Täpselt kuu pärast toimub Johan Pitka mälestuseks jalgsimatk

13. veebruaril kutsub Kaitseliidu Järva malev, koos oma eriorganisatsioonidega osalema viiendal admiral Johan Pitka (fotol) mälestuseks pühendatud rahvamatkal, edastas Maaleht.

Admiral Pitka panus Eesti omariikluse loomisele on hindamatu ja nii ootabki Kaitseliidu Järva malev kõiki huvilisi admiralile mõeldes matkama.

Matka eesmärk on tugevdada kodanike ühtekuuluvustunnet, meenutada Järvamaa kuulsamat meest ning propageerida liikumist ja sportimist Järvamaal.

Matk toimub „Liikumist ja sportmist harrastav Järvamaa 2011“ II etapina. Järva maleva poolt korraldatav transport stardib Peetrist kell 9, et sõita edasi Jalgsemale. Matk algab Jalgsemalt Pitka mälestuskivi juurest, pärast mälestuskõnesid. Ligikaudu 20 km matkatee kulgeb Jalgsemalt läbi Järva-Jaani Peetrisse. Loe edasi: Täpselt kuu pärast toimub Johan Pitka mälestuseks jalgsimatk

Homseni saab esitada kandidaate EV kultuuri- ja spordipreemiatele

Kultuuriministeerium ootab kuni esmaspäeva, 10. jaanuarini kandidaate 2010. aasta Eesti Vabariigi kultuuripreemiate ning spordipreemiate määramiseks.

Kolm kultuuripreemiat määratakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning viis preemiat antakse 2010. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest.
Ettepanekuid preemia määramiseks võivad esitada loomeliidud, preemia senised laureaadid või kohalikud omavalitsused, teised juriidilised isikud, kelle põhikirjas on sätestatud Kultuuri- ja haridusalane tegevus.

Kaks spordipreemiat määratakse elutöö eest ning kuus preemiat 2010. aasta tulemuste eest.  Ettepanekuid preemiate kandidaatide kohta võivad teha ministeeriumid, maavalitsused, kohalikud omavalitsused, spordiorganisatsioonid ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud spordialane tegevus.

Avaldused tuleks saata aadressile Kultuuriministeerium, Suur-Karja 23, 15076 Tallinn või digitaalselt allkirjastatuna aadressile preemia kul.ee

Allikas: Kultuuriministeerium

Raplamaal tunnustatakse täna kultuuri- ja spordiinimesi

Tohisoo mõis
Eesti Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp tunnustab täna õhtul kell 19.00 Kohilas Tohisoo mõisas maakonna kultuuri ja spordiinimesi tänuõhtuga, mis kannab nime „Raplamaa rikkus”.

Vastuvõtule on kutsutud poolsada külalist, kelle hulgas on loomeinimesi, mittetulundusühingute, kohaliku omavalitsuse ja teiste organisatsioonide esindajaid, kellel on silmapaistvaid teeneid kultuurielu edendamisel või kes on selle aasta loominguliste saavutustega rikastanud Raplamaa kultuurielu. Neist viis pärjatakse kultuuripreemiatega ja kakskümmend seitse aastapreemiatega.

Tseremoonial antakse üle ka traditsiooniline tippauhind „Raplamaa Kultuuripärl”. Kultuuripärliks 2010 kuulutatakse perekond Kusmin Märjamaalt, kes meie muuseumivaesel Raplamaal on koos mitme põlvkonnaga pühendunud Sillaotsa talumuuseumi kasvatamisele maakonna esindusmuuseumiks. Loe edasi: Raplamaal tunnustatakse täna kultuuri- ja spordiinimesi

Spordiklubi Presidendirada kutsub kõiki huvilisi matkale

presidendimatkKaheksas Presidendimatk toimub 26. veebruaril.  Taas on võimalus matkata Aegviidust läbi Nelijärve Jänedale, kus kõiki matkajaid ootab Musta Täku Talli lahke pere sooja supiga. Kellel päevasest matkast rammu üle jääb, siis samal õhtul kell 20 algab Musta Täku Tallis simman-tantsuõhtu, mille kulminatsiooniks on ansambli Meie Mees esinemine.

