maaelu

Laupäeval saab Viljandimaal Säga-Aaviku mahetalus sibulaid puhastada

Kapi Merike mahetoidu päeval 2012 Hartsmäe talus leemekulpi liigutamas. Foto: EMSA

Laupäeval, 6. septembril kell 12.00-16:00 on võimalik kõigil huvilistel Säga-Aavikul näha, kuidas käib elu mahetalus, ning ise käed külge lüüa sibulapuhastamisel. Dagmar Hoder Tipu Looduskoolist avab huvilistele mänguliselt looduse rikkust. Kohal on Enn Onni Rohelise Maja kohvikust, kes räägib elust, mahetoidust ja heast kohvist. Päeva jooksul saab maitsta mahetoitu ning mahetooteid ka kaasa osta.

„Seekordsel mahetoidupäeval on kõigil tulijail võimalus lisaks tavapärasele mahetalu tegemiste jälgimisele ka ise natuke tööd teha – sibulad ootavad puhastamist,“ ütles Merit Mikk Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusest. „Huvitavad tõotavad tulla ka ettekanded. Näiteks Viljandi mahetoidu poe ja kohviku Roheline Maja üks eestvedajaid Enn Onni räägib heast kohvist ja mahetoidust ning nende mõjust elule. Dagmar Hoder õpetab mänguliselt loodust tundma,“ lisas Merit Mikk.

Säga-Aaviku talu (www.aavikutalu.ee) põhitegevus on mahepõllumajanduslik looma- ja taimekasvatus. Talu kasutuses on ligi 100 ha põllumaad, loomakarjas kasvab umbes 80 herefordi ja aberdiin-anguse tõugu lihaveist ning linnukarjas pea 100 sulelist. Kasvatatakse teravilja, kartulit, marju ning puu- ja köögivilju. Talu perenaine Sirje Allik valmistab omakasvatatud toorainest mahlu ja köögiviljanäkse. Talu kuulub ka Viljandimaa Toiduvõrgustikku OTT, mille kaudu saavad tarbijad osta tooteid otse talunikelt.

Talu asub Viljandimaal Võrtsjärve külje all Tarvastu vallas, Tarvastu külas. Kohale tulla saab nii tasuta eribussiga, mis väljub Viljandi bussijaamast Anttila parklast (bussil märksõna MAHETOIDU PÄEV) kell 11:30 kui ka oma transpordiga. Täpne asukoht vt www.aavikutalu.ee/kontakt

Tasuta mahetoidu päevale saab registreeruda:
https://docs.google.com/forms/d/15IukivEspebNOOSesBdkqarVksLzvOtAFYDcLnjnh9Q/edit

Korraldavad Viljandimaa Toiduvõrgustik OTT (viljandiott.blogspot.com) ja Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus koostöös Eesti Biodünaamika Ühinguga, toetab Põllumajandusministeerium turuarendustoetuse raames.
Loe edasi: Laupäeval saab Viljandimaal Säga-Aaviku mahetalus sibulaid puhastada

Fotovõistlus “Minu Kadrina, sügis 2014” ootab osalejaid

Kadrina vallaleht „Kodukant“ kuulutab esmakordselt valla ajaloos välja fotovõistluse.

Pealkirjaks on „Minu Kadrina sügis 2014.”

Ootame võistlusele kõikvõimalikke Kadrina valla

sündmuste,
objektide,
inimeste jäädvustusi.

Mõned näited, mida pildistada Kadrina vallas:

olulised kultuuriobjektid; tööstus, tootmine ja põllumajandus; kindlasti argipäev külades, alevikes, koolis, kodus, kirikus ja tööl; peod, tähtpäevad, spordivõistlused; linnud ja loomad, sitikad. Kõik muu, mis autorile huvitav tundub ja Kadrina vallast kõneleb.

Võistluse eesmärgiks on luua Kadrina valla fotopank meile olulistest paikadest ja inimestest. Ootame igapäevaelu jäädvustusi, mida tulevikus kasutada nii valla trükiste, presentatsioonide, aga ka veebikülgede illustreerimiseks.

Võitlusele fotosid saates annab iga autor automaatselt Kadrina vallale ja vallalehele loa saadetu kasutamiseks.

Osavõtt on huvilistele vaba, soovitatavalt on oodatud suureformaadilised fotod JPEG (JPG) formaadis, mahuga vähemasti 1 kui mitte enam MB. Faili pikim külg võiks olla 3000 pikslit, faili tihedus 300 dpi-d. Võistlustöid saab esitada kuni 31. oktoobrini aadressile fotod@kadrina.ee.

Iga foto vajab kindlasti allkirja, kus on ära mainitud nii foto autor, pildistatud sündmus, objekt ja ka fotodel olevate inimeste nimed. Iga autor võib esitada kuni viis üksikfotot ja kuni kolm ühe teema kohta käivat fotoseeriat, igaühes kuni viis fotot.

Välja antakse peapreemia, publikupreemia ja eripreemia parima inimesest tehtud foto eest.

Fotod pannakse kohe saabumise järjekorras avalikult vaatamiseks välja Kadrina valla fotoveebi aadressil www.kadrina.ee/pildid.

Publikupreemia määramiseks saab iga huviline seal fotosid oma nime all kommenteerida. Kõige enam positiivseid kommentaare saanud foto pälvibki publikupreemia.

