SOOJAPUHUR JA LEEKLAMP ON KIIRED TORUDE SULATAJAD JA HOONETE SÜÜTAJAD

Soojapuhur ja leeklamp on kiired nii torude sulatamises kui ka majade süütamises. Illustratiivne foto: Urmas Saard / Külauudised

Liljan Männiste, Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal

Külmad ilmad ohustavad enim soojustamata või kütmata ruumides ning vanemates majades paiknevaid torusid, mida koduomanikud aga pahatihti tuleohtlike võtetega sulatama kipuvad.

Käesoleva talve ekstreemsetes külmakraadides on paljud koduomanikud end leidnud ebamugavast olukorrast, kus torude külmumise tõttu on nende veevarustus katkenud ning igapäevaelu häiritud.

„Enamasti külmuvad torud ruumides, mida ei köeta, mis on puudulikult soojustatud, samuti maamajades, saunaruumides ja välisseinas asuvas vannitoas. Tihti on süüdi ehituslikud vead, torustiku ümber oleva isolatsiooni vananemine või kehv paigaldus,“ selgitas torude külmumise põhjuseid Seesami varakahjude valdkonnajuht Kristel Kobi.

Hooletusest tingitud õnnetused esirinnas

Kindlustaja sõnul käivitub sellistes olukordades paljudes koduomanikes sisemine MacGyver ning appi võetakse käepärased vahendid nagu soojapuhurid, föönid, radiaatorid ja leeklambid.

Neist kõige ohtlikum on vaieldamatult lahtine tuli, mis võib lõhkuda jäätunud toru ning süüdata kiirelt ka maja. Kuigi kodustes tingimustes kasutatakse torude sulatamiseks ka tööstuslikku fööni, on selle tööriista temperatuur nii kõrge, et võib hooletul kasutamisel puitfassaadi süüdata, kust tuli päris nobedasti laudise ja põrandate alla levib. Võib vaid ette kujutada, mis saab sellises olukorras mõnest saepuruga soojustatud vanemast majast.

kui sulatamisel kasutada kuumust kiirgavat seadet, siis kandub kuumus mööda metalli edasi ning põleng võib tekkida hoopis mujal

„Arvestama peab ka asjaoluga, et kui sulatamisel kasutada kuumust kiirgavat seadet, siis kandub kuumus mööda metalli edasi ning põleng võib tekkida hoopis mujal. Meil on olnud juhuseid, kus süttinud on torude ümber kasutatud ehitusvaht ja vahelagi, mille vastas kuumutatavad torud on,“ rääkis Kobi.

Seesami esindaja toob ka näite kahjust, kus majaomanik hakkas pööningul ohutuna näiva väikese soojapuhuriga külmunud toru sulatama. Kuna puhuri sees olnud metallosad kuumenesid kõrgete temperatuurideni, õhus lendles palju tolmu ja villaebemeid, mis sattusid vastu tuliseid detaile ning siis omakorda puhuri töö käigus tagasi tolmusesse ja lihtsasti süttivasse keskkonda, oli tagajärjeks tulekahju.

Põhilise probleemina koduste sulatustööriistade puhul näeb kindlustaja hooletust.

hullemal juhul levib tuli juba liiga kaugele enne kui koduomanik midagi märkab

„Inimene paneb torud sulama ja läheb ise samal ajal muid asju tegema. Föön või puhur võivad samal ajal aga üle kuumeneda ja süüdata seina, hullemal juhul levib tuli juba liiga kaugele enne kui koduomanik midagi märkab ja ise tulekahjule piiri jõuab panna,“ hoiatas Kobi.

Kõige ohutum on torusid soojendada küttekaablite või auruga, veel parem oleks kohale kutsuda vastavaid töid teostavad spetsialistid. Kodusest soojapuhurist võib olla kasu, ent sellisel juhul ei tohiks väikest abilist hetkekski järelevalveta jätta, puhuri töökindlus peab olema kontrollitud ning lisaturvalisuseks võiks käeulatuses olla ka tulekustuti.

„Kui majaomanikule on torude külmumise probleem teada, tuleb ilmateatega sõbraks saada, külmade saabudes kraan tilkuma jätta ning torude kohalt lumi puhastamata jätta. Viimase puhul on nimelt tegemist loodusliku soojahoidjaga. Kindlasti ei tasu uut talve ja külmakraade ootama jääda, vaid ilmade soojenedes võtta ette hoopis torude soojustamine,“ soovitas kindlustaja.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga