konkurss

Järgmisele ideekonkursile oodatakse rohkem koole

Käimasoleva üleriigilise ettevõtlusnädala osana toimus eile kaheksandat korda Port Artur 2 aatriumis Pärnumaa noorte tulevikutegijate ideekonkurss „Meri – võimalused Pärnumaa ettevõtluse arenguks“.

Ideekonkursil osalenud Sindi õpilased koduteele asumas Foto Urmas Saard — Ideekonkursil osalenud Sindi õpilased koduteele asumas. Foto: Urmas Saard

Pärnumaa üldhariduskoolide erinevates vanuseastmetes õpilastele suunatud ideede võistlust korraldab Mari Suurväli juhtimisel TÜ Pärnu Kolledž, Pärnumaa majandusõpetajate ainesektsioon ja Ettevõtlusharidus selts. Tänavu osales alates kolmandast klassist kuni gümnaasiumiastme lõpetajateni kokku 121 noort, kellest üle kolmandiku moodustasid Sindi gümnaasiumi 42 õpilast. Maakonnast olid veel esindatud Pärnjõe kool ja Vändra gümnaasium, Pärnu linnast Koidula gümnaasium ja Ühisgümnaasium.

Ideede esitlemise ja hindamiskomisjoni tööga alustati kell 11 ning juba kolm tundi hiljem said parimad oma tööle hinnangu. Vanuserühmade kaupa reastati paremusjärjestus eraldi gümnaasiumi-, põhikooli- ja algklassiastmes.

Gümnasistid: 1. “Mudelpaatide laenutus”, Pärnu ühisgümnaasium, juhendaja Elbe Metstalu. 2. “Rendikapid rannas”, Koidula gümnaasium, juhendaja Birgit Peterson. 3. “Veepealne seikluspark”, Pärnu ühisgümnaasium, juhendaja Mari Suurväli.

Loe edasi: Järgmisele ideekonkursile oodatakse rohkem koole

Kagu-Eesti inimesi ja ettevõtteid kutsutakse osalema Prototroni ideekonkursil

Käesoleval sügisel annab rahastu Prototron juba 15. korda välja 40 000 eurot selliste ideede elluviimiseks, mis aitavad muuta inimeste igapäevaelu lihtsamaks, paremaks ja mugavamaks. Ideekonkursile on tänavu eriti oodatud ideed Kagu-Eesti ettevõtjatelt ja ettevõtlikelt inimestelt ning piirkonna parima idee esitajale on välja pandud eripreemia. Ideid oodatakse 15. oktoobrini rahastu kodulehel aadressil www.prototron.ee.

Jana Pavlenkova Foto Prototron — Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova kutsus Väimelas peetud Võrumaa noorte ettevõtluspäeval kõiki esitama on nutikaid ideid konkursile, mille tähtaeg on 15. oktoobril. Foto: Prototron

Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova julgustab kõiki ettevõtlikke inimesi oma ideedega välja tulema. „Paljud Prototroni rahastusega lendu tõusnud ettevõtted ongi alguse saanud kellegi isiklikust probleemist ja sellele lahenduse otsimisest. Prototron aitab selle lahenduse ehk käega katsutava prototüübi valmis teha,“ rääkis Palvlenkova, kelle sõnul rahastab Prototron parimaks tunnistatud ideede teostamist kuni 10 000 euro ulatuses.

Võitjameeskonnad saavad lisaks prototüübi loomiseks vajalikule rahasummale erinevaid tugiteenuseid, mille hulka kuuluvad: Tehnopoli kuuekuuline inkubatsiooniprogramm, õigusabiteenused ja kommunikatsioonitugi. Nii saavadki ideedest käegakatsutavad tooted, lahendused ja ärimudelid, mis meelitavad ligi investoreid ja uut rahastust.

„Tugiteenused on kui motivatsioonipakett ja mõeldud selleks, et toetada meeskonda nende idee arendamise teekonnal. Üksinda garaažis nokitsedes on tulemus üks, oma meeskonnaga teiste startuppide kõrval toetavas inkubaatorkeskkonnas hoopis teine. Lisaks suunavad meeskondi oma valdkonna spetsialistidest mentorid,“ selgitas Pavlenkova.

Loe edasi: Kagu-Eesti inimesi ja ettevõtteid kutsutakse osalema Prototroni ideekonkursil

Mainekale auhinnale kandideerivale Tahkuranna golfiklubile saab anda toetava hääle

Mullu septembris Tahkuranna vallas avatud Pärnu Bay Golf Links kandideerib nüüd üleilmselt parima uue golfiväljaku ja klubihoone auhinnale, ühtlasi ka eeskujulikuma Eesti golfiraja tiitlile.

Pärnu Bay Golf Links Tahkurannas Foto Urmas Saard — Pärnu Bay Golf Links Tahkurannas. Foto: Urmas Saard

Tahkuranna taolisi mereäärse piirkonnaga võrreldavaid väljakuid on Põhjamaades üksikuid, Balti riikides sarnased golfiväljakud puuduvad. Hinnatud Soome golfiarhitekti Lassi-Pekka Tilanderi kavandatud väljaku rajamist juhtis Mick McShane. Väljaku mõõtmed on 4500 kuni 6200 meetrit. Mitmekülgses golfikompleksis on lisaks 18-rajalisele väljakule 5 par-3 rada, harjutusväljakud lähi- ja kauglöökide jaoks. Arhitektuurselt huvitavas klubihoones asuvad lounge’i kohvik ja restoran Eagle, golfitarvikute kauplus, saunad.

Hääletamisel on klubihoone parimale nimele Pärnu kõrval võistlemas Šotimaa, Lõuna-Aafrika Vabariik, Uus-Meremaa, USA ja Korea.

Pärnu Bay Golf Links võistleb Eesti radade konkurentsis Jõelähtme ja Niitväljaga.

Ajakirja UK Golf Digest poolt on Pärnu Bay Golf Links väljak tunnustatud Eesti parimaks. Põhja-Ameerika väljaande Golf Inc konkursil tunnistati klubihoone uute ehitiste kategoorias teise koha vääriliseks.

Siin võid hääletada Pärnu Bay Golf Links’i poolt.

Loe edasi: Mainekale auhinnale kandideerivale Tahkuranna golfiklubile saab anda toetava hääle

Eneli Arusaare klass osales joonistusvõistlusel kõige arvukamalt

Joonistusvõistluse „Minu unistuste kangamuster“ tulemused.

Kaari Kasemaa (8a), 1 koht vanuses 8-9 aastat Foto Urmas Saard — Kaari Kasemaa (8a), 1. koht vanuses 8-9 aastat. Foto: Urmas Saard

Sindi linna 78. sünnipäeva eel korraldati kuni 28. aprillini kestnud laste joonistusvõistlus „Minu unistuste kangamuster“. Omaaegses Sindi tekstiilivabrikus loodud kangamustreid nägi Sindi muuseumis, millest oli laste loovmõttele abi. Töid hindajad muuseumi juhataja Heidi Vellend ja kangakunstnikud Sindi tekstiilivabriku ajast Helgi Tuul ning Ene Riso. Võistujoonistamises osalejate ealine piir määratleti 4 kuni 16 eluaastat. Tegelikult asusid võistlema lasteaia lapsed algklasside õpilased. Kokku laekus 21 tööd, enamik Eneli Arusaare õpilastelt, Sindi gümnaasiumi 2.A klassist (vaata pildigaleriid). tänasel pildistamisel olid käes juba uued joonistused, milles mõeldi emadepäevale.

Esialgsed vanusegrupid jaotati ümber tööde laekumiste vanuste järgi.
1. koht vanuses 4-6 aastat – Ranar Viitmann (5a) Sindi lasteaiast.
1. koht vanuses 8-9 aastat – Kaari Kasemaa (8a) Sindi gümnaasiumi 2A klassist.
1. koht vanuses 9-11 aastat – Joosep Ailiste (9a) Sindi gümnaasiumi 3D klassist.

Loe edasi: Eneli Arusaare klass osales joonistusvõistlusel kõige arvukamalt

Sindi linnaõiguste 78. aastapäeva tähistamisel kuuleb Eesti ja Jaapani rahvaluulelist koorimuusikat

Kevadpühal tähistatava Sindi sünnipäeva keskseks osaks on laadapäeva toimumine. Müügi ja ostlemise võimaluste kõrval pakuvad korraldajad ka mitmekesist meelelahutuslikku laadamelu. Lastele teeb rändnäitleja Heino Seljamaa näitemänge eesti ja vene keeles. Tantsudele, laadamängudele ja muule põnevale asetab lõppakordi segakoor Suur Terts.

Kadri Kärg-Varris varajasel hommiktunnil Sindi laadaplatsi üle vaatamas Foto Urmas Saard — Kadri Kärg-Varris varajasel hommiktunnil Sindi laadaplatsi üle vaatamas. Foto: Urmas Saard

Päeva peakorraldaja MTÜ Tuhk ja Tolm juhatuse liige Kadri Kärg-Varris nimetab laadapäeva läbiva teemana Sindi tekstiilivabriku ajalugu, mis võimaldab laadakülastajatel ajas tagasi vaadata. Retrofoto telgis saab ennast Singeri maksuta kursusel osalejaks kehastunult pildistada. Koostöös Sindi muuseumi ja ajalooklubiga tutvustatakse tekstiilitööstuse arengulugu Eestis. Võib soetada Sindi linna ja vabriku teemalisi meeneid. Elevust tekitavad taidlejad ja laadamängud. Esinevad JJ Street, Murueided, Meelelahutusklubi Kuu segarühm, naisrühm ja Ruubensi tüdrukud. Oodatakse üllatusi. Oma tegevust tutvustavad MTÜ Sindi Tuletõrjujate Selts, Pärnumaa kaitseliit ja naiskodukaitsjad. Uudne on laadal orienteerumine.

Ajalugu üritatakse teha kell 13.00 asetleidva linnaelanike ühispildistamisega. Mullu naljahammaste poolt kahurimäeks kutsutud künka veerule kutsutakse võimalikult palju rahvast, keda asub pildistama Haide Rannakivi.

Loe edasi: Sindi linnaõiguste 78. aastapäeva tähistamisel kuuleb Eesti ja Jaapani rahvaluulelist koorimuusikat

Lipu päeva loomevõistlus

Lähivaldade osalusel Sindis tähistatava lipu päeva kontsertkavas esinevad seekord kõige nooremad, lapsed. Merekultuuriaastat väärtustades kõlavad laulud Eestimaast, läbi armsa kodumaa voolavatest jõgedest ja hällitavast merest. Laulud vahelduvad pärimuslike eesti tantsude ja ringmängudega.

Lipu päeva aitab tähtsustada loomevõistlus, kuhu oodatakse nii lasteaiaealiste kui algklassides õppivate laste töid. Olgu selleks siis luuletus, lühijutt, laul, joonistatud pildike või käsitööese. Töös peetakse oluliseks üksnes põhielemendina kasutatud sinimustvalget lippu. Töid hindavad Eesti lipu seltsi Sindi osakonna liikmed. Parimad tööd auhinnatakse ja kantakse ette lipu päeva kontsertkavas. Võistlusele laekunud joonistusi ja käsitöid saab vaadata välinäitusel Sindi gümnaasiumi juures, vihma korral koolimaja koridoris.