Lisainfo: Rein Sikk 5012487, rein.sikk@kadrina.ee .

Sõmerpalu vallas tuleb liikumisnädal

8.-14. septembrini toimub Sõmerpalu vallas liikumisnädal „Terves kehas terve vaim“. Esmaspäeval, 8. septembril kell 18 toimub rattamatk. Ligi 20 km matk toimub Sõmerpalu looduslikel ja kruusateedel. Rattamatk on jõukohane kõigile (alates kooliõpilastest). Teel tehakse ka väike paus. Matk algab Osula bussijaamast. Kiiver on matkajatel kohustuslik, soovitatav on ka kollane vest.

Info: Allan Terve, tel 5340 0815.

Teisipäeval, 9. septembril kell 18 on kangi-trenn Osula kooli võimlas, treener on Annika Johanson. Esimest korda tulijatele on trenn tasuta. Info: Annika Johanson, tel 522 5492.

Kolmapäeval, 10. septembril – liikuge ise koos oma perega.

Neljapäeval, 11. septembril kell 18 on stepp-aeroobika koos lihastreeninguga Osula kooli võimlas, treener Annika Johanson. Esimest korda tulijatele tasuta.

Reedel, 12. septembril kell 18 toimub Osula külaseltsi ruumis füsioterapeut Ege Johansoni loeng „Selja- ja kaelavaludest priiks!“.

Tervisepäev Harjumäel „Terves kehas terve vaim“ toimub pühapäeval, 14. septembril kella 12-15. Loe edasi: Sõmerpalu vallas tuleb liikumisnädal

Tule kolme valla ühisele spordipäevale!

6. septembril kell 12 toimub spordipäev Jõksi laululava juures Kanepis.

Meeleolukale spordipäevale on oodatud kõik Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve valla liikumisharrastajad.

Alad: Kuulijänn, kaarikusõit, paku veeretamine, kotijooks, granaadi täpsusvise, köievedu, murutraktorite vigursõit vallavanematele, vee- ja võrkpall.

Spordipäevast väsinud lihased lõdvestame ansambli Meelis Band saatel!

Registreeri 6-liikmeline meeskond : kultuur@kanepi.ee

Info Kristel Kuslapilt tel 5660 1337.

Jakobsoni talumuuseumis näeb eesti tõugu hobuseid

Eesti tõugu hobune. Foto: www.esthorse.ee

Pühapäeval, 10. augustil kell 10 toimub Pärnumaal Kurgjal asuvas C. R. Jakobsoni Talumuuseumis IV eesti hobuse päev.

„See on tähtsaim suursündmus eesti hobusele ja eesti rahvale, kes oma hobust omaks peavad. Eesti hobuse päeva eesmärgiks on väärtustada eesti hobust kui meie põlistõugu,“ ütles C. R. Jakobsoni muuseumi direktor Monika Jõemaa. „Eesti hobune on osa meie kultuuripärandist.“

Hobused panevad oma kiiruse ja oskused proovile koolisõidus, takistussõidus, takistussõidus derby elementidega, tünnisõidus ning rakendisõidus. Toimuvad ka erinevad töötoad.

Eesti hobune on kantud ohustatud loomatõugude loetellu ning ÜRO FAO maailma ohustatud tõugude nimekirja. Eestis on hobuslaste registri andmetel 2316 eesti tõugu hobust, nende arvukus ja juurdekasv püsib stabiilsena.

Eesti hobuse päeva korraldatakse koostöös Eesti Hobusekasvatajate Seltsi ja Vändra Ratsaspordi Klubiga.

Allikas: C. R. Jakobsoni Talumuuseum

Konkurss “Kogukonna pärl 2014” ootab kandidaate

Konkurss „Kogukonna pärl” toimub liikumise Kodukant eestvedamisel juba kolmandat korda. 2014. aastal toetavad ettevõtmist EV Siseministeerium ja ajakiri National Geographic Eesti. Kandidaatide hulgast valitakse välja iga maakonna pärlipere, kellele annab tunnustuse oktoobrikuus toimuval sündmusel üle siseminister.

Liikumise Kodukant esindajate sõnul väärivad lisaks külavanematele ja külaseltside eestvedajatele tunnustamist ja esiletõstmist ka pered, kes üheskoos on oma aega, energiat ja loovust rakendanud maa- ja külaelu säilitamisel ning elavdamisel. Sageli tehakse seda mitme põlvkonnaga ühiselt – seda näitab eelmistel aastatel ettepanekutest laekunud info ning tunnustuse pälvinud perede lood.

Kogukonna pärli tunnustuse kandidaatideks oodatakse ettepanekuid perede kohta, kes arendavad elu maapiirkondades, sh väikelinnade kogukondades, väärtustades koostööd, olles heaks eeskujuks ning esindavad loodushoidlikku eluviisi. Loe lähemalt http://kylaelu.ee/.

