ALDO KALSU „KAKS ELU”

Aldo Kals, “Kaks elu”. Foto: Urmas Saard / Külauudised

See oli täpselt paar nädalat tagasi, kui tegin hommikul harjumuspärase käigu postkasti juurde. Kogu postkasti täitis ootamatu üllatusena täies pikkuses, laiuses ja sügavuses kopsakas panderoll – saadetis, mille saabumisest polnud eelnevalt aimu. Pakendit avades ilmus nähtavale kvaliteetpaberile trükitud mälestusteraamat „Kaks elu”, autor Aldo Kals.

Aldo Kals oma Tartu kodus. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Esikaane kujunduseks Uduvere külas kasvav hiiepärn Riinu. Raamatu tagakaanel asuval Pärnu-Jaagupi alevi kaardil on ohvripärna asukoht täpselt ära märgitud. „See asub Jaagupi alevi ja Uduvere „linnaosa“ vahelisel alal,” lausub Aldo muheledes ja lisab selgitavalt juurde, et kohalikud ei ütle seda liitsõnalist kohanime, vaid ikka Jaagupi.

Kahtlematult on Aldo raamatu koostamisega teinud ära suure töö. „Siin pole midagi erilist. Igapäevane kirjatöö,” kommenteerib ta ise tagasihoidlikult. Eks ma siis võtsingi huviga raamatu lugemise käsile, et minna sügavuti Aldo igapäevase kirjatöö sisse.

Oma elulookirjelduses ütleb Aldo, et tema ajaloohuvi kasvas välja Pärnu-Jaagupi Keskkoolis 1955. aastal õpetajate Vaiki Härm-Krause ja seejärel õpetaja Eduard Kildemaa juhendatud kodu-uurimuslikust tegevusest. „Ajaloolasena olen huvitunud kolmest uurimussuunast – Pärnu-Jaagupi kihelkonna, Eesti elulooteaduse ja Eesti nägemisvaegurite ajalugu.” Aastatel 1986 kuni 2020 on ta koostanud 20 raamatut ja brošüüri, neist kaheksa nii nägijate kui pimedate kirjas. „Olen avaldanud viieköitelise eluloolise sariteose „Lehekülgi Eesti pimedate ajaloost”, mis sisaldab 92 isiku biograafiaid.” Ühtekokku on Aldo koostanud rohkem kui 700 erinevat käsikirjalist ja trükis avaldatud kirjatööd, kus ta on kasutanud ka varjunime Ants Kalmet.

Avades viimati ilmunud mälestusteraamatut „Kaks elu” saab lugeja kohe esimesel leheküljel teada, et Aldol on olnud kaks elu: Jaagupi ja Tartu elukoha, aga ka tervise mõttes. „Jaaguplased ei tea, mis minuga juhtus pärast 1964. aastat, aga hilisemad teekaaslased ei tea, mis toimus enne. Selles raamatus saavad vastuse nii ühed kui ka teised.” Mälestusteraamatus elavnevad autori mäletamised inimestest, kellega ta kokku puutus. Ta kirjeldab sündmusi ja pisijuhtumeid üksikasjalise täpsusega, samuti aega, milles üks või teine asi toimus. Iga lõik, iga lause annab lugejale väärtuslikku teavet ja võimaldab loetu põhjal mõtiskleda paljude asjade üle veel iseseisvalt pikalt ja sügavuti edasi. Kõik nimed ei pruugi üleriigilises mõõtkavas midagi olulist lugeja jaoks tähendada, aga nimest tähtsamad on mõtted ja hoiakud, millest lähtudes on mindud läbi elu. „… tulevane arstiteadlane Aleksander Šeffer tuli rindelt Vigala raudteejaamast oma koju Uduverre samuti jalgsi, kuid paljajalu. Tal olid saapad paelapidi kaelas, et hoida neid talvel Pärnus kooliskäimiseks. Nii koolitati end ja liiguti haridusteel edasi.”

Raamatu keskpaigas leiab lugeja ennast põneviku keerisesse sattunult. Kõik on ajaloolasele iseloomuliku täpsusega kirja pandud: „Pärnu-Jaagupi Keskkooli VI a klassi tunnis ajas 1959. aasta konstitutsioonipäeva paiku vene rahvusest klassijuhataja meid oma poliitilise jutuga marru. Selle tulemusel tekkis meie klassi teismeeas poiste trotsliku vastuhakuna põrandaalune organisatsioon oma liikmemaksude, -piletite ja rinnamärkidega ning eesmärgiks ei rohkem ega vähem kui relvastatud rahvaülestõus.” Kuidas edasi? Väärib kindlasti lugemist, kui õnnestub seda raamatut oma kätte saada!.

Sihikindlalt ja sirgeselgselt on Aldo ajanud asju põranda all ja peal ka hilisemal ajal, koguni käesoleva hetkeni välja. „Lagle rääkis kunagi mulle, kuidas rektor Koop raevutses minu 1978. aasta 25. novembri „Poolpäevalehes” ilmunud kirjutise „60 aastat tagasi algas Eesti Vabadussõda” peale.” Ja Aldo jätkab järgmiste sõnadega. „Kõik eelnev sisaldas hästiorganiseeritud ja vajalikul määral konspireeritud põrandaaluse organisatsiooni tunnustega liikumist.”

Tublisti üle kolmesajale leheküljele on koondatud lisaks poliitilisele võitlusele rohkelt muudki tegevust, millel viljelooliselt kahtlematult väga oluline väärtus. Raamatu tagakaane siseküljele kinnitatud CD võimaldab kuulata käesoleva aasta alguses aset leidnud Liis Seljamaa ja Aldo vahelist vestlust Kukuraadios. On tähelepanuväärne, et Aldo kutsuti Raadio Kuku külalisena kahe tunni pikkusesse otsesaatesse kuulajate soovil.

Täna, 20. novembril on Aldo 75. sünnipäev. Palju õnne Külauudiste innukale kirjasaatjale, kelle tööd rikastavad ja mitmekesistavad tänavu augustis kümneseks saanud infoveski artiklite valikutki.

Urmas Saard

Samal teemal:

Aldo Kals sai Külauudiste tänukirja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga