noored

Kagu Kabujalakõsõ noorterühm etendab väikelinna elu

Täna, 20. märtsil kell 19 saab Võru Kandles näha Põlvamaa noorterühma Kagu Kabujalakõsõ tantsulavastust “1994”.

Teatraalne tantsulavastus on uurimuslik-dokumentaalne tagasivaade Eesti elule ja inimestele aastast 1994. Kuidas elati ja milliste mõtetega viidi täide oma unistusi ühes Lõuna-Eesti väikelinnas. Kuidas ühe kogukonna erinevad liikmed ja organisatsioonid reageerisid ühiskonda mõjutanud sündmustele ning arengutele Eestis ja maailmas.

Täna, 20 aastat hiljem, saame me analüüsida ja selgitada oma riigi ja inimeste lähiajalugu kasutades selleks erinevate kunstiliikide anarhistlike vorme. Lavastuse kunstiliseks alusmaterjaliks on 94. aastal eesti meedias ilmunud artiklid ja portreelood. Täna võime öelda, et “olukord oli 1994. aastal sitt, aga see oli meie tuleviku väetis”.

Tantsulavastuse lavastajaks ja muusikaliseks kujundajaks on vabakutseline näitleja ja lavastaja Tarmo Tagamets, kellega Kagu Kabujalakõsõ tegi esmakordselt koostööd 2013. aasta kevadel II Uma Peol. Tagamets on antud lavastusse välja valinud 4 rühma tantsijat – Ingrid Vanahunt, Mari Rüütli, Henri Tamm ja Margus Hoop. Lisaks tantsijatele on laval ka näitleja, kelleks on Martin Liira.

Piletid hinnaga 3 € eelmüügis Võru Kandle kassas (tel. 78 68 676) ja tund enne algust kohapeal.

Gümnasistid lähevad vaheajal tippettevõtetesse praktikale

17-21. märtsil saadab MTÜ Praktikum Eesti esmakordselt targad ja tublid gümnasistid juhtivatesse ettevõtetesse praktikale. Proovile pannakse nii õpilaste kui ka ettevõtete võimed. Praktikumi asutajad ise on 12. klassi õpilased.

Koolivaheajal teevad andekad keskkooliõpilased tõsised sammud tulevase karjääri suunas. 5 päeva jooksul tehakse tutvust unistuste ametikohtadega. Siiski ei jää asi vaid vaatlustasandile. Noored saavad ka ise tööle käed külge lüüa ning ennast tõestada. Lisaks olemasolevatele oskustele õpitakse uusi.

Praktikante on oma tiiva alla võtnud juba Eesti Energia, ESTCube-1, Eesti Ajalehed ja Delfi, Raadio Uuno, Lextal Advokaadibüroo, PR Polhelm ning mainekas nimekiri täieneb peagi. Tulevaste praktikakohtade järjekordades ootavate tublide noorte huvid ulatuvad kunstist inseneerikani. Seetõttu ootab Praktikum pakkumisi ka teistelt ettevõtetelt olenemata valdkonnast.

Praktikumi eesmärk on luua kontakte ettevõtete ning noorte vahel, et teha neid tööturul vanade kaladega võrdväärsemaks. Lisaks näevad noored, mida õieti nende unelmate töökoht endast kujutab. See võimaldab omakorda eriala valikus teadlikumaid otsuseid teha. Gümnasistid saavad ettekujutuse praktilistest oskustest, mida potentsiaalne tulevane tööandja neilt ootab ning võimaluse neid oskusi lihvida. Ettevõtete kasu seisneb lisaks sotsiaalsele vastutustundlikkusele aga järelkasvu tekitamises ning noorte karjäärivalikute suunamises.

MTÜ asutajateks on 4 noort – Liisa Aavik, Ander Hindremäe ning kaksikud Ragnar ja Rainer Lusmägi, kes kõik on 2013. aasta Eesti parimate õpilasfirmade varasemad tegijad. Meeskonna viies liige Timothy H. C. Tamm on aga võitnud saate Rakett 69. Lisaks on noorte CV-d on pungil muid saavutusi ja kogemusi. Nüüd on nad võtnud oma südameasjaks teistelegi keskkooliõpilastel põnevaid kogemusi ja võimalusi pakkuda. Praktikumi mentor on Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink.

Vaheajaks on aina populaarsemaks muutuval Praktikumil küll juba kandidaadid olemas, kuid endiselt on võimalus kodulehel end suvel toimuvateks praktikateks registreerida. Tuleb lihtsalt kodulehel täita ankeet ning kirjutada valmis hea motivatsioonikiri. Kõige selle kohta saab infot aadressil www.praktikum.ee. Praktikumi facebooki lehel toimub „fännide“ pidev kursishoidmine kõigi uute võimalustega, millest muidu ehk linnapeal ei kuuleks.

Käesolev projekt on käivitatud Eesti Energia koolinoorte ettevõtlikkusideede konkursi ja arenguprogrammi ENTRUM raames.

Noorteühingute tegevust toetatakse poole miljoni euroga

Noorteühingu aastatoetuse eesmärgiks on noorteühingute võimekuse tõstmine ja noorsootöö ning noortepoliitika riiklike eesmärkide saavutamine. 2014. aasta prioriteediks aastatoetuse eraldamisel on noorte huvide ja oskuste arendamine eesmärgiga aidata noorel teha häid valikuid edasiseks õppimiseks ja/või tööeluks.

Noorteühingu aastatoetuse saamiseks esitati 21 taotlust, hindajate kogu tegi ministrile ettepaneku toetada 17 noorteühingut. Toetatud noorteühingud hõlmavad üle 14 tuhande noore.

Eesti Noorsootöö Keskuse asedirektori Kaur Kötsi sõnul soovitakse sel aastal toetusega suurendada noorteühingute võimekust kaasata ka mitteaktiivseid noori oma tegevusse. „Noored, kes on koolist väljalangemisohus või juba väljalangenud ning töötud noored vajavad erilist tähelepanu ka noorteühingute tegevuses,“ selgitas Kötsi.

Tänavu pälvisid riikliku toetuse järgmised ühingud: Avatud Vabariik, Eesti Gaidide Liit, Eesti Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlike Ühingute Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Skautide Ühing, Eesti Väitlusselts, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Noorteühendus ELO, Noorteühing Eesti 4H, Noorteühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis, Tegusad Eesti Noored, Urban Style, YFU Eesti, Eesti Breiktantsu Liit, Eesti Tänavaspordi Liit ja B.G. Forseliuse Seltsi noortekogu.

Noorteühingute rahastamist koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab ministeeriumi hallatav riigiasutus Eesti Noorsootöö Keskus, mille põhieesmärk on noorsootöö arendamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.

Allikas: Eesti Noorsootöö Keskus

Vanemuise teater pakub koolivaheajal eriprogrammi

Algavaks kevadiseks koolivaheajaks on Vanemuine just nooremale teatrisõbrale mõeldes valinud mängukavasse ühtekokku 12 etendust. Mitmed koolivaheaja nädalal toimuvad etendused on erilised ja Vanemuise suures majas saab tutvuda laste joonistusvõistluse „Nägin teatrit“ imevahvate töödega.

Teatri Kodus saab eeloleval nädalal vaadata lastelavastusi – „Väikese onu saaga“, „Kessu ja Tripp“, „Kuldvõtmekese lugu“, „Pettson ja Findus“ ning „Armunud kastis“. Vanemuise väikeses majas etendub „Totu kuul“ ning suures majas mängime menukaid kogupere muusikale „Detektiiv Lotte“, „Helisev muusika“ ja „Mary Poppins“.

20. märtsil, algusega kell 18 tähistab „Detektiiv Lotte“ oma 100. juubelietendust mitmete üllatuste, kingitustega ja erikülalistega. Juba tund varem (ehk kell 17) on kõik lapsed oodatud teatrisse Vanemuise Kollaste Kasside seltsi, kellega koos saab meisterdada Lottele õnnitluskaardi. Loe edasi: Vanemuise teater pakub koolivaheajal eriprogrammi

Täna öösel räägivad noored… IT-st aastal 2030

Täna, 14. märtsi õhtul kogunevad noored ja nooremeelsed noortekeskustesse üle Eesti, et IT ÖÖ-l nuputada, milline on meie tulevik seoses infotehnoloogiaga (IT), miks IT on põnev ja kuidas on see seotud teiste eluvaldkondadega ning miks tasub IT-d õppida. Kogu õhtu ja öö kestvate tegevuste mõte on näidata noortele seoseid infotehnoloogia ja teiste eluvaldkondade vahel ning kummutada müüte IT keerukuse kohta. Töötubade ja koolituste käigu saadakse uusi oskusi ja kogemusi.

Sel aastal on IT ÖÖ pealkiri “Eile, täna, homme – IT 2030”. Noored üle Eesti korraldavad ajurünnaku teemal, milline võiks olla IT tulevik aastal 2030.

„Oleme püüdnud aasta-aastalt minna noorte jaoks harivamaks ja liita erinevaid elemente,“ selgitas Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) projektijuht Doris Põld. „Näiteks esimestel aastatel mõtlesid noored välja ideid, kuidas elu paremaks muuta oma kodukeskkonnas. Tänavu on praktiline väärtus veebiturvalisuse koolitusel, mille viime IT ÖÖ-l läbi otseülekande vahendusel, Eesti IT Kolledžis paikneva stuudio kaudu. Kõikides noortekeskustes toimuvad töötoad, selleks on appi tulnud tublid tudengid ja Vaata Maailma toel nutilaborid, kes teevad robootika, programmeerimise, video koostamise jm töötubasid.“

Tegevused keskustes algavad kl 18. Omavahel ollakse ühenduses erinevate suhtlusvahendite abil ning tegevusi on kõigil huvilistel võimalik jälgida http://www.startit.ee vahendusel. IT ÖÖ-d juhitakse IT Kolledži stuudiost, kus tehakse reaalajas lülitusi osalevatesse keskustesse. Öö jooksul tekkinud ideed vormistatakse varahommikuks taasesitatava meediana (audio, video, plakat, tekst, esitlus jne) ja esitatakse Vaata Maailma üle-eestilisele konkursile „NutiVõistlus 2014“, mille raames antakse välja eriauhind „Säravaim idee ühe ööga“ auhinnafondiga 500 eurot. Loe edasi: Täna öösel räägivad noored… IT-st aastal 2030

Tallinna noortekeskused pakuvad noortele arendavat ja lõõgastavat koolivaheaja programmi

14.–23. märtsini kestval koolivaheajal pakuvad Tallinna noortekeskused mitmekülgseid tegevusi igas eas noortele. Toimuvad linnalaagrid, ekskursioonid, harivad kohtumised ja huvitavad õpitoad. Koolivaheaja tippsündmusteks on IT-öö Kopli noortekeskuses ja rahvusvaheline trikirulluisutajate võistlus Pääsküla noortekeskuses.

Igal päeval pakuvad noortekeskused võimalust osaleda erinevates meisterdamis- ja kunstiprogrammides ning spordivõistlustel. Koolivaheaja nädalat rikastavad erinevate asutuste külastused ja kohtumised huvitavate inimestega ning lõbusad linnalaagrid Haabersti noortekeskuses ja Mustamäe Avatud Noortekeskuses.

Kopli noortekeskuses algab koolivaheag IT-ööga 14. märtsi õhtul. Kogu vaheaja nädalal saavad arvutimängu huvilised osaleda ´Dota 2` võistlusel, kus noored saavad omavahel suheldes keelepraktika eesti ja vene keeles. Samuti saab kuulata subkultuuri loengut reggaest ja rastafarist, osaleda noorte korraldatud võistlustel ning harjutada maalimist ja tarbekunsti tegemist. Loe edasi: Tallinna noortekeskused pakuvad noortele arendavat ja lõõgastavat koolivaheaja programmi

Tallinna Ülikooli kammerkoor kutsub meeleolukale naistepäevakontserdile

Naistepäevanädalal astub Tallinn Ülikooli kammerkoor Tallinnas ja Tartus üles naistepäevakontserdiga “Ära nuta neiukene”. Ette on valmistatud spetsiaalne programm, mis paneb südame tuksuma ning jala tatsuma. Esitatakse meeleolukamaid teoseid muusikalidest, filmidest, samuti laule pop-artistide repertuaarist. Kammerkoori dirigeerib Sander Tamm, klaveril saadab Rain Rämmal. Kontserdid toimuvad 6. märtsil Tallinnas, Hopneri majas algusega 19 ning 8. märtsil Tartus Ülikooli aulas algusega kell 18. Pileteid saab osta Piletilevist ning pool tundi enne algust kohapeal. Kooris, mis on võitnud mitmeid auhindu rahvusvahelistel mainekatel konkurssidel, laulavad enam kui kümne eriala üliõpilased ning vilistlased. Laiemale publikule on Tallinna Ülikooli kammerkoor tuntud kui “Laululahingu” koor. Koori on läbi aegade dirigeerinud Merike Aarma, Paul Purga, Mikk Saar, Aarne Saluveer, Aivar Leštšinski.

Eesti Energia pakub üle 100 praktikakoha

Eesti Energia pakub sel kevadel ja suvel kõrg- ja kutsekoolide õppuritele rohkem kui 100 praktikakohta. Praktikante ootavad kõik Eesti Energia kontserni ettevõtted üle Eesti.

Eesti Energia ootab praktikale erineva tausta ja ettevalmistusega noori, nii kutsekoolidest kui ülikoolidest. Praktikakohti pakutakse kõikides ettevõtte tegevusvaldkondades: põlevkivi kaevandamises, elektri, soojuse ja vedelkütuste tootmises, energia jaotamises ja müügis või hoopis äriarenduse üksustes uudsete äri- ja tehnoloogialahenduste loomisel.

Eesti Energia välise järelkasvu projektijuhi Mirjam Lindpere sõnul pakub praktika Eesti Energias kõrg- ja kutsekoolide õppuritele võimalust saada ettekujutus eesootavast tööelust.

“Praktika pakub tudengile head võimalust omandada töökogemust valitud erialal ja saada uusi teadmisi parimate asjatundjate juhendamisel. Ettevõtte jaoks on praktika hea võimalus tutvuda ettevõtlike ja asjatundlike noortega, keda saab pärast kooli lõpetamist Eesti Energia meeskonnaga liituma kutsuda,” julgustas Lindpere Eesti Energiasse praktikale kandideerima.

Sõltuvalt praktikandi ettevalmistusest ja ülesannetest maksab Eesti Energia praktikantidele tasu ning tublimatele võidakse praktika lõppedes teha tööpakkumine edasiseks tööks Eesti Energias.

Kõrgkoolidest ootab Eesti Energia praktikale eelkõige järgmiste valdkondade õppureid – automaatika, ehitus, elektro- ja soojusenergeetika, geoloogia ja mäendus, IT, keemia ja kütuste tehnoloogia, masinaehitus ja mehhatroonika, tootearendus, matemaatika, statistika ja majandus. Kutsekoolide õppuritest on oodatud eelkõige järgmistel erialadel õppijad – automaatik, elektrik, keemiaprotsesside operaator, keevitaja, mehhatroonik ja soojusseadmete käitaja. Praktikakohti pakutakse ka teiste erialade õppuritele.

Ülevaadet pakutavatest praktikakohtadest leiab Eesti Energia kodulehelt aadressilt www.energia.ee/praktika. 4. märtsil saab praktikavõimaluste kohta lisainfot ka Võti Tulevikku karjäärimessilt. Avaldusi praktikakohtadele kandideerijatelt oodatakse hiljemalt 31. märtsiks.

Möödunud aastal käis Eesti Energia ettevõtetes kokku ligi 300 praktikanti.

Eliis Vennik

Maanteemuuseumi liiklusprogrammid on uuenenud ja senisest paindlikumad

Liikluskasvatus on maanteemuuseumi südameasjaks olnud juba aastaid. Selle aasta maikuust pakub muuseum uuenenud liiklusprogramme, mis on muutunud senisest paindlikumaks, arvestades enam laste ja õpetajate soovide ning kooliprogrammis sisalduvaga.

