Külade liit rääkis elu võimalikkusest maal

Raplamaa Külade Liit sai alguse 1993. aasta juulis. Liidu asutajad olid kümme küla: Pirgu, Põllika, Põrsaku, Kumma, Kalbu, Pae, Paeküla, Kodila külade ühendus, Väljataguse ja Jalase.
Tänaseks on sellest kujunenud tugev organisatsioon. 20 tegevusaasta tähistamiseks peeti Rapla kultuurikeskuses 6. detsembril päevapikkune konverents tähendusrikka pealkirjaga „Elu võimalikkusest maal“. Konverentsi esimene osa vaatas minevikku, teine keskendus tänasele päevale ja kolmas kiikas põgusalt maaelu tulevikku.
Mikk Sarv, üks toonastest külaliikumise algatajatest, juhatas päeva sisse 1921. aastal Rapla Uuskülast üles kirjutatud lauluga, mille sisu kinnitas, et külasid on vara maha kanda.
Külade liidu juhatuse esimees Urmas Kristal tõdes, et 20 aasta jooksul on elu maal palju muutunud. Suurte koolide ja lasteaedade asemel on nüüd pigem väikesed, kaugtöö korras saab tööd teha ka maal olevast kodukontorist. Tublide projektikirjutajate abil on ehitatud külamaju ja -platse. Muidugi võib näha poe ümber sumisejaid ja selle põhjal järeldusi teha, aga maaelu on tegelikult sootuks teistsugune – siin on vaja elatist teenida. Mõnestki suvitajast on saanud tulihingeline kohalik elanik ja piirkonna elu edendaja.
Maavanem Tiit Leier sõnas, et maal ei saa toimetada enam üksnes põllu- või metsamehed, vaid on vaja uusi tegevusi välja mõelda. Kui maaelust positiivselt mõelda, toodab see positiivsust juurde. „Uskuge, me elame siin nagu kuningakoja tagahoovis,“ kinnitas Leier Raplamaa elu kohta.

Loe pikemalt 18. detsembri Raplamaa Sõnumitest

Reet Saar