Kulunud naastrehv. Foto: Külauudised
Naastrehvid pakuvad talvel suuremat ohutust, eriti jäistel ja lumistel teedel, kuid nende mõju asfaltkattele ja inimeste tervisele on märkimisväärne. Teekatte kulumine ja peenosakeste negatiivne mõju tervisele on peamised probleemid, mis on sundinud paljusid riike piirama või keelustama naastrehvide kasutamist.
Loe edasi: ELKE⟩ NAASTREHVIDE KASUTUST HAKATAKSE KA PÕHJA-EUROOPAS PIIRAMA
Eesti Maanteemuuseumi projekt „Õppesimulaator – ellujäämiskunst pöörlevas autos” sai positiivse toetusotsuse Muinsuskaitseameti korraldatud muuseumide kiirendi taotlusvoorust. Projektile eraldatakse 31 150 eurot.
Loe edasi: MUUSEUMIDE KIIRENDI TOOB MAANTEEMUUSEUMISSE ATRAKTIIVSE ÕPPESIMULAATORI
Liljan Männiste, Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal
Külmad ilmad ohustavad enim soojustamata või kütmata ruumides ning vanemates majades paiknevaid torusid, mida koduomanikud aga pahatihti tuleohtlike võtetega sulatama kipuvad.
Loe edasi: SOOJAPUHUR JA LEEKLAMP ON KIIRED TORUDE SULATAJAD JA HOONETE SÜÜTAJAD
Pühade ajal juhtub kaks korda rohkem hooletusest ja ohutusnõuete rikkumistest tingitud õnnetusi. Kõige levinumad on seotud lekkivate kuusejalgade ja kergesti süttivate küünlakaunistustega, aga ka ahju unustatud jõulupraadidega.
Loe edasi: MÕNEL PEREL ALGAB UUS AASTA PARKETI VAHETUSE JA REMONDIGA
Talvega käivad kaasas libedad teed, lumised katused ning jääpurikad, mis sageli plusskraadide korral kohe ka õnnetusi kaasa toovad. Sulailm seab ohtu katused, tänaval kõndivad jalakäijad ning ka maja räästa all parkivad sõidukid. IIZI isiku- ja varakindlustuse tootearenduse juht Pille Plees jagab kommentaare.
Loe edasi: RASKE LUMI KATUSEL TOOB LISAKS ÕNNETUSTELE KAASA KA RAHATRAHVI
Alates eilsest on Järvamaal asuvas Kakerdaja rabas avatud helkuritega märgistatud 3-kilomeetrine RMK loodusrada, mis võimaldab ohutut rabamatkamist ka pimedal ajal.
Loe edasi: KAKERDAJAS AVATI ESIMENE HELKURITEGA MÄRGISTATUD RABARADA
Eesti Keskkonnauuringute Keskus uuris saasteinete sisaldust Läänemere kalades ja sai kinnitust, et Eestis enim püütavad ja toiduks tarbitavad kalaliigid on tervisele ohutud.
Loe edasi: ENAMIK EESTILE OLULISI LÄÄNEMERE KALU ON TOIDUKS OHUTUD
Indrek Juhkov, Politsei- ja Piirivalveameti praktikant, kirjutab Toila valla kodulehel, et on sünnist saati elanud Kohtla vallas, mis nüüdseks ühendatud Toila vallaga. 2017. aastal valis ta politseiniku kutse, et tulevikus tagada korrakaitsjana elanike turvalisust ning seda eelkõige just Ida-Virumaal.
Loe edasi: INDREK JUHKOV: SÕNAJALAÕIT EI TASU PANKRANNIKU PERVELT OTSIDA
Suvekuumuses ja puhkusevaimustuses kipuvad inimesed ära unustama, et elektriliinide vahetus ümbruses varitsevad ohud. Kaitsevööndi reeglid pole kehtestatud igaks juhuks, eluohtliku elektrilöögi võib saada ka juhet puutumata.
Loe edasi: LÕKKE TEGEMINE ELEKTRILIINI KAITSEVÖÖNDIS ON ELUOHTLIK
Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albrechti sõnul mõjutab vähene veetarbimine torustikes oleva vee kvaliteeti, sest oma iseloomult ei ole joogivesi steriiline. „Nendes hoonetes, mis on täielikult suletud või mille veetarbimine on kaugtöö rakendamise tõttu märkimisväärselt vähenenud, on vesi jäänud torustikku seisma. Joogivees esineb aga teatud hulk mikroorganisme, mis võivad seisvas vees soodsatel tingimistel kasvama hakata,“ ütles Albrecht, kelle sõnade kohaselt võib selle tulemusena veekvaliteet halveneda ning mõjuda ka inimeste tervisele. „Näiteks võib toidukäitlemisega tegeleva ettevõtte puhul ebakvaliteetne vesi soodustada toidukvaliteedi langust.“
Kui eriolukorra väljakuulutamise või tegevuse lõpetamise algusest alates ei ole hoones või hoone osas joogivett tarbitud või selle tarbimine on oluliselt vähenenud, peab enne joogivee kasutamise alustamist kasutuseta seisnud torustikud läbi loputama. „Hoonetes või hoonete osades, kus vett pole mõnda aega tarbitud, palume täielikult avada kõik kasutuseta olnud kraanid ning lasta veel voolata seni, kuni vesi saavutab veevõrgu temperatuuri ega muutu enam,“ ütles Albrecht.
Loe edasi: KASUTUSETA SEISNUD TORUSTIKUD TULEB ENNE JOOGIVEE TARBIMIST ÜLE LOPUTADA
Kõik mürgistused on aga ennetatavad, selgitab Terviseameti mürgistusteabekeskus, kelle missioon on mürgistusjuhtumitest tingitud haigestumiste, tervisekahjustuste ja suremuse vähendamine ning mürgistusalase teabe kättesaadavuse edendamine.
Loe edasi: KEVADISED MÜRGISTUSOHUD VARITSEVAD NII METSARAJAL KUI KODUÕUEL
Tänasest kuni 7. maini toimub Eesti Maanteemuuseumis ohutu liiklemise nädal „Oskan hoida elu!“, mille sihtrühmaks on sel aastal algklasside õpilased ning mis keskendub enam turvalise suve ettevalmistusele ohutuks liiklemiseks. Muuseumi eriprogrammid toimuvad rahvusvahelise liiklusnädala Third UN Global Road Safety Week raames.
„Tänavusel hooajal oleme sihtgrupiks valinud 1.-4. klassi õpilased, et neile enne suure suve algust meelde tuletada olulisi liiklusreegleid uudsel moel,“ rääkis maanteemuuseumi liikluskasvatus pedagoog Triinu Õispuu. „Liiklusprogrammide peamine eesmärk on, et kõik lapsed oleksid teadlikud liikluses valitsevatest ohtudest ning sellest, kuidas nendesse mitte sattuda.“
Selleaastane tegevus toimub erinevates tegevuskeskustes läbi liiklusteemalise maastikumängu, kus õpilased saavad end proovile panna erinevates liiklussituatsioonides, ise samal ajal õppides ja kogedes. Lapsed saavad lapsed testida turvavöö vajalikkust, panna end proovile tõukerattarajal, uurida, missugune on sõidukorras jalgratas ning saada teadmisi liiklusohutusest üldiselt.
Programmid toimuvad 5.-7. mail algusega kell 10:00 ja 13:00. Programmi kestvus 1,5 tundi. Osalemine muuseumipiletiga.
Maanteemuuseumi liikluskasvatuse eesmärgiks on kujundada lastest üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda. Muuseum pakub koolidele liiklusteemalisi haridusprogramme, kus vaatluse all on liiklusohutuse põhitõed. “Tulles maanteemuuseumi ja osaledes liiklusteemalises haridusprogrammis, saavad õpilased kogeda kindlasti hoopis teistlaadset õppetundi kui kooliklassis olles,” rõhutas Õispuu.
Allikas: www.maanteemuuseum.ee
Laupäeval, 30. augustil kell 10-16 toimub piirkonna elanikele Lääne-Virumaal Tamsalu vallas, Järsi külas, Metsamõisa talus, Puhta vee teemapargis tasuta tuleohutuse ja päästealane koolitus.
Käsitletavad teemad:
Koolitavad ja annavad nõu Väike-Maarja päästekomando päästjad ja korstnapühkija. 30. ja 31. augustil kell 10-16 saab tasuta külastada Järva-Jaani Tuletõrjemuuseumit-
Lisainfo: tel +372 513 2149 või info@okokratt.ee
Projekti elluviimist rahastab Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Igal äikesehooajal tekib elektrikatkestusi ja tarbijate pöördumisi kahjustatud elektriseadmete kohta. Kuidas kahjusid vältida ja mida teha, kui kahju on siiski juhtunud? Nõuandeid jagab Elektrilevi klienditeeninduse juhtivspetsialist Tambet Toomemäe.
Kahjude ärahoidmiseks eemalda seadmed vooluvõrgust. Otsese piksetabamusega kaasneb ülikõrge pinge, mille vastu on ainus ja väga tõhus ennetusvahend elektriseadmed võrgust eemaldada. Äikese lähenedes tõmba vähemalt hetkel mittevajalike elektriseadmete pistikud vooluvõrgust välja. Ka äikesehooajal kodust pikemaks ajaks ära sõites tasub elektriseadmed võrgust eemaldada.
Vajadusel hangi kaitseseadmed või kindlusta vara. Paraku absoluutset kaitset äikese vastu ei olegi – ühel või teisel moel võib loodusjõud tekitada kahju, mida ei saa või on kulukas ennetada. Tuleb hinnata oma elektriseadmete väärtust, kaitseseadmete või kindlustuse maksumust ja juhtumi tõenäosust ning selle pinnalt lahendus valida.
Väga üldistatult öeldes on maakaabliga ühendatud linnakorteritega võrreldes äikesest rohkem ohustatud hajaasustusega maapiirkonnad, kus elekter tuuakse kohale õhuliini kaudu. Kaitsemeetmete peale on põhjust rohkem mõelda ka tarbimiskohas, kus on palju liigpinge osas tundlikku ja kallist elektroonikat. Loe edasi: Äikse eel tasub mõelda elektriseadmete kahjude ennetamisele
Viljandi maavanema korraldusega on alates 18. veebruarist maakonna kõikidel veekogudel sõidukitega jääleminek keelatud.
Maavanem kehtestas keelu ilmastikutingimusi, jääkatte seisukorda ning kaluritelt saadud infot arvesse võttes selleks, et tagada ohutus ja vältida õnnetusjuhtumeid.
Teiste veekogude seas on sõidukitega jääleminek keelatud Võrtsjärve Viljandi maakonna territooriumile jääval osal. Keeld ei laiene kutselistele kaluritele, et tagada võrkude väljatoomine.
«Palun siiski ka kõigil inimestel ohutuse huvides jääleminekut pigem vältida,» lausus maavanem Lembit Kruuse. «Ilmastikuolud muutuvad väga kiiresti ja jää võib kohati inimese raskuse all järele anda.» “Erilist tähelepanu palun kõikidel pöörata veekogude läheduses mängivatele lastele, sest laste ohutunne ja riskikäitumine on täiskasvanutega võrreldes veel välja kujunemata,” lisas ta.
Viljandi maavanema korralduse aluseks on veeseadus ja avaliku teabe seadus. Maavanema korraldus on antud välja ohutuse tagamiseks ja õnnetusjuhtumite vältimiseks veekogudel.
Loe edasi: Viljandi maavanem kehtestas alates 18. veebruarist sõidukitega jääle mineku keelu
Eesti Korteriühistute Liit tuletab meelde, et soojem ilm ning lumesajule järgnenud sula võivad tekitada majade katustele rasked lumekamakad. Need aga ohustavad katusekonstruktsioone ja seavad alla sadades ohtu möödakäijate tervise, samuti võivad need kahjustada korteriomanike või nende külaliste autosid.
“Eile jõudsid meediasse pildid Tallinnas Mustamäel kortermaja katuselt alla sadanud lumekamakatest. Oli puhas õnn, et need ei tabanud inimesi ega lõhkunud sealsamas maja ees seisnud sõidukeid,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.
Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 meetrit, seega tuleb katus kindlasti üleliigsest lumest puhastada. Ohuala tuleb Mardi sõnul tähistada silmapaistvalt ja arusaadavalt. “Lindiga piiramine ei vabasta majaomanikku aga mingil juhul vastutusest, kui peaks juhtuma õnnetus,” toonitas Mardi. “Samuti ei pruugi kindlustus alati korvata autole tekitatud kahju.”
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
Kuigi linnades üle Eesti korraldatakse aastavahetusel suurejoonelisi ilutulestikke, leidub jätkuvalt inimesi, kes kortermaja rõdul
ilutulestikurakettidega katsetavad, seades ohtu nii enda kui ka teiste elu ja tervise.
“Näiteks Tallinna linnajagudes käib ilutulestiku paugutamine juba ammu enne aastavahetust täie hooga – majade vahel ja rõdudelt lendavad igas ilmakaares odavad ja sugugi mitte alati ohutud pürotehnilised vidinad,” on Eesti Korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi nördinud.
Tema sõnul peaksid inimesed ükskord aru saama, et kortermaja rõdu või kitsuke hoov pole ilutulestiku tegemise koht. “Kahjuks tuleb aga enam-vähem igal aastal ette juhtumeid, kus inimesed pürotehnikat uude aastasse lennutada üritavad, süüdates valesti suunatud raketiga elamu rõdu või koguni vigastades kedagi tõsiselt,” rääkis ta.
Ilutulestikuvahendeid ei tohi kasutada kohas, kus see võib tekitada ohtliku olukorra – ohutu raadius oleks tema sõnul 30 meetrit ning enne ilutulestiku kasutamist tuleb täielikus ohutuses veenduda. “On selge, et kortermaja pisikesel rõdul on igasugune pürotehnika kasutamine äärmiselt mõtlematu ja ohtlik tegu – liiati kui enamasti kiputakse seda tegema suuremas seltskonnas ja alkoholijoobes,” rõhutas Mardi.
Ettevaatlikult tuleks tema sõnul ümber käia ka lahtise tulega: küünlad, kaminatuli ning teised lahtise tule allikad kodunt lahkudes või magama minnes kustutada ning kontrollida, et pühade ajal täistuuridel töötavad elektriseadmed ei tekitaks vooluvõrgus ülekoormust. Ühistutele valmistavad pühade ajal peavalu ka lõhutud pudelite killud kortermajade ümbruses. “Pidutseda võib, aga ikka mõistlikult, et kõigil naabritel oleks ka pärast pidu kodus hea olla,” manitses ta.
Tööinspektsiooni Lõuna inspektsioon viis aprillis ja mais Tartu-, Viljandi-, Jõgeva-, Põlva-, Võru- ning Valgamaal läbi töövahendite seadistus-, hooldus- ja remonttööde ohutusele suunatud sihtkontrolli.
Kuna viimasel ajal on sagenenud tööõnnetused, mis on seotud töövahendite seadistamise, hoolduse, puhastamise ja remondiga, oli kontrolli eesmärgiks suunata tööandjate tähelepanu hooldustööde ohutule läbiviimisele ning selgitada välja nende tööde läbiviimise hetkeseis ettevõtetes.
Sihtkontrolli käigus külastati kokku 50 ettevõtet. Tartu linnas kontrolliti 16 ettevõtet, Tartumaal 14, Viljandimaal 5, Jõgevamaal 5, Põlvamaal 4, Võrumaal 3 ja Valgamaal 3 ettevõtet.
Rikkumisi ei leitud vaid kahes ettevõttes. Kokku pandi ettekirjutustesse kirja 119 rikkumist.