Uuenenud programmid koosnevad erinevatest moodulitest, mis lihtsustab õpetaja valikut ja annab ülevaate, millised õppetegevused sobivad just kindla vanusega lastele. “Õpetaja saab koos õpilastega kokku panna neile kõige sobilikuma liiklusprogrammi ning põnev tegevus võib alata!” tutvustas uut programmi ülesehitust maanteemuuseumi liikluskasvatuse pedagoog Triinu Õispuu.

Moodulitega saab tutvuda!

Loe edasi: Maanteemuuseumi liiklusprogrammid on uuenenud ja senisest paindlikumad

Tudengikonverents uurib, kuidas vähendada reostust

28. veebruarist kuni 2. märtsini Pühajärvel toimuval säästva arengu teemalisel konverentsil „Reostan – järelikult olen olemas?“ osaleb enam kui 100 teadushuvilist. Konverentsil esinevad eri valdkondade eksperdid nii Eestist kui välismaalt, et diskuteerida inimese ja majanduse rolli üle reostuses ning üheskoos lahendusi leida.

„Reostusega puutub meist igaüks mingil moel kokku, niisiis saame ja peame küsima, kust on see reostus tulnud, millised on reostuse tekkimise majanduslikud tagamaad, kuidas me seda reostust vähendada saaks,“ selgitab TalveAkadeemia projektijuht Kärt Einasto konverentsi olulisust. „Reostus ja sellega tegelemine pakub väljakutseid nii majandus-, sotsiaal- kui ka loodusteadlastele ning konverentsi eripära seisnebki selles, et reostuse temaatikale vaadatakse mitme kandi pealt.“

Reostuse tagamaid aitavad mõtestada Garri Raagma, Margit Keller, Heikki Kalle, Erik Puura, Lauri Tammiste, Madis Kõrvits, Anne Kahru, Richard Reibstein jpt. Teemad ulatuvad tarbijakultuurist riidetööstuseni ning nähtamatust reostusest valitsuse reostuspoliitikani. Konverenstil esitatakse tänavuse TalveAkadeemia teadusartiklite konkursi parimad tööd. Loe edasi: Tudengikonverents uurib, kuidas vähendada reostust

Mudel-Euroopa Parlament võtab luubi alla ELi suhted Ukrainaga

Loetud päevad pärast Ukrainas toimunud pöördelisi sündmusi arutab Ukraina-ELi suhete teemat 120 Eesti erinevaist paigust õpilast, kes kogunevad 28. veebruaril Tallinna Inglise Kolledžis ja Riigikogus toimuval Euroopa Parlamendi simulatsioonikonverentsil. Mudel-Euroopa Parlamendi (MEP) töö toimub kaheksas komisjonis, kus nelja päevaga mängitakse läbi parlamenditöö erinevad etapid. Simulatsioon kulmineerub 3. märtsil Riigikogu istungite saalis toimuva täiskoguga, kus noored esitlevad, väitlevad ja hääletavad kõigi kaheksa resolutsiooni üle.

“Tänasel hetkel, kus tähtsad otsused ning olulised sündmused mõjutavad suurt osa maailmast, on oluline, et ka noored teaksid, millist mõju rahvusvaheline koostöö omab. Mudel-Euroopa Parlamendi sessioonil osalemine pakub hea ülevaate ja kogemuse ühtsest otsustamisprotsessist.” ütles Eesti MEP 2014 sessiooni president Els Heile.

Lisaks EL-Ukraina edasiste suhete küsimusele tulevad arutlusele teisedki päevakajalised teemad nagu EL julgeolekupoliitika ja sekkumine Kesk-Aafrika humanitaarkriiside lahendamisse, vabakaubandusleppe läbirääkimised USA-ga, kodanike järele luuramise tingimused ja piirid, pikaajaline energiapoliitika, õiglane kaubandus ja rahvusvähemuste integratsioon. Muuhulgas pöördutakse ka tagasi EL aluslepingute juurde, et leida viis, kuidas tagada EL liikmesriikides Kopenhaageni kriteeriumite täitmine ka pärast ühinemist. Läbivalt tuuakse sisse liikmesriikide rahvuslike huvide tasakaalustamise küsimus, mis on EL otsustusprotsessi simuleerimisel osalejatele paras väljakutse. Loe edasi: Mudel-Euroopa Parlament võtab luubi alla ELi suhted Ukrainaga

Lõuna-Eesti noored saavad tasuta karjääriõppekursust

Käivitub projekt “Noorte elukestvas õppes osalemise ja tööhõive suurendamine Tartu -, Põlva-, Jõgeva- ja Võrumaal.”

Projekti raames korraldatakse 16-29-aastastele töötutele noortele, kelle haridustee on katkenud hiljemalt 2010/2011 aastal ja kes elavad Tartu -, Jõgeva-, Põlva- või Võrumaal, tasuta karjääriõppekursus Tartus. Lisaks kursusele hüvitatakse sihtgruppi kuuluvatele noortele sõidukulu, mis noorel võib tekkida koolituspaika sõitmisel ning makstakse iga osaletud päeva eest noorele ka stipendiumit 3.84 eurot.

Kursus toimub kokku kaheksa korda, mille jooksul saavad noored:

leida motivatsiooni iseeneses
infot õppimisvõimaluste ja töömaailmas toimuva kohta
juhiseid enda paremaks tundmaõppimiseks ja tuleviku planeerimiseks
peronaalsel juhendamise koostada CV ja osaleda tööintervjuu simulatsioonil
osaleda Tartu Kutsehariduskeskust tutvustaval ringkäigul
tunnistuse kursusel osalemise kohta.