MTÜ Spordiklubi Presidendirada asutati 2004. aasta novembris eesmärgiga piirkonna liikumisradade arendamiseks ja nendel ürituste korraldamiseks.  Hoidke end kursis Presidendimatk 2011 tegemistega, teavet saate veebilehelt www.presidendirada.ee, telefonil 51982723 ja e-maililt: kadritoomingas@gmail.com

Mustjalas selgusid tugevamad käesurumises

võistlus
Saaremaa kuus paremat käesurujat: Fred Pokk (paremalt), Marko Siinvert, Elari Kovaljov, Siim Vaga, Kaarel Humal ja Karl Kolter. Foto: Kalle Kolter

Mustjala spordisaalis peeti Saaremaa esivõistlused käesurumises. Võistlus peeti spetsiaalsel laual klassikaliste reeglite järgi ja absoluutarvestuses. Kuna kohale oli tulnud kuus kanget meest, andis kohtunikekogu õiguse võistlus läbi viia turniirisüsteemis, kus kõik osavõtjad said omavahel kätt suruda. Kaotust said tunda kõik, see näitab käesurujate tugevat, ühtlast taset. Turniiri võitis ja saavutas käesurumise meistri tiitli Laimjala valla mees Fred Pokk 4 punktiga. Tema saab nüüd aasta aega uhkusega kõvema käe särki kanda. Sama punktisumma juures sai hõbemedali Mustjala valla Küdema külavanem Marko Siinvert.
Kolmanda ja neljanda koha võtsid Leisi valla mehed Elari Kovaljov ja Kaarel Humal. Viienda koha saavutas Karl Kolter Mustjalast ja kuues Saaremaa kõva käsi on Siim Vaga Leisi vallast.

Mulgimaal jagatakse tunnustust kultuuri- ja spordirahvale

parl
Kultuuripärl läheb Aivar Trallmannile. Elmo Riigi foto (Sakala)

Kolmapäeval pärimusmuusika aidas peetaval ”Pärlipeol” jagatakse tunnustust Viljandimaa tegusale kultuurirahvale ja tublidele sportlastele.

Lõppeva aasta Viljandimaa Kultuuripärl läheb Viljandi muusika- ja kultuurielu rikastajale Aivar Trallmannile.

Kultuurkapitali maakondliku aastapreemia saavad:

• Maire Sala — kalmistukultuuri tutvustaja, väärtustaja ja talletaja, näituse ”Eesti matus” koostaja, raamatute ”Igaviku teele” ning ”Viljandimaa kalmistute lugu” autor.
• Viljandimaa Kammerkoor — tänavu kümneaastaseks saanud Viljandimaa koorimuusika edendaja, kellel ilmus esimene heliplaat ”Mõni asi on ilmas püha”, Bratislava rahvusvahelise koorikonkursi hõbe- ja kuld-diplomi laureaat. Koori dirigendid on Toomas Voll, Kadi Ritsing ja Jüri Liiva.
• Mulgipidu 2010 — Karksi ordulinnuses peetud esimesel Mulgi laulu- ja tantsupeol osales 61 kollektiivi 1000 laulja ja tantsijaga kogu ajalooliselt Mulgimaalt. Peo eestvedajad olid Alli Laande ja Kristel Habakukk.
• Malle Saarelaid — kauaaegne kunstiõpetaja, erivajadustega noorte kunstistuudio Keldristuudio juhendaja ja invateatri Karlanda dekoraator-kostümeerija.
• Evi Eilonen — kauaaegne Saarepeedi põhikooli ajalooõpetaja, kohaliku kodu-, kooli- ja kultuuriloo uurija ja talletaja.
• Priit Noorhani — Viljandi džässiklubi eestvedaja.
• Märt Tomp — Kärstna piirkonna noorte spordielu eestvedaja.
• Toomas Aavasalu — Tääksi spordielu koordineerija ja suusamaja ehituse eestvedaja.
• Valdeko Kalma — maadlusklubi Tulevik eestvedaja.
• Margus Keerutaja — Viljandi Metalli võrkpallinaiskonna mänedžer.

Viljandimaa rahvakultuuri auhinna laureaadid:

