Margit Peterson: tõdesin, et eestlane olla on uhke ja hää

Tutvudes Külauudistes avaldatud Sindi gümnaasiumi põhikooliastme õpilaste kirjatöödega, mis kõnelevad Eesti Vabariigi 99. aastapäevast ja nende kooli 180. sünnipäevast, kogesin minagi head teadasaamist, et lastes on säilinud kodumaa armastus ja soov jääda oma riigile truiks, eriti nüüd, kui paljud lahkunud kodumaalt.

Margit Peterson Foto Urmas Saard
Margit Peterson. Foto: Urmas Saard

Kohe esimesena kõnetas mind 7.a klassis õppiva Karmel Johansoni tekst, millest tooksin esile laulukaare alla kogunemise teema, sest see on väga eestlaslik ja armas. Ka Sindi gümnaasiumi, mis on Eesti Vabariigist vanem. Samuti on ta hoonet ja selle lähiümbrust kirjeldanud kenasti.

Oma koolist kirjutava 9. klassi õpilase Kristiina Anufrieva enim meeldinum seik on selles jutukeses Sindi gümnaasiumi direktori Ain Keerupi hommikutervitus, mis ilmselt jääb kauaks laste südamesse kajama.

9. klassi õpilase Marion Tõldsepa jutukesest jääb kajama 24. veebruar, ehk vabariigi aastapäeval Sindi raekoja ette kogunevad õpilased, kes hoiavad lipurivistusel sinimustvalgeid kandelippe. See näitab austust riigi ja oma kooli vastu.

7.a klassi õpilane Martti Šorin on kenasti statistikat uurinud ja teab, et ligemale kolmandik õpilastest jätkavad haridusteed keskkoolis. Ilmselt on tegu ajaloohuvilise noormehega kes teab ka Tartu rahust. Eriti põnev oli lugeda sellest, et Sindi gümnaasiumi vanust sümboliseerib vana sissepääsu asemel olev restaureerimata sein ja pildigalerii kooli senistest direktoritest. Mõnusalt kõnekas ja hariv tekst.

Loe edasi: Margit Peterson: tõdesin, et eestlane olla on uhke ja hää

Maavanem tunnistas sintlastest nakatumist

Kuuendat aastat Sindis toimunud iseseisvuspäeva pidulik lipuheiskamine toimus esmakordselt ühiselt Are, Sauga, Tori omavalitsuse koolide õpilaste ja vallajuhtide osavõtul.

Are valla noorkotkad ja kodutütred Sindi raekoja ees Foto Urmas Saard
Are valla noorkotkad ja kodutütred Sindi raekoja ees. Foto: Urmas Saard

Päike tõusis täna hommikul 07:31, aga sellel hetkel ei ulatunud veel eredad kiirtevihud üle linnamajade katuseharjade. Väheste pilvedega valdavalt selge taevas tõotas suurepärast ilma. Autoderivi ulatus Uuel tänaval nii kaugele kui silm ulatus ja autosid tuli aina juurde. Kogu Sindi raekoja esine väljak oli vabastatud pidupäevale kogunevatele inimestele.

Presidendi kell jälgis toimingute täpset kulgu

Lipurivistuse peakorraldaja Mart Nõmm ja teda abistanud tseremooniameister Kardo Kase olid täiel määral pühendunud kogunevate inimestega tegelemisele. Nõmm jagas koolidele lippe kätte, andis kiireid juhiseid lippude hoidmiseks neile, kellel seesugune kogemus esmakordne. Kase juhatas inimesi määratud kohtadele rivistuses. Ta jõudis jagada väikseid lipukesi, mida Sindi linnavalitsus oli ostnud pidupäevalistele kinkimiseks. Mõlema mehe pea ja käed olid täiel määral tööd täis. Jälgiti Presidendi kella seierite liikumist, et kõigega õigeks ajaks valmis saada. Esimestena oli oma traditsioonilisele kohale seisma asunud Kaitseliidu Pärnumaa maleva liputoimkond. Nelja omavalitsuse ja seltside lipud olid samuti aegsasti paigal.

Loe edasi: Maavanem tunnistas sintlastest nakatumist

Riigi sünnipäev kannustab kasu nõudmata tegudele

Eesti Vabariigi 99. aastapäeva varasel tunnil ootan kannatamatult päikse tõusu ja luba heisata koduõue lipuvardasse sinimustvalge lipp. Ootamine hoiab meeled ärkvel ja mõtte selge, loodetavasti.

Ralf Ramot annab tänaseks Eesti Vabariigi aastapäevaks valmistatud Moskva saiad Kardo Kasele üle, et neid Sindis pärast rongkäiku rahvale pakkuda kuuma tee kõrvale Foto Urmas Saard
Ralf Ramot annab tänaseks Eesti Vabariigi aastapäevaks valmistatud Moskva saiad Kardo Kasele üle, et neid Sindis pärast rongkäiku rahvale pakkuda kuuma tee kõrvale. Foto: Urmas Saard

Sindi raekoja tornimasti tõuseb sinimustvalge pisut hiljem, kell 07.55, aga rahvas koguneb varem. Ka Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester paneb pasunad hüüdma ja trummid tümpsuma enne kui paljud puhkepäeva hommikul silmad avavad.

Kõige esimestena on juba kohal Moskva saiakesed, kuigi neid saab kuuma tee kõrvale mugida alles viimases järjekorras. Siis kui raekoja esisel pidulik tseremoonia toimunud, rongkäik läbi ja viimane sõnavõtt peetud.

Pika sissejuhatuse lõpetuseks tahangi öelda, et tegelikult mõtlen kirjutada saiakeste valmistajast ja veel mõnest, kelle heatahtliku tegevuseta olnuks tänane päev märksa kahvatum.

image descriptionRalf Ramot asutas hiljuti oma elu esimese ettevõtte ja avas Pärnu Kesklinna silla naabruses Tallinna maantee ääres OÜ Leivaka pagari-kondiitri poe, kus kogu päeva küpsetatakse leibasid ja saiakesi. Juba esimestel päevadel viis ta osa oma toodangust kõrval asuvasse Toidupanka. Täna kostitab Ralf enda valmistatud saiakestega kõiki pidupäevalisi, kes võtavad osa Sindis toimuvast iseseisvuspäeva tähistamisest. Oma töö eest ta raha ei küsi.

Loe edasi: Riigi sünnipäev kannustab kasu nõudmata tegudele

Marion Tõldsepp: varsti ongi see tähtis päev

Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Marion Tõldsepp, Sindi gümnaasiumi 9. klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja riigist, mis jääb tänasega „SG 180 & EV 99“ sarjas viimaseks looks.

Sindi raekoja torni kaunistab lipp ja Presidendi kell Foto Urmas Saard
Sindi raekoja torni kaunistab lipp ja Presidendi kell. Foto: Urmas Saard

Varsti ongi see tähtis päev käes. Päev, mida kõik eestlased ootavad. Või vähemalt peaksid ootama. Käes on Eesti Vabariigi sünnipäev. See on väga paljude eestlaste jaoks tähtis päev, mida tähistatakse lipu heiskamise ja ürituste korraldamisega.

Kuid tuleb ka sintlastele väga tähtis päev – meie väikese, kuid armsa kooli sünnipäev. Varsti on möödas 180 aastat. Mulle on palju räägitud Sindi kooli ajaloost, kuid 180 aastat tundub nii pikk aeg, eriti sellise väikese koha kohta, nagu on Sindi.

24. veebruaril hoitakse Sindi Linnavalitsuse ees lippe uhkelt püsti – seda teevad Sindi kooli õpilased. Toimub alati ka väike rongkäik. Lippude hoidmine on väga tähtis, see näitab austust oma riigi ning oma kodulinna vastu. Ka Sindi Gümnaasiumi sünnipäeval hoiame üheskoos lippe ja oleme uhked oma kodumaa ja kooli üle. Need on sellised ajad, kus meenutame oma riigi saavutusi, oma kooli saavutusi ja võime vabalt öelda, et oleme uhked nende üle.

Palju õnne, mu armas Eesti Vabariik ja palju õnne, mu väike Sindi Gümnaasium!

Marion Tõldsepp, 9. klass

Loe edasi: Marion Tõldsepp: varsti ongi see tähtis päev

Mälestushetked Konstantin Pätsi ausamba juures

Tahkuranna valla ja Pärnu aukodaniku Konstantin Pätsi sünniaastapäeval kogunes sadakond inimest riigimehe sünnikohta püstitatud ausamba juurde.

Uulu segakoor laulab Rene Eespere Ärkamis aega, dirigeerib Annely Kuningas Foto Urmas Saard
Uulu segakoor laulab Rene Eespere “Ärkamis aega”, dirigeerib Annely Kuningas. Foto: Urmas Saard

Auvahtkonnas seisid Kaitseliidu Pärnumaa maleva Kikepera malevkonna Tahkuranna rühma mehed. Samas asusid ka Eesti lipu seltsi liikmed oma lippudega. Mälestuskogunemise alguses laulis Uulu segakoor hümni, lauljaid dirigeeris Annely Kuningas. Järgmisena kõlas Rene Eespere „Ärkamise aeg“.

Järgnesid pärgade asetamised koos sõnavõttudega.

„Praegu käib Eestis vilgas arutelu, kas üldse ja kuhu me peaksime esimesele presidendile pealinnas ausamba püstitama,“ sõnas Pärnu maavanem Kalev Kaljuste. Ta küsis: „Milleks see arutelu, milleks need erinevad süüdistused, eriti inimeste vastu, kes ei saa enam enda kaitseks midagi öelda. Kas me siis tõesti ei austa rahvana oma suurkujusid, oma esimest presidenti!“ Kaljuste rääkis sellestki, et riigi sajandaks juubeliks püstitatakse Pärnu Kuninga tänava põhikooli ette ausammas Eesti Päästekomitee liikmetele Konstantin Pätsile, Jüri Vilmsile, Konstantin Konikile ja Endla rõdult iseseisvuse manifesti ette lugenud Hugo Kuusnerile. „Me oleme suured siis, kui mõtleme ja toimetame suurelt, oskame näha ette ja mäletame vaadata seljataha, oskame nautida praegust hetke,“ kinnitas maavanem.

Loe edasi: Mälestushetked Konstantin Pätsi ausamba juures

Kristiina Anufrieva: iga laps teab seda madalat ja pehmet häält

Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Kristiina Anufrieva, Sindi gümnaasiumi 9. klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja riigist.

Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor, tervitab iga koolipäeva hommikul kõiki koolimaja uksest sisenejaid Foto Urmas Saard
Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Igahommikune esimene lause, mida siin koolis kuulda saab, on direktori legendaarne: „Tere hommikust!“[/pullquote]Sindi Gümnaasium saab juba peatselt 180 aastaseks. Kui nüüd mõtlema hakata, siis on siit majast läbi käinud tuhanded jalapaarid.

Siia tuleb 1. septembril palju väikeseid lapsi, kes lahkuvad siit aastate pärast täiskasvanutena. Poole oma elu algusaastatest veedame me koolis. Siit lahkume me targemana, kui siia sisenedes.

Sindi Gümnaasiumis elab fantastiline rahvas. Igahommikune esimene lause, mida siin koolis kuulda saab, on direktori legendaarne: „Tere hommikust!“ Iga laps teab seda madalat ja pehmet häält, mis meid hommikuti tervitab.

Sindi koolis leidub väga andekaid inimesi. Me tegutseme kõik koos, ühiselt. Siin leidub näitlejaid, lauljaid, tantsijaid, esinejaid. Üks noor võib teha kuute erinevat asja ning ta ei virise ja jõuab igale poole.

Loe edasi: Kristiina Anufrieva: iga laps teab seda madalat ja pehmet häält

Kaplan rääkis õpilastele, et elu ongi vahel meie ümber kahenäoline

Tänasel Sindi gümnaasiumi iseseisvuspäeva eelsel aktusel kõneles kooliperega Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan Eduard Kakko, kelle sõnum keskendus peaasjalikult inimesele.

Eduard Kakko, Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan, külastas Sindi gümnaasiumit Foto Urmas Saard
Eduard Kakko, Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan, külastas Sindi gümnaasiumit. Foto: Urmas Saard

„Ühiskonnas käib poleemika, kellele püstitada ausammas. Mõned arvavad, Pätsile, mõned kellegile teisele. Ette rutates tahaksin ma öelda, kallid koolipoisid ja -tüdrukud, see ausammas tuleks püstitada teile, teie emadele, isadele, Eesti inimesele, kes kogu oma elu, oma maiste toimetustega pühendub sellele, et homne päev oleks tänasest parem,“ ütles Kakko.

„Eile lugesin Pärnu Postimehest Vaino Kallase artiklit Konstantin Pätsist, kui tõsisest Eesti mehest. Ja kui me loeme teisi ajaloolasi, siis nad kirjutavad ka Pätsi teisest näost, mis on väga inetu nägu. Ma ei tahaks neist asjadest rääkida, aga elu ongi vahel meie ümber kahenäoline,“ tuli Kakko ühe näite varal elu mitmepalgelisusele lähemale, aga ta rõhutas oma ettekandes korduvalt, et tegelikult on elu kõigele vaatamata ilus.

Kakko rääkis lihtsatest tööinimestest, kes teenivad raske tööga perele elatist. Ta väljendas muret poliitilise võimu kuritarvitamiste ja heaolu positsiooni saavutanute hoolimatuse pärast, mis avaldab otsest mõju tavakodanike elukvaliteedile. Ta rääkis elu pahupoolest ja suunas vaate paremale võimalusele.

Loe edasi: Kaplan rääkis õpilastele, et elu ongi vahel meie ümber kahenäoline

Kõige olulisem murdepunkt mõlema ajaloos

Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Anette Pattik, Sindi gümnaasiumi 8. klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja riigist.

Anette Pattik Foto Urmas Saard
Anette Pattik. Foto: Urmas Saard

Sünnib laps. Olgu ta poiss või tüdruk. Ta hakkab roomama, siis käima, jooksma, rääkima ja läheb lasteaeda. Lasteaia läbinud, siirdub ta kooli. See kool on Sindi Gümnaasium.

Sindi võtab ta avasüli vastu, annab teadmisi, õpetab kombeid, valmistab ette tulevikuks. Valmistab ette järgmiseks eluetapiks, iseseisvaks eluks väikeses Eesti riigis.

Eesti annab talle töö, kodu ning perekonna. Kõike seda, mida andis lapse vanematele ning rohkemgi. Vanematel ei pruukinud olla vanemaid, sest nemad aitasid meile Eesti saada. Nad võitlesid Eesti eest, et kunagi nende lapsed ja tulevased lapselapsed saaksid endale korraliku täisväärtusliku elu iseseisvas riigis.

Tol päeval, kui Eesti iseseisvuse välja kuulutas, toimus Eestis kui ka Sindi Gümnaasiumis kõige olulisem murdepunkt nende mõlema ajaloos. Me saime hakata õpetama oma keelt ning looma oma traditsioone.

Loe edasi: Kõige olulisem murdepunkt mõlema ajaloos

Tallinna 21. kooli liputoimkond on 20-aastane

Eile, 20. veebruaril, toimus Tallinna 21. kooli liputoimkonna korraldatud Eesti Vabariigi 99. sünnipäevale ja kooli liputoimkonna 20. sünnipäevale pühendatud pidulik aktus.

Pilt meenutab 2014 a mais toimunud Tallinna 21 kooli liputoimkonna ja inspitsiendigrupi demonstratsioonesinemist Sindi gümnaasiumi ja Paikuse põhikooli õpilastele Foto Urmas Saard
Pilt meenutab 2014, a mais toimunud Tallinna 21. kooli liputoimkonna ja inspitsiendigrupi demonstratsioonesinemist Sindi gümnaasiumi ja Paikuse põhikooli õpilastele. Foto: Urmas Saard

Pidulikul sündmusel osalesid lisaks kooliperele ja vilistlastele külalistena ka Tunne Kelam abikaasaga, Eesti lipu seltsi esimees Jüri Trei ning Staabi- ja sidepataljoni esindatus.

Kogunemise alguses leidis aset mälestushetk ja pärgade asetamine Staabi- ja sidepataljoni mälestuskivi juures. Mälestuskogunemisel osales kooli juhtkond, õpilasesindus, liputoimkond, inspitsiendigrupp ja segakoor.

Päeva teisel poolel toimus legendaarse kooli liputoimkonna 20. aastapäeva pidulik aktus, millest võtsid osa liputoimkonna endised ja praegused liikmed, õpilasesindus, Inspitsiendigrupp, KultuuriGild, külalised, 10. klassid ja segakoor.

Tallinna 21. kooli õpilasorganisatsioonina tegutsev liputoimkond sai alguse 1997. aastal. Oma teenistusega soovib liputoimkond tutvustada viisakust ja austust Eesti Vabariigi ja oma kooli sümboolika vastu, näidates isiklikku eeskujuga lugupidamist sümbolite tähenduse vastu. Peamiseks eesmärgiks on esitada, valvata ja kaitsta Tallinna 21. kooli lippu, vajadusel ka riigilippu lähtuvalt Eesti lipu seadusest ja Euroopa kultuuritraditsioonidest.

