Luutsniku Külaseltsi algatatud suurepärase kavatsuse eesmärgiks on välja anda hästi mahukas ja põhjalik ajalookogumik “Ühe kogukonna mitu nägu”, mis kirjeldab Võru maakonna endise Vana-Laitsna valla piirkonna ajalugu, loodust ning haridus- ja kultuurilugu.
Loe edasi: HOOANDJAGA SAAB OLLA ABIKS LUUTSNIKU PIIRKONNA AJALOO TALLETAMISEL
21. mai oli Mustvee valla Avinurme kandis ootusärev ja pidulik päev. Paikonnaga tutvus aasta küla komisjon eesotsas Riigikogu esimehe Jüri Ratasega. Jõgevamaa Aasta küla on üks paikasid, mis kandideerib tunnustusele Eesti Aasta Küla 2021.
Loe edasi: AVINURME KANT ESITLES ENNAST ASJATUNDLIKULE KOMISJONILE MITMEKÜLGSE VÄÄRIKUSE JA ILUGA
21. juunil valiti Viljandimaal Põhja-Sakala vallas asuvas Kuhjavere külas taas külavanemaks Romeo Mukk, kes on üks staažikamaid kogukonnajuhte tänases Eestis.
Loe edasi: ROMEO MUKK VALITI TAAS KUHJAVERE KÜLAVANEMAKS
Tõutsi külas asub Kappermäe Seltsi külamaja, mis on viimasel ajal saanud külaliikumise keskpunktiks. Sellel kevadel sai seltsi juurde viiv tee endale mustkatte.
Loe edasi: TÕUTSI KÜLATEE VALMIS VALLAVALITSUSE JA VALLAELANIKE ABIGA
Foto: Ardi Kivimets
Vana-Jõgeva külas elav ettevõtja ja Jõgeva vallavolikogu liikme Marek Saksingu sõnul ajendas külapäeva korraldama soov ergutada siinset rahvast tihedamini suhtlema ja ühiselt paikkonda mitmekülgsust tooma. “Sellest ideest koorus ka otsus moodustada külaselts, mille liikmeteks on oodatud kõik, kes paigaga püsivat ja tugevat seotust tunnevad,” lausus ta. Saksing valiti ühehäälselt külaseltsi juhatuse etteotsa.
Mittetulundusühingu Marlau üks eesvedajaid Triinu Palmiste märkis, et MTÜ Marlau on ka Vana-Jõgeva külla registreeritud. “Olen kohaliku elu edendamisel kaasa löönud nii Järvamaal kui Jõgevamaal. Potentsisiaali elanike vaheliseks koostööks ning huvitavate ja silmaringi arendavate ettevõtmiste korraldamiseks on ka Vana-Jõgeval, mis teadolevalt kõige suurema asutustihedusega küla nii Jõgeva vallas kui ka kogu Jõgevamaal,” rääkis Palmiste. “Selles külas on erinevas vanuses mõtteerksaid ja tegusaid elanikke. Paljudel on siin suvekodud, mitmed on aga püsivalt elama asunud. Pühendunult eesmärkide poole püüdlemise korral võib siinsest külaseltsist saada üks jõudsamaid sellelaadseid organisatsioone Jõgeva vallas.” Palmiste andis ülevaate ka rahastamisallikatest, mis võimaldab projekte koostades külaelu arendavatel mittetulundusühingutel raha taotleda. Loe edasi: Vana-Jõgeval moodustati külaselts
Maaelu edendamisel kogu Eestis silma paistvas paigas – Viljandimaal, Suure-Jaani vallas asuvas Kuhjavere külas valiti taas külvanemaks Tire talu peremees Romeo Mukk.
Kui Kuhjaveres toimunud külakoosolekul sooviti ettepanekuid uue külavanema valmiseks, pakkusid koosolijad ühel meelel sellesse ametisse Romeo Mukki. Koosolekul räägiti ka külaelu lähematest ja kaugematest plaanidest. Otsustati ehitada külamaja terassile külgseinad ja teiseldatava esikülje ilmastiku kaitseks, et tekiks rohkem tuulevarjulist ruumi. Teoksil on ka küla arengukava uuendamine. Mõnegi probleemi lahendamiseks on tarvis
Foto: Kuhjavere külaselts
omavalitsuse tuge, usku selle olemasolusse tõstis ka Suure-Jaani vallavanema Tõnu Aavasalu osalemine ja mõtteavaldused külakoosolekul.
Kuhjaveres tehakse praegu põhjalikke ettevalmistusi augustis toimuvaks X külateatrite festivaliks, kuhu on praeguseks registreeunud 18 truppi seitsmest maakonnast. Seda on päris palju festivali kahele päevale mahutamiseks. Patroonina on lubanud juubelifestivalil osaleda teatritegelane Kalju Komissarov.
Jaan Lukas
Eile, 4. märtsi Vastlapäeva õhtul,kogunesid MTÜ VKÜ asutaja – ja tegevliikmed Vana – Vasteliina Piiskopilinnuse külastuskeskusesse, et tähistada 10. aasta möödumist MTÜ VKÜ moodustamisest.Kohal olid külavanemad, Vastseliina vallavanem Raul Tohv ja volikogu esimees Urmas Juhkam.Külalisi oli saabunud ka Ida – Virumaalt eesotsas Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse esimehe Tõnu Leitsmaaga. Meeldiv vastuvõtt Piiskopilinnuse SA ja rikkalik laud Vastseliina vallavalitsuse poolt. MTÜ VKÜ juhatuse poolt said tänukirja asutajaliikmed Sirje Hussar, Aivar Linder ja Evald Rebane ning ka praegused tegevliikmed Viive Tomson ja Reet Jallai.Tänukirjaga peeti meeles ka Vastseliina vallavalitsust ja volikogu.
Kuni su küla veel elab….
Tänud kõigile. Aado Kuhlap
Kodukandi strateegia 2014-2020 sai üldkogul heakskiidu. Kodukandi liikmeskond vaatas 17. jaanuaril 2014 viimase kriitilise pilguga üle vastvalminud strateegia ja andis sellele oma heakskiidu. Eestimaa külaliikumine Kodukant tegutseb järgmisel 7 aastal vastavalt seatud eesmärkidele. Tutvu strateegiaga.(http://kodukant.us7.list-manage.com/track/click?u=00c61f8725357bcaa7e2c642c&id=a5c3c90084&e=2cf9a51227
Raplamaa Külade Liit sai alguse 1993. aasta juulis. Liidu asutajad olid kümme küla: Pirgu, Põllika, Põrsaku, Kumma, Kalbu, Pae, Paeküla, Kodila külade ühendus, Väljataguse ja Jalase.
Tänaseks on sellest kujunenud tugev organisatsioon. 20 tegevusaasta tähistamiseks peeti Rapla kultuurikeskuses 6. detsembril päevapikkune konverents tähendusrikka pealkirjaga „Elu võimalikkusest maal“. Konverentsi esimene osa vaatas minevikku, teine keskendus tänasele päevale ja kolmas kiikas põgusalt maaelu tulevikku.
Mikk Sarv, üks toonastest külaliikumise algatajatest, juhatas päeva sisse 1921. aastal Rapla Uuskülast üles kirjutatud lauluga, mille sisu kinnitas, et külasid on vara maha kanda. Loe edasi: Külade liit rääkis elu võimalikkusest maal
Foto: Pille Tutt
Möödunud laupäeval arutasid näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa kultusseriaalis “Õnne 13” Uuevariku talu perenaise Annemai Kattai ja “tegevdirektori ” Ülo Ümerana lõunamaale puhkuse sõidu perspektiivikuse ülle. Pühapäeval olid artisid aga külas Torma valla eakate peol Sadala Külade Seltsi rahvamajas. Koosviibimist siustasid ka erinevas vanuses kohalikud etlejad. Traditsioonilise sündmuse korraldasid heategevuse edendaja Eckard Klug ja tema kaasa Luule Väin koos pereliikmetega.
Eakate pidu algas Sadala kooli esimese ja teise klassi õpilaste esitatud näitemänguga “Kuidas Päkapikud endale praeguse välimuse said ” Enne laste lavale tulemist ütles lavastaja ja dramaturg Valdi Reinas: “Sadalas on edukalt Käima lükatud Külade Teater. Peame aga mõtlema järjepidevusele ja nii loodigi koolis näitering “. Reinasel oli näitemängu lavastamisel abiks Sadala kooli õpetaja Angela Saksing. “Mulle meeldis väga laste esinemine, ” avaldas arvamust nooruslik daam Endla Padrik Rääbise külast.” Vahva , et Sadala rahvamajas kogu valla eakate pidu peetakse ja siin paljud teisedki kultuuri-ja seltskondlikud sündmused toimuvad. Meil Rääbise kandis pole praegu kahjuks kohta, kus kohalikud elanikud saaksid koos käia, ” lasusus ta. Loe edasi: Torma valla eakad pidustesid seriaali “Õnne 13” tegelastega
Pärast uue ja moodsa perrooni valmimist otsustasid Taevaskoja külaelanikud, et vanad ootekojad väärivad säilitamist.
Remontima asumisele eelnesid läbirääkimised Eesti Raudteega, kust külaelanike soovile tuldi vastu ja anti lagunev hoone kohalikule MTÜ-le seitsmeks aastaks tasuta rendile. Tingimuseks on vaid, et MTÜ remondib ootekoja ja hoiab selle korras. Hoone puhastati nii palju kui võimalik vanast värvist (7 kihti), vahetati pehkinud puitdetailid, telliti puuduvad aknad ja restaureeriti olemasolevad. Lõpuks sai ootekoda uue värvikihi ja katuse. Lisaks maalis kunstnik kõigile välisseintele, analoogiliselt bussijaama hoonega rahvariidevöö. Samuti paigaldati hoonesse foto-infoalus, millega jäädvustati samas kohas asunud ja sõja ajal hävinud jaamahoone.
Kokku tegid külaelanikud (28 inimest) üle 200 tunni vabatahtlikku tööd. Abi saadi ka Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt ja Põlva Vallavalitsuselt, kes aitasid vajalike materjalide ostu rahastada.
Allikas: polvamaa.ee
Eesti Külaliikumine Kodukant alustab 8. ja 9. juulil koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames tänavu esile tõstetud perede tunnustamist. Teist aastat toimuvale konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Esimesena antakse tunnustus üle Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa ja Võrumaa peredele.
Jõgevamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Anne ja Aado Mägisoo perekond Puurmani vallast Pööra külast. Tunnustamine toimub 8. juulil kl 13.00 Pööra külas Piiri talus.
Tartumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Katrin ja Aivar Jõgari perekond Mäksa vallast Veskimäe külast. Tunnustamine toimub 8. juulil kl 15.30 Veskimäe külas.
Põlvamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Tiina Länkuri ja Ander Konksu perekond Põlva vallast Peri külast. Tunnustamine toimub 9. juulil kl 10.00 Põlva vallas Vanakülas.
Võrumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Helgi Saare ja Agu Hollo perekond Haanja vallast Ihatsi külast. Tunnustamine toimub 9. juulil kl 12.30 Ihatsi külas Hartsmäe talus.
Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et teist aastat toimuva konkursiga „Kogukonna pärl“ soovivad korraldajad tunnustada kogukonna arengusse vabatahtlikult panustavaid perekondi. „Eelmisel aastal kogusime pärlikeesse viisteist säravat pärliperet üle Eesti. Küla väärtuseks on inimesed, kes oma heade mõtete, sihipärase tegutsemise ja oskusega kaasata inimesi kujundavad elu külas elamisväärseks,“ rääkis Toobal. „Kogukonna pärli valimine innustab meid kõiki korraks järele mõtlema, milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda vabatahtlik panus kogukonnaellu.“ Loe edasi: Täna algab konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine
Eestis on 4438 küla, neist aktiivseid ehk ärganud on 15%, ärkavaid 58% ja uinuvaid külasid 27%. Eesti Külalliikumine Kodukant valib viiendat korda Kodukandi Aasta küla.
Kogu eesti rahvas saab valida oma lemmikküla 16. juunini Terevisiooni kodulehel http://etv.err.ee/index.php?0562990#.UZ2VCpb-p1o . Reedeks oli enim hääli kogunud Karala küla Saaremaal, järgnesid Lihula alevik (Läänemaa) ja Lustivere piirkonna külad (Jõgevamaa). Anna oma hääl lemmikkülale, sest just sinu hääl võib olla otsustav!
Küladega saab tutvuda Kodukandi kodulehel http://www.kodukant.ee/index.php?id=104015 , Terevisiooni videoklippide vahendusel ja Terevisiooni Facebooki lehel https://www.facebook.com/Terevisioon#!/media/set/?set=a.524304087630097.1073741826.206736052720237&type=1 .
Hindajatele, Riigikogu esimehele Ene Ergmale, põllumajandusministeeriumi esindajale Sille Rähnile, Eesti Maaomavalitsuste liidu esindajale Taimi Saarmale, Maalehe ajakirjanikule Bianca Mikovitšile ja Liikumine Kodukant esindajale Anneli Kanale tutvustavad külad kahe tunni jooksul oma inimesi, tegemisi ja vaatamisväärsusi.
“Kõik külad on juba võitnud, sest nad on saanud oma maakonna Aasta küla tiitli”, ütles Ene Ergma. “Sellel konkursil pole kunagi kaotajaid, siin on alati võitjad,” lisas ta.
Teisipäeva, 11. juuni õhtupoolikul võtab hindajate seltskonna vastu Ingliste külade piirkond Raplamaal, nädala pärast ollakse Viisu külas Järvamaal ning peale jaanipäeva lõpetavad hindajad oma ringkäigu Virumaal – Kõrtsialuse külas ja Venevere külade piirkonnas.
Rahva lemmiku hääled loetakse kokku 17.juunil, hindajad annavad oma otsusest teada 9.augustil Eesti Külade X Maapäeval Saaremaal.
Eesti Külaliikumine Kodukant asutati 1997.a. mittetulundusühingute liiduna. Täna on liikmeid 20 (neist 15 maakonnaühendust) ja nende kaudu ühendatakse ligi 5000 aktiivset maainimest üle Eesti. Kodukant koolitab külavanemaid, kohalikke eestvedajaid ja ettevõtlikke inimesi ning viib ellu erinevaid külaliikumise ja kohaliku arenguga seotud projekte.
Märtsikuu keskpaigas otsustas Saaremaa Kodukandi juhatus esitada Eesti külaliikumise Kodukant “Aasta küla 2013” konkursi nominendiks Saare maakonnast Lümanda valla Karala küla.
Taotlusankeet, millel kohaliku Kodukandi juhatuse otsuse kinnitus, tuleb esitada Eesti liikumisele Kodukant 1. aprilliks. Tunnustusüritus – Eesti 10. maapäev – toimub 9. augustil Saaremaal Mändjalas, kus kõrge komisjoni poolt üle vaadatud viieteistkümne küla seast üks aasta küla tiitliga pärjatakse. Olgu pärgamisega, kuidas on, ka nominendiks saamine on iseenesest väga suur tunnustus.
“Karala külas tegutseb viis seltsi, oluline on just see koostöö ja küla terviklik aktiivsus,” märkis Saaremaa Kodukandi koordinaator Elvi Viira. Ühe keskmise suurusega küla kohta viis aktiivselt tegutsevat seltsi – no seda annab otsida! Loe edasi: Karala küla maakonna aasta küla nominendiks
Setomaa tipuvald korraldab kahele suuremale külale kujundus- visioonikonkursi, mille eesmärgiks on küladele kujundusidee saamine.
Selle aasta alguse seisuga on püsielanike arv mõlemas külas üle 160 inimese.
Meremäe küla on 20-ndatel aastatel moodustatud Meremäe valla administratiivseks keskuseks, kujunedes välja strateegiliselt tähtsa Võru – Vastseliina- Petseri tee ääres. Erilise stiimuli uute talude rajamiseks Meremäele andis just vallakeskuse staatus. Konkursi sisuliseks eesmärgiks Meremäe külale parima kujundus- ja maastikuarhitektuurse lahendusidee saamiseks ongi küla arendamine kaasaegseks valla keskuseks piirkonna eripära ja identiteeti arvestades.
Obinitsale, mis on Lääne-Setomaa üks suurematest küladest, administratiivsetes piirides parima kujundus ja maastikuarhitektuurse lahendusidee saamine baseerub pärimuskultuurikeskuse ideest ja kogukonna elu- ning keskkonna kvaliteedi parandamisest seto kultuurist ning arhitektuurist lähtuvalt kuna tegemist on ajaloolise kirikukülaga. Obinitsa vana küla osa on tüüpiline sumbküla, mille põhiliseks tunnuseks on hoonete, kõrge värava ja vahetaradega suletud hoov.
Uudseid ja huvitavaid ideid Setomaa kahe küla väljanägemise ja elukeskkonna parandamiseks oodatakse kuni 01.juunini.
Suure-Jaani vallas asuva Kuhjavere külaseltsi juhatus tunnustas aunimetusega Aastate Sportlane talupidajat Jaan Reineri , kes on seda paika ja koduvalda tervikuna edukalt esindanud paljudel spordivõistlustel.
Jaan Reiner kuulutati Kuhjavere küla Aastate sportlaseks külavanem Romeo Muki ja tema abikaasa proua Urve Muki Eesti Vabariigi 95 aastapäevale pühendatud vastuvõtul. “Sel sündmusel oleme oleme varem välja kuulutanud tunnustuse Kuhjavere Aasta Tegija laureaate. Tänavu otsustasime aga külaseltsi juhatusega anda välja aunimetus Aastate Sportlane. Põhjus on see, et meie küla mees on aastaid mitmetel võistlustel kohalikku spordiau kaitsnud . Kui ees mõni spordisündmus võib Jaanile alati loota, ” rääkis külavanem Romeo Mukk.
“Kui palju mul medaleid on pole ma küll üle lugenud. Tegelen suusatamisega ja teistegi spordialadega. Treenimiskohtade leidmisega pole mingeid probleeme, sest maal jätkub neid piisavalt, ” ütles Jaan Reiner, kellele Romeo Mukk ja Külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk andsid üle kohaliku meistrimehe Vello Sillaste valmistatud karika.
Jaan Reiner on ligi kümme aastat sõitnud kaasa ka Tartu suusamaratonid. “Ega ma oma kohtadega just kiidelda saa ja kohe ei tule need meeldegi. Samas pole ma saanud ka auhinda, mis on määratud tagantpoolt esimesele, ” üles Kuhjavere spordikuulus ise.
Kuhjavere külavanem Romeo Mukk ja tema abikaasa proua Urve Mukk korraldasid Iseseisvuspäevale pühendatud vastuvõtu kolmeteiskümnendat korda
Jaan Lukas
Kodukant Järvamaa korraldab reedel, 15. veebruaril algusega kell 10.00 Kirna seltsimajas (Türi vald) koolituse teemal: „Külamajade majandamine“.
Koolitajaks on Margit Kool, koolitust toetab kohaliku omaalgatuse programm. Paljud aktiivsed elanikud maapiirkondades on seotud erinevate mittetulunduslike ühendustega. Seltsitegevus kui ühistegevus on üheks levinumaks vormiks kodukoha elu edendamisel. Tegutsevaid külaseltse iseloomustab soov omada või korda teha ja käigus hoida külamaju. Külamajade olemasolu aitab kaasa kogukonna seltsielu elavdamisele, sh pakub kogukonna inimestele võimalusi vaba aja veetmiseks, eneseteostuseks ja erinevate teenuste kasutamiseks.
Kodukandi Koolituskeskuse juhataja Heleriin Jõesalu sõnul on koolituse eesmärgiks jagada teadmisi külamajade edukast majandamisest ning nende kujundamisest teenusekeskusteks. Muuhulgas keskendutakse koolitusel sellele, kuidas jõuda ideest finantsprognooside koostamiseni, saadakse teada, mis on tasuvusarvestus ja kuidas seda teha ning mis on emotsioonidega turundamine. Loe edasi: Kirnas õpetatakse külamajade majandamist
Põllumajandusministeeriumi tellimusel valminud uuringust selgus, et külades nähakse suurimat toetusvajadust kogukonnateenuste pakkumise väljaarendamiseks, küla välisilme parandamiseks ja väiksema tehnilise infrastruktuuri arendamiseks.
Uuringu käigus kaardistati andmebaaside põhjal 931 avalikuks kasutuseks mõeldud küla-, seltsi- ja kultuurimaja ning küsitleti ligi 400 avalike objektide, KOVide, LEADER tegevusgruppide esindajat. Küsitletute hinnangul on eriti suur roll küla-, seltsi ja kultuurimajade olukorra parandamisel olnud külameetmel.
Toetust saanud avalikke objekte kasutatakse peamiselt erinevate ürituste läbiviimiseks, huviringide tegevuseks ja/või renditakse ruume välja. Toetuse abil tehtud investeeringute suurim mõju on olnud vaba aja veetmise võimaluste kvaliteedi tõusule maapiirkonnas.
Uuringu käigus kaardistatud avalikest objektidest selgus, et keskmine avalike objektide arv 1000 elaniku kohta on Eestis 0,69. Enim objekte 1000 elaniku kohta on Hiiumaal (2,60), Põlvamaal (2,24), Saaremaal (2,20) ja Läänemaal (2,02), kõige vähem aga Harjumaal (0,22), Ida- Virumaal (0,39), Tartumaal (0,43) ja Pärnumaal (0,76). Vähem objekte 1000 elaniku kohta on suuremate linnaliste piirkondadega maakondades ning enam saarelistes ja suurte linnadeta piirkondades.
Kuna toetusvajadus erineb piirkonniti, siis tehti uuringus ettepanek toetusvajadust hinnata ja toetusi jagada piirkonnapõhiselt. Selleks sobib hästi Leader-lähenemine, mille rakendusskeem arvestab paremini kohalike eripäradega ja võimaldab toetusi jagada vastavalt piirkonna vajadustele. Põllumajandusministeeriumis koostamisel oleva Maaelu arengukava 2014-2020 raames on plaanis külaarengule suunatud tegevusi edaspidi rahastada just läbi Leader-põhimõtete.
Uuringu eesmärk oli analüüsida külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetust saanud ja mittesaanud avalikuks kasutamiseks mõeldud seltsi-, kultuuri- ja külamajademajanduslikku olukorda, selgitada välja võimalused, kuidas tagada nende kestlik (jätkusuutlik) tegevus ning teha ettepanekuid Eesti maaelu arengukava sotsiaal-kultuurilise elukeskkonna parandamiseks ettenähtud meetmete kujundamiseks järgmisel programmiperioodil (2014–2020). Uuringu teostas Põllumajandusministeeriumi tellimusel Ernst ja Young Baltic AS.
Sänna Kultuurimõis annab teada oma jaanuarikuu tegemistest. Kellel huvi, palutakse lahkesti osa võtta
2. jaanuaril kell 15 toimub 5 rütmi tants – TÄHETANTS, juhendab Kadi Noor. Esimene kokkusaamine on tasuta. Toetab SVÜF
15. jaanuaril kell 13 toimub keraamika ring, juhendab Lea Visnap. Tasu 3 EUR. Toetab Leader programm
19. jaanuaril kell 14 toimub Sänna noortetoa visiooniring, mõeldud eelkõige Sänna piirkonna noortele ja lapsevanematele, aga avatud kõigile huvilistele. Peetakse plaani ning tutvutakse noortetoa võimalustega. Noortetoa juhendaja on Kristi Haljasoks.
21. jaanuaril kell 18 võib osa saada kunstiteraapiast, juhendab Mari Peetsalu. Tasu 3 EUR. Toetab SVÜF
26. jaanuaril toimub perepäev, mille päevakava on järgmine:
Kell 10 kangastelgede õpituba, juhendab Lya Veski. Paneme üles uued kangasteljed. Tasu 1 EUR. Toetab Leader programm
Kell 13 siidimaali õpituba, juhendab Lea Visnap. Salli maalimine. Tasu 2 EUR. Toetab Leader programm
Kell 13 kogupere film “Kuutõusu kuningriik”, tasu 2 EUR (alla kuueaastastele tasuta), koostöös Kinobussiga.
13. veebruaril kell 20 kontsert: Epifolium ja Kago, tasu 4 EUR
Sänna raamatukogu on avatud teisipäevast reedeni kell 11-19, laupäeval kell 11-15
Sänna noortetuba on avatud kolmapäeval ja reedel kell 12-19, laupäeval kell 11-15.
Sänna mõisapood on avatud teisipäevast reedeni kell 11-19, laupäeval kell 11-15
MTÜ KUME külaselts kutsub huvilisi raamatu „Kurla küla vana pildialbum” esitlusele Kabala Rahvamajas 10. novembril kell 13. Esitlusele on odatud kõik endised ja praegused külaelanikud, KUME külaseltsi liikmed ning teised huvilised, kellele vastav teema põnevust pakub.
KUME külaseltsi liige Aina Lee alustas Kurla küla ajaloo kogumist 2009. aastal. Külaelanike küsitlemise ja fotode kogumise kõrval on ta külastanud Eesti Riigi- ja Ajalooarhiivi ning Viljandi ja Järvamaa muuseume. 2011. aasta suvel valmis Kurla küla taludest ja seal elanud inimestest lamineeritud lehtedena 82-leheline pildialbum. Tol ajal olid puudu veel 13 talu pildid ja lood. Käesoleva projektiga sai Kurla küla vana pildialbum lõplikult valmis ning anti ühtlasi välja ka raamatuna.
KUME külaseltsi juhatuse esimehe Tiina Lohuri sõnul on raamatu kaudu võimalik teada saada Kurla küla täpne ajalugu talude kaupa. „Raamatu väljaandmisega saab uuendada sidet küla ja sealt pärit inimeste järeltulijatega, saab tekitada huvi oma perekonna ajaloo ja päritolu vastu. Lisaks on inimestel hea võimalus tutvustada oma koduküla ja tekitada ka teiste külade elanikes huvi sarnast albumit koostada.“ Seltsi esindaja annab teada, et lamineeritud albumit eksponeeritakse ka edaspidi külaüritustel, raamatu saavad aga endale endised ja praegused külaelanikud.
Raamatu Kurla küla ajaloost on koostanud Aina Lee, raamatu väljaandmist rahastas Leader projektitoetuse kaudu MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu. Varasemalt on Kurla küla ajaloopärandi kogumist tunnustanud ja toetanud Järvamaa Pärandi Sihtkapital, Türi vald ning Kohaliku Omaalgatuse Programm.
Digitaliseeritud fotod ja albumilehed on laetud üles ka külade tegevust kajastavale veebilehele.
Eesti Külaliikumise Kodukant külakultuuri valdkonna juhi Külli Vollmeri sõnul osalesid projektis Avatud Külaväravad ennekõike tunnustuse Aasta Küla pälvinud või sellele kandideerinud paigad. “Sündmus tõestas külade elujõulisust ning sealsete inimeste tahet üheskoos mõelda ja tegutseda, et pakkuda silmaringi arendavat ning huvitavat ajaveetmist nii omakandi rahvale kui ka kaugemalt tulijatele,” rääkis ta.
Vollmer tõi näiteid Avatud Külaväravate eredamatest seikadest erinevates maakondades. “Raplamaal asuvas Sulu külas oli üllatuseks teineteist leidnud neiu ja noormehe paaripanemise tseremoonia sealsel külaplatsil. Põltsamaa valda Kamarisse jõudsin juba pimedal õhtutunnil, kui rahvapeol parajasti Külaväravate programmi kuulunud oksjonit peeti,” ütles ta.
Kodukant Pärnumaa koordinaator Krista Habakukk märkis, et Soometsa külas toimunust andis iseäranis postiivse tagsisideme hobuvankritega sõit ümbruskonna taludesse. Võrumaal avati külaväravad Voki külas. “Ühtlasi pakkusime võimalust bussiga paikkonna teiste küladega tutvuma sõita. Hoolega õpiti vihtasid valmistama, raamatuid köitma ja muidki käsitööoskusi. Koosolijad kuulsid üksteiselt ideid, mida sageli ka järgida lubatati,” rääkis MTÜ Vastseliina valla külde ühenduse eestvedaja Aado Kuhlap. Loe edasi: Külaväravad avatakse usutavasti ka tulevikus
Laeva Kultuurimajas on tulekul mitmeid reipaid sündmusi, järgnevalt avaldame lähiaja ürituste kava.
Sügispidu 12. oktoobril 20.00. Esineb ansambel Plingers, pilet 4 EUR.
Palun broneerige kohad ja kandke piletiraha valla kontole: Swedbank 112 013 6293
Kunsti ja käsitöö õpituba, 15. oktoober 18.00. Teeme kaunistustega kinkekarpe ja muud põnevat, juhendab Nelli
Puurmanist, osalus 4 EUR (vahendid). Palun teatage oma tulekust numbrile 53090578 (Ilona Piirimägi)
22. oktoobril LAEVA MÄLUMÄNG 18.00. Kevadel toimub finaalmäng, seni ootame 4-liikmelisi võistkondi registreeriuma. Võistkonna juht teatab võistkonna nime ja liikmed. Mängu juhivad Tamme Virve (raamatukogu), Aare Olgo (vallavanem) ja Ilona Piirimägi (kultuurimaja juhataja). Auhinnad on tasemel! Palume igal seltsingul esindada Teie liikmeid, osalevad ka asutused ja vallavalitsuse töötajad. Palun teatage oma tulekust numbrile 53090578 (Ilona Piirimägi)
20. oktoobril viime Noortetoa noored Palupõhja Looduskooli rabamatkale, toimuvad viktoriin ja õpitoad. Koolivaheajal on noored oodatud kultuurimajja E-K 11-15, kus valmistume Moeetenduseks “Vintage on jälle IN” ja plaanime Paintballi projekti.
Loe edasi: Uudiseid Laeva Kultuurimajast
Emumäe veerel asub pink, kus on kiri tekstiga “Meenutades hääbunud külasid”, kirjutab Virumaa Teataja.
Mäenõlvalt avanevad vaated Viru- ja Vooremaa kaunitele maastikele on inimtühjaks jäänud.
“Meie piirkonna külad – Emumäe, Imukvere, Jäätma, Kaavere, Kadiküla, Kitsemetsa, Koila, Käru, Lasinurme, Mõisamaa, Mäiste, Olju, Tammiku, Villakvere, Salla ja Sootaga – on vanad ja väärikad. Neid külasid on mainitud ka Taani hindamisraamatus, see aga tähendab, et nad on olnud elujõulised juba aastasadu. Kahjuks on viimastel aastakümnetel nii mõnedki neist, nii nagu paljud külad üle Eestimaa, kadumas või lausa hääbunud,” seisab infotahvlil, mis on paigutatud Emumäe vaatetorni juurde platsile. Sealt algavat matkarada mööda tuleb liikuda paarsada meetrit, et meenutamiskohta jõuda.
