lapsed

Homme algab Nõmme Kevad

Eeloleval nädalavahetusel, 23.-25. maini toimuvad Nõmme linnaosa kevadpäevad. Nõmme Kevade ajal on Nõmme erinevais paigus üritusi igale eale ja maitsele: alates näitustest, töötubadest ja kontsertidest ning lõpetades spordivõistluste ja rabamatkadega.

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul on Nõmme Kevad pikkade traditsioonidega üritus. Nõmmel korraldati kevadpäevi ka enne Teist maailmasõda. Taas hakati linnaosapäevi pidama 1980. aastate lõpus. Nõmme Kevade nime all on üritus toimunud juba 1989. aastast alates, tähistades tänavu 25. sünnipäeva.

Temaatiliselt võib sel aastal Nõmme Kevade jaotada kolmeks. Reede on noortepäev. Nõmme keskuses Sõõrikukohviku esisel platsil ja Nõmme põhikooli korvpalliväljakul tehakse palju põnevat eelkõige noortele, kuid uudistama tasub tulla ka vanematel. Päeva lõpetab kontserdiga Birgit Õigemeel. Laupäev on pühendatud kunstile ning tantsu- ja laulupeole. Suusahüppetorni jalamil avatakse rõivadisainer Marilin Sikkali eestvedamisel pop-up loovala. Mitmed Nõmme kunstnikud teevad sel päeval lahti oma ateljeed, külastajad saavad ise kätt proovida või niisama mõnusalt aega veeta Nõmme klaasi- ja keraamikastuudios, Kadri Kaerma keraamikahoovis ja Helina Tilga stuudios. Õhtul toimub aga Nõmme spordikeskuses Nõmme laulu- ja tantsupäev, kus astub üles 27 koori, üheksa rahvatantsurühma ja kolm puhkpilliorkestrit. Kontsert algab rongkäiguga Glehni lossi juurest. Loe edasi: Homme algab Nõmme Kevad

Jõgeva “lõvid” hakkavad heategevuslikul eesmärgil pannkooke küpsetama

Jõgeva Lionsklububi president Jaan-Ivo Lukas Jõgeva Ärikeskuses asuvas kohvikus Panther pannkoogieinet võtmas. Foto: erakogu

31. mail Jõgeva linna päevade raames ja MTÜ Jõgeva Perekeskus eestvedamisel avatavas lastelinnakus hakkavad pannkooke küpsetama Jõgeva Lionsklubi liikmed.

LC Jõgeva sekretäri Vahur Kuke sõnul võttis Jõgeva Lionsklubi vastu MTÜ Jõgeva Perekeskus eestvedaja Liina Stammi ettepaneku tulla Jõgeva kesklinnas avatavasse lastelinnakusse pannkooke küpsetama ning müüma.

“Ettevõtmisega aitame kaasa meie pikaajalise koostööparneri Jõgeva perekeskuse tegevusele,” lausus Kukk.

“Püüame teha pannkooke, mis oleksid maitsvad, kuid ühtlasi võimalikult tervislikud ja valmistatud ökoloogilistest toorainetest,” ütles Jõgeva Lionsklubisse kuuluv arst Kalle Piiskoppel. “Lisandina kasutame vaid eestimaistest toorainetest keedetud moosi.”

Vahur Kukk lisas, et pannkoogiküpsetamises osalemise vastu tunnevad huvi ka Jõgeva linna päevadele saabuvad külalised Soome sõpruslinnast Keuruust. Nii tõotab küpsetajate seltskond kujuneda rahvusvaheliseks.

“Lastelinnakus seatakse üles batuudid ja meisterdamisetoad, tegutseda saab seiklusrajal,” ütles MTÜ Jõgeva Perekeskus juhatuse liige Liina Stamm. “Artaktiivseid ja õpetlikke tegevusi juhendavad politseinikud ja päästeteenistujad. Showd teeb mullimeister.”

Jaan Lukas

Võrumaal tulekul esimene Terve Pere Hariduspäev

Teeme Ära talgupäeva waldorflasteaias Terve Pere Aed. Foto: Terve Pere Selts

Laupäeval, 17. mail 2014 kell 10.30-14.30 korraldab MTÜ Terve Pere Selts Waldorflasteaias Terve Pere Aed Võrumaa esimese Terve Pere Hariduspäeva, kuhu on oodatud huvilised koos perega.

Päeva alustuseks pakutakse hommikukohvi ja waldorflasteaias Terve Pere Aed on avatud uste päev, kus huvilistele tutvustatakse waldorflasteaia toimimise põhimõtteid.

Kell 11.00 algab haridusfoorum „Millist haridust me oma lastele soovime?“ Parksepa lasteaia saalis toimuval arutelul tutvustavad oma tegemisi Võrumaa haridusmaastikku rikastavad algatused: Leiutajate Külakool, Keelepesä, Krabi kool, koduõpet rakendav pere, Rosma Haridusselts, waldorflastead Terve Pere Aed.

Vestlusringis osalevad teiste seas Võru maavalitsuse, kohalike omavalitsuste ning Haridus- ja teadusministeeriumi esindajaid. Riigikogu poolt on lubanud vestlusringis osaleda Liisa Pakosta. Lõunaks pakutakse suppi ja pirukaid. Hariduspäeva lõpetab Anu Tauli muusikaline tervitus. Päeva jooksul on waldorflasteaia rühmatubades ja õuealal võimalik koos lastega mängida ja meisterdada. Osalemine on tasuta.

Kellele see päev mõeldud on? Eelkõige on see päev suunatud peredele, et anda lastevanematele ülevaade, millised on täna Võrumaal toimivad haridusvõimalused. Kindlasti saavad ühisest vestlusringist abi ka kohalike omavalitsuste esindajad, kellele see on hea võimalus kohtuda erinevate haridusalgatuste eestvedajatega oma koduvallast või selle lähiümbrusest. Ühtlasi avaneb hea võimalus uurida kooli/lasteaia loonud lastevanematelt, miks ja kuidas nad seda teinud on.

Ettevõtmist toetab Eesti Lastevanemate Liit. Info ja registreerimine e-posti aadressil tervepereaed@gmail.com

Allikas: MTÜ Terve Pere Selts

Tänaseni saab esitada häid tegijaid tunnustusauhinnale

Kolmapäevani, 7. maini saab esitada kandidaate tunnustusahinnale „Lastega ja lastele“, mille laureaadid kuulutatakse välja 1. juunil toimuval tunnustusüritusel Õiguskantsleri Kantseleis.

Seitse laste heaolu väärtustavat organisatsiooni soovivad tänada ja tunnustada häid inimesi ja organisatsioone, kelle uued algatused või pikemaajaline tegevus on silmapaistavalt muutnud või mõjutanud laste ja perede käekäiku ja väärtustamist kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil. Tunnustust jagatakse järgmistes kategooriates: lapse suur tegu, aasta pere, aasta tegu, muutuste looja, elutöö tunnustus. Praeguseks on laekunud konkursile üle seitsmekümne tunnustust vääriva kandidaadi.

Kandidaatide esitamise eel palume tutvuda kategooriate kirjeldustega tunnustusauhinna statuudis ning seejärel täita taotlusvorm Õiguskantsleri kodulehel. Ettepanek peab sisaldama kandidaadina üles seatava inimese või organisatsiooni nime ning vabas vormis kirjeldust ja põhjendust. Samuti tuleb lisada taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed.

Lastekaitse Liidu presidendi Loone Otsa sõnul oleks kõige toredam aeg, kui me ei peaks kedagi tunnustama laste märkamise eest, sest see oleks nii loomulik osa meist: “Kuni ühiskond aga ei ole sellise tasemeni kasvanud, tuleb rajaleidjaid väärtustada ja neist eeskuju võtta.”
Loe edasi: Tänaseni saab esitada häid tegijaid tunnustusauhinnale

Meeldejääv laste motokross “Uuesalu kevad 2014”

Rae motoklubi ja Kiilimoto tehnikaringi eestvedamisel ning IBE Estonia OÜ ja Rae valla toetusel said algajad krossipoisid ja -tüdrukud omavahel mõõtu võtta laste motokrossivõistlustel “Uuesalu kevad 2014”.

Lapsi oli võistluspäevaks end kirja pannud ligi 40, paljudele poistele-tüdrukutele oli see esimeseks tõsisemaks võistluseks. Noorim osavõtja oli 4-aastane krossimees. Võistlusratsud varustati ringiaja mõõtmise seadmetega ning kvalifikatsiooni tulemuste põhjal jagati võistlejad viide masinaklassi: A, B, C, D ja E klassi. Algajamad olid A klassis ja kiiremad poisid, kel ka mõni võistlus juba selja taga, osalesid E-klassis. Kuue minutilistes sõitudes juhtus nii mõndagi ning kõik osalejad said kaks võistlussõitu.

A klassis võitis mõlemad sõidud veenvalt Hannes Hanimägi edestades Jasper Tammest ning Reimo Kaldmat. Ära märkimist väärib ka Hannese õe Hannemai 6. koht.

B grupis tuiskas rajale 7 võistlejat ning kindlam poiss rajal oli Karl Kiil. Maximus Ant lõpetas teisena ning Kaiser Kopti kolmandana.

C klassis tuiskas rajale samuti 7 tulevast krossiässa. Kindla sõiduga saavutas esikoha Kaur-Gabriel Rajasalu. Mart Saluste pälvis hõbemedali ning Ruben Lindemannile riputati kaela pronksmedal.

D grupis tuiskasid rajale suuremad poisid. Kaheksa osaleja seas napsas esikoha endale Hans-Arvet Tilk. Kris Koppe lõpetas teisena ning Roomet Palang kolmandana.

E grupp oli kõige osavõturohkem ( 10 poissi) ning tegemist oli juba poistega, kel suurem võistluskogemus ning neile usaldatu ka suurema ringiga võistlusrada. Stabiilse sõiduga saavutas Uuesalus esikoha Sander Saadi. Kennert Nurja lõpetas teisena ning Tristan Uiga kolmandana. Loe edasi: Meeldejääv laste motokross “Uuesalu kevad 2014”

Ihtüoosihaigele Kaidole hakkab maja ehitama Seve Ehitus

SA TÜ Kliinikumi Lastefond valis ihtüoosi põdevale 8-aastasele Kaidole uue elamise ehitamise projekti partneriks sobivaima pakkumise teinud Seve Ehituse AS-i.

Kokku laekus Lastefondile majaehituseks kolm pakkumist, millest kvalifitseerusid kaks: Ritsu AS ja Seve Ehituse AS, kelle pakkumised sisaldasid täislahendust põhimõttel „võtmed kätte“. Kandideerida oli võimalik kõikidel ettevõtetel ning kuigi oodatud olid ka näiteks vooderdusega palkmajade pakkumised, siis neid ei laekunud.

Mõlema sõelale jäänud pakkumise näol on tegemist energiasäästliku puitkarkass-elementmajaga ning pakkumiste hinnaklass oli sama. Seve Ehituse kasuks otsustati, sest hinnapakkumise sisaldab ka teed (~80 m), kuuri, imbala, päikesepaneeli ning sisustust – köögimööblit, diivaneid, lampe jm. Samuti tuldi Lastefondile lahkesti vastu maja ruumilahenduse muutmisel.

Lastefondi tegevjuht Küllike Saar on veendunud, et Seve Ehituse AS-i näol saab olema asjatundliku koostööpartneriga, kes on südamega asja juures. „Leidsime nende pakkumise näol Kaidole parima lahenduse ning usun, et meie koostöö saab olema edukas.“

Lahendamata aga on veel tulevasele majale puurkaevu rajamine, mis projekti raames samuti täiendavalt tuleb ette võtta. „Siinkohal on kõik puurkaevude ehitusega seotud ettevõtted oodatud Lastefondiga ühendust võtma ja oma pakkumist tegema,“ räägib Saar. Lisaks plaanib Kaido vanaema fondi kaasabil esitada puurkaevu ehitamise taotluse ka kohalikule omavalitsusele hajaasustuse programmi 2014. aasta vooru raames.
Loe edasi: Ihtüoosihaigele Kaidole hakkab maja ehitama Seve Ehitus

LEO-klubi korraldab Lastefondi toetuseks tuluõhtu

22. aprillil viib heategevusorganisatsiooni LEO-klubi Tallinna esindus läbi heategevusliku tuluõhtu, mille kasum annetatakse SA TÜ Kliinikumi Lastefondile puuetega laste hoiukodude projekti rahastamiseks.

Pidulikust õhtusöögist, meeleolukast kontserdist ning harivast mälumängust koosnev tuluõhtu leiab aset 22. aprillil kell 19.00 Tallinnas NYC Piano Bar`is. Ürituse hind, mis sisaldab lisaks eelmainitutele ka tervitusjooki ning annetust, on sõltuvalt õhtusöögi menüüeelistusest kas 20, 22 või 30 eurot. Kogu heategevusliku õhtu tulu suunatakse SA TÜK Lastefondi vahendusel sügava ja raske puudega lastele mõeldud hoiukodude toetuseks.

„Meie hinnangul on tegemist äärmiselt olulise ettevõtmisega ühelt poolt just laste ravi, teisalt aga ka tublide lapsevanemate elu pisut lihtsamaks muutmise seisukohalt,“ selgitab Leo-klubi Tallinn esindaja Juhan Valge, miks osustati tuluõhtuga toetada just antud projekti. „Raske puudega lapsed vajavad pidevat hoolt, samas peavad nende vanemad lisaks lapse eest hoolitsemisele ka elatist teenima ning väärivad vahel aega ka iseenda jaoks. Hoiukodude näol on võimalik lahendus sellele probleemile olemas.“

Tuluõhtul on oodatud osalema kõik inimesed, kes soovivad head teha samal ajal meeldivalt aega veetes. Kuna kohtade arv on piiratud, siis tuleks oma tulekust teada anda tasudes õhtusöögi eest hiljemalt 20. aprilliks. Täpsem info ning registreerumine ürituse Facebooki lehel.

Puuetega laste hoiukodude projekti näol on tegemist SA TÜ Kliinikumi Lastefondi 2014. aasta põhikampaaniaga, mille raames toetatakse sügava ja raske puudega lastele hoiukodudes hoiuteenuse ning tugiteenuste pakkumist kogu perele. Hoiuteenuse pakkumine ühele lapsele 30-ks päevaks maksab 1075 eurot, millele lisanduvad erinevate tugiteenuste hinnad. LEO-klubi Tallinna esinduse eesmärk ongi koguda ühe lapse ühe kuu teenuse toetus. Loe edasi: LEO-klubi korraldab Lastefondi toetuseks tuluõhtu

Pokukoda teeb kevadisel koolivaheajal uksed valla

Laupäeval, 15. märtsil kell 13 näidatakse Pokumaal esmakordselt filmi ”Suur maalritöö” ja külas on režissöör Meelis Arulepp, kes räägib selle joonisfilmi tekkeloost. Lisaks esitletakse filmi põhjal valminud värviraamatut.

„Suur maalritöö“ põhineb 1971. aastal ilmunud raamatul, järgides Edgar Valteri võrratuid joonistusi ning esitades Ellen Niidu mitmepalgelise luuletuse lauluna. Vaiko Eplik on kirjutanud filmile 18-minutilise muusikalise suurteose, kus laulavad Mari Pokinen, Priit Võigemast ja Rapla laulustuudio tüdrukud Thea Paluoja juhendamisel.

Stuudios A Film Eesti valminud joonisfilmi ”Suur maalritöö” saab Pokumaal vaadata kuni 22. märtsini. Peale selle mahub programmi „Pokudega kevadesse“ põnevat meisterdamist ja kevadisi üllatusi. Avatud on kohvik. Täpsem info www.pokumaa.ee ja tel 53425054.

Allikas: Pokumaa SA

Lastekaitse Liit: koolikiusamine on ühiskonnas probleem

MTÜ Lastekaitse Liit ja Statoil Fuel & Retail Eesti AS sõlmisid koostöölepingu, mille alusel Eesti juhtiv mootorikütuste jaemüüja toetab ligi 16 000 euroga lasteaedades edukaks osutunud projekti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ teadvustamist ühiskonnas ja üleminekut koolidesse.

„President Toomas Hendrik Ilves rõhutas vabariigi aastapäeva kõnes hariduse tähtsust. Koolikiusamine aga võib kõik hea hariduse nimel tehtud pingutused hõlpsalt nullida. Seetõttu peaks positiivsema ja sõbralikuma koolikeskkonna arendamisse panustama mitte ainult poliitikud, kohalikud omavalitsused ja õpetajad, vaid ka lapsevanemad ja laiem üldsus tervikuna,“ ütles Statoil Fuel & Retail Eesti AS kommunikatsioonijuht Jaanus Pauts. Ta kinnitas, et otsuse toetada Lastekaitse Liidu projekti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ tegid ettevõtte töötajad ühise hääletuse põhjal.

Lastekaitse Liidu president Loone Otsa sõnul kannatab hinnanguliselt iga viies õpilane pideva koolikiusamise all. See on väga selge signaal, et kiusamisennetust tuleb lisaks lasteaedadele juurutada ka järjepidevalt ning jätkuvalt koolides. „Pilootprojekt algas 10 lasteaias aastal 2010 ja on tänaseks jõudnud juba 347 lasteaeda üle Eesti. Sellega liitutakse pidevalt. Kuivõrd ligi 60% lasteaeda on juba kaasatud, oli igati loogiline laiendada sama metoodikat ka koolidesse. Novembris 2013 alustas 25 pilootkooli üle Eesti,“ rääkis Loone Ots. Ta kinnitas, et laienemise suurim takistus on seni olnud ressursside nappus ja tegevuste lühiajalisus. Loe edasi: Lastekaitse Liit: koolikiusamine on ühiskonnas probleem

Sitasitikas Sass kutsub digiraamatuid uudistama

Sitasitikas Sass kutsub uudistama värskeid digiraamatuid, mis viivad lugejad lustakale ja õpetlikule rännakule täis helisid, jutustavaid ja liigutavaid tegelasi ning lahendamist ootavaid ülesandeid. Rännaku käigus jõuab lugeja koos Sassiga jälile loodussõbraliku toidu kasvatamise ning reostamise vähendamise põhjustele ja viisidele.

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) koostatud raamatud on mõeldud eelkõige lastele, kuid sobivad vahva lugemisena ka noortele ja täiskasvanutele. Samuti on raamatud kasulikuks abimeheks õpetajatele tundide läbiviimisel. Esimene raamat pealkirjaga “Sitasitikas Sass – põline põllumees ehk kuidas toidu kasvatamine keskkonda ja meid endid mõjutab” viib Sassi kondama põldude vahele. Siin õpib ta palju olulist toidu kasvatamise ja –tootmise kohta. Teises raamatus pealkirjaga “Sitasitikas Sass ja kirpvähike Kribu otsirännakul ehk miks on meie veekogud nii reostunud” kohtab Sass mitmeid jõgede, järvede ja merede elanikke ning kuuleb keskkonnareostusest tingitud muresid.

Digiraamatud pakuvad lisaks lugemiselamusele võimalust näha raamatutegelasi liikumas, kuulata erinevaid hääli ja lahendada ülesandeid. Digiraamatutuid on võimalik vaadata nii arvutist kui laadida oma e-lugerisse. Ühtlasi on Sassi raamatud kättesaadavad paberkandjal ja PDF-versioonina. Raamatuid saab vaadata ning alla laadida ELFi kodulehelt: http://elfond.ee/et/materjalid/sitasitikas-sass.
Loe edasi: Sitasitikas Sass kutsub digiraamatuid uudistama

Tartu Kaubamaja toetab TÜ Kliinikumi Lastefondi

Tänasest on Tartu Kaubamajas müügil spetsiaalne tee, mille ostuga toetavad kliendid raske ja sügava puudega laste hoiukodude loomist.

Täna algav kampaania kannab nime «Tee süda soojaks», ning selle raames saab kuni veebruari lõpuni Tartu Kaubamaja keskuse poodide kassadest osta Kubija ürditalu Kogu pere teed. Teepaki hind on 2 eurot ja igalt pakilt läheb 1 euro Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile.

Kõik kampaania kulud ja osaliselt ka teepaki kulu katab Tartu Kaubamaja, mis on Lastefondiga edukalt koostööd teinud ja puudega lapsi toetanud juba 2009. aastast.

«Tegemist on tugeva ühiskondlikke väärtusi hindava ja edasikandva organisatsiooniga kes loob võimalused hoolida ka kõige nõrgematest», rääkis Jeedas, miks on kaubanduskeskus otsustanud ühiste kampaaniatega jätkata. «Meil ja meie keskuse kõikidel poodidel on hea meel anda oma panus esimese hoiukodu loomisele.»

Teepakkide müügist saadud tulu läheb Lastefondi 2014. aasta põhikampaania «Unistuste puhkus» tarbeks, millega kogutakse raha raske ja sügava puudega lastele hoiukodude loomiseks. Esimene selline hoiukodu plaanitakse avada juba märtsis Tartus Käopesa perekodus. Loe edasi: Tartu Kaubamaja toetab TÜ Kliinikumi Lastefondi

Eesti lapsi hakatakse vaktsineerima uue haiguse vastu

Eesti väikelapsi hakatakse alates tänavu 1. juulist vaktsineerima ägedat kõhulahtisust ja oksendamist põhjustava rotaviirusnakkuse vastu, kirjutab Postimees.

“Haiguse laialdane levik ja sage esinemine ning sellest tingitud väikelaste sage hospitaliseerimise vajadus on peamised põhjused, miks otsustati lisada vaktsineerimine rotaviirusnakkuse vastu riiklikusse immuniseerimiskavasse,” selgitas sotsiaalministeeriumi rahvaterviseosakonna nõunik Martin Kadai.

Kuigi rotaviirust võivad põdeda ka täiskasvanud, moodustavad peamise haigestunute rühma alla viieaastased lapsed. “Tegu on kõige sagedasema väikelaste hospitaliseerimist vajava vaktsiinvälditava haigusega Eestis,” toonitas Kadai. Ta lisas, et rasketel juhtudel tekib väikelapsel eluohtlik dehüdratatsioon ehk veetustumine.

Ametniku sõnul vähendab vaktsineerimine laste hospitaliseerimist, aga muudab ka haigusest põhjustatud surmajuhtumite tõenäosuse olematuks. Ka aitab vaktsineerimine ära hoida haiguspuhanguid lasteasutustes.

Rotaviirusnakkus on viiruslik haigus, mis põhjustab mao-peensoole põletikku. Haigus on ägeda kuluga ning sellega kaasneb oksendamine, vesine kõhulahtisus ja palavik. Haigus on väga nakkav ning levib sagedasti puhangutena. Haigusümptomid kestavad keskmiselt 4-5 päeva.

Aastatel 2006–2013 on terviseameti andmetel Eestis registreeritud vahemikus 892–2287 rotaviirusest tingitud haigusjuhtu.

Ajaleht Lääne Elu. Toimetanud Riina Tboias

Eelmisel aastal registreeriti 13 831 sündi

Eelmisel aastal registreeriti regionaalministri valitsemisala rahvastiku toimingute osakonna andmeil Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 13831 sündi, neist 7038 poissi ja 6793 tüdrukut. Kaksikuid sündis 200, neist 71 paari poisse, 62 paari tüdrukuid ja 67 segapaari. Sündisid ka ühed kolmikud.

Harjumaal registreeriti eelmisel aastal 1708, Hiiumaal 61, Ida-Virumaal 1284, Jõgevamaal 256, Järvamaal 233, Läänemaal 201, Lääne-Virumaal 620, Põlvamaal 236, Pärnumaal 834, Raplamaal 331, Saaremaal 316, Tallinnas 4937, Tartumaal 1867, Valgamaal 283, Viljandimaal 391 ja Võrumaal 273 lapse sünd.

Populaarsemad lastenimed olid eelmisel aastal Rasmus, Robin, Artjom, Martin, Markus, Nikita, Romet, Oliver, Sofia, Maria, Laura, Sandra, Lisandra, Milana, Anna, Viktoria ja Emma. Rohkem eesnimede statistikat leiab siseministeeriumi kodulehelt http://goo.gl/hgWSko.

2013. aastal sõlmiti 5789 abielu ning 2761 abielulahutust. Regionaalministri käskkirjaga anti uus nimi 375 isikule ja maavalitsuse otsusega 1349 isikule. Neist eesnimi 234, perekonnanimi 1348 ning ees- ja perekonnanimi 142 isikule. Eelmisel aastal registreeriti 15474 surma.

2013. aasta detsembris registreeriti 1063 sündi, neist 526 poisslast ja 537 tütarlast. Kaksikuid sündis 23, neist 7 paari poisse, 7 paari tüdrukuid ja 9 segapaari. Sõlmiti 423 ja lahutati 235 abielu ning registreeriti 1339 surma. Regionaalministri käskkirjaga anti eelmisel kuul uus nimi 21 ja maavalitsuse otsusega 77 isikule, neist eesnimi 11, perekonnanimi 78 ning ees- ja perekonnanimi 9 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 61 naist ja 37 meest.

2012. aastal registreeriti 14054 sündi, 5970 abielu, neist 480 vaimulike poolt, 2737 abielulahutust, ja anti uus nimi 1631 isikule, neist regionaalministri käskkirjaga 322 isikule.

Regionaalministri valitsemisala rahvastiku toimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Rahvastikustatistikat ja demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada Statistikaamet.

Allikas: Siseministeerium

Laste heaolu hindamiseks on vaja senisest enam andmeid

Täna esitletakse Õiguskantsleri Kantseleis Statistikaameti kogumikku „Laste heaolu“, mis annab ülevaate Eesti laste olukorrast. Lasteombudsmani hinnangul näitab kogumik kätte teemad, millele on vaja rohkem tähelepanu pöörata, et lastel oleks Eestis hea elada.

Kokkuvõtte “Laste heaolu” kogumikust

Lasteombudsman Indrek Tederi sõnul on positiivne, et Statistikaamet väärtustab lapsi puudutava info esiletoomist eraldi kogumikus, sest ülevaatlik laste olukorra kaardistus loob paremad eeldused nende heaolu tagamiseks. „Lapsi puudutavaid andmeid vajavad oma töös paljud – näiteks psühholoogid, noorsootöötajad, õpetajad, arstid, seaduseloojad – ning seejuures on oluline, et infot avaldataks regulaarselt ja et see oleks kõigile kättesaadav. Kahjuks aga ei avaldata laste kohta käivaid andmeid täna ühtsetel alustel, mistõttu on keeruline laste tegelikku olukorda hinnata,“ ütles Indrek Teder. Ta avaldas lootust, et esitletav „Laste heaolu“ kogumik on aluseks traditsiooni kujunemisele ning et lisaks kogumikule avaldaks Statistikaamet laste heaolu kajastavaid andmeid edaspidi regulaarselt ka oma kodulehel. „Ilmunud kogumik näitab kätte teemad, millele on vaja rohkem tähelepanu pöörata, et lastel oleks Eestis hea elada ning aitab kaasa laste kui ühe olulise ühiskonna osa senisest nähtavamale kohale seadmisele ja väärtustamisele,“ märkis lasteombudsman. Loe edasi: Laste heaolu hindamiseks on vaja senisest enam andmeid

President Ilves ootab laste joonistusi teemal „Meie Eesti head asjad“

President Toomas Hendrik Ilves kutsub aasta lõpus koos lastega mõtlema sellele, mis on meie ümber head ning osalema joonistuskonkursil “Meie Eesti head asjad”.

„Mõelge koos lapsega, mis teeb Eestist elamiseks hea koha. Rõõmu võib tunda suurte ja väikeste asjade üle – ühtemoodi tähtsad on nii meie kultuur, traditsioonid, loodus kui ka pere, lähedased ning sõbrad,“ ütleb riigipea.

2011. aasta lõpus tegi president Ilves üleskutse „100 põhjust, miks on Eestis hea elada“. Üheskoos koguti vabariigi sünnipäevaks ligi 1500 Eesti eelist. Tänavu antakse lastele võimalus näidata, mis neile kodumaal meeldib. „10-15 aasta pärast hakkavad tänased lapsed kujundama meie riiki. Ootan huviga nende ettekujutust Eestist,“ lisas president Ilves.

President Ilvese videoüleskutset, mida lastega jagada, näeb siit: http://bit.ly/HeadAsjad

Valmis joonistused võib saata 1. veebruarini 2014 (k.a) e-postiga aadressil joonistus@vpk.ee või tavapostiga Vabariigi Presidendi Kantseleisse aadressil A. Weizenbergi 39, 15050, Tallinn. Uuest aastast tekib võimalus laadida pilt otse ka Toomas Hendrik Ilvese Facebooki lehele. Joonistusel palun märkige ära lapse nimi, vanus, elukoht ning soovitavalt ka e-posti aadress, kuhu president saab osavõtjatele tänutäheks saata kirja.

Saabunud joonistused pannakse üles virtuaalsele näitusele Facebooki keskkonda aadressil fb.com/thilves.

Allikas: Vabariigi Presidendi Kantselei

Lastekaitseliit tutvustab Võrus laste meediaõigusi

MTÜ Lastekaitse Liit korraldab neljapäeval, 12. detsembril Võrus seminari “Lapse õigused meedias”, et arutada, kuidas laste ja perede lugusid kajastada lapse huvidest lähtuvalt.

Seminar “Lapse õigused meedias” toimub homme algusega kell 10.30 Võru maavalitsuse seminarisaalis. Seminarile on oodatud lastekaitsetöötajad, lastega töötavad spetsialistid ja laste ja perede lugusid kajastavad ajakirjanikud.

MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Alar Tamme sõnul on meil kõigil õigus teada, mis ühiskonnas toimub, kaasa arvatud seda, kuidas elavad meie lapsed. Selle info vahendamisel peame aga täiskasvanutena alati jälgima, et viis, kuidas infot edastatakse, ei riivaks lapse õigusi ja heaolu.

Seminaril arutletakse, kuidas laste ja perede olukorrast infot anda lapse õigusi riivamata ning mida teha, kui lapsi ja peresid kajastavates lugudes on neid õigusi rikutud. Eesti Rahvusringhäälingu eetikanõunik Tarmu Tammerk tutvustab üldisi põhimõtteid, mida meedia peaks oma töös järgima. Ajalehe Valgamaalane peatoimetaja Sirli Homuha annab ülevaate sellest, mida ajakirjanik silmas peab, kui lastest ja peredest lugusid kirjutab. Pressinõukogu esimees Eve Rohtla tutvustab pressinõukogusse pöördumise korda ja pressinõukogu otsuseid. Lisaks tutvustab lastega seotud kaasusi, milledega on Pressinõukogusse pöördutud.

Seminari korraldab MTÜ Lastekaitse Liit.

Sõmerpalus otsitakse motokrossitalente

Motokrossipisik ning Adrenalin Arena kutsuvad lapsi lastehommikule esimest tsiklisõitu tegema. Ootame huvilisi vanuses 4 – 15 eluaastat. Nooremate tsiklitestijate puhul eeldame iseseisvat sõiduoskust abiratasteta jalgrattal.

Juhendaja käe all omandab laps mootorratta esmased juhtimivõtted. Kohapeal on suur hulk spetsiaalvarustust ning valik erinevas suuruses mootorrattaid.

Oodatud on ka lapsed, kellel on tsikkel olemas ning rajale pääsevad ka väikesed sõidumehed 50 jun klassist.

Peale proovisõite (orienteeruvalt kell 14) ootame lapsevanemaid vestlusringi, kus arutleme laste motokrossi teemadel.

Adrenalin Arena ja Motokrossipisiku koostöös korraldatav lastehommik propageerib motokrossi kõige väiksematele, lootuses leida alale pealekasvu ning kummutada müüt motokrossist kui ohtlikust ning valitute spordialast. Korraldajad on veendunud motokrossi positiivses mõjus mürsikutele.

Väikeseid krossisõitjaid oodatakse Sõmerpallu Adrenalin Arenale 20. detsembril kella 10 – 14.

Eelregistrerimine ja lisainfo telefonil 529 6556, e-post: hannes@pyyne.ee

Hannes Prikk,

motospordi treener

Mine metsa – koos lapsega!

Ei ole vist eestlast, kes poleks kasutanud selliseid väljendeid nagu “Ah, mine sa ka metsa!” või “Sa võid oma jutuga metsa minna!”. Ilmselgelt ei mõelda neil juhtudel meile armsaks saanud looduskeskkonda minekut, vaid pigem tõrjutakse teist inimest või tema juttu ega taheta rohkem sel teemal rääkida. Ebaõnnestunud tegemiste puhul kiputakse aga ütlema, et “asi läks metsa!”.

Tegelikult peaksime me metsas käima oluliselt rohkem, kui me seda oma elu jooksul teeme. Ja sõpru-tuttavaid sinna ka sõna otseses mõttes saatma, sest kiire elutempo tõttu ja inforohkes elukeskkonnas on meist paljudest nüüdseks saanud üsna mugavad, kergesti ärrituvad ja närvilised ilmakodanikud. Loe edasi: Mine metsa – koos lapsega!

Projekt “Lapse hääl!” alustab laste seminaridega Ida-Virumaal

Projekt “Lapse hääl!” toob 5.-6. detsembril kokku kolme vene kooli noored ja nende õpetajad Remniku õppe- ja puhkekeskusesse. Seminari korraldavad UNICEF Eesti, MTÜ Mondo, MTÜ Foorumteater ning MTÜ Lastekaitse Liit.

Esimesel seminaril selgitatakse lastele, mis on laste endi roll oma õiguste ja kohustuste realiseerimisel ja elluviimisel. Selleks töötatakse koos lastega, selgitades neile, mis õigused on neile ette nähtud ning millised kohustused vastavad igale õigusele. Kõik seminarid on üles ehitatud töötubade meetodil: aktiivne osalemine ning kogemine, erinevad mängud ja simulatsioonid ning ühised arutelud.

Samasisuline seminar leidis aset ka eesti õppekeelega koolidele 26.-27. novembril samuti Remniku õppe- ja puhkekeskuses. Siis osalesid seminaril kolme eesti õppekeelega kooli noored ja nende õpetajad, kes läbisid samu töötube.

Lisaks nimetatud seminaridele leiab aset veel kolm seminari: kaks eesti õppekeelega koolidele (Jõhvi gümnaasium, Avinurme gümnaasium, Iisaku gümnaasium), kaks vene õppekoolidele (Narva Paju kool, Kiviõli kool, Sillamäe Kannuka kool) ning üks ühine suveseminar kõikide projektis osalevatele koolide õpilastele. Projekt kulmineerub laste ja noorte enda poolt koostatud lapse õiguste monitooringuga. Projekti raames välja töötatud materjale, mänge ja töövahendeid saavad hiljem oma töös lastega kasutada kõik huvilised.

Võru instituut kutsub lapsi ja noori kirjutama

Võru instituut kuulutab välja 27. laste ja noorte võrukeelsete kirjatööde võistluse „Mino Võromaa”.

Võistlusele oodatakse jutte, luuletusi, naljalugusid, näitemänge, kahekõnesid, laule ehk igasuguseid kirjatöid.

Tänavu saab valida kümne teema hulgast. Teema võib olla, aga ei pea olema jutu pealkirjaks. Kes tahab, võib kirjutada ka mõnel muul, omale südamelähedasel teemal. Hinnatakse ikka vanuserühmade kaupa .

„Mino Võromaa 2014” teemad leiab siit.

Võistlustöid oodatakse hiljemalt 25. jaanuariks 2014 meiliaadressil kaile.kabun@wi.ee. Üks osavõtja saab võistlusel osaleda kuni kolme tööga. Kui töid meili teel saata ei saa, võib käsikirja postitada Võru instituudi aadressil Tartu 48, 65609 Võru. Kõige paremad tööd avaldatakse sarja „Mino Võromaa” 27. lasteraamatus. Peapreemia võitja saab minna Eesti eurosaadiku Ivari Padari kutsel Brüsselisse Euroopa Parlamendi eluga tutvuma.

Ruusmäel vanaimä man – Eesti aasta vanaimä man

Viis last ja 14 latsõlast hoitva umma vannaimmä, inneskist Ruusmäe kooli algklassõ ja võro keele oppajat Oro Leilit (70) nii väega ja panni uma tundõ nii ilosahe kirja, et Leili valiti timahava Eesti aasta vanaimäs.

«Ku ma sai kutsõ pääliina, sis tükk aigu mõtli, et mis taa asi tähendäs. Sis tull’ miilde, kuis tütär käve mu man arvutist pilti otsmah, koh ma latsõlatsiga üteh olõ,» selet’ hää detektiivinõnaga Leili. «Küsse sis tütre käest ja tä ütel’ as’a är.»
Eesti vanavanõmbidõ fond tennäs’ säitsmendät aastat kümmet imelist vannavanõmbat ja valisi neländät aastat näide siäst viil aasta vanaimä ja vanaesä.

Leili arvas’, et kimmähe om timäst pall’o tublimpi. «Aasta vanaesä kasvatas ütsindä kolmõ latsõlast, mul käävä latsõlatsõ iks õnnõ küläh!»

Leili vällävalimisõl mõiu arvada latsõlatsi ilosa ja süämest kirja pantu hää sõna, näütüses: «Mi vanaimä om mi jaos kõgõ olõman olnu ja avitas sis kah, ku sa esi viil arvogi saa-i, et sul api vaia om. Vanaimä om kõiki opanu lugõma, avitanu koolitüüd tetä, üllätüs-taskuraha pangakontolõ tekütänü, toonu meile maitsvit purgisüüke ja tsäihaino, kõlistanu inne tähtsit kontrolltöid ja eksämme. Tä tund kõgõ huvvi, kuis meil lännü om ja om läbi lugõnu suurõmba jao mi loomingust, eski magistritüü, mille sisu tälle võõras jääs. Kõgõ löüd tä põhjusõ meid kittä ja mi ettevõtmiisi julgusta.»

Päält ummi latsõlatsi om Leili umas võtnu viis kasulatsõlast. «Nigu seoilmaao elo om – kärgpere muudu asi,» selet’ tä.
Latsõlatsõ tulõva Leili mano päämidselt koolivaheaol. Nigu nä esi omma ütelnü, kisk määnegi vägi näid iks Ruusmäele – vanaimä man om näid kõgõ hulga kuun ja lusti pall’o. Loe edasi: Ruusmäel vanaimä man – Eesti aasta vanaimä man

Kuressaare Pargi lasteaia lapsed võõrustasid mahetalunikku

Uus lasteraamat "Liisi talu" kõneleb elust mahetalus. Foto: EMSA — Uus lasteraamat “Liisi talu” kõneleb elust mahetalus. Foto: EMSA

Kuressaare Pargi lasteaed võõrustas Kihelkonna valla mahetalunikku Aivar Kallast, kes tuli mahetalu tegemistest rohke pildimaterjaliga rääkima. Lasteaia 4-, 5- ja 6-aastased lapsed, keda oli kokku 60, olid varmad ka oma teadmisi demonstreerima, kui tuli küsimuseks, et kes on ute laps või vasika ema.

„Rääkisin lastele, mis on mahetalu ja kuidas seal loomi kasvatatakse: et meie jaoks on oluline see, et loomadel oleks palju ruumi ja nad saaksid elada nii nagu neile meeldib. Lastele meeldis mõte, et mahetalus on väike kari, sest suhted inimeste ja loomade vahel peavad olema sõbralikud,“ rääkis mahetalunik Aivar Kallas. „Linnalastele kipub tänapäeval maaelu võõraks jääma. Ammugi ei teata, mis teeb ühest talupidamisest mahetalu. Nüüd oli laste ees aga ehe talumees, kes näitas pilte oma talust ja kutsus neid ka kohapeale külla,“ lisas Aivar Kallas.

„Lastega tehtud üritused on alati väga positiivse energiaga,“ ütles projekti üks eestvedajatest Merit Mikk. „Lastel on raske mahetoidu eeliseid teoreetiliselt mõista, hoopis teine asi on mahepõllumajanduse toimimist oma silmaga näha. Mahetoidu pakkumisega peaks kindlasti kaasas käima ka mahepõllumajanduse tutvustus.“ Loe edasi: Kuressaare Pargi lasteaia lapsed võõrustasid mahetalunikku

Vanemuises etendub lastelavastus „Totu kuul“

Vanemuise väikeses majas esietendub sel laupäeval, 16. novembril uuslavastus lastele – „Totu kuul“, mis viib noorema teatripubliku lavategelaste seltsis lustakale reisile Kuu peale.

Nikolai Nossovi samanimelise raamatu põhjal valminud „Totu kuul“ on fantaasiarikas, lustakas, seikluslik ja samas ka mõtlemapanev ulmemuinasjutt, mis saab alguse sellest, et marakann Totu ja teised Lillelinna marakannid on otsustanud Kuule sõita, ehitanud vägeva kosmoselaeva ja pannud kokku parima lennumeeskonna eesotsas Taibuga. Kuid nagu muinasjuttudes ikka, ei lähe kõik nii nagu plaanitud. Ulmelist rännakut Kuule saadavad nii lustakad kui ka üsnagi ohtlikud seiklused, mis tekivad enamasti Lillelinna marakannide ja Kuu elanike erineva elukorralduse tõttu.

Lavastaja Kaili Viidas: „”Totu Kuul” kuulub minu lapsepõlve lemmikute hulka. Lugesin korduvalt juba isa poolt kapsaks loetud raamatut. Mind võlusid Totu lugude illustratsioonid ja seikluslikkus. Paljude jaoks võrdub “Totu Kuul” raamat kapitalistliku ja sotsialistliku maailmasüsteemide kriitilise kõrvutamisena. Mina ei pööranud sellele tähelepanu ei lapsepõlves ega tee seda ka praegu. Keskmes on igihaljad ja inimlikud teemad nagu sõprus, teineteise mõistmine, andestamine, empaatilisus. Oluline on lastele ja miks mitte ka täiskasvanutele meelde tuletada, et iga inimene on võimeline suurteks tegudeks. Maailma vastu tuleb tunda huvi, tuleb olla uudishimulik ja just see on asi, mida peaksime õppima “Totu Kuul” marakannidelt.“ Loe edasi: Vanemuises etendub lastelavastus „Totu kuul“

Isadepäevaks valmivad maanteemuuseumis hoidised tarkuseteradest

5.-9. november on Eesti Maanteemuuseumis pühendatud isadepäevale. Lastele toimuvad eriprogrammid “TEEjuhiga muuseumis”. Nädala lõpetab fantaasiarikas kogupere etendus “Telefonilood”.

Teisipäevast reedeni toimuvates eriprogrammides otsitakse vastust küsimusele, mis on muuseum ja mida kujutab endast maanteemuuseum. Ringkäik näitusesaalis kulgeb tavapärasest erilisemal moel. “Ekspositsiooniga tutvutakse nii, et lisaks nägemisele kasutavad lapsed ka muid meeli,” rääkis muuseumi programmijuht Tuuli Tubin.

Nii näiteks treenib nägemismeele väljajätmine tähelepanuvõimet, loob teadmise usalduse olulisusest ning paneb inimese aktiivselt kasutama kõiki teisi aistinguid. Programmi teises osas võetakse kogetu kokku, talletades saadud muljed väikesesse purki, mille laps koju kaasa saab. “Tarkused hoidistatakse ja neid saab laps hiljem perega jagada,” selgitas Tubin programmi mõtet, lisades, et selline metoodika on pärit Merike Miti raamatust ” Väärtuskasvatus Tarkuste Hoidise abil”.

Isadepäeva eriprogramm on suunatud eelkõige lasteaia- ja algkoolilastele. Osavõtuks on vaja eelnevalt registreeruda.

Maanteemuuseumi isadepäeva nädala lõpetab Miksteatri etendus “Telefonilood”. Fantaasiarikkad lühilood on ühtaegu lustlikud ja õpetlikud, sisaldades ivasid nii lapsele kui ka täiskasvanule. Etendused toimuvad laupäeval, 9. novembril algusega kell 12 ja 15. Vajalik on eelregistreerimine meili teel tuuli.tubin@mnt.ee või telefonil 5635 9637.
Liina Kukk

Eesti vanim turvakodu sai 20-aastaseks

Tallinna Laste Turvakeskuse Lilleküla turvakodu tähistab oma 20. tegevusaasta täitumist 10. oktoobril toimuva konverentsiga „Turvaline lapsepõlv“. Konverents toimub kell 9.30-16.00 Meritoni hotellis, Toompuiestee 27.

Tallinna Laste Turvakeskus on laste hoolekandeasutus, kus saavad abi lapsed ja noored, kes seda erinevatel põhjustel kodust ei saa.
Asutus koosneb kahest keskusest:

14-kohaline Lilleküla turvakodu, kus saavad abi vanemliku hooleta lapsed. Turvakodusse sattumise peamisteks põhjusteks on lapse hulkurlus, kodune hoolimatus, perevägivald, vanema alkoholism või narkomaania, vaesusest tingitud kodu kaotus, vanema haigus. Tutvustav video!
48-kohaline Nõmme tee keskus, kus sõltuvusvastast taastusabi saavad meelemürkide sõltlastest alaealised. Tutvustav video!

Lilleküla turvakodu on vanim uue Eesti Vabariigi aegne turvakodu Eestis, kus 20 aasta jooksul on abi saanud üle 2700 lapse.