ohutus

Noori kutsutakse liituma projektiga „Üksinda kodus”

MTÜ Ohutõrje Ühing koostöös Lääne prefektuuriga kutsub taas osalema noori vanuses 14–16 koos oma vanematega projektis „Üksinda kodus”.

Käesolev “Üksinda kodus” projekt on jätkuprojekt 2011. aastal kevadel läbiviidud samanimelisele projektile. Projektis kogutud tagasiside põhjal leidsid lapsevanemad, et sellist projekti on väga vaja, juba selleks, et tunda, et nende pere ei ole ainus, kus on teismelise ja vanema vahel lahkarvamused. Tagasiside põhjal leidsid osalenud noored endas senisest enam julgust öelda „ei” oma sõpradele, kes meelitavad pahandustesse ja kasutama sõltuvusaineid.

Koolituspäevadel osalevad noored vanuses 14-16 lastevanematega. Päeva esimeses pooles kuulavad ja arutlevad vanemad sotsiaaltöötajaga probleemide üle, mis teismelise lapsega suhtlemisel ette võivad tulla. Lapsed lavastavad samal ajal MTÜ Foorumteatri koolitaja juhtimisel etenduse reaalsetest situatsioonidest nende elus.

Päeva teises pooles jätkatakse üheskoos. Foorumteatri metoodikat kasutades saavad vanemad ja lapsed vahetada rollid. Näiteks Raplas oli lapsevanem lapse rollis „moosides” last: „kas täna õhtul sõpradega peole võib minna? Seal ei ole alkoholi, ausalt!”. Pikas vaidluses lapse ja vanema vahel pidi ema kehastanud laps siiski alla vanduma, kuid tema reaktsioon oli ehe: „Nüüd ma tean, mis tunne emal on!”

Projekti käigus on lapsevanematel koos oma lastega võimalus osa võtta erinäolisest koolitusest, mis annab võimaluse tekitada osavõtjates diskussiooni tänasel päeval levinumate trendide üle Eestis. Arutletakse teemade üle, mis puudutavad kas lähemalt või kaugemalt kõiki Eesti peresid, kus kasvavad teismelised noored. Loe edasi: Noori kutsutakse liituma projektiga „Üksinda kodus”

Sulalumi ohustab katuseid

Soojenev ilm ning lumesajule järgnenud sula võib tekitada majade katustele rasked lumekamakad, mis võivad ohustada katusekonstruktsioone ning seada ohtu möödakäijate tervise.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi tuletab kinnistuomanikele meelde, et lumekoristusele ja jääpurikatele katuseräästas peaks erilist tähelepanu pöörama ning rõhutab, et katuselt tuleb üleliigne lumi ja purikad kindlasti eemaldada. “Lindiga piiramine ei vabasta majaomanikku vastutusest võimalike õnnetuste ees ega katuse hooldamise kohustusest. Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 meetrit,” hoiatas Mardi, kelle sõnul läheb katuse remont kindlasti kallimaks kui õigel ajal tehtud lumekoristus.

Katustel lumetõrjetööde teostamise ajaks oleks vajalik kaasata lisajõude, näiteks tööde ohupiirkonnas liiklejate hoiatamiseks. Ohuala tuleb tähistada silmapaistvalt ja arusaadavalt. “Tööde teostamise järgselt on viisakas teedele kogunenud lumi ja jää ka ära koristada,” pani Mardi kinnistuomanikele südamele. Loe edasi: Sulalumi ohustab katuseid

Rõuge maaomanikud hädas mootorsaanidega

Rõuge valla lumistele maastikele on lisaks inimeste ja loomade jälgedele lisandunud mootorsaanide tekitatud rajad. Mootorsaanidega liiklemine tekitab aga erinevaid probleeme maaomanikele, kelledelt tihti pole maastikul sõitmiseks luba küsitud.

Tuletan mootorsaanidega liiklejatele meelde, et vastavalt liiklusseadusele maastikul, välja arvatud ranna ja kalda piiranguvööndis, võib maastikusõidukiga (mootorsaan ja ratasmaastikusõiduk) sõita või seda parkida üksnes maaomaniku või -valdaja loal.

