Fotogalerii ja video
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard, reporter. Foto: Helen Parmen
Laupäeval, 30. septembril, esitles Heili Meibaum Tallinna keskraamatukogus oma kolmandat luulekogumikku „sõnasööja”, mis on sisuline järg kahel eelneval aastal ilmunud raamatutele „elumõttelõngakera” ja „verbaliseerunud pisarad”. „sõnasööja” pakutud mitmekihiliselt maitsestatud mõtteterad vaheldusid perekond Meibaumide pereansambli muusikaliste vahepaladega.
„Suurel raamatute tegemisel ei tule lõppu ja olukorra tunnistajaks oleme siin praegugi, mis parata,” lausus usin sõnasepp Heili kümnetele tema loomingu austajatele, kes võtsid vaevaks koguneda raamatukogu õdusasse näitustesaali, et kuulda lubatud kontsertmõtisklust. „Meie osaks jääb kontsert ja teie osaks mõtisklus.” Mõne abistava juhtnööri mõtisklusteks andis ka Heili, aga hõlpsamaks mõistmiseks palus ta kõigil näppude vahel hoida äsja trükist ilmunud enam kui sajaleheküljelist luulevihikut, mida soovitud hetkel sobival kohal kaasalugemiseks ja -mõtlemiseks avada.
Kuid hakatuseks mängiti hetkel kodumaal viibiva perekonna osaga G.Ph. Telemanni triosonaadist kaks kaunist osa. Heilli mängis flöödil, tütar Marta viiulil, abikaasa Mait klaveril ja poeg Marten tšellol.
eneseiroonilise pealkirjaga
„Saatjaks taevane isa ja oma südame hääl. Küll oli õnnis olla. Aeg seisma jäi. Kuid mõte lendas… Sellistest ilma ääre peal rändamistest – mitte niivõrd ääre peal, vaid lihtsalt rändamistest – on sündinud raamat „sõnasööja”. Üsna eneseiroonilise pealkirjaga,” rääkis Heili. Kui autoriga ühte raadiosaadet tehti eelmistest raamatutest, siis tunti huvi järgmise raamatu avaldamise kohta. Toona vastas ta suhteliselt resoluutselt, et vaevalt küll enam. „Näed, siin ta siis nüüd on see „sõnasööja”, muigas Heili. „Nii ta läks!”
Keda huvitab raamat rohkem, siis reedel Pereraadio eetris olnud raamatutund Heiliga on ka järelkuulatav. „Tund aega intervjuud, mõtisklusi, selgitusi, luule lugemist. Mis on selle raamatu tagamaad, seosed ja nii- ja naasugused,” osundas autor veel ühele võimalusele temaga uuesti kohtuda.
elutöö on nüüd tehtud
„Hästi hea meel ja rahu südames on sellepärast, et mingisugune võidujooks on jõudnud üle teatava joone. Mulle kuidagi tundub, et elutöö on nüüd tehtud. Mitte midagi katastroofilist siin ei ole. Ma loodan ikka tükk aega elada, aga see ülejäänud, mis tuleb – loodetavasti palju ja vahvat – see saab olema poleerimine ja tolmurullide lükkamine sinna-tänna. Aga midagi olulist on saanud nagu ühelepoole. Selline tunne.”
musta ja valge vahel puudub kuldne kesktee
Heili sõnul on raamat mustvalge taotluslikult sellepärast, et musta ja valge vahel puudub kuldne kesktee. Nii öeldi juba tema eelmises raamatus. „Kummalisel kombel leidub nende raamatute vahel hästi palju seoseid, mida ma ise sinna ei planeerinud niisugusena. Ma ju ei planeerinud, et tuleb ka teine ja tuleb veel kolmaski raamat. Aga nüüd takkajärgi vaadates hakkab mul huvitav ja mõnikord natuke ka hirm sellest, et neil on omavahelised seosed, mida mina sinna teadlikult ei pannud.”