Ankeete saab täita 10. augustini aadressil:
https://docs.google.com/forms/d/1-irajTwJibuEUpgdPoOjso1ge9IpHpBSVT7iWHeDApQ/viewform?c=0&w=1

Allikas: Eesti Külaliikumine Kodukant

Küladeratas läheb peagi veerema

Laupäeva, 2. augusti pärastlõunal kell 14 saab Roosna-Alliku vallas Viisu küla pargis meeleoluka rongkäiguga alguse Järvamaa külade päev, kogunemine ning osalejate registreerimine algab Viisus juba kella 13-st. Tegemist on järjekorras 13. külade kokkusaamise ning külaliikumise suursündmusega, mida oodatakse väga paljudes Järvamaa külades. Eelmisest, Järva-Jaani vallas Kuksemal toimunud maakondlikust külade päevast, võttis osa üle 300 inimese.

Külade esindajatele ja kõigile külalistele pakutakse sel päeval Viisus erinevaid huvipakkuvaid tegevusi, neid jagub nii parki kui ka Viisu rahvamajja. Märksõnadena olgu siinkohal nimetatud tervituskontsert, näitused, sportlikud tegevused, lasteprogramm, juturing, õpituba, külakohvikud, kohalike toitude ja käsitöö minilaat ning õhtuses osas mõnus tantsumuusika. Päevajuht on Aili Avi ning konkreetsete esinejatena on teada Tihvan Big Bänd, Helir-Valdor Seeder, Anneli Ott ja Ivar Hansen. “Päeva muudavad oma sepistöödega sisukamaks Eestimaa sepad, kes tegelikult alustavad oma tegemisi Roosna-Alliku vallas juba eelmisel päeval”, räägib Kairi Kapitonov, korraldustoimkonna üks eestvedajatest. “Külade päeval saab sepatööd vaadata, samuti antakse soovijatele võimalus ka ise kätt proovida”. Veel lisab ta, et uudse tegevusena näidatakse Viisu pargis suurelt LED ekraanilt fotosid Järvamaa küladest ja eelnevatest kokkutulekutest, töötab puhvet ning lõunaks pakutakse kõigile osalejatele ühissuppi.

Järvamaa külade päeva sümbol, küladeratas, antakse järgmisele korraldajale üle päeva ametlikul lõpetamisel.

Riina Trumm

Põlvamaal saab näha põlise maaelu köögipoolt

Põlvamaal oma 10. sünnipäeva tähistav maaelu ja turismi arendaval perepäeval Rehepapi seitse ametit ajab rehepapp männikändudest tõrva, punub vitstest korve, lööb katuselaastu, teeb hobustega heina ja küpsetab maa sees lammast
ning pakub külastajatele teadmisi söödavatest taimedest, mis omal ajal karjalapse leivakõrvaseks olid.

Toimuma hakkav annab aimu endisaegsetest talutöödest ja tegemistest. Kesksel kohal on sellel aastal Tori hobune. Ikka selleks, et ka tänapäeva lapsed näeksid, et arvuti ja teleri asemel oli igavesti vingeid asju olemas juba vanal
ajal.

Tänavu oma 10. sünnipäeva tähistav Eestimaa põlise maaelu võlu ja köögipoolt näitav päev Rehepapi Seitse Ametit pälvis ava-aastal (2004) Põlvamaa turismi arendamise konkursil parima uustulnuka tiitli. Kui esimesel aastal oli külastajaid ligi 300, siis tippaastatel juba üle 1000. Tullakse kokku selleks, et tutvuda põliste talutöödega, lüüa ise aktiivselt kaasa, ajada semudega juttu ning maitsta E-vabu talutoite ja -märjukesi.

Päev algab laupäeval 2. augustil kell 11.00 Põlvamaal, Kanepi lähedal Jõgehara külas asuva Mesipuu talu hoovis Rehepapi lipu heiskamisega. Seltskondlikult lõbusat ja sisukat päeva veavad Kanepi Maaelu Edendamise Selts ja Mesipuu
talu. Tule kogu perega, sest talumehe tarkust jagatakse tasuta.

Lastele ja peredele korraldatakse põnevaid võistlusi ja sportmänge. Pere noorimad saavad tutvuda lähemalt mitmete koduloomadega, sõita ponidega või hobuvankril. Maitsta saab erinevaid talutoite ja -jooke. Esinevad isetegevuslased ja Kanepi Harrastusteater. Rahvast on tantsitamas ansambel Veskikivi. Simman külaplatsil kestab õhtupimedani. Soovi korral saab jääda ka tasuta telkima. “Kes on korra käinud, tuleb ka järgmine aasta ja võtab sõbrad kaasa,” vahendab perenaine Krukov külaliste endi sõnu.

Jahi- ja põllumehe piässi kuuntüüd tegemä

«No jaanipäävä aigu nakkasõ jah immise üten vahtsidõ põrssiga ümbre roitma ja nurmi päält hääd-parõmbat üles tsungma,» ütel’ Sõmmõrpalo jahtkunna päämiis Kauna Toomas.

«Vanõmbilõ inemiisile soovida iks panda raadio pangi ala mängmä vai pini kardokanurmõ manu ketti. No tsiga om kavval ja saa pia selges, et täl pinist määnestki ohtu ei olõ. Mõni pini pelgäs esi kah tsiku, kaes kuudist, mis tuu tsiapunt sääl tege. Hais kah avitas, vanastõ perremiis käve ja lassõ egä õdagu sortsu ummi rõividõ pääle. No pandas tokkõ otsa latsi mähkmit. A tsiga harinõs tuu haisuga kah küländ ruttu är.»

No mitundkümmet hektärri kardokat, hernest vai villä säänestmuudu tsiko iist ei kaidsa. Tuuperäst soovitas Kaun iks jahimehe appi kutsu. «Varitsusjahti lupa säädüs pitä, no immist põrssiga laskõ ei või, õnnõ hiidütä. Noorõmba põllumehe võissi esi jahimehes naada, tuu koolitusõ läbi tetä ja relvapaprõ kah küssü. Sis mi saami näile tsia laskmisõ lupõ anda ja nä saava esi kipõlt toimõnda.»

Jahimiihi saat Kaun talonigõ mano, kiä kõgõ inämb hädän omma. Tä kuts talomiihi iks kõgõ jahimiihile teedä andma, ku tsia omma pahandust tennü.

Harju Ülle, Uma Leht

Kardok lätt tsia nahka

Orava valla Haan’kasõ külä kardokakasvataja Sulõ Aivari murõ om, et hää kardokasaak tsiakärsä ette es jäänü. Foto: Säinasti Ene, Uma Leht

«Värski tsiajäle omma nurmõ pääl, põrssa omma okastraadi vahelt seeh käünü!» pahandas kardokakasvataja Sulõ Aivar Orava vallast Haan’kasõ küläst Udrasõ talost. Illos varahanõ kardok tüküs talomiihil timahava kas tsiko vai vihma nahka minemä.

«Seo aasta om tsikoga eski hullõmb ku mõni tõõnõ aasta,» ütles Veriora valla Verioramõisa külä Muinasmaa talo perremiis Koddala Elmet, kiä kasvatas kardohkat 40 hektäri pääl. Elo näütäs, et suvõga võtva tsia kokko hektäri jago kardohkit är.

Tsikoga oltas hädäh viil mitmõl puul, näütüses Urvastõ kihlkunnah Liinamäe ja Kurõnurmõ kandih. A Võro valla Tagakülä suur (40 ha) kardokakasvataja Mulla Ants ütles, et sääl kandih tsikoga murõt ei olõ. «Üts vana kult om külh vahepääl käünü, a suurt hätä tennü olõ-i,» tiid tä.

Külh om Mulla Antsu kodokandih ülearvo pall’o vihma sadanu ja mõnõh kotussõh omma kardokavirkse peris vii all. «Kardohkal olõ-i vika, a kätte ei saa,» kaibas Muld. «Ku no pidämä jääs, sõs olõ-i viil hätä. A parhilla saa-i põllu pääle.»

Ka Koddala Elmet murõhtas, et ku vihm perrä ei jää, piät pia nakkama kardokit lehemädänigu vasta pritsmä. Kuis seo aasta saak tulõ, ei mõista viil üldä.

No põrõhõla kaits tä ummi kardokit iks innekõkkõ tsiko iist. «Minno avitas elektrikar’us,» seletäs Elmet. «Kost tsiga iks om vasta nõnna är saanu, sinnä inämb ei tükü. Eski ku nüür om ümbre, a vuulu seeh ei olõ, ei lää tsiga tõist kõrda pruuvma. Mul om kümme põldu, kõigilõ ei jõvva kar’ust osta. Sõs ma nõsta iks üte nurmõ päält tõõsõ pääle. Likõ ilmaga avitas elektrikar’us viil parõmbahe. Olõ kuulnu külh, et mõni lask faasi (220 V) kar’ussõlõ sisse, a tuu om inemisele ohtlik.» Loe edasi: Kardok lätt tsia nahka

Võromaal uuritas taloeläjide pidämist

Vanal Võromaal uuritas, kuis eläjäpidämine muutunu om. Foto: Harju Ülle

Hainakuu edimädsel nädälil (30.06.–6.07.) käävä Võromaad pite ümbre tudõngi. Nä uurva lehmi-lambidõ pidämist. Seo om Võro instituudi ja Tarto ülikooli ütine kultuuriperändi uurmisõ välätüü.

Kukki eläjit peetäs maal mugu veidemb, sis Vanal Võromaal inämb ku muial. Nii näütäse ammõtligu nimekirä ja eläjide ülelugõmine.

Üliopilaisi abiga uuritas, kuis eläjide pidämine om ao joosul muutunu. Kaias, mändsit eläjit-tsirkõ Võromaa talolautun prõlla om, mis murrõ omma eläjide pidämise man ja määnest api väiku talo tahassi saia.

Saadu tiidmise eläjide pidämise kotsilõ kirotõdas ka Eesti vaimsõ kultuuriperändüse nimekirja. Kiä taht uurmisõ man üten avita vai tiid kõnõlda mõnt hääd luku kodoeläjide kotsilõ, andkõ teedä Umalõ Lehele.

Bardone Ester, Tarto ülikooli tiidrü
Eichenbaumi Külli, Võro instituudi projektõ iistvõtja

Valmis Eesti mahepõllumajanduse uus arengukava

Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas Eesti mahepõllumajanduse arengukava aastateks 2014-2020. Senisest enam panustatakse mahepõllumajandusliku töötlemise ja turustamise ning ühistegevuse arendamisse.

