõkkeid kasutati sõnumite edastamiseks, püütakse ka seekord täita rand tuledega nii, et igast kohast oleks näha vähemalt ka kahte teist. 

Eileõhtuse seisuga on muinastuled.ee lehel registreeritud 221 lõket, mille süütamisest võtab osa 12 300 inimest. Lõkketeateid on tulnud kõikidest mereäärsetest maakondadest. Huvi muinastulede öö ürituse vastu on sel aastal suurem kui aastal 2009, mida näitab ka veebikülastuste statistika. Teemaga seotud veebilehti on külastatud kümneid tuhandeid kordi.

Tihedamalt süttib muinastulesid Harjumaal ja Pärnu maakonnas, eriti tihedalt lõõmavad lõkked Treimani külas, Kolga-Aablas ja Vihterpalus. Saartest on teated tulnud näiteks Pringilt, Pranglilt, Aegnalt, Pedassaarest, Rammu saarelt, Naissaarelt ja Kerilt. Muinastuled süttivad ka sisemaal, näiteks Kallastel, Põlvas, Elvas ja Otepääl. Paljudes asulates organiseeritakse suuremaid üritusi ja külasimmaneid. Sel aastal on tagasisidet tulnud ka Soomest, Rootsist, Norrast ja isegi Šotimaalt.
 
„Muinastulede öö näol on tegemist hea traditsiooniga tulla augustikuu viimasel laupäeval mere äärde, süüdata tuli ja vaadata iseendasse. Tunnetada ühtsust kõikide teiste kaugete tulede ääres viibijatega ja mõelda koos häid ja positiivseid mõtteid,” ütles mere äärde kutsumise eestvedaja Mairold Vaik veebiportaalist Mereblog.

Muinastulede öö on lõkete süütamise üritus augustikuu viimase laupäeva õhtul, mis sai alguse 1992. aastal Soomest ning nüüd on kõigi Läänemere-äärsete riikide elanike poolt järgitud traditsioon. 


Vaata Muinastulede öö / Night of Ancient Lights 2010 suuremat kaarti!

Kareda vallas tähistatakse homme Vabadusristi päeva

Homme, 28. augustil kell 10 asetatakse Järvamaal Kareda vallas pärjad Müüsleri lahingupaika. Seejärel siirdutakse Järva-Peetri kiriku juurde, kus asetseb kõigis sõdades langenud Eesti sõjameeste mälestusmärk. Kell 11.10 avatakse Kareda külas kahekordsele Vabadusristi kavalerile Jakob Vendele mälestuskivi. Vabadusristi päev lõppeb Esna küla keskväljakul piduliku koosviibimisega.



Enne II maailmasõda oli Vabadusristi päev traditsiooniline tähtpäev, mil austati Vabadussõja veterane ja Vabadusristi kavalere. Ürituste korraldamise kohaks on alati olnud Vabadussõja lahingutega seotud paigad. Tänavuses tähistamispaigas toimus Järvamaa saatust otsustav Vabadussõja lahing.

28. augustil süüdatakse mere ääres taas muinastuled

Veebiportaal Mereblog.com koos Rannarahva kojaga kutsuvad 28. augustil kõiki taas mere äärde, lihtsalt randa või sadamasse, et süüdata lõke või küünal ja osa võtta traditsioonilisest muinastulede ööst.

Meie esivanemad on Läänemere ääres elanud mitu tuhat aastat, vajadusel andsid nad lõketega märku oma naabritele ja meresõitjatele. Selle meenutamiseks kogunevad tuhanded inimesed igal aastal augusti viimasel laupäeval kell pool kümme õhtul randadesse, et süüdata tuled ja tähistada muinastulede ööd.

Kogunemiskohtade ja tulede süütajate kohta oodatakse infot veebilehel Muinastuled.ee.

Eelmisel aastal teatas Eestis 285 seltskonda, et süütavad muinastulede ööl lõkke, tulesid süüdati üle tuhande ja mere ääres viibis üle 20 000 inimese.

Lisainfo

Setud tähistasid Obinitsas paasapäeva

Obinitsa paasapäevale olid eile kokku tulnud hõimuvelled ja -sõsarad üle Eesti, et saada osa setude ühest kõige olulisemast kirikupühast ning mälestada omakseid. Paasapäev on Obinitsa rahva jaoks midagi enamat kui kõige olulisem kirikupüha. Sel päeval sõidavad Obinitsa kokku ka kõik need, kel on siinkandis juured või maetud mõni lähedane inimene, vahendas „Aktuaalne kaamera”. 

Kirik on puupüsti täis, sest teenistusele ja ristikäigule tulevad ka need, keda terve aasta jooksul kordagi ei kohtagi. Paduvihma tõttu jäi paraku üleeile õhtul ära traditsiooniline ristikäik Obinitsa järve äärde, mida valvab lauluema kuju. Eilseks taevataat siiski halastas ning lasi vihmavarjude ja keepide saatel setudel oma püha korralikult ära pidada.

Allikas: ERR

Foto: Merlin Lõiv

Sirtsusirinapäev Pokumaal

Neljapäeval, 19. augustil toimub Pokumaal järjekordne traditsioonilise pokukalendri tähtpäeva üritus — sirtsusirinapäeva tähistamine. Lapsed kohtuvad Puukoga, tantsitakse, lauldakse ning meisterdatakse tähtpäevaga seotud meeneid. Oodatud on lastegrupid ja pered.

Üritus toimub kell 11, 12.30 ja 14, pilet on 50 kr. Korraldajad paluvad eelnevalt registreeruda telefonil 5342 5054 või e-posti aadressil info@pokumaa.ee.

Rõuge kiriku 280. aastapäev

Rõuge kirikus toimus pühapäeval, 15. augustil kiriku 280. aastapäevale ja oreli 80. aastapäevale pühendatud pidulik jumalateenistus, mille viis läbi peapiiskop Andres Põder.

Kirikus kanti ette Urmas Sisaski vokaattsükkel „Me sõna on armastus” Toivo Tuberiku tekstile, esitasid Karmen Puis, Jaan-Willem Sibul, Igor Garšnek süntesaatoril ja Tobiase-nimeline keelpillikvartett.