MTÜ Emumäe Arenduskeskus sai inspiratsiooni uuest, alates septembrist ETV ekraanile jõudvast telesaatest “Pink”, mille mõtteks on täita Eestimaa “rääkivate pinkidega”, mis pajatavad põnevat lugu või jäädvustavad millegi või kellegi mälestust, ning tähistada need.
“Mõte paigutada pink kauni vaatega kohta tuli meil juba varem, seoses saatega arvasime, et võiks selle ka kellelegi või millelegi pühendada. Mõte külade mälestuse jäädvustamisest meeldis paljudele kohalikele inimestele,” rääkis MTÜ Emumäe Arenduskeskuse juhatuse liige, Koila küla elanik Triinu Pohlak Virumaa Teatajale.
Pingi kõrval seisab niinimetatud küladepuu, mille okstele saab kinnitada sedeli oma küla auks, olenemata sellest, kui elujõuline on see küla antud hetkel.
“Kõik Eestimaa külad väärivad meelespidamist,” leidis Triinu Pohlak.
30. juulist kuni 7. augustini viiakse Haanja vallas Plaani Karjamõisas ellu rahvusvaheline noorteprojekt “Loov küla”.
Projekt “Creative Village” ehk Loov küla toob kokku Eesti, Rootsi, Türgi ja Slovakkia noored. Üheskoos arutatakse erinevaid võimalusi, kuidas kodukoha pärandit, oma isiklikke hobisid ja loovaid ideid rakendada ettevõtluses ja kogukonna arengus. Koos luuakse lühike etteaste, kuhu on põimitud osalevate riikide muusikat ja tantsu. Projektiideele leiti toetust Euroopa Noored programmist.
Korraldajad kutsuvad kõiki huvilisi osa saama noorte etteastest 3.augustil kell 14.00 Rõuge Noorte Ideekohviku juures Rõuge keskuses. Esinemised toimuvad ka 3.augustil kell 12.00 Suure Munamäe torni juures ja 4.augustil kell 16.00 Plaani paikkonna päeval.
Kella 10-12 tutvume Zerna Ökotalu tegemistega Võukülas (info tel 53 822 864).
Kogu päev toimuvad kanuu- ja süstamatkad Pääsna külast Pindi sillani (info tel 527 6184)
Ujumisvõimalus on soovi korral Viroste järve ääres Võiardi külas.
Kell 12 avatakse päev tervituste ja sõnavõttudega ning tutvustatakse piirkonna külasid.
Samal ajal toimub 2-6aastastele lastele mängutund.
Kultuurimajas on avatud Joakim Weimarni mündikogu näitus ja fotonäitus.
Töötab külakohvik. Lõunaks pakutakse maitsvat suppi, kohvi ja kooki.
Kell 12.20 kuulatakse kultuurimaja saalis Kersti Murumetsa ettekannet „Kodukandi loodus-ja kultuuriloost” koos slaidiprogrammiga.
Kell 13 vaetakse mõttekojas piirkonna külade arengueeldusi- ja võimalusi.
Kell 14.10 kogunetakse lipujooksuks.Lipujooksu algus on kell 14.40 Pindi sillalt Võhni Seltsiaida juurde (Pindi külas).
Kell 15 toimub Räpina valla küladepäeva avamine.
Päeva lõpuni on avatud külakohvikud. Toimub ka kodutoodangu laat, liivatrüki õpikoda (lastele) ja märkide valmistamise õpituba (lastele).
Batuudid on kasutusvalmis kella 15-18.
Kavas on kaartide valmistamise õpituba. Müügil on vabaõhulavastuse ”Kuurott Ruusa” lisaetenduste piletid. Meeleolu loovad lõõtspillimängijad Olev Suur ja Kalev Kreegipuu
Kell 18 algab kultuuriprogramm koos simmaniga. Esinevad tantsurühmad Reilender, Helgerid, Räpina Noored Naised, Ruusa Väike Segarühm, Ruusa Mehed. Tantsuks mängib Leevaku küla bänd, tantsude õppimine koos Paul Popkoviga. Kell 20 toimub oksjon.
Info: www.rapina.ee; telefonid 517 6288 (Marge) ja 5346 1739 (Ülle).
Olete kõik oodatud!
Marge Trumsi
