Fotogalerii
Pärnu Kirjandusfestival, mida mullu Pärnu linna kultuuripreemiaga pärjati, toimus taas. Sedakorda siis Koidula muuseumi asemel Koidula pargis.
Loe edasi: PÜHAPÄEVAL PEETI TEIST PÄRNU KIRJANDUSFESTIVALI
Võidupüha eel jõudis lugejani kirjaniku Ilmar Vananurme Võru trükivärvi järgi lõhnav ajalooline romaan „Petserimaa taevahelgid“ (128 lk).
Loe edasi: PETSERIMAA ROMAAN ÕPETAB AJALUGU TUNDMA
Kirjastuse Ilmamaa avaldatud Matti Pätsi mälestusteraamat „Lapselapsest vanaisaks“ köidab tähelepanu autori erakordselt hea mälu poolest, milles võis kõhklematult veenduda igaüks, kes tuli pühapäeval, 5. juunil, Tallinna Botaanikaaia Palmimajja kohtuma Eesti esimese presidendi pojapojaga.
Loe edasi: PALMIMAJAS KOHTUTI MATTI PÄTSI JA TEMA MÄLESTUSTERAAMATUGA
Kirjastus Ilmamaa on avaldanud Matti Pätsi sulest mälestusteraamatu „Lapselapsest vanaisaks“. Raamat torkab silma autori erakordselt hea mälu poolest. Matti Päts meenutab oma varast lapsepõlve Tallinna vanalinnas Kohtu tänaval – ühe katuse all Soome saatkonnaga. Samuti suvist elu vanaisa Konstantin Pätsiga Kloostrimetsa talus, aga ka Oru lossis.
Loe edasi: MATTI PÄTS EUROOPA AIAS
Piret Tali vaatleb oma järgmise raamatuga sama põnevalt Tallinna linnaosa läbi lähiajaloo kuni tänaseni välja nagu ta tegi seda mõni aeg tagasi „Minu Pärnuga” oma sünnilinna kirjeldades.
Loe edasi: PIRET TALI ESITLEB KALAMAJA PÄEVADEL „MINU KALAMAJA”
Rahvarõivakorüfee Reet Piiri tutvustab uues raamatus „Rahvarõivas on norm“ Eesti rahvarõivaid, mida kanti 19. sajandil ja 20. sajandi esimestel kümnenditel.
Loe edasi: ILMUNUD ON MAHUKAS RAHVARÕIVARAAMATArvamus
Heino Laiapea
EV100 sarjas ilmunud raamat “Eesti Põllumajanduse 100 aastat” annab tasakaaluka ja tervikliku ülevaate meie põllumajandusest ja maaelust. Kui tavaliselt paljudes kaasaja ajaloolaste raamatutes ei peeta 1940.-1990. Eesti riigi ajalooks ja libisetakse sellest üle või iseloomustatakse nendel aastakümnetel tehtut halvustavalt tendentslikult, siis agraarajaloolane Tiit Rosenberg on käsitlenud kõiki perioode nii mahuliselt kui sisuliselt võrdselt.
Loe edasi: RAAMAT „EESTI PÕLLUMAJANDUSE 100 AASTAT”Repliik Olev Remsu raamatuarvustusele
22. oktoobri Postimehes kirjutab kirjanik ja kriitik Olev Remsu artiklis „Raamat, mis ülendab hinge”, et mäletab kaugest ülikooliajast pimedat ajalooüliõpilast, keda kursusevennad juhtisid loenguile, seminari, raamatukogusse, kohvikusse ja ka mujale.
Loe edasi: OLEV REMSU KIIDAB ALDO KALSI RAAMATUT „KAKS ELU”Fotogalerii
Täna avati Pärnu Ranna raamatukogus Õnne Piiri näitus maalidest, mis illustreerivad paarkümmend päeva tagasi Siiri Metsamägi ja kunstniku ühistöös ilmunud raamatut „Tiibade sirutus”. Näitus jääb avatuks kogu oktoobri kuu.