[pullquote]Olgu selleks siis luuletus, lühijutt, laul, joonistatud pildike või käsitööese. Töös peetakse oluliseks üksnes põhielemendina kasutatud sinimustvalget lippu.[/pullquote]Täiendav selgitus telefonil 55 694 444 või aadressil urmas.saard@mail.ee. Tööd tuua kas Sindi linnavalitsusse või Sindi seltsimajja hiljemalt 24. maiks. Tekstid võib saata ka antud elektronposti aadressil.

Sindi raekoda. Foto: Urmas Saard →

Algas konkurss keskkonnasõbraliku põllumajanduse parimate näidete leidmiseks

Maamajanduse infokeskuse maaeluvõrgustik kuulutas välja konkursi “Märka keskkonnahoidlikku põllumajandust!”, mille eesmärk on tõsta esile parimaid näiteid Eesti maaelu arengukava 2007-2013 toel ellu viidud põllumajanduslikest keskkonnategevustest, mis on aidanud muuta Eesti põllumajandust veelgi keskkonnasõbralikumaks.

“Eesti maaelu arengukava toel majandati möödunud eelarveperioodil keskkonnasõbralikult ligikaudu 400 000 hektarit põllumajandusmaad ning mahepõllumajanduslikult üle 126 000 hektari,” ütles maamajanduse infokeskuse maaelu- ja innovatsioonivõrgustiku osakonna juhataja Krista Kõiv. “Toetuste abil on hooldatud poollooduslikke kooslusi, rajatud kiviaedasid, toetused on aidanud säilitada ohustatud tõugusid ja liike. Konkursiga soovime tõsta esile parimaid näiteid elluviidud keskkonnategevustest ja selle kaudu tunnustada põllumehi, kes keskkonnahoidlikku põllumajandusse panustavad. Oleme selleks kuulutanud välja konkursi, et edulood kokku koguda, parimad välja selgitada ja neid jagada.”

Maamajanduse infokeskus ootab konkursil osalema põllumajandustootjaid, kes on saanud põllumajanduslikke keskkonnatoetusi Eesti maaelu arengukava 2007-2013 II telje raames.

Loe edasi: Algas konkurss keskkonnasõbraliku põllumajanduse parimate näidete leidmiseks

“Seeniorlaul” peab esimest juubelit

Harrastussolistide võistulaulmine “Seeniorlaul” peab 23. aprillil Pärnu Kontserdimajas oma esimest juubelit.

Seeniorlaul 2015 võitjad Tamara Markelova, Leonhard Kelle, Svetlana Jefimova Foto Ants Liigus — Seeniorlaul 2015 võitjad Tamara Markelova, Leonhard Kelle, Svetlana Jefimova. Foto: Ants Liigus

Žürii esimees Toomas Kuter: “Kui kümme aastat tagasi alustasime, ei osanud keegi arvata, et üritus võib osutuda sedavõrd populaarseks. Aeg on aga näidanud, et see on inimestele vajalik ja läheb hinge nii lauljatele kui ka publikule. Tähistame selle aasta “Seeniorlaulu” Pärnu Kontserdimajas igati juubeli vääriliselt. Julgustame huvilisi saatma meile oma helisalvestisi ning ootame kontserdimajja kõiki endisi ja tulevasi “Seeniorlaulul” osalejaid ja toetajaid kaasa elama konkursist osavõtjatele, sest publikul on samuti oluline osa – kõik saavad anda hääle oma lemmikule.”

Kümnendale seeniorlaulu konkursile “Seeniorlaul 2016” on oodatud osalema kõik isetegevuslikud laulusolistid alates viiekümnendast eluaastast. Konkurss toimub kolmes voorus ja kahes vanusegrupis: 50-65 aastased ning 66 ja vanemad.

Loe edasi: “Seeniorlaul” peab esimest juubelit

Top Ten on jälle Pärnumaa vokaalansamblite päeva võitja

Täna toimus Raeküla Vanakooli Keskuses 27. Pärnumaa vokaalansamblite päev, mille võitis taas tänavuse võistulaulmise korraldaja ning eelmise aasta rändkarika omanik.

Vokaalansamblite konkurss 2016 võitja Top Ten Foto pressisõnumiga — Vokaalansamblite konkurss 2016 võitja Top Ten. Foto: pressisõnumiga

Top Ten juhendaja on ansambli loomisest alates Helle Salumäe. Raeküla Vanakooli Keskuse arendusspetsialisti teatel valiti päeva teemaks “See vaimustav, vallatu operett”. Konkursist võttis osa viis ansamblit. Publiku lemmikuks osutusid Nõianeitsid, juhendaja Marge Lumisalu. Parim opereti esitaja oli Merileid, juhendaja Annely Kuningas ja parim a`capella esitaja Selja lauluseltsing, juhendaja Merike Teppan-Kolk.

Varasematel aastatel on võistulaulmises osalejad öelnud, et ega konkursimoment polegi vokaalansamblite päeval kõige olulisem, kõige tähtsam olevat ikkagi sõbralik mõõduvõtmine. Aga kindlasti on iga tunnustus ja eriti peavõit täiendav väärtus, mis innustab veelgi paremini laulma.

Tavaliselt kuulub järgneva Pärnumaa vokaalansamblite päeva korraldamise õigus võitjale.

Urmas Saard

Kevade alguspäeval korraldatakse järjekordne Pärnumaa vokaalansamblite päev

Eelseisval pühapäeval peetakse Raeküla Vanakooli Keskuses 27. Pärnumaa vokaalansamblite päeva, mille viib läbi eelmise aasta võitja Top Ten.

