Silt: kirjandus

Lauluisa muuseumis loetakse detsembrini “Kalevipoega”

Võrus Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis loetakse eesti rahva eepost „Kalevipoeg”. Ühislugemisega tähistatakse tänavust lugemisaastat ning 140 aasta möödumist Kalevipoja õhtutest, millest kasvas välja Eesti Üliõpilaste Selts.

kalevipoega lugemas
Lauluisa muuseumis käis "Kalevipoega" lugemas EÜSi esindus, kannelt mängis Kristin Avans.
„Kalevipoja” ühislugemine algas 14. oktoobril. Esimesel lugemisel käisid õpetajad Võrust, Antslast ja Vastseliinast. Loeti sissejuhatus, soovitus ja esimene lugu. „Laena mulle kannelt, Vanemuine!” – nende üldtuntud sõnadega võttis lugemise üles Võrumaa haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Pille Liblik.

Kõlas kandlemäng muusikakooli õpetaja Kadri Lepassoni ning tema õpilaste Miina Piho ja Mirjam Vodi esituses. Vastseliina Gümnaasiumi poiste tööõpetuse õpetaja Geenart Nagel oli kingituseks kaasa toonud pihutäie puidust treitud siile, mida sobib nii seinale kui ka medaljonina kaela riputada. Neid on tänuks jätkunud nii esimesel kui ka järgmistel kordadel lugenuile.

Esimesel lugemisel oli kohal ka kaugemalt külaline – kooliõpetaja Austriast, kes tuli koos Võru Kesklinna Gümnaasiumi õpetaja Sirje Parvega. Tema luges meie eepost saksa keeles. Oli üllatuskülaline, õigem oleks öelda: majaperemees Papa Kreutzwald harrastusnäitleja Ilmar Kudu etteastes.

„Mõnikord on ka Kreutzwald kohal, kui ta oma rohkete ametitalituste kõrvalt aega saab,“ kommenteeris muhedalt „Kalevipoja” lugemise algataja, Kreutzwaldi memoriaalmuusemi juhataja Aimi Hollo. Loe edasi: Lauluisa muuseumis loetakse detsembrini “Kalevipoega”

Muhu mustritest sündis raamat

Eeloleval teisipäeval kell 18 saab Muhu põhikoolis esmakordselt näha raamatukaaskirjastuselt Saara värskelt ilmunud Muhu rahvakunsti tutvustavat raamatut „Meite Muhu mustrid”.

Muhu ilu ja elu peegeldava raamatu autorid on Muhu põhikooli kunstiõpetaja Anu Kabur, Orissaarest pärit, ent paarkümmend aastat Türil elanud ja seal käsitööõpetaja ametit pidav Anu Pink ning Tartumaal sündinud, nüüdseks paar aastat Orissaares elanud ja Muhu muuseumis töötav Mai Meriste.
Suureformaadilises ja neljasajaleheküljelises raamatus leiab põnevat lugemist Muhu käsitööst, palju fotosid vanadest esemetest, vanu pilte muhulastest, täpseid tööjuhiseid nii kudumiseks, heegeldamiseks kui tikkimiseks ning suure hulga erinevaid mustreid.
„Meite Muhu mustrid” valmimisele aitasid kaasa, jagasid oma mälestusi, näitasid töövõtteid, lubasid pildistada oma rõivakirstudes olevat vara, andsid raamatusse ilusaid vanu fotosid ja jutustasid vanu lugusid Muhu muuseum ja rohkem kui viiskümmend muhulast.
Trükisooja teose leiab kaupluste müügilettidelt ja Saara kirjastuse kodulehelt alates novembri keskpaigast.

Allikas: Meiemaa.ee

Kirjandustuur jõuab ka Karksisse

3. novembril kell 14.00 toimub Karksi valla kultuurikeskuse sinises saalis kohtumine nelja eesti kirjaniku – Karl Martin Sinijärve, Maimu Bergi, Andrei Hvostovi ja Asko Künnapiga. Seekordsed külalised ei tegele ainult kirjutamisega, vaid osalevad ka ühiskondlikus elus kui arvamusliidrid, uute ideede genereerijad ja innukad kaasamõtlejad. Sestap on nende ampluaa kaugelt suurem kui vaid kirjutatud romaanid ja luuletused. Ja vastupidi – kõik põnev, mida nad on kogenud oma teel, leiab mingil kujul kajastust nende teostes. Seega on kohtumine Sinijärve, Bergi, Hvostovi ja Künnapiga hariv ja huvitav nii gümnaasiumiõpilastele, kirjandushuvilistele kui ka tänapäeva Eesti elu küsimustes kaasa rääkida soovijaile.
Loe edasi: Kirjandustuur jõuab ka Karksisse

Tsirguliina raamatukogu pakub ugrimugrit

Tsirguliina raamatukogus on avatud näitus “Soomeugrilased ja samojeedid”, näitus on toodud Eesti Rahva Muuseumist.

Näituse koostajad on Laur Vallikivi ja Svetlana Karm, kunstnik  Jane Liiv.
Näitus juhatab sisse raamatukogus 12. novembril toimiva hõimupäeva, kus  külalisteks on udmurditar Irina Orekhova ja kohalik rahvamuusik Koidu Ahk.
Peale näituse saab näha-lugeda Rein Siku raamatut: “Minu Ugrimugri”.

Allikas: Tsirguliina raamatukogu veebipäevik

Kambja vallas valiti kuldlugejaid

Kambja valla kuldlugejad on Endla Langel ja Marju Orion.

“Kambja raamatukogul on küll kümneid väga aktiivseid lugejaid-laenutajaid, kuid lugemisaasta kuldlugeja tiitli võib siiski omistada pikema mõõtmise või kaalumiseta: kirjasõna künnipõldu on meil läbi aastakümnete kõige sügavamalt ja mitmekülgsemalt harinud Endla Langel. Elupõline Kambja koolmeister Endla Langel on olnud meie raamatukogu lugejaks juba enam kui 60 aastat,” seisab Kambja raamatukogu pressiteates.

Vana hea Tartu Õpetajate Seminari haridusega koolmeister pühendus ennekõike eesti keele ja kirjanduse õpetamisele. Selles rollis jagas ta õpilastele ikka ja alati toredaid lugemiselamusi ja soovitas neile häid raamatuid. Endla Langel oli Õpetaja, kes virgutas rahvuslikku vaimu ja sügavamat kultuurihuvi ka siis, kui seda tuli teha tasa ja targu. Kambja raamatukogu kuldlugeja Endla Langel ei ole jätnud raamatutest kogutud eneseharimise vilju pelgalt enda teada, vaid on jaganud seda rikast saaki kõigi huvilistega. Alates 1970. aastate algusest on Kambja raamatukogu juures koos käinud kultuurihuvilised inimesed, kes Endla Langeli suunamisel on tutvunud säravate vaimukandjate elu ja loominguga. Marju Orion – kuldlugeja Kuuste raamatukogus Kuuste raamatukogu kuldlugeja Marju Orion on Kuuste kooli matemaatika-, füüsika- ja käsitööõpetaja ning täidab ka õppealajuhataja ülesandeid. Ta on Kuuste naisseltsi aktiivne liige ja üliosav käsitöömeister. Samas on Marju innukas lugeja, seda nii Kuuste kui O. Lutsu nimelises Tartu linnaraamatukogus.

“Marju loeb kiiresti ja palju, ta jõuab läbi lugeda suure osa meie raamatukokku saabunud uudiskirjandusest ning on alati valmis loetu kohta muljeid vahetama ning arvamust avaldama. Samas on Marju üsna nõudliku maitsega lugeja,” teatab Kuuste raamatukogu.

Õpilastele sobiliku lugemisvara leidmise nimel on Marju võtnud vaevaks lugeda läbi ka enamiku uuemast noorsookirjandusest, seega on ta raamatukogus asjatundlik nõuandja noortele kirjanduse soovitamisel. Marju on võtnud osa kõigist Kuuste raamatukogu üritustest, seejuures enamasti mitte ainult osalejana, vaid löönud kaasa ka ürituste korraldamisel. Marju Orion väärib kahtlemata kuldlugeja aunime. KULDLUGEJA: Kirjasõna künnipõldu läbi aastakümnete kõige sügavamalt ja mitmekülgsemalt harinud Endla Langel.

Allikas: Koduvald.ee
Foto: Heigo Mägi

Põhjamaade raamatukogunädal kannab sel aastal nimetust Maagiline Põhjala

Põhjala lühikestesse sügis- ja talvepäevadesse toob ka sellel aastal sära ja vaimuvalgust juurde Põhjamaade raamatukogunädal. Juba 14. korda toimuv nädal täis ettelugemisi, näitusi, arutelusid jms kannab seekord pealkirja “Maagiline Põhjala”. Nädal toimub 8.-14. novembrini.