„Eestis on mahepõllumajandusmaa viimase kümnendiga neljakordistunud, k

uid kodumaist mahetoodangut võiks näha poelettidel ja söögikohtades sagedamini. Praegu müüakse veel liiga palju mahetoodangut tavatoodanguna,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Euroopa maheturu maht on hinnanguliselt 23 miljardit eurot. See näitab, et lisaks kodumaistele arenguvõimalustele on Eesti mahetoodangul olemas ka tugev ekspordipotentsiaal.“

Arengukava seab eesmärgiks mahepõllumajanduse konkurentsivõime parandamise ja kohaliku mahetoidu tarbimise suurendamise. Selleks nähakse ette meetmeid eelkõige mahetöötlemisvõimaluste ja –mahtude suurendamiseks, tootjatevahelise koostöö tugevdamiseks, aga ka töödeldud mahetoodangu ekspordi suurendamiseks.

Mahepõllumajanduse arengukava koostamises osales üle 20 organisatsiooni: TÜ Eesti Mahe, Eesti Mahepõllumajanduse SA, MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Eesti Biodünaamika Ühing, Läänemaa Mahetootjate Selts, MTÜ Saare Mahe, MTÜ Hiiumahe, SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Eesti Maaülikool, Harju Mahetootjate Ühing, Wiru Vili TÜ, Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik TÜ, MTÜ Virumaa Mahetootjad, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti Põllumeeste Keskliit, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Aiandusliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet, MTÜ Eesti Noortalunikud, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning PRIA.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Suvebuss sõidab iga päev Dirhamisse ja tagasi

Alates 20. juunist kuni 24. augustini teenindab bussifirma L&L AS maakonnaliini nr 28 Haapsalu-Dirhami-Haapsalu, mis võimaldab reisida Põhja-Läänemaale külastama Loode-Läänemaa mitmekesist loodust, kaunist mereranda ja võimaldab veeta suvepuhkust tervislikus looduskeskkonnas.

Buss väljub Haapsalu bussijaamast iga päev kell 10.30 ja tagasi Haapsallu Dirhamist kell 17.00. Võrreldes eelmise aastaga on väljumine Dirhamist muutunud hilisemaks ja buss jõuab Haapsallu tagasi kell 17.45. Bussis on 21 istekohta ja sellesse mahuvad mõned lapsevankrid. Matkahuvilised, kes soovivad Noarootsi piirkonnas matkata jalgratastega, saavad neid laenutada kohalikelt ettevõtjatelt. Infot lisateenuste kohta saab Läänemaa Turismist (tel 473 3464, 473 3248 ja e-post info@visithaapsalu.com).

Eelmisel aastal Lääne maavalitsuse ja kohalike omavalitsuste toetatud pilootprojektina käima läinud Suvebuss osutus reisijate hulgas populaarseks ning arvestades sõitjate suurt huvi otsustati tänavu Suvebussi käigusolekut ühe kuu võrra pikendada.

Sõiduplaanis on arvestatud ka ümberistumise võimalustega teistelt maakonnaliinidelt. Näiteks saavad Lääne-Nigula valla elanikud sõita esmaspäevast laupäevani kell 10.34 liiniga nr 36 (Haapsalu – Taebla – Linnamäe) Linnamäele, et seal ümber istuda kell 10.47 väljuva Suvebussi peale. Õhtul tuleb Taeblasse, Paliveresse ja Ristile sõitjatel ümber istuda Rannaküla peatuses. Suvebuss jõuab Rannaküla peatusesse kell 17.33 ja bussiliin nr 727 Haapsalu – Taebla – Palivere – Risti – Laitse – Tallinn väljub Rannakülast kell 17.40. Loe edasi: Suvebuss sõidab iga päev Dirhamisse ja tagasi

Valmis lühifilm ”Värskasse elama”

Juba poolteist aastat on Värska vald kutsunud inimesi Värskasse elama. Kui kutsutakse, siis ka tullakse. Värska valda on kolinud aasta jooksul 9 noort peret. Esimestel kolijatel on nüüd juba aasta jagu Värska elu selja taga. Värska vallavalitsusel tuli idee teha lühifilm ühest Värskasse kolinud perest ja tema kogemusest ning esimestest elamustest. Piiriveere Liidri toetusel ongi film valmis saanud ja leidnud nii kohalike elanike kui ka uute tulijate hulgas väga positiivse vastuvõtu. Filmi tegid Andres Maimik, Meel Valk, Kairi Põldsaar ja paljud teised Värska valla elanikud.

Filmi peategelased on Kairi Põldsaar ja tema tütar Leen. Kairi on 35-aastane geoloog ja põline linlane. Külastades ”Maale elama” messi jäi ta pilk Värska vallale. Juba esimesel külaskäigul armus Kairi silmapilkselt Värska maalilisse ümbruskonda ning aeg oli küps suureks otsuseks. Ta kolis elama Eestimaa kagutippu, Setumaale Värska valda.

Film jälgib Kairi esimest aastat uues elukohas. Kas maale kolimise otsus oli õige? Kas ta on oma valikuga rahul?

Meel Valk

Tomatitaime läävä häste kaubas

Trolla Jaana kasvatas 30 eri sorti tomatitaimi. Harju Ülle pilt.

Tomaditaimi äri lätt seo keväjä häste: pall’o omma hindäle kasvuhuunõ ehitänü, et esi hindäle tomadi kasvata.

