konkurss

Parima toiduaine konkursil saavad sõna tarbijad

Eesti Parima Toiduaine konkursil käivitus rahvahääletus, kus otsustatakse, milline toode 47 toiduaine seast pälvib Rahva Lemmiku tiitli.

[pullquote]Hääletus läheb lukku 20. aprillil kell 12.00 ning siis kuulutame ka kohe välja tänavuse tiitlivõitja[/pullquote]Eesti Parima Toiduaine konkursi Facebook-lehel astuvad Rahva Lemmiku tiitli nimel võistlustulle tooted, mis on juba pälvinud oma kategooria hõbemärgi, aga ka piirkondlikul konkursil ja kuldmärkide kandidaatide seas silma paistnud tooted ning teised toiduained, mida konkursi hindamiskomisjon on kõrgete punktidega pärjanud.

“Rahva Lemmiku tiitel on toidutootjate silmis sama ihaldusväärne kui ekspertkomisjoni hinnangu põhjal antud tunnustus. Sest lõppude lõpuks on ikkagi tarbijad need, kes otsustavad, millised tooted on edukad ning püsivad poelettidel aastaid või isegi aastakümneid,” kinnitas Potisepp.

Loe edasi: Parima toiduaine konkursil saavad sõna tarbijad

Seeniorlaulu konkurss tuleb taas

Üleriigilisestst konkursist on oodatud osa võtma asjaarmastajad-laulusolistid alates 50. eluaastast. Seeniorlaul 2018 toimub 28. aprillil algusega kell 14 Pärnu Kuninga tänava põhikooli aulas, Kuninga tn. 29.

Seeniorlaul 2017 võitjad Aleksandra Järve ja Kaja Otsing Ffoto Ants Liigus — “Seeniorlaul 2017” võitjad Aleksandra Järve ja Kaja Otsing. Foto: Ants Liigus

[pullquote]Tänavu toimub lauluvõistlus kaheteistkümnendat korda. Parimatele auhinnad[/pullquote]”Tunnen südamest rõõmu, et olen saanud olla Seeniorlauluga koos juba kaksteist aastat järjest. Need on olnud meeleolukad ja üdini positiivsed hetked, tulvil soovi laulda ja oma laulurõõmu teistega jagada. Esinejate siirus on olnud heldimust tekitav – ilma loomulikkuse ja siiruseta kaotab musitseerimine ju mõtte. Konkursi erilisus peitubki atmosfääris, mis osavõtjate esinemisi alati saadab. Tegu on toimiva muusikapeoga, millest jõudu andva sädeme saavad kõik. Soovin kõigile jätkuvat lauluarmastust ja musitseerimisrõõmu. Kohtumiseni konkursil Seeniorlaul 2018,” ütleb Toomas Kuter, žürii esimees.

Konkurss toimub kolmes voorus ja kahes vanusegrupis (50-65a ja 65+).

I voor viiakse läbi konkursi korraldajatele saadetud helisalvestiste põhjal, mille järgi selgitatakse välja kuni 20 solisti, kes pääsevad edasi ja kutsutakse osalema konkursi II vooru.

Helisalvestisi vabalt valitud helikandjal oodatakse kuni 13.aprillini aadressi “Seeniorlaul 2018”, MTÜ Rand, Auli 1b-5 , 80015 Pärnu, helifailid saab saata e-postile toomas@kuter.eu. Edasipääsust teavitatakse soliste hiljemalt 20. aprilliks.

Loe edasi: Seeniorlaulu konkurss tuleb taas

Aasta Suurpere konkurss on alanud

Alates tänasest saab esitada kandidaate Aasta Suurpere konkursile. Tiitel ja Bigbanki poolt välja antav rahaline preemia summas 7000 eurot antakse võitjale üle 12. mail toimuval traditsioonilisel Suurperepäeval Eesti Rahva Muuseumis. Kandidaate saab esitada Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) kodulehel www.lasterikkad.ee kuni 24. aprillini.

Aasta Suurpere 2017, perekond Muru — 2017. aastal valiti Aasta Suurpere võitjaks viielapseline perekond Muru Tartust.

“Aasta Suurpere tiitli väljaandmise eesmärk on väärtustada ning tunnustada Eestimaa ühtseid ja tugevaid suurperekondi,” sõnas MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap. “Aunimetuse annavad ELPL ja Bigbank ühtsuse ning lasterikkuse au sees hoidmise eest suurperele, kus kasvab vähemalt neli last.”

“Traditsiooniline Suurperepäev toimub ELPLi ja selle heade toetajate abiga juba 14. korda ning perepäeva raames anname üheksandat korda välja tunnustusauhinna Aasta Suurpere. Eelmisel aastal valiti konkursi võitjaks viielapseline perekond Muru Tartust,” lisas Aage Õunap.

Kandidaate Aasta Suurpere 2018 tiitlile võivad esitada kõik Eesti asutused, ettevõtted, pereliikmed ja tuttavad Eesti Lasterikaste Perede Liidu veebilehe või otselingi kaudu.

14. korda toimuva traditsioonilise Suurperepäeva patroon on Urmas Vaino ning toetajad Bigbank AS, Eesti Rahva Muuseum ja paljud teised ettevõtted.

Seitse sündmust, millega Riia väärib Euroopa 2018. aasta parima turismisihtkoha tiitlit

Maineka Euroopa parima turismisihtkoha tiitli 20 nominendi seast leiab sel aastal ka lõunanaabrite pealinna Riia, kes kutsub kõiki eestimaalasi enda poolt hääletama.

Jõuludeaegne jalutuskäik Riias Foto Marko Šorin — Jõuludeaegne jalutuskäik Riias. Foto: Marko Šorin

8. veebruarini veebilehel või lühilingil toimuval hääletusel saab igaüks anda oma hääle kord nädalas. Lisaks Riiale leiab nominentide seast veel 19 Euroopa linna: Wroclaw, Lissabon, Viin, London, Ateena, Milano, Praha, Budapest, Pariis, Bilbao, Amsterdam, Kotor, Edinburgh, Hvari saar, Berliin, Barcelona, Brüssel, Colmar ja Bohinj. Ükski Eesti linn sel aastal parimate turismisihtkohtade nominentide sekka ei jõudnud.

Läti, kes tähistab samuti 2018. aastal oma vabariigi 100. sünnipäeva, kutsub kõiki eestimaalasi Riiat külastama järgmiste põnevate suurürituste raames:

· Lattelecom Riia Maraton (20. mai). Sel päeval kuulub Riia täielikult jooksjatele. Juba 2007. aastast AIMS standarditele vastav rahvusvaheliselt akrediteeritud maraton pakub spordisõpradele suurepärase võimaluse tutvuda täis- või poolmaratoni käigus Riia tänavate, sildade ja vanalinnaga.

Loe edasi: Seitse sündmust, millega Riia väärib Euroopa 2018. aasta parima turismisihtkoha tiitlit

Pärnu kaksikud õed astuvad üles uues lauluvõistlussaates Laulumaa

Septembris alustab telekanalis TV7 kristlike lastelaulude võistlussari Laulumaa. Saates astuvad 5-12aastaste laululaste hulgas üles ka Pärnumaa tüdrukud, kaksikud Aurelia ja Rebecca Murrand.

Aurelia Murrand Foto erakogu — Aurelia Murrand. Foto: erakogu

Aurelia on 11aastane Pärnust pärit tüdruk, kes on laulmisega tegelenud juba väikse lapsena. Tema esituses kõlab tuntud kristliku ülistuslaulude autori Timo Lige lugu “Nii kaunis”.

[pullquote]Sel laupäeval, 23. septembril kell 18.30, läheb eetrisse Laulumaa teise hooaja kolmas saade[/pullquote]”Mulle meeldib laul, mida saates laulsin. Vahel sõnatuks võtab mind see, kui kaunis on maailm mu ümber- sellised on algussõnad. Mu ema valis selle laulu,” ütleb Aurelia Murrand.

Aurelia kaksikõde Rebecca astub üles Eesti pop-rock ansambli Crux looga “Päikselisem pool”.

Tüdrukute lauluõpetaja on nende ema, Ester Murrand, kes tegeleb koorilaulu, vokaalmuusika ja solistiõppega juba aastaid.

“Mind paelub selle saate juures kõige enam laste siiras usk, see kuidas läbi laulude peegeldub armastus inimese ja Jumala vastu. Lisaks saab vaataja väga armsa muusikaelamuse,” ütleb saatejuht ja kristliku lastekoori Juhhei juht Annika Soon.

Loe edasi: Pärnu kaksikud õed astuvad üles uues lauluvõistlussaates Laulumaa

Lembit Roosimäe on Pärnumaa populaarseim haridus- ja kultuuritöötaja

Täna hommikul otsustas C. R. Jakobsoni stipendiumi konkursi žürii valida Pärnumaa populaarseimaks haridus- ja kultuuritöötajaks Sindi gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe.

Lembit Roosimäe Foto Urmas Saard — Lembit Roosimäe esinemas Sindi ajalooklubis. Foto: Urmas Saard

Jakobsoni konkursile esitatud Roosimäe töötab Sindi gümnaasiumis õpetajana alates aastast 1990. Ajalugu on teda köitnud varajasest noorusest saadik. Jõgeva keskkooli lõpetamise järel valis ta kõhklematult ajalooõpingud Tartu ülikoolis. Diplomi omandamise järel läks ta Paikusele erikutsekooli poisse õpetama. Tosin aastat hiljem, erikutsekooli likvideerimise järel kutsuti õpetaja tolleaegsesse Sindi keskkooli.

Tema tunnid on ajaloohuvilisele õpilasele köitvad ja paljupakkuvad, sest õpetaja on erudeeritud, oma ainet suurepäraselt valdav. Roosimäe andest panna õpilased ajaloost huvituma kõneleb teadmine, et pea iga kolmas Sindi kooli lõpetaja valib riigieksamiks ajaloo. Igal õppeaastal juhendab ta õpilaste uurimistöid, mida on avaldatud ka kogumikus “Pärandilaegas”. Roosimäe väidab, et mida tugevam on noor ajaloos, seda paremini ta mõistab ja oskab selgitada maailmas toimuvat.

Loe edasi: Lembit Roosimäe on Pärnumaa populaarseim haridus- ja kultuuritöötaja

Käimas on aasta suurpere konkurss

Aasta suurpere 2016 perekond Aan Tartumaalt.

Kuni 2. maini saab esitada kandidaate aasta suurpere konkursile. Tiitli väljaandmise eesmärk on väärtustada ning tunnustada Eestimaa terveid ja tugevaid suurperekondi. Kandidaate saab esitada Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) kodulehel www.lasterikkad.ee.

Aasta suurpere aunimetuse annavad ELPL ja Bigbank ühtsuse ning lasterikkuse au sees hoidmise eest suurperele, kus kasvab vähemalt neli last. Tiitel ja sellega kaasnev rahaline preemia 4000 eurot antakse võitjale üle 13. mail toimuval traditsioonilisel suurperepäeval Tallinna loomaaias.

Eelmisel aastal valiti konkursi võitjaks perekond Aan Tartumaalt. Suurpere vanemad Janne ja Peeter Aan kasvatavad seitset last. Nad on eeskujuks paljudele perekondadele ning neid võib iseloomustada kui aktiivseid, rõõmsameelseid ja avatud inimesi.

