EV100 sarjas ilmunud raamat “Eesti Põllumajanduse 100 aastat” annab tasakaaluka ja tervikliku ülevaate meie põllumajandusest ja maaelust. Kui tavaliselt paljudes kaasaja ajaloolaste raamatutes ei peeta 1940.-1990. Eesti riigi ajalooks ja libisetakse sellest üle või iseloomustatakse nendel aastakümnetel tehtut halvustavalt tendentslikult, siis agraarajaloolane Tiit Rosenberg on käsitlenud kõiki perioode nii mahuliselt kui sisuliselt võrdselt.
Aldo Kals oma Tartu kodus. Foto: Urmas Saard / Külauudised
22. oktoobri Postimehes kirjutab kirjanik ja kriitik Olev Remsu artiklis „Raamat, mis ülendab hinge”, et mäletab kaugest ülikooliajast pimedat ajalooüliõpilast, keda kursusevennad juhtisid loenguile, seminari, raamatukogusse, kohvikusse ja ka mujale.
Siiri Metsamägi ja Õnne Piiri Pärnu Ranna raamatukogus raamatu “Tiibade sirutus” illustratsioonide näituse avamisel. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Täna avati Pärnu Ranna raamatukogus Õnne Piiri näitus maalidest, mis illustreerivad paarkümmend päeva tagasi Siiri Metsamägi ja kunstniku ühistöös ilmunud raamatut „Tiibade sirutus”. Näitus jääb avatuks kogu oktoobri kuu.
Mare Mätas oma kodus. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Kirjastus Petrone Print esitleb pühapäeval, 15. augustil uut raamatut Kihnu muuseumis, kus pannakse kohalike pillilaste esinemisega püsti pisike pidu ja särama äsja ilmunud „Minu Kihnu”.
Õnne Piiri ja Siiri Metsamägi. Foto: Anete Helstein
Sotsiaalmeedia vahendusel on olnud juba mõnda aega märgata, et pärnakad Siiri Metsamägi ja Õnne Piiri kavatsevad ühiselt kaunite piltidega illustreeritud luuleraamatut ilmutada. Palusin Siirit käsilolevat tegemist pisut avada.
“Anastasia seksiraamat”. Foto: Urmas Saard / Külauudised
„Anastasia seksiraamat” kõneleb seksist ja pisut maagiastki, sest Nastja – mõnikord ka Nõid Nastja – sõnul on maagia ja seks väga lähedalt seotud. Nastja meelest pole võimalik seksi olemust maagiaalaste teadmisteta mõista. Mõlemad on võimsad jõud ja toimivad energeetiliselt.
Ida-Virumaal elaval ja Vooremaaga juurtega ning hingeliselt seotud kirjanik Anneli Lamp sai tänavusel aastal iseäranis tuntuks raamatuga „Introverdi kaitseala.” Kaitseala on Anneli Lambi jaoks ka üldistav mõiste – keskkond, mida ta enda jaoks vajab. Külauudiste külalisena rääkis ta sellest, kuidas seda kaitseala oleks võimalik endale luua. Samuti rääkis ta oma vanematest, siduvatest joontest ja teemadest oma raamatutes, ettevalmistusest jõuludeks.
Aldo Kals, “Kaks elu”. Foto: Urmas Saard / Külauudised
See oli täpselt paar nädalat tagasi, kui tegin hommikul harjumuspärase käigu postkasti juurde. Kogu postkasti täitis ootamatu üllatusena täies pikkuses, laiuses ja sügavuses kopsakas panderoll – saadetis, mille saabumisest polnud eelnevalt aimu. Pakendit avades ilmus nähtavale kvaliteetpaberile trükitud mälestusteraamat „Kaks elu”, autor Aldo Kals.
“Sajand Tartu rahulepingut 1920–2020”. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Reedel, 16. oktoobril algusega kell 11 toimub Tartus Jaani kirikus mälestusjumalateenistus, millega tähistatakse ajalehe Eesti Kirik väljaandmise 30.aastapäeva. Selle raames tänab Eesti Evangeelne Luteriusu Kirik Petserimaa Suveülikooli ja Tartu Rahu Põlistamise Seltsi nende poolt Eesti luteriusu kirikutele kingitud artiklite kogumiku „Sajand Tartu rahulepingut 1920–2020“ eest.