Ranna ja kalda piiranguvööndis võib maastikusõidukiga sõita ning parkida looduskaitseseaduses sätestatud korras. Kaitsealal ja püsielupaigas reguleerib maastikusõidukiga sõitmist kaitseeeskiri. Kohalikul omavalitusel on õigus kehtestada kohaliku omavalituse üksuse territooriumil täiendavaid nõudeid maastikusõidukite liiklemisele. Samuti ei tohi maastikusõidukiga sõita teel, välja arvatud jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend. Loe edasi: Rõuge maaomanikud hädas mootorsaanidega

Pürotehnika kasutamisel peab järgima ohutusnõudeid

Seoses aastavahetuse lähenemisega tuletab Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) meelde, et pürotehnika kasutamisel peab järgima ohutusnõudeid ja kasutusjuhendit. Pürotehnika väärkasutamine võib põhjustada tõsiste tagajärgedega õnnetusi- põlenguid, vigastusi (põletusi, kuulmis- ja nägemiskahjustusi) jms.

Millele tuleb pürotehnilise toote ostmisel ja kasutamisel tähelepanu pöörata:
• Pürotehnilist toodet osta ainult selleks vastavat luba omavast müügikohast. Ära osta tooteid turult või suvaliselt isikult tänavalt;
• Tooteid hoia kuivas, ohutus ja lastele kättesaamatus kohas;
• Jälgi enne toote kasutamist, et sellel poleks mehaanilisi vigastusi, vigastatud toode tagasta müüjale;
• Vali toote kasutamiseks õige aeg ja koht, arvestades nii öörahu, ilmastikuolude kui toote ohutu kaugusega inimestest, hoonetest ja sõidukitest;
• Ära kasuta tooteid alkoholijoobes;
• Ära viska toodet tulekoldesse ega inimeste ja loomade suunas;
• Kasuta toodet üksnes kasutusjuhendis ettenähtud viisil (vanusepiirang, ohumaa, süütamise viis);
• Ilutulestiku tegemisel ära hoia toodet käes ega kummardu selle kohale;
• Kui toode ei rakendu, oota mõnda aeg enne selle üles korjamist. Ära jäta sellist toodet vedelema ega viska prügikasti, vaid tagasta müüjale.

Pürotehniliste toodete valdkonnas teevad järelevalvet Tehnilise Järelevalve Amet, Tarbijakaitseamet ning Politsei- ja Piirivalveamet.

Täiendav informatsioon pürotehniliste toodete kohta on kättesaadav TJA kodulehelt ja ohutusportaalist.

Päästeameti ohutuse kuldreeglid jõuluajaks

• valvake lahtist tuld – kaminast välja kukkunud söetükk võib süütada vaiba või põranda;
• asetage küünlad tulekindlale alusele ja kardinatest ning muudest kegesti süttivatest esemestest eemale;
• jälgige, et töös oleks sobiv hulk elektriseadmeid – vooluvõrk ei talu ülekoormust;
• valvake valmivat jõulurooga – ärge jätke seda pliidile või ahju üksi valmima;
• kütke ahju ja kaminat mõõdukalt ning arvestage küttekolde kuumataluvusega – üleköetud ahi, soojamüür või korsten võivad põhjustada tulekahju;
• küünlad, kaminatuli ning teised lahtise tule allikad tuleb kodunt lahkudes või magama minnes kustutada;
• lülitage magama minnes vooluvõrgust välja ka elektriküünlad;
• eakatele lähedastele pühade ajal külla minnes aidake neil suitsuandurit kontrollida – vajutage ja hoidke all anduri testnuppu, kuni kostab helisignaal; heliga annab seade tulekahjust märku.

Jõgeval nõudis tuli inimelu

Laupäeva varahommikul kell 5.07 teatati häirekeskusele tulekahjust Jõgeva linnas Pärna tänaval.

Leekides oli kahekorruseline elumaja. Kustutustööde käigus leiti majast hukkunu. Põleng saadi kontrolli alla veerand seitsme paiku; selle tekkepõhjus on selgitamisel.

Häirekeskused said möödunud ööpäeva jooksul 687 teadet, neist 642 kuulusid kiirabi ja 45 pääste valdkonda.

Muretut jaanipäeva!

Lõuna-Eesti Päästekeskus soovib kõigile muretut jaanipäeva ning jagab mõned praktilised soovitused, kuidas jaaniõhtu võimalikult ohutult mööda saata.