Põhjala saagad ja mütoloogia on oluliselt mõjutanud põhjamaade tänapäeva fantaasiakirjandust. Karm loodus, pimedus ja äng kujundasid müstikal põhineva jutustamisstiili, mille abil vestjad püüdsid selgitada üleloomulikke loodusnähtusi.

Sellel aastal on korraldajad valinud ette lugemiseks järgmiste autorite tekstid: Andri Snær Magnason Islandilt, John Ajvide Lindquist Rootsist ja Lene Kaaberbøl Taanist.

Nagu ikka saavad ka Eesti raamatukogud, koolid ja seltsimajad Põhja- ja Baltimaade ühises ettevõtmises kaasa lüüa. Erinevalt varasemast saab seekord registreerida osavõtust huvitatud asutuse Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kodulehekülje kaudu.

Allikas: norden.ee

Kreutzwaldi muuseumis loetakse Kalevipoega ette

Võrus, FR . R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis algas eepose „Kalevipoeg“ ettelugemine, mis kestab detsembri keskpaigani. Eile oli eepost lugemas 35 huvilist, ette loeti raamatu avapeatükid. Ettelugemine jätkub detsembri keskpaigani igal kolmapäeval, neljapäeval ja reedel. Ettelugemised algavad kell 14 või vastavalt tulijate soovile.

Plaanis on eepos läbi lugeda 14. detsembriks, kui antakse üle selleaastane Kreutzwaldi-stipendium. Traditsioon on, et selle saab üks Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 11. klassi noormeestes, kes lisaks stipendiumile loeb sel aastal ette ka “Kalevipoja” viimased leheküljed.  

Sarnaseid “Kalevipoja” ettelugemisi on toimunud varemgi: 1870. aaasta 26. märtsi õhtul kogunesid Tartus Andreas Kurrikoffi korterisse 8 meest: Jakob Hurt, Wilhelm Eisenschmidt,  Johann Voldemar Jannsen ning üliõpilased Andreas Kurrikoff, Heinrich Rosenthal, Gustav Treffner, Hugo Treffner, Martin Wühner.  Tuldi kokku, et lugeda „Kalevipoega“ ja rääkida Eesti rahvusliku liikumise tulevikukavadest.

1975. aasta 22. aprillil lugesid Helsingis Helsingi Eesti Üliõpilaste Ühenduse liikmed Tarmo Virki ja Andres Valdre  “Kalevipoja” värske trüki ette 9 tunniga, mis on kinnitamata maailmarekord.

2003. aasta 30. aprillil toimus Kreutzwaldi 200. sünniaastapäevale pühendatud “Kalevipoja” ettelugemine Rakvere laululaval.

Reisijutukonkurss kestab 31. oktoobrini

Maailmakuulus filosoof Hermann von Keyserling on öelnud, et lühim tee iseendani viib ringi ümber maailma. Tänavu tähistab Eduard Vilde Muuseum kirjaniku 145. sünniaastapäeva. Et klassikust värske ja uudse nurga alt rääkida, oleme juubeliaasta märksõnadeks valinud Vilde reisid ja reisikirjad. Vilde on 20. sajandi alguse enim rännanud kirjanik, tema sulest on ilmunud palju reisikirju.

145-aastase rännumehe auks korraldab muuseum reisijutukonkursi lastele ja noortele. Sel viisil soovime ergutada tänapäeval palju reisivaid lapsi ja noori märkama kultuuride, linnaruumide ja rahvuste erinevusi ning enda kodukandi omapära. Sama oluline on oma tähelepanekute kirjapanemise oskus. Reisijutus võib kirjeldada praktilist teekonda, mõnda huvitavat kultuurinähtust, seiklust jne. Võib-olla sirgub just konkursist osavõtjast mõni tulevane eesti reisikirjanik? Soovime anda selleks potentsiaalset tõuget.

Reisijuttude konkurss algas 1. juunil ja lõpeb 31. oktoobril. Võistluse tööd võib saata postiga Ed. Vilde muuseumisse või elektroonselt vilde@linnamuuseum.ee.

Väärikad auhinnad on välja pannud Meriton Hotels Group OÜ ja Viimsi Tervis/Grand Rose SPA, MATKaSPORT OÜ, Regio AS, Tallinna Linnamuuseum ja Looduse Omnibuss.

Tänavuse Nobeli kirjanduspreemia pälvis peruulane

Rootsi akadeemia kuulutas eile välja tänavuse Nobeli kirjandusauhinna võitja, kelleks osutus Peruu kirjanik Mario Vargas Llosa, kirjutab tänane Eesti Päevaleht.