Info karjääriõppekursuse kohta asub siin, kursusele saab registreeruda siin.

Tulekul Rõuge TV otsesaade

Uue nädala teisipäeval, 21. jaanuari õhtul kell 19.00 läheb eetrisse järjekordne Rõuge TV uudiste otsesaade. Seekordne saade saab olema eriti põnev, muuhulgas toimub saate käigus valla kodukohakampaania auhindade loosimine.

Loosimisega leiavad uued omanikud Samsungi 32″ nutiteler, iPad 4, Grethe Rõõmu fotostuudio kinkekaart, Rõuge lasteaia aastane õppemaks, valla ürituste priipääsmed ja muudki. Loosisedelitel on kirjas uued ja endised valla elanikud. Võiduvõimalus on kõigil vallakodanikel.

Lisaks põikame saate käigus ujumisbussiga Väimela ujulasse, Martin Marki fotonäitusele, külla veteransportlasele Karin Lainele ja näeb muudki huvitavat. Seega poleerige monitorid, kloppige diivanipadjad ja kutsuge kogu pere kokku, sest MEID PEAB NÄGEMA!

Otsesaade algab teisipäeval kell 19.00 ja see on jälgitav siin – http://www.youtube.com/watch?v=c87VeUiDnZI

Allikas: Rõuge TV, www.facebook.com/rougetv

Tartu tantsuklubis teeb muusikat ansambel Tuustar

Fotol on ansambel Tuustar musitseerimas 5. oktoobril 2013 Riias tantsufestivalil “Baltijas danču naktis”. Foto: Kristjan Pallav.

Tartu tantsuklubi: Tuustar
15. jaanuaril 2014 kell 20.00-24.00
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Järgmises Tartu tantsuklubis on taaskord Tiigi seltsimaja (Tiigi 11) lava noorte rahvamuusikute päralt. Tuustar on ansambel, kuhu kuuluvad noored rahvamuusikahuvilised, kes on pärit Jõgevalt ja Jõgevamaalt. Tegutsetakse Jõgeva Muusikakoolis ning koos musitseeritakse juba kuuendat aastat. Rõõmsameelsetele tuustaritele meeldib, kui kohalolijad kuulavad nende pillimängu tantsides, kuna repertuaargi on valdavalt tantsuline ja kaasakiskuv. Mängitakse nii Eesti rahvatantse, aga ka naaberrahvaste tantsupärle. Ansambel on käinud erinevatel festivalidel, esinenud paljudel kontsertidel ja korduvalt tantsuks mänginud Tartu tantsuklubis.
Tuustarid (ansamblis musitseerivad): Artur Aunap (kontrabass), Eha Niglas (ansambli juhendaja, akordion), Hanna Grete Allev (klarnet), Kerlyn Roosipõld (flööt), Ketlin Kallo (klarnet), Laura Mikk (viiul) ja Stina Heinola (ukulele).

Tuustari esinemine kontserdil, mis toimus Riias 5. oktoobril 2013 tantsufestivalil “Baltijas danču naktis”, videoklipis 15:03-23:23.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Soovitame enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid ja sõpru.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.

Lisateave tel +372 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Isamaalise omaloomingu konkurss ootab osalejaid

Põlva maavanem koos Kaitseliidu Põlva malevaga kuulutab välja noorte Isamaalise omaloomingu konkursi. Noorte töid oodatakse 21. veebruariks.

“Konkursil osalejatel palume mõtestada ja väljendada oma arusaama ning suhtumist Eesti Vabariiki kui nende oma riiki, mille kodanikud ja elanikud nad on, samuti omariikluse ja vabaduse tähtsusest laiemalt,” selgitas Kaitseliidu Põlva malevapealik Janel Säkk.

Võisteldakse neljas erinevas kategoorias:

I – õpilased klassides 1-4 (algkool). Ülesanne: joonistada PILT

II – õpilased klassides 5-9 (põhikool). Ülesanne: kirjutada LUULETUS

III – õpilased klassides 10-12 (keskkool/gümnaasium). Ülesanne: kirjutada ESSEE (maksimaalselt 2 A4 lehekülge)

IV – üliõpilased. Ülesanne: kirjutada ESSEE (maksimaalselt 2 A4 lehekülge)

Tingimuseks on, et osalejad peavad õppima ja elama Põlvamaal.

Valminud võistlustööd palume toimetada hiljemalt 21. veebruariks 2014 Kaitseliidu Põlva maleva staapi (Võru tn 3, Põlva). Tööd tuleb märgistada vastavalt: ees- ja perekonnanimi, kooli nimi ja klass.

I, II ja III kategooria esimesed kolm kohta on auhinnalised kohad. IV kategooria puhul läheb välja eriauhind. Koolid, kes osalevad kõigis kategooriates, võistlevad rändauhinna eest – “PÕLVAMAA AASTA ISAMAALISUSE KANDJA”.

Lisaks avaldatakse iga kategooria võidutööd kohalikus ajalehes ja raadios.

Auhinnad õpilastele ja koolide rändauhind antakse kätte 14. märtsil Orava põhikoolis maavanema ja Kaitseliidu esindajate poolt.

Noored ja otsustajad arutavad – milline on noore roll ühiskonnas?

2.-5.jaanuaril kogunevad Rõugesse Võrumaa erinevate paikade noored, et koos otsustajatega otsida vastuseid küsimustele: mis rolli mängib noor inimene ühiskonnas? Millal peaks noorega arvestama, tema arvamust kuulda võtma? Milline roll on tänasel noorel Võrumaa ja kogu ühiskonna ühises tulevikus? Mis seda rolli peaks kujundama? Selleks, et sõnastada visioon Võrumaa tänasest noorest tulevase Võrumaa tarvis tulevad kokku noored ja erinevate tasandite otsustajad, et ühistes aruteludes jõuda parema teineteisemõistmiseni ja vähendada polariseerumist, et üks grupp otsustab teise grupi üle, vaid et ühised arusaamad ja eesmärgid sünniksid üheskoos.

3. jaanuaril on koos noortega aruteludes Võrumaa omavalitsuste juhid, 4.jaanuaril saame osa aga noorte rollist ühiskonnas läbi erinevate otsustustasandite. Oma mõttteid noortest on lubanud tulla jagama Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm, Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar, Riigikogu liige Kalvi Kõva, Võru Maavanem Andres Kõiv ja Eesti Noorteühenduste Liidu esindaja Kuldar Adel. Loe edasi: Noored ja otsustajad arutavad – milline on noore roll ühiskonnas?

GLEN kutsub noori vabatahtlikeks arengumaadesse

GLEN Eesti programm saadab 2014. aastal kolmeks kuuks laia maailma kümme vabatahtlikku, kes osalevad arengukoostöö projektides Indias, Birmas ning Aafrika ja Kesk-Aasia riikides.

Arengukoostöö Ümarlaua juhi Piret Hirve sõnul on projektil kaks eesmärki. “Esiteks osaleb noor kohalikus projektis, toob kasu sealsele kogukonnale ja saab ise hindamatu kogemuse. Teiseks aitavad kodumaale tagasi tulnud noored tõsta Eesti inimeste teadlikkust arenguprobleemide keerukusest.“

2014. aasta on eriline, kuna Eestist läheb arengumaadesse kõige suurem arv GLEN vabtatahtlikke. Kandideerida saab kümnesse projekti:
1. Aserbaidžaan – poliitikate arengu uurimine
2. Tadžikistan – turismi arendamine
3. Kõrgõzstan – noorsootöö maapiirkondades
4. Birma/Myanmar – kogukondlik haridus noortele
5. Malawi – naisettevõtluse arendamine
6. Kamerun – keskkonnaklubid Buea lastekodudes
7. Etioopia – naisettevõtluse arendamine
8. Kamerun – kohalike algatuste sidumine
9. India – noorte tööhõive edendamine
10. Keenia – HIV/AIDS ennetustöö Loe edasi: GLEN kutsub noori vabatahtlikeks arengumaadesse

Täna algav noorsootöö nädal keskendub noorte tööeluks ettevalmistamisele

Tänasest kuni 15. detsembrini tähistatakse juba kolmandat korda üle-eestilist noorsootöö nädalat, mille fookuseks sel aastal on noorsootöö võimaluste tutvustamine noorte tööle aitamisel.

Noorsootöö nädalaga soovitakse tähelepanu pöörata noorsootöö kaudu loodavatele võimalustele töökogemuse omandamiseks, tööelu paremaks tundmiseks ning selliste oskuste ja teadmiste omandamiseks, mis aitavad noorel tööturul kindlamas seisus olla.

Noorsootöö nädala raames viiakse üle Eesti asuvates noortekeskustes, noorteühingutes ja huvikoolides läbi erinevaid temaatilisi teavitussündmusi, diskussioone ja muid noorsootöö-alased tegevusi. Täpsemad tegevused ja ajakava leiab noorsootöö nädala kalendrist www.entk.ee/kalender

Noorsootöö nädala üldeesmärk on anda noorsootöö tegijatele üleriigiline võimalus nende poolt tehtavat head tööd esile tõsta kohalikul ja riiklikul tasandil nii otsustajate kui ka laiema avalikkuse silmis. Noorsootöö nädal kulmineerub 13. detsembril toimuva noorsootöö inspiratsioonipäevaga, kus võetakse kokku lõppeva noorsootöö strateegia raames toimunud arengud, vaadatakse tulevikku ning samuti tunnustab haridus- ja teadusminister noorsootöö valdkonna parimaid tegijaid.

Noorsootöö nädalat korraldab haridus- ja teadusministeeriumi hallatav riigiasutus Eesti Noorsootöö Keskus. Noorsootöö nädal on osa Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna algatatud Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastusel elluviidavast programmist “Noorsootöö kvaliteedi arendamine”, mille üldeesmärk on tõsta noorte valmidust tööturule sisenemiseks ja seal toimetulekuks tänu noorsootöö teenuste kõrgemale kvaliteedile.