Loe edasi: Tallinna 21. kooli liputoimkond on 20-aastane

Ligemale kolmandik jätkavad haridusteed keskkoolis

Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Martti Šorin, Sindi gümnaasiumi 7.a klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja riigist.

Martti Šorin Sindi muusikakooli lõpetamisel mais 2016 Foto Marko Šorin
Martti Šorin Sindi muusikakooli lõpetamisel mais 2016. Foto: Marko Šorin

Eesti Vabariiki võib nooreks riigiks nimetada. Esimest suurt juubelit pole veel olnud, kuid sellest tähtsast päevast räägitakse juba väga palju enne seda, kui Eesti vanus natukene lähemale numbrile 100 jõuab. Sellegipoolest on meie riigile, valitsusele ja rahvale sünnipäevad tähtsad (meie põhjanaabritel on populaarne hoopis nimepäeva tähistamine). 24. veebruar, Eesti taasiseseisvumine ja Tartu Rahu on aeg, millal meie rahvas saab meelde tuletada, kuidas eestlased kunagi ühiselt tegutsesid vabariigi vabaduse tagamiseks – ühiselt võideldi, sõlmiti rahu ja lauldi. Tänasel päevalgi tulevad paljud inimesed nendel päevadel kokku Eestit, sinimustvalget lippu ja teisi inimesi austama.

Haridus on väga tähtis, seda näitab noorte tahtmine gümnaasiumis õppida. Ligi ⅔ noortest jätkavad haridusteed keskkoolis. Eesti õpilased on erinevate testide järgi maailmaski kõrgel tasemel. Head haridust pakub Sindi Gümnaasium, millel on samuti juubel tulemas – 180. ,,eluaasta’’. Sindi Gümnaasiumis on innukad, õpihimulised õpilased ja toredad, töökad õpetajad ning koolitöötajad. Sindi kooli vanust sümboliseerib endise vana sissepääsu asemel olev restaureerimata sein ja väike pildigallerii Sindi Gümnaasiumis töötanud ja töötavast direktorist.

Martti Šorin, 7.a klass

Loe edasi: Ligemale kolmandik jätkavad haridusteed keskkoolis

Sõbrapäeval peeti Sindi gümnaasiumis sõbrapäevadiskot

Disko algas juba kella kuuest. Suure vägeva alguse tegid sisse tantsutrupid Stella ja Hope.

DJ oli Kaur Kasemaa (paremal), Sindi gümnaasiumi 6 klassi õpilane ja teda aitas valgustusega tema klassivend Mattias Buht Foto Urmas SaardPeolisi oli kooli aulas igast vanuseastmest ja muusikavalik väga kirev. Stiili seekord ei olnud ja inimesed said ise valida, mis riietuse nad selga panevad. Õhtujuhiks oli Edwin Eylandt, Sindi gümnaasiumi 10. klassi õpilane, kellele ei olnud esimene kord õhtut läbi viia. DJ oli Kaur Kasemaa, Sindi gümnaasiumi 6. klassi õpilane ja teda aitas valgustusega tema klassivend Mattias Buht. Diskol toimus ka mänge ja võistlejatele jagati auhindu. Disko lõppes umbes poole üheksast. Üleüldiselt oli sõbrapäevadisko tegevusi täis.

[pullquote]DJ oli Kaur Kasemaa (paremal), Sindi gümnaasiumi 6. klassi õpilane ja teda aitas valgustusega tema klassivend Mattias Buht. Foto: Urmas Saard →[/pullquote]

Edwin Eylandt

Minu kallis riik ja kool

Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Sirelin Kukk, Sindi gümnaasiumi 7.a klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja oma riigist.

Sirelin Kukk 2015 a 4 juunil Sindi gümnaasiumi paraaduksel Foto Urmas Saard
Sirelin Kukk 2015. a 4. juunil Sindi gümnaasiumi paraaduksel. Foto: Urmas Saard

Meie riik, meie maa on meile väga kallis. Ta hoiab ja kaitseb meid. Ta kindlustab meie turvalisuse ja vabaduse. Ta armastab meid väga. Me peaksime teda samamoodi vastu armastama. Kui poleks seda riiki ja seda maad, poleks ka meid. Samuti poleks seda vana ja väärikat koolimaja, mis meid ikka toetab, aitab ja õpetab. Ja seda juba pikka aega.

Nimelt saab meie kool varsti juba 180-aastaseks, see on tähtis number, ikkagi juubel. Ka meie armsal riigikesel on sünnipäev tulemas. Ma soovin Eesti Vabariigile kogu südamest palju õnne ja kordaminekuid, sest see riik on meid nii palju armastanud ja hoidnud.

Minu arvates on Eesti üks kaunemaid kohti maailmas. Turistid, kes tulevad näiteks Hiinast, ütlevad, et siin on nii puhas õhk, mis teeb mõtte selgeks ja tuju heaks. Meie metsad ja maad on nii kaunid ja vabad. Siin on metsi ja soid, mida peaksime ka edaspidi nii puhta ja ürgsena hoidma. Mis siis, et meil ei ole palmipuid ega banaanipuid. Eesti on ilma nendetagi väga kaunis ja tore. Peaksime olema õnnelikud, et meil ei ole maavärinaid ega vulkaanipurskeid.

Loe edasi: Minu kallis riik ja kool

Mulle meeldib meie riik ja minu kool

Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Karmel Johanson, 7.a klassi õpilane, kirjutab Eesti Vabariigist ja oma koolist.