Enamlevinud rikkumistena toob Lõuna inspektsiooni tööinspektor Raivo Otti välja puudusi ohutusjuhendite ja riskianalüüside koostamisel. 21 ettevõttes ei sisaldanud ohutusjuhendid konkreetse seadme kasutus-hooldusjuhendis toodud nõudeid ja 18 ettevõtte riskianalüüsis ei olnud hooldus- ja remonttööde riske käsitletud. Puudusi esines ka hoolduspersonali ja juhendajate väljaõppe organiseerimise osas ning surve- ja tõsteseadmete ning liikurmasinate hooldust teostavatele töötajatele eriväljaõppe korraldamise osas. Mitmes ettevõttes ei ole tööandja teinud kõike selleks, et töövahendeid hoitaks sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel. Samuti pole alati korraldatud töövahendite kontrollimist enne töövahendi kasutuselevõttu, perioodiliselt töö ajal või pärast tööõnnetust. Loe edasi: Ettevõtetes pole tagatud töövahendite seadistus-, hooldus- ja remonttööde ohutus
Koos kevade algusega hoogustuvad metsa-, ehitus- ja muud välitööd, mis toovad igal aastal kaasa ka mõjutusi elektrivõrgule. Kevadeti sagenevad juhtumid, kus kaevatakse maakaablisse, langetatakse puu liinile, sõidetakse sisse õhuliini või vigastatakse muul viisil elektrijuhtmeid.
Kooskõlastamata tööd seavad ohtu elu ning tekitavad elektrikatkestusi ja varakahju
Ka selle aasta kolme kuuga on juhtunud juba ligi 120 elektripaigaldise lõhkumist, mis on toonud kaasa elektrikatkestuse enam kui 27 000 tarbijal. Aasta lõikes keskmisena on Elektrilevi võrgus ligi kolm protsenti riketest põhjustatud liinide lõhkumisest. Kuid pahastest elektriklientidest ja tekkivast materiaalsest kahjust veelgi tõsisem on oht tööde tegija elule ja tervisele, mida hooletu tegutsemine võib kaasa tuua. Nii sel kui ka varasematel aastatel on tekkinud kahetsusväärseid olukordi, kus liini vigastanud sõidukijuht või tööline on saanud elektrilöögi. Seetõttu tasub ohutuse tagamiseks ja kahju vältimiseks kindlasti järgida seadusepügalaid, mis nõuavad liinide läheduses tehtavate tööde kooskõlastamist võrguettevõtjaga.
Inimeste, vara ja keskkonna kaitseks kehtivad elektriliinide kaitsevööndis tegutsemisel piirangud. Kaitsevöönd on ala, mille ulatus on määratud järgmiselt: õhuliinide puhul mõlemal pool liini teljest madalpinges 2 meetrit, 6-20 kV liinidel 10 meetrit ja 35-110 kV liinidel 25 meetrit ning maakaabelliini korral liini äärmistest kaablitest 1 meeter. Elektriohutusseaduse kohaselt on õhuliinide kaitsevööndis keelatud elektripaigaldise omaniku loata langetada puid ja sõita masinatega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri. Maakaabelliinide kaitsevööndis on keelatud töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast ja teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit.
Taotle luba ka õhuliini lähedaste tööde korral
Hea Hiiu maakonna elanik!
Oled oodatud turvalisuse mõttetalgutele, mis toimuvad Kärdla Linnavalitsuse II korruse saalis kolmapäeval, 17. aprillil 2013 algusega kell 11. Tule ja anna teada oma murest, mis Sind saareelanikuna ärritab. Püüame üheskoos leida lahendusi.
Turvalisus on meie kõigi kaasabil loodav ohutu elukeskkond, kus igaüks tunneb end kaitstult. Parema turvalisuse tagamise eesmärgil viisid Lääne prefektuuri piirivalvebüroo, Kuressaare politseijaoskond ning kodakondsus- ja migratsioonibüroo Kuressaare teenindus koostöös Päästeameti Lääne päästekeskusega, Kaitseliidu Saaremaa Osakonnaga ja omavalitsustega 2012. aastal Saare maakonnas läbi mõttetalgute- arutelupäeva Saaremaa valdade elanikele. Mõttetalgute eesmärk oli välja selgitada turvalisust puudutavad mured ja probleemid ning leida üheskoos lahendused väljatoodud probleemidele, mida iga elanik saaks omal jõul või koostöös teistega lahendada. Arutelud valdades viidi läbi koostööprojekti „Turvaline küla” raames Avatud Ruumi meetodi abil.