Loe edasi: Käimas on aasta suurpere konkurss

Lavatähtede matkimine Sindi gümnaasiumis

Staarijäljendamise ehk playback võistlus on kujunenud Sindi gümnaasiumi õpilastele igal aastal oodatud sündmuseks. Täna oli kaheksa etteastet oma koolist ja üks külalisesinemine Pärnu Rääma põhikoolist.

Las Kechup, Sindi gümnaasiumi 5A klassi esinemine Foto Urmas Saard — Las Kechup, Sindi gümnaasiumi 5.A klassi esinemine. Foto: Urmas Saard

Konkursil osalenud noored said ülesandeks omavahel oskuslikult kombineerida näitlemis- ja esinemisoskuseid, eesmärgiga tuua žürii ja publiku ette võimalikult täpne koopia originaalesitusest. Playback võimaldas noortel samastuda neile meelepärase artistiga ja tunda endid laval staaridena.

Lavale julgesid minna ennast proovile panema Sindi gümnaasiumi klassidest 2.B (Vello Orumets, Vihm); 3.B (Ot Vinta); 4.A (Kala, Buratino lugu); 4.B (Beyond Beyond, So Alive); 5.A (Phil Collins, In the air tonight); 5.A (Las Kechup, The ketchup song), 7.B ja 1.A (Shape of that power); 5.B ja 4.A (Meisterjaan, Parmupillihullus) ning külalisena Rääma põhikooli 5. klass (Kate Bush, Wuthering heigts). Etteasteks anti aega poolteist kuni kolm minutit.

Matkimisõhtu juhtideks olid Sindi gümnaasiumi õpilased Eliria Kaup ja Ats Tobias Pikk, kes usutlesid kõiki esinejaid pärast nende etteastet.

Loe edasi: Lavatähtede matkimine Sindi gümnaasiumis

Mina koerana

Olin varjupaigas. Ma olin seal päris kaua, kuni üks pere mu enda juurde võttis. Nad hoidsid mind ilusti toas ja söötsid mind, kuni ma suureks kasvasin.

Foto on illustratiivne ja lugu ei ole konkreetselt selle hästi hoitud koeraga seotud Foto Urmas Saard — Foto on illustratiivne ja lugu ei ole konkreetselt selle hästi hoitud koeraga seotud. Foto: Urmas Saard

Siis ma pidin minema õue ühte väikesesse majakesse elama. Nemad nimetasid seda kuudiks. Ma pidin magama ja öösel pimedas inimeste maja valvama. Minuga ei tegeletud enam nii palju kui varem. Ma soovisin, et nad minuga rohkem tegeleks, kuna ma hakkasin kurvaks muutuma. Nad pöörasid mulle tähelepanu vaid siis, kui must möödusid või ma midagi hästi tegin.

Kui ma haigeks jäin, viisid nad mu arsti juurde, kuna mu jalad ei kandnud mind hästi. Kui arsti juures sai käidud, siis läksime me koju. Paari päeva pärast võttis pere uue kutsika.

Peale seda viisid nad mu uuesti arsti juurde ühte valgesse tuppa. Ma tundsin, kuidas arst süstla mu veeni lükkas. Ma tundsin, kuidas vedelik läbi mu keha jooksis ning arst sosistas mulle, et tal on kahju, see on vaid tema töö.

Ma tahaksin inimestele öelda seda, et ärge kunagi oma lemmiklooma hüljake ja käituge temaga hästi. Kiitke teda, et ta saaks ennast hästi tunda ning ei peaks kurvastama.

Gärolin Kikas, Sindi gümnaasiumi 8. klass

Selgusid kauneimad jõululalulud läbi aegade

Klassikaraadio kuulajad valisid aastalõpuküsitluses läbi aegade kauneimaks jõululauluks Franz Xaver Gruberi “Püha öö”, mille eestikeelse teksti on kirjutanud Karl August Hermann. Teisele kohale tuli Olav Ehala “Jõuluingel”, loo sõnade autor on Leelo Tungal. Kolmandaks hääletati Adolphe Adami “Jõuluöö”, mille teksti on eestindanud Heldur Karmo.

Klassikaraadio kodulehel toimunud aastalõpuküsitluses oli vaatamiseks-kuulamiseks kolmteist kaunimat jõululaulu ETV videoarhiivist ja vastajad said juurde kirjutada endale meelepärasemad jõululaulud, mida kogunes üle saja.

Teiste seas tõsteti korduvalt esile Rene Eespere “Siis kui minu vanaema”, Jean Sibeliuse “Ei au, ei hiilgust”, Pärt Uusbergi “Õhtu ilu”, Alo Ritsingu “On lapseks saanud me Jumal”, Chris Rea “Driving Home for Christmas” ja Agu Tammeoru “Talveöö”.

Aastalõpumängu kokkuvõttesaates nentisid kuulajad, et muusika on jõulude sisulise tähenduse loomisel väga oluline, tõdeti kodumaiste jõululaulude vähest esitamist ning toonitati eestikeelsete laulude esitamisvajadust.

Saatesse helistanud kuulajad rääkisid peretraditsioonidest, kirikuskäimise vajadusest või mittevajadusest. Muretseti pühakodade pärast, mis on nii kehvas seisus, et seal ei saa jumalateenistusi läbi viia.

Jõulude ajal ei tohiks keegi olla üksinda, olid kuulajad kindlad. Kõige rohkem aga sooviti, et praeguses julmas ja vägivaldses maailmas saaks suurema tähtsuse inimestevaheline mõistmine ja rahu.

Klassikaraadio kuulajamängus osales üle 600 vastaja, vastajate keskmine vanus oli 46,7 eluaastat. Kõige noorim vastaja oli kuueaastane, vanima vanus oli üle 80 eluaasta.