Karmel Johanson iga nelja aasta tagant kogunetakse suure laulukaare alla ja lauldakse isamaalisi laule Foto Urmas Saard
Karmel Johanson: iga nelja aasta tagant kogunetakse suure laulukaare alla ja lauldakse isamaalisi laule. Foto: Urmas Saard

Mulle meeldib meie riik ja meie keel, sest siin on hea elada. Meil on sõnavabadus, me võime öelda, mida tahame ning avaldada oma arvamust. Meie ilusas keeles on loodud aja jooksul palju laule, mis räägivad Eesti kaunist loodusest ja ülistavad meie kodumaad. Me oleme laulnud ennast vabaks. Iga nelja aasta tagant kogunetakse suure laulukaare alla ja lauldakse isamaalisi laule. Meie riik on küll väiksem võrreldes osade teiste riikidega, aga tal on koht minu südames.

Selles toredas riigis asub ka minu kool, kus olen juba mõnda aega õppinud. Selle kooli nimi on Sindi Gümnaasium. Minu kool on mulle saanud päris armsaks. Samuti on koolis toredad ning heasüdamlikud õpetajad. Meie kool on vanem kui meie riik ning püsib ikka püsti. Meie koolil on oma laul, kus räägitakse meie ilusast punastest telliskividest ehitatud majast. Kooli ümbruski on kaunis. Mulle meeldib, et aknast välja vaadates on enamasti näha rohelust ja palju puid.

Karmel Johanson, 7.a klass

Samal teemal:

Iseseisvuspäeva tähistamine Sindis 2014 a Foto Urmas Saard

 

 

 

Minu kool ja Eesti Vabariigi aastapäev

Minu kool ja Eesti Vabariigi aastapäev

Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Gettlin Kell, Sindi gümnaasiumi 8. klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisest kodulinnas Sindis.

Iseseisvuspäeva tähistamine Sindis 2014 a Foto Urmas Saard
Iseseisvuspäeva tähistamine Sindis 2014. a. Foto: Urmas Saard

Väike kool on koha leidnud Sindis. Tema õpilased on rõõmsad, nad tulevad rõõmsa näoga kooli. Kool on koht, kus saab õppida, kus saab naerda, laulda, tantsida, pilli mängida. Sindi kool on koht, kus kõik on üks pere. Kui tuleb uus õpilane, teda ei eirata, vaid kutsutakse endaga kaasa.

Kool, mis asub Sindis, kannab nime Sindi Gümnaasium. Iga aasta 24. veebruaril lehvivad siin paljud lipud, paljud kooliõpilased tulevad uhkusega linnavalitsuse kõrvale lippu hoidma ja peale seda rongkäigus Sindi Gümnaasiumi juurde. Rivis tulevad ilusad sinimustvalged lipud ja orkester ning rahvas, kes on vabariigi aastapäeva puhul kokku tulnud. Sel päeval ollakse uhked oma esivenemate üle, tõstetakse lippu ühtsuse ja rõõmuga üles ning seistakse nendega kaua, kuulates häid sõnu meie riigile.

Gettlin Kell, 8. klass

Samal teemal:

Pidulik lipurivistus Sind raekoja ees 2013 a 24 veebruari hommikul Foto Urmas Saard

 

 

 

Sindi ja kolme valla ühine lipuheiskamine

Riigi sünnipäeva kontsert teenis heategevuslikku eesmärki

Pärnus algas Eesti Vabariigi 99. aastapäeva tähistamine juba täna, kui Raeküla Vanakooli keskusesse kogunenud inimestele esines Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor ja Pärnu kunstide maja poistekoori neli noorhärrat.

Mikko Selg (paremal) müüb euroseid loteriipileteid Foto Urmas Saard
Mikko Selg (paremal) müüb euroseid loteriipileteid. Foto: Urmas Saard

Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg ütles, et sarnasel viisil on tähistatud saabuvat iseseisvuspäeva 24. veebruarile eelneval laupäeval, viimastel aastatel reedel, juba alates aastast 2007. Esinejad on küll olnud alati erinevad.

Kontsert oli tasuta, aga iga saali siseneja võis ühe euro eest osta loteriipileti, mille alusel loositi kontserdi keskpaigas erinevaid kasulikke asju. Kõige kasulikum loteriivõit on keskuse juhataja arvates seinakalender „Raeküla Vanakooli Keskus 2017“, millest leiab terve käimasoleva aasta ulatuses tarvilikku teavitust Raeküla keskuses asetleidvate ettevõtmiste kohta.

Kalendri lõpust leiab selgitava jutu sellest, milleks loteriist saadavat raha kasutatakse. Saab teada, et rahvusvahelise heategevusorganisatsiooni Y’s men International liige Pärnu Y-klubi MTÜ korraldab heategevust Raeküla linnaosa majanduslikes raskustes perede lastele õppepillide soetamiseks ja huviringides osalemiseks. Kõigil on võimalik oma panuse anda Pärnu Y-klubi arveldusarvele 17001569834 (Norde pank).

Loe edasi: Riigi sünnipäeva kontsert teenis heategevuslikku eesmärki

Kersti Kaljulaid viib pärja Konstantin Pätsi kalmule

Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi sünniaastapäeval toimub Tallinna Metsakalmistul asuval perekond Pätside rahulas traditsiooniline hingepalvus.

Konstantin Pätsi hauatähis Metsakalmistul Foto Urmas Saard

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuhi Elle Leesi teatel asetab Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid 23. veebruaril algusega kell 10.30 asetleidval mälestuskogunemisel pärja Konstantin Pätsi puhkepaigale. Mälestuspäeval osaleb ka president Arnold Rüütel.

Traditsiooniline pärgade panek lõpeb Aleksander Varma haual. Samal päeval markeeritakse üheksa riigivanema tulevase kenotaafi asukoht küünaldega. Need üheksa on: Jaan Tõnisson, Ado Birk, Ants Piip, Juhan Kukk, Friedrich Karl Akel, Jüri Jaakson, Jaan Teemant, Kaarel Eenpalu, Heinrich Mark.