Heili näeb piire meie elus nii- ja naasuguseid. Mõnede asjadega tehakse kompromissi. „Vahel üritab must valgega kompromissi teha. Valge mustaga niivõrd mitte. Aga kus need piirid lähevad? Millest me oleme nõus üle minema ja millest mitte?” Ta valis leheküljelt 11 luuletuse, millest tuleb ühtlasi välja nipp, et ka sõna vältest ja valikust kas lugeda seda järgmise rea juurde või millise rõhuga, oleneb lõpuks täpne tähendus. „Ja vot selline piiride luuletus on siin: „kust läheb / piir / millest üle ei minda / lagi / mis maani / maksta võib hinda” – lagi, mis maani võib maksta hinda.” Heili selgitas, et liiga madalale langenud lae all ei mahu enam sirge seljaga käima. Tuleb käia küürakil. Vajuma hakanud lagi kipubki aina rohkem vajuma ning lõpuks peab käima roomates ja viimaks ei mahugi enam kusagile. „Aga kui lagi väga maani ära vajub, siis võib see mõndagi hinda maksma minna. Mis hinda meie oleme nõus millegi eest maksma?”
Video: Urmas Saard / Külauudised
Heili tunnetab kolmes ilusat ümmargust numbrit, mis on pidulik ja kuidagi täiuslik. „Meil on kolm last ja nüüd siis ka kolm raamatut.” Ja ema annab vahelduseks sõnajärje üle lapsele number kolm, kellel on tegelikult väga ilus nimi, Marta. Koos isaga mängis tütar hästi kauni pala: Isaac Albeniz – Mallorca.
südamest tänulik nende pikkade varavarahommikuste tundide eest
Ideest teostuseni jõudmiseks on abilisi vaja. Kujunduslikud ideed said parimal kujul teostatud tänu Päivi Paltsile. Vähem tähtsad ei ole sõnakujundid. „Et sõnad saaksid täpselt õigesti sätitud ja korralikult läbi kaalutud, kas see üks sõna asetada just sellele reale ja mis varjundid tekivad siis, kui see läheb teisele reale ja kas jätta rida vahele… – selles oli abiliseks keeletoimetaja Tiia Teesaar-Meema.” Heili on südamest tänulik nende pikkade varavarahommikuste tundide eest, kui nad telefoniteel vestlesid. „See oli isegi parim osa raamatu valmimise protsessis. Kui ma kuulen oma luulet Tiia tasase, asjaliku ja mõtliku häälega. Ma arvan, et mu raamatud on kõvasti võitnud tähenduslikkuses ja tabamuses. Aitäh.”
Pöördudes oma abikaasa poole, lausus naine: „Armas Mait, sinu pildid on inspireerivad, rääkimata sinust enesest.”
Heili kirjeldas kuivõrd lõpmatult tegi südame soojaks hooandjate nimekirja vaatamine. „Ühel hetkel olin täiesti pahviks löödud. Kampaania alguses avastasin ühe kolmekohalise summa, mis ei alanud numbriga üks. Helistasin ja küsisin oma pojalt, kas tal läks midagi sassi, kas ma annan midagi tagasi? Ta vastas: ei, ei! Kõik on täpselt nii nagu peab. Ja siis käis nagu mingi klõks ema südames… Kingin sulle purgi mett ja lille kah.” Kõlas Marteni laul, mis publiku silmadelt lugedes vaimustas eranditult kõiki saalis istunud kuulajaid.
väikse maaga on imelikud lood
Selle väikse maaga on imelikud lood, millest Heili kõneleb värssides lehekülgedel 90 ja 91: „mis maa see on / … mis maa see on / kus sool on läinud läigeks… see on see maa / kus minu häll kord kiikus… mis tast saab,” valutab Heili südant. Sõnades jääb väljendamata neljakesi mängitud pala teemal „mis maa see on”.
Lõpusõnad Heililt: „Pilguheit sinna kõrgemale. Abi hingehädas või kui mis tahes olukorras. Siin on mõndagi huvitavat, aga on olemas üks teine ja palju paksem ning lugematutes kordades palju väärtuslikum raamat, mille peal on kuldne ristike. Leidke sealt, otsige sealt. Peitu pugeda tahaks / sõnadetaguse / mõtte sisse / jääda vaikides / rahusse / hingamisse / oodata / Issandat.”