«Ostjit om tõtõst hulga,» ütel’ Troll’a Jaana, kiä om kasvatanu Navi külän Ilumäe talon tomaditaimi joba katõssa aastat.
Räpinä aianduskooli lõpõtanu Jaana om kasvatamisõs vällä sortnu parõmba ja nuu sordi, midä inemise tahtva: 30 esi sorti tomadit. Müügis sai timahava kasuma pantus paar tuhat tomaditaimõ.

«Ma sai nuumi, et ei kasvada eesti sortõ,» muheli Jaana. «Sis kai perrä ja naksi kasvatama, timahava omma mul Eesti sortõst Mato, Terma ja Varto. Ma es usuki, a vana eesti sort Mato om tõtõst väega hää tomat!»

Päält tuu omma Jaanal hübriidi ehk F1 sordi. «Väega pall’o küstäs, et midä tuu F1 tähendäs. Taim om haiguskimmämb ja and rohkõmb saaki,» selet’ Jaana. «No noilt ei või esi siimnit võtta – sis saat õnnõ ilosa kasvu, a saaki saa-i.»

Kõllatsidõ tomatidõ kotsilõ ütel’ Jaana, et ütsjago inemiisi taht noid, omma magusamba, a tõsõ ei võta eloilman. A inemiisi huvitasõ parhilla esierälidse, egäsugudsõ kirivä, musta ja neoonkõlladsõ tomadi. «Üts Tartomaa firma tuu noid sisse, a harva sordi omma kolm kõrda kallimba kah,» ütel’ tä. Hindäle kasvatas Jaana ütte kimmäst sorti – Cindel. «Kimmäle om viilgi parõmbit sortõ, a ma kae siimne hinna perrä kah,» selet’ tä.
Loe edasi: Tomatitaime läävä häste kaubas

Navi küla perepäeval tehakse teatrit

8. juunil algusega kell 11.00 toimub Navi seltsimaja juures perepäev. Perepäeval leidub mitmekülgset tegevust nii lastele kui täiskasvanutele.

Kavas on rohe- ja käsitöölaat, kuhu on oodatud kõik kauplejad (eelregistreerimine mai.timmi@gmail.com; 51 94 15 37), kes soovivad müüa enda valmistatud tooteid, taimi, käsitööd. TÖötoas saab eisterdada dekoratiivseid ampleid (anuma peavad osaleda soovijad ise kaasa võtma). Navi küla ajaloolistel radadel toimub orienteerumine ratastel (osalejatel palume rattad kaasa võtta). Pärastlõunal on võimalus osaleda Navi küla ajaloo-teemalises jututoas. Oma uurimust tutvustab Alvin Meltsov ja lugusid küla ajaloost saavad vesta ja kuulata kõik ajaloohuvilised. Päeva lõpetab meeleolukas ja kaasahaarav teadusteater Kolmelt Põrsakeselt. Avatud on laste mängumaa. Üritus on osalejatele tasuta!

Perepäeva viib läbi Navi külaselts. Projekti rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest. Rohkem infot meie tegemiste kohta leiad Navi küla facebooki lehelt.

Allikas: Navi külaselts

Täna selgub kümnevõistlusel Eesti parim noortalunik

Noortaluniku võistlusel veise eluskaalu määramine. Foto: SA Innove

Kolmapäeval, 21. mail algusega kell 10.00 toimub Järvamaal Säreveres noortalunike kümnevõistlus, kus üle 30 kutseõppuri asub võistlustulle Eesti parima noortaluniku tiitli eest.

“Noortalunikul peavad olema väga mitmekülgsed oskused ja teadmised, sest põllumajandustootmine põhineb aina enam kaasaegsetel tehnoloogiatel ja uutel teadmistel,” ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. “Võimalus põnevas ametis ja tugevas konkurentsis end proovile panna innustab loodetavasti noori aina rohkem taluniku mitmekülgset ametit valima.”

Võistluse peakorraldaja ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi sõnul on võistlus oma 14 aasta jooksul olnud väga populaarne. “Osalejate arvust näeme, et noored tahavad väga end võistlussituatsioonis proovile panna ja oma oskusi teiste noortalunikega võrrelda,” sõnas Külli Marrandi. Loe edasi: Täna selgub kümnevõistlusel Eesti parim noortalunik

Väikesaared saavad teenuste arendamiseks 640 000 eurot

Siseminister Hanno Pevkur kinnitas 2014. aasta väikesaarte programmi tingimused. Programmi kogumaht on sel aastal 640 000 eurot ja selle eesmärk on toetada projekte, mis suurendavad väikesaarte elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on saareline eluviis paljude jaoks loomulik ja iseenesest mõistetav. “Seetõttu on oluline, et riik väikesaartel elavaid inimesi jõudumööda toetaks. Hea meel on selle üle, et esmatähtsate teenuste tagamiseks väikesaartel on riik üsna palju juba ära teinud. Nüüd peame vaatama, kuidas nende teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust suurendada,” lisas ta.