Jaanika Palm

Hiiu Hüljeste edukas sügishooaeg

Sügishooajal on ujumisklubi Hiiu Hüljes ujujad osalenud kolmel võistlusel: Noortesarja esimene etapp ja tiba väiksematele Hüljestele Sõbrakeste esimene osavõistlus, kõige rahvarohkem oli 31. novembril ja 1. detsembril Tartus peetud rahvusvaheliste ujumisvõistluste Aura Open Cup, kus osales üle 400 osavõtja.
Kõige tähtsamad võistlused Eesti noorte ujujate seas on Noortesarja etapid, kus osalesime seekord seitsme ujujaga. Noortesarja esimesel etapil sai Roberta Mikk 50 m vabaltujumises tubli isikliku rekordiga 29,90 teise koha ja 100 m liblikujumises samuti teise koha. Häid kohti saavutasid veel Catlin Hüüdma, Karin Pisa ja Kaisa Ulla.
Sõbrakeste esimesel osavõistlusel tulid medalitele Martin Schneider, kes võitis 25 m distantsil seliliujumises esikoha ja 25 m kroolis teise koha ning Catlin Hüüdma, kes 50 m kroolis sai kolmanda koha ja 50 m seliliujumises teise koha.
Aura Open Cap võistlustel osalesime kümne ujujaga ja tegime kokku 27 starti. Paari valestardi ja valepöörde kõrval tegime ka mõned isiklikud rekordid ja saime palju kogemusi. Edukaim oli Roberta Mikk, kes saavutas endast vanemate konkurentsis nii 200 m kompleksujumise kui 50 m seliliujumises neljanda koha ning mõlemal distantsil ujus uue isikliku rekordi.
Sel aastal ootab ees veel 19.–21. detsembril osalemine Noorte Lühiraja Eesti meistrivõistlustel Tallinnas Kalevi veekeskuses.

TRIINU SCHNEIDER
ujumistreener

Pilt erakogust

Projekt “Lapse hääl!” alustab laste seminaridega Ida-Virumaal

Projekt “Lapse hääl!” toob 5.-6. detsembril kokku kolme vene kooli noored ja nende õpetajad Remniku õppe- ja puhkekeskusesse. Seminari korraldavad UNICEF Eesti, MTÜ Mondo, MTÜ Foorumteater ning MTÜ Lastekaitse Liit.

Esimesel seminaril selgitatakse lastele, mis on laste endi roll oma õiguste ja kohustuste realiseerimisel ja elluviimisel. Selleks töötatakse koos lastega, selgitades neile, mis õigused on neile ette nähtud ning millised kohustused vastavad igale õigusele. Kõik seminarid on üles ehitatud töötubade meetodil: aktiivne osalemine ning kogemine, erinevad mängud ja simulatsioonid ning ühised arutelud.

Samasisuline seminar leidis aset ka eesti õppekeelega koolidele 26.-27. novembril samuti Remniku õppe- ja puhkekeskuses. Siis osalesid seminaril kolme eesti õppekeelega kooli noored ja nende õpetajad, kes läbisid samu töötube.

Lisaks nimetatud seminaridele leiab aset veel kolm seminari: kaks eesti õppekeelega koolidele (Jõhvi gümnaasium, Avinurme gümnaasium, Iisaku gümnaasium), kaks vene õppekoolidele (Narva Paju kool, Kiviõli kool, Sillamäe Kannuka kool) ning üks ühine suveseminar kõikide projektis osalevatele koolide õpilastele. Projekt kulmineerub laste ja noorte enda poolt koostatud lapse õiguste monitooringuga. Projekti raames välja töötatud materjale, mänge ja töövahendeid saavad hiljem oma töös lastega kasutada kõik huvilised.

Võru instituut kutsub lapsi ja noori kirjutama

Võru instituut kuulutab välja 27. laste ja noorte võrukeelsete kirjatööde võistluse „Mino Võromaa”.

Võistlusele oodatakse jutte, luuletusi, naljalugusid, näitemänge, kahekõnesid, laule ehk igasuguseid kirjatöid.

Tänavu saab valida kümne teema hulgast. Teema võib olla, aga ei pea olema jutu pealkirjaks. Kes tahab, võib kirjutada ka mõnel muul, omale südamelähedasel teemal. Hinnatakse ikka vanuserühmade kaupa .

„Mino Võromaa 2014” teemad leiab siit.

Võistlustöid oodatakse hiljemalt 25. jaanuariks 2014 meiliaadressil kaile.kabun@wi.ee. Üks osavõtja saab võistlusel osaleda kuni kolme tööga. Kui töid meili teel saata ei saa, võib käsikirja postitada Võru instituudi aadressil Tartu 48, 65609 Võru. Kõige paremad tööd avaldatakse sarja „Mino Võromaa” 27. lasteraamatus. Peapreemia võitja saab minna Eesti eurosaadiku Ivari Padari kutsel Brüsselisse Euroopa Parlamendi eluga tutvuma.

Ruusmäel vanaimä man – Eesti aasta vanaimä man

Viis last ja 14 latsõlast hoitva umma vannaimmä, inneskist Ruusmäe kooli algklassõ ja võro keele oppajat Oro Leilit (70) nii väega ja panni uma tundõ nii ilosahe kirja, et Leili valiti timahava Eesti aasta vanaimäs.

«Ku ma sai kutsõ pääliina, sis tükk aigu mõtli, et mis taa asi tähendäs. Sis tull’ miilde, kuis tütär käve mu man arvutist pilti otsmah, koh ma latsõlatsiga üteh olõ,» selet’ hää detektiivinõnaga Leili. «Küsse sis tütre käest ja tä ütel’ as’a är.»
Eesti vanavanõmbidõ fond tennäs’ säitsmendät aastat kümmet imelist vannavanõmbat ja valisi neländät aastat näide siäst viil aasta vanaimä ja vanaesä.

Leili arvas’, et kimmähe om timäst pall’o tublimpi. «Aasta vanaesä kasvatas ütsindä kolmõ latsõlast, mul käävä latsõlatsõ iks õnnõ küläh!»