Anneli Tõevere-Kaur
Eesti Rahvusringhääling

HackMotion ja Hairvel ühed Prototroni edukaimad

Prototroni ideekonkursil jõudsid võitjate sekka ja rahastuseni kaks ideed Lõuna-Eestist.

Rahastu Prototron kuulutas välja sügisese ideekonkursi võitjad ja rahastuse saajad – kokku kuus meeskonda, kellest kaks on pärit Lõuna-Eestist. Erakordselt tugevate ideedega taotlusvooru parimate sekka jõudsid Tartust ja Tartumaalt pärit meeskonnad HackMotion ja Hairvel, kes mõlemad pälvisid Prototronilt 7000 euro suuruse rahastuse. Kagu-Eestist ainsana finaali jõudnud Sofable meeskond jäi küll rahastuseta, kuid pälvis Prototroni ideekonkursi eestvedajate tunnustuse kui hästi kohanduv ja arenev idee.

Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova ütles, et kuue parima sekka jõudnud ning rahastuse pälvinud kaks ideed Lõuna-Eestist on väga head ja suure potentsiaaliga. “Sel korral panime ideekonkursi korraldamisel rohkem rõhku piirkondade kaasamisele ning oleme tulemustega kokkuvõttes väga rahul, sest lausa kolmandik ideid tuli väljastpoolt Tallinna ja kolmandik rahastuse võitnud ideedest pärineb Lõuna-Eestist,” rääkis Pavlenkova.

Loe edasi: HackMotion ja Hairvel ühed Prototroni edukaimad

Vabadussõja aastapäeva kaks algatust

Vabadussõja mälestuspäeval koguneti Tallinnas Kaitseväe kalmistule, Reaalkooli juurde ja võidusamba jalamile. Ühtlasi algatati üleilmne raha kogumine Konstantin Pätsi mälestusmärgi püstitamiseks Toompeale.

Trivimi Velliste ja Jan Enriko Laidsalu Vabadussõja mälestussamba ees, mõlemal on öelda oluline sõnum Foto Urmas Saard — Trivimi Velliste ja Jan Enriko Laidsalu Vabadussõja mälestussamba ees, mõlemal on öelda oluline sõnum. Foto: Urmas Saard

Eile, 28. novembril tähistati pealinnas Eesti Vabadussõja algust, mis muutis meie maa ja rahva ajalugu. 98 aastat tagasi otsustati kaitsta noort riiki ja peatada pealetungivad Vene vaenuväed. Julge tahtekindlus viis Vabadussõja võiduka lõpuni. Kindral Johan Laidoneri Selts kutsus ajaloolist päeva meenutades looma sidet toonaste ja tänaste põlvkondade vahel.

Laidoneri seltsi esimehe Trivimi Velliste sõnul oli Vabadussõja sangareid mälestamas kõige rohkem inimesi keskpäeval Kaitseväe kalmistul. Kell 13:30 tulid oma lippudega võidusamba ette Ants Erm Vabaerakonnast ja Tarmo Kruusimäe IRL-ist. Juba enne nende saabumist oli asetatud sini-kollastes rahvusvärvides pärg mälestusmärgi jalamile. Erm asetas selle kõrvale lillekimbu ja Kruusimäe süütas küünla.

Laidoneri seltsi uus tegevjuht Jan Enriko Laidsalu läitis samuti küünla. Oma lühikeses sõnavõtus tegi ta teatavaks Laidoneri seltsi poolt välja kuulutatud koolinoorte esseevõistluse „Mida oleksin mina teinud Vabadussõja puhkedes?“, mis kestab kuni 9. detsembrini.

Loe edasi: Vabadussõja aastapäeva kaks algatust

Prototroni ideekonkursi TOP10-sse valiti viis ideed Lõuna- ja Kagu-Eestist

Rahastu Prototron sügisene ideekonkurss hakkab jõudma lõpule – äsja selgusid kümme paremat meeskonda, kelle seast valitakse detsembri alguses võitjad.

Drooni lennuks ettevalmistamine Foto Urmas Saard — Avionica arendab standarditele vastavat transponderit, mis võimaldab droonide lennutajatel edastada lennuametile drooni asukoha, et seeläbi lihtsustada lennuloa saamist ja tõhustada lennuruumi ohutust. Pilt illustratiivne. Foto: Urmas Saard

Konkurents TOP10-sse pääsemiseks oli väga tugev. Sel korral ideekonkursi fookuses olnud Lõuna- ja Kagu-Eesti meeskondadel on läinud hästi, sest lausa pooled viimasesse hindamisetappi jõudnutest on pärit sellest piirkonnast.

Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova ütles, et esikümnesse jõudnud ideede põhjal võib ideekonkursi tulemustega igati rahule jääda. “Tänavu soovisime esmakordselt kaasata ideekonkursil osalema aktiivseid inimesi väljastpoolt Tallinna ja tulemus on käes – pooled TOP10 meeskondadest on tulnud regioonidest,” väljendas Pavlenkova heameelt. “Prototroni pakutavad võimalused on jõudnud Tallinna piiridest välja ja pealinna tiimidel on nüüd senisest tugevam konkurents. Kavatseme Prototroni haaret veelgi laiendada.”

Prototroni ideekonkursi TOP10 hulka jõudsid viis ideed Tartust ja Tartumaalt (Degritter, HackMotion, Hairvel, VitaBug) ning üks idee Põlvamaalt (Sofable). Kogu esikümme on järgnev:

Avionica – arendab standarditele vastavat transponderit, mis võimaldab droonide lennutajatel edastada lennuametile drooni asukoha, et seeläbi lihtsustada lennuloa saamist ja tõhustada lennuruumi ohutust.

Loe edasi: Prototroni ideekonkursi TOP10-sse valiti viis ideed Lõuna- ja Kagu-Eestist

Praga Cantat järelkajastuses

Pärnu- ja Viljandimaa lauljad pälvisid Prahas toimunud rahvusvahelisel kooride vahelisel võistulaulmisel kiitvaid hinnanguid, sobitasid sõprussuhteid mitmete rahvaste kooridega ja üritasid mõista tšehhi keelt.

Aino Edo, Deivi Kõiv, Kristel Reinsalu Foto Urmas Saard — Aino Edo, Deivi Kõiv, Kristel Reinsalu. Foto: Urmas Saard

Kümmekond päeva enne laulukonkursi algust kohtusime Sindi seltsimajas kolme Prahasse sõitva laulunaisega ja juba siis soovisid Aino Edo, Deivi Kõiv ning Kristel Reinsalu uuesti kohtuda kirjutava mehega, et kõnelda reisi kordaminekust. Et midagi ei peaks 19 tunni pikkuse bussisõidu kaugusel asuvas Tšehhi pealinnas korda minema, seda ei arvatud ega kardetud kordagi. Teele asuti põnevas ootuses ja kindlas veendumuses ka mingi auhind võita. Kuigi konkursi Praga Cantat 2016 üldvõitjaks ja Grand prix omanikuks kuulutati Indoneesia Diponegoro University Choir, ei valmistanud aus tunnustus Eesti lauljatele vähematki kadeduse tunnet. „Läks ju meilgi üle ootuste hästi,“ rääkis Kristel, kes vaevu suutis oma ülevoolavaid tundeid taltsutada ja võibolla tahtnuks koguni väikese tüdruku kombel rõõmust lausa kilgata.

Kristel dirigeerib juba palju aastaid Sindi laulukoori ja vähem aega on juhatanud Paikuse naiskoori Šal-lal-laa. Paikuse koor oli kolmekümnendat korda peetud Bohemia Festival Praga Cantat osalejate seast tosina liikmega kõige väiksem. Väike aga tubli, võiks öelda. Parima rahvalaulu töötluse esituse eest võitis Šal-lal-laa eripreemiana kuldse karika. Lisaks võideti hõbediplom.

Loe edasi: Praga Cantat järelkajastuses

Eestlased naasevad Bohemia festivalilt väärtuslike auhindadega

Tšehhis toimunud rahvusvahelisel lauluvõistlusel Bohemia Festival Praga Cantat võitis Šal-lal-laa kuldse karika parima rahvalaulu töötluse esituse eest ja ühendkoor Ulgandi rahvalaulu töötlused kategoorias hõbediplomi.

Võidukas Šal-lal-laa Bohemia Festival Praga Cantat — Võidukas Šal-lal-laa, Bohemia Festival Praga Cantat

Täna lõppev Bohemia festival toimus 30. korda Prahas. Võistulaulmist korraldati kahel järjestikusel päeval. Esindatud olid 12 riiki, peamiselt Euroopast, aga ka Indoneesiast ja Malaisiast. Kokku osales 23 koori. Nende hulgas üle mitme aasta ka Eesti koorid. Prahas esinesid Sindi laulukoor (Kristel Reinsalu) Tarvastu Üits viis (Karin Taukar) ja Kolga-Jaani Jaaniko segakoor (Liisi Toomsalu) ühendkoorina Ulgandi. Paikuse naiskoor Šal-lal-laa osales Kristel Reinsalu juhendamisel festivalil iseseisvalt.

Segakoor Ulgandi saavutas rahvalaulu kategoorias hõbediplomi. Naiskooride kategoorias üles astunud Šal-lal-laa oli samuti hõbediplomi vääriline ning autasustati sellele lisaks eripreemia – kuldse karikaga – parima rahvalaulutöötluse ( Raivo Dickson „Laulu lõpetus”) eest. Dirigendid olid Kristel Reinsalu ja Karin Taukar.

Sindis teise dirigendi, kontsertmeistri ja tenori rollis Ester Murrand lisas, et väga vaimustuti Veljo Tormise laulust “Küla kuuleb”, seda kiitis nii žürii kui publik.

Murrand kirjutas täna hommikul facebookis viimasest mõnusast hommikusöögist Praha hotellis Sonata ja ees ootavast kahepäevasest bussisõidust. Pärast ööbimist Poola hotellis jõutakse Pärnusse homme öösel kella 1.30-ks.

Urmas Saard

Samal teemal:

Ulgandi ja Šal-lal-laa võistlevad Bohemia festivalil

Perekond Oltre on tänavuse Sindi kodukaunistamise konkursi võitja

Kümmekond päeva tagasi kinnitati neljaliikmelise hindajate valiku põhjal Sindi kodukaunistamise konkursi 2016 võitjaks Linnuriiki kaunistav eramu.

Sindi kodukaunistamise konkursi 2016 võitjaks tunnistatud perekond Oltre elamu Foto Urmas Saard — Sindi kodukaunistamise konkursi 2016 võitjaks tunnistatud perekond Oltre elamu. Foto: Urmas Saard

Sindi linnavalitsuse 11. oktoobri istungil otsustati kinnitada käesoleva aasta Sindi linna kodukaunistamise konkursi võitjaks Linnuriigis asuv eramu aadressil Leevikese 8. Kodukaunistajad Ene ja Aare Oltre saavad premeeritud 200 euroga, millele lisanduva tulumaksu tasub linnavalitsus. Rahalise preemiaga käib kaasas ka elamu külge kinnitatav ehisplaat. Traditsiooniliselt antakse autasu pidulikult üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistaval kontsertaktusel.

Kodukaunistamise konkursi võitja väljaselgitamiseks tegid parima valiku otsimisel tööd linnaaednik Mirko Reiman, ehitusinsener Arvid Arroval, finantsjuht-pearaamatupidaja Sirje Nõmm ja linnasekretär Birgit Kuusk. Reiman ütles, et oma soovitava sõna võinuks valikute pakkumisel öelda ka linnakodanikud. Paraku aegsasti tehtud üleskutsele mitte keegi ei vastanud.

Loe edasi: Perekond Oltre on tänavuse Sindi kodukaunistamise konkursi võitja

Lõuna-Eestist osaleb Prototroni ideekonkursil 36 meeskonda

Rahastu Prototroni ideekonkursile esitas Lõuna-Eestist oma idee kokku 36 meeskonda, neist 17 olid Kagu-Eestist. 15. oktoobril lõppenud Prototroni sügisesse taotlusvooru esitati kokku 192 taotlust, mille seast selguvad detsembri alguseks parimad.

Jõukuul selgub, kelle idee on väärt 10 000 euro suurust rahastust

Järgneva pooleteise kuu jooksul peavad meeskonnad suutma tõestada, et just nende idee on väärt 10 000 euro suurust rahastust, Tehnopoli inkubatsiooni ja Hedman Partersi õigusnõustamist.

Prototroni tegevjuhi Jana Pavlenkova sõnul täitus ideekonkursi korraldajate soov innustada rohkem kaasa lööma ka aktiivseid inimesi ja ettevõtteid väljastpoolt Tallinna. “Sel korral võtsime fookusesse mõned Eesti piirkonnad ning kolmandik taotlusi on laekunud sihtpiirkondadest – 35 esitati Ida-Virumaalt ning 36 meeskonda oli Tartust ja Kagu-Eestist. See näitab, et uudsete lahenduste ja ettevõtlikkuse potentsiaali on küllalt ka väljaspool Tallinna,” lausus ta.

Loe edasi: Lõuna-Eestist osaleb Prototroni ideekonkursil 36 meeskonda

Järgmisele ideekonkursile oodatakse rohkem koole

Käimasoleva üleriigilise ettevõtlusnädala osana toimus eile kaheksandat korda Port Artur 2 aatriumis Pärnumaa noorte tulevikutegijate ideekonkurss „Meri – võimalused Pärnumaa ettevõtluse arenguks“.

Ideekonkursil osalenud Sindi õpilased koduteele asumas Foto Urmas Saard — Ideekonkursil osalenud Sindi õpilased koduteele asumas. Foto: Urmas Saard

Pärnumaa üldhariduskoolide erinevates vanuseastmetes õpilastele suunatud ideede võistlust korraldab Mari Suurväli juhtimisel TÜ Pärnu Kolledž, Pärnumaa majandusõpetajate ainesektsioon ja Ettevõtlusharidus selts. Tänavu osales alates kolmandast klassist kuni gümnaasiumiastme lõpetajateni kokku 121 noort, kellest üle kolmandiku moodustasid Sindi gümnaasiumi 42 õpilast. Maakonnast olid veel esindatud Pärnjõe kool ja Vändra gümnaasium, Pärnu linnast Koidula gümnaasium ja Ühisgümnaasium.

Ideede esitlemise ja hindamiskomisjoni tööga alustati kell 11 ning juba kolm tundi hiljem said parimad oma tööle hinnangu. Vanuserühmade kaupa reastati paremusjärjestus eraldi gümnaasiumi-, põhikooli- ja algklassiastmes.

Gümnasistid: 1. “Mudelpaatide laenutus”, Pärnu ühisgümnaasium, juhendaja Elbe Metstalu. 2. “Rendikapid rannas”, Koidula gümnaasium, juhendaja Birgit Peterson. 3. “Veepealne seikluspark”, Pärnu ühisgümnaasium, juhendaja Mari Suurväli.

Loe edasi: Järgmisele ideekonkursile oodatakse rohkem koole

Kagu-Eesti inimesi ja ettevõtteid kutsutakse osalema Prototroni ideekonkursil

Käesoleval sügisel annab rahastu Prototron juba 15. korda välja 40 000 eurot selliste ideede elluviimiseks, mis aitavad muuta inimeste igapäevaelu lihtsamaks, paremaks ja mugavamaks. Ideekonkursile on tänavu eriti oodatud ideed Kagu-Eesti ettevõtjatelt ja ettevõtlikelt inimestelt ning piirkonna parima idee esitajale on välja pandud eripreemia. Ideid oodatakse 15. oktoobrini rahastu kodulehel aadressil www.prototron.ee.

Jana Pavlenkova Foto Prototron — Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova kutsus Väimelas peetud Võrumaa noorte ettevõtluspäeval kõiki esitama on nutikaid ideid konkursile, mille tähtaeg on 15. oktoobril. Foto: Prototron

Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova julgustab kõiki ettevõtlikke inimesi oma ideedega välja tulema. „Paljud Prototroni rahastusega lendu tõusnud ettevõtted ongi alguse saanud kellegi isiklikust probleemist ja sellele lahenduse otsimisest. Prototron aitab selle lahenduse ehk käega katsutava prototüübi valmis teha,“ rääkis Palvlenkova, kelle sõnul rahastab Prototron parimaks tunnistatud ideede teostamist kuni 10 000 euro ulatuses.

Võitjameeskonnad saavad lisaks prototüübi loomiseks vajalikule rahasummale erinevaid tugiteenuseid, mille hulka kuuluvad: Tehnopoli kuuekuuline inkubatsiooniprogramm, õigusabiteenused ja kommunikatsioonitugi. Nii saavadki ideedest käegakatsutavad tooted, lahendused ja ärimudelid, mis meelitavad ligi investoreid ja uut rahastust.

„Tugiteenused on kui motivatsioonipakett ja mõeldud selleks, et toetada meeskonda nende idee arendamise teekonnal. Üksinda garaažis nokitsedes on tulemus üks, oma meeskonnaga teiste startuppide kõrval toetavas inkubaatorkeskkonnas hoopis teine. Lisaks suunavad meeskondi oma valdkonna spetsialistidest mentorid,“ selgitas Pavlenkova.

Loe edasi: Kagu-Eesti inimesi ja ettevõtteid kutsutakse osalema Prototroni ideekonkursil

Mainekale auhinnale kandideerivale Tahkuranna golfiklubile saab anda toetava hääle

Mullu septembris Tahkuranna vallas avatud Pärnu Bay Golf Links kandideerib nüüd üleilmselt parima uue golfiväljaku ja klubihoone auhinnale, ühtlasi ka eeskujulikuma Eesti golfiraja tiitlile.

Pärnu Bay Golf Links Tahkurannas Foto Urmas Saard — Pärnu Bay Golf Links Tahkurannas. Foto: Urmas Saard

Tahkuranna taolisi mereäärse piirkonnaga võrreldavaid väljakuid on Põhjamaades üksikuid, Balti riikides sarnased golfiväljakud puuduvad. Hinnatud Soome golfiarhitekti Lassi-Pekka Tilanderi kavandatud väljaku rajamist juhtis Mick McShane. Väljaku mõõtmed on 4500 kuni 6200 meetrit. Mitmekülgses golfikompleksis on lisaks 18-rajalisele väljakule 5 par-3 rada, harjutusväljakud lähi- ja kauglöökide jaoks. Arhitektuurselt huvitavas klubihoones asuvad lounge’i kohvik ja restoran Eagle, golfitarvikute kauplus, saunad.

Hääletamisel on klubihoone parimale nimele Pärnu kõrval võistlemas Šotimaa, Lõuna-Aafrika Vabariik, Uus-Meremaa, USA ja Korea.

Pärnu Bay Golf Links võistleb Eesti radade konkurentsis Jõelähtme ja Niitväljaga.

Ajakirja UK Golf Digest poolt on Pärnu Bay Golf Links väljak tunnustatud Eesti parimaks. Põhja-Ameerika väljaande Golf Inc konkursil tunnistati klubihoone uute ehitiste kategoorias teise koha vääriliseks.

Siin võid hääletada Pärnu Bay Golf Links’i poolt.

Loe edasi: Mainekale auhinnale kandideerivale Tahkuranna golfiklubile saab anda toetava hääle

Eneli Arusaare klass osales joonistusvõistlusel kõige arvukamalt

Joonistusvõistluse „Minu unistuste kangamuster“ tulemused.

Kaari Kasemaa (8a), 1 koht vanuses 8-9 aastat Foto Urmas Saard — Kaari Kasemaa (8a), 1. koht vanuses 8-9 aastat. Foto: Urmas Saard

Sindi linna 78. sünnipäeva eel korraldati kuni 28. aprillini kestnud laste joonistusvõistlus „Minu unistuste kangamuster“. Omaaegses Sindi tekstiilivabrikus loodud kangamustreid nägi Sindi muuseumis, millest oli laste loovmõttele abi. Töid hindajad muuseumi juhataja Heidi Vellend ja kangakunstnikud Sindi tekstiilivabriku ajast Helgi Tuul ning Ene Riso. Võistujoonistamises osalejate ealine piir määratleti 4 kuni 16 eluaastat. Tegelikult asusid võistlema lasteaia lapsed algklasside õpilased. Kokku laekus 21 tööd, enamik Eneli Arusaare õpilastelt, Sindi gümnaasiumi 2.A klassist (vaata pildigaleriid). tänasel pildistamisel olid käes juba uued joonistused, milles mõeldi emadepäevale.

Esialgsed vanusegrupid jaotati ümber tööde laekumiste vanuste järgi.
1. koht vanuses 4-6 aastat – Ranar Viitmann (5a) Sindi lasteaiast.
1. koht vanuses 8-9 aastat – Kaari Kasemaa (8a) Sindi gümnaasiumi 2A klassist.
1. koht vanuses 9-11 aastat – Joosep Ailiste (9a) Sindi gümnaasiumi 3D klassist.

Loe edasi: Eneli Arusaare klass osales joonistusvõistlusel kõige arvukamalt

Sindi linnaõiguste 78. aastapäeva tähistamisel kuuleb Eesti ja Jaapani rahvaluulelist koorimuusikat

Kevadpühal tähistatava Sindi sünnipäeva keskseks osaks on laadapäeva toimumine. Müügi ja ostlemise võimaluste kõrval pakuvad korraldajad ka mitmekesist meelelahutuslikku laadamelu. Lastele teeb rändnäitleja Heino Seljamaa näitemänge eesti ja vene keeles. Tantsudele, laadamängudele ja muule põnevale asetab lõppakordi segakoor Suur Terts.

Kadri Kärg-Varris varajasel hommiktunnil Sindi laadaplatsi üle vaatamas Foto Urmas Saard — Kadri Kärg-Varris varajasel hommiktunnil Sindi laadaplatsi üle vaatamas. Foto: Urmas Saard

Päeva peakorraldaja MTÜ Tuhk ja Tolm juhatuse liige Kadri Kärg-Varris nimetab laadapäeva läbiva teemana Sindi tekstiilivabriku ajalugu, mis võimaldab laadakülastajatel ajas tagasi vaadata. Retrofoto telgis saab ennast Singeri maksuta kursusel osalejaks kehastunult pildistada. Koostöös Sindi muuseumi ja ajalooklubiga tutvustatakse tekstiilitööstuse arengulugu Eestis. Võib soetada Sindi linna ja vabriku teemalisi meeneid. Elevust tekitavad taidlejad ja laadamängud. Esinevad JJ Street, Murueided, Meelelahutusklubi Kuu segarühm, naisrühm ja Ruubensi tüdrukud. Oodatakse üllatusi. Oma tegevust tutvustavad MTÜ Sindi Tuletõrjujate Selts, Pärnumaa kaitseliit ja naiskodukaitsjad. Uudne on laadal orienteerumine.