• Valeri Velbaum — katuselaastumeister, meeste käsitöö traditsioonide hoidja ja edendaja.
• Kersti Vunder — Tarvastu valla tantsukultuuri hoidja ja edendaja.
• Tiiu Siim — mitmekülgne ja energiline kultuurielu eestvedaja.
• Riina Mankin — segakoori Ilmatar koorijuht ja laulutraditsiooni edendaja.
• Alli Laande— mulgi keele ja kultuuri arendaja ning edendaja.
• Leida Mägi — Viljandimaa rahvakunstiühingu asutaja ja kauaaegne eestvedaja.
Pärlipeol annab Viljandimaa spordiliit karikad aasta parimatele sportlastele ja maavalitsus tunnuskirja liikumise ”Vallarahvas liikuma” laureaatidele.
Viljandimaa parim meessportlane on sõudja, Euroopa meistrivõistlustel paarisaerulises kahepaadis hõbemedali võitnud Kaspar Taimsoo. Naissportlastest pälvib parima tunnustuse võrkpallur Anu Ennok, kes on Viljandimaa aasta võistkonnaks nimetatud naiskonna Viljandi Metall liige. Parimad noorsportlased valiti kergejõustiklaste seast: need on Kätlin Tõllasson ja Martin Männik. Aasta tegija tiitel määrati Viljandi rattaklubile ning aasta ürituseks valiti esimene Mulgi uisumaraton.

Allikas: Sakala.ajaleht.ee

Sumoäss Baruto on ilmselt tuntuim eestlane maailmas

Iga aasta lõpus on kombeks nimetada kõikvõimalike eluvaldkondade parimaid tegelasi. Eesti

maadlus
Sumomaadleja Baruto on tuntuim eestlane maailmas. Mihkel Maripuu foto

aasta meessportlaseks meie sumoäss Baruto vaevalt saab, kuid Postimehe spordiosakonna hinnangul on tegemist tuntuima eestlasega maailmas.

Ozeki Baruto on sumo sünnimaal, ligi 130 miljoni elanikuga Jaapanis kangelase seisuses. Kui lisada siia veel sumost lugu pidavad riigid nagu Mongolia (2,8 miljonit elanikku), Bulgaaria (7,6) ja Eesti (1,3) ning tükike Hiinat (1,3 miljardit) ja Lõuna-Koread (49 miljonit), siis pole võitjas kahtlust.

Sportlaste kõrval on meil maailmakuulsaid heliloojaid, dirigente ja modelle, kuid populaarsuselt nad vaevalt Barutole vastu saavad.

Tuntuselt suudab Eesti tegevsportlastest Barutole konkurentsi pakkuda vaid USA jalgpallimeeskonnas New Yorgi Red Bullsis superhooaja teinud Joel Lindpere.

Auväärne kolmas koht kuulub ilmselt palju telepilti pääsenud tennisistile Kaia Kanepile, kuid võimalik, et kuus aastat Tomski Tomis veetnud ja Venemaa jalgpallifännide südamed võitnud väravavaht Sergei Pareiko näitajad on temast üle.

Allikas: postimees.ee

Rõuge hokiklubi saab nimeks Rõuge Snaiprid

Rõuge hokiklubi nime leidmise konkursil osutus ligi 100 pakutud nimevariandi seast valituks Rõuge Snaiprid.

Rõuge hokiklubi logo.

Ka hokiklubi logo on inspireeritud uuest nimest. Logol on kujutatud Rõugele sümboolset laululindu ööbikut, kuid hoopis agressiivsemas ja hokilikumas võtmes. Logo autoriks on Andres Varustin (OÜ Terav Pliiats).

Terve detsembrikuu toimunud hokiplatsi tegemine on samuti olnud tulemuslik. Rõuge Priitahtlike Pritsimeeste abiga valminud platsil tegevus juba käib.

Rohkem infot treeningute ja Snaiprite teiste tegevuste kohta www.facebook.com/rougehoki

Kuutsemäe nõlvad on lumelaua- ja mäesuusahuvilistele mõnus paik

kuutsemäe
Pühapäeva hommikul Kuutsemäel

Kuutsemäel näitas kraadiklaas eile, 19. detsembril külmakraade 10 ja pisut veel pealegi. Aga vaatamata külmapügalatele ja kohati jäisele tuulele oli rahvast mäele tulnud pühapäeva hommikul tavapäraselt palju. Olgugi, et maanteeamet öise tuisu tõttu mõnel pool kõrvalteedel lumevangi jäämise ohust teavitas, olid sajad mäesuusasõitjad ja lumelaudurid Kuutsemäele mäemõnusid nautima tulnud. Võru poolt sõitjatel lubasid teeolud kenasti kohale jõuda. Lumelauasõitjatele ja mäesuusatajatele olid avatud kõik Kuutsemäe nõlvad. Hõredamaks jäi mäel alles õhtu hakul ja pimeduse saabudes. Need, kes Kuutsemäed talvel oluliseks vaba aja veetmise kohaks peavad, on üliõnnelikud nii tänavuse talve lumerohkuse kui parajalt külmade ilmade üle.