Kadriorus toimunud Kirjandustänava festivalil. Foto: Eesti Rahvusraamatukogu
Läinud laupäeval Kadriorus toimunud Kirjandustänava festivalil tegi Eesti Rahvusraamatukogu esmakordselt katset kirjandusliku pihitooli algatusega. Päeva jooksul said soovijad eralduda festivalimelust eesriietega varjatud nurgakesse ja vestelda anonüümselt kirjanikega.
Kätlin Kaldmaa oma raamatut tutvustamas. Foto: Riina Mägi
Jõgevamaal on pikaajaline traditsioon 1. septembril esmakordselt kooliteed alustanud lapsed Palamuse Muuseumisse kutsuda ja nendele seal aja- ja eakohane raamat kinkida. Tänavu kingitakse Kätlin Kaldmaa raamat “Ajalend “. Möödunud nädalal oli kirjanik oma raamatut ise Palamusel esitlemas ja vastas meelasti ka portaali Külauudised küsimustele.
Päikeselised ilmad ja uudis Baltimaade sisepiiri avanemise kohta rõõmustavad meid kohe eriti, sest ilmunud on uus raamat: “Minu Leedu. See kolmas Baltimaa”, autor Sven Vahar.
Vilnius vaadatuna läbi bussiakna. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Raamatut esitletakse virtuaalselt Facebooki kaudu otse Vilniusest teisipäeval, 12. mail kell 18. “Kas on veel mõnda eestlasele nii lähedast, ent samas kauget riiki nagu Leedu?” küsib autor. “Leedu on justkui meie naaber, ent sama hästi võiks see asuda teisel pool maakera, sest teame seda pealiskaudselt, mõne üksiku koha ja paari kuulsa sportlase järgi. Kujutlesin end elamas ükskõik millises eksootilises kohas, kuid mitte Leedus. Pole seal ju miljonilinnu, ei palme ega mägesid, ühtegi saart ja isegi merd eriti mitte.”
Vahar võrdleb Leetu elama asumist küllaminekuga naabrile, keda oled seni kohanud ja teretanud trepikojas, ent kelle nimegi sa ei tea. Jääb üle vaid autoriga nõustuda ja raamatu abil Leedut paremini tundma õppida. Mis keeles nendega rääkima peaks? Kumb on suurem kartulirahvas, kas eestlased või leedulased? Kuidas leedulased lapse saavad? Kas neil on eestlaste kohta ka anekdoodid olemas? Neile ja paljudele teistele küsimustele saame “Minu Leedust” vastused.
Möödunud nädalal kõlasid Kuku raadio saates “Järjejutt” raamatu katkendid ja neid saab ka järele kuulata.
Täna möödub 300 aastat parun Münchhauseni ilukirjandusliku kuju prototüübi, vabahärra Karl Friedrich Hieronymus von Münchhauseni sünnist. Mais. 15 aastat tagasi avati Lätis Dunte mõisas terve Münchhauseni maailm.
Münchhauseni muuseum Dunte mõisas. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Vabahärra sündis 1720. aasta 11. mail Saksamaal Bodenwerderis ja lahkus siit ilmast 1797. aasta 22. veebruaril samas asukohas. 18. sajandi kolmekümnendatel astus 17-18-aastane noorhärra Vene armeesse ja sõdis Musta mere põhjarannikul platseerunud osmanite vastu. Kuus ilusat aastat veetis parun ühes oma abikaasa Jacobine’ga vanal Liivimaal Vidzemes Dunte mõisas.
Nägemispuudega inimestest kirjutav-rääkiv ajakiri Epüfon hakkas ilmuma pool sajandit tagasi. Äsja lugejate-kuulajateni jõudnud ajakirja järjenumber on 300.
