Majda Koren: koren tähendab porgandit

„Minu nimi on Majda Koren, ma tulen Sloveeniast, ma kirjutan raamatuid, mulle meeldivad kollid, tulnukad ja võlujoogid,” ütles lastekirjanik ja õpetaja kohtumisel Sindi gümnaasiumi esimese kuni neljanda klassi õpilastega.

Majda Koren (paremal) ja Katrin Reinmaa kohtumisel Sindi gümnaasiumi õpilastega. Foto Urmas Saard
Majda Koren (paremal) ja Katrin Reinmaa kohtumisel Sindi gümnaasiumi õpilastega. Foto: Urmas Saard
Katrin Reinmaa, Majda Koren, Imbi Jalakas. Foto Urmas Saard
Katrin Reinmaa, Majda Koren, Imbi Jalakas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ükskõik kuhu ma ei läheks, mul on alati kaasas väike märkmik[/pullquote]Tänast külalist saatis kirjastuse Päike ja Pilv juhataja Katrin Reinmaa, kes tegi laste ja kirjaniku vahelise vestluse mõlemale arusaadavaks. Kuid Koren ei rääkinud üksnes inglise keeles. Ta õpetas lastele pisut ka sloveenia keelt ja alustas oma nimest. „Minu nimi on Majda Koren, aga koren tähendab sloveenia keeles porgandit. Sellepärast ongi minu kõrvarõngad porgandid.” Kirjaniku arvates on täiskasvanutel üsna raske sloveeni keelt õppida, aga lastel minevat õppimine päris hõlpsasti.

„Õpime, kuidas öelda tere hommikust. Kuulame ja kordame minu järgi: dobro jutro!”. Järgmisena said lapsed teada, et lahko noč tähendab head ööd. Koren hindas laste hääldust suurepäraseks. Siis võeti käsile numbrite loendamine: ena, dva, tri, štiri, pet. Jätkuvalt polnud kirjanik kiitustega kitsi.

Loe edasi: Majda Koren: koren tähendab porgandit

Küllo Arjakas: Velliste kirjutas 20% rohkem kui selle raamatu formaat ette nägi

Trivimi Velliste teose „Eesti muinsuskaitse 100 aastat” esitlusel rääkis raamatu autor muinsuskaitsest, sõnadest ja riigi reetmisest.

Trivimi Velliste Solarise Apollos. Foto Urmas Saard
Trivimi Velliste Solarise Apollos. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Aga autole polnud kirjutatud Adavere liha, vaid Adavere meat[/pullquote]Esmaspäeval, 29. aprillil esitleti Tallinnas Solarise keskuses asuvas Apollo raamatupoes EV100 raamatusarjas ilmunud teost „Eesti muinsuskaitse 100 aastat”, mille autoriga vestles ajaloolane Küllo Arjakas. Tema oli üks neist abilistest, kes võttis vaevaks käsikirja läbi lugeda ja andis ka kasulikke nõuandeid.

Küllo Arjakas: Küsimus muinsuskaitse kohta, kust see mõiste on tulnud? Kuidas see mõiste on muutunud läbi aja?

Trivimi Velliste: Muinsuskaitse klubide Keila kokkutulekul aprillis 1987 oli küsimuseks loodava organisatsiooni nimi. EKP Keskkomitee nõudis, et nimeks peab saama Eesti NSV ajaloo- ja kultuurimälestiste ühing, aga muinsuskaitsete klubide nõukogu leidis, et selle organisatsiooni nimeks peab saama Eesti muinsuskaitse selts. Sõna muinsus sai alguse Tõru klubis kaheksakümnendate alguses enne kui muinsuskaitse liikumine ei olnud rohujuure tasandil veel tekkinud.

Loe edasi: Küllo Arjakas: Velliste kirjutas 20% rohkem kui selle raamatu formaat ette nägi

Trivimi Velliste: siinsete kaante vahel on linnulennuline lugu Eesti mälust viimase saja aasta jooksul

Esmaspäeval, 29. aprillil kell 15 esitletakse Solarise Apollos Trivimi Velliste teost „Eesti muinsuskaitse 100 aastat”. EV100 raamatusarja kuuluva teose esitlusel vestleb autoriga ajaloolane Küllo Arjakas.

Trivimi Velliste tsiteerib Julius Friedrich Seljamaa raamatut Päiksepaisteline revolutsioon. Foto Urmas Saard
Trivimi Velliste tsiteerib Julius Friedrich Seljamaa raamatut “Päiksepaisteline revolutsioon”. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kas eesti mälu säilib? Muinsuskaitse on Eesti tuleviku kaitse.[/pullquote]Mälu kestmise loo sisukokkuvõtte leiab raamatu tagakaanelt.

Muinsus on mälu. Ilma mäluta ei jää ellu ükski olevus – suur või väike. Ammugi mitte rahvas. Siinsete kaante vahel on linnulennuline lugu Eesti mälust viimase saja aasta jooksul. Kord see tugevnes, siis püüti seda lämmatada. Muinsused – mälestised – on ühismälu märgid.

Lennart Meri soovitas muinsuskaitseliikumise hakul tõlgendada muinsust suuremeelselt, avaralt. Kõik, millele on peale hinganud kõikvõimas Aeg, on – muinsus.

Riiklik muinsuskaitse, ehitismälestised hõlmavad vaid osa selle raamatu lehekülgedest. Nappi ruumi on jagunud muinsuskaitseliikumisele rohujuure tasandil, koguni sellest välja kasvanud kodanike komiteede liikumisele. Muinsuste muinsus, mis tuli taastada, oli – Eesti Vabariik.

Loe edasi: Trivimi Velliste: siinsete kaante vahel on linnulennuline lugu Eesti mälust viimase saja aasta jooksul

Kriisideks valmistumise käitumisjuhised on kõikjal raamatukogudes kättesaadavad

Siseministeeriumi poolt avalikustatud käsiraamatusse ja veebilehele www.kriis.ee on koondatud eesti, vene ja inglise keeles juhised, kuidas tulla toime erinevate kriisiolukordadega. Käitumisjuhised koostas Riigikantselei elanikkonnakaitse rakkerühm, kuhu kuulusid enam kui paarikümne organisatsiooni eksperdid.

Käitumisjuhised Sindi linnaraamatukogus. Foto Urmas Saard
Käitumisjuhised Sindi linnaraamatukogus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Eesti inimestel on kõige suurem tõenäosus sattuda kriisiolukorda, mille põhjustavad erakordsed ilmastikuolud[/pullquote]„Eestis on turvaline elada, kuid kahjuks juhtub ka kõige turvalisemates kohtades vahel ootamatuid kriise, mis võivad kesta tunde, päevi või isegi nädalaid. Hädaolukorras vajavad väga paljud inimesed abi kiiresti ja samal ajal ning sellises olukorras võib abi jõuda osade inimesteni palju aeglasemalt kui tavaliselt. Seetõttu on oluline, et inimesed ise teeksid ettevalmistusi, et abi oodates mitte hätta jääda,“ räägib Siseministeeriumi asekantsler Viola Murd.

Praktika näitab, et Eesti inimestel on kõige suurem tõenäosus sattuda kriisiolukorda, mille põhjustavad erakordsed ilmastikuolud. Olgu selleks 2005. aasta jaanuaritorm või 2010. aasta lumetorm Monika, mille tõttu kannatasid sajad inimesed üle kogu riigi. Samas võib see olla ka ootamatu tehniline rike, nagu tänavu jaanuaris, kui Saaremaa jäi mitmeks tunniks elektrita, mistõttu katkes side, internetiühendus, töö lõpetasid pangaautomaadid, poes ei saanud kaardiga maksta ning paljud inimesed jäid ka kütte ja veeta.

Loe edasi: Kriisideks valmistumise käitumisjuhised on kõikjal raamatukogudes kättesaadavad

Seaema Helmi kiitis Sindi lapsi, kes loevad erilise õhinaga

Sindi linnaraamatukogu kutsel kogunesid täna ennelõunal kõige innukamalt raamatuid lugevad lapsed Sindi seltsimajja, kus seaema Helmi tutvustas Leiutajate küla leiutusi, lustis mängida ja laulda ning abistas raamatukogutöötajaid tublidele lugejatele kirjandust kinkides.

Üheksandal Sindi linnaraamatukogu korraldatud raamatupäeva vastuvõtul Sindi seltsimajas. Foto Urmas Saard
Üheksandal Sindi linnaraamatukogu korraldatud raamatupäeva vastuvõtul Sindi seltsimajas. Foto: Urmas Saard

Lasteosakonna vanemraamatukoguhoidja Rita Raudsepp rääkis, et alates 1967. aastast tähistatakse 2. aprillil, Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval, rahvusvahelist lasteraamatupäeva ja just sellel ajal avaldab Sindi linnaraamatukogu kõige suurema lugemishuviga lastele igal kevadel erilisel ja pidulikul viisil kiitust – tänavu juba üheksandat aastat. „Meie oleme statistika teinud eelmise aasta laenutuste edetabeli põhjal ja valikusse jäi 24 nime,” selgitas Raudsepp.

Raamatukogu direktor Ene Michelis küsis lastelt: mis aasta on 2019? Kiiresti tuli ka õige vastus, ilma valesid vastuseid pakkumata – eesti keele aasta. „Tubli. Aga mis aasta veel?” Teati nimetada ka emakeele aastat. Kuid direktor ootas veel midagi ja pidi ise lastele selgitama, et meil on veel üks kalender, mida vanemad inimesed tunnevad paremini. „Kas keegi teab, mis aasta meil Hiina kalendri järgi on?” Ja siis tuligi palju lugenud lastelt oodatud vastus – sea aasta. Küsimise peale, kas lastele meeldivad sead, tekkis vaikus ja ettevaatlik õlakehitus. „Ei tunnegi siga?”, mis peale läksid lastel suud laiale naerule. „No selle vea parandame me täna küll ära,” lubas direktor.

Loe edasi: Seaema Helmi kiitis Sindi lapsi, kes loevad erilise õhinaga

Contra luges Otepää valla riimkroonikat

Otepää Kultuurikeskused kuulutas välja Otepää valla riimkroonika kirjutamise võistlused. Kokku laekus 9 tööd kaheksalt vallakodanikult. Kirjutisi vaatas üle luuletaja Margus Konnula ehk Contra, kes valis välja kolm parimat.

Margus Konnula ja võitja Karl Mõts. Foto Merle Soonberg
Margus Konnula ja võitja Karl Mõts. Foto: Merle Soonberg

15.märtsi õhtul toimus koos vaikse muusika õhtuga Otepää Kultuurimajas ka riimkroonika kirjutajate tänamine ning tunnustamine. Kohal oli ka Contra ise, kes luges kõik tööd ette ning kuulutas välja parima, kelleks oli Karl Mõts tööga ” Investeeringute nimekiri”. Teise koha sai Tiia Lehismets, kolmanda Kätlin Tamm.

Kõik osalejad said endale Contra luulekogu “Samal ajal sajal jalal“ luuletaja autogrammiga. Kolm parimat läksid koju uue kauni läikiva märkmikuga, kuhu oli Contra kirjutanud tagasisidet nende tööde kohta.