Kati K tekst ja foto

Lavassaares mängitakse jõulude ajal jalgpalli

Lavassaare rahvamajas toimub esmaspäeval, 20. detsembril algusega kell 17.00 jõuluturniir jalgpallis. Osalema oodatakse kõiki jalgpallisõpru alates 16. eluaastast. Mänge peetakse neljaliikmeliste võistkondade vahel (väljakul kolm mängijat). Võistlussüsteem selgub pärast registreerumist kohapeal. Parimatele auhinnad.

Allikas: Lavassaare vald

Mulgid korraldavad Viljandi järvel uisumaratoni

Viljandi järv

Juba uue aasta esimesel päeval kutsub Viljandi rattaklubi kõiki uisutajaid Viljandi järvele, kus algab uisunädal, mis tipneb 8. jaanuaril II Mulgi uisumaratoniga.
2010. aasta algul I korda peetud Mulgi uisumaraton osutus vaatamata lühikesele etteteatamise ajale arvatust märksa populaarsemaks ning uue aasta algul kutsuvad maratoni korraldajad Viljandi Rattaklubist kõiki uisusõpru taas järvele. Kui mullu peeti uisumaraton Viljandi järvel jaanuari algul ning uisunädal veebruari keskel, siis tänavu on need kaks sündmust omavahel ühendatud. „Mõtleme inimeste tervisele,“ põhjendas rattaklubi president Loit Kivistik, miks uisunädal juba aasta esimesel päeval algab. „See on parim aeg, et verivorstide ja hapukapsaga lisandunud kilosid kehast välja ajada.“ Loe edasi: Mulgid korraldavad Viljandi järvel uisumaratoni

Sindi suusarada ootab taas suusarőőmude nautijaid

Sindi suusarada

Nüüd juba teist aastat on Sindi suusarada avatud kőikidele suusatamise harrastajatele. Aktiivse puhkuse nautimiseks on Sindi valgustatud suusarada saanud sel aastal täiendusi. Ehitati lisaks 2 uut silda üle kraavide ning sellega on päevane rada pikenenud. Päevane rada on nüüd 2,9 km ja őhtune, ehk valgustatud rada on 2,2 km pikk. Rajad on sisse ajanud ja hooldamistöödega tegelevad ikka Kalmer Jürima ja Siim Talmar firmast OÜ Arter Ski. Suusaraja alguses, Sindi Linnavalitsuse juures, on üleval raja plaan, kus ära märgitud sőiduskeemid ja -suunad. Uue aasta alguseks, jaanuari lőppu, on planeeritud Sindi suusaraja vőistlus, mille seekord korraldab Sindi Sőprade Selts. 
 
Allikas: Sindi linna koduleht
Foto: blog.maaleht.ee

Talv saabub sellel aastal öiste suusahüpete saatel Tehvandilt

Sellel aastal algab talv 22.detsembril kell 01.38. Just siis saabub talv Otepääle suusahüpetega Tehvandi suusahüppemäelt. Otepää saab 14.korda Talvepealinna tiitli. Talvepealinna tiitlit kannab Otepää kuni kevadise pööripäevani, mil asub valitsemisõigustesse Kevadpealinn Türi.

Talvepealinna pidustused algavad aga juba 21.detsembril kell 10.00 traditsioonilise jõuluturuga Otepää Kultuurikeskuse pargis, mida korraldab  Otepää Naisselts. Sellel aastal jätkub põnevust just pisiperele – lapsi sõidutavad kelgukoerad – Alaska malamuudid. Kell 11.00 toimub Otepää Avatud
Noortekeskuse noorte poolt korraldatud jõuluetendus kõige pisematele, mille on lavale sedanud noortekeskuse juht Kadri Orav ja kannab pealkirja”Jõuluissit oodates” Kell 17.00 toimub Otepää Kultuurikeskuses teatrietendus “Saabastega kass” Otepää Gümnaasiumi ja Otepää Rahvateatri
esituses. Loe edasi: Talv saabub sellel aastal öiste suusahüpete saatel Tehvandilt

Veel saab registreeruda Tartu Maratonile

Tartu Maratonile on peale esimest registreerimisvooru kirjas 5840 inimest 24 riigist. See on ligi 2000 inimest enam kui eelmisel aastal samal ajal.

Võistluste peakorraldaja Indrek Kelgu sõnul ületas see tulemus igasugused ootused. „Eelmisel aastal jõudsime me näiteks 5400 registreerunud osalejani alles 3. veebruariks,“ räägib Kelk. Kui varem oli planeeritud kokku 7500 stardikohta, siis senine ülisuur huvi maratonisõitmise vastu näitas, et sellest võib taas väheks jääda.

Üleeile esmakordselt suures koosseisus koos istunud 40. Tartu Maratoni nõukogu- ja korralduskomitee tegi peale põhjalikku kaalumist otsuse tõsta maksimaalset osavõtupiiri 1000 koha võrra ehk 8500 osalejani. Nii 31km kui 63km distantsile tähendab see 500 täiendavat stardikohta. Lõplikud piirnumbrid on 6000 stardikohta 63 km distantsil ja 2500 kohta 31 km distantsil.

20. veebruaril toimuvale 40. Tartu Maratoni pikemale 63km rajale on tänasega veel ligi 1200 vaba stardinumbrit ja lühikesele 31km distantsile 1400. Rohkem nimetatud arve ei suurendata ning stardikohtade lõppemisega suletakse ka registreerumine.

Väike Munamägi prügikastis

Eile avaldas Postimees teate, et endine sööstlaskuja Aare Tamme on otsustanud Väiksel Munamäel suusakeskuse kinni panna ning kodumaise lume sootuks jalgelt pühkida. “Äri aetakse seal, kus on soodsamad tingimused,“ rääkis Tamme telefonitsi Ukrainast Postimehele.

Tamme tunnistas Postimehele, et Väikse Munamäe laskumisnõlvade sulgemine on ennekõike siiski majandusotsus. Ta on enda väitel Eesti Energia koridorides kuulnud, et lähiaastatel võib elektrienergia hind tõusta kuni kaks korda. Seetõttu jõudiski järeldusele, et pole mõtet oodata, millal hind kerkib nii palju, et suusa- ja lumelauahuvilised kunded ei jõua seda enam kinni maksta.

Sellele, et Väikese Munamäe arendamine end ära ei tasu on aastaid viidanud ka looduskaitsjad. Veel 2002. aastal kinnitas Tamme, et Väikese Munamäe arendamine on Eesti jaoks ülivajalik projekt ja alustas mitmeid kaitseala kahjustavaid ettevõtmisi.

Tammet on süüdistanud puude ebaseaduslikus raies ja Otepää looduspargi kaitsenõuete rikkumises. Neli aastat tagasi jõudis asi koguni kriminaalmenetluseni, mis lõpetati alles tänavu kevadel kokkuleppel prokuratuuriga, Tammelt ja ta firmalt välja mõistetud 191 000 krooni pole veel riigituludesse keskkonnakahjude arvele laekunud.

“Munamäe suusakeskus on üks õnnetu projekt algusest peale,” kinnitas 2002. aastal Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni esimees Urmas Tartes. “See projekt algas seaduse rikkumisega, mis on ühtlasi seadnud kogu ettevõtmise teravdatud tähelepanu alla.”

Tartese sõnul on Aare Tamme küll oma ideede poolest igati sümpaatne tegija, paraku on tema ettevõtmine üsna keeruline. Selge pole ju näiteks seegi, kui palju Väike Munamägi kannatab välja inimmõju, enne, kui ta hoopis koost laguneb. Sest mägi on väga suures ulatuses metsast paljaks aetud, moreenküngas võib tasapisi vähemaks vajuda. Praegu taastatav suusakeskus vajab väga suuri investeeringuid, näiteks kasvõi nõlvade katmist geotekstiiliga. “Kuid kõige vähem tahan ma seda, et Munamäest saaks aastate pärast võsastuv küngas, millel vedeleb veidi rauarisu,” ütleb Tartes.

Igal juhul tuleks selliste projektide algatamisel enne seitse korda mõõta ja alles siis üks kord lõigata. “Kui läheme vabaaja veetmise võimaluste avardamisel vastuollu looduse- või kultuuriväärtuste püsimajäämisega, siis tuleks enne isegi 14 korda mõõta,” ütleb Tartes. “Munamägi võiks olla õppetunniks sarnaste uute loodusvaenulike projektide algatamisel.”

Eesti XII talimängud 2013. aastal toimuvad Võrumaal

Eestimaa spordiliidu Jõud juhatus valis Eestimaa XII talimängude toimumiskohaks Võru.

Eestimaa XII talimängude korraldamiseks laekus mitu avaldust: Võru Linnavalitsuselt, Paistu Vallavalitsuselt ja Viljandi Linnavalitsuselt ning Jõgeva Vallavalitsuselt.

Talimängude edukaks korraldamiseks ning parema ülevaate andmiseks valmistasid kandidaadid ette kohapealseid olusid ja spordibaase tutvustava esitluse ning 1. detsembril toimunud Eestimaa spordiliidu Jõud juhatuse koosolekul langetati otsus, mille kohaselt toimuvad Eestimaa XII talimängud 1.–3. märtsini 2013. aastal Võrumaal.

Võistlused toimuvad traditsiooniliselt suusatamises, suusaorienteerumises, korvpallis, lauatennises, males, kabes ning talvises jalgpallis 7×7. Talimängude programmi on kavas lisada ujumine, motokross ning talialade osatähtsuse suurendamiseks jäähoki, laskesuusatamine, mäesuusatamine, suusahüpped jm.
Tulevad „ummamuudu hullu talimängu“, kus Haanja maratoni kõrval on veel teisi huvitavaid võistlusi, üritusi ning üllatusi.

Rakveres toimunud metsatööstusettevõtete korvpalliturniiri võitis Artistoni meeskond

võitjadEile, 4. detsembril võtsid 11 metsatööstusettmnivevõtte meeskonda mõõtu korvpalliplatsil. Kolmandat aastat järjest näitas teistest paremat mängu Artistoni meeskond.
Eile hommikul kogunesid 11 meeskonda Rakvere spordihalli selgitamaks välja parim meeskond korvpallis. Turniiri avas Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor Ott Otsmann. Meeskonnad pidid tunnistama Artistoni meeskonna paremust. Teise koha saavutas RMK meeskond ja kolmanda koha võttis TarMets. Parima mängija tiitel anti Andras Kaasikule, kelle supertabamus mängu viimastel sekunditel viis mängu lisaajale. Kolmepunkti viskevõistlustel tegi kõige suurema skoori Peeter Valdre Södra meeskonnast.
Korvpalliturniiri korraldaja Margo Klaasmägi arvates oli turniiril küll üllatajaid, aga mängud olid väga tasavägised. Turniir oli võitluslik, iga meeskond sai mängida viis mängu. Metsatööstusettevõtete korvpalliturniiri peetakse aastast 1998. Tänavu osalesid Artistoni, RMK, Stora Enso, Lemeksi, Imavere Saeveski, Finnforesti, Metsäliitto, Södra, TarMetsa, Raitwoodi ja Toftani meeskonnad.
Pille Rõivas,
EMTLi kommunikatsioonijuht
Fotod: Ain Liiva

Spordiliit Jõud nimetas aasta tegijaks Kalmer Mustingu

Kalmer Musting

Eesti maakondade spordiliite ühendava Eestimaa spordiliidu Jõud koosolekul valiti aasta paremaid viies kategoorias. Aasta tegija tiitli pälvis Põlva Käsipalliklubi „Serviti“ ning Eesti meeste käsipallikoondise peatreener Kalmer Musting.

Aasta tegija kategoorias järgnesid Kalmer Mustingule Tartumaa spordileksikoni koostaja ja eestvedaja Johannes Miller ning Euroopa Noorte korvpalliliigas edukalt esinenud Korvpalliklubi Hito U16 noormeeste võistkond.

Kohaliku omavalitsuse sporditöötaja kategoorias tunnistati parimaks Ülenurme vallavolikogu esimees ning sporditöö hing Heiki Sarapuu. Teise koha vääriline oli Kohtla-Nõmme abivallavanem Jaak Rooden, kellele järgnes Rakke spordiklubi eestvedaja Enno Eilo.

Aasta noortetreeneri tiitli pälvis Väino Treiman, kes tegutseb kiiruisutamise ja jalgpalli treenerina Jõgevamaal. Teise ja kolmanda koha punktid pälvisid vastavalt suusatreener Anu Taveter ning korvpallitreener Priit Sternhof.

Aasta üleriigiliseks spordisündmuseks valiti Eesti valdade XVIII talimängud Väike-Maarjas. Teise koha pälvisid EMSL Jõud meistrivõitlused kergejõustikus, mille raames toimus kolmikhüppevõistlus, mis oli pühendatud 30 aasta möödumisele Jaak Uudmäe olümpiavõidust. Kolmandaks tulid Eesti valdade XVIII suvemängud Türil.

Aasta piirkondlikuks spordisündmuseks valiti Võrumaa spordiliidu korraldatav tervise- ja harrastusspordiürituste sari „Võrumaa mängud”. Teiseks tulnud Saaremaa kolme päeva jooks edestas kolmandaks tulnud Ida-Virumaa võistlussarju vaid ühe punktiga.