Vokaalansamblite konkurss 2015 võitja Top Ten Foto Urmas Saard — Vokaalansamblite konkurss 2015 võitja Top Ten. Foto: Urmas Saard

Piia Karro-Selg, MTÜ Raeküla Vanakooli Keskuse Seltsi juhatuse liige, ütles toimuvat tutvustades, et seekordseks teemaks valiti operett. Kontsert-konkurss algab kell keskpäeval. Üheks hindajaks on auväärses žüriis Katrin Karisma, kes üllatab väikeste muusikaliste vahepaladega. Kaugeimaks žürii liikmeks on Audrone Stepankeviciute, kes tuleb Leedust ja on Vievise linna kultuurimaja juhataja ning mitmete segakooride dirigent.

Võistulaulmine toimub vanakoolis seepärast, et väljakujunenud tava kohaselt korraldab järgmise võistulaulmise kogunemise eelmise aasta võitja. Kuna viimati võttis võitja rändkarika vastu Sindis alustanud ja viimased aastad Raeküla Vanakooli Keskuses tegutsev Top Ten, siis on nende kohavalik hästi mõistetav.

Helle Salumäe juhendatav üksnes naistest koosnev vokaalansambel võitis peaauhinna, milleks viimastel aastatel on raske ja suur noodivõti, juba teist korda. Esimest korda pälvis ta sama kõrge tunnustuse 2008. a kevadel Audrus. Ansambli väga head vokaalset väljendust on rõhutatud korduvalt veel enne peaauhinna saamist kui ka hiljem. Aga näiteks 2007. Treimanis toimunud Pärnumaa vokaalansamblite laulukonkursil nimetati ansambli esinemist elegantseks ja väärikaks etteasteks. Lauljaid tunnustati tookord eurolaulu parima esituse eest. Kuid need pole ainsad tunnustused. Hindamiskomisjon on neis igal aastal midagi olulist eripärasena esile tõstnud.

Urmas Saard

Üleriigilise Koidula etluskonkursi finaali võitis Tess Pauskar Tartust

Pärnus Koidula muuseumis täna toimunud teise üleriigilise Koidula etluskonkursi finaali parimaks tunnistas žürii üksmeelse otsusega Tess Pauskari Tartust.

Etluskonkursi finaalis osales kümmekond luulelugejat mitmest Eestimaa paigast, kes esitasid ühe luuletuse Lydia Koidula loomingust ja ühe vabalt valitud eesti luuletajalt. Pauskar esitas väga professionaalselt Koidula luuletuse “Puurilind” ning Doris Kareva teksti “Külaline”. Võitja sai auhinnaks Vello Paluoja loodud Lydia Koidula pastell-portreemaali.

Žürii, millesse kuulusid näitleja Kersti Heinloo ja luuletajad Karl-Martin Sinijärv ning Kaupo Meiel, otsustasid teise preemia anda Kaider Vardjale Võrust ja kolmanda preemia Kai-Mai Olbrile Tallinnast. Eripreemiad pälvisid Ehte Mumm Kadrinast, Kärolin Lints Tallinnast, Anne-Mai Tevahi Tartust ning Siiri Toomik Helsingist. Omapoolse eripreemia andis välja Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond ja sellegi pälvis Tess Pauskar.

“Tore, kui luuletuse lugeja haarab publiku kaasa endaga ega kao kosmosesse, nagu loeks üksinda ja omaette. Märkasin, et vabalt valitud luuletus oli üldjuhul lugejatele isikliku sõnumiga ehk rohkemgi kui Koidula looming,” kommenteeris Heinloo luuletuste esitamisi.

Loe edasi: Üleriigilise Koidula etluskonkursi finaali võitis Tess Pauskar Tartust

Parimad etlejad selguvad Pärnus Koidula muuseumis

Märtsis möödub 150 aastat Lydia Koidula esikkogu „ Waino-Lilled“ avaldamisest. Selle tähistamiseks toimub II üleriigilise Koidula täiskasvanute etluskonkursi finaalvõistlus emakeelepäeva eel, 12. märtsi keskpäeval, Koidula muuseumis.

Peaauhinnaks Vello Paluoja loodud Lydia Koidula pastell-portreemaal Foto Koidula muuseum — Peaauhinnaks Vello Paluoja loodud Lydia Koidula pastell-portreemaal. Foto: Koidula muuseum

Etluskonkursi eesmärgiks on aktiveerida täiskasvanud inimeste luule- ja etlushuvi kogu riigis ja anda oma oskuste esitlemiseks motiveeriv väljund traditsioonilise mitmetasandilise etluskonkursi näol, kus iga piirkondliku eelvooru parimad esinejad lähetatakse finaalvõistlusele Koidula muuseumisse Pärnus.

Tänavu sõeluti etlejaid piirkondlikel konkurssidel Betti Alveri muuseumis Jõgeval, Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis Võrus, Liivi muuseumis Alatskivil, Tuglase ja Underi Kirjanduskeskuses Tallinnas ja Koidula muuseumis Pärnus, kes esitasid kohustusliku Koidula luule kõrval enda valitud autorite ja ka omaloomingut.

Finaalvõistlusel astuvad üles tosin etlejat, keda hindavad žüriis näitleja Kersti Heinloo ning luuletajad Karl-Martin Sinijärv ja Kaupo Meiel.

Peaauhinnaks on Vello Paluoja poolt loodud Lydia Koidula pastell-portreemaal.

Sündmust toetavad Pärnu linn, Kultuurkapital, Eesti kirjanike muuseumide ühing, Endla teater ning Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond.

Konkursi eestvedaja on Koidula muuseum koostöös Eesti kirjanike muuseumide ühinguga.

Endla Murd laulustuudio solistid valmistuvad konkursiks ja esinevad naistepäeval Kaubamajakas

Endla Murd laulustuudio solistid valmistuvad konkursiks Lätis ja koostöös Pärnu Kaubamajakaga esinevad stuudio solistid 8. märtsil kell 17 Pärnu Kaubamajakas.

Endla Murd Foto Urmas Saard — Endla Murd. Foto: Urmas Saard

Kontsert on pühendatud naistepäevale ja kannab nime: „Roosidega! Naistele!“. Tunniajasel kontserdil astuvad üles Karmen Kõrnas, Merily-Anett Hallik, Elizabeth Meedla, Karmen Mardik, Karmen Kollo, Getter Akkaja, Henri Sarapuu, Keily Kaal, Liina Bergmann, Rebeka, Kristin Salu, Keitlin Kütt ja “Lepatriinu” ansambel. Kontsertmeister on Irina Oad. Pärnu Kaubamajakas on naistepäeval alati naisi püüdnud üllatada ja nii ka seekord. Mis seekord lisaks kontserdile plaanis, jäägu aga üllatuseks kohaletulnuile!

Pärnu Kunstide Maja Endla Murd laulustuudio solistid on kutsutud rahvusvahelisele kunkursile Lätis. 22.-24. aprill on Lätis Bauskas konkurss „APRĪĻA PILIENI“. Konkursil osalevad solistid Karmen Kõrnas, Merily -Anett Hallik, Elizabeth Meedla ja Diandra Kirs. Kaubamajakas aitab katta konkursil osalevate solistide osavõtutasu.

Endla Murd laulustuudio tähistab aga sel aastal juba 25. tegutsemisaastat!

“Kaunis Eesti kodu” eestvedaja Arvi Altmäe kõnetas Pärnu Väärikate ülikooli kuulajaid

Tallinna Tehnikaülikooli rektor emeritus Arvi Altmäe on palju aastaid juhtinud kodukaunistamise liikumist, millest tegi kolmapäeval Pärnu Tervisekeskuse suures saalis põhjaliku ülevaate.

A Altmäe Foto Urmas Saard — Arvi Altmäe. Foto: Urmas Saard

MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühenduse juhatuse esimehe Arvi Altmäe sõnul leidub maailma ajaloos palju näiteid lühikese aja jooksul harmoonilist kultuurikeskkonda tundmatuseni rikutud või hävitatud juhtumitest. Vastupidised näited on üliharuldased. Üheks haruldaseks näiteks on kahtlemata Eestis 1936. a kevadest kuni ’40. a nõukogude okupatsioonini kestnud kodukaunistamise hoogtöö. Sedalaadi üsna ainulaadse nähtuse kõrvale asetuvad veel Prantsusmaa ja põhjamaad, kuid palju väiksemas haardes.

1936. a valiti konkursi „Kodu kauniks!“ tegevussuundadeks hoonete välisvärvimise, viljapuuaedade ja parkide korrastamise, avalikud paigad ja lipumastid. Peakomitee korraldusel algatati kõigis maakondades hoonete värvimise kursused. Selleks jagati tasuta 25 000 eksemplari brošüüri „Hoonete välisvärvimine“. Istutati puid, põõsaid, lilli. Tegevuse abistamiseks trükiti 30 000 brošüüri „Üldjuhend puude ja põõsaste istutamiseks“. Metskonnad eraldasid tasuta või väikese tasu eest kümneid tuhandeid istikuid. Veel avaldati 35 000 suuruses tiraažis brošüür „Maakodu ümbrus kauniks“.

Loe edasi: “Kaunis Eesti kodu” eestvedaja Arvi Altmäe kõnetas Pärnu Väärikate ülikooli kuulajaid

Otepääle tulevad noored muusikud

16.veebruaril kell 16.00 toimub Otepää Gümnaasiumi aulas traditsiooniline Anu Kase nimelise Ansamblimuusika päeva kontsert. Esinevad õpilasansamblid Tõrvast, Võrust, Valgast, Nõost, Otepäält ja erinevatest Tartu muusikakoolidest. Oodatakse pisut üle 100 osaleja.

Põlva Muusikakooli õpilased musitseerimas 2015 a Anu Kase ansamblimuusika päeval Foto Tuuli Vaher — Põlva Muusikakooli õpilased musitseerimas 2015. a Anu Kase ansamblimuusika päeval. Foto: Tuuli Vaher

Kontserdi korraldab Otepää Muusikakool. Muusikakooli direktor Tuuli Vaher ütles, et käesoleva aasta ansamblimuusika päeva juhtmõtteks on Ameerika pop-laulja Marilyn Mansoni moto “Muusika on tugevaim võlukunst”.

“Sellel aastal on nii uusi tulijaid, kui ka neid, kes juba aasast aastasse Otepääl esinemas käinud,” selgitas Vaher. “Ansamblimuusika päeval saab kuulata mitmekülgseid ansamblikoosseise – akordioniste, flöödi-, saksofoni-, vaskpillide- ja klarnetimängijad ning erineva koosseisuga keelpilliansambleid.”

Noorte muusikute esinemist hindab žürii, kes toob iga ansambli esinemises välja midagi positiivset. Kõikidele osalejatele on auhinnad.

Anu Kase nimelise ansamblimuusika päeva toetajad on Valgamaa Omavalitsuste Liit, Eesti Kultuurkapitali Valgamaa Ekspertgrupp, Otepää Vallavalitsus.

Loe edasi: Otepääle tulevad noored muusikud

Algas mälestussamba loomine Eesti Vabariigi rajajatele

Läinud pühapäeval algas Pärnumaa koolinoorte vahel võistlus, mille sihiks on mälestussamba loomine Eesti Vabariigi rajajatele. Uue Kunsti Muuseumi ja Pärnu linnavalitsuse koostööprojekti järgi on võistlusalaks Vanapargi puiestee kuni endise Poeglaste Gümnaasiumi, tänase Kuninga tänava kooli esise linnaruumini.

Mark Soosaar Foto Urmas Saard — Mark Soosaar. Foto: Urmas Saard

Võistlusülesanne ütleb, et figuratiivne monument püstitakse neljale esimese suurusjärgu poliitikule – Päästekomitee liikmetele Konstantin Pätsile, Konstantin Konikule ja Jüri Vilmsile ning 23.veebruaril 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutanud Hugo Kuusnerile, tollel hetkel Maakogu liikmele ja seejärel Pärnu linnapeale.

Neist neljast mehest kolm õppisid Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis ning seepärast peaks monument paiknema koolimajaga koos vaadeldavas linnaruumis.

Esimesel töökoosolekul ajaloolises koolihoones kirjeldas Pärnu Muuseumi direktor Aldur Vunk 1918.aasta keerulisi sündmusi Eestis ning rõhutas, et Vabariigi väljakuulutamine oli hulljulge temp, mille eest kõik neli meest maksid hiljem oma eludega. Mark Soosaar esitles värvikate kommentaaridega oma slaidiprogrammi, mille ta pildistas tosinkonna aasta jooksul avalikest monumentidest ning maamärkidest üle kogu maailma.

Loe edasi: Algas mälestussamba loomine Eesti Vabariigi rajajatele

Kuulutati välja eluloovõistlus Eesti Vabariigi
100. sünnipäevaks

Eesti Kirjandusmuuseumis aastakonverentsil 2015. aasta lõpul kuulutati välja ülemaailmne eluloovõistlus “Eesti Vabariik 100. Minu elu ja armastus”. Kogumisvõistluse eestkõnelejaks on luuletaja Kristiina Ehin (pildil, foto: ERR).

Eesti kirjandusmuuseum kutsub oma elulugusid kirja panema nii Eestis kui välismaal, kõigilt, kes Eestit südames kannavad. Ka juba kirja pandud elulugude autorid võivad sellele kogumisvõistlusele kirjutada oma loost uue versiooni, vajadusel võib kasutada varjunime.

Elulugu võiks mahtuda kümnele kui kahekümnele leheküljele ning tähtaeg on 1. detsember 2016.

Lood võib saata märksõnaga “ELULOOD” aadressil: Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42, Tartu 51003 või e-postile: elulood@kirmus.ee

Ehedamad elulood avaldatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks raamatus “Eesti rahva elulood” kirjastuses Tänapäev. Parimatele pannakse välja auhinnad. Kõik elulood säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolises arhiivis.

Loe edasi: Kuulutati välja eluloovõistlus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks

Kuidas läheb Haapsalu jõulukuusel?

Neljandal adventpühal Haapsalut külastades tundsin esimese asjana huvi, milline näeb välja linna jõulukuusk. Põhjuseks oli teadmine, et Delfi ilusaima jõulupuu hääletusel oli 17. detsembri hommikuks Haapsalu kogunud näoraamatusse ligemale 700 häält, millega edestas koguni pealinna jõulukuuske.

Haapsalu jõulupuu Foto Urmas Saard — Haapsalu jõulupuu. Foto: Urmas Saard

Polnud varem Haapsalut jõulukuul külastanud ja seepärast puudus orientiir, kuhu kaunis kuusk püsti on aetud. Sisetunne ütles, et küllap ta Lossiplatsil on, aga igaks juhuks püüdsin juhuslikelt inimestelt sellele kinnitust saada. Paraku ei osatud minu küsimusele vastata. Ilmselt oli siis võõraid linnas rohkemgi.

Seadsin sammud piki Posti tänavat teele, lootuses viimaks ka mõnd Haapsalu inimest kohata. Mida kauem olin astunud, seda vähem inimesi liikumas nägin. Tegelikult oli neid palju vähem kui ühe käe sõrmedel lugeda. Enne Karja tänavale jõudmist lähenes lapsekäru lükkav noor isa. Tervitasin kõval häälel ja enne, kui jõudsin küsimust lõpetada, nägin meest nimetissõrme suule asetamas. Mõistsin kohe ettevaatamatusest tekitatud ebameeldivust ja sulgesin poolelt sõnalt suu. Aga mees sai küsimusest ikkagi aru ja andis käega selge vihje, et olin päris õigel suunal.

Nüüd tuli lugu meelde ja uurisin täna õhtust seisu. Facebooki seinal on koguni kaks Haapsalu jõulupuu fotot. Ühe pildi all üle 1240 meeldimise ja teisel mõnikümmend meeldimist vähem. Kahe foto peale kokku seega rohkem kui ühel Kuressaare jõulupuu fotol, kus oli vaatamise hetkel 1717 märkimist. Rakvere 6555-le ei saa muidugi ligilähedale ka Haapsalut ja Kuressaart kokku liites. Teisalt jälle on Rakvere jõulupuu sootuks muust materjalist, kui teiste linnade pühade kaunistustega ehitud puud.

Urmas Saard

Anna hääl konkursil “Võro liina tego 2015”

Võru Linnavalitsus ootab ettepanekuid möödunud aasta kõige silmapaistvama teo ja tublide tegijate väljaselgitamiseks.

Võru, väga mõnus väikelinn Foto Urmas Saard — Võru, väga mõnus väikelinn. Foto: Urmas Saard

Oma hääle saate anda Võru linna veebilehel kuni 1. veebruarini 2016. Iga vastaja saab märkida vaid ühe teo – selle, mis tema arvates on kõige olulisem. Kui oma lemmikut loetelust ei leia, saab selle lisada lahtrisse.

Samuti ootame ettepanekuid, kes võiksid olla kandidaadid tiitlitele: kultuuri- ja haridusasutus 2015, ettevõte 2015, ettevõtja 2015, mittetulundusühing 2015, uus tulija 2015, kultuuritegelane 2015, sporditegelane 2015, tervishoiu- ja sotsiaaltöötaja 2015, tegija 2015, aasta noor 2015 ja heategija 2015.
Ettepanekud koos põhjendusega palume saata e-posti aadressile: marianne.mett@voru.ee.

Hääletajate vahel loositakse välja linnavalitsuse meened.

“Võro liina tego 2015” kuulutatakse välja 23. veebruaril, Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel kultuurimajas Kannel.

Marianne Mett

Televaataja otsustab, missugune oli Eesti Spordihetk 2015

Eesti Rahvusringhääling korraldab traditsiooniliselt telefonihääletuse, kus televaatajad saavad valida lõppeva spordiaasta kõige erilisema hetke.
ERRi sporditoimetus valis kõigi tänavuste spordisündmuste seast neli erakordset ja emotsionaalset hetke, mis pakkusid kõneainet ühiskonnas laiemalt, rõõmustasid aga ka üllatasid kogu Eesti avalikkust. Missugune neist neljast on kõige erilisem, jääb spordisõprade otsustada.
2015. aasta Eesti Spordihetke nominendid:

Eesti paarisaerulise neljapaadi finišiheitlus maailmameistrivõistlustel, mis tõi Eesti sõudmise legendaarsele kvartetile MMilt pronksi ning kindlustas Rio-olümpiapääsme.

Eesti korvpallikoondise südikas mäng Euroopa Meistrivõistlustel, kus meie koondis oli väga lähedal nii Leedu alistamisele kui alagrupist edasipääsule.

Eesti võrkpallikoondise mäng Euroopa Meistrivõistluste play-off’is Serbiaga. Kaks järjestikust geimivõitu ja ülimalt pingeline viies, otsustav geim.

Mart Seimi viimane otsustav katse tõstmise maailmameistrivõistlustel viis Eesti rekordi tõukamises 248 kiloni ning tagas pronksmedali.

Kõne hind hääletusnumbrile maksab 96 senti. Telefonihääletuse tulu laekub Eesti Olümpiakomitee järelkasvuprojekti „Märka järgnevat põlvkonda“ fondi ning antakse 2016. aastal Eesti Rahva stipendiumina välja andekale noorsportlasele. Stipendiumi saaja otsustab Eesti spordihetke konkursi võitnud spordivaldkonna alaliit. Seni on aasta Spordihetke telefonihääletuse tulust pälvinud stipendiumi vehkleja Katrina Lehis ning kergejõustiklased Kätlin Piirimäe, Janek Õiglane ja Andi Noot.
Käesoleva aasta Eesti Spordihetk selgub detsembrikuu viimasel pühapäeval toimuval pidulikul galal “Spordiaasta tähed 2015”. Hääletustelefonid suletakse 27. detsembril kell 22:15.

Silver Kuusik

Algab konkurss 2015. aasta parima keeleteo selgitamiseks

Haridus- ja Teadusministeerium kuulutab välja konkursi 2015. aasta parima keeleteo selgitamiseks, kandidaate saab esitada 17. jaanuarini.

Aasta keeleteokonkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada ministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2015; e-postiaadressil keeletegu@hm.ee või posti teel (aadressil Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, Tartu 50088, märksõna „Keeletegu“).

Kandidaatide esitamisel e-posti või posti teel tuleb järgida ministeeriumi kodulehel olevat esitusvormi ja teatada:
1) keeleteo nimetus,
2) keeleteo tegija/tegijad ja tema/nende kontaktandmed; töörühma puhul juhi ja liikmete nimed ning juhi kontaktandmed,
3) keeleteo kirjeldus seostatuna konkursi eesmärgiga (500-1000 tähemärki),
4) esitaja nimi, e-postiaadress ja/või telefoninumber.

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja valivad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel, mis toimub veebruaris. Laureaadid selguvad märtsis.

Keeleteoauhinna statuut ja senised laureaadid

Aire Koik

Aasta Betoonehitis 2015 konkursil osaleb 15 ehitist

Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatavale konkursile „Aasta betoonehitis 2015” esitati 15 nominenti.

„Meie betoonehitiste võistlus torkab silma väga laiahaardelise geograafia ja väga erineva kasutusotstarbega ehitiste poolest,” sõnas Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Kalle Suitslepp. „Eriti rõõmustab, et betoonist kui kodumaisest materjalist on valminud koolimajad, infrastruktuurirajatised, innovaatilised Tark Maja ja Koda. Eesti parimad kodud ehitatakse endiselt betoonist – nii

kortermajade- kui eramuarhitektuur on konkursil esindatud. Valminud on kaks suurt kultuuriehitist – Kultuurikatel, kus on oskuslikult seotud uus ja vana betoon ning Eesti Rahva Muuseum Tartus,” lisas Suitslepp.

Suitsleppa sõnul saab Eesti betoonisektori ekspordivõimekuse sümboolse märgina võistlusel näha Soome suurima lennuvälja raudteetunneli rajatisi. Loe edasi: Aasta Betoonehitis 2015 konkursil osaleb 15 ehitist

Saatesarja Klassikatähed 2016” osalejad selgusid tihedas konkurentsis

Kõrgetasemelises ja erakordselt pingelises eelvoorus valis žürii välja kaheksa noort muusikut, kes pääsevad osalema telekonkursile “Klassikatähed 2016”.

Esimene saade läheb ETV eetrisse 13. märtsil.

Žürii ja televaatajate ette astuvad: Merike Heidelberg (vioola), Sten Heinoja (klaver), Silvia Ilves (tšello), Karl Johan Kullerkupp (löökpillid), Mikk Langeproon (akordion), Jaan Mesi (trompet), Jakob Peäske (fagott), Kristiina Rokaševitš (klaver).