Ajalugu üritatakse teha kell 13.00 asetleidva linnaelanike ühispildistamisega. Mullu naljahammaste poolt kahurimäeks kutsutud künka veerule kutsutakse võimalikult palju rahvast, keda asub pildistama Haide Rannakivi.

Loe edasi: Sindi linnaõiguste 78. aastapäeva tähistamisel kuuleb Eesti ja Jaapani rahvaluulelist koorimuusikat

Lipu päeva loomevõistlus

Lähivaldade osalusel Sindis tähistatava lipu päeva kontsertkavas esinevad seekord kõige nooremad, lapsed. Merekultuuriaastat väärtustades kõlavad laulud Eestimaast, läbi armsa kodumaa voolavatest jõgedest ja hällitavast merest. Laulud vahelduvad pärimuslike eesti tantsude ja ringmängudega.

Lipu päeva aitab tähtsustada loomevõistlus, kuhu oodatakse nii lasteaiaealiste kui algklassides õppivate laste töid. Olgu selleks siis luuletus, lühijutt, laul, joonistatud pildike või käsitööese. Töös peetakse oluliseks üksnes põhielemendina kasutatud sinimustvalget lippu. Töid hindavad Eesti lipu seltsi Sindi osakonna liikmed. Parimad tööd auhinnatakse ja kantakse ette lipu päeva kontsertkavas. Võistlusele laekunud joonistusi ja käsitöid saab vaadata välinäitusel Sindi gümnaasiumi juures, vihma korral koolimaja koridoris.

[pullquote]Olgu selleks siis luuletus, lühijutt, laul, joonistatud pildike või käsitööese. Töös peetakse oluliseks üksnes põhielemendina kasutatud sinimustvalget lippu.[/pullquote]Täiendav selgitus telefonil 55 694 444 või aadressil urmas.saard@mail.ee. Tööd tuua kas Sindi linnavalitsusse või Sindi seltsimajja hiljemalt 24. maiks. Tekstid võib saata ka antud elektronposti aadressil.

Sindi raekoda. Foto: Urmas Saard →

Algas konkurss keskkonnasõbraliku põllumajanduse parimate näidete leidmiseks

Maamajanduse infokeskuse maaeluvõrgustik kuulutas välja konkursi “Märka keskkonnahoidlikku põllumajandust!”, mille eesmärk on tõsta esile parimaid näiteid Eesti maaelu arengukava 2007-2013 toel ellu viidud põllumajanduslikest keskkonnategevustest, mis on aidanud muuta Eesti põllumajandust veelgi keskkonnasõbralikumaks.

“Eesti maaelu arengukava toel majandati möödunud eelarveperioodil keskkonnasõbralikult ligikaudu 400 000 hektarit põllumajandusmaad ning mahepõllumajanduslikult üle 126 000 hektari,” ütles maamajanduse infokeskuse maaelu- ja innovatsioonivõrgustiku osakonna juhataja Krista Kõiv. “Toetuste abil on hooldatud poollooduslikke kooslusi, rajatud kiviaedasid, toetused on aidanud säilitada ohustatud tõugusid ja liike. Konkursiga soovime tõsta esile parimaid näiteid elluviidud keskkonnategevustest ja selle kaudu tunnustada põllumehi, kes keskkonnahoidlikku põllumajandusse panustavad. Oleme selleks kuulutanud välja konkursi, et edulood kokku koguda, parimad välja selgitada ja neid jagada.”

Maamajanduse infokeskus ootab konkursil osalema põllumajandustootjaid, kes on saanud põllumajanduslikke keskkonnatoetusi Eesti maaelu arengukava 2007-2013 II telje raames.

Loe edasi: Algas konkurss keskkonnasõbraliku põllumajanduse parimate näidete leidmiseks

“Seeniorlaul” peab esimest juubelit

Harrastussolistide võistulaulmine “Seeniorlaul” peab 23. aprillil Pärnu Kontserdimajas oma esimest juubelit.

Seeniorlaul 2015 võitjad Tamara Markelova, Leonhard Kelle, Svetlana Jefimova Foto Ants Liigus — Seeniorlaul 2015 võitjad Tamara Markelova, Leonhard Kelle, Svetlana Jefimova. Foto: Ants Liigus

Žürii esimees Toomas Kuter: “Kui kümme aastat tagasi alustasime, ei osanud keegi arvata, et üritus võib osutuda sedavõrd populaarseks. Aeg on aga näidanud, et see on inimestele vajalik ja läheb hinge nii lauljatele kui ka publikule. Tähistame selle aasta “Seeniorlaulu” Pärnu Kontserdimajas igati juubeli vääriliselt. Julgustame huvilisi saatma meile oma helisalvestisi ning ootame kontserdimajja kõiki endisi ja tulevasi “Seeniorlaulul” osalejaid ja toetajaid kaasa elama konkursist osavõtjatele, sest publikul on samuti oluline osa – kõik saavad anda hääle oma lemmikule.”

Kümnendale seeniorlaulu konkursile “Seeniorlaul 2016” on oodatud osalema kõik isetegevuslikud laulusolistid alates viiekümnendast eluaastast. Konkurss toimub kolmes voorus ja kahes vanusegrupis: 50-65 aastased ning 66 ja vanemad.

Loe edasi: “Seeniorlaul” peab esimest juubelit