Homme, 20. augustil kell 13 esinevad Nõmmel Vabaduse pargis Ivo Linna, Antti Kammiste ja Supernova. Kontsert on tasuta!
Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul toimub taasiseseisvumispäeva kontsert Nõmmel juba kuuendat aastat järjest. “20. augusti kontserdist on kujunenud traditsiooniline ja oodatud sündmus, millega jätkame kindlasti ka järgnevatel aastatel,” lausus linnaosavanem.
Vabaduse park asub Tähe ja Nõmme-Kase tänavate nurgal. Kõige parem on Vabaduse parki tulla jalgsi või jalgrattaga, bussidega nr 18 ja 33 (Kaare peatus) või rongiga (Nõmme ja Hiiu peatus). Istumiseks võib kaasa võtta oma teki või matkatooli.
Kontserdi eel, kell 12 avatakse Ravila pargis (Ravila 13) nimeline pink helilooja Alo Mattiisenile.
Ivo Linna, Antti Kammiste ja Supernova.Esinejate promopilt →
Arvult neljas Uhla – Rotiküla elamusjooks stardib juba homme, 20. augusti keskpäeval Uulu vastrenoveeritud staadionilt Raeküla staadionile. Tegemist on esimese spordisündmusega, mis stardib mahuka uuenduskuuri läbinud Uulu staadionilt, mille Häädemeeste Vallavalitsus ehitajalt ametlikult vastu võtab alles 31. augustil, kuid jooksu traditsiooni jätkamise huvides tulid nii vallavalitsus kui ka ehitaja joosku korraldajatele vastu ja lubasid staadioni siiski stardipaigana kasutada.
Uhla – Rotiküla kolmanda jooksu start on antud. Foto: Urmas Saard
[pullquote]tänavuse jooksu medaliga tehakse algust uue trikoloori kombinatsiooniga[/pullquote]Eelregistreerunute hulk kinnitab, et osalema on tulemas rekordarv liikumishuvilisi. Nimelt oli eelmise nädalalõpu seisuga eelregistreerunud põhidistantsile jooksma ja kõndima enam kui 120 liikumissõpra, mis on varasemate aastatega võrreldes ligi 40% suurem arv. Korraldajatena ütleb see meile, et elamusjooks on leidnud endale kindla koha jooksukalendris ehk sellele registreerutakse juba planeeritult. Varasematel aastatel tundus, et otsus jooksma tulla või mitte tulla, võeti vastu alles jooksupäeva hommikul, sest päris paljud registreerusid alles stardipaigas. Lisaks põhidistantsile, mis stardib Uulu staadionilt kell 12 ja esimesed finišeerujad on Raekülas orienteeruvalt 35 minuti pärast, toimuvad mõlemal staadionil ka lastejooksud. Raeküla staadioni lastejooksule registreerumine algab kell 10.30 ja stardid algusega kell 11 ning Uulu staadioni lastejooksude registreerumine algab kell 11 ja jooksud stardivad vahetult pärast põhidistantsi starti.
20. augustil möödub 28 aastat Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest, mida tähistati eile õhtupoolikul Pärnu Vallikäärus peetud Vaba Rahva Lauluga. Laulu „See maa” tuli Alen Veziko rahva kangekaelsel nõudmisel veel teistki korda laulma.
Vaba Rahva Laulu dirigent Lauri Breede Pärnu Vallikäärus. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Laulupeole saatis oma tervituse Heinz Valk[/pullquote]Sooviti veel mitmeid teisigi laule kordusesitusena kuulda, aga sellega polnud kava koostajad arvestanud ja nii võinuks rahva tahtele liigselt vastu tulles minna laulupidu ajakavast lootusetult välja. Vaba Rahva Laulu keskne hing korraldaja Ülo Kannisto ütles, et ema enda jaoks on käesoleva aasta kavas kõige tähenduslikumad kolm Alo Mattiiseni laulu: “Sind surmani”, “Ei ole üksi ükski maa” ja “Eestlane olen ja eestlaseks jään”. Needki laulud said 30 loo hulgas lauldud.
Laulupeo peadirigendina juhatas Lauri Breede, kes seisis ligemale 1500 Vaba Rahva Laulupeo laulja ees neljandat aastat.
Tallinna loomaaed tähistab tänavu 80. juubeliaastat. Loomaaia sünnipäeval, 25. augustil on kõik huvilised kutsutud osalema kella 9–20ni kestval juubelipeol. Sünnipäevapeo programm täidab päeva lugudega loodusest ja pärimusest. Lisaks õpiretkedele, töötubadele, näitustele ja keskkonnaorganisatsioonide tegevustele saavad külalised osa tänavu 15. sünnipäeva tähistava Hiiu Folgi kontsertidest.