Lääne prefektuuri turvalisusprojekt jätkub mõttetalgutega „Turvaline Hiiumaa” Hiiu maakonnas koos Kärdla politseijaoskonna ning kodakondsus- ja migratsioonibüroo Kärdla teenindusega, partneriteks Kärdla Linnavalitsus, Hiiumaa vallad, Lääne päästekeskus ja Kaitseliidu Hiiumaa malevkond.
Projekti tulemuslikuks läbiviimiseks ootame kaasa aitama ja oma arvamust avaldama Hiiu maakonna elanikke, ettevõtjaid, külavanemaid, arvamusliidreid erinevatest ühendustest, valla- ja linnavalitsuse ning -volikogude ametnikke ja kõiki huvitatuid, et üheskoos välja tuua kogukonnas tekkinud probleemid ja mured ning leida neile lahendused. Eesmärgiks on ühiselt tagatud turvalisus kogu Hiiu maakonnas.
Palun teata enda osalemisest enne 10.04.2013 e-postiaadressil janne.mets@politsei.ee või tel 522 5141, et teaksime arvestada kohvipausi organiseerimisel osalejate arvuga.
Politsei- ja Piirivalveamet Lääne prefektuur
Kärdla Linnavalitsus
Eile alanud raudteeohutuskampaania “Lase rong läbi! Sind oodatakse jõuluks koju!” eesmärgiks on tuletada autojuhtidele ja jalakäijatele meelde, et nad oleksid piisavalt tähelepanelikud raudtee ületamisel ning jõuaksid nii tervelt ja turvaliselt jõuludeks koju.
„Jõulud on aeg, mil tavalisest enam mõeldakse oma lähedastele ja sõpradele. Kuid mis mõtet on kõigil neil ilusatel plaanidel ja kingitustel, kui elutee hetkelise tähelepanu hajumise tõttu rööbastel pooleli jääb,“ sõnas MTÜ Operation Lifesaver Estonia juhatuse esimees Tamo Vahemets. „Just seetõttu oleme koos heade partneritega juba üheksandat aastat võtnud eesmärgiks jõulude eel kõigile autojuhtidele ja jalakäijatele veel kord meelde tuletada, et raudtee ületamine on ohtlik ja nõuab alati erilist tähelepanelikkust – ja seda eriti halbade ilmastikuoludega talvisel ajal, kui nähtavus võib olla tavalisest halvem ja mootorsõiduki pidurdusteekond pikem.“
Tamo Vahemetsa sõnul ongi valdav enamik kokkupõrkeid raudteel tingitud autojuhi või jalakäija tähelepanematusest või siis mõeldakse ennatlikult, et küll jõuab enne rongi üle lipsata. „Inimesed peaksid endale aru andma, et rong liigub rööbastel kindlat trajektoori mööda – takistuse teele ilmudes ei saa rong kõrvale põigata ja tihti ei ole tal võimalik isegi sõidukiirust oluliselt vähendada. Kokkupõrke vältimine sõltub eelkõige raudtee ületajast endast,“ selgitas Vahemets. „Antud kampaaniaga tahame anda oma panuse sellesse, et kõik jõulusoovid ja –tervitused sel aastal ikka kenasti edasi saaksid antud.“ Loe edasi: Lase rong läbi! Sind oodatakse jõuluks koju!
Päästeameti Lõuna päästekeskuse teatel võtavad päästjate kutsemeisterlikkuse võistlusest Eliitkomando 2012 osa ainult kutselised päästjad ning eesmärgiks on välja selgitada Eesti parim päästekomando. Võisteldakse teoreetilistes teadmistes, aja peale riietumises ning inimeste päästmises avariilisest autost ja põlevast hoonest. Eliitkomando 2012 arvestuses võtavad tänavu mõõtu kümne päästekomando meeskonnad, nende hulgas Eliitkomando tiitlit kaitsev eelmise aasta võitja Kuressaare päästekomando.
Tuletõrjespordi Eesti meistrivõistlusest võtavad osa kolm meeskonda, mootorpumbaga hargnemisel pakuvad meestele konkurentsi naiskonnad Valgamaalt ja Raplamaalt. Parimate tulemuste põhjal moodustatud koondvõistkond sõidab tuletõrjespordi maailmameistrivõistlustele, mis sel aastal toimuvad Türgis. Loe edasi: Viljandis toimuvad üleriigilised tuletõrjevõistlused
Teisipäeval, 15. mail alustati Valgamaal Põdrala vallas Riidaja küla ning Riidaja Põhikooli vahelisel maanteelõigul jalg- ja jalgrattatee ehitustöödega, mis peaksid lõpusirgele jõudma juuli lõpus.