Žürii põhjendas otsust sellega, et Vargas Llosa on oma teostes oskuslikult kaardistanud võimustruktuure ning kujutanud jõuliselt üksikisiku vastuhakku võimule ja sellele järgnevat lüüasaamist.

Eesti keeles on seni ilmunud kolm Vargas Llosa raamatut: Loomingu Raamatukogus ilmus juba 1975. aastal Jüri Talveti tõlgitud „Kutsikad”. Ruth Liase tõlkes on ilmunud ka „Kapten ja külastajannad” (1994) ja „Lituma Andides” (1998).

74-aastane Vargas Llosa on üks hispaaniakeelse maailma tunnustatumaid kirjanikke. Mõjukuselt on teda võrreldud Colombia nobelisti Gabriel García Márquezega, kellest peruulane kirjutas omal ajal mahuka uurimuse. Kirjanikke sidunud sõprus katkes aga enam kui 30 aastat tagasi, kusjuures tüli päädis García Márqueze siniseks löödud silmaga.

Võimalusega, et preemia määratakse just Vargas Llosale, olid eksperdid spekuleerinud juba aastaid, ent tänavuseks favoriidiks peeti ülekaalukalt pigem USA romaanikirjanikku Cormac McCarthyt.

1936. aastal sündinud Vargas Llosa õppis noorukina sõjaväe-akadeemias ja astus seejärel Lima ülikooli juurat ja kirjandust õppima. Kirjanikuks olevat ta tahtnud saada juba lapsena Jules Verne’i teoseid lugedes. Esimesed lühijutud ilmusid 1957. aastal. Esimene romaan, sõja-väeakadeemia mälestustele tuginev  „Linn ja koerad” osutus õnnestumiseks.

Ühiskonnakriitilisus ning võimu ja vägivalla mehhanismi uurimine on Vargas Llosa teoseid läbiv joon. Noorest peast marksismist huvitunud kirjanik pettus aja jooksul Kuuba vägivaldsetes revolutsionäärides ja on viimastel aastakümnetel esinenud pigem neoliberaalsete ideede kaitsjana. 1990. aastal kandideeris Vargas Llosa liberaalide kandidaadina isegi Peruu presidendiks, kusjuures tema vastased kasutasid valijate heidutamiseks raadioreklaamides ära mahlakamaid lõike kirjaniku teostest. Sellest hoolimata võitis ta esimese vooru, jäädes teises ootamatult alla tundmatule Alberto Fujimorile, kes oma pahategudega hiljem kurikuulsaks sai.

Kirjanduskriitikute sõnul väljendub Vargas Llosa poliitilisus eeskätt selles, et ta osutab mõjule, mida poliitilised mahhinatsioonid avaldavad tavainimesele.

Tartu Lutsus algab homme vene kirjanduse nädal

Homme, 27. septembril algab Tartu linnaraamatukogus vene kirjanduse nädal, mille jooksul on nii eesti kui ka vene keelt kõnelevatel raamatusõpradel võimalik kohtuda kirjanikega, kuulata autorilaulu, osaleda kirjanduskohvikus ja osta venekeelseid raamatuid. Viiendat korda teoks saava kirjandusnädala sündmused toimuvad peale keskkogu ka Annelinna raamatukogus ja Tartu vene lütseumis ning neid jagub nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Seekordsel kirjandusnädalal tutvustavad  oma loomingut kaks kirjanikku. Luuletaja ja tõlkija Igor Kotjuhi autoriõhtu toimub 28. septembril linnaraamatukogu kohvikus Vaikne Nurgake.

Eesti Kultuurkapitali 2009. aasta venekeelse autori preemia laureaat Andrei Ivanov kohtub lugejatega 29. septembril Tartu vene lütseumis. Raamatukogu kirjanduskohvikus on vaatluse all kevadel kirjandusfestivali Prima Vista külastanud Dmitri Bõkovi romaan „Mahakantud“. Tuntud vene kirjaniku, publitsisti ja kirjandusteadlase loomingust räägib Olga Einasto.

Kirjandusnädal algab 27. septembril noorteüritusega, selle külaliseks on vabakutseline ajakirjanik ja kollektsionäär Samuel Golomb. Nädala muusikaõhtu sisustavad tänavu laulja Sergei Bai ja flamenkotantsija Aleksandra Bobrova. Sündmustele paneb 2. oktoobril punkti perepäev “Kuhu panna Krõll?” Annelinna raamatukogus, samas saab vaadata ka Elizabeth Warneri fotonäitust „Vene küla briti silmade läbi“.