 

 

Konstantin Pätsi hauatähis Metsakalmistul. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Sindi lasteaias kestis sõbrapäeva trall veel tänagi

Enne päris suurt trallimist õppisid lapsed riigi vanimas järjepidevalt töötavas lasteaias märgviltimist, vaatasid näidendit ja külastasid Punamütsikese kohvikut.

Sõbrapäeva trall Sindi lasteaias Foto Urmas Saard
Sõbrapäeva trall Sindi lasteaias. Foto: Urmas Saard

Enne Krõllide, Tibude, Nublude ja Päikesejänkude rühmade laskumist keldrikorrusele olid laste õppeharjutusteks kõik ettevalmistused tehtud. Laudadel suured veega täidetud kausid, seebid ja erinevat värvi villad, mis ootasid laste õpihimulisi käsi. Õpetajate juhendamisel anti villale kuju. Seejärel seebitati nõnda, et mõne käed ei paistnudki seebivahust välja. Valmis tööd asetati alustele kuivama, iga töö külge kinnitati sildike lapse nimega.

Edasi mindi esimesel korrusel asuvasse liikumissaali, kus lapsed kohtusid esmalt Punamütsikesega. Veidi hiljem vaadati tillukest nukuteatrit. Laval arutlesid omavahel lehm, lammas, siga seda ja teist, rääkisid mardi-, sõbra- ja vastlapäevast. Lapsed vaatasid, kuulasid ja elasid kõigele sellele põnevusega kaasa. Etenduse lõppedes ilmusid lava tagant välja nukkude teisikud, ainult palju suuremad ja väga inimestele sarnanevad lehm, lammas, siga. Hüpeldes, tantsides ja lauldes pandi päris sõbrapäeva trall käima, kuni avanesid suured peegeluksed ja lapsed paluti Punamütsikese kohvikusse. Lauast tõustes jätkus trall juba päris lae all.

Loe edasi: Sindi lasteaias kestis sõbrapäeva trall veel tänagi

Sindi ja kolme valla ühine lipuheiskamine

Sindi linnas toimub traditsiooniline iseseisvuspäeva pidulik lipuheiskamine tänavu ühiselt Tori, Sauga ja Are valla osavõtul.

Pidulik lipurivistus Sind raekoja ees 2013 a 24 veebruari hommikul Foto Urmas Saard
Pidulik lipurivistus Sind raekoja ees 2013. a 24. veebruari hommikul. Foto: Urmas Saard

Mullu 23. detsembril allkirjastasid Sindi linn ja valdadest Tori, Sauga, Are ühinemislepingu, mille tulemusena sünnib pärast kohalikke valimisi uus vald.

Võttes aluseks poliitikute otsuse, otsustasid Eesti lipu seltsi Sindi osakond ja Sindi gümnaasium teha nelja ühineva omavalitsuse juhtidele, samuti tulevase valla piiridesse jäävatele koolidele, seltsidele, külakeskustele ja teistele asjast huvitatuile ettepaneku korraldada juba veebruaris midagi kõiki ühendavat. Lipu seltsi ja Sindi gümnaasiumi arvates ei pea ootama järgmisi poliitiliselt juhitud suuniseid ja soovivad rohujuure tasandil luua poliitikaväliselt erinevaid kogukondi ühendavaid algatusi.

Kahe algataja seisukohalt annab esimese hea võimaluse ühiseks rahvalikuks kogunemiseks Eesti Vabariigi 99. aastapäeva tähistamine. Mõneti võib seda pidada ka riigi sajanda juubeli tähistamise eelprooviks. Kindlasti ei soovi Sindi linn sellega nõrgestada teiste kogukondade väljakujunenud traditsioone, pigem veelgi tugevdada, võibolla isegi mõne küla vaimsust taas ergastada.

Loe edasi: Sindi ja kolme valla ühine lipuheiskamine

Kindral Johan Laidoner ja Konstantin Päts

Pühapäeval, 12. veebruaril algusega kell 15 leiab Viimsi mõisas, kindral Johan Laidoneri kunagises kodus aset traditsiooniline kindrali sünniaastapäevale pühendatud mälestusloeng.

Auvalve Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi juures Viimsi mõisapargis Foto Urmas Saard
Auvalve Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi juures Viimsi mõisapargis. Foto: Urmas Saard

Tänavune lektor on ajaloodoktor Ago Pajur, kes kõneleb teemal „Konstantin Pätsi osa Eesti riigi sünniloos“.

Kell 14.45 süüdatakse Viimsi mõisapargis Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi juures küünlad. Viimsi valla ja Kindral Johan Laidoneri Seltsi nimel asetatakse monumendi juurde pärjad. Mälestusloengut ilmestavad lühikontserdiga Peeter ja Pia Paemurru.

Tänavune mälestusloeng on arvult kümnes. Alates 2008. aastast on mälestusloengu pidanud president Toomas Hendrik Ilves, kaitseminister Jaak Aaviksoo, professor Seppo Zetterberg, kindral Riho Terras, kindral Ants Laaneots, preester Vello Salo, massisuhtluse eriteadlased Raul Rebane ja Ilmar Raag ning mullu semiootik Valdur Mikita.

Osavõtt vaba.

Mälestusloengut korraldab Kindral Johan Laidoneri Selts.

Pärnumaa nelik Vaarandi ja Alveri loominguga Sindis

Mullu sügisel täitus Debora Vaarandi sünnist 100 ja Betti Alveril 110 aastat. Mõlemat poetessi meenutavad kirjanduslik-muusikalise kavaga Timo Dreimann, Krista Nõmm, Liina Hansen ja Jaak Känd, kes nüüd jõuavad ka Sindi kirjandusrahva juurde.

Timo Dreimann, Krista Nõmm, Liina Hansen, Jaak Känd Pärnus eakate avahoolduskeskuses
Timo Dreimann, Krista Nõmm, Liina Hansen, Jaak Känd Pärnus eakate avahoolduskeskuses. Foto: erakogust

Loominguõhtu toimub Sindi linnaraamatukogus 15. veebruaril, algusega kell 17.00. Jaak Känd ütles, et varem on sama kava ja koosseisuga esinetud Pärnus eakate avahoolduskeskuses ja restoranis Cafe Grand. „Krista loeb Debora, Liina Betti loomingut. Minult on vahetekstid. Timo esitab Betti ja Debora sõnadele kirjutatud laule ja saadab ennast süntesaatoril või klaveril.“ selgitas Känd. „Lauludeks olid „Ei vaibu“ (Podelski/Alver), „Kaks saarlast“ (Tubin/Alver), „Rannakolhoosis“ (Ojakäär/Vaarandi) ja „Saaremaa valss“ (Valgre/Vaarandi)“.

Debora Vaarandi

Hulgaliselt tundelüürikat ja lüürilis-filosoofilisi luuletusi kirjutanud Vaarandi sündis 1. oktoobril 1916. aastal Võrus, aga lapsepõlv möödus Tallinnas ja Saaremaal. Tema esimene luuletus “Udus” ilmus Saaremaa ühisgümnaasiumi kooliajalehes Kume Rivi. 1946. aastal haigestus poetess tuberkuloosi. Nõmmel asuvas Kivimäe haiglas kirjutaski Vaarandi luuletuse “Talgud Lööne soos”, mille lõpuosa valis Raimond Valgre „Saaremaa valsi“ sõnadeks. Luuletuse “Eesti mullad” eest määrati talle 1965. aastal esimene Juhan Liivi luuleauhind. Vaarandilt on ilmunud 6 erinevat luulekogu, üks valikkogu, mälestusteraamat „Aastad ja päevad“. Ta on palju tõlkinud vene ja saksa autorite loomingut.

Kõige paremini on Debora Vaarandi loomingu kohta öelnud tema eluaegne sõber luuletaja August Sang: „Äärmiselt eestipärane, põhjamaine temperament avaldub Debora värssides. Vaarandile pole luule aktuaalsus mingi probleem. Ta luuletab lihtsalt oma isiklikest elamustest, kuid ta tunneb niivõrd sisse sellesse suurde aega, milles ta elab, et märkamatult on ta luuletustes sees ka kõik need suured teemad, millele kuju leidmisega peaks heitlema mõni vähem spontaanne luuletaja …“

Betti Alver

Betti Alver, kodanikunimega Elisabet Lepik, sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval.

Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele žanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arenguteest. Koolipõlves huvitus Alver võrdväärselt nii kirjandusest kui ka muusikast. Gümnaasiumi viimases klassis kirjutas ta romaani “Tuulearmuke”, mille Tuglase soovitusel saatis “Looduse” romaanivõistlusele, kus võitis teise auhinna. Esikraamat trükiti 1927. aastal.

Loe edasi: Pärnumaa nelik Vaarandi ja Alveri loominguga Sindis

Maavanem tervitas Tartu rahule pühendatud õpilaskonverentsi

„Tervitan omalt poolt kõiki gümnasiste ja soovin ilusat Tartu rahu 97. aastapäeva,“ saatis Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsile sõnumi Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, kes ei saanud muude tähtsate kohustuste tõttu sedakorda sama kooli vilistlasena riigile väga olulise päeva tähistamisel osaleda.

Melissa Aaslaid ja Taavi-Toomas Tärk Foto Urmas Saard
Melissa Aaslaid ja Taavi-Toomas Tärk. Foto: Urmas Saard

Traditsioonid kui juured

Täna kaunistas Sindi gümnaasiumit poolsada sinimustvalget lippu. Vana hoone aknalaudadele oli kinnitatud terve hulk majalippe ja kordades arvukamalt kandelippe hoidsid Eesti lipu seltsi noored abilised oma kindlates kätes pikas koridoris, mida mööda suundusid konverentsil osalejad kooli aulasse. „Nõnda nagu Sindi gümnaasiumi sümbolpuu punase vahtra juured poetavad oma juurestiku sügavale musta mulda, samamoodi asuvad selle kooli traditsioonid sinimustvalgete värvide tundmises ja Eesti Vabariigile tähtsate päevade väärika tähistamisega väga sügaval viljakas pinnases,“ kirjeldas tänast kogemust üks paljudest külalistest.

Õpilaskonverents algas instrumentaalpalaga „Sind surmani“, mida mängis õrnade helidega ksülofonil 6. klassi õpilane Nelly Tomson. Järgmisena kõlas „Eesti muld ja Eesti süda“. Laulsid Melissa Aaslaid, „Sindi Ööbik 2008“, ja vilistlane Taavi-Toomas Tärk, kes lubati erandkorras Kuperjanovi jalaväepataljonist selle laulu esitamiseks kodulinna. Sama paar laulis ka Tartu rahu 95. aastapäeva õpilaskonverentsil. Lauljaid saatis klaveril Jelena Kuvšinova.

Loe edasi: Maavanem tervitas Tartu rahule pühendatud õpilaskonverentsi

Sindi seltsimaja esisel lehvib esmakordselt lipp lipumastis

Hommikul enne kaheksat langetas Sindi seltsimaja tehnikameister Margus Kask kolmevärvilise viiru ja asendas selle suure sinimustvalge lipuga, mis jääb vastavalt lipu seadusele kuni päikeseloojanguni Tartu rahu 97. aastapäeva kaunistama.

Margus Kask heiskab Tartu rahu 97 aastapäeva hommikul lipu Sindi seltsimaja juures Foto Urmas Saard

Mõne nädala eest paigaldas OÜ Hõbesõlg seltsimaja ette 12 meetrit kõrge lipumasti, mis läks koos viiru ja lipuga Sindi linnale maksma 720 eurot. Sindi linnapea Rein Ariko arvates sobiks samasse kohta edaspidi paigaldada veel paar lipumasti. Mingeid erilisi lipuheiskamise tseremooniaid pole seltsimaja juures siiski lähiajale plaanitud. Traditsiooniline 24. veebruari hommiku pidulik lipuheiskamine toimub tavapärasel viisil sarnaselt eelmiste aastatega jätkuvalt raekoja juures.

 

 

 

Margus Kask heiskab Tartu rahu 97. aastapäeva hommikul lipu Sindi seltsimaja juures. Foto: Urmas Saard

Loe edasi: Sindi seltsimaja esisel lehvib esmakordselt lipp lipumastis

Viimasel õhtul enne õpilaskonverentsi toimumist

Kui Sindi gümnaasiumi uksed on juba lukustatud, sammub õpetaja Eneli Arusaar kiirelt pikki samme mõõtes koolimaja juurde. Tema on esimene.

Eneli Arusaar julgustab Anttit veelgi julgemalt esinema Foto Urmas Saard
Eneli Arusaar julgustab Anttit veelgi julgemalt esinema. Foto: Urmas Saard

Eneli astub lavale ja lööb üllatusest käsi kokku. Lava tagasein on dekoreeritud siniste kardinatega, millele kinnitatud suitsupääsukesed ja rukkililled. Rahvuslikes motiivides kaunistuse on teinud õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerup.

Mõni aeg hiljem astuvad üle aula lävepaku Eneli näiterühma noored näitlejad Eliise, Egon, Martin, Meelike, Eliria, Chätlyn, Ats Tobias, Õnneli ja väike Antti. Nende jaoks pole päevakohustused veel lõppenud.

Antti aeg on kõige piiratum, seepärast alustatakse temast. Antti peab üllatama järgmise päeva külalist. Teisedki seisavad poodiumi treppidel ja toetavad noorhärrat taustarääkijatena. Antti lõpetab. Chätlyn on jäänud lummatuna Antti esinemist kuulama ja unustab õigel hetkel oma osaga sisse tulla. Tartu rahu aastapäeva õpilaskonverentsiks on harjutatud juba palju kordi. Nüüd antakse viimast lihvi. Anti väljub, teised jäävad.

Õnneli suudab vajadusel kõiki asendada, aga täna istub ta lava ette toolile ja jälgib kõnelejate seismist puldis. Mõnel juhul teeb suunava märkuse ja sellega arvestatakse tõsiselt. Eneli räägib rohkem, siiski mitte nii palju, kui kordamööda kõnepulti astuvad noored.

Loe edasi: Viimasel õhtul enne õpilaskonverentsi toimumist

Tartu rahu aastapäeva eelsed mõtted

Sindi gümnaasiumi eesti keele õpetaja Raili Juss on saatnud valikuliselt oma õpilaste loomingut. Kirjutamise ajal olid Alex Feldman ja Dajana Raab 9. klassi õpilased, nüüd Sindi gümnaasiumi vilistlased. Homsel küünlapäeval tähistame Tartu rahulepingu aastapäeva. Huvitav on lugeda, mida mõtlesid noored seitse aastat tagasi oma maast ja rahvast, kuidas nad ennast siis väljendasid.

Dajana Raab Foto Urmas Saard
Dajana Raab. Foto: Urmas Saard

EESTIMAA

Oh külm ja karge Eestimaa!
Uhkust selle üle tunnen ma,
et Sinu külge on mind kinnitand’,
püha sõna vannutand’.

Su valgel sulgjal lumepadjal puhkab pea,
Sind ülistan ja kalliks pean, Sa tea.
Sinu vaeva, valu olen näind’,
Su ürgseid radu olen käind’.

Et kestaks kaua meie rukkilillemaa,
et jätkaks jõudsalt meie kaunis Põhjamaa.
Kallis eestlane, Sind palun ma,
kaua peale mindki valva tema üle Sa!

Dajana Raab, 9. klass
2009/2010

Loe edasi: Tartu rahu aastapäeva eelsed mõtted

Viimane sünnipäev Sindi linna alluvuses

Sindi noortekeskus avati pidulikult 28. jaanuaril 2005 linnavalitsuse keldris. Avamisel osalesid tolleaegne maavanem Toomas Kivimägi, Sindi linnapea Mati Mettus, abilinnapea Rein Ariko ja teised. Tänavu otsustasid noored korraldada sünnipäeva nädala teemana „ Viimane sünnipäev Sindi linna alluvuses“.

Helle Vent ja Kaur Kasemaa Foto Urmas Saard
Helle Vent ja Kaur Kasemaa. Foto: Urmas Saard

Alustati teadmistest

Sünnipäeva mälumäng noorteka ja linna kohta näitas mõlemast häid teadmisi, ka keskuse 12-aastasest ajaloost. Osati öelda kuupäevalise täpsusega isegi seda, millal asutati noortekeskus, kes oli asutaja ja esimene juhataja, teati võimlemispeo ja Sindi Skate toimumise aastaid jne. Üheksa tegutseva ringi üleslugemine polnudki ületamatu raskus, kuigi mõned nendest asuvad väljapool meie maja. 1.veebruarist on meil kümnendaks ringiks bändiring San-Franciskost pärit muusik Zac’i juhendamisel.

Mälumängu tulemused

1. koht – võistkond „Põder“ (Kerda Saagim, Eva Lemmergas)
2. koht – võistkond „Maasikad“ (Mayken Haava, Marion Tõldsepp, Grete Hartwich)
3. koht – võistkond „Limited“ (John Mitt, Remii Metsmaa).

Loe edasi: Viimane sünnipäev Sindi linna alluvuses