Jaanilõke

Lõkke põletamisel on tähtsaim, et tuli ei leviks ümbrust süütama. Selleks tuleb lõkkeaseme ümbrus puhastada taimestikust ja ümbritseda ümberkeeratud mätaste- või kivivalliga. Lõke peab asuma hoonetest ja küttepuude hoiukohtadest kümmekonna meetri kaugusel ning metsast tuleohtlikul ajal vähemalt 20 meetri kaugusel. Ühtlasi tuleb lõkke põletamisel arvestada tuulega, mis sädemeid eemale kannab. Lõkke tegemine on lubatud kuni nõrga tuulega, mis liigutab ainult puulehti ja peenikesi puuoksi.

Käepärast peaks olema lõkke suurusele vastavalt üks või mitu ämbrit vett, tulekustutid või aiavoolik veega. Lahtist tuld ära jäta kunagi järelevalveta, lase sel lõpuni põleda, kustuta veega või summuta näiteks liivaga. Loe edasi: Muretut jaanipäeva!

Üks vahva ettevõtmine Harjumaa külavanematele

Lugupeetud Harjumaa külavanemad!

MTÜ Vabatahtlik Reservpäästerühm korraldab koostöös Põhja-Eesti Päästekeskusega Harjumaa külavanematele ja aktiivsetele elanikele 28. ja 29.juunil koolituse „Mida saab kogukond teha kodukohas veeõnnetuste vältimiseks?“.

Koolitus toimub 28. juunil Jõelähtme rahvamajas (Jõelähtme küla, Jõelähtme vald) ja 29. juunil Keila kultuurikeskuses (Keskväljak 12, Keila linn).

Koolituse eesmärk on suurendada külavanemate ja elanike teadlikkust veeohutuse valdkonnas, vähendamaks läbi selle veeõnnetuste arvu.

Koolitusel räägime erinevate veekogude eripäradest, veeõnnetuste põhjustest, veekogudel esinevatest ohtudest, ohutust käitumisest, valvega ja valveta supluskohtadest. Päeva teises pooles viime läbi mõtterünnaku teemal „Mida saab kogukond teha veeõnnetuste vältimiseks?“ ning päeva lõpetame praktiliste harjutustega veekogu kaldal.

Koolitusest osavõtt on tasuta (sisaldab toitlustust) ning osalema ootame külavanemaid ja aktiivseid elanikke, kes on valmis veeohutuse teemal kaasa mõtlema ja andma oma panuse kodukoha ohutumaks muutmisel. Koolitajateks on MTÜ Vabatahtliku Reservpäästerühma liikmed.

Osalemissoovist palume teada anda hiljemalt 26.juuni õhtuks aadressil krista.jaamul@rpr.ee või telefonil 52 21 112.

MTÜ Vabatahtlik Reservpäästerühm

www.rpr.ee

www.veeohutus.ee

Ohutuslaager “Kaitse end ja aita teist”

30.-31. mail tulevad Põlva maakonna koolinoored teist korda kokku, et osaleda ohutusteemalises võistluslaagris „Kaitse end ja aita teist”. Laager toimub Saarjärvel Põlvamaal. „Kaitse end ja aita teist” on pääste, politsei, Punase Risti, Maanteeameti, Eesti Energia ja Kaitseliidu ühisprojekt, mis on suunatud Põlvamaa koolide 6.-8. klasside õpilastele. Õppeaasta jooksul toimunud koolitustel rääkisid erinevate valdkondade spetsialistid noortele esmaabi andmisest, liiklusohutusest, käitumisest tulekahjul ning muude õnnetustel. Laagripäevade jooksul harjutatakse õpitut ja selgitatakse parimad. Projekti eesmärk on vähendada koolilastega juhtuvaid õnnetusi ja vigastusi.

Võrus toimub reedel turvamess

Reedel, 27. mail toimub Võru spordikeskuse parklas Võrumaa kolmas turvamess, kus käsitletakse ohutust puudutavaid teemasid.

Messil on kõigil võimalik tutvuda ohutuse tagamisega seotud ettevõtete ja organisatsoonide tööga ning teada saada, kuidas oma elukeskkonda turvalisemaks muuta.

Uuendusena saab sel aastal uudistada ka Läti politseinike ja päästjate tehnikat ning turvavarustust. Uued tulijad turvamessil on keskkonnainspektsioon, maksu- ja tolliamet ning Kuperjanovi jalaväepataljon. Materjalide ja jäätmete taaskasutamisest tuleb rääkima MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon esindaja.