Kaheksakümnene Tallinna loomaaed. Foto: Urmas Saard
Hiiu Folgi laval loomaaia tuulikuplatsil esinevad ETV lastekoor Aarne Saluveeri dirigeerimisel, Tuuleviiul, Robirohi, Astrid Nõlvak ja Kaarli kanneldajad, Lõõtsavägilased, Anu Taul ja Tarmo Noormaa, Ida-Elina (Soome), Puuluup, Marko Matvere ja tänavu 30. sünnipäeva tähistav Väikeste Lõõtspillide Ühing. Hiiu Folgi laval toimuvad kontserdid kell 11–20.
Alates kella 10st saavad külastajad osa võtta looma- ja taimemaailma tutvustavatest õppekäikudest ja töötubadest. Loomaaia töötajad räägivad aedikute juures külastajatele lähemalt loomaaias ja looduses elavatest paksunahalistest, jääkarudest, troopikamajade ja linnutiikide elanikest, piisonitest, kaamelitest ja amuuri leopardidest. Külla tulevad head sõbrad ja mitmed koostööpartnerid erinevatest loodushoiu- ja keskkonnaorganisatsioonidest. Muuhulgas räägitakse ohustatud taime- ja loomaliikidega kaubitsemise mõjust loodusele, tutvustatakse heategevusprojekte ning viise, kuidas loomade eest hoolitseda. Lisaks on kavas rongi- ja ponisõidud, viktoriinid, mängud ja palju muidki põnevaid tegevusi pere kõige väiksematele. Iseseisvalt saab avastada Veskimetsa õpperada ja erinevaid näitusi keskkonnahariduskeskuses.
23. augusti õhtul Balti keti 30. aastapäeva tähistamise sündmuse raames on Põltsamaal oodata erilist elevust tekitavat sündmust. Põltsamaa jõe ületab maailmakuulus lindilkõndija ehk slacliner Jaan Roose.
Slacliner Jaan Roose 2017. a oktoobris Sindis. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Roose on ainus inimene maailmas, kes sooritanud salto 117 meetri kõrgusel.[/pullquote]Jaan Roose ületab silmapaistvalt suurtes kõrgustes ja pikkustes vahemaid lindil (slacline), mis on kindla vetrumise ja tehnoloogiaga koormarihm. „Minu poole pöördusid Põltsamaa valla esindajad. Küllap nad olid minu etteastetest siis teadlikud ja neid näinud,” sõnas Roose.
Käesoleva nädala kolmapäeval käis Roose tutvumas vajalike tingimustega Põltsamaa jõe ületamiseks. „Kõik tarvilikud tingimused selleks on olemas. Põltsamaa vallavalitsuse turundusspetsialist Raivo Suni ütles, et slacline, mida mööda Roose jõge ületab, on paigaldatud kahe puu vahele, millest üks asub vallavalitsuse hoone juures ja teine Roosisaarel. Roose etteaste toimub kella 18 paiku. Ta lubas Põltsamaale kaasa võtta ka seaded, mis võimaldavad nii-öelda „normaalsetes” tingimustes oma tasakaalu proovile panna.
Reedel, 16. augustil algavad Võrus linna 235. sünnipäevale pühendatud pidustused. Kolmepäevane mitmekesine programm ootab kõiki linlasi ja külalisi osalema, sünnipäevamelu pakub põnevust igale vanuserühmale.
Võru. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Võru linna asutamispäevaks loetakse 1784. aasta 21. augustit[/pullquote]„235. sünnipäeval on võrulastel põhjust rõõmustamiseks. Linnaruum areneb iga päevaga silmnähtavalt ja järjest rohkem inimesi on otsustanud oma kodulinnaks valida Võru. Linnapeana olen uhke, et võrulased – linnakodanikud, ettevõtjad, MTÜd, avaliku sektori asutused on otsustanud teha Võrust kasvava ja areneva linna, kus kõikidel on hea elada ning mis suudab pakkuda konkurentsivõimelisi teenuseid kogu piirkonnale,“ sõnas Võru linnapea Anti Allas.
Kolm päeva vältavate pidustuste ühendavaks teljeks on perepäevad „Koton om hää“, mis nagu valdav osa linnapäevade teistest sündmustest toimuvad uuenenud ajaloolisel keskväljakul. Linnapäevad avatakse suurejooneliselt traditsioonilise rongkäiguga, kus osalevad linlased ja külalised ning vanatehnikaklubi Vänt kirev autokolonn. Sünnipäeva suursugune avalöök jätkub samas muusika-, käsitöö-, tantsu- ja kunstiprogrammiga ning vanatehnika näitusega.
Täna hakkas Ülo Kannisto ühes oma heade abilistega Pärnu Vallikäärus laululava kokku monteerima, sest juba laupäeval vajavad seda „Vaba Rahva Laulul” osalevad lauljad.