Üleval vasakult lintmagnetofon, kassetipaljundaja ja CD-de paljundusrobot, all kassettmagnetofon ja DAISY-pleier. Silva Paluvitsa fotokollaaž
[pullquote]EPÜ oli Eesti Pimedate Ühingu lühend. “Fon” tuleneb aga kreekakeelsest sõnast “phono” – heli.[/pullquote]Sel ajal vaid helivariandis ajakirja hakati välja andma tollase Eesti NSV Pimedate Ühingu helistuudios. Väljaandmist jätkas helistuudiost moodustatud sihtasutus. Alates 2004. aastast, kui Eesti Hoiuraamatukogu koosseisus loodi Eesti Pimedate Raamatukogu, on ajakirja väljaandmine üks selle töölõike.
Esimene heliajakiri oli selle aja kombe kohaselt pühendatud Lenini 100. sünniaastapäevale. Lisaks tähtpäevajuttudele kõneldi Pimedate Ühingu tollase Tallinna Õppe-Tootmiskombinaadi tööst ja Tartu kombinaadi ajaloo uurimisest. Kuulamiseks pakuti Tallinna kombinaadi segakoori laule. Heliajakirjas oli intervjuu Tartu pimeda viiuldajaga, mille lõpetas tema mängitud pala. Tutvustati ka kombinaatide kehakultuurikollektiivide ülesandeid.
Petserimaa Suveülikooli nime all on ilmunud raamat “Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020” Artiklite kogumiku (143 lk.) koostajad on Aldo Kals ja Henn Põlluaas.
“Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020”. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Hardo Aasmäe ja Anto Raukas juhivad tähelepanu Narva jõe hüdroressursiga seonduvale.[/pullquote]Saatesõnas seisab: “Jääb kõlama tõdemus, et Eesti Vabariik ei tohiks leppida Venemaa Föderatsiooni ülekohtuga. Tuginedes rahvusvahelisele õigusele ja Tartu rahulepingule, tuleb taastada Eesti Vabariigi territoriaalne terrviklikkus ning annekteeritud aladel elavate Eesti Vabariigi kodanike ja nende järglaste inimõigused /…./ Selleni jõudmiseks tuleks denonsseerida 18. veebruaril 2014 välisministrite poolt allkirjastatud piirileping ja esitada ametlik noot Venemaa Föderatsioonile tungiva sooviga lõpetada Eesti Vabariigi territooriumil anneksioon, korrates seda toimingut kuni küsimuse lahendamiseni. Ka teema külmutamine on parem kui maaloovutus.”
Jyväskylä ülikooli professor Tapio Puolimatka tõdeb arvukatele teadustöödele viidates, et üldjuhul on lapsel kõige parem kasvada oma isa ja ema juures, kus ta saab tasakaalukaks arenguks mõlemast soost vanema hoolt ja kasvatust.
Tapio Puolimatka ja Illimar Toomet Diele saalis. Foto: Urmas Saard
[pullquote]See on kirjutatud väga delikaatselt ja sallivalt.[/pullquote]6. veebruaril toimus Tallinna Raekoja platsi servas asuva Hopneri maja Diele saalis tuntud kasvatusteadlase Puolimatka raamatu „Ühiskondlik eksperiment lastega” eestikeelse trükise esitlus. Raamatu tõlkis eesti keelde luterliku Märjamaa Maarja koguduse õpetaja Illimar Toomet, kirjastas Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks.
„Et sõnum jõuaks võimalikult paljude õpetajate, kasvatajate ja vanemateni, saadame raamatust vähemalt ühe eksemplari kõigile Eesti koolidele, lasteaedadele ja ülikoolidele, samuti levitame raamatut lastevanematele,” rääkis sihtasutuse juhatuse esimees Varro Vooglaid. „Oluline on meeles pidada, et lapsed on ainuke ühiskonnagrupp, mis pole suuteline ise oma huvide ja õiguste eest seisma,” selgitab Vooglaid raamatu eessõnas.
Sindi muuseumi ja naisliidu ühisel eestvõttel tähistati Tartu rahu sajandat aastapäeva linna kalmistutel ja ajaloohuviliste vestlusringis koos Kaitseväe Akadeemia muuseumi juhatajaga, kes tutvustas enda toimetatud raamatut.