Leili vällävalimisõl mõiu arvada latsõlatsi ilosa ja süämest kirja pantu hää sõna, näütüses: «Mi vanaimä om mi jaos kõgõ olõman olnu ja avitas sis kah, ku sa esi viil arvogi saa-i, et sul api vaia om. Vanaimä om kõiki opanu lugõma, avitanu koolitüüd tetä, üllätüs-taskuraha pangakontolõ tekütänü, toonu meile maitsvit purgisüüke ja tsäihaino, kõlistanu inne tähtsit kontrolltöid ja eksämme. Tä tund kõgõ huvvi, kuis meil lännü om ja om läbi lugõnu suurõmba jao mi loomingust, eski magistritüü, mille sisu tälle võõras jääs. Kõgõ löüd tä põhjusõ meid kittä ja mi ettevõtmiisi julgusta.»

Päält ummi latsõlatsi om Leili umas võtnu viis kasulatsõlast. «Nigu seoilmaao elo om – kärgpere muudu asi,» selet’ tä.
Latsõlatsõ tulõva Leili mano päämidselt koolivaheaol. Nigu nä esi omma ütelnü, kisk määnegi vägi näid iks Ruusmäele – vanaimä man om näid kõgõ hulga kuun ja lusti pall’o. Loe edasi: Ruusmäel vanaimä man – Eesti aasta vanaimä man

Reedel algab Eesti suurim noorte infomess Teeviit 2013

Reedel ja laupäeval, 29.-30. novembril toimub Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses (Pirita tee 28) Eesti suurim noorte infomess Teeviit 2013. Ligi 150 organisatsiooni (kutse-ja ülikoolid, noorteorganisatsioonid, ettevõtted jne) jagavad messil infot arukate tulevikuvalikute tegemiseks.

„Messilkäik annab hea võimaluse koguda informatsiooni erinevate valikute kohta, tutvuda erinevate ametite köögipoolega ja vahetada kogemusi asjatundjate ja eakaaslastega. Kaalutletult tehtud valik loob paremad eeldused tulevikueesmärkide saavutamiseks,“ sõnas Teeviit 2013 projektijuht Jaanika Palm.
Loe edasi: Reedel algab Eesti suurim noorte infomess Teeviit 2013

Analüütikute hinnangul on Eesti noortes äratatud teadushuvi hoogsalt

Eestis on viimastel aastatel hoogsalt tegeletud noorte teadushuvi äratamisega, selgub täna avaldatud Praxise analüüsist, mille tellis Eesti Teadusagentuur.

Analüüs toob välja, et aastail 2007–2011 on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas toimunud enam kui 250 noortele mõeldud algatust või projekti, mille eesmärk on olnud soodustada noortes huvi teaduse ja tehnoloogia, teadlase ja inseneri elukutse vastu. Igas vanuses noortel on olnud võimalus võtta osa väga erinevatest võistlustest, töötubadest, teadus- ja tehnoloogiapäevadest, näitustest ja kursustest. Vaadeldud ajavahemikus lisandus hulgaliselt uusi teaduse populariseerimise tegevusi ja nende korraldajaid.

„Tore on tõdeda, et ligi pooled Praxise analüüsitud teadushuvi äratavad tegevused on olnud üle-eestilised. Igas Eesti piirkonnas on leidunud lastele ja noortele vähemalt mõni võimalus teha midagi teaduse ja tehnoloogiaga seotut,” märgib analüüsi üks autoreid, Praxise analüütik Laura Kirss. Ta lisab, et iseasi on see, kas noored ja nende juhendajad või vanemad on need võimalused üles leidnud.

Ohuks peab analüütik seda, et vaadeldud tegevuste seas oli vähem neid, mis kestsid kauem ja tekitasid osalejas sügavama isikliku huvi, rohkem oli ühekordseid üritusi ja projekte. Selgus, et palju oli üksiktegevusi, mis tekitasid teatud tegevuse või valdkonna vastu huvi, kuid nende lõppedes ei leidunud jätkutegevusi, mis arendanuks õpilase huvi edasi. Suurem osa tegevusi on seni olnud mõeldud kolmandale kooliastmele ja gümnaasiumile, jättes tagaplaanile nooremad õpilased.

„Need asjaolud võivad takistada sügavama teadushuvi tekkimist,” tõdeb Kirss. Ta rõhutab, et kui õpilasel ei teki oma huvialavalikuid tehes varakult võimalust teadushuvi arendavaid tegevusi valida, võib teadushuvi jäädagi välja arendamata ja see võib omakorda peegelduda hilisemas karjäärivalikus. Loe edasi: Analüütikute hinnangul on Eesti noortes äratatud teadushuvi hoogsalt

Harjumaa noorte kirjandusvõistlus „Mõistuse ja südamega“

Saue Haridusselts Vitalis kuulutab välja Harjumaa noorte kirjandusvõistluse „Mõistuse ja südamega“. Võistluse läbiv teema on inimese ja tema tegevuse väärtustamine igapäevaelus, milles oleks avastamisrõõm, huumor, põnevus ja reaalsustaju. Oodatud on nii lühijutud, novellid ja lühinäidendeid (ka dramatiseeringuid).

Osavõtu tingimused:

Vanus 15-26-aastat
Kirjatöö pikkus kuni 10 000 tähemärki
Tööd tuleb vormistada normaalkirjas ning tähesuuruseks 12
Saatmise tähtaeg on 1.veebruar 2014.a.

Töid hindab kompetentne žürii ning autasustatakse kõiki valdkondi. Võistlust toetavad Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Saue Linnavalitsus, haridusselts Vitalis ja Saue Gümnaasium.

Seda, kuhu töö saata, saab lugeda juba Saue linna kodulehelt