Kirjandusnädala korraldaja Nadežda Gerjaki sõnul alustas ta viis aastat tagasi ettevõtmist seetõttu, et Tartus toimus vene keelt kõneleva või vene kirjandusest huvituva lugeja jaoks vähe üritusi. Nüüdseks on kirjandusnädalast saanud traditsioon, mis toob ühte saali kokku nii eesti kui ka vene rahvusest kirjandushuvilisi. Korraldajad on seadnud eesmärgiks vene kirjanduse ja Eestis elavate vene keeles kirjutavate autorite tutvustamise.

Kõik üritused on osalejatele tasuta. Kirjandusnädala täpse kava leiab huviline raamatukogu kodulehelt www.luts.ee.

Täiendav teave: Nadežda Gerjak, tel 746 1041

Võru maavalitsuse kirjandusauhinna saab Rein Põder

Võru maavalitsuse Bernard Kangro kirjandusauhinna žürii ettepanekul läheb tänavune preemia kirjanik Rein Põdrale (67, ülemisel pildil) romaani „Unustatud” (2010) eest. Auhind antakse laureaadile kätte 17. septembril Bernard Kangro 100. sünniaastapäevale pühendatud lugemisaasta konverentsil Võru kultuurimajas Kannel.

„Unustatud” kutsub lugejat kaasa elama ühele ajalõigule Eesti lähiminevikust — põgenemisele sõja jalust 1944. aasta sügisel läände. Romaanis, mida kirjanik ise nimetab teekonnaromaaniks, on meelenukrust ja põnevust, pagejate teede ristumist ja juhuste kokkulangemist. Pagulusteema kohta ütleb autor, et jõudis selle juurde üsna iseenesest.

„Mõtlesin ainult, missugused inimesed panna liikuma. Fotograaf — jah, kindlasti. Tema jäädvustab hetki. Inimesed unustavad, aga fotod aitavad meeles pidada. Veel on naine kahe tütrega ja sõdurpoiss. Niisuguseidki liikus sellel teekonnal. Sündmustik on kujutluse vili, mingeid päevaraamatuid või muud taolist ei ole eeskujuks võtnud,” kõneleb Rein Põder romaanist.

Rein Põder on sünnilt võrumaalane, õppinud Krabi ja Saru koolis, lõpetanud keskkooli Varstus. 1969 lõpetanud TRÜ bioloogia-geograafiateaduskonna geograafi-hüdroloogi kutsega. Ta on töötanud noorteväljaannetes ajakirjanikuna, 1977. aastast töötab kirjastuses Eesti Raamat. 1997. aastast on Eesti Raamatu peatoimetaja. Kirjanike Liidu liige 1989. aastast.

Rein Põder saab Kangro preemia teist korda. Talle määrati see 1994. aastal kogu loomingu eest. Kuid auhinna statuut ei keela preemiat korduvalt anda, kui tegemist on nominentide hulgast esiletõusva teosega.

Tänavuse preemia määramisel sai kaalukeeleks ka pagulusteema. Jagas ju Bernard Kangrogi nende tuhandete kaasmaaslaste saatust, kes sõjakeerises pidid kodu jätma.

Võru maavalitsus annab kirjandusauhinda välja 1990. aastast. Preemia esimene laureaat oli väliseesti kirjanik Bernard Kangro Lundist. Tema sünnist möödub homme, 18. septembril 100 aastat.

Liina Valper, žürii liige

Võrumaa emakeeleõpetajad rändasid kirjameeste radadel

Võrumaa emakeeleõpetajad ja teised kirjandushuvilised rändasid mõned päevad tagasi Loode-Võrumaal sealt tuule tiibadesse saanud kirjameeste radadel.

Esimene peatus tehti Osulas Rihhard Iheri koduõuel ja päevale pandi punkt Antsla lähedal Bernard Kangro kodutalus. Lõpetuse aitas päevakohaselt kirjanduslikuks kujundada sealtsamast lähedalt pärit murdeluuletaja Häniläne, kes oma äsja ilmunud värsikogumikust mõned read ette luges.

Selle kandi mehed, praegu aktiivsed ja õitsvas loomeeas kirjanikud Jan Rahman ja Contra ei pidanud paljuks õpetajaid teele tervitama tulla, esimesel käes kitarr ja teisel kausitäis omaküpsetatud pannkooke.

Fotod: Kaile Kabun

img_1006