Fotogalerii
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard, reporter. Foto: Helen Parmen
Tänavu kolmandat suve toimuv Pärnu kirjandusfestival avati tseremoniaalse pidulikkusega, mis tipnes traditsiooniks kujuneva pärja asetamisega Koidula pähe.
Esmalt tänas festivali peakorraldaja Merle Jantson toetajaid ja rivistas suure hulga festivalil tegutsevaid abilisi monumendi esise purskaevu servale. Rivi viimasest otsast pandi Kirsi talu perenaise Helle valmistatud lilleline pärg käest kätte liikuma ja anti seejärel üle Merlele, kes omakorda viis pärja Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse kätte. Linnapead assisteeris hariduse ja kultuuri valdkonna abilinnapea Eve Täht.
ikka Merle, meie olime ainult toetajad
Kosenkranius osundas Lydia Koidula 180. sünniaastapäevale, mis jõuab kätte tänavu jõulukuul. „Mõtleme sellele, et kirjandusfestival toimub just enne taasiseseisvumisepäeva. Ajaloolaste väitel ei oleks tekkinud Eesti riiki, kui poleks arenenud meie kultuur ja kirjakeel. Nii väärtustab kirjandus kõike seda, mis on meie jaoks oluline peas ja südames.” Linnapea tänas Merle Jantsonit ja tema meeskonda tehtu eest ning meenutas esimest kohtumist festivali algatamise eesmärgil. „Alguses tundus algatuse idee pööraselt hullu mõttena meile mõlemale. Aga meil tekkis nii hea mõnus klapp, et me lükkasime selle käima. Mis nüüd meie – ikka Merle, meie olime ainult toetajad. See festival on elujõuline. Rahvas tuleb. Ütleme tere tulemast ja naudime seda kaunist päeva,” lausus linnpea.
„Täna hommikul ma mõtlesin, mis paelub mind raamatute juures kõige rohkem? Kodus oli suhteliselt range kord, sest kell üheksa pidi voodisse minema ja tuli pidi kustutatud saama, sest järgmisel hommikul pidi varakult tõusma ja värske peaga kooli minema,” arutles Jantson. „Kui sul raamat on pooleli ja nii põnev, siis said appi võetud absoluutselt kõik abivahendid. Küünaldest kuni taskulampide ja muude nippide-trikkideni välja. Mis paneb kirjanikud tundma ja tegema seda, et nad ulatavad mõttes need raamatud meile lugeda. Aitäh, teile kirjanikud, et te loote, et kirjutate, ja annate inspiratsiooni elus edasi minna. Aitäh, minu sügav kummardus teile kõigile!”
Festvali avamise järel siirduti arvukal hulgal näitlejat Tõnu Oja ja ansambli Rembetes muusikalist etteastet kuulama. Kell kümme võtab laval koha Peeter Volkonski ja Propeller.
Pärnu kirjandusfestival jõuab iga aastaga üha rohkem inimeste teadvusesse. Järjest vähemaks jääb neid, kes üllatusega küsivad, kas kirjandusfestivali on siis juba eelmistelgi aastatel korraldatud.
Külastajate arvamused festivalist on valdavalt positiivsed.
Lugemine on kirjutamine. Kirjutamine on lugemine.
Eneli on koos sõbranna Heidiga käinud kirjandusfestivalil kõigil kolmel korral. Eneli jaoks on kirjandusfestival pidu. „Parim pidu kooliaasta alguseks. Puudutab hinge ja äratab su suvesoojast üles. Sätib mõtted erksaks.”
Mis kõlama jäi? „12. klassi lõpuks oskavad meie noored väga hästi inglise keelt, aga kas ka eesti keelt. Paraku ei. Jäi kõlama soovitus, et eesti keelt peaks hakkama õpetama koolides väikestes rühmades nagu võõrkeeltki. Sõna aitab meil mõista, kes me oleme ja kust tuleme. Esimene impulss tuleb õpetajatelt. Ka lugemishuvi. Seda ei tohiks alahinnata. Lugemine on kirjutamine. Kirjutamine on lugemine. Ja mida paremini me oma mõtteid väljendada suudame, seda õnnelikumad oleme,” avaldas oma mõtteid Eneli.
„Arutleti sellegi üle, kas kohustuslik kirjandus koolis on vajalik. Kirjanikud väitsid, et väga vajalik. Eriti nutiajastul tuleks noori aidata raamatuga sõbraks saada. Kui inimene loeb,siis ta mõtleb. Liiga palju ekraane pärsivad mõtlemisoskust. Eesti kirjandus ja eesti keel on meie omad. Omasid hoitakse ikka. Kultuuri peab andma ja kandma,” jätkas Eneli. „Eesti kirjandus on elule tähenduse andja!” Eneli ostis tänaselt raamatulaadalt jälle mitmeid raamatuid koduriiulile lisaks.
Ammusest ajast on ta eristunud
Gerli tuli esimest korda kirjandusfestivalile ja jagas samuti meelsasti oma muljeid. „Osalesime täna põneval üritusel Koidula pargi ühes nurgas, kus Merca [toimetaja: kodanikunimega Merle Jääger] kui isiksus, kutsus vaatama ja tekitas suurt huvi. Kui muidu on vaoshoitus voorus, siis Merca puhul oleks see olek uskumatu. Umbes tunniajane esitlus lõppes uue raamatu tutvustamisega, mis kujunes laululiseks – ning suht ropuks,” rääkis Gerli. „Pole Merca kõikide tegemistega küll kursis, siis nii palju kui ajakirjanduses, teles või/ja üritustel näeb, siis seda ma temast ka tean. Ammusest ajast on ta eristunud, nii oma välimuse kui kõnemaneeriga. Igal juhul eristub ta täiega, eks kunstiinimestel on rohkem lubatud ka. Kunst on kunstis kunsti näha.Tundaega oli just paras aeg, et seda värvikat vestlust vaadata ja kuulata. Täname korraldajaid, et põnevaid tüüpe on tänases programmis rohkelt, ikka igale maitsele. Eks vaatame, millise rahva õhtuks Propelleri kontsert veel kokku meelitab.”
Mõttekoda: eesti keel – kuidas edasi? Vaheldust mõttearendustesse tõi Valter, kes talle antud võimalust küsimuse esitamiseks kasutas hoopis kuulajaid ühislaulmisele kutsumiseks. Ta ise on hea eeslaulja.
Samal teemal:
