koolitus

Maestro Leonid Grin juhendab Pärnu meistrikursustel noori dirigente üle maailma

Homme algab Pärnus kuni 25. veebruarini kestev Järvi Akadeemia talvine dirigentide meistrikursus.

Leonid Grin ja Paavo Järvi Pärnu Kontserdimajas Foto Urmas Saard — Leonid Grin ja Paavo Järvi Pärnu Kontserdimajas. Foto: Urmas Saard

Rahvusvaheline Järvi Akadeemia talvine kursus dirigentidele toimub juba kuuendat korda. Meistrikursusel osaleb 13 dirigenti, kes tulevad kõik kokku mitmetest eri riikidest nagu näiteks Tšiili, Hispaania, Šveits, Jaapan, Taiwan, Suurbritannia, Norra jpt.

Meistrikursustel juhendab noori dirigente maestro Leonid Grin, keda assisteerib Lukas Groen. Leonid Grini juhendamisel on dirigeerimisega algust teinud mitmed tänased suurnimed nagu näiteks Paavo Järvi. Leonid Grin on Tšiili rahvussümfooniaorkestri peadirigent.

Lukas Groen, kes on ühtlasi ka kursuste peakorraldaja, on mitmed aastad ise Neeme Järvi juures õppinud. Lukas Groen on Hollandi päritolu ning dirigeerinud mitmeid mainekaid sümfooniaorkestreid terves maailmas. Ta on pälvinud tunnustust mitmetelt konkurssidelt üle maailma (nt Budabest, Besanscon) ning ka tiitli „Hollandi parim noordirigent“.

Loe edasi: Maestro Leonid Grin juhendab Pärnu meistrikursustel noori dirigente üle maailma

Udmurdi tantsud ja mängud Tartu tantsuklubis

24. veebruari õhtul alates kella kaheksast kuni keskööni on kõigil huvilistel võimalus Tiigi seltsimajas (Tiigi 11) toimuvas Tartu tantsuklubis õppida peamiselt Lõuna-Udmurtiast pärit rahvatantse, laulumänge ja mänge.

Folklooriansambel Jumšan gur Lätis Turaidas 27 septembril 2015 aastal Foto Nikolai Kuznetsov — Folklooriansambel Jumšan gur Lätis Turaidas 27. septembril 2015. aastal. Foto: Nikolai Kuznetsov

Tantsude õppimine läheb tantsuklubilistel ladusamalt, kui tantsijatel on tähelepanelikkust ja visadust, mis viib sageli sihile. Udmurtide mängud on väga kaasahaaravad ning need peaks tekitama hasartset mängulusti igas vanuses osalejates.

Tartus õppivad ja elavad udmurdid on loonud oma folklooriansambli Jumšan gur ehk Peoviis, mis tegutseb siinmail ansamblina 2006. aastast, kuid juba ’96-st käivad Tartus elavad udmurdid üheskoos laulmas ja tantsimas. Udmurdid tutvustavad meelsasti huvilistele oma kodukandi rahvakultuuri ehedal kujul. Ansambli koosseis muutub pidevalt, kuna koosneb peamiselt tudengitest. Samas kuulub ansamblisse ka staažikamaid osalejaid, kes on Tartus tegelenud udmurdi rahvakultuuriga ligi 20 aastat.

Mõned videoklipid ansambli esinemistest:
1) Riias soome-ugri rahvakultuuri festivalil 26. septembril 2015. aastal
2) Hõimupäevade suurkontserdil Tartu ülikooli aulas 17. oktoobril 2013. aastal

Loe edasi: Udmurdi tantsud ja mängud Tartu tantsuklubis

Põllumajandusmuuseumis alustatakse kokakooliga

Reedel, 19. veebruaril kell 14 alustab Eesti Põllumajandusmuuseumis muuseumi kokakool, mis on seekord pühendatud riigi sünnipäevale. Seekordses kokakoolis õpitakse valmistama peolauale sobivaid toite, milles on kasutatud Eesti rahvusvilja – rukist.

Puhas rukkileib Foto Urmas Saard — Puhas rukkileib. Foto: Urmas Saard

“Eesti Põllumajandusmuuseum on juba pikki aastaid tegelenud traditsiooniliste Eesti toitude unustuse hõlmast päästmisega. Oleme küpsetanud ehedat rukkileiba nii siin, kui sealpool piiri. Sel aastal alustame uue sarjaga, mille eesmärgiks on just koolilastes kokandushuvi tekitamine. Ja seda loomulikult Eestimaisest toorainest ja lähtudes traditsioonidest,” rääkis muuseumi direktor Merli Sild.

Muuseumi kokakool hakkab toimuma enne erinevaid rahvakalendri ja teisi tähtpäevi. Kokakoolis õpetatakse valmistama neid toite, mis järgnevatel pühadel peolauale sobivad. Esimene kokakool on pühendatud Vabariigi aastapäevale ja seal õpetatakse, mida põnevat saab rukkist valmistada ja peolauale panna. Muuseumi kokakool on mõeldud eelkõige kooliõpilastele, et tekitada neis huvi Eesti toidukultuuri ja toidu valmistamise vastu. Loomulikult on oodatud ka kõik teised huvilised! Kõik kokakoolis osalejad saavad kaasa uued põnevad oskused ning retseptid.

Loe edasi: Põllumajandusmuuseumis alustatakse kokakooliga

Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kirik on arhitektuuriliselt bütsantslik pühakoda

Pärnu Väärikate ülikooli käesoleva õppeaasta kavas on lisaks loengutele, õpikodadele ja suveülikoolile ka tosin õppekäiku Eesti erinevatesse paikadesse. 27. jaanuaril külastati Pirita kloostrist koduteele asudes 2013. a sügisel Lasnamäel avatud Moskva patriarhaadile alluvat õigeusu kirikut.

Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kirik Lasnamäel Foto Urmas Saard — Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kirik Lasnamäel. Foto: Urmas Saard

Bussisõidul kiirestikuulja kirikusse tutvustas teejuhiks olnud Jaak Suurväli ülevaatlikult pühakoja ehituskulgu, mis kestis asukoha otsimisest kuni avamiseni tublisti üle kümne aasta.

Asjaajamine kiriku ehitamiseks algas metropoliit Korneliuse kirjast Tallinna linnavalitsusele, milles selgitati pühakoja püstitamise vajadust. Üle poole Lasnamäe 111 tuhandest elanikust peab end õigeusklikuks, kelle sooviks on kiriku paiknemine kodule võimalikult lähedal, selgitati kirjas. Tallinn toetas rajatist, mille Moskva sinood oli heaks kiitnud, linna omanduses olevale kinnistule Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku kasuks hoonestusõiguse seadmisega.

Kiriku nurgakivi pühitses pühim patriarh Aleksius II oma Eesti visiidi käigus 2003. a septembris. Arhitektuurikonkursi võitnud Z-projekti võidutöö järgi koostatud projekt valmis 2005. aastal. Ehitustöödega alustati 2006. a 22. novembril, Jumalaema „Kiirestikuulja“ ikooni mälestuspäeval.

Loe edasi: Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kirik on arhitektuuriliselt bütsantslik pühakoda

Lagle Parek: me ei teadnud Pirita kloostri harukordsusest midagi

Eilsel Pärnu Väärikate ülikooli õppurite väljasõidul külastati Pirita kloostrit, õppepäeva viis läbi Lagle Parek.

Pirita kloostris kohtab kõikjal naeratavaid nunnasid Foto Urmas Saard — Pirita kloostris kohtab kõikjal naeratavaid nunnasid. Foto: Urmas Saard

Ennast Pirita kloostri sõbraks nimetav Lagle Parek jutustas enam kui neljakümnele huvilisele, kellest peale teejuhi ja siinkirjutaja olid kõik naised, põgusalt kloostri saamisloost, aga rohkem siiski isiklikest mälestustest seoses uue kloostrihoone püstitamisega.

Pirita kloostri varemeid hakati uurima Eesti Vabariigi ajal, natuke tehti seda ka tsaariaja lõpul. Siis puudus veel teadmine, et tegemist on väga haruldase rajatisega. Sellest saadi teada alles riigi taasiseseisvumisel. „Juhtus nii, et Rootsis elav eestlane Ruth Rajamaa tegi doktoritööd Birgintiini nunnade elust Rootsis asuvas Vadstena kloostris, mida teatakse Pirita emakloostrina. Rajamaa tõsise uurimuse tulemusena tuli välja, et siinsed vanad varemed on äärmiselt unikaalsed,“ selgitas Parek, kes kutsus külalised pärast nunnade valmistatud lõunat kloostri kõrge laega kabelisse istuma.

Loe edasi: Lagle Parek: me ei teadnud Pirita kloostri harukordsusest midagi

Veebruaris lavale tulevas Ralf Langbacka näidendis ei ropendata ehk draama elus ja teatris

Kava järgi pidanuks eile Pärnu Väärikate ülikooli auditooriumile tutvustama teatrit ja selle tehnilisi võimalusi Roland Leesment, kes Endlas pärast 25 aastat tööd teatrijuhi asetäitjana istus mullu aprillis direktori toolile. Leesmenti asemel kõneles Endla peanäitejuht Ingomar Vihmar, kes algse plaani kohaselt asus alles oma esinemisjärje ootel. Vihmar püüdis selgitada draamat elus ja teatris.

Tutvus lavastajaga

Ingomar Vihmar Foto Urmas Saard — Ingomar Vihmar. Foto: Urmas Saard

Mullu veebruari keskpaigas Endlas tööd alustanud Ingomar Vihmar tähistas järgmise kuu viimasel päeval oma 45. sünnipäeva. Seega juba piisavalt palju kogemusi selja taga, et rääkida eakamale kuulajaskonnale draamast nii mängulisest küljest kui päris elus. Pärnusse tulles ei olnud ta pärnakatele tundmatu: aastal 2010 lavastas “Külmale maale”, 2007 komöödia “Kokkola”, 2001 Feliks Küti, Ivar Põllu ja Genialistidega muusikali “Hea lugu”.

Ugalas koos töötamise kogemuse põhjal ei pea näitleja Hilje Murel teda tormakalt ambitsioonikaks. Mees tegeleb rahulikult omasoodu. Murel nimetab Vihmarit hästi vaikseks lavastajaks, kuigi muidu olevat lavastajad palju jutukamad. „Ta on rahulikult suunav, aga alati õigel teel. Temaga on hea koos eesmärgi poole minna, sest jaksab sind järele oodata.” Rahulikku omasoodu minekut võis aimata ka Tervise keskuses, kui ta seisis terve tunni päris liikumatult suure hulga terase tähelepanuga kuulajate ees. Enamiku osa esinemise ajast hoidis ta paremat kätt rinnal, vahelduseks ka vasakut või siis hetkeks mõlemaga žestikuleerides. Aga varmalt abivalmi mehena astus ootamatu abivajaduse tõttu ka seitsmeks minutiks lavalt maha esimeste ridade pinkide vahele.

Loe edasi: Veebruaris lavale tulevas Ralf Langbacka näidendis ei ropendata ehk draama elus ja teatris

Investeerimiskoolitus Pärnu Koidula gümnaasiumis

Sindi noormehed Joosep Roots ja Mihkel Šorin, kes õpivad Pärnu Koidula gümnaasiumi abituuriumi matemaatika eriklassis, korraldasid eile õhtul esimese investeerimiskoolituse „Teekond vabaduseni“.

Joosep Roots ja Mihkel Šorin, investeerimiskoolituse käima lükanud Sindi noormehed Foto Urmas Saard — Joosep Roots ja Mihkel Šorin, investeerimiskoolituse käima lükanud Sindi noormehed. Foto: Urmas Saard

Kuna koolides on väga vähe finantsõpet ja raha olemusest teatakse minimaalselt, otsustatigi luua investeerimiskoolitus, rääkisid õppepäevade korraldamise ellu kutsujad vahetult enne algust. Mihkel Šorin meenutas Eesti suurimal investeerimiskoolitusel Wealth Forum osalemist. Kohal olid raamatu “Rikas isa, vaene isa” autor Robert Kiyosaki ja teised tuntud koolitajad. „Kohe tekkiski tahtmine Pärnus samuti midagi sarnast korraldada. Küll aga väiksemale hulgale inimestele.“ Šorin on ka ise lugenud 15 aastat tagasi eesti keeles esmakordselt ilmunud ja hiljem kordustrükina avaldatud raamatut, mis purustab müüdi nagu oleks vaja rikkaks saamiseks teenida üksnes kõrget palka. Kiyosaki õpetab lastele rahaga ümber käimist sellisel kombel, et kindlustada endile tuleviku edukust.

Joosep Roots lisas täienduseks juurde, et liitus Junior Achievement Eesti õpilasfirmade mentori programmiga ja sai selle kaudu tasuta pileti Wealth Forum’ile.

Loe edasi: Investeerimiskoolitus Pärnu Koidula gümnaasiumis

Looduse Omnibuss viib Velise kultuuriloolisele retkele

Neil päevil möödub 110 aastat 1905. a sündmustest, milles mängis olulist rolli ka Velise. Selle meenutamiseks on valminud muusikalis-sõnaline lavastus “Saagu nad rahu”, mida mängitakse Velise seltsimajas Laupäeval, 16. jaanuaril.

Haimre mõisa kabeli varemed Foto Urmas Saard — Haimre mõisa kabeli varemed. Foto: Urmas Saard

Enne etendust tehakse ekskursioon Velise Vabariigiga seotud paikadesse. Märjamaa kirikus võtab vastu koguduse õpetaja Illimar Toomet. Märjamaa raamatukogus näeb näitust “110 aastat pöördelistest sündmustest”, mida tutvustab Aet Reinhold. Jalutuskäigul Haimre mõisavaremetes ja pargis on teejuhiks külavanem Agu Raadik. Valgu mõisakooli näitab kooli direktor Ants Riismaa. Velisel ootavad huvilisi Jürgen Kusmin Velise kultuuri ja hariduse seltsist ja kodu-uurija Sergei Seeland. Ühiselt tehaks kilomeetrine matka ümber Velise.

Peale matka ja etenduse eel pakutakse seltsimajas kuuma teed kodusaiaga, samas töötab ka puhvet.
Videopildis saab näha Velise Vabariigi sajandaks aastapäevaks valminud etendust “Tulevarjud”. Peale seda algab etendus “Saagu nad rahu”. Tekst Martin Ellermaa, esitus Mait Joorits, muusika Märjamaa Lõõtsanaised ja Ove Averin.

Loe edasi: Looduse Omnibuss viib Velise kultuuriloolisele retkele

Lembit Roosimäe pidas loengu teemal „Deporteerimine Baltikumis, mõjud täna“

Eile toimus Pärnu Väärikate ülikoolis käesoleva õppeaasta teise semestri esimene loeng, millele eelnes TÜ Pärnu kolledži direktori Henn Vallimäe tervitussõnavõtt ja kümnendat aastat tegutseva ansambli Top Ten esinemine.

Lembit Roosimäe, Sindi Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja esineb Pärnu Väärikate ülikooli kuulajatele Foto Urmas Saard — Lembit Roosimäe, Sindi gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, esineb Pärnu Väärikate ülikooli kuulajatele. Foto: Urmas Saard

Pärnu Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli meenutas, et Sindi Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe on varemgi auväärsele kuulajaskonnale Tervise saalis esinenud. Siis oli ta õpetaja Laurina viiulit mängimas. Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend ütles pisut naljatledes, et kuna suuresti Roosimäe eestvedamisel toimuvad Sindi ajalooklubi kogunemised ja paljud selle liikmed on samuti Väärikate ülikooli hoolsad kuulajad, siis võis toimunut pidada ka laiendatud ajalooklubi sündmuseks.

Küüditamises pole midagi uut

Roosimäe sündis väljasaadetud vanemate lapsena. Isa pani talle nimeks Lembit oma onu mälestuseks, kes langes Sinimägedes punaste vastu sõdides. Eestisse pääses poiss neljaselt. Seepärast isiklikke mälestusi pole palju, aga ta on suurt tööd teinud arhiividokumentidega ja seepärast tema teadmised ka väga väärtuslikud ning usaldusväärsed. Mälestustest siiski seda, et Eestisse saabujat võeti vastu ilmse jahedusega ja nimetati Venemaa eestlaseks. Aga ema ja isa jutust mäletab Roosimäe sooje sõnu sealsete Siberite asukate kohta. Nemadki olid kunagised väljasaadetud ja mõistsid eestlasi hästi.

Loe edasi: Lembit Roosimäe pidas loengu teemal „Deporteerimine Baltikumis, mõjud täna“

Palverännak kultuurilooliste peatustega Piritalt Vana Vastseliina

Täna esines TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikoolis selle aasta viimase loenguga Lagle Parek, kes rääkis kultuurilooliste peatustega palverännaku võimalikkusest Piritalt – Vana Vastseliina.

Lagle Parek Foto Urmas Saard — Lagle Parek. Foto: Urmas Saard

Oodates Lagle Pareki saabumist Tervise kultuurikeskusesse, tekkis vestibüülis hetkeline nõutus küsimuses, millise tiitliga oleks kõige sobilikum auväärset külalist auditooriumile esitleda? Muidugi on ta ühiskonnategelane ja paljudest eluettappidest võiks teda esiletõstvalt nimetada ka endiseks siseministriks. Aga talle endale meeldib ennast nimetada kloostri sõbraks. Parek ei ole birgitiinide ordu liige, aga on ilmikuna sidunud oma elu Pirita kloostriga alates selle taastamisest saadik. Just töö siseministri ametis viiski teda kokku ülemabtissi ema Teklaga ja sealt edasi kulges sõprus kloostriga üha suuremas vaimses sügavuses.

„Sadade aastate eest võtsid mungad ette palverännaku Padiselt Harju-Madisele,“ tõi Birgitta õdede sõber Lagle Parek näite ajaloost, mille vastu näib tal eriline huvi olevat, iseäranis siinse Maarjamaa vastu. Võimalik, et säärane huvi on pärandus tema emalt Elsbet Parekilt, kes oli omal ajal Pärnu muuseumi direktor. „Umbes kolm aastat tagasi tekkis mõte, et miks ei võiks võtta ette palverännakut põhjarannikult ja minna Vahtsõliina püha krutsifiksi juurde? Pirita ja Vana-Vastseliina on Eestis kaks ainsat paika, kus saadud paavstilt erinevatel aegadel õiguse indulgentse müüa.”

Loe edasi: Palverännak kultuurilooliste peatustega Piritalt Vana Vastseliina

Jõulueelne hommikukohv vanaema-vanaisa sahvris leiduvate suupistetega

Täna ennelõunal kogunesid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli vabatahtlikud abilised kolledži avarasse vestibüüli, kus pikk laud kaeti nende endi poolt valmistatud hõrgutistega.

TÜ Pärnu kolledž Foto Urmas Saard — TÜ Pärnu kolledž. Foto: Urmas Saard

Taoline jõulukuul kogunemine hommikukohvile on saanud iga-aastaseks sündmuseks, kus traditsiooniliselt tervitab Väärikate ülikooli ellukutsuja ja projektijuht Mari Suurväli kõiki oma vabatahtlikke abilisi, samuti oli kohal ka kolledži direktor Henn Vällimäe, et osavõtlikke inimesi tänada. Erilise kiituse pälvis Mari Suurväli. „Kui meil Mari taolist ülientusiastlikku inimest poleks olnud, pidanuks ta välja mõtlema, aga nüüd puudub selleks vajadus,“ ütles direktor humoorikalt kujundlikus pildis.

Suurväli meenutas 2010. a kolmekuninga päeval toimunud esimest õppepäeva, mis tookord toimus kolledži sajakohalises auditooriumis. Kaugemalt tulnud 50+vanuses õpihuvilised saabusid majja ettenägelikult juba paar tundi varem. Ilma istekohata jäämise võimalus oli suur, sest Suurväli sõnul sai juba 2009. a lõppevatel päevadel selgeks, et kolledži suurima auditooriumi täituvus ei luba rohkem soovijaid eelregistreerida. Kuna huvilisi saabus kavandatust kaks korda rohkem, otsustati käigult ka kõrval olev ruum kasutusele võtta ja esimene õppepäev korraldati videoülekande abil kahes ruumis üheaegselt. Sellise korraldusega tehti Pärnu kolledžis ajalugu, sest sarnaselt toimiti tolle hoone katuse all esmakordselt.

Loe edasi: Jõulueelne hommikukohv vanaema-vanaisa sahvris leiduvate suupistetega

Aedviljatöötlemisega tegelevad Võrumaa ettevõtjad või huvilisi kutsutakse osalema Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli praktilisel aedviljatöötlemise koolitusel

Koolitus toimub Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis 20. novembril 2015. Koolitust viib läbi mitmete tervisliku toidu ja hoidistamise raamatute autor Maire Vesing.

Päevakava 20.11.2015:
8.00 väljasõit Võrust
10.00 saabumine Olustverre
10.00-16.45 koolitus
18.40 tagasi Võrus

Koolitust põhjalikumalt tutvustava faili “Aedviljatöötlemine” leiab siinse teadaande kõige alumisest osast.

Koolitus maksab 45 eurot õppija kohta. Koolituse hind sisaldab koolitaja tasu, koolitusel kasutatavate toidu- ja maitseainete maksumust, koolitusmaterjale ning kaks kohvipausi. Lõuna maksumus 4-5 eurot õppija kohta.

Koolitusel osalemise soovist palutakse teada anda e-postile terje@vaa.ee või telefonil 5309 1180 hiljemalt 11. novembriks.
Lisainfo: Terje Moisto, ettevõtluskonsultant, tel: 786 8313, 5309 1180, e-post:terje@vaa.ee

Aedviljatöötlemine

Sindi Gümnaasium võõrustab käesoleval nädalal Erasmus+ programmis osalevaid õpetajaid Türgist, Itaaliast, Belgiast ja Poolast

Täna ennelõunal tutvusid Poola Publiczna Szkola Podstawowa w Porebie Spytkowskiej, Belgia L’Etincelle, Itaalia Instituto Comprensivo Statale ja Türgi Naside Halil Gelendost Ortaokulu õpetajad Sindi gümnaasiumiga. Pärastlõunal kohtus külalistega Sindi linnapea Marko Šorin.

Silva Sikk tervitab neljast riigist saabuvaid õpetajaid Foto Urmas Saard — Silva Sikk tervitab neljast riigist saabuvaid õpetajaid. Foto: Urmas Saard

Erasmus+ asendas Comeniuse

„Erasmus+ koolidevahelise koostööprojekti „I love to play maths” (Ma armastan mängida matemaatikat) peamiseks eesmärgiks on matemaatika õpetamise ja õppimise lihtsustamine,“ ütles viie kooli osalemisel Sindis tööd koordineeriv Silja Sikk. „Kuna matemaatikat peetakse tänanpäeva noorele väga raskeks õppeainkes, on otsustatud seda mänguliste abinõudega lihtsustada. Projekti lõpptulemuseks peab olema kaks raamatut: üks raamat õpetajatele, mida saab õppetunnis kasutada, teine materjalidest, mis aitavad õpilasel mänguliselt lihtsustatult matemaatikat õppida. Projekt puudutab põhikooli osa ja kestab teist aastat. Praeguseks on iga riik valmistanud 15 materjali. Viimaks peab olema kõigilt 20 mängumaterjali raamatute koostamiseks.“ Projektiga „Ma armastan mängida matemaatikat“ saab tutvuda kodulehel www.mathslove.com

Loe edasi: Sindi Gümnaasium võõrustab käesoleval nädalal Erasmus+ programmis osalevaid õpetajaid Türgist, Itaaliast, Belgiast ja Poolast

Eesti Folkloorinõukogu koolituskeskus korraldab hiidlastele pärimuskoolituse

Pärimuskultuuri koolitus teemal “Minu kodupaiga pärimuslik jaanipäev“ toimub laupäeval, 10. oktoobril kella 17-19 Hiiumaal, Kõpu rahvamajas.

Kui te soovite pidada oma pere või paikkonna jaanipidu pärimuslikumalt ning teada saada, kuidas ja mida on sellel suurel pühal kasulik teha – tulge kohale! Otsime koos vastuseid, võttes appi oma pere ja paikkonna pärimusteadmise.
Koolitusele ootame pärimuse huvilisi, õpetajaid, käsitöölisi, kultuuri-, ringide, seltside juhte, eestvedajaid, külaliikumise edendajaid, maaturismi ettevõtjaid.
Rahvusvaheline pärimuspidu BALTICA 2016 toimub järgmise aasta jaanipühade ajal, 22.-24. juuni 2016. See on pidu peo ajal. Pidutseme suvise pööripäeva auks viisil, mil kohtuvad erinevad põlvkonnad, tehes kõike koos ja päriselt. Suvine pööripäev on valguse püha ja lootuse päev. Pärimuspidu Baltica soovib kaasata kõiki Eesti ajaloolis-kultuurilisi piirkondi ja seal elavaid inimesi. Läbi koolituste ja eelpidude kutsume osalejaid vaimustuma oma paikkonna- ja perepärimusest ning mitte unustama, et pärimuses elamine on protsess ja eluviis.

Loe edasi: Eesti Folkloorinõukogu koolituskeskus korraldab hiidlastele pärimuskoolituse

Eedi Lelov ootab laupäeval Sindi loodusesõpru lindude sügisvaatlusele

Linnuvaatluse eestvedajaks on Sindi gümnaasium ja retkejuhiks kooli progümnaasiumi osa bioloogiaõpetaja Eedi Lelov, Pärnu linnuklubi Buteo president ning harrastusornitoloog. Lindude sügisvaatlusest huvitatud rahvas koguneb 3.oktoobri hommikul kell 8.00 Sindi raehoone juurde.

Rändlinnud kogunevad parvedesse Foto Urmas Saard — Rändlinnud kogunevad parvedesse. Foto: Urmas Saard

Lelov soovitab panna selga ilmale vastav riietus. Kellel olemas, võtku kaasa binokkel ja lindude välimääraja, mida on eesti keeles ilmunud omajagu.

Mihklikuu Sindi Sõnumid lugejatele ütleb Lelov, et meis kõigis on uudishimu ümbritseva kohta. „Järjest rohkem linnastuvas Euroopas tunneb rahvas tõmmet loodusesse. Inimest paelub aasal lendav liblikas, veest väljahüppav kala ja üle taevalaotuse lendavad linnuparved. Kevad ja sügis on pilkupüüdvad ja vast kõige enim emotsioone tekitavad aastaajad. Mõlema aastaaja üheks märksõnaks on lindude ränne.“

Järgnevalt selgitab ta, et juba aastakümneid organiseeritakse Euroopas ja aeg-ajalt ka Euroopaga piirnevatel aladel viinakuu esimesel nädalavahetusel rahvusvahelisi linnuvaatluspäevi – birdwatch. „Oktoobri alguses on sügisränne kõige silmatorkavam. Sel ajal on võimalus vaadelda ja mõtiskleda looduse väärtuste ja tema säilimise üle. Minnakse rannaaladele, parkidesse, põldudele, et saada osa looduse ürgsest vaatemängust.“

Eesti linnuhuvilisi ühendav Eesti Ornitoloogiaühing koordineerib linnuvaatlusi üle riigi ja tänavu toimub organiseeritud linnuvaatlus ka Sindi linnas.

Urmas Saard

Egon Jekabson sai Pärnu kolledži Väärikate ülikooli teenetemärgi

Swedbanki Lääne regiooni direktor Egon Jekabsoni austati 16. septembril Strand SPA & Konverentsihotelli Jurmala saalis toimunud Väärikate ülikooli õppeaasta alguse pidulikul aktusel Tartu ülikooli Pärnu kolledži Väärikate Ülikooli teenetemärgiga aastate pikkuse Väärikate ülikooli tegevuse toetamise eest.

Mari Suurväli, Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht, tänab ja õnnitleb Egon Jekabsoni Foto Urmas Saard — Mari Suurväli, Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht, tänab ja õnnitleb Egon Jekabsoni. Foto: Urmas Saard

Kolledži direktor Henn Vallimäe sõnul oli Swedbank esimene ettevõte, kes vanemaealistele suunatud uudset projektiideed kohe toetas ja on seda sümpaatselt teinud tänaseni. „Väärikate ülikooli koolituste raames on kuulajatele tänuväärselt edastatud vajalikku ja kasulikku teavet, kuidas üha uueneva tehnoloogia taustal rahaasjadega hakkama saada,“ rõhutas Vallimäe.

Kestvat huvi Eestis esimesena loodud Pärnu Väärikate ülikooli vastu kinnitab teadmine, et tänavu alanud õppeaastaks oli registreeritud 518 kuulajat ja oma võimalust ootab veel 40 inimest.

Loe edasi: Egon Jekabson sai Pärnu kolledži Väärikate ülikooli teenetemärgi

Julia Laffranque: teostasin idee luua Euroopa Inimõiguste Kohtu teatriklubi

Julia Laffranque, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Eestist Foto Urmas Saard — Julia Laffranque, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Eestist. Foto: Urmas Saard

Kuigi võinuks professor Julia Laffranque nime tunda märksa paremini juba palju varem, märkasin teda teleekraani vahendusel hästi meeldejäävalt alles käesoleva aasta 24. veebruaril. Rahvusringhäälingu usutluses ütles Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) kohtunik, et Eestisse saabudes õpib ta alati siit midagi uut. “Ma õpin palju uusi sõnu, kui ma tulen. Nagu kärgperekond või enekas, millest mul varem õrna aimugi polnd.“ Just see teadmine kannustas mind pikemalt arutlemata seadma sammud Julia Laffranque loengule, mis toimus 16. juulil SA Ülikoolide Keskus Saaremaal ettevõtmisena. Sihtasutuse juht Maie Meius ütles, et ammune soov kutsuda Eesti inimõiguste kohtunik Kuressaare väärikate ülikooli kuulajatele esinema täitus tänu sellele, et pideva tööga hõivatud naine soostus loovutama oma Saaremaal veedetud puhkuse ajast paar akadeemilist tundi õpihimulistele „suveülikooli“ kuulajatele. „Suveülikooli“ kuulajatega liitus ka seltskond Pärnu Väärikate klubi inimesi, et kasulike teadmistega ennast täiendada.

Loe edasi: Julia Laffranque: teostasin idee luua Euroopa Inimõiguste Kohtu teatriklubi

Põltsamaal jutustatakse esimese sinimustvalge lipu õmblemise lugu

Põltsamaa Ühisgümnaasiumil on välja kujunenud tore traditsioon Eesti lipu sünnipäeva paiku korraldada koostöös teiste asutustega 5. klasside õpilastele õppepäev „Eesti lipu õmblemise lugu Põltsamaal“. Õpipaikadeks on muuhulgas kaks maja, mis ise seotud Eesti lipu ajalooga – endised Leihbergi pood ja kihelkonnakool.

Emilie Beermann õmbles esimese sinimustvalge lipu Põltsamaa kihelkonnakooli näputööklassis Foto Urmas Saard — Emilie Beermann õmbles esimese sinimustvalge lipu Põltsamaa kihelkonnakooli näputööklassis. Foto: Urmas Saard

Põltsamaa Linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni annab teada, et täna liiguvad Põltsamaal lapsed mööda linna ringi ühest õpitoast teise ja õpivad Eesti lipu lugu. Lipu õppepäeva on lõimitud muusika- ja kunstiõpetus, käsitöö, ajalugu ja kodulugu.

1884. aasta 4. juunil Otepääl õnnistatud Eesti Üliõpilaste Seltsi lipu õmblemise algatas Karl August Hermanni abikaasa Paula, kaasatud olid ka Miina Härma ja Põltsamaa kihelkonnakooli näputööõpetaja Emilie Beermann. Lipu kangas pärineb Leihbergi poest, kus täna paikneb Põltsamaa Muusikakool. Emilie õmbles lipu Põltsamaa kihelkonnakooli näputööklassis. Emilie koolmeistrist isa Gustav Beermanni puutöökojas valmistati lipuvarras. Lipu aitas toimetada Tartusse ja Otepääle Emilie 19-aastane vend, EÜSi liige Christoph Beermann, kes oli ka lipuhoidjaks lipu õnnistamise ajal.

Mitmed Beermanni õpilased nagu Michael Jürman, Jaan Bergmann, Karl August Hermann ja sama kooli õpetaja Aleksander Mohrfeldt asusid õppima Tartu ülikooli ja kuulusid sellesse tuumikusse, mis hakkas looma ülikoolis õppivate eestlaste ühendust. Seetõttu on Beermanni-aegset Põltsamaa kihelkonnakooli nimetatud ka EÜS-i hälliks. Ajapikku kujunes Eesti soost üliõpilaste seltsi lipu sinimustvalgele juurde tugev rahvuslik tähendus ning 1918. aastal tunnistati see Eesti riigilipuks.

Urmas Saard

Pikakannul toimub kitarri meistriklass

Laupäeval, 28.märtsil toimub Pikakannul kitarri meistriklass. Meistriklassi viib läbi Aldo Järve. Ole algaja või virtuoos, tule õpi meistri käe all!

Algus kell 11 ja oletatav lõpp kell 16.
Osavõtutasu 7 € sisaldab kosutavat jooki ja suupistet.
Registreeru telefonil 502 8783.
Meistriklassi rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.

Ave Tamra

Põlvamaa kultuuri- ja raamatukogutöötajatele toimus reklaamide kujundamise ja uudiste koostamise teemaline koolitus

Kultuuritöötajate koolitus. Foto: Põlva Omavalitsuste Liit

Märtsikuu koolivaheajal kogunesid Põlvamaa kultuuri- ja raamatukogude töötajad praktikakoolitusele, mille eesmärgiks oli parendada nende oskusi reklaampostrite kujundamisel ning uudiste koostamisel.

Koolituspäeva esimeses pooles tutvustati reklaamplakatite kujundamise põhitõdesid ning anti ülevaade, kuidas tänapäevaste, lihtsate ja käepäraste võtetega kujundada maitsekaid ja huviäratavaid reklaame. Samuti õpetati bannerite kujundamise loogikat erinevatele veebilehtedele (nt Põlvamaa portaal, Facebook).

Õppepäeva teises pooles said osalenud detailse ülevaate uudiste (sh pressiteadete) koostamisest ning huviäratavaks kirjutamisest. Praktikas harjutati uudiste korrektset ülesehitust ja vormistamist.

Sihtgrupist moodustati kaks gruppi ning koolitused viidi läbi 17. märtsil Räpina Ühisgümnaasiumi ja 18. märtsil Kanepi Gümnaasiumi arvutiklassides. Kahel koolituspäeval osales kokku 31 inimest, nende hulgas raamatukogude, muuseumide, külakeskuste, kultuurimajade ja vallavalitsuste töötajad.

Reklaamide kujundamise teemal jagas uusi teadmisi arvutikoolitaja Kaido Palu. Uudiste koostamisest andis põhjaliku ülevaate Põlva Maavalitsuse avalike suhete nõunik Maret Reinumägi.

Kertu Anni

Toimuvad Hooandja viimased koolitused

Hooandja viimased koolitused toimuvad märtsis Rakveres, Saaremaal, Haapsalus ja Tallinnas.

Hooandja on viimase kahe ja poole aasta jooksul vahendanud üle 250 projektile ligi 720 000 eurot. Et veel rohkemad ettevõtmised jõuaksid ühisrahastuse toel tegudeni, korraldab Hooandja meeskond jaanuarist märtsini kümme koolitust erinevates Eesti linnades. Selle koolitusbloki viimased koolitused toimuvad märtsis Rakveres, Saaremaal, Haapsalus ja Tallinnas.

Hooandja koolitustele tutvustatakse ühisrahastuse sisu ja eeliseid ning kaasava eelarve võimalusi. Räägitakse Hooandja platvormi võimalustest ning sobiliku projekti loomisest. Jagatakse kogemusi ja erinevaid näiteid ning katsetatakse praktikas kohapeal räägitud teemad läbi. Koolitust viivad läbi Hooandja juhatuse liige Henri Laupmaa ja projektijuht Katriin Kütt.

Jaanuaris ja veebruaris toimunud koolitustel Viljandis, Paides, Võrus, Pärnus, Tartus, Jõhvis osales ligi 150 inimest ning mitmed osalejad said inspiratsiooni tulevaste projektide loomiseks. Loe edasi: Toimuvad Hooandja viimased koolitused

Igas inimeses on natuke pagarit ja saviehitajat

Igas inimeses on natuke pagarit ja saviehitajat – on öelnud Khuda Dad, Afganistaanist pärit, Saksamaal elanud ja töötanud saviehitusmeister.
Tuleb tunnistada, et neis kahes tegevuses- toiduvalmistamises ja saviehituses on palju sarnast (mikserid, segamine, keskendumine, retseptid, tunnetus, õige konsistentsi tabamine jne).
12-15. märtsini saab Moostes süveneda savikrohvi hinge-ellu – õppida tundma savikrohvide teoreetilist ja praktilist poolt.
Koolitajateks on Eesti parimad oma ala asjatundjad: Marko Kikas & Mikk Luht (Saviukumaja OÜ), Sven Aluste (MTÜ Equilibre), Silver Meejärv (Rolite OÜ), Lemmo Randoja (LR-RAK Oy), Anvar Valge (A-Viimistluse OÜ), Knut Klais (Loodusehitus OÜ), Andrus Needo (Roffi OÜ).
Koolitust tutvustades tasub ära mainida, et 14 ettevõtet-partnerit kuuest Euroopa riigist ühendasid oma jõud, et töötada välja kutseõppe programm savikrohvi kasutamiseks sisekujunduses. NCPP (Northern Clay Plaster Project) projekti raames tõlgiti ja kohandati savikrohvi kutseõppe programm ka eesti keelde. Kursus on kujundatud moodulitena ja seetõttu on seda kergem sobitada erinevate Euroopa riikide kutseõppe nõuetega vastavaks.
Esimesel koolitusel antakse põhjalik ülevaade savi ja savipinnase kasutamisest, selle ökoloogilisest potentsiaalist, savikrohvimise spetsiifikast ja võimekusest hinnata ning paigaldada savipinnasest tehtud tooteid asjakohaselt.
Võib vist üsna julgelt väita, et tegemist on Eesti ajaloo seni kõige põhjalikuma avalikkusele suunatud savikrohvi koolitusega – kas Sina soovid olla esimeste seas?
Koolitus toimub Mooste Mõisa Restauraatorite kojas, Savikojas.
Programm on üleval siin: http://saviukumaja.ee/koolitused/savikrohvi-koolitus-m1-2015

Info ja registreerumine: kerti@saviukumaja.ee

Mart Raukas kõneleb Rosmal väärtustest

Teisipäeval, 17. veebruaril kell 18.00 toimub Põlvamaal Rosma koolimajas Rosma Koolituskeskuse algatatud aktiivseminari neljas loeng teemal “Mis teeb meid paremaks?” Juttu tuleb väärtustest – lihtsalt ja selgelt.

Filosoofiaprofessor, seljakotiga mägedes rändav matkasell, koolitaja Mart Raukas kõneleb teemal “Mida õpetame?”
• Klassikaline helleeni kultuur on Euroopa tsivilisatsiooni vundament.
• Miks on Antiik-Kreeka klassikalist kultuuri oluline kaasajal tunda.
• Kuidas see võimaldab mõtestada haridust ja igapäevaelu.
• Mis on väärtus? Mis on fakt?
• Kuidas rääkida väärtustest selges, lihtsas ja üldarusaadavas keeles?
• Kuidas väärtustega oma otsustusi põhjendada?
• Kaasajal, mis väärtusterminid on muutunud üleüldiseks moeks, suudavad vaid vähesed ennast selles vallas mõttekalt väljendada.
• Elust võetud tabavate ja vaimukate näidete abil demonstreeritakse nii väärtusdiskursuse absurdseid kui ka õnnestunud igapäevapraktikaid.

Osalustasu 5 eurot. Kestvus kaks tundi. Projekti rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi rahadest.
Eelteateks, et aktiivseminari järgmine lektor on Aivar Haller, kes kõneleb 24. märtsil teemal “Rohkem koostööd ja vähem konkurentsi”.

Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts

Idee24 projektikoolitus ootab noori Tartusse

Kutsume noori osalema “Idee24” projektikoolitusel, mis toimub 10.-11. jaanuaril 2015 Tartus ja mida viib läbi SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo.

Koolitusele ootame 13-30-aastaseid noori 3-6 liikmeliste gruppidena (alaealistest koosneval grupil peab olema vähemalt üks 18. aastane grupijuht). Koolitusel osalemine on noortele tasuta.

Koolituse käigus aitame edasi arendada noorte ideid, anname osalejatele teadmisi projektide kirjutamisest ja tutvustame Erasmus+: Euroopa Noored programmi võimalusi oma idee elluviimiseks ja rahastamiseks.

“Idee24” fookuses on rahvusvahelised noortevahetused ja -algatused. Koolitusel osalenud noortegruppide projekte saab esitada programmi Erasmus+ 4. veebruari taotlustähtajaks.

Täpsem info ja registreerimine kuni 2.01.2015.

Leiutajate Külakooli lastele meeldib djembet mängida

Pühapäeval, 14. septembril kell 11 toimub Sänna Kultuurimõisas djembe õpituba ja kell 15 djembe-ansambli Trummsaurus kontsert. Nii õpituba kui ka kontsert on tasuta.

Õpituppa palume kindlasti eelnevalt registreerida, kuna kohta arv on piiratud.

Registreerimine: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 5558 8929 (Kadi).

Palun võta võimalusel oma pill kaasa.

Kontserdile registreerima ei pea.

Leiutajate Külakooli lastele meeldib väga djembet mängida. Eriti lahe on seda teha koos teiste lastega. Nii kutsuvadki Külakooli lapsed teid ühisele djembe-mängimise päevale Sännasse. Kohale tuleb Trummsaurus eesotsas Kristjan Jõemägiga.

Kadi Noor
Sänna Kultuurimõis