Loe edasi: „TIIBADE SIRUTUS” ÕNNE PILTIDEGA RANNA RAAMATUKOGUS
Kirjastus Petrone Print esitleb pühapäeval, 15. augustil uut raamatut Kihnu muuseumis, kus pannakse kohalike pillilaste esinemisega püsti pisike pidu ja särama äsja ilmunud „Minu Kihnu”.
Loe edasi: MARE MÄTASE „MINU KIHNU”
Sotsiaalmeedia vahendusel on olnud juba mõnda aega märgata, et pärnakad Siiri Metsamägi ja Õnne Piiri kavatsevad ühiselt kaunite piltidega illustreeritud luuleraamatut ilmutada. Palusin Siirit käsilolevat tegemist pisut avada.
Loe edasi: SIIRI JA ÕNNE ÜHINE „TIIBADE SIRUTUS”
Homme, 10. aprillil tähistab Pärnu linn oma 770. aastapäeva ning sel puhul ilmub trükist kunstikogumik „Pärnu Eesti kunstis 2“.
Loe edasi: PÄRNU 770. AASTAPÄEVAKS ILMUB „PÄRNU EESTI KUNSTIS 2”Arvustus
Arvustus
„Anastasia seksiraamat” kõneleb seksist ja pisut maagiastki, sest Nastja – mõnikord ka Nõid Nastja – sõnul on maagia ja seks väga lähedalt seotud. Nastja meelest pole võimalik seksi olemust maagiaalaste teadmisteta mõista. Mõlemad on võimsad jõud ja toimivad energeetiliselt.
Loe edasi: ILMA TABUDETA „ANASTASIA SEKSIRAAMAT”
Ida-Virumaal elaval ja Vooremaaga juurtega ning hingeliselt seotud kirjanik Anneli Lamp sai tänavusel aastal iseäranis tuntuks raamatuga „Introverdi kaitseala.” Kaitseala on Anneli Lambi jaoks ka üldistav mõiste – keskkond, mida ta enda jaoks vajab. Külauudiste külalisena rääkis ta sellest, kuidas seda kaitseala oleks võimalik endale luua. Samuti rääkis ta oma vanematest, siduvatest joontest ja teemadest oma raamatutes, ettevalmistusest jõuludeks.
Loe edasi: KIRJANIK ANNELI LAMP: PAREMAD KINGITUSED ON RAHU, VAIKUS JA ARMASTUS
See oli täpselt paar nädalat tagasi, kui tegin hommikul harjumuspärase käigu postkasti juurde. Kogu postkasti täitis ootamatu üllatusena täies pikkuses, laiuses ja sügavuses kopsakas panderoll – saadetis, mille saabumisest polnud eelnevalt aimu. Pakendit avades ilmus nähtavale kvaliteetpaberile trükitud mälestusteraamat „Kaks elu”, autor Aldo Kals.
Loe edasi: ALDO KALSU „KAKS ELU”
Reedel, 16. oktoobril algusega kell 11 toimub Tartus Jaani kirikus mälestusjumalateenistus, millega tähistatakse ajalehe Eesti Kirik väljaandmise 30.aastapäeva. Selle raames tänab Eesti Evangeelne Luteriusu Kirik Petserimaa Suveülikooli ja Tartu Rahu Põlistamise Seltsi nende poolt Eesti luteriusu kirikutele kingitud artiklite kogumiku „Sajand Tartu rahulepingut 1920–2020“ eest.
KU päevatoimetaja
Läinud laupäeval Kadriorus toimunud Kirjandustänava festivalil tegi Eesti Rahvusraamatukogu esmakordselt katset kirjandusliku pihitooli algatusega. Päeva jooksul said soovijad eralduda festivalimelust eesriietega varjatud nurgakesse ja vestelda anonüümselt kirjanikega.
Loe edasi: Pildigalerii: KIRJANDUSTÄNAVAL VÕIS KIRJANIKELE PIHTIDA
Jõgevamaal on pikaajaline traditsioon 1. septembril esmakordselt kooliteed alustanud lapsed Palamuse Muuseumisse kutsuda ja nendele seal aja- ja eakohane raamat kinkida. Tänavu kingitakse Kätlin Kaldmaa raamat “Ajalend “. Möödunud nädalal oli kirjanik oma raamatut ise Palamusel esitlemas ja vastas meelasti ka portaali Külauudised küsimustele.
Loe edasi: PALAMUSEL RAAMATUT ESITLENUD KÄTLIN KALDMAA: „LAPS ON LAPS, MIS AEG KA PRAEGU POLEKS”
Raamatut esitletakse virtuaalselt Facebooki kaudu otse Vilniusest teisipäeval, 12. mail kell 18. “Kas on veel mõnda eestlasele nii lähedast, ent samas kauget riiki nagu Leedu?” küsib autor. “Leedu on justkui meie naaber, ent sama hästi võiks see asuda teisel pool maakera, sest teame seda pealiskaudselt, mõne üksiku koha ja paari kuulsa sportlase järgi. Kujutlesin end elamas ükskõik millises eksootilises kohas, kuid mitte Leedus. Pole seal ju miljonilinnu, ei palme ega mägesid, ühtegi saart ja isegi merd eriti mitte.”
Vahar võrdleb Leetu elama asumist küllaminekuga naabrile, keda oled seni kohanud ja teretanud trepikojas, ent kelle nimegi sa ei tea. Jääb üle vaid autoriga nõustuda ja raamatu abil Leedut paremini tundma õppida. Mis keeles nendega rääkima peaks? Kumb on suurem kartulirahvas, kas eestlased või leedulased? Kuidas leedulased lapse saavad? Kas neil on eestlaste kohta ka anekdoodid olemas? Neile ja paljudele teistele küsimustele saame “Minu Leedust” vastused.
Möödunud nädalal kõlasid Kuku raadio saates “Järjejutt” raamatu katkendid ja neid saab ka järele kuulata.
KU päevatoimetaja
Vabahärra sündis 1720. aasta 11. mail Saksamaal Bodenwerderis ja lahkus siit ilmast 1797. aasta 22. veebruaril samas asukohas. 18. sajandi kolmekümnendatel astus 17-18-aastane noorhärra Vene armeesse ja sõdis Musta mere põhjarannikul platseerunud osmanite vastu. Kuus ilusat aastat veetis parun ühes oma abikaasa Jacobine’ga vanal Liivimaal Vidzemes Dunte mõisas.
Loe edasi: MÜNCHAUSENI JUUBELIPÄEVAL MÕTETEGA MUUSEUMIS JA VEIDRATEL LUGUDEL
[pullquote]EPÜ oli Eesti Pimedate Ühingu lühend. “Fon” tuleneb aga kreekakeelsest sõnast “phono” – heli.[/pullquote]Sel ajal vaid helivariandis ajakirja hakati välja andma tollase Eesti NSV Pimedate Ühingu helistuudios. Väljaandmist jätkas helistuudiost moodustatud sihtasutus. Alates 2004. aastast, kui Eesti Hoiuraamatukogu koosseisus loodi Eesti Pimedate Raamatukogu, on ajakirja väljaandmine üks selle töölõike.
Esimene heliajakiri oli selle aja kombe kohaselt pühendatud Lenini 100. sünniaastapäevale. Lisaks tähtpäevajuttudele kõneldi Pimedate Ühingu tollase Tallinna Õppe-Tootmiskombinaadi tööst ja Tartu kombinaadi ajaloo uurimisest. Kuulamiseks pakuti Tallinna kombinaadi segakoori laule. Heliajakirjas oli intervjuu Tartu pimeda viiuldajaga, mille lõpetas tema mängitud pala. Tutvustati ka kombinaatide kehakultuurikollektiivide ülesandeid.
[pullquote]Hardo Aasmäe ja Anto Raukas juhivad tähelepanu Narva jõe hüdroressursiga seonduvale.[/pullquote]Saatesõnas seisab: “Jääb kõlama tõdemus, et Eesti Vabariik ei tohiks leppida Venemaa Föderatsiooni ülekohtuga. Tuginedes rahvusvahelisele õigusele ja Tartu rahulepingule, tuleb taastada Eesti Vabariigi territoriaalne terrviklikkus ning annekteeritud aladel elavate Eesti Vabariigi kodanike ja nende järglaste inimõigused /…./ Selleni jõudmiseks tuleks denonsseerida 18. veebruaril 2014 välisministrite poolt allkirjastatud piirileping ja esitada ametlik noot Venemaa Föderatsioonile tungiva sooviga lõpetada Eesti Vabariigi territooriumil anneksioon, korrates seda toimingut kuni küsimuse lahendamiseni. Ka teema külmutamine on parem kui maaloovutus.”
[pullquote]See on kirjutatud väga delikaatselt ja sallivalt.[/pullquote]6. veebruaril toimus Tallinna Raekoja platsi servas asuva Hopneri maja Diele saalis tuntud kasvatusteadlase Puolimatka raamatu „Ühiskondlik eksperiment lastega” eestikeelse trükise esitlus. Raamatu tõlkis eesti keelde luterliku Märjamaa Maarja koguduse õpetaja Illimar Toomet, kirjastas Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks.
„Et sõnum jõuaks võimalikult paljude õpetajate, kasvatajate ja vanemateni, saadame raamatust vähemalt ühe eksemplari kõigile Eesti koolidele, lasteaedadele ja ülikoolidele, samuti levitame raamatut lastevanematele,” rääkis sihtasutuse juhatuse esimees Varro Vooglaid. „Oluline on meeles pidada, et lapsed on ainuke ühiskonnagrupp, mis pole suuteline ise oma huvide ja õiguste eest seisma,” selgitab Vooglaid raamatu eessõnas.
Loe edasi: DIELI SAALIS TUTVUSTATI SOOME TEADLASE RAAMATUT “ÜHISKONDLIK EKSPERIMENT LASTEGA”
[pullquote]Teenete eest Vabadussõjas autasustati Viktor Arakut II liigi 3. järgu Vabadussõja Ristiga[/pullquote]Küünlapäeva hommik üllatas tavapärasest veel niiskema ning vihmasajuse ilmaga. Loomulikult ei seganud sombune talvepäev eestlaste rahupüha tähistamist. Sindi naisliidu vaprad prouad kogunesid vihmavarjude alla Sindi vana kalmistu väravasse, et liikuda üheskoos süütama küünlaid kõigi Sindist pärit ning Sindi kalmistutele maetud vabadussõdalaste mälestuseks.
Kogunesime Sindis sündinud ja õppinud Viktor Araku hauale. Vabadussõjast võttis ta osa soomusrong „Kapten Irv“ kompaniiülemana. Teenete eest Vabadussõjas autasustati Viktor Arakut II liigi 3. järgu Vabadussõja Ristiga.
Loe edasi: TARTU RAHU AASTAPÄEVAL SINDI KALMISTUTEL JA MUUSEUMIS
[pullquote]Raamat jõuab raamatupoodidesse müügile veebruarikuu alguses[/pullquote]Peapiiskop Urmas Viilma kirjutab raamatu saatesõnas: Meie ümber on palju sõnu. Keegi on sõnad vabaks lasknud ja need ümbritsevad meid kõikjal.
Kui sõnad on täiesti vabad ja nende vabastaja neile mõtet ei anna ega piire sea, upuvad üksikud sõnad sõnarohkusesse. Juhtub midagi, mida liiga ereda valguse puhul tajume pimestamisena. Sama võib juhtuda sõnadega, kui neid saab nii palju, et me ei kuule ega mõista enam midagi. Siin raamatus on kammitsetud mõtted – sõnasõelmed –, mis on paljude teiste mõtete hulgast esile tõstetud ja eraldi valgusvihku asetatud. Jutluste, kõnede ja karjasekirjade läbikaalutud sõnadest moodustunud tsitaadid saavad sõnumiteks, mis kõnetavad teisiti kui tekstimassiividesse peidetuna.
