Vabadussõja aastapäeva kaks algatust

Vabadussõja mälestuspäeval koguneti Tallinnas Kaitseväe kalmistule, Reaalkooli juurde ja võidusamba jalamile. Ühtlasi algatati üleilmne raha kogumine Konstantin Pätsi mälestusmärgi püstitamiseks Toompeale.

Trivimi Velliste ja Jan Enriko Laidsalu Vabadussõja mälestussamba ees, mõlemal on öelda oluline sõnum Foto Urmas Saard
Trivimi Velliste ja Jan Enriko Laidsalu Vabadussõja mälestussamba ees, mõlemal on öelda oluline sõnum. Foto: Urmas Saard

Eile, 28. novembril tähistati pealinnas Eesti Vabadussõja algust, mis muutis meie maa ja rahva ajalugu. 98 aastat tagasi otsustati kaitsta noort riiki ja peatada pealetungivad Vene vaenuväed. Julge tahtekindlus viis Vabadussõja võiduka lõpuni. Kindral Johan Laidoneri Selts kutsus ajaloolist päeva meenutades looma sidet toonaste ja tänaste põlvkondade vahel.

Laidoneri seltsi esimehe Trivimi Velliste sõnul oli Vabadussõja sangareid mälestamas kõige rohkem inimesi keskpäeval Kaitseväe kalmistul. Kell 13:30 tulid oma lippudega võidusamba ette Ants Erm Vabaerakonnast ja Tarmo Kruusimäe IRL-ist. Juba enne nende saabumist oli asetatud sini-kollastes rahvusvärvides pärg mälestusmärgi jalamile. Erm asetas selle kõrvale lillekimbu ja Kruusimäe süütas küünla.

Laidoneri seltsi uus tegevjuht Jan Enriko Laidsalu läitis samuti küünla. Oma lühikeses sõnavõtus tegi ta teatavaks Laidoneri seltsi poolt välja kuulutatud koolinoorte esseevõistluse „Mida oleksin mina teinud Vabadussõja puhkedes?“, mis kestab kuni 9. detsembrini.

Esseede eesmärgiks on vanade ja noorte ühendamine. „Kuidas mõtlesid vanasti noored, kuidas tänapäeva noored? Mis oli ühtede ja teiste jaoks oluline?“ esitas Laidsalu mõtlikke küsimusi.

[pullquote]Olles Telia klient, võib helistada numbrile 900 1918 või 900 1920 ja teha annetuse[/pullquote]Velliste sõnavõtust jäi kõlama Eesti Vabariigi esimese valitsusjuhi ja esimese presidendi Konstantin Pätsi tähtsus. Vabadussõja algul, novembrist 1918 kuni 8. maini 1919 oli Päts Eesti Vabariigi pea- ja sõjaminister. Tema oli see, kes põrutas otsustaval hetkel rusikaga vastu lauda ja ütles: „Hakkame vastu!“ Velliste andis teada sedagi, et mitu seltsi avasid Vabadussõja alguse mälestuspäeval üleilmse korjanduse mälestusmärgi püstitamiseks meie riigi esimesele juhile.

Koostöös mobiilside operaatorfirma Teliaga saab alates eilsest teha annetusi ka tasulisel telefoniliinil. Olles Telia klient, võib helistada numbrile 900 1918 või 900 1920 ja teha annetuse. Valides esimese numbri, annetad 5 eurot, teisele numbrile helistades annetad 25 eurot.

Urmas Saard