Igal täistunnil toimuvad demonstratsioonesinemised. Oma oskusi näitavad näiteks Lõuna prefektuuri teenistuskoerad ja märulipolitseinikud ning päästjad korraldavad auto lahtilõikamise. Lisaks tutvustatakse pommigrupi tööd.

Turvamess algab kell 10 ning sel aastal toimub see uues kohas – Võru spordikeskuse parklas.

Sann palli üten lihaga

Palanu_sann — Panni Malle ja palanu sann. Foto: Uma Leht

«Neli-viiskümmend killo lihakõist, kümme rummi puid, kreissaag – kõik läts´!» ohas´ Vahtsõliina valla Sutõ külä Palo talo pernaanõ Panni Malle (72) halõhõlõ maaha palanu savvusanna varõmidõ man. Timahava om vanal Võromaal palanu joba viis savvusanna.

Malle suidsut’ sannan lihha, nigu tä om tennü joba tuust aost pääle, ku 24aastadsõlt Palo tall’o mehele läts’. Malle es tii hindä meelest suidsutamisõ man midägi võlssi. «Eloaig olõ suidsutanu, ei olõ midägi juhtunu, a no näet!» ütel’ tä. «Käve, nigu kõgõ käüt, iks puid pääle pandman. Tuura lepä, mis naabrimiis tekk’, palliva viil ja ma kai, et ei panõ pääle. Lätsi rahuligult tarrõ tagasi ja… Vast kümme minotit käve är. Piä naabrimehele teno ütlemä: ma es kuulõ tarrõ toda paukmist (sanna eterniitkatus lahõs’ kuumusõ käen – UL), timä kuuldsõ ja tull’ kaema.»

Pästeammõdi jutu perrä läts’ Malle sannan lihast tsilkunu rasõv palama ja tuust sann tuld võtsõgi. Malle ja savvusanna-as’atundja Elleri Kalle arvasõ tõistõ.

«Tuud ma taha-i usku, et sannan lätt lihasuidsutamisõ aigu rasõv palama,» kõnõl’ Elleri Kalle. «Ku inemine õkvalt nii ull’ olõ-i, et liha keresse kotsilõ savvuma pand. Sõs om tuu nigu nimme sanna palamapandminõ. A lakkõ ei päse rasõv kuiki ja põrmandu pääl tä palama ei lää.» Loe edasi: Sann palli üten lihaga

Tihe lumesadu muutis jõulupühade teeolud keeruliseks

Kaimi teekaamera pilt jõululaupäeva õhtul kell 22.38. Foto: Maanteeinfokeskus

Jätkuva tuisu ja lumesaju tõttu on teeolud kõikjal Eestis muutunud keeruliseks. Eriti tihe on lumesadu Lõuna- ja Kagu-Eestis. Teedel esineb libedust ja tuisuvaalusid. Liiklejad peavad arvestama võimalusega, et teedel võivad liikluse sulgeda lumme kinni jäänud veoautod.

Maanteeinfokeskus palub mitte mööda sõita aeglaselt eesliikuvaist sõidukeist, möödasõidul lumme kinnijäämine võib põhjustada uusi ummikuid. Samuti palutakse ilma tungiva vajaduseta mitte kasutada liiklemiseks kõrvalmaanteid, kus teeolud on raskendatud. Kui siiski on vaja minna, tuleks autosse kaasa võtta lumelabidas, laetud mobiiltelefon ja sooje riideid.

Tuisus ja lumesajus on nähtavus piiratud ning liiklejail tuleks valida tee- ja ilmaoludele vastav sõidukiirus.

Eraldi on antud palve Paldiskist tulevatele veoautojuhtidele: raskete teeolude tõttu mitte sõita Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteele, vaid kasutada Tallinnasse jõudmiseks Tallinn-Paldiski maanteed.

Küsi lisa Maanteeinfokeskuse lühinumbrilt 1510.

Rahulikke pühi ja liiklejatele head kohalejõudmist!

Päästeameti seitse jõulusoovi

Päästeteenistus tuletab inimestele meelde, et ka jõulude ja aastavahetuse perioodil juhtub traagilisi tuleõnnetusi, kuna kasutatakse tavapärasest rohkem lahtist tuld ja inimeste tähelepanu on peomeeleolus hajutatud.

Enim hukkub inimesi hooletu suitsetamise tagajärjel, samuti on paljud tulekahjud alguse saanud lahtise tule kasutamisest.

Ohutu jõuluaja kuldreeglid:

1) Testige suitsuanduri korrasolekut ka pühadeajal.
2) Kontrollige elektriseadmete ning pistikute korrasolekut. Oluline on meeles pidada, et elektrijuhtmeid ei tohi ülekoormata. Ka elektriliste kuuseküünalde vigased juhtmed võivad põhjustada tulekahju.
3) Toitu küpsetades ärge unustage end teleri ette.
4) Ärge hoidke küttekollete vahetus läheduses kergesti süttivaid esemeid.
5) Lahtine tuli ei tohi jääda järelevalveta, küünlad tuleb asetada tulekindlale alusele ning ohutusse kaugusesse kergesti süttivatest esemetest.
6) Ärge liialdage kütmisega – kütke mõõdukalt ning vastavalt küttekeha kuumataluvusele. Siiber sulge alles siis, kui sütel ei ole enam leeke.
7) Ja lõpetuseks – viimane kustutab tule! Küünlad, kaminad ning teised lahtise tule allikad tuleb kodunt lahkudes või magama minnes kustutada.

Tõelist jõulurahu ja tuleohutut uut aastat!

Vaata Päästeameti jõulusoovide videoklippi:

Allikas: Päästeamet

Vaata veebist oma kodu lähedal asuvaid ohtlikke ettevõtteid

Sellest nädalast on kõigile inimestele kättesaadav ohtlikke ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid puudutav kaardirakendus, millega saab tutvuda Maa-ameti kaardiserveris. Sealt leiab informatsiooni Päästeametile teadaolevate ettevõtete asukoha, ohuala, käideldavate ohtlike ainete ja ohu tüübi kohta, mida igaüks võib otsida oma kodukohaga seonduvalt.

Ettevõtmise eesmärgiks on tuua ohtlikke ettevõtteid puudutav informatsioon võimalikult mugaval moel inimesteni ning kõigi asutusteni, keda see suuremal või vähemal määral puudutab. Eelkõige peaks rakendus huvi pakkuma kohalikele omavalitsustele ning planeeringute ja ehitusprojektide koostamise ja kooskõlastamisega seotud asutustele ning ohustatud aladel viibivatele inimestele.

Päästeametile teadaolevalt on hetkel Eestis 52 suurõnnetuse ohuga ja 523 ohtlikku ettevõtet. Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted on kemikaaliseadusest tulenevad ohtlikke aineid alammäärast või künniskogusest suuremas koguses käitlevad ettevõtted.

Kaardirakenduse projekt valmis Lõuna-Eesti Päästekeskuse, Maa-ameti ning Päästeameti koostöös.

Ohtlike ning suurõnnetuse ohuga ettevõtete kaardirakenduse leiab siit.

Allikas: Päästeamet

Mulgimaal otsitakse ohukohti

Viljandi maavalitsuse tervisetuba kutsub kuni 1. novembrini Viljandimaa elanikke üles märkama ja teada andma ohukohtadest. 

Ohukohaks võivad olla halvasti hooldatud spordi- ja mänguväljakud, turvamata ujumiskohad, valesti planeeritud haljastus, lahtised koerad, hooletu parkimine ja õueala märkide puudumine, lagunevad hooned, katkised teed, avatud kommunikatsioonisüsteemid, samuti tegevusetute noorte kogunemise kohad, alkoholi kuritarvitamise paigad jms. 

Kogutud info aitab kohalikel omavalitsusel olukorda ohutuse ja tervise aspektist analüüsida ning astuda samme, et tagada elanike turvalisus.

Hummuli kool sai uued tuletõkkeuksed

Ära maksa maksuLõpule on jõudnud projekt “Hummuli Põhikooli tuletõkkeuste paigaldamine”, mille tulemusena on koolis paigaldatud kolm korrustevahelist tuletõkkeust.

Hummuli vallavalitsuse teatel kujunes projekti koguamaksumuseks 88 176 krooni. Projekti rahastas Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programm. Vald sai programmist selle projekti jaoks toetust 57 544 krooni ja valla omafinantseering oli 30 632 krooni.