PIMEDATE AJAKIRJA POOLSAJAND

Nägemispuudega inimestest kirjutav-rääkiv ajakiri Epüfon hakkas ilmuma pool sajandit tagasi. Äsja lugejate-kuulajateni jõudnud ajakirja järjenumber on 300.

Üleval vasakult lintmagnetofon, kassetipaljundaja ja CD-de paljundusrobot, all kassettmagnetofon ja DAISY-pleier. Silva Paluvitsa fotokollaaž
Üleval vasakult lintmagnetofon, kassetipaljundaja ja CD-de paljundusrobot, all kassettmagnetofon ja DAISY-pleier. Silva Paluvitsa fotokollaaž

[pullquote]EPÜ oli Eesti Pimedate Ühingu lühend. “Fon” tuleneb aga kreekakeelsest sõnast “phono” – heli.[/pullquote]Sel ajal vaid helivariandis ajakirja hakati välja andma tollase Eesti NSV Pimedate Ühingu helistuudios. Väljaandmist jätkas helistuudiost moodustatud sihtasutus. Alates 2004. aastast, kui Eesti Hoiuraamatukogu koosseisus loodi Eesti Pimedate Raamatukogu, on ajakirja väljaandmine üks selle töölõike.

Esimene heliajakiri oli selle aja kombe kohaselt pühendatud Lenini 100. sünniaastapäevale. Lisaks tähtpäevajuttudele kõneldi Pimedate Ühingu tollase Tallinna Õppe-Tootmiskombinaadi tööst ja Tartu kombinaadi ajaloo uurimisest. Kuulamiseks pakuti Tallinna kombinaadi segakoori laule. Heliajakirjas oli intervjuu Tartu pimeda viiuldajaga, mille lõpetas tema mängitud pala. Tutvustati ka kombinaatide kehakultuurikollektiivide ülesandeid.

Nime sai ajakiri aastal 1980. EPÜ oli Eesti Pimedate Ühingu lühend. “Fon” tuleneb aga kreekakeelsest sõnast “phono” – heli.

Ajakirja teemade valik, mõttearendused ja sõnakasutus on muutunud koos ühiskonna arenguga. Seitsmekümnendatel aastatel räägiti Epüfonis palju Pimedate Ühingu ettevõtete töösaavutustest. Kaheksakümnendate lõpul hakati käsitlema lahendamist vajavaid probleeme. Pärast Eesti taasiseseisvumist, kui enamik nägemispuudega inimesi kaotas töö, muutus heliajakiri murederohkemaks. Viimastel aastatel on lisandunud enam uut infot.

Sajanda numbrini jõuti 1996. aastal. Selles kajastati Eesti Pimedate Liidu 75. aastapäeva tähistamist ning tutvustati liidu ajakirja “Valguse Kaja” ja kaht pimedate ajalooraamatut. Ajakirja 150. number ilmus aastal 2005. Paljude käsitletud teemade hulgas tutvustati kaht puuteraamatut ja Eesti Televisiooni saatesarja “Puutepunkt” ning anti teada, et Tallinna Heleni koolis hakkasid õppima ka nägemisliitpuudega lapsed. Kümme aastat tagasi valminud 200. numbris kirjutati Kuressaares pimedate raamatukogu korraldatud lugejate konverentsist ja Tartus toimunud nähtamatust näitusest. Viie aasta eest ilmunud 250. numbris käsitleti sotsiaalteemasid ja kirjutati rahvusvahelisest nägemispuudega inimeste kunstinäitusest “Art Senses Estonia 2015”. Tänavuses märtsinumbris edastati eriolukorra infot, vahendati pimeda külalise muljeid Ugalas toimunud presidendi vastuvõtust ja tutvustati kirjeldustõlke loomist ning teenuseid vähenenud töövõimega inimestele.

Poole sajandi kestel on muutunud ka helikandjad ning salvestus- ja kuulamisseadmed.

Esimesest heliajakirjast valmistati kaks magnetofonilintidel koopiat. Üks saadeti Tallinna ja teine Tartu kombinaati, kus neid traathäälingu vahendusel kuulati ja pärast seda raamatukogudest kodus kuulajatele laenutati. Kaheksakümnendate aastate teisel poolel võeti kasutusele kassetid. Algul salvestati heliajakirja neljarajaliselt ja tavalisest kaks korda väiksema kuulamiskiirusega. Neid kassette sai kuulata vaid eriliste magnetofonidega. 1996. aastal jõuti tavapärase salvestusviisini. Kassettidel heliajakirja hakati lugejatele postiga saatma. Esimese tavapärase salvestusega kassettidel Epüfoni eksemplaride arv ulatus üle kuuekümne ja see hakkas aastast aastasse suurenema. Alates 2009. aastast salvestatakse mittetagastataval ajakirjanduse plaadil postiga lugejateni jõudev Epüfon DAISY (Digital Accessible Information System) standardis. See võimaldab DAISY-pleieriga kuulamisel liikuda artiklite alguseid pidi, valitud pikkusega ajavahemike järgi või fraaside kaupa. Alates 2017. aastast antakse ajakirja välja sünteeskõnes. Tiraaž on praegu ligi 200.

Osa lugejaist kasutab võimalust Epüfoni kuulata või alla laadida Veebiraamatukogust, milles on heliraamatud, -ajakirjad ja elektroonilised teavikud. Selles on lisaks Epüfoni helivariantidele ka tekstiversioonid, mida saab lugeda arvutil ekraanilugeja või suurendustarkvaraga.

Priit Kasepalu
Eesti Pimedate Raamatukogu teabejuht