Aunimetusi annab Jõud alates 2003. aastast üksikisikule või isikute rühmale, kelle töö ja tegevus on silma paistnud erilise tulemuslikkusega ja mõjutanud spordiliidu arengut. Tänavuste aasta tegijate tunnistused, stipendiumid ja mälestusesemed antakse üle 11. detsembril Pärnus toimuval EMSL Jõud pidulikul aastalõpuüritusel.

Allikas: Eestimaa Spordiliit Jõud

Otepää Suusamuuseumist saab talispordimuuseum

Otepää Suusamuuseumist saab järgmisel aastal Eesti Spordimuuseumi filiaal – Otepää Talispordimuuseum. Muuseum hakkab paiknema Tehvandi uues staadionihoones. Eesti Spordimuuseumi direktori Daimar Lelle sõnul planeeritakse muuseum avada 15. jaanuari paiku, enne jaanuari teises pooles Otepääle saabuvaid suuri võistlusi. Muuseumis hakkab tööle  praeguste kavade kohaselt kaks töötajat. Ekspositsioonis on talispordivahendeid ja auhindu, mis seni paiknesid osaliselt Otepää Suusamuuseumis ja Tartus Eesti Spordimuuseumis. Samuti pannakse välja esemeid, mida varem eksponeeritud ei ole.

Mammaste tervisradadel saab sportida ka õhtuti

Rajatraktor lõpetamas suvitushooaega. Foto: polvavald.ee
Põlvamaal Mammastes saavad huvilised sportida ka pärast pimeduse saabumist, sest sealsed terviserajad on nüüd õhtuti valgustatud.

Mammaste terviserajad ootavad looduses liikumisest lugu pidavaid inimesi ohutult ning turvaliselt jooksma ja kõndima. Rajamasin aga ei jõua ära oodata talve, et sisse ajada korralikud suusarajad.

Rajad asuvad Põlva linna ääres Põlva vallas Orajõe külas – metsaga kaetud Orajõe ürgorus jõe mõlemal kaldal.

Tervisespordikeskuses saab kasutada sauna, dušši ja riidekappi, vajadusel pakutakse ka majutust.

Mammaste valgustatud rada on avatud pimeduse tulekust kuni kella 21-ni. Loe lähemalt siit.

Allikas: Polvamaa.ee

Rõuge hokiklubi otsib nime

Hooajaks valmistuv Rõuge hokiklubi kuulutas välja konkursi klubile nime leidmiseks, oodatud on nii eesti- kui ingliskeelsed nimevariandid.

Klubi esindaja sõnul võiks nimi olla stiilis HC/HK Rõuge, eeskujusid võib otsida nii Eestist kui maailmast, a la Kohtla-Järve Viru Sputnik või New York Rangers… Kasuks tuleb, kui nimevariandi esitaja põhjendab oma pakkumise sisu.

Parim valitakse välja, kujundatakse teemakohane klubi embleem, nimi saab rakenduse klubi sümboolikal ja valmivatel hokisärkidel. Parima nime pakkuja nimetatakse hokiklubi auliikmeks ning tema nimi trükitakse ka valmivatele hokisärkidele.

Nimevariandid palun klubi saata e-posti aadressile karel.saarna@gmail.com või postitada Rõuge hokiklubi facebooki lehele, mis asub siin.

Allikas: Rõuge hokiklubi

IV Kalevipoja uisumaraton toimub 26. veebruaril 2011

Jõgeva maavalitsuses toimunud uisumaratoni korraldustoimkonna koosolekul otsustati IV Kalevipoja uisumaraton korraldada 26. veebruaril 2011. aastal Peipsi järvel.

Start ja finiš on Mustvees. Võistlusdistantside pikkus on 7 km, 25 km ja 50 kilomeetrit. Raja ettevalmistamise ja võistlejate teenindamise korraldavad Mustvee linn, Kasepää ja Pala vald. Võistluste peakohtunikuks on Uno Valdmets.

Osalejate registreerimine algab 1. detsembril 2010 aadressil www.sportinfo.ee.

Täpsem info ja uisumaratoni juhend avaldatakse Jõgeva maavalitsuse kodulehel www.jogevamv.ee

Sõmerpalus korraldatakse heategevuslik motokross

Laupäeval, 6. novembril toimub Võrumaal Sõmerpalus vastavatud sisekrossihallis Adrenalin Arena Mini Karikasarja V ja viimane etapp, mille raames toimub ka heategevuslik minibikede showkross. Mini Karikasarja võistlussõidud algavad laupäeval kell 12, showkrossi algusajaks on planeeritud orienteeruvalt kell 17.00.