„Väikesaarte programm on lahendanud päris mitmed kitsaskohad saartel. Näiteks rajati eelmine aasta Vormsile kütusetankla, et sealsed inimesed ei peaks kütust enam mandrilt tooma. Osmussaare ja Vilsandi kogukonnad said programmi abil endale kaasaegsed paadid, millega mandri ja Saaremaa vahet liikuda. Kihnu inimesed said endale eelmine aasta vajaliku sisustusega hambaravi kabineti,“ nimetas minister projekte, mis on väikesaarte programmist toetust saanud.

Väikesaarte programm on toiminud aastat 2011 ja selle aja jooksul on sealseid kogukondi toetatud umbes 2,5 miljoni euroga. „Riik saab appi tulla seal, kus kohapeal on olemas aktiivne kogukond,“ kutsus minister väikesaare elanike üles aktiivsemalt oma kogukonna tegemistes kaasa rääkima.

Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud, sihtasutused, riigiasutused ja ettevõtjad. Toetuse maksimaalne suurus ühe projekti kohta on kuni 130 000 eurot.
Loe edasi: Väikesaared saavad teenuste arendamiseks 640 000 eurot

Kipõmbil om kardok joba maan

Timahava tull’ kevväi varra ja kipõmba kardokakasvataja omma joba kardoka maaha pandnu. «Panõ egä aasta õkva sis, ku nurmõ pääle saa, timahava pandsõ kats hektärri kardokat maaha 11. aprillil,» selet’ Rahuelu Priit, kiä kasvatas kardokit uma vanaimä Männi talon Marga külän Orava vallan. Kardokanurmõ om täl kokko viis hektärri.

Priit om arvada Vana Võromaa kõgõ kipõmb kardoka maahapandja, a Tartomaal näkk’ tä esi viil kipõmbit. Kardoka luut põllumiis üles võtta 11. juuni ümbre ja müvvä pääliina kokkoostjilõ. Üts mi kandi suurõmb kardokakasvataja Mulla Ants Võro vallast Tagaküläst pand’ kah nädälivaihtusõl edimädse hektäri kardokat maaha, kattõloori ala muidoki.

«18.–20. juuni paiku saa üles võtta, nigu iks,» märgot’ tä. «Minevä aasta pandsõ kardoka maaha 1. mail ja võtsõ kah samal aol üles, tuu mõni nätäl siiä-sinnä ei loe midägi. Maa piät iks lämmi olõma, inne kardok nigunii kasuma ei lää.»
Mulla Antsul om kardokanurmõ 40 hektäri ümbre.

Harju Ülle, Uma Leht

Parmu ökokülas saab õppida laastu lööma

Laastulöömine Valgamaal. Foto: Parmu ökoküla

Valgamaa Partnerluskogu kutsub huvilisi osalema laastulöömise õpitoas, mis toimub 11. aprillil Tsirgumäe külas Taheva vallas Valgamaal MTÜ Parmu Ökoküla territooriumil. Töö algab kell 10.00 ja kestab orienteeruvalt kella 16.00-ni. Osalejaid juhendab Kalev Raudsepp.

Õpitoas saab proovida nii laastukiskumist kui ka -löömist. Õpitoa peamine eesmärk on kaasa aidata MTÜ Parmu Ökoküla talgukeskuse väljaarendamisele. Lisaks töötegemisele on võimalik tutvuda lihaveiste kasvatusega Mustajõe ja Koiva jõe äärsetel aladel, ronida Tellingumäe vaatetorni ning nautida kaunist loodust. Kalev tutvustab kindlasti ka Ökoküla tegemisi
(tõrvaajamine, talguturism jm). Loe lähemalt Parmu ökoküla kohta aadressilt http://parmu.ee.

Töövahendid on tagatud korraldajate poolt. Osaleja kohta on osalustasu 5 EUR, millega toetatakse talgukeskuse arendamist. Tulge ja andke oma panus!

Palume Teil oma osalemissoovist teada anda hiljemalt 9. aprilliks 2014 (Inga Kalvist, e-post: inga@valgaleader.ee; tel 5687 3541). Õpituba toimub projekti “Puidulõhnad Valgamaal” raames. Projekti rahastavad Valgamaa Partnerluskogu ja PRIA.

Allikas: MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

Ootame teaduspäevale ja maaelu kogumiku esitlusele

Ootame teaduspäevale ning kogumiku ”Maaelu ja elu maal muutuste tuultes. Põllumajandusreform 20” esitlusele 11. märtsil kell 11 Maage tallu, Kärasi külla, Lohusuu valda, Ida-Virumaale ning kell 13 Vadi Seltsimajja.

Palume osavõtust teatada 6. märtsiks e-posti aadressil merli.sild@epm.ee või telefonil 7383810

Buss Tallinnast väljub kell 7.30 Põllumajandusministeeriumi juurest, Lai tn 39/41

Buss Tartust väljub Ülenurmelt, Eesti Põllumajandusmuuseumist kell 8.30 ja 9.00 Vanemuise alumisest parklast.

Katrin Vask

Kogumiku “Maaelu ja elu maal muutuste tuultes. Põllumajandusreform 20” esitlus

Kodanikualgatus “Maale elama” laieneb üle Eesti

Kodanikualgatus “Maale elama” laieneb tänavu üle Eesti. Sel aastal toimub mess 26. aprillil Tartus, kus lisaks Lõuna-Eestile on esindatud kogukonnad teistestki Eestimaa nurkadest.

Algatus ei paku majanduslikku tuge, meie suurim ressurss on kogukondade külalislahkus ning selle külalislahkuse saame messi kaudu tuua kõikide maaelust huvitatud inimesteni. 2014. aasta veebruarist kuni augustini osaleb “Maale elama” sotsiaalse ettevõtluse inkubaatoris SEIKU, et välja töötada toimiv ärimudel oma sotsiaalsete eesmärkide rahastamiseks.

Algselt ainult Lõuna-Eesti maapiirkondi ühendav kodanikualgatus „Maale elama“ alustas oma tegevust 2012. aasta juulis. Tõuke selleks andis karjuv vajadus maaelu alles hoida ning tutvumine Soomes toimiva strateegiaga, kus omavalitsused uute elanike juurde saamise nimel ise panustavad maapiirkondade turundamisse. Ka meie maapiirkondadel, olgu selleks kohalikud omavalitsused või aktiivsed kogukonnad, tuleb üha enam mõelda, kuidas rahvas maale tagasi kutsuda. Seetõttu seadsidki Eesti maaelu kestmajäämise pärast südant valutavad lõunaeestlased endile ülla eesmärgi – ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes tuleb muuta teadlikumaks ja positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi. Loe edasi: Kodanikualgatus “Maale elama” laieneb üle Eesti

Torma valla iseseisvuspäeva peol tunnustati tublimaid

Vallavanem Triin Pärsim ja vallavolikogu esimees Üvli Nool tunnustavad kodukaunistamiskonkursi üht võitjat perekond Õunapuud.

Torma rahvamajas toimunud Eesti Vabariigi 96. aastapäevale pühendatud vallavolikogu esimees Ülvi Noole ja vallavanem Triin Pärsimi pidulikul vastuvõtul toonitati vajadust senisest veelgi tugevamini hoida ja tutvustada kultuuripärandit ja edendada isamaalist kasvatust. Pidupäeva kontsertprogrammi sisustasid piirkonna isetegevuslased kultuuritegelase, lavastaja ja dramaturgi Valdi Reinase juhendamisel.

Mitmete koosolijate arvates oli kultuuriprogrammi üheks eredamaks etteasteks Sadala Külade Teatri esitatud pardoodiapõimik populaarsetest Eesti filmidest. Tuntumaid katkendeid esitati filmidest “Viimne reliikvia”, “Kevade”, “Noor Pensionär”, “Siin me oleme” ja “Nipernaadi”. Juhendaja Valdi Reinas oli lavastust ettevalmistades filme vaadanud ja valinud välja seigad kus kõlavatest numbritest saab kokku rehkendada Eesti iseseisvuse sünnipäeva aasta. Näiteks Kevadest mängiti Tootsi ja Kiire dialoogi, milles räägiti kuuest õunast. “Proovid kestsid ligi kaks nädalat, ” ütles Reinas. “Filmidest inspireeritud näitemängu valmistasime ette küll konkureetseks sündmuseks, kuid ehk tuleme sellega publiku ette veelgi,” arvas Sadala Külade Seltsi esimees Pille Tutt, kes ise kehastas “Viimase Reliikvia “abtissi ja “Siin me oleme” Kohviveskit.

Kristi Talistu juhatamisel esines Kaitseliidu Jõgeva Maleva ja Torma valla puhkpilliorkester, Mare Talve dirigeerimsel Torma valla segakoor “Sõbrahing”, kelle eestlaulmisel lauldi ka Eesti hümni ja Torma kapell. Rahvatantsud olid naisrühmalt Torma, Laiuse -Sadala noorte segarühmalt, mille juhendajateks vastavalt Julia Tross ja Virve Muser ja Valve Raide. Lustakat puhkpillimuusikat nii kuulamiseks kui tantsuks mängisid Peep Lõhmus ja tema sõpradest muusikamehed. Loe edasi: Torma valla iseseisvuspäeva peol tunnustati tublimaid

Kasepää rahvamajas esitendub näitemäng “Sõber”

Osatäitjad möödunud aasta jaanipäevaks valminud Kasepää harrastusteatri näidendis "Kallis, ma olen alati olemas Sinu jaoks". — Osatäitjad möödunud aasta jaanipäevaks valminud Kasepää harrastusteatri näidendis “Kallis, ma olen alati olemas Sinu jaoks”.

Laupäeva õhtul esietendub Kasepää rahvamajas kohaliku harrastusteatri esituses näitemäng “Sõber “, mille on kirjutanud ja lavastanud istegevusliku teatri edendaja Erlend Kollom.

Lugu räägib kolme põlvkonna elust, armastusest, pettumuses, leppimisest.

Erlend Kollomi põhimõte on, et näitemängu tehakse sellepärast, et seda teha tahetaksee ja tegemisel peab olema rõõm. Näidendi teiseks lavastajaks on kultuuritöötaja Anni Luud.

Kasepää harrastusteatri lavastaja Erlend Kollom.

Etenduses teeb kaasa kaksteist näitlejat.

Pärast esitendust Kasepääl mängitakse näidendit “Sõber” Mustvee kultuurikeskuses. Üles astutakse ka mais toimuval Tartu- ja Jõgevamaa harrastusteatrite festivalil ning augustis toimuval külateatrite festivalil.

Jaan Lukas

Renee Rummi fotod