Silt: festival

Värskas on tulemas vokaalansamblite festival

Pühapäeval, 1. aprillil kell 13 on kõik muusikahuvilised oodatud Värskasse kultuurikeskuses toimuvale kolme maakonna vokaalansamblite festivalile.

Esinevad kollektiivid Võru-, Valga- ja Põlvamaalt. Vokaalansamblid peavad esitama kaks laulu, millest üks on võimalusel rahvalaulu töötlus. Lisaks sellele peab üks esitatavatest lauludest olema ilma instrumentaalsaateta.
Žürii valib ülesastujate seast välja parima nais-, mees- ja segaansambli, eakate ja noorte ansambli ning parima rahvalaulu töötluse. Traditsioonide kohaselt valitakse välja parim ansambel, kellele kuulub rändkarikas.
Festivali külalisesinejaks on Pärnumaal tegutsev vokaalansambel Greip, mille repertuaar koosneb väga eriilmelistest lugudest – kavas on nii rahulikke ballaade, kui ka hoogsat rokkmuusikat, pop- ning folktöötlusi ja omaloomingut.
Sissepääs on tasuta. Üritust toetavad Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa Ekspertgrupp ja Põlvamaa Omavalitsuste Liit.

Allikas: Värska Kultuurikeskus

Värskas on pühapäeval vokaalansamblite festival

Värska kultuurikeskus

Pühapäeval, 1. aprillil kell 13 on kõik muusikahuvilised oodatud Värska kultuurikeskuses toimuvale kolme maakonna vokaalansamblite festivalile.

Esinevad kollektiivid Võru-, Valga- ja Põlvamaalt. Vokaalansamblid peavad esitama kaks laulu, millest üks on võimalusel rahvalaulu töötlus. Lisaks sellele peab üks esitatavatest lauludest olema ilma instrumentaalsaateta.

Žürii valib ülesastujate seast välja parima nais-, mees- ja segaansambli, eakate ja noorte ansambli ning parima rahvalaulutöötluse. Traditsiooniliselt valitakse välja parim ansambel, kellele kuulub rändkarikas 2012. aastaks.

Festivali külalisesinejaks on Pärnumaal tegutsev vokaalansambel Greip, mille repertuaar koosneb väga eriilmelistest lugudest: kavas on nii rahulikke ballaade, kui ka hoogsat rokkmuusikat, pop- ning folktöötlusi ja omaloomingut.

Sissepääs on tasuta. Üritust toetavad Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp ja Põlvamaa omavalitsuste liit.

Lisainfo: Jane Priks, Värska Kultuurikeskuse kunstiline juht, tel.529 1619, e-mail kultuurikeskus@verska.ee

Üle-eestimaaline puuetega inimeste 17. kultuurifestival toimub suvel Viljandis

Saaremaa Puuetega Inimeste Koja ansambel Viu tunnistati 2010. aastal toimunud kultuurifestivalil parimaks. Allikas: meiemaa.ee

Vabariiklik puuetega inimeste XVII kultuurifestival toimub 9.-10. juunil Viljandi Maagümnaasiumis. Festivalile ootame kõiki üksikesinejaid ja taidluskollektiive, kus osalevad puudega inimesed. Festivali kava pikkuseks on kollektiivile 20 – 30 min,  üksikesinejatele kuni 10 min. Festivali ajal on võimalik korraldada käsitööde või kunstiesemete näitust ja müüki, millest palume korraldajaid eelnevalt informeerida.

Majutus on soovijatele Männimäe külalistemajas, hostelis Oma Kodu ja Vana-Võidu ühiselamus. Osalustasu toitlustuseks on 3 eurot (toidukord  inimese kohta), mis tuleb tasuda Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukoja a/a 10302007138003. EÜP hiljemalt 4. juuniks. 

Festivalil osalemiseks esitada registreerimisleht 1. juuniks Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukojale, Posti tn 20, Viljandi 71004 või e-postiaadressil: kimmel@hot.ee.

Esinemisajad ja muu vajaliku informatsiooni teatame hiljemalt 6. juuniks.

Kõik festivaliga seotud küsimused, soovid ja ettepanekud esitada festivali projektijuhile Urve Kimmelile kimmel@hot.ee või telefonil: 5661 8546. 

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukoda

Kuus päeva ja kolmteist sündmust – Eesti Muusika Päevade festival

Eesti uue muusika tippfestivali Eesti Muusika Päevad korraldajad teatavad, et festivali detailne kava on tänaseks paigas ja veebilehel nähtav. 19.-24.märtsil 2012 Tallinna kontserdipaikades eesti heliloojate koorekihi värsket loomingut tutvustav festival kestab kuus päeva ning mahutab kavasse kolmteist erilist muusikasündmust. Nende hulgas on uudisteostega kontserdid, kultuuriteemaline arutelufoorum, hilisõhtused kontserdid ja peod, audiovisuaalse kunsti sündmused, muusikateater jne.

Eesti Muusika Päevade peateema on tänavu “Eesti muusika bändiga”, mis tähendab, et tähelepanu all on heliloojate ja uue muusika ansamblite üksteisest sõltuv suhe. “Huvi pärast lugesime uue muusika ansamblid festivali kavas kokku ja saime ootamatult suure arvu “bände”,” loetles
festivali kunstiline juht Timo Steiner.

Festivali produtsendi Riin Eensalu sõnul on Eesti Muusika Päevade kava läbi aegade soovinud esile tuua eesti heliloojate loomingut ning võimaldada heliloojatel oma loomingulisi unistusi täide viia. “Olles Eestis suurim uute heliteoste tellija ja platvorm meie riigi heliloojate loomingule, püüame festivali kavas alati näidata Eesti kaasaaegset muusikat kogu oma värvikirevuses. Lisaks traditsioonilistele kontsertidele on programmis sündmusi, kus muusika kohtub kunsti, kino ja teatriga. Peame vajalikuks näidata kaasaaegses heliloomingus olulisi tendentse, käia ajaga kaasas, võib-olla isegi olla ajast ees ning tekitada avalikku arutelu heliloomingu ja muusikavaldkonna teemadel. Ja muidugi püüame leida vastust küsimusele, milline on helilooja roll tänapäeva ühiskonnas ning milline hakkab see olema tulevikus.”

Kokku saab Eesti Muusika Päevade ajal kuulata üle 70 helilooja muusikat. Nende hulgas leidub väga tuntud nimesid (nt Erkki-Sven Tüür, Rein Rannap, Ester Mägi, Tõnu Kõrvits) ja uue muusika ringkonnas aina hinnatumad tegijaid (Tatjana Kozlova, Mirjam Tally, Páll Ragnar Pálsson). Ent kuuleb muusikat ka noorema põlvkonna heliloojatelt, tudengitelt ja päris õpilastelt, kes parasjagu leiavad end heliloojana.
Täiendav informatsioon: www.helilooja.ee/emp/

Otepääle kerkib jääst kontserdilava

Veebruari lõpus ehitatakse Otepääle jääst kontserdilava koos pinkidega ning seal toimub esimene Leigo Jäämuusika. Leigo Jäämuusika kontserdisaaliks on Otepää kesklinna paigaldatav ca 150 inimest mahutav telk, mille sisse ehitatakse jääst kontserdilava ning jääst pingid. Samuti on kõik dekoratsioonid ja rekvisiidid teemakohased. Jäises „kontserdisaalis“ saab olema ka jääst ehitatud baar, kus pakutakse teemakohaseid, soojendavaid jooke. Kontserdi korraldamisel ning saali sisustamisel on arvestatud, et soojalt riietunud publikul ei peaks külm hakkama.
23. – 26. veebruarini toimuvad igal õhtul ajutises jää-kontserdisaalis kontserdid, mille vaheajal viiakse läbi tule ja jääga seotud rituaale. Kontserdi pikkuse ja kontserdisaali sisustuse juures on arvestatud sellega, et publik ei peaks külmetama.
23. veebruaril saab tunda vene talve hõngu, sest vene romansse esitavad sopran Olga Zaitseva ja metsosopran Maria Kondratjeva. Eesti Vabariigi aastapäeva õhtul saab kuulda Birgit Varjuni ning 25.veebruaril esineb Luisa Värk. Kontserdid algavad kell 19 ja kestavad orienteeruvalt tund aega.
Pühapäeval, 26. veebruaril toimub jääfestivali Perepäev, kuhu on oodatud pisem publik. Perepäevale ootame külalisi kas kella 12ks või kella 13ks, et veeta tund aega Jääprintsessi seltsis ning vaadata tantsuesitusi tulegrupilt Flameo.

Ootame huvilisi Leigo Jääfestivalile! Osta pilet Piletilevist www.piletilevi.ee, Otepää Külastuskeskusest või telli maili teel leigo@leigo.ee. Kohtade arv on piiratud, kontserdisaal mahutab vaid kuni 150 külalist.

Allikas: leigo.ee

Pärnu Jääfestival korraldab jääarhitektuuri workshopi

Üllar Kallau ja Rait Pärg. Foto: Urmas Saard

6.-10. veebruarini toimub Pärnus jää-arhitektuuri workshop, kus on võimalik tutvuda tavapäratu ehitusmaterjali jää ja lumega. Workshopi ajal ehitatakse Pärnu arhitektide kavanditele toetudes valmis jäälinn, mis koosneb kaheksast eri funktsiooniga ruumiosast.

Loe edasi: Pärnu Jääfestival korraldab jääarhitektuuri workshopi

Laupäeval kulmineerub “Tule ja Jää Pidu 2012”

Laupäeval, 21. jaanuaril kell 17 süüdatakse Tallinnas Shnelli tiigi ääres Toompargis taas tuleskulptuurid. Tuleskulptuuride I Maalimameistrivõistlused 2011. aastal tekitasid suurema huvi tuleskulptuuride vastu ka Eesti enda kunstnikeringkondades. See annab võimaluse korraldada maailmameistrivõistluste jätkuks I Eesti Tuleskulptuuride Mesitrivõistlused.

23.jaanuaril 18.00 avatakse Kadriorus Luigetiigi ääres Hiina Uusaasta Pidustuste raames suur Vesidraakoni jääkuju. Draakoni juures ootab kõiki soovide karikas.

Shnellis lähevad võistlustulle 7 meeskonda ja tööd:
Elo Liiv ja Kristiina Saks „Sisemine hääl“
Grete Veskiväli ja Joel Villem „Tulesfäär“
Põvvat Kama ja Bruno Lillemets „Tiivuline“
Lauri Tamm ja Eva-Leena Mikson „Draakon“
Jana Paju ja Kaspar Rannaääre „Kikerherned“
Gert Eberhart ja Karl Kristjan Videvik „Päikeseratas“
Sander Viilmaa ja Hellen Kruus „Kolm siili“
Loe edasi: Laupäeval kulmineerub “Tule ja Jää Pidu 2012”

Tartus toimub kolmas rahvusvaheline graafikafestival

Homme algab ja kuni 21.jaanuarini kestab Tartus rahvusvaheline graafikafestival. Näituste asukohtade ja teemadega saab tutvuda siin.

Graafkanäituste formaat on nihkunud Suurelt priskeltsponsoreeritud uhketes muuseumides peetavatelt akadeemilistelt paraadnäitustelt tagasi kunstnike isikliku initsiatiivi ja aktivismi radadele. Viimase paarikümne aasta kestel on graafika piire püütud kombata nii elektroonilise kujutuse, fotograafia, kontseptuaalselt defineeritud kunstiteose paljundatavuse ja muu modernistliku vormiuuenduse hämaraegadest pärit abrakadabraga. Vastupidiselt  „gurude“ poolt oodatule on graafika jäänud siiski igaühe eneseväljenduseks-avalduseks. Seda eriti tingimustes, kus traditsioonilised riiklikud- ja kommertsmeediakanalid muutuvad üha formaalsemateks „elukajastajateks“. Elektroonilises meedias vohav nn. kommentaariruum on  aga ühelt poolt ilmselgelt pätistunud, teisalt aga tugeva riiklike struktuuride poolt igatsetud tsensuuri ja järelvalve mõnusas patiseisus. Meediaärikad muidugi hõõruvad käsi, pappi tilgub edasi. Ainsaks võimaluseks tõeliselt vabaks meediaks ongi paraku gutenbergiaegne graafika, mis on tänapäeval väljapääsuks isegi siis, kui kõik muud alternatiivid kaovad.  Loe edasi: Tartus toimub kolmas rahvusvaheline graafikafestival

Improfestival kutsub noori impoviseerima

4.-7. jaanuaril toimuva Noorte Improfestivali 2012 raames on noortel ja noortega töötavatel inimestel võimalik osaleda improvisatsioonilise teatri õpitubades. Action-teatri õpituba juhendab eesti lavastaja, näitleja, näitekirjanik ning ainus litsentseeritud action-teatri õpetaja Eestis – Andres Noormets. Improteatri õpituba juhendavad Eesti Improteatri näitlejad Kati Ong ja Maarius Pärn.

Improvisatsiooniline on teater, mis sünnib ilma käsikirjata just siin ja praegu. Õpitubade eesmärgiks on arendada osalejate loovust, tõsta enesehinnangut, suurendada koostööoskust, lahenduskesksust ja esinemisjulgust. Õpitubade tutvustus ja täpsem ajakava on üleval siin. Festivali viimasel päeval on kõik huvilised oodatud õpitubade avatud esitlustele.

Lisaks õpitubadele toimub festivali raames Lille majas muudki improvisatsioonilist:
5. jaanuaril kell 18.00 improvisatsiooniline kokkamisõhtu saksa vabatahtliku Kirstine Neuhausiga
6. jaanuaril kell 18.00 kohtumisõhtu Andres Noormetsaga: lavastajaga vestleb näitleja Erni Kask
7. jaanuaril kell 12.00 action-teatri õpitoa avatud esitlus
7. jaanuaril kell 16.00 improteatri õpitoa avatud esitlus

Osalemine õpitubades on tasuline. Kohtumisõhtu, kokkamine ja õpitubade esitlused on tasuta. Improvisatsioonilisele kokkamisõhtule palutakse eelregistreeruda: Mare-Liis Klimberg, tel 7361 690 või 5303 7733, e-kirjaga mare-liis.klimberg@raad.tartu.ee

Festivali toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Tuleval nädalal peetakse Tartus traditsioonilise tantsu festivali

5. Tartu traditsioonilise tantsu festival teemaks on Eesti rahvatantsud. Festival saab teoks 29.-30. oktoobril Tartus
Tiigi seltsimajas.

Huvilised saavad põhjaliku ülevaate tantsudest, mida tavatseti tantsida Eesti külapidudel 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses. 21. sajandi alguseni on paljud nendest tantsudest olnud armsad eestlaste jaoks. Oleks hea, kui nii mõnedki unustatud rahvatantsud ärkaksid oma uuele elule. Õpitoad pakuvavad selleks palju võimalusi ja äratundmisrõõmu.

Kontserdid ja õpitoad toimuvad Tiigi seltsimaja suures saalis 2. korrusel. Seekord on ka keldrisaal rahvamuusikasõprade päralt, seal saab samuti pilli mängida ja tantsida.
Olete oodatud lustima ja õppima!

Ajakava Loe edasi: Tuleval nädalal peetakse Tartus traditsioonilise tantsu festivali

TriaLogos – festival mõtlevale inimesele!

Ajavahemikul 19.-22. oktoober toimub järjekordne festivalisessioon. Seekord teemal PEREKOND. Kogu heaoluühiskond, eriti aga Eesti, elab eksperimentide ajastul. Kahtluse alla on seatud praktiliselt kõik, mis ühte rahvuskultuuri on ajaloos alal hoidnud. Alates mõtteviisist, religioonist, kunstiloomingust, haridusest, tervishoiust ning lõpetades majanduse ja meelelahutusega – kõigis eluvaldkondades muutub kõik enne, kui muutuste viljad küpsevad ja tunnistust annavad, kas tegemist on hea või halva asjaga. „Hinnake puud tema viljadest!“ ütleb õpetussõna. TriaLogos kutsub hetkeks aega maha võtma ning vaatlema, mis toimub seespidiselt ja ümberringi.

Teema PEREKOND on väga mitmekihiline: on ju mõttekaasluses tihtipeale tugevam side kui füüsilises kooselus. Ka meistrite tsunft sarnaneb perekonnale, kus ametioskust põlvest põlve edasi pärandatatakse. Perekonna all on tänini mõistetud keskkonda, mille kaudu maailm uueks luuakse. Seda nii vaimses kui füüsilises mõttes. Kui see keskkond saab rikutud ja oma funktsiooni ei täida, ei ole inimkonnal tulevikku. „Ja mis sellest!“ ütlevad paljud…

Festivalil esinevad loengutega piiskop Philippe Jourdan (Eesti) , Narva piiskop Laatsarus (Eesti) , ülempreester Pavel Velikanov (Venemaa), isa Ivo Õunpuu (Eesti), isa Mattias Palli (Eesti), Konstantin Sigov, PhD (Ukraina), Nadežda Hramova, (Venemaa), Ljudmilla Gordejeva (Eesti), James ja Joanna Bogle (Suurbritannia), Vladimir Martõnov (Venemaa), Erik Haupt (Ungari), Artur Gorski (Poola)
David Vseviov (Eesti), Tõnu Lehtsaar (Eesti), Maria Blauhut (Eesti)

Festival TriaLogos on ainulaadne nähtus Euroopa kultuurimaastikul. Festival on ellu kutsutud 1998.aastal eesmärgiga luua kultuuriline dialoogifoorum vene ja lääne-euroopa kultuuriruumide vahel.
Festivali ülesandeks on oluliste ühiskondlike probleemide tõstatamine ning võimaluste otsimine kultuurilise rikkuse alalhoidmiseks, mida kätkeb endas rahvuskultuuride iseseisvuse ja jätkusuutlikkuse tagamine kiiresti globaliseeruvas maailmas.

 

 

Türil peetakse täna õunafestivali

Õun on Türi valla sümbol ja Türi vald tähistab igal aastal 23. oktoobril valla sünnipäeva. Sünnipäevaürituste kava juhatab sisse oktoobrikuu esimesel laupäeval toimuv Türi Õunafestival, mille sümboliks on lõbus ja maitsev Türi valla õun.

2010. aasta 11. septembril toimus Türi-Allikul Veskisilla puhkekeskuses esimene Türi Õunafestival. Igal festivalikülalisel oli võimalus annetada 1 kroon Türile uute õunapuude istutamiseks ja tehtud annetuse eest sai igaüks maitsva Türi õuna. Annetuste summa kokkulugemisel saadi teada ka festivali külastanute arv – 2500 inimest.
Annetuste eest ostetud uued õunapuud istutati Türile Murumoori lasteparki.

Türi II Õunafestival toimub 1. oktoobril, algusega kell 10 Türil asuvas Kesklinna pargis ning sissepääs on kõigile tasuta. Festivalil on kavas Eesti Õuna Konverents ja toimuvad erinevad õunateemalised konkursid ning showprogrammid. Koostöös Eesti Grilliliiduga korraldatakse Õunagrillimise Eesti Meistrivõistlused ja festivalil esinevad Türi valla artistid.

Festivalile on oodatud kauplema õunateemaliste kaupade pakkujad. Kaubelda võib toidukaupadega, käsitööesemetega, istikutega ja kõige muuga, mis rohkem või vähem õuntega seotud on. Festivalil kaubanduse või reklaamipinnaga osalemiseks võtke ühendustfestival@tyri.ee, 520 2548 (Triin Pärna).

Türi Õunafestivali korraldab Türi Arengu Sihtasutus koostöös paljude aktiivsete Türi valla inimeste ja ettevõtetega.
Festivali kontaktandmed: 5043000, festival@tyri.ee, www.tyri.ee/festival.
Kohtumiseni Türi Õunafestivalil!

Allikas: Kuhuminna.ee

Lodjaseltsi viikingilaev sõidab Pariisi

Lodjaseltsi viikingilaev Turm asus eile teele Euroopa kultuurimetropolide poole, et koos purjevarjuteatri, ansambliga Svjata Vatra, Kinobussi ja Rändava Lodjakojaga vürtsitada Eesti, Belgia ja Prantsuse riigi koostöös sündivaid suurejoonelisi kultuuriüritusi – Eesti kultuuri päev “Bestonia” Antwerpenis ning kultuurifestivali “Estonie tonique” Pariisis.

2009. a valminud viikingilaev Turm viib Euroopasse kaasa ka sõnumi laevandusajaloo harukordsest leiust – Saaremaal hiljuti päevavalgele tulnud muinaslaevast, mis on tõenäoliselt Läänemere vanim leitud purjelaev. Muistsete viikingite kombel merele sügistorme trotsima siiski ei minda. Turm sõidab Paldiskist Antwerpenisse kaubalaeva pardal ja sealt edasi treileril, et Pariisis kõht lõpuks märjaks teha.