„Riimid olid kõik väga vaimukad ja toredad,“ märkis Otepää Kultuurikeskused loomejuht Merilin Kirbits. „Loodan, et riimkroonika kirjutamisest saab üks tore traditsioon, mille kaudu saab antud hetke emotsioone ja eluolu kirja panna, millega talletuvad ka mälestused ja Otepää ajalugu.“

Loe edasi: Contra luges Otepää valla riimkroonikat

Konstantin Pätsi 145. sünniaastapäeval esitleti uut raamatut „Konstantin Päts. Bibliograafia“

23. veebruaril möödus 145 aastat Eesti Vabariigi esimese valitsusjuhi ja esimese Vabariigi Presidendi Konstantin Pätsi sünnist Tahkurannas. MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum esitles aastapäeva eelõhtul Rahvusraamatukogus riigimehe kõnede, kirjade, artiklite, raamatute, aga ka tema kohta kirjutatu, lavastatu jm bibliograafiat. Kolmesajaleheküljeline teos on aastakümneid kestnud töö vili, mille algatas Elle Lees.

Raamatu Konstantin Päts. Bibliograafia esitlus Rahvusraamatukogus. Foto Peeter Talvar

Kõvakaanelise illustreeritud raamatu „Konstantin Päts. Bibliograafia“ on koostanud Sirje Madison ja Rahvusraamatukogu töötajad eesotsas Kristiina Kajuga. Teose toimetaja on Kai Ellip. Koostöös Rahvusraamatukoguga valmis ühtlasi bibliograafia elektrooniline väljaanne, mis on kõigile vabalt kättesaadav.

Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste nimetas mahukat teost mälestusmärgiks meie mälumaastikul. Ta lisas, et nüüd, mil on otsustatud Konstantin Pätsi monumendi asukoht Tallinna avalikus ruumis – endisel Uuel turul Estonia teatri taga – on algamas ettevalmistustööd ideekavandi võistluse väljakuulutamiseks, et leida mälestusmärgile veenev kunstiline lahendus.

Raamatu “Konstantin Päts. Bibliograafia” esitlus Rahvusraamatukogus. Foto Peeter Talvar →

Samal teemal:

Trivimi Velliste näitas Eesti Vabariigi 101. aastapäeval Estonia teatri tagust ala, kus lähemas tulevikus peaks avatama monumentaalne mälestusmärk Konstantin Pätsile. Foto Urmas Saard

 

 

 

Trivimi Velliste: Konstantin Pätsi monumendi jaoks on asukoht ja 221 000 eurot olemas

Meritsi maailma läinud eestlaste lood

Need on eestlaste uskumatuna näivad jutustused teel vabasse maailma.

Enn Hallik tutvustab pärnakatele sarja Meritsi maailma läinud eestlaste lood raamatuid Foto Urmas Saard
Enn Hallik tutvustab pärnakatele sarja “Meritsi maailma läinud eestlaste lood raamatuid”. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Intervjueerisime ligemale 150 inimese lugusid Göteborgist Torontoni ja Austraaliast Ameerikani[/pullquote]Läinud aasta viimasel päeval kinkisid Tiit Lääne ja Enn Hallik president Kersti Kaljulaidile sarja “Meritsi maailma läinud eestlaste lood” kõik pooltosin raamatut. Kolmapäeval, 13. veebruaril rääkis Hallik üksinda pea poolteist tundi jutti TÜ Pärnu kolledži suurde auditooriumisse kogunenud kuulajatele nende samade raamatute saamislugudest, kaante vahele talletatud eestlastest. „See on kahe mehe kingitus Eestile, mille me andsime üle riigipeale. Ega seda lihtne teha olnudki,” alustas Hallik, kelle sõnul pole Eesti riik kingituse tarvis sentigi kulutusi teinud. „See kõik oli meie endi ettevõtmine, mida abistasid ka väliseestlased. Tallinna Sadam oli suursponsor.”

Kuidas kõik algas? Spordiajakirjanikena on Lääne ja Hallik käinud tosin korda olümpiamängudel. Sealhulgas ka Vancouveris 2010. aastal.

Loe edasi: Meritsi maailma läinud eestlaste lood

Näitus ja konverents „Hõimurahvaste aeg” jõudis Pärnusse

Agape keskuses näeb Eesti Piibliseltsi poolt koostatud rändnäitust „Hõimurahvaste aeg”, mis jääb esialgse kava kohaselt Pärnusse vähemalt ülestõusmispühadeni.

Näitus Hõimurahvaste aeg Agape keskuses. Foto Urmas Saard
Näitus “Hõimurahvaste aeg” Agape keskuses. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vastuseks kuulsin, et nii on lihtsam ja nii ollakse harjutud[/pullquote]Laupäeval, 9. veebruaril, pärnakatele avatud väljapanek tutvustab rikkaliku fotode valikuga Venemaa Euroopa osas ja Siberis elavate soome-ugri rahvaste igapäevaelu, kristlikku kultuuri ning nende vaimulikku kirjandust läbi aegade. Näitusel näeb udmurdi-, vepsa-, komi-, mokša-, mari-, karjalakeelset Uut Testamenti. Samuti tutvustatakse pea kõigis soome-ugri keeltes ilmunud usulist kirjandust.

Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson ütles Agape keskuses näitust avades, et eesmärgiks pole olnud mitte kõrgekvaliteediliste piltidega fotonäituse eksponeerimine. „Tegemist on fotokroonikaga sellest, mida me oleme oma hõimurahvaste juures näinud, mida avastanud ja mida me tahame jagada. Kõik nad on üks osa meie endi identiteedist,” selgitas Bärenson.

Loe edasi: Näitus ja konverents „Hõimurahvaste aeg” jõudis Pärnusse

Heli Künnapas Urge raamatukogus

Põhja-Pärnumaa vallas elav ja töötav Heli Künnapas külastas käesoleva nädala alguses naabruses asuvat Tori valla Urge raamatukogu, kus tutvustas kirjanikuna oma loomingut ning rääkis kirjastajana ka paljude teiste autorite töödest. Väikeses seltskonnas toimunud pooleteist tunni pikkuse vestluse juures viibis vaikselt ka Heli noorim võsuke Johanna.

Heli Künnapas ja Johanna Urge raamatukogus. Foto Urmas Saard
Heli Künnapas ja Johanna Urge raamatukogus. Foto: Urmas Saard

Loe edasi: Heli Künnapas Urge raamatukogus

Sibulatee võtab Tartu eeskujuks

Uuel aastal puhuvad Varnja külas uued tuuled ning Mesi tare kodumaja avab esimesena Sibulateel tänavaraamatukogu.

Varnja tänavaraamatukogu avamine
Varnja tänavaraamatukogu avamine

[pullquote]võib meelepärase raamatu vahetada välja mõne teise trükise vastu[/pullquote]Mesi Tare perenaine Herling Mesi: „Innustust saime Tartust ja tema tänavaraamatukogudest. Oleme nelja tegutsemisaasta jooksul palju panustanud kogukonda, algatanud ja kaasa löönud mitmetes üritustes ning see oli vaid loomulik asjade käik. Eesmärk on ikka ja jälle midagi uut kogukonnale ning külastajaile pakkuda.“

Varnjas tegutseb auväärse pika ajalooga Varnja raamatukogu, mis juba 90 aastat kohalikele lugemisrõõmu pakub. Kindlasti ei paku tänavaraamatukogu konkurentsi Varnja päris raamatukogu uhkele kogule. Sooviks on hoopis tõsta Varnja külaliste elamusi ja anda tagasitulekuks põhjuseid. Või kohalikule inimesele anda võimalus ükskõik mis hetkel läbi astuda ja omale sobiv lugemine valida.

Loe edasi: Sibulatee võtab Tartu eeskujuks

Punktkirjapäev – 210 aastat Louis Braille sünnist

Tänavu 4. jaanuaril möödub 210 aastat rahvusvahelise pimedate punktkirja looja Louis Braille sünnist.

Aldo Kals, Külauudiste infoveski kauaaegne kirjasaatja, loeb oma kodus reljeefsetes punktikombinatsioonides koostatud kirja. Foto Urmas Saard
Aldo Kals, Külauudiste infoveski kauaaegne kirjasaatja, loeb oma kodus reljeefsetes punktikombinatsioonides koostatud kirja. Foto Urmas Saard

[pullquote]Punktkiri jõudis pimedate eestlasteni ülemöödunud sajandi viimasel veerandil[/pullquote]Braille kiri ehk punktkiri koosneb reljeefsetest punktikombinatsioonidest, mida loetakse sõrmedega. Kombinatsioonide aluseks on nn. kuuspunkt – ülevalt alla kolm ja vasakult paremale kaks punkti. Igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon.

Punktkiri jõudis pimedate eestlasteni ülemöödunud sajandi viimasel veerandil. Aastakümneid vaid üsna vähe muutunud Braille kirja arendamisele aitas oluliselt kaasa arvutitehnoloogia kasutuselevõtmine. Punktkirjamärgid ja nende kasutamise reeglid on kirjas 2012. aastal Eesti Keele Sihtasutuse väljaandel ilmunud “Eesti punktkirja käsiraamatus“.

Kõige usinamad punktkirjakasutajad on kirja Tartu Emajõe Koolis või Tallinna Heleni Koolis selgeks õppinud pimedad lapsed. Kui koolid lõpetatud, siis punktkirja kasutamine ja punktkirjas raamatute lugemine paraku vähenevad – arvutite ekraanilugemistarkvara ja heliraamatud võimaldavad info kiirema ning ulatuslikuma kättesaadavuse.

Loe edasi: Punktkirjapäev – 210 aastat Louis Braille sünnist

Eneli Arusaar: luulehommik oli hingepisaraid täis

Vana kalendri järgi täitus 12. detsembril Lydia Koidula sünnist 175 aastat. Sindi gümnaasiumis tähistati eestlasest esimese tuntuima naisluuletaja, eesti teatri rajaja, näite- ja jutukirjaniku, ühiskonnategelase ning rahvusliku liikumise sümbolkuju juubelipäeva suurepärase kirjandusliku kogunemisega koolimaja aulas.

Lydia Koidula 175.  sünniaastapäeva tähistamine Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard
Lydia Koidula 175. sünniaastapäeva tähistamine Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

„Kavas olid minu suured näiteringi lapsed ja minu esimese klassi õpilased, kaasatud olid ka vilistlane Georgina Ristoja ja kooli raamatukogu juhataja Imbi Jalakas,” rääkis asetleidnud sündmusest Sindi gümnaasiumi algklasside õpetaja Eneli Arusaar. Tunni jooksul liiguti Koidula elu ja loominguga sünnist surmani. Luuletused põimusid kavasse ühes jutustustega sellest, kuidas ja miks need sündisid. Esinejaid oli kokku 28.

1.a klassi õpilased lugesid luuletust „Kitsetall”, mille poetess kirjutas 139 aastat tagasi. Südant puudutasid „Kodu”, „Tamme ladva vahelt vaatab”, „Jutt”, „Ise”, „Enne surma – Eestimaale”.

Chätlyn Parts luges „Ema süda”. Järgnevalt tuli „Ema süda” esitusele ka koreograafiliselt, mida esitasid nende endi seades Lisette Kandima ja Chätlyn Parts. Tantsiti lumivalgetes kleitides. Georgina Ristoja luges luuletust „Eesti muld ja eesti süda,” mille on tuntuks laulnud ansambel Ruja, ja mida kuulajad võisid helikandjalt kuulda. Rujat kuulates tõusis rahvas lausa püsti. „Luulehommik oli hingepisaraid täis ja mina õnnelik, et saime hinge puudutada.” lausus Arusaar.

Loe edasi: Eneli Arusaar: luulehommik oli hingepisaraid täis

Arula külal ilmus uus raamat

30.augustil toimus Otepää Linnaraamatukogus Aru küla raamatu „Kõik teed viivad Arulasse. Päästetud pärimused“ esitlus. Kohe oli tulnud üle paarikümne raamatusõbra.

Raamatu Kõik teed viivad Arulasse. Päästetud pärimused esitlusel Otepää linnaraamatukogus Foto Monika Otrokova
Raamatu” Kõik teed viivad Arulasse. Päästetud pärimused esitlusel” Otepää linnaraamatukogus. Foto: Monika Otrokova

Raamatu valmimisest, viperustest ja erinevatest Arula lugudest rääkisid Arula küla elanikud. 2019.aastal saab 600. aastat Arula kirjalikust esmamainimisest 1419. aastal. Arula küla raamat ongi pühendatud sellele aastapäevale ning samuti Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. „Raamatu tegemise inspiratsiooniks oli tegelikult Jakob Hurda idee ja üleskutse koguda kokku eesti rahvapärimus, millest, muuseas möödub sellel aastal 130 aastat,“ ütles Arula külavanem Voldemar Tasa.

Eike Tasa rääkis raamatu sünniloost, sellest, kuidas kirjutati projekt, kuidas ideed ellu viidi ja igasugustest apsakatest. „Need lood pole kindlasti mõeldud mitte ainult lugemiseks, vaid ka edasi jutustamiseks, siit leiab põnevat lugemist nii Arula küla elanik, kui ka külaline,“ lisas Eike Tasa.

Raamatu valmimist toetas rahandusministeeriumi kohaliku omavalitsuse programm 2017.aasta vahenditest ja Otepää vallavalitsus. Raamatu saab osta Lutsu talust, eelnevalt kokku leppida tel 521 8653 (Eike Tasa)

Monika Otrokova

Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemia sai Vahur Afanasjev ja luulestipendiumi Airis Erme

Võtikvere raamatuküla pidu on Eestimaa vanim kirjandusfestival – tänavu toimus see 19. aastat –, mille eestvedajaks on Võtikverest pärit kirjanik ja filmitegija Imbi Paju. Raamatuküla patroon on tänavu antropoloog, muinasjutuvestja ja muusik Polina Tšerkassova.

Vahur Afanasev Foto Eveline Kurvits
Kirjanik Vahur Afanasev on aanud kätte Elise Rosalie Auna nimelise preemia. Foto: Eveline Kurvits

[pullquote]Kirjanduslikku päeva aitas läbi viia ajakirjanik ja paljude raamatute autor Rein Sikk[/pullquote]Juba neljandat aastat antakse kirjandusfestivalil välja 1880ndate lõpus Võtikveres elanud luuletaja Elise Rosalie Auna nimelist kirjanduspreemiat. Tänavu pälvis kirjanduspreemia kirjanik Vahur Afanasjev Peipsiveere vanausuliste elu käsitleva romaani ”Serafima ja Bogdan” eest.

”Romaan kirjeldab inimlikult ja humoorikalt vanausuliste hirmu nõukogude võimu kui ebajumala ees,” ütles Imbi Paju preemia üleandmisel. ”Tugevad keelekujundid avavad kultuurimaastikku ja vanausuliste elufilosoofiat, kust saadakse tuge elamiseks. Teos suunab pilgu rikka traditsiooni pärandiga vanausuliste elule ja rikastab meie kultuuriteadvust.”

Varem on saanud preemia kirjandusteadlane Leena Kurvet-Käosaar, Ly Ehin ja Eeva Park. Preemia koosneb kunstnik Lilli-Krõõt Repanu graafilistest taiestest.

Loe edasi: Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemia sai Vahur Afanasjev ja luulestipendiumi Airis Erme

Mustvee vallas Võtikveres uuritakse mälumaastikke

Laupäeval, 4. augustil oodatakse kõiki raamatusõpru Võtikverre, kus toimub 19. raamatuküla pidu. Seda viivad läbi kirjandusliku vabaõhusalongi perenaine Imbi Paju ja ajakirjanik Rein Sikk. Mõlemad võivad mitme raamatu autorina ka kirjaniku tiitlit kanda.

Peakorraldaja Imbi Paju, kirjanik Eeva Park ja kunstnik Lilli-Krõõt Repnau Võtikvere raamatpeol 2017 Foto Riina Mägi
Peakorraldaja Imbi Paju, kirjanik Eeva Park ja kunstnik Lilli-Krõõt Repnau Võtikvere raamatpeol 2017. Foto: Riina Mägi

Pidu algab keskpäeval tänavuse raamatuküla patrooni väljakuulutamisega. Tänavune pidu kannab pealkirja “Elukirjade mälumaastikud” ning kirjanduslikus vabaõhusalongis hakatakse uurima, kust on pärit meie elumustrid.

“Meie vaimseid maastikke avab mõneti uue nurga alt kunstidoktor ja ehtekunstnik Kärt Summatavet, kellelt ilmus hiljuti kaks suurepärast raamatut “Loomise vägi. Kihnu Roosi käsitöökogu” ja “Kihnu Roosi kindakirjad”. Kärdiga mõtestamegi rahvakunstiesemetelt pärit mustrite kaudu inimeseks olemise kõrgemat tasandit, uurime, mis on nende mustrite taga ja sees,” ütles Imbi Paju.

Paneb pargi helisema

Niisama olulised, kui mustrid, on ka lood, laulud ja muusikapalad. Antropoloog, muinasjutuvestja, õppejõud ja muusik Polina Tšerkassova jutustabki lugusid ja paneb Võtikvere iidse pargi muusikast helisema. Raamatuhuvilistega tuleb kohtuma ka kirjanik Vahur Afanasjev, kelle Peipsiveere vanausuliste elu käsitlev, ühtaegu traagilise ja koomilise süžeega romaan “Serafima ja Bogdan” sai mullusel kirjanike liidu romaanivõistlusel esikoha ning on lugejate hulgas elavat vastukaja tekitanud.

Loe edasi: Mustvee vallas Võtikveres uuritakse mälumaastikke

Tauno Jürgenstein: raamat, mis pole igaühele

„Siit ei leia püüdlikult poliitkorrektset ega ühiskonna peavooluarvamustesse passivat nännutamist. Leiab vaid ühe reisikirjelduse, aga seegi pole tavaline turismireis. Rännak kulgeb üheaegselt nii geograafilistel kui mentaal- ja hingemaastikel. Olulised on nii teekond, kui kuhugi jõudmine,“ selgitab raamatu „Kõige pikem teekond“ autor Tauno Jürgenstein.

Tauno Jürgenstein oma esimese raamatu Kõige pikem teekond esmaesitlusel Pärnu Keskuse Apollo raamatupoes Foto Urmas Saard
Tauno Jürgenstein oma esimese raamatu “Kõige pikem teekond” esmaesitlusel Pärnu Keskuse Apollo raamatupoes. Foto: Urmas Saard

Kuhugi jõudmine seisneb aga kirjutaja arvates eelkõige transformatsioonis, mille poole püüeldakse üksnes selleks, et veelgi enam kohal olla ja nautida teekonna jätkumist. Eile, 29. märtsi õhtupoolikul kohtus Jürgenstein Pärnu Keskuse kolmandal korrusel paikneva Apollo raamatukaupluse lugejatenurka kogunenud suure hulga huvilistega. Ta ise istus kuulajate ees veidi kõrgemal poodiumil, mille kohal rippuvale ekraanile kuvati slaide raamatu tegevuspaikadest ja tegelastest. Poodiumi kõrval asuvale lauale oli laotud veidi püramiidi meenutav raamatute virn. Jürgensteini 360 leheküljelise esikraamatu on trükki toimetanud Hea Tegu Kirjastus. Raamatut toimetas Heli Hallik.

[pullquote]Kas avameelsus tekitas ka kõhklusi või mõtteid midagi välja jätta?[/pullquote]Kohtumisõhtut juhtis ja esitas küsimusi Annelie, keda Jürgenstein tutvustas lugeja, sõbra ja rännukaaslasena. Aga küsimusi võisid teisedki esitada. Juttu oli palju.

Loe edasi: Tauno Jürgenstein: raamat, mis pole igaühele

Tauno Jürgensteini „Kõige pikem teekond“ saab alguse Pärnust

Neljapäeval toimub Pärnus järjekordse raamatuesitlus. Selles teadmises pole iseenesest midagi erilist, sest lugemist ilmub praegusel ajal väga palju. „Näib nagu sooviks iga teine olla kirjanik, samas kui lugejaid kipub nappima,“ arutleb Jürgenstein enesekriitiliselt.

Tauno Jürgenstein šipibo indiaanlastega Amazonase džunglis
Tauno Jürgenstein šipibo indiaanlastega Amazonase džunglis

Igasugune muu meelelahutus nõuab häälekalt suuremat osa ajast endale. Aga kas lugemine on ikka ainult meelelahutus? Sõltub tekstist. Hiina mõttetark Konfutsius olevat juba ammu enne Kristust öelnud: “Ükskõik kui tegusaks ennast ka ei pea, pead sa leidma aega lugemiseks, või loovutama ennast sinu enda valitud ignorantsusele.” Arvatavalt ei mõelnud filosoof öelduga kriminaalromaane, mida tol ajal polnudki, vaid sügavamaid tekste, millega lugeja silmapiiri ja mõistmist avardada.

Võibolla just sellepärast esitlemisele tulev raamat pälvibki meelelahutuslikust jutust pisut enam tähelepanu, et võimaldab lugejal ühiselt peategelasega elukäänakuid kaasa tehes mõtiskleda, kus ta parajasti oma teekonnal viibib? Raamat lubab küsida: kas ma olen jäänud kinni mugavustsooni või kardan ette võtta mõnd salamisi kutsuvat muutust oma elus; kas ma elan täiel rinnal ja tõeliselt elusana või hoiab mind miski tagasi – miski, mis võibolla asub üksnes mu enda peas? Mõnelegi võib raamat pakkuda aga hoopis rõõmsat äratundmist: näe, ma olen julgenud võtta riske ja see on viinud mind elus edasi. Siin on keegi, kelle vastavat teekonda on põnev jälgida.

Loe edasi: Tauno Jürgensteini „Kõige pikem teekond“ saab alguse Pärnust

Aldo Kals annab Pärnu-Jaagupi sõpradele teada meeldiva uudise

Halinga valla aukodanik Aldo Kals on koostanud ajalooraamatu „Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse selts 1988-2018“. Trükis valmib 35 pilditahvli ja 20 CD helifailiga varustatult seltsi 30-ks aastapäevaks.

Aldo Kals Tallinna raekojas Foto Urmas Saard
Aldo Kals Tallinna raekojas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Raamat on kirjalik mälestussammas jaaguplastele[/pullquote]Kals ütleb raamatut tutvustades, et selle käsikirja maht on ligi paarsada arvutilehekülge. Raamat kajastab uusärkamisaega ja sündmusi Pärnu-Jaagupis Eesti taasiseseisvumise taustal, mis leidsid aset põhiliselt aastatel 1988 kuni 1996. Tollel teguderohkel ajajärgul on kümnendiline eel- ja järellugu. Trükise ajaloomälu lisa annab aga teateid kihelkonna minevikust koguni kaheksa sajandi tagusesse aega. „Raamat on kirjalik mälestussammas jaaguplastele, kes julgesid ja suutsid omal jõul 18. juuniks 1989 taastada Vabadussamba! See oli vaid üks tahk seltsi tegevuses, sest taolisi ettevõtmisi lisandus veel kümmekond,“ selgitab eesti ajaloolane Kals, kes palub muinsuskaitse seltsi ajalooraamatust teavitada üle riigi ja ka väljapool Eestit elavaid Jaagupi sõpru.

Loe edasi: Aldo Kals annab Pärnu-Jaagupi sõpradele teada meeldiva uudise

Pärnu-Jaagupi üliõpilasselts “Jakobia” 50

Ilmunud on Pärnu-Jaagupi üliõpilasselts “Jakobia” almanahh aastatest 1968 – 2018, koostaja ajaloodoktor Aldo Kals, kes ka ise Pärnu-Jaagupi keskkoolis õppinud. Loeme järgmist.

Jakobia Soome vapi eeskujul tehtud embleemi autoriks on Külle Jaanits Foto Urmas Saard
“Jakobia” Soome vapi eeskujul tehtud embleemi autoriks on Külle Jaanits. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Lugedes nähtub esimeste kokkutulekute tohutu entusiasm[/pullquote]2. märtsil 1968 koondusid Pärnu-Jaagupist pärit akadeemiline noorus ja kõrgkoolide vilistlased Tartus kodukohalt nime saanud mitteametlikku üliõpilasseltsi “Jakobia”. Pärnu-Jaagupi akadeemilise nooruse koondumise eellugu ulatub 1960. aastasse, kui EPA ühiselamus said kokku üheksa Pärnu-Jaagupist pärit õppurit. Kahes kroonikaraamatus on andmeid kokku 86 kokkutuleku kohta 1968 – 2017. Juubeliväljaandel on lisad: kokkutulekute kronoloogia, osavõtjad, esindatus kokkutulekutel, Pärnu-Jaagupi kihelkonna nimekate isikute personaalia, biograafika stipendiumi uued annetajad.

“Jakobia” Soome vapi eeskujul tehtud embleemi autoriks on Külle Jaanits. Embleem kaunistab trükise kaant. Seltsi lipuks sini-valge-roheline trikoloog. Kokkusaamised peeti põhiliselt Tartus ülikooli ja EPA tudengite/vilistlaste baasil, väiksem esindatus Tallinna kõrgkoolidest. Igas kogukonnas oma aktivistid, kellest saame hea ülevaate.

Loe edasi: Pärnu-Jaagupi üliõpilasselts “Jakobia” 50

Kadri Hinrikus külastas jälle Sindi lapsi

Pea seitse aastat tagasi kohtus Kadri Hinrikus Sindi gümnaasiumi nooremate õpilastega Sindi linnaraamatukogus, nüüd kuulasid terase meelega algklasside õpilased lastekirjaniku raamatute esitlust Sindi gümnaasiumi aulas.

Kadri Hinrikus loeb oma loomingut Sindi gümnaasiumi aulasse kogunenud algklasside õpilastele Foto Urmas Saard
Kadri Hinrikus loeb oma loomingut Sindi gümnaasiumi aulasse kogunenud algklasside õpilastele. Foto: Urmas Saard

Kirjanik ladus püstises asetuses kõik oma üheksa raamatut lauale, et uudishimulikud silmapaarid näeksid kogu tema kirjanduslikku loomingut ainsa silmapilguga.

[pullquote]Kas te olete ise hakanud ka naerma, kui oma lugu kirjutate?[/pullquote]„Minu vend on minust kolm aastat vanem. Tema kõrvalt õppisin lugema. Mina lugesin Sipsikut, Astrid Lindgreni lugusid ja teisi lasteraamatuid, mis minu lapsepõlves olid kättesaadavad,“ alustas Hinrikus.

„Et ei unustaks ära, kuidas meie vanavanemad kunagi elasid, kogusin lugusid juba kümme aastat tagasi. Ema ja isa mälestustest sündisidki kaks esimest raamatut.“ Esimesena valminud raamat “Miia ja Friida” jõudis lugejateni 2008. aastal. Kuidas kohtusid raamatus kaks pisikest tüdrukut? Oma ema, isa ja tädi lapsepõlve jutustustustele kirjutas ta juurde mõne loo ka enda mälestustest ja täiendas seda fantaasia killukestega.

Loe edasi: Kadri Hinrikus külastas jälle Sindi lapsi

Risto Kask ja Kadri Veersalu kingivad riigi juubeli puhul lasteaedadele 100 raamatut

Lasteraamatu “Konnapoiste talvejutud” autorid Risto Kask ja Kadri Veersalu kingivad Eesti Vabariigi juubeli puhul lasteaedadele 100 raamatut. Eesmärgiks on lasteaedade raamatuvalikut mitmekesistada ning kutsuda lapsi üles lugema.

Risto Kask ja Kadri Veersalu Foto pressisõnumiga
Lasteraamatu “Konnapoiste talvejutud” autorid Risto Kask ja Kadri Veersalu kingivad Eesti Vabariigi juubeli puhul lasteaedadele 100 raamatut. Foto: pressisõnumiga

Kampaania käigus kingitakse raamatud 29-le lasteaiale Tallinnas, Harjumaal ja Tartumaal. Oma ettepaneku lasteaedade osas tegid 32 inimest Facebookis avaldatud üleskutse põhjal. Raamatud kingitakse ka Tallinna Lastehaiglale.

“Kuna tänavune talv on olnud küllaltki lumevaene ja pime ning õigeteks talvisteks tegevusteks võimalust ei ole olnud, tekkis mõte midagi selle olukorra parandamiseks ette võtta. Otsustasime kinkida lasteaedadele mõned raamatud,” ütles raamatu autor Risto Kask. “Algul mõtlesime, et see number võiks olla 50. Kuna ettepanekuid tuli arvatust rohkem, otsustasime kinkida sada raamatut.”

Raamat “Konnapoiste talvejutud” räägib kahe konna tegevusest talvises metsas. Raamatu tekstid on kirjutanud Risto Kask ning illustreerinud Kadri Veersalu. Raamat anti välja 2015. aastal ning seda toetasid Hooandja vahendusel 64 inimest.

“Toetame Eesti Vabariigi juubeliaasta väärtuseid. Lapsed kujundavad meie kõigi tulevikku. Seega on väga tähtis, et nende arenguteel oleks lisaks rutiinile piisavalt mõnusat ajaveetmist ja mälestusi. Raamatud pakuvad selle jaoks suurepärase võimaluse,” lisas Kask.

Raamatud jõuavad lasteaedadesse enne 24. veebruari.

„Vahtrake“ koondab endas Sindi gümnaasiumi vaimuvara

„Vahtrake“ on Sindi gümnaasiumi almanahh, mis viie aasta möödumise järel taas ennast ilmutab. Põhjust selleks annab Sindi kooli 180. sünnipäev.

Vahtrake 2017 Foto Urmas Saard
Vahtrake 2017. Foto: Urmas Saard

Seitsmekümne ja enama leheküljeline A3 formaadis raamat jätkab eelkäijaga enamvähem samas mahus, aga mustvalged illustratsioonid on asendunud värvilistega. Kui 2012. aastal koondati kaante vahele üksnes õpilaste looming, siis nüüd saavad sõna ka mitmed õpetajad.

„Esimene asi, mida märkad, on ajale jalgu jäänud punased tellised, millest peahoone ehitatud on. Need kivid on küll räsitud, kuid õhkavad turvalisust,“ kirjutab 8. klassi õpilane Ege-Rea Jantson, kelle tähelepanek on asetatud lugudest kohe päris raamatu algusesse.

Aga Sindi kooli ajalugu ei alga 117 aastat tagasi valminud punastest tellistest hoonega. Marko Šorin, Sindi gümnaasiumi vilistlane ja endine Sindi linnapea, kirjutab kokkuvõtvalt kolmel leheküljel ja kümne fotoga kaunistatult oma kooli ajaloost, mis algas 1837. a 1. jaanuaril. Sindi vabriku omanik Johann Christoph Wöhrmann avas välismaalastest töötajate lastele elementaarkooli, millele sai 20. aprillil haridusministeeriumi kinnituse.

Loe edasi: „Vahtrake“ koondab endas Sindi gümnaasiumi vaimuvara

Pärnu kuuendas koolis sündinud ansambli lugu

Peeter Popp tänab ansamblit Syrius enda koostatud väikese raamatuga, mis neil päevil trükist ilmus.

50 aastat Syriust Foto Urmas Saard
50 aastat Syriust. Foto: Urmas Saard

Eessõnas meenutab Popp „kuldseid kuuekümnendaid“, kui biitlitest alguse saanud biitmuusika-vaimustus levis kulutulena üle maailma. Samal kümnendil sündis Eestiski sadakond kitarriansamblit. Ta ütleb, et ilmselt esimesena Eestis ja ühena vähestest kogu maailmas on suutnud 50 aastat koos püsida ja tegutseda ansambel Syrius, kes tänavu pühitseb oma juubelit. Seda silmas pidades pani ta kokku rohkete piltidega illustreeritud raamatukese, millest saab lugeda liikmete mälestusi ja autori kogutud muid märkmeid.

Juba sellel laupäeval, 7. oktoobril algusega kell 19.00 toimub Pärnus Nooruse Maja uue hooaja avapidu, kus tantsuks mängib ansambel Syrius. Nende viimane suure publiku ees esinemine toimus tänavusel Sindi Rockil ja raamatu lõpust leiab ka sellest sündmusest paar fotot. Kellel huvi ja võimalust, tasub tingimata läbitud 50 aastaga tutvuda.

Urmas Saard

Siurulaste mõtetes Koidula juures

Kultuuriseltsi Tulused lahutamatu nelik koosseisus Krista Nõmm, Liina Hansen, Jaak Känd ja Timo Dreimann esitasid eile õhtul Pärnus Koidula ausamba juures terve tunni kestnud kirjanduslik-muusikalise etenduse “Siuru 100. Kohtumised pargis”, mis jutustas kirjandusrühmituse Siuru loomingulist tegevust kuni 1919. aastani.

Timo Dreimann, Krista Nõmm, Jaak Känd ja Liina Hansen Pärnu Koidula pargis Foto Urmas Saard
Timo Dreimann, Krista Nõmm, Jaak Känd ja Liina Hansen Pärnu Koidula pargis. Foto: Urmas Saard

Koidula parki kogunes umbes poolsada kirjandushuvilist, kes kuulasid huviga Marie Underi, Artur Adsoni, Henrik Visnapuu, August Gailiti, Friedebert Tuglase ja Johannes Semperi loomingut, mida omakorda kaunistasid Timo Dreimanni esitatud Raimond Valgre loodud muusikapalad. Selgitavad vahetekstid Siuru plahvatuslikust loomingulisest tegutsemisest aastatel 1917-1919 valis välja ja kandis ette Jaak Känd. „Kava kokkupanekul oleme kasutanud kirjanike loomingut, mälestusteraamatuid Artur Adsoni „Siuru-raamat“, Henrik Visnapuu „Päike ja jõgi“, raamatuid „Marie Underi ja Friedebert Tuglase kirjavahetus“ ja Ivar Grünthali „Müütide maagia“ ning Sirje Kiini artiklit maikuises Sirbis „Mida on siurulastel meile öelda?“,“ ütles Känd sissejuhatuseks.

Pikemalt tsiteeris ta kirjandusteadlast Sirje Kiini ajalehes Sirp avaldatud artikli põhjal: „Siuru näol on tegemist eesti kultuuriloo tähtsaima modernistliku rühmitusega, tõeliste kultuuri- ja kirjanduslike revolutsionääridega, kes panid Esimesest maailmasõjast vapustatud vaimsetele ja majandusraskustele vaatamata toime omamoodi kultuuriime. Olukorras, kus kirjanikel alles puudus oma koondav ning kaitsev organisatsioon, kus oli väga raske, kui mitte võimatu raamatuid välja anda, õnnestus noortel, veel üsna tundmatuil autoreil anda paari-kolme aasta jooksul välja 25 raamatut ning koguteost. See oli nooruslikult tormakas, vaimu vabastav raamatutulv, mis paisati sõjaajal täiesti kängunud raamatuturule. Kogu toonane kultuurielu ja avalik tähelepanu hakkas keerlema just selle rühmituse kirjanike ümber.“

Loe edasi: Siurulaste mõtetes Koidula juures