“Vaba Rahva Laulu” peakorraldaja Ülo Kannisto Pärnu Vallikäärus. Foto: Urmas Saard
[pullquote]„Mullu ehitatud lava kasutatakse nüüd Vargamäel toimuval etendusel,” rääkis Kannisto, kelle kätetööd näeb tänavu ka Pärnu lavasõrestikus.[/pullquote]„Vaba Rahva Laulu” peakorraldaja Ülo Kannisto oli Saaremaalt tulles parajasti praamiga Suurt väina ületamas, kui helistasin ja püüdsin saada viimaseid teateid selle kohta kuidas edenevad suure peo ettevalmistused. Poole nelja paiku sõitis päevi näinud punane kaubik Vallikääru. Neljaks pidid ka Pärnu abilised kohale jõudma, aga Kannisto ei jäänud ootama ja hakkas üksinda pinke autolt maha sikutama. Need valmistas ta ise oma kätega. Pingid on täiendus vallinõlva sõõris olevatele istekohtadele, et võimalikult palju inimesi mahuks ikka istuma ega peaks püsti seisma jääma. „Hästi kokkusurutult peaks arvestuslikult ühele pingile mahtuma kuni 10 inimest, aga lahedam oleks piirduda üheksaga,” arutles Kannisto. Kokku on pinke 40.
Vaba teadmuspank Vikipeedia jõudis 12. augusti õhtul 200 000 eestikeelse artiklini. Ümmarguse numbrini viinud artikkel on Ameerika Ühendriikide konstitutsiooni esimesest parandusest ning autor on selle avaldamise selgitusse teadlikult märkinud “PALJU ÕNNE 200k”.
Eestikeelse vikipeedia erilogo 200 000 artikli puhuks
Vikipeedia on koostöös Tartu Ülikooli Miljon+ projektiga seadnud eesmärgiks viia vabatahtlike koostatav entsüklopeedia miljoni artiklini aastal 2020. Eesmärgini plaanitakse jõuda uute kaastööliste leidmise ning olemasolevate vabade andmebaaside sisu automaatse kandmise abil Vikipeediasse.
“Eesti Entsüklopeedia oli viimane suur entsüklopeedia paberil ja selles on üle 90 000 artikli, pooleli jäänud TEA entsüklopeedias plaaniti katta 60 000 märksõna,” selgitab keeleteadlane ja pikaaegne kaastööline Sven-Erik Soosaar. “Vikipeedia jõudmine 200 000 märksõnani näitab, et teadmiste kogumise ja talletamise tõhusaimaks viisiks on infoajastu tingimustes vabatahtlike koordineeritud ühistegevus. Kuigi Vikipeedia ei saa kunagi valmis, on ta siiski alati kõigi poolt täiendatav.”
“Kui juunis möödusime artiklite arvult leedukeelsest Vikipeediast, siis poolteist kuud hiljem on vahe kärisenud juba 4000 artikli pikkuseks,” selgitab Wikimedia Eesti projektijuht Ivo Kruusamägi. “Samasuguses tõusvas tempos jätkates mööduksime peagi horvaadi-, kasahhi- ja taanikeelsetest väljaannetest, aga kui iga eestimaalane võtaks kätte ja kirjutaks ise ühe artikli Vikipeediasse, siis oleks 2020. aastaks seatud miljoni artikli eesmärk kohe täidetud!”
Vikipeediat ja teisi vaba teadmuse projekte haldav Wikimedia Eesti kutsub entsüklopeedia endisi ja tulevasi kaastöölisi 200 000 artikli täitumist tähistama eestikeelse Vikipeedia sünnipäeval 24. augustil Tallinnas.
Tänavu juuli alguses toimunud XXVII laulu- ja XX tantsupidu “Minu arm“ on saanud ajalooks, aga kolm nädalat tagasi toimunud sündmust jääb meenutama lisaks paljudele muudele elavatele mälestustele ka Jaanus Silla film sinimustvalgete lippude heiskamisest.
MTÜ Eesti Lipu Selts ning Eesti Laulu- ja Laulupeo SA on juba aastaid tegutsenud koostöös selle nimel, et nii laulu- kui tantsupeo paikades kui ka rongkäigus lehviksid sinimustvalged lipud ja kasutataks mitmesugust rahvuslikku sümboolikat.
14. ja 15. augustil peatub Vabadussõja 100 programmi raames ringreisi tegev soomusrong-rändnäitus Pärnumaal Tori vallas asuvas Pulli jaamas.
Soomusrong nr 7 „Wabadus“ Võnnus. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Esinevad Indrek Kalda ja Paul Kristjan Kalda[/pullquote]Pulli jaama saabumise päeval on soomusrong nr 7 „Wabadus“ uudistajatele avatud kell 15.00 – 21.00. Pidulik avamine toimub 17.00. Esineb Tartu ülikooli puhkpilliorkester Popsid. Sõjaajalooklubi Front Line Eesti korraldab näidislahingu. Kell 20.00 esineb militaarne rockansambel Mustad Kolonelid.
Järgmisel päeval, neljapäeval, on soomusrong avatud 11.00 – 18.00. Kell 16.00 laulab ansambel Šal-Lal-Laa ja kell 17.00 jätkub kontsert „Kaugel, kaugel, kus on minu kodu…” Esinevad Indrek Kalda ja Paul Kristjan Kalda. Mõlemal päeval on avatud kohvik ja kogu sündmustik tuuakse vallarahvani tasuta.