Seni piki maanteed kooli kõndima pidanud koolilapsed saavad varsti turvaliselt koolimajani liikuda mööda 725 meetri pikkust ja 1,5-3 meetri laiust jalgteed.
Lõve – Riidaja maanteelõigu paremale poolele rajatavat jalgteed hakkab autoteest eraldama haljasriba. Liiklusohutuse tagamiseks rajatakse teelõigule kolm ülekäigurada ja jalgtee äärde pannakse valla toetusel püsti ka 30 uut valgustit.
Ehitustööde ajal kehtib piirkonnas kiiruspiirang 30 km/h.
Maanteeameti lõuna regiooni tellitud töid teostab Valga Teed AS ning need lähevad maksma veidi üle 133 000 euro. Valgustuse rajamist finantseerib Põdrala Vallavalitsus ligi 41 000 euroga.
Homme algab üle-eestiline raudteeohutuskampaania „Tunne vastast“, mis kutsub inimesi üles rongi kui suuremat liiklusvahendit märkama ja jõuvahekordi õigesti hindama.
„Eesti on raudteel toimunud õnnetuste arvu poolest Euroopas esimeste hulgas ja see on kurvastav,“ ütleb MTÜ Operation Lifesaver Estonia juhatuse esimees Tamo Vahemets. „Möödunud aastal registreeriti raudteel rongi-jalakäija ja rongi-sõiduki kokkupõrkeid 28 ning neis hukkus 9 inimest. Kahjuks peab ütlema, et pea kõiki neid õnnetusi oleks saanud ära hoida, kui inimesed oleksid tähelepanelikumad ja teadvustaksid paremini rongi ja enda jõuvahekordi.“
Kui täna on Eestis kaubarongidele suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h ja kaubarongi täiskaal võib ulatuda 5500 tonnini, võib selle kiiruse juures rongi pidurdusteekonnaks olla kuni 2 kilomeetrit. Reisirongidel on suurimaks lubatud kiiruseks hetkel 120 km/h, kuid juba käesoleva aasta teisest poolest hakkavad oma esimesi sõite tegema uut tüüpi reisirongid ja maksimaalne lubatud kiirus tõuseb kuni 140 km/h.
„Need suured numbrid räägivad enda eest ise. Raudteed ületades võidad kindlalt, kui mõistad, et rongiga tugevama osapoole väljaselgitamisel puudub igasugune mõte,“ sõnas Vahemets.
Raudteeohutusnädala raames viiakse koolides läbi raudteeohutusalaseid esitlusi, linnaruumi paigaldatakse kampaania plakatid ning näidatakse selle-teemalist teleklippi. Nädala tippsündmuseks on 26. aprillil toimuv üritus ”Kuldne Tõkkepuu“, kus tunnustatakse avaliku raudteeohutusega aktiivselt tegelevaid organisatsioone ja eraisikuid.
Karlova Selts palub karlovlaste abi, et kaardistada võimalusi kuidas muuta Karlova tänavaid paremaks ja ohutumaks kõigile ning vähendada läbivat autoliiklust Karlova elutänavatel.
Tänavad moodustavad olulise osa avalikust linnaruumist. Tänavatel liigutakse ühest kohast teise, käiakse jalutamas kahe- ja neljajalgsete sõpradega, vesteldakse naabritega, mängitakse, joostakse ja sõidetakse jalgrattaga. Kui hästi me end tänaval tunneme sõltub tänavaruumi kvaliteedist – kõnniteede laius ja siledus ning takistuste olemasolu, aga ka sõidukite liikluse hulgast ja kiirusest tänaval. Sellest sõltub müra, heitgaasid ja liiklusturvalisus tänaval. Selleks, et mootorsõidukite liiklust linnatänavatel hoida võimalikult väiksena on oluline tõsta tänavaruumi kvaliteeti kergliiklejate jaoks.