Kristjan Bachman, Kaitseväe Akadeemia muuseumi juhataja. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Teenete eest Vabadussõjas autasustati Viktor Arakut II liigi 3. järgu Vabadussõja Ristiga[/pullquote]Küünlapäeva hommik üllatas tavapärasest veel niiskema ning vihmasajuse ilmaga. Loomulikult ei seganud sombune talvepäev eestlaste rahupüha tähistamist. Sindi naisliidu vaprad prouad kogunesid vihmavarjude alla Sindi vana kalmistu väravasse, et liikuda üheskoos süütama küünlaid kõigi Sindist pärit ning Sindi kalmistutele maetud vabadussõdalaste mälestuseks.
Kogunesime Sindis sündinud ja õppinud Viktor Araku hauale. Vabadussõjast võttis ta osa soomusrong „Kapten Irv“ kompaniiülemana. Teenete eest Vabadussõjas autasustati Viktor Arakut II liigi 3. järgu Vabadussõja Ristiga.
Küünlapäeval täitub peapiiskop Urmas Viilma ametisse pühitsemisest viis aastat. Sel puhul ilmub raamat „Valguse tähed“, mis koondab tsitaate ja mõtteid Urmas Viilma Toomkoguduse õpetaja ja peapiiskopi ametiaja jutlustest, karjasekirjadest, kõnedest ja artiklitest.
Urmas Viilma Kaitseväe kalmistul. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Raamat jõuab raamatupoodidesse müügile veebruarikuu alguses[/pullquote]Peapiiskop Urmas Viilma kirjutab raamatu saatesõnas: Meie ümber on palju sõnu. Keegi on sõnad vabaks lasknud ja need ümbritsevad meid kõikjal.
Kui sõnad on täiesti vabad ja nende vabastaja neile mõtet ei anna ega piire sea, upuvad üksikud sõnad sõnarohkusesse. Juhtub midagi, mida liiga ereda valguse puhul tajume pimestamisena. Sama võib juhtuda sõnadega, kui neid saab nii palju, et me ei kuule ega mõista enam midagi. Siin raamatus on kammitsetud mõtted – sõnasõelmed –, mis on paljude teiste mõtete hulgast esile tõstetud ja eraldi valgusvihku asetatud. Jutluste, kõnede ja karjasekirjade läbikaalutud sõnadest moodustunud tsitaadid saavad sõnumiteks, mis kõnetavad teisiti kui tekstimassiividesse peidetuna.
Ajaloolase Aldo Kalsi ettekanne Tartu rahu sõlmimise 100. aastapäevale pühendatud konverentsil pühapäeval, 26. jaanuaril Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus.
Aldo Kals raamatuga “Sajand Tartu rahulepingut” 1920-2020. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Artiklite kogumikus tutvustatakse annekteeritud alade ajalugu, loodust, maateadust, rahvastikku, turismi, usuelu, inimõigusi ja nn Eesti-Vene uut piirilepingut.[/pullquote]Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäeva lähenemisel tekkis soov seda teemakohase trükisega kaitsta nende vastu, kes on asunud sellest karistamatult taganema. Tulemuseks on 143-leheküljeline 35 artiklist koosnev kogumik.
2. veebruaril 1920 lõppes Eesti Vabadussõda Tartu rahulepingu sõlmimisega. Mõnedki selle koostisosadeks olevate artiklite sisu – nagu riigipiir, ootab lahendusi veel täna. Eesti rahvale ei pea selgitama, mis juhtus meie riigiga aastatel 1939-1991. Sellesse aega jääb rohkem kui poolesajandiline Nõukogude Liidu okupatsioon ja anneksioon Eestis. Okupeeritud Eestil oli riigipiiri asemel halduspiir. Seda asus meie ikestaja 1944. aasta suvel ja hiljem muutma. Eesti küljest lõigati ära Viru maakonna kolm valda ja enamus Petseri maakonnast. See moodustas Eesti Vabariigi kunagisest pindalast 5,2%.
Käesoleval nädalal ilmus Apollo raamatukaupluste müügilettidele 35 artiklist koosnev kogumik „Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020“.
Uue ajalooraamatu autorid on Aldo Kals ja Henn Põlluaas. 143 leheküljelise trükise koostamine ja avaldamine ajastati teadlikult Eesti Vabariigi ning Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud rahulepingu 100. aastapäevale.