Edasi liigub rong Pärnusse. Eilsest kuni 1. augustini peatub soomusrong Viljandi raudteejaamas, kus koostöös sõjamuuseumiga toimub 27. juulil kell 15 kontsert. Põldsepp ja Pojad laulavad soomusrongil vabadussõjaaegseid laule.
Põhja-Pärnumaa valla Kergu külas asuva Kaisma rahvamaja õu oli laupäeval rahvast täis. Arvatavalt kuni pool tuhat inimest, valdavalt nüüdsed ja kunagised kaismalased, kes kogunesid Kaisma kolhoosi 70. aastapäeva peole.
Tarmo Lehiste, OÜ Kaisma nõukogu esimees ja tema poeg Sander Kaisma kolhoosi 70. aastapäeva tähistamisel. Foto: Urmas Saard
[pullquote]1958. aastal sai esimees Arkadi Teeäär preemiaks 127 muna ja brigadir Elladi Osi 115 muna[/pullquote]Kolhooside moodustamine algas 1949. aastal. „Aeg oli raske ja valuline, millest tänapäeval kõneldakse palju. Samas kolhooside hilisemast käekäigust nii palju juttu ei tehta, see oleks nagu kuidagi piinlik teema rääkimiseks või meenutamiseks,” arutles Tarmo Lehiste, OÜ Kaisma nõukogu esimees. „Hakkasin selle peale põhjalikult mõtlema seoses isa lahkumisega eelmisel aastal.” Lehiste selgitas, et mitmete põlvkondade elu mööduski enamuses või täielikult just kolhoosiajas. See oli nende elu, mis pakkus maal elavale inimesele mõndagi: oli võimalik tööd teha, spordi ja kultuuriga tegeleda, võis ka korralikult pidu pidada. Kool, arstiabi ja muud teenused asusid kodu lähedal ning maale jätkus inimesi. „Ühesõnaga – aeg nagu iga teine, rõõmude ja muredega, hea ja halvaga,” ütles Lehiste, aastapäeva mõtte algatajaid, kes koostöös rahvamajaga aastapäeva tähistamise ellu kutsus.
Vana-Vigala rahvamajas toimus Peru kooli kokkutulek ja peeti mälestuspäeva: vaadati näitust „Ajarännak Peru kooli radadel”, meeleolu eest kandsid hoolt Wäega Wärgi Pillinaised, ajaloolise ülevaatega esines Jaak Uibu, Peru kooli õpilane aastatel 1953 – 1956.
Jaak Uibu. Foto: erakogu
Kohalviibinu sõnul tuli tänasele kogunemisele väga palju rahvast kokku. Vastavalt varajasemale lubadusele avaldab Külauudiste infoveski Jaak Uibu ettevalmistatud ettekande „Peru kooli ajaloost 1841 – 1969” täies mahus, kuigi autori loal seda siiski vähesel määral toimetades.
[pullquote]tänapäeval on Kivi-Vigala põhikoolis õpilasi poole vähem ja õpetajaid kümme korda rohkem[/pullquote]Peru kool (vanades kirjades ka Pero kool) töötas 19. sajandil 59 aastat ja 20. sajandil 69 aastat – kokku siis 128 aastat, mis on viis inimpõlve. Mul on lihtne meeles pidada Peru kooli algust, sest minu sündides möödus kooli asutamisest täpselt 100 aastat. Enne 1841. aastat teda veel ei olnud ja peale 1969. aasta tulekahju teda enam ei olnud. Aga 128 aasta vältel ta tegutses. Kooli olemasolu ajal toimusid suured ajaloosündmused, mis mõjutasid õpilaste saatusi. Minu katse sellest ülevaadet anda käib küll üle jõu, aga proovime siiski.
Eelseisval laupäeval, 20. juulil toimub algusega kell 14.00 Vana-Vigala rahvamajas – endises Vigala jaamahoones – 1969. aastal suletud Peru kooli mälestuspäev, kus pikema ülevaatega õppeasutuse ajaloost esineb Jaak Uibu.
Vigala-Vanamõisa, Peru kool aastast 1936. Foto: Märjamaa vald
Jaak Uibu õppis Peru koolis aastatel 1953 – 1956. Tema hinnangul omas Peru kool (vanades kirjades ka Pero kool) valla kirevas haridusloos tähtsat kohta. „Mul on lihtne meeles pidada Peru kooli algust, sest minu sündides möödus kooli asutamisest täpselt 100 aastat,” jutustab 1941. aastal sündinud meditsiinidoktor ja tolle kooli omaaegne õpilane. „Peru kooliga seotud mälestused elavad praegu oma kunagiste õpilaste, õpetajate ja kooliteenistujate südameis, aga neid jääb vähemaks ja vähemaks kuni Peru kool jätkab elamist vaid mõnes raamatus, muuseumis ja arhiividokumentides,” ütleb mees, kellel on mõndagi huvitavat kooli ajaloost pajatada.
Ta meenutab, et esimene kool Vigalas ja ainuke rahvakool Läänemaal asutati Vigala praost Embkeni poolt aastal 1687, mille tegevus nähtavasti lõppes praosti surmaga viis aastat hiljem. Peagi algas Põhjasõda ja seejärel katk. Vigala jäi nii lagedaks, et puudus rahvas, kes oleks lapsi kooli saatnud. Uibu peab oluliseks öelda häid sõnu parun Boris von Üxkülli kohta. „Mina arvan, et see parun armastas eesti rahvast, oli estofiil, sest oma rikkust kasutas ta koolide rajamiseks ja sisustamiseks.”
Reedel, 12. juulil toimub Pärnumaal Mihkli kalmistul algusega kell 11.00 tunni pikkune Mihkel Havi metsavendade salga mälestamine.
Pärnumaal Mihkli kalmistul avati metsavendade Mihkel Havi ja tema salga liikmetele hauakivi 2012. aasta 12. juulil. Foto: Urmas Saard
[pullquote]tuginedes mõne aasta eest ajaloolase Tiit Noormetsa poolt leitud arhiividokumentidele saab täna väita, et salga asukoht avastati pärast kaupluseröövi läbiviidud jälitustöö tulemusena[/pullquote]Tseremoonia toimumiskoha vahetus läheduses on avatud fotonäitus Mihkel Havi salga ekshumatsioonist, hauatähise paigaldamisest ja avamisest ning väljapanek metsavendade relvastusest ja varustusest.
Muusikalise sissejuhatuse teeb kitarril Olavi Kõrre, kes esitab veel hiljemgi vahepalasid. Avasõnad ütleb reservmajor Mehis Born. Ülevaatega Mihkel Havi salga tegevusest esineb ajaloodoktor Mati Mandel. Hingepalve loeb Läänemaa praost Kaido Saak. Sõna võtavad Lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets ja Eesti Endiste Metsavendade Liidu juhatuse liige Heiki Magnus. Muusikalisel saatel järgneb lillede ja küünalde asetamine. Kogunemine lõpeb kohalviibijatele temaatilise suupistelauaga.
Võidupüha hommik algas Tartus Kalevipoja ausamba juures mälestustule, muinastule ja Võnnus süüdatud tule ühendamisega võidutuleks, kõneles peaminister Jüri Ratas ning toimus pärgade asetamine Vabadussõjas langenute mälestuseks.
Peeter Hütt ja Heldur Lõhmus Tartus Kalevipoja ausamba juures võidupüha hommikul. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Eks me suudame seda kaitsetahet hoida, kui me vähekenegi pingutame[/pullquote]Kaitseliidu võidupüha paraadil rivistus Vabaduse puiesteele üle 1200 inimese. Einevus eelmiste aastatega seisnes selles, et Kaitseliit ei rivistunud malevate, vaid sõjaaja üksuste kaupa. Lisaks Kaitseliidu lõuna maakaitseringkonnale võttis osa ka naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, politsei- ja piirivalveamet ning liitlaste üksused.
President Kersti Kaljulaid lausus muuseas oma pidupäeva kõnes, et riik ei jõua kriisiolukorras kunagi kõikjale. Seepärast peaksid kõik panustama enda ja lähedaste turvalisusse: „Kas või ostes koju toiduvaru või tuletades meelde esmaabivõtted.”
„Eks me suudame seda kaitsetahet hoida, kui me vähekenegi pingutame, kui me suudame olla ühtne ühiskond väikeste turbulentsidega, ühiste eesmärkide nimel,” ütles kindralmajor Meelis Kiili, Kaitseliidu ülem.
22. juuni õhtu eel võtsid Kindral Johan Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste ja sama ühenduse noored juba kuuendat korda Toris läidetud mälestustule Pärnusse jooksnud võidupüha maratoonaritelt üle ja saatsid selle paraadilinna Tartusse.
Võidupüha mälestustule auvalve kindral Laidoneri ratsamonumendi juures. Foto: Urmas Saard
[pullquote]See on vaevarikas pingutus, millega avaldatakse erilisel viisil Vabadussõjas langenutele austust[/pullquote]Olen kaamera, diktofoni ja märkmikuga püha mälestustuld saatnud alates aastast 2008, viimased viis aastat kajastanud tule teekonda Külauudiste infoveskis, varem Maalehe veebis ja korra ka tegevuse lõpetanud Kalevmeedias. Tosina aastaga on kujunenud toimuvast teatav tervikpilt, kuid sedakorda lasksin kokkuvõtvalt muljeid jagada Vellistel endal, kui olime jõudnud pärast keskööd oma ööbimispaika.
Trivimi Velliste: Kindral Laidoneri selts on seda mälestustuld, mis pühitsetakse Eesti sõjameeste mälestuskirikus Toris, juba selle sajandi algusest peale viinud kodumaa erinevatesse paraadilinnadesse. See hakkab juba muutuma auväärseks traditsiooniks. Viimastel aastatel on andnud erilise varjundi maratoni jooksjate kanda olev lõik, mis nõuab erakordset mehisust. Tulla keel vestil ja higistena. See on vaevarikas pingutus, millega avaldatakse erilisel viisil Vabadussõjas langenutele austust.
Kui ma laupäeva hommikul olin teel Läti Vabariigi pinnal asuvasse Võnnu linna raudteejaama, peatusin hommikukohvi joomiseks kuue kilomeetri kaugusel paiknevas hotellis. Võõrastemaja teenindajaga vesteldes sai noorele naisele kiiresti selgeks, et hõlpsaim viis oleks tee juhatamise ja transpordivahendi soovitamise (buss või takso) asemel rändur isiklikult sihtkohta viia.
22. juunil tähistati Võnnu linnas saja aasta möödumist Eesti rahvaväe ühest suuremast ja tähenduslikumast võidust Vabadussõjas – Võnnu lahingust. Foto: Urmas SaardJüri Trei ja Māris Niklass. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Teenindaja ütles, et siis lõpeb tema vahetus ja mees tuleb vastu, võib ühtlasi ka mind auto peale võtta.[/pullquote]Polnud ise sellise lahkuse osutamiseks vähimatki vihjet teinud ja minu üllatus oli suur kui ta küsis, kas mul oleks aega paarkümmend minutit oodata? Teenindaja ütles, et siis lõpeb tema vahetus ja mees tuleb vastu, võib ühtlasi ka mind auto peale võtta. Jah, muidugi oli mul aega. Meie lühike sõit möödus elavas ja meeldivas muljete vahetamises. Koguni nii meeldivas, et unustasin küsida toredate inimeste nime, rääkimata siis hotelli nime märkamisest. Kahju. Aga võibolla polnudki nimi kõige tähtsam. Palju olulisem oli järjekordne kogemuslik kinnitus heast läbisaamisest naabritega mitte üksnes riiklikul tasandil, vaid ka üksikisikute vahel.
Eile lõpetas Sindi gümnaasiumi 13 tarka, silmatorkavalt ilusat, andekat, töökat ja taibukat noort. Nii iseloomustas kooli direktor Ain Keerup klassijuhatajana oma õpilasi. Nende nimed on Anette, Chätlyn, Liisi, Margit, Meelike, Merilyn, Polina, Edwin, Egon, Martin K, Martin S, Otto ja Toomas. Neist hõbemedaliga lõpetasid Margit Viies ja Merilyn Nõmm.
Tänavused hõbmedaliga Sindi gümnaasiumi lõpetajad Merilyn Nõmm ja Margit Viies. Foto: Urmas Saard
„Täna on päev, mida need neiud ja noormehed on pikisilmi oodanud. Mõni neist vahepeal võib olla isegi usu ja lootuse kaotanud, aga siis jälle ennast kätte võtnud…,” ütles direktor oma traditsioonilises lõpuaktuse kõnes. Üheskoos on palju põnevat korda saadetud. „Meenuvad meie esimene ringreis Pärnumaal, sõidud Tartu Kõrgemasse Sõjakooli ja Viljandi Kultuuriakadeemiasse ning kevadine Eesti Draamateatri külastamine. Rääkimata ühistest esinemistest, mille ettevalmistamine on olnud kõike muud kui lust ja lillepidu, sest niivõrd oma isiklikku aega armastavat klassi pole mul tõesti varem olnud. Pea igas proovis sai keegi tulla alles poole pealt ja esimene oli pidanud selleks ajaks juba lahkuma.”
Kindral Johan Laidoneri Selts on selle sajandi algusest igal aastal võidupühale eelnenud päeval, 22. juunil, viinud Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud mälestustuld läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna. Tänavusel Võnnu lahingu juubeliaastal on selleks Lõuna-Eesti pealinn Tartu.
Trivimi Velliste võtab võidupüha maratoonaritega saabunud mälestustule Pärnus Iseseisvuse väljakul vastu ja jätkab tõrvikuga teekonda paraadilinna Tartusse. Foto: Urmas Saard
Maratonijooksjad toovad tule Torist Pärnu Iseseisvuse väljakule (endisele Rüütli platsile), kust see kell 19.15 liigub kaitseväe soomukil Laidoneri seltsi noorte saatel läbi ajalooliste kihelkonnakeskuste, kus mälestustuld tervitatakse Vabadussõja ausammaste juures.
Tule tervitamine on Vändras kl. 20, Suure-Jaanis kl. 20.45, Viljandis kindral Laidoneri mälestusmärgi juures kl. 21.30 ja Puhjas kl. 22.45.
Ööseks asetatakse Eesti sõjameeste mälestustuli koos samal õhtul laululaval süüdatava muinastulega ja Võnnust saabuva võidutulega taastatavasse Tartu Maarja kirikusse.
Võidupüha hommikul kell 8.30 ühendatakse kolm tuld Emajõe ääres kõrguva Kalevipoja juures üldiseks võidutuleks, mille Vabariigi President saadab paraadilt ühtlasi jaanitulena laiali üle terve riigi.
Tänasel Sindi gümnaasiumi üheksanda klassi lõpetajate aktusel rääkis kooli direktor Ain Keerup noorte ees seisvatest valikutest. Õppenõukogu otsusega kanti kooli auraamatusse põhikooli astmes kahe õpilase nimed: Sigrid Riik ja Kaisa Hartwich.
Sindi gümnaasiumi põhikooliastme lõpetajate aktus on lõppenud. Foto: Urmas Saard
[pullquote]hoolivalt noomival direktoril on ka väga palju positiivseid mälestusi nende samade lõpetajatega[/pullquote]„Millised valikud on meie tänastel lõpetajatel. Minu arvates väga palju polegi. Tuleb kindlasti minna edasi õppima, sest põhikooli lõputunnistusega maailma ei valluta ning paremaid töökohti ei saa. Seega on valikutes vaid kuhu õppima minna?”
Direktori hinnangul on lõpetanud olnud väga toimekad ja jõudnud palju korda saata. „Vahel oleme neid toimekusi ka minu kabinetis arutanud. Aga sageli vaid arutanud, sest ega nende aruteludega eriti kuhugi ei jõutud. Teil on eriline oskus või siis eripära asju mitte näha ega kuulda. Isegi kui turvakaamera salvestis näitab, et mingi sündmus toimus just teie juuresolekul, siis teie teadvus seda kahjuks ei registreerinud. Seda siis nii üksiküritajatena kui ka kogu klassiga.” Keerup avaldas lootust, et tulevikus nende nägemine ja kuulmine paranevad. Kui ei, siis võib elus midagi olulist märkamata jääda, aga see ei oleks hea, sest mõni pakkumine tehakse elus vaid ühe korra.
Laupäeval, 15. juunil tähistas Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse selts koostöös Kaitseliidu, kohaliku koolimuuseumi jt. koostööpartneritega kalmistul suure pidulikkusega Vabadussamba taasavamise 30. aastapäeva.
Vabadussõjas langenute Pärnu-Jaagupi mälestussammas. Foto: Terje Papp
Jaaguplasi ja Jaagupi sõpru oli kohale tulnud poolesaja ringis mitmelt poolt üle Eesti. Kohal oli Erna Rüütel Helmest, keda teame Parasmaa küla Männiku talutütrena Hirmus Antsu, Viktor Rumjantsevi jt. metsavendade toetaja ja varjajana. Kohal oli Relvastatud Võitluse Liidu staabipunkri kaitselahingut 1949. aastal pealt näinud praegune pärnakas Vello Leppmets ja sama aasta küüditatu Anti Markson Ertsma külast.
Ürituse tehnilist poolt aitasid ette valmistada tublid muinsuskaitsjad Arne Alemaa ja Karl Köster ning valla helitehnik ja kohalik surnuaiavaht. Sündmusele lisas pidulikkust kohal olnud major Margo Sai, kaitseliitlaste ja ühe kodutütre auvalve, samuti rahvuslipp, kohaliku muinsuskaitse seltsi jt. lipud. Vabadussamba astmestikku kaunistasid lilled, põlev küünal, Põhja-Pärnumaa mälestuskimp ja Petseri maakonna seitsmest laualipust koosnenud rivi. Need kuulusid kinkimisele koostööpartneritele.
Tavakohaselt tähistati 14. juunil Tartu Pauluse kirikus väärikalt juuniküüditamise, sedakorda juba 78. aastapäeva. Leinajumalateenistusel teenis piiskop Joel Luhamets. Altarivõrel oli Eesti riigi sinimustvalge kõrval Petseri maakonna väike leelokandlega laualipp. Ikka põhimõttel, „Ei ole üksi ükski maa“, mida küll lauldakse, aga kõnealuse maakonna suunal ei järgita.
Ingeri- ja Petserimaa lipud. Foto: Edgar Saar
[pullquote]põhiliselt riigiametnikke ja poliitika- ning majandustegelasi ja nende perekonnaliikmeid küüditati Siberi tühermaadele ja surmalaagritesse[/pullquote]Seejärel siirduti kirikust vaikses rongkäigus Pepleri tänavale Rukkilille mälestusmärgi juurde. Teiste lippude kõrval lehvisid ka Petseri maakonna ja Ingerimaa lipud. Ka sealt küüditati süütuid inimesi. Peeti päevakohaseid kõnesid. Eeskõnelejaks oli nagu alati Tartu Memento juht Enn Tarto. Sõna võtsid linna, kiriku, kaitseliidu jt. asutuste ja organisatsioonide esindajad. Kaitseliitlase sõnul ei lase tema ega tema relvavennad kunagi mingit küüditamist toime panna. Siit vihje hääletule alistumisele, kus me ise oma kõrge võitlustahtega mitmekümnetuhandelise liikmeskonnaga kaitseliidu laiali saatsime.
Tänavu korraldab Kaitseliit võidupüha paraadi Emajõe linnas, kus võib 22. ja 23. juunil näha sõdureid, relvi, sõjatehnikat ning nautida sõjaväeorkestrite muusikat.
Muinastule ja mälestustule ühendamise järel süttinud võidutuli 2017. aasta paraadilinnas Rakveres. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Igal aastal saab võidupüha paraadil presidendi süüdatav võidutuli oma jõu päev varem Pärnumaal Toris[/pullquote]Esmakordselt ei ole võidupüha paraadil Kaitseliidu üksused üles rivistatud mitte malevapõhiselt, vaid näidatakse Tartu, Põlva, Sakala, Valgamaa ja Võrumaa malevast koosneva Lõuna maakaitseringkonna erinevaid võimeid. Väljas on lahinggrupp koos oma allüksustega ning maakaitseüksused, mille koosseisus on kergjalaväekompanii, formeerimiskeskus ja korrakaitserühm.
Lisaks on rivis veel Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde kompaniid, valveüksuse rühm ning Kaitseliidu kooli ja küberkaitseüksuse liputoimkonnad. Eestist osalevad paraadil veel Abipolitseinike Kogu ja Päästeameti liputoimkonnad ning Vanglateenistuse ning Politsei- ja Piirivalveameti rühmad.
Välisüksustest on paraadile oodata Soomest, Poolast, Rootsist ja Ukrainast liputoimkondi ning Ameerika Ühendriikidest, Lätist, Leedust, Suurbritanniast ning Prantsusmaalt rühmasid.
Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus Memento korraldas juuniküüditamise 78. aastapäeva mälestuskogunemise Pärnu Leinapargis, kus mälestati lahkunuid ja meenutati punaterrori õudusi.
Armin ja Andres Metsoja Leinapargi mälestuskivi juures. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Teisipäeval toimus esimene koosolek linnavalitsuses, kus määrati tegavuspõhimõtted ja suunad kogu Leinapargi uuendamiseks[/pullquote]Leinakivi juures seisid auvalves Kaitseliidu Pärnumaa maleva relvastatud rahukaitsjad. Pärnumaa Gaidide maleva noorte hoida olid Eesti lipu seltsile kuuluvad lipud, mille külge kinnitatud musti leinalinte liigutasid kerged tuuleiilid. Täpselt keskpäeval kõlas helikandjalt Eesti hümn. „Neid, keda viidi pikale teekonnale ei kuhugi, kes selle koleduse pidid läbi tegema, on täna meiega veel väga vähe, sest vaid pooled jõudsid elusana kodumaale tagasi ja neistki on nüüdseks juba enamus lahkunud. Aga hea, et on inimesi, kes mäletavad, kes tulevad sellel päeval siia, et mälestada meie lähedasi, tuttavaid, naabreid, kaasmaalasi,” lausus sissejuhatuseks Memento Pärnumaa ühenduse juht Isabell Maripuu ja palus rahva leinaseisakule.
Paljudes paikades üle Eesti antakse teada, et reedel, 14. juunil möödub 78 aastat 1941. aasta juuniküüditamisest. Mälestatakse tuhandeid Venemaa terrori all kannatanud inimesi, keda küüditati Siberi koonduslaagritesse ja asumisele.
Pildil 2018. a 14. juunil Pääsküla jaama juures toimunud juuniküüditamise mälestustseremoonia. Foto: Jukko Nooni
[pullquote]Küüditamise mälestuspäeval heisatakse riigilipp leinalipuna[/pullquote]Kell 10.00 toimub Tartus Pisarate pargis küüditamisele pühendatud üritus. Tund hiljem algab Tartu Pauluse kirikus küüditamispäevale pühendatud mälestusjumalateenistus. Keskpäeval järgneb üritus Rukkilille juures.
Pärnus Leinapargis kell 12.00 algava mälestamise juhatab sisse Pärnumaa praost Tõnu Taremaa. Linnapea Romek Kosenkranius, linnavolikogu esimees Andres Metsoja ja Pärnumaa Memento esindajad asetavad pärjad mälestuskivi ette.
Taimi Laituse juhendamisel esineb Vana-Pärnu kultuuriseltsi ansambel Hõbene. Leinavalves seisavad Pärnumaa Skautide ja Gaidide maleva noored Eesti lipu seltsi lippudega. Auvalves seisavad Pärnumaa Kaitseliidu maleva võitlejad. Mälestuspäeva korraldab Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus Memento, toetab Pärnu linnavalitsus.
Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul toimub taasiseseisvumispäeva kontsert Nõmmel juba kuuendat aastat järjest. “20. augusti kontserdist on kujunenud traditsiooniline ja oodatud sündmus, millega jätkame kindlasti ka järgnevatel aastatel,” lausus linnaosavanem.