Loe edasi: Lodjaseltsi viikingilaev sõidab Pariisi

Algab Matsalu loodusfilmide festival

Linnurände ja Matsalu loodusfilmifestivali aeg on käes! Kolmapäeval, 14. septembril algab Lihulas 9. Matsalu rahvusvaheline loodusfilmide festival. Festivalile on üles antud 206 filmi 54 maailma riigist. Taas on maailm avardunud – esmakordselt on festivalil esindatud Malaysia, Ethiopia ja Paraguay filmid.

Võistlusprogrammi on valitud 29 filmi, mis võistlevad kahes kategoorias: A-Loodus ja B-Inimene ja loodus. Filme hindab žürii koosseisus: Petteri Saario (Soome, möödunudaastane võitja), Yossi Wissler (Iisrael) , Tiit Randla, Erki Tammiksaar ja Ulvar Käärt.

Festivali avaüritus algab 14. septembril kell 18 Lihula kultuurimaja suures saalis. Festivalilinastused algavad aga juba hommikul kell 10 lastele suunatud loodushariduspäeva programmiga.

Festivali avafilmiks on Saksamaa film „Serengeti“, mis jutustab ühest maailma kuulsamast looduskaitsealast.

Festivali ajal toimuvad lisaks filmilinastustele ka töötoad ja ümarlauakeskustelud. Ühel on teemaks ebameeldivad kõrvalnähud looduskaitses, nagu näiteks inimese ohvriks toomine looduse kaitsele (juba on ka selleteemalisi filme) ning teisel hundid – nende uurimine meil ja mujal.

Festivalifilme saab vaadata kahes saalis. Lihula kultuurimaja suures saalis linastub võistlusprogramm , filmiprogramm “Imeline maailm” ja Eesti loodusfilmide kava. Lihula kunstide maja saalis linastub aga loodusfilmide infoprogramm. Võistlusprogrammi filmid tõlgitakse vaatajatele (peatelefonidesse) eesti keelde, ülejäänud filmid linastuvad originaal- või inglise keeles. Lisaks on festivalil, nagu ikka, ka videoraamatukogu, kus soovijad saavad festivalifilme iseseisvalt monitoridelt vaadata.

Osa festivalist kulgeb Haapsalus. 15. septembril on Haapsalu kultuurikeskuses õpilaste loodushariduspäev. Festivalifilme saab Haapsalu kultuurikeskuses vaadata aga laupäeval, 17, septembril.

Juba traditsiooniliselt on festivalil oma osa ka loodusfotograafial. Üles pannakse 8 loodusfotonäitust. Laupäeval, 17.septembril on fototöötoad ja muud fotoüritused Lihula mõisas. Pühapäeval on aga Laelatu puisniidul Bob Gibbonsi /Suurbritannia) praktiline töötuba värvilise looduse pildistamisest.

Koos Lääne Eluga üllitame festivali ajalehe MAFF, mille kaheksal leheküljel tutvustatakse festivali, osavõtjaid ja filme.

Festivali auhinnatseremoonia toimub laupäeva, 17. septembri õhtul kell 18. See annab võimaluse demonstreerida pühapäeval, 18. septembril kõiki auhinnatud filme uuesti.

Info festivali kohta, festivaliürituste ja filmilinastuste kavad festivali kodulehel: www.matsalufilm.ee

Põika Uue Maailma tänavafestivalile

Uusmaailmlased vallutavad sel nädalavahetusel taas tänavad. Foto: Uue Maailma Selts
3. ja 4. septembril peetakse Tallinnas Uue Maailma linnaosas iga-aastast tänavafestivali, mis on Uue Maailma Seltsi tähtsündmus.

Septembri esimene nädalavahetus on seltsi eesmärkide ja tegemiste kõige selgem väljendus. Neil kahel päeval ei ole linnaosa tänavad pelgalt autosid ristmikust teiseni kandvad asfaltväljad ning majades ja aedades ei toimeta mitte üürnikud ja omanikud. Siin tegutsevad ühe kandi elanikud. Mootorsõiduk loovutab koha inimesele, too aga naeratab naabrile ja ütleb talle tere.

Külastajale tähendab Uue Maailma tänavafestival muusikat, kunsti, turge, tänavakohvikuid, mänge, töötubasid, sporti ja lihtsalt mõnusat olemist rahulikus kesklinna asumis. Korraldajadki naudivad tulemust, aga Seltsi jaoks on vähemalt