Rahulepingu sõlmimisega 1920. aasta 2. veebruaril tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust ja lõppes Vabadussõda. Tartu rahu avas tee Eesti Vabariigi rahvusvaheliseks tunnustamiseks. Esimese ettepaneku vaherahu sõlmimiseks esitas Venemaa 25. juulil 1919. Eesti ja Venemaa rahusaatkonnad saabusid Tartusse 4. detsembril 1919, millest möödunud sadat aastat tähistati mullu üle maa paljude mälestuskogunemistega. Läbirääkimised kestsid kuni 1. veebruarini 1920, mil lepingu tekst kirjutati lõplikult sõnastatuna paberile. Eesti poolelt kirjutasid alla Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Mait Püüman, Julius Seljamaa ning kindralmajor Jaan Soots.
Pärnu Linnagaleriis Raekojas (Uus 4) avatakse reedel, 27. detsembril kell 17.00 Eesti avangardi klassiku Andres Toltsi (1949-2014) 70. sünniaastapäeva tähistav mälestusnäitus.
Andres Toltsi tööd
[pullquote]Toltsi näitusel tulevad eksponeerimisele maalid hilisemast loomeperioodist, mis tähistavad kunstniku jõudmist ülimasse stiilipuhtasse minimalismi.[/pullquote]Avamisel esitleb oma klassikutest inspireeritud luulekogu “Klassikud ja Kassikuld” Arvi Tapver. Seni pigem proosakirjanikuna esinenud autor jagab oma luulekogus maailma mõtteliselt kaheks – klassikuteks ja kassikullaks. Luulekogu “Klassikud ja Kassikuld” esitlusel vastab poeet ka võimalikele tekkinud küsimustele ja jagab autogramme.
Toltsi näitusel tulevad eksponeerimisele maalid hilisemast loomeperioodist, mis tähistavad kunstniku jõudmist ülimasse stiilipuhtasse minimalismi. Argised objektid astuvad lõuenditel dialoogi kunstniku sisemaailmaga ning tulemuseks on puhas esteetika või täiuslik harmoonia, mida Tolts kogu oma loomeaastate vältel peatumatult otsis. Lisaks on näitusel väljas kümme mustvalget, osaliselt koloreeritud litograafiat aastaist 1982-1989, millel Tolts interpreteerib talle laia tuntuse toonud maale.
XXIII üleriigilise noorte luulekonkursi “Koidulauliku valgel” peaauhinna pälvis Sindi gümnaasiumi 5. klassi õpilane Braian Kulp. Mõjuvat ja nauditavat etlemist õpetas võitjale õpetaja Eneli Arusaar.
Õpetaja Eneli Arusaar ja XXIII üleriigilise noorte luulekonkursi Koidulauliku valgel võitja Braian Kulp. Foto: Urmas Saard
Braian Kulp õpetaja Eneli Arusaare tänukirja ja peaauhinnaks saadud Lydia Koidula pildiga. Foto: Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar rõhutab, et kindlasti pole etlemine üksnes soravalt peast lugemine. Luuletaja looming tuleb viia kuulajani nõnda, et sõnad teda mõjutaksid ja pakuksid kõrvadele naudingut. Üleriigilisele konkursile pääses edasi 3. detsembril Pärnumaal saavutatud esimese kohaga. Arusaar soovib, et Braian räägiks etlemise õppimisest ise.
„Peaaegu iga päev peale kooli läksin ma õpetaja Eneli juurde harjutama. Harjumusest asusin ma alguses luuletuste lugemisel näitlema,” rääkis Braian, kes juba mitmendat aastat õpib Arusaare juhendamisel kooli näiterühmas näitlemise kunsti ja on osalenud juba reklaamfilmide rollides. „Õpetaja Eneli õpetas mulle, et näitlemine ei ole õige. Ta ütles kohe alguses, et omadus- ja asesõnu ei rõhutata. Aga minu arvates on kõige tähtsam asi luuletuses — mis õpetaja Eneli mulle õpetas — et pausid pole rea lõpus, vaid seal kus on punkt, koma, hüüu- või küsimärk. Pausid on eriti head selleks, et lasta kuulajal mõelda,” jätkas Braian selgitustega. „Mõnikord me harjutasime pimedas klassis, et saada kätte luule tunnetust. Tunnetus on tähtis, sest ilma selleta ei saa ma anda publikule edasi emotsioone. Järgmisena lugesin ma rahva ees, et harjutada silmsideme loomist. Peale lugemist oli selline ilus hetk, kus teised minu koolikaaslased hakkasid nutma.”