Registreerumine tänavusele konkursile oli arvukas, eelvooru pääsemise eest võistles omavahel 29 noort instrumentalisti ja lauljat. Esitatud muusikapalad kõlasid viieteistkümnel erineval instrumendil. Pianiste osales rekordiliselt palju – üksteist.

“Klassikatähtede” žürii liige, Eesti riikliku sümfooniaorkestri peakülalisdirigent Olari Elts ütles, et eelvooru tase oli väga hea, parem, kui oleks võinud registreerumisankeetidega esitatud videote põhjal arvata. “Eriti teeb rõõmu see, et meie hea tasemega pianistide kõrvale on tekkinud konkurents ka teiste pillide näol – mul on väga hea meel, et saates on esindatud kaks keelpilli ja nii vask- kui puupill, löökpillid. Esindatud on kõik pillirühmad ja valik telepubliku jaoks on väga mitmekesine. Arvan, et sellest tuleb üks väga põnev võistlus,” rääkis Elts.

Žürii oli kaheksa osaleja valikul üsna üksmeelne, tugevam kaheksa eristus selgelt ja ilma vaidlusteta.

Võistlussaadetes peavad osalejad end näitama eri külgedest – efektse virtuoosi ja unustamatu meloodia esitajana, nad peavad olema kohanemisvõimelised ja leidlikud, musitseerides koos ootamatute lavapartneritega, esitama klassika- ja pophittide töötlusi. Erinevates voorudes on noortel muusikutel täita ka vaimukad lisaülesanded. Kaheksa televooru pääsenud muusiku hulgast valitakse parim olenemata instrumendist.

Fotod osalejatest (Ülo Josing/ERR)

Avatakse Tallinna koolilaste paberi ja papi taaskasutusnäitus

Täna kell 15.30 avab Vivendi puidu- ja paberistuudio Tallinnas Rocca Al Mare keskuse II korrusel kunsti- ja käsitöökonkursile „Papp ärkab ellu! vol.4“ laekunud Tallinna koolilaste töödest näituse ja autasustab parimaid.

Populaarsemate algmaterjalidena on kasutatud ajakirjade pabereid, papist rulle ning palju erinevad papp- ja pabermaterjale. Kokku laekus konkursile 60 tööd, valmistatud nii individuaalselt kui grupitööna.

2015. aasta on muusikaaasta. Vivendi koolituskeskus suunas sel korral teema muusikale ja konkursi teemaks oli „Muusikast inspireeritud“. Konkursile esitatavad tööd võisid olla vaid seotud muusikaga. Konkursile laekus üks suurem töö, kus kujutatakse oma klassi muusikat tegemas, mis on väga loominguline ning toreda inspiratsiooniga meisterdatud. Enamik tööd on pillidest, näiteks akordionitest, kitarridest, trummidest, kanneldest, vihmapillidest jne. Paljude pillide puhul paneb kõrva helisema ka heli, mida on paberist ja papist valmistatud pillide puhul tore kogeda. Kõikidest töödest paistab välja loomingulisus ning põnevad lahendused.

Kunsti- ja käsitöökonkurss „Papp ärkab ellu! vol.4“ toimus kolmes vanuserühmas. Autasustamine toimub näituse avamisel.

5. oktoobrist–9. novembrini kestnud konkurss toimus juba neljandat aastat järjest. Konkursi eesmärgiks on arendada lastes loovat mõtlemist ning teadvustada papi ja paberijääkide taaskasutuse võimalusi ja tähtsust meid ümbritseva keskkonna säästmisel. Koolituskeskuses toimusid ka temaatilised töötoad, kus lastele õpetati mitmes erinevas tehnikas paberi ja papi taaskasutamist praktilistel eesmärkidel.

Auhinnad on välja pannud Vivendi puidu- ja paberistuudio koos Tallinna haridusametiga. Näitus on avatud Rocca Al Mare keskuses 26. novembrist–6. detsembrini.

Sindi gümnaasiumi sünnipäeva nädalal valmistati torte

Terve eelmise nädala, alates 2. novembrist, ja osaliselt ka käesoleval nädalal tähistas Sindi gümnaasium oma kooli 178. sünnipäeva mitmesuguste ettevõtmistega, millest kõige kesksemaks sündmuseks kujunes paarikümne tordi valmistamine ja parimate kondiitrite välja selgitamine.

Elleni pagariärisse minejatest jäi 4 pildile Laura Gladuš, Carmen Kivistik, Birgit Polenok, Kaspar Järv Foto Urmas Saard — Elleni pagariärisse minejatest jäi 4 pildile Laura Gladuš, Carmen Kivistik, Birgit Polenok, Kaspar Järv. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse liige Eliise Kull ütles, et tordi konkursi korraldamise mõttele tuli 7.a klassi õpilane Ege-Rea Jantson keset vene keele tundi. Tema klassikaaslased osutusid ka kõige innukamateks tortide valmistajateks. Peamiselt õpetajatest koosnev hindamiskomisjon otsustas valida 8 parimat tordimeistrit, keda premeeritakse lähetusega Elleni pagariärisse, et saada täiendavat õpetust tortide valmistamiseks. Hindajate hulgas viibis ka Elleni pagariäri OÜ juhataja Ellen Potsepp. Eliise Kull koondas žürii kõik hindavad märkused paberile ja selle põhjal langetati raskesti kuid loodetavasti siiski õiglaselt tulnud otsused.

Elleni pagariärisse lähevad Francesco Pietro Cattaneo (1.c klass), Kevin Kirnmann (1.c), Kaspar Järv (2.a), Laura Gladuš (2.b), Birgit Polenok (2.b), Sofia Korotaeva (3.c), Vanessa Viikoja (4.a), Carmen Kivistik (10.a). Osa aust kuulub siiski ka lastevanematele, kelle abiga tordid valmisid.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi sünnipäeva nädalal valmistati torte