Showkross on mees-mehe vastu võistlus, kus osalevad tuntud krossimehed, kes tavaliselt minidega ei sõida. Tulekuks on nõusoleku andnud Tanel ja Aigar Leok, Juss Laansoo, Toomas Triisa, Priit Rätsep, Andre Park, Henri Roosiorg, samuti vanameistrid Andres Krestinov, Valdur Kahro ning Aadu Sikk ja Soome tuntud supermotosõitjad Mauno Hermunen ja Toni Klem.

Pilet üritusele maksab 75 krooni, alla 10-aastastele on sissepääs tasuta. Kogu tulu läheb Võrumaal Varstu vallas asuva Krabi Põhikooli juures tegutseva õpilaskodu toetamiseks. Krabi Põhikool pakub õppimisvõimalust ka normintellektiga ja tavakäitumisnorme järgivatele lastele, kellel on probleeme koolikohustuse täitmisega ning just need lapsed elavad kooli õpilaskodus. Õpilaskodus on ruumi 45 lapsele, kellest enamik on poisid.

Õpilaskodu projekti algataja ja kooli direktor Ale Sprenk tõi välja sportimis- ja vaba aja vahendid, millest õpilaskodul puudus on. Vaja oleks õpilaskodul järgmisi asju: suusad koos keppidega, rulluisud koos turvavarustusega, trikirattad koos turvavarustusega, jalg-,võrk-, korvpallid, jalgpalliväravad, kelgud, jõusaali varustus. Kui kellelgi on nimetatud vahendeid koju jäänud, mida ise enam ei kasutata, kuid varustus on terve ja korralik, võib võistlust vaatama tulles kaasa võtta. Kui aga kohale tulla ei saa, võib asjade üleandmiseks võtta ühendust Marko Männiga (marko@atmracing.ee, tel: 562777 11) või Ale Sprengiga (ale@krabi.edu.ee, tel: 5219034).

Haanjas võisteldakse laupäeval 100 km kõndimises

Laupäeval, 30. oktoobril saavad huvilised alates kella 6st hommikul startida 100 km käimise võistlusel „Haanja jala 100″.

Võistlus läheb lahti Haanja suusakeskuses. Distants on 100 km, aga tegelikult läbib iga osaleja nii palju, kui suudab. Ametlik start on kell 6 hommikul. Hiljem saab startida igal täistunnil. Viimane võimalus rajale minna on kell 12 keskpäeval.

Võistlust peetakse Haanja suusaradade 6,25 km pikkusel ringil. 100 km läbimiseks on vaja käia 16 ringi. Pääs viimasele ringile suletakse kell 21, finiš suletakse kell 22 ehk siis 100 km võistluse kontrollaeg on 16 tundi.

Kõigil vähemalt neli ringi (25 km) läbinutel fikseeritakse aeg ja koht lõpuprotokollis. „Haanja jala 100″ katkestajaid ei ole ja kehtib põhimõte: käi-jookse, palju jõuad. Võistluse parimad on 100 km või enim ringe kiireimini läbinud osalejad.
Esimeses kolmes stardis (kell 6, 7 ja 8 ) startijatel fikseeritakse maratoni (42,195 km) vaheaeg.

Võistlusklasse on kolm: alla 100kilosed mehed, üle 100kilosed mehed ja naised. Kaalumine toimub enne võistlust stardimaterjalide väljastamisel. Osa võivad võtta kõik korralikult treenitud inimesed, kes stardihetkeks on saanud täisealiseks (sünniaeg 30.10.1992 ja varem). Edasiliikumist soodustavate abivahenditena on võimalik kasutada käimis- või suusakeppe, kõik muud abivahendid on keelatud.

Lendavate taldrikute karikavõistlused Õrus

Laupäeval, 30. oktoobril kell 10 avatakse disc-golfi rada Õru puhkealal Õru alevikus ja pärast avatseremooniat toimub esimene Õru karikavõistlus disc-golfis.
Disc-golfi mängitakse spetsiaalsete lendavate taldrikutega. Mängu eesmärgiks on saada ketas korvi, kasutades võimalikult vähe viskeid. Igale korvile lähenemist alustatakse eraldi kohast, mida nimetatakse tiialaks. Näiteks korvile number kaks lähenemist alustatakse tiilt number kaks, korvile number kolm alustatakse tiilt number kolm jne. Loe edasi valgamaa.ee-st