Sindi Tuletõrje Seltsi esimese viie aasta tegemised on üksikasjaliku põhjalikkusega paberile kirja pandud, värviliste piltidega illustreeritud ja raamatuks kokku köidetud.
Piirkonnapolitseinik Piret Dreimann lehitseb huviga äsja ilmunud kogumikku “Sindi Tuletõrje Selts 2013-2018”. Foto Urmas Saard
[pullquote]Sindi Tuletõrje Seltsi liikmed on kõik erakordselt suure südamega inimesed[/pullquote]Reedel, jõulukuu 13. päeval kogunes väike hulgake seltsi liikmeid ja nende tegevuse toetajaid Mureli ja Pohla tänava nurgal asuvasse osaliselt valminud seltsi majja, mis asub mõnekümne minuti jalutuskäigu kaugusel mõttelisest linna südamest.
Talvekuu viimasel nädalal trükitud lühikogumik “Sindi Tuletõrje Selts 2013-2018” toob esile viie aasta tegevused, statistika ja pildid. „Peame väga oluliseks meie tegevuse väärikat jäädvustamist ja just seetõttu ka selle raamatu koostasime,” rääkis seltsi liige Katariina Vaabel, raamatu peamisi koostajaid. Teabe kogumine, kirjutamine, piltide valimine ja raamatu kujundamine oli seltsi liikmete endi ühine töö. Trükikuludest võttis poole enda kanda Pajo trükikoda, 40 protsendiga toetas Tori vallavalitsus ja kümnendiku leidis selts oma vahenditest.
Mööduval aastal ilmunud isikuraamatutest väärib kindlasti tähelepanu Raadio IV vastutava toimetaja Valdo Pandi preemia laureaadi, ajalehe Postimees aasta arvamusliider 2019 ja muusiku Ivan Makarovi kirjutatud „Venelane Eestimaal. Valitud mälulüngad ja artiklid”.
Ivan Makarov, Postimehe 2019. aasta arvamusliider, konservatiivide konverentsi paneelarutelul. Foto: Urmas Saard
Foto: Jaan Lukas
[pullquote]oma rahva poolt olemine aitab kõige kindlamal moel mõista ja sallida teisi rahvaid[/pullquote]15. oktoobril 1957 sündinud Ivan Makarov on filosoofide, professor Mihhail Makarovi ja esimese Eesti naisfilosoofia doktori Aleksandra Gorjatšova poeg. Lapsepõlvekodus räägiti vene keelt. Selles, et Ivan õppis edukalt selgeks eesti keele, on oluline osa eestlastel sõpradel, eriti suur roll aga kahel õel, kelle maakodus Elva lähedal Makarovite pere suvitas. Neid aegu meenutab autor raamatus Postimehe kolumnis „Aitäh Sulle, Tädi Anni”: „Pidasime koos jõule, kuigi ma veel ei teadnud siis, mis veel jõulud on. Sealt tuli ka eesti keel ja mingi eriline tunne, mis pani mind Moskvas õppides seda kõike igatsema.”
Raamatust on lugeda ka Ivan Makarovi lapsepõlve ja noorusaastate kohtumisi Tartu Tähtvere linnaosas elanud keeleteadlase, soome ugri keelte uurija professor Paul Aristega ja õigusteadlase Leo Johann Leesmentiga, aga ka hilisem koostöö kirjanik Rudolf Rimmeli, musikute Urmas Alenderi, Gunnar Grapsi ja teiste tuntud eesti loomeinimestega. Rudolf Rimmelile ja Urmas Alenderile on Makarov pühendanud ka eraldi leheküljed.
