Tutvudes Külauudistes avaldatud Sindi gümnaasiumi põhikooliastme õpilaste kirjatöödega, mis kõnelevad Eesti Vabariigi 99. aastapäevast ja nende kooli 180. sünnipäevast, kogesin minagi head teadasaamist, et lastes on säilinud kodumaa armastus ja soov jääda oma riigile truiks, eriti nüüd, kui paljud lahkunud kodumaalt.
Kohe esimesena kõnetas mind 7.a klassis õppiva Karmel Johansoni tekst, millest tooksin esile laulukaare alla kogunemise teema, sest see on väga eestlaslik ja armas. Ka Sindi gümnaasiumi, mis on Eesti Vabariigist vanem. Samuti on ta hoonet ja selle lähiümbrust kirjeldanud kenasti.
Oma koolist kirjutava 9. klassi õpilase Kristiina Anufrieva enim meeldinum seik on selles jutukeses Sindi gümnaasiumi direktori Ain Keerupi hommikutervitus, mis ilmselt jääb kauaks laste südamesse kajama.
9. klassi õpilase Marion Tõldsepa jutukesest jääb kajama 24. veebruar, ehk vabariigi aastapäeval Sindi raekoja ette kogunevad õpilased, kes hoiavad lipurivistusel sinimustvalgeid kandelippe. See näitab austust riigi ja oma kooli vastu.
7.a klassi õpilane Martti Šorin on kenasti statistikat uurinud ja teab, et ligemale kolmandik õpilastest jätkavad haridusteed keskkoolis. Ilmselt on tegu ajaloohuvilise noormehega kes teab ka Tartu rahust. Eriti põnev oli lugeda sellest, et Sindi gümnaasiumi vanust sümboliseerib vana sissepääsu asemel olev restaureerimata sein ja pildigalerii kooli senistest direktoritest. Mõnusalt kõnekas ja hariv tekst.
Loe edasi: Margit Peterson: tõdesin, et eestlane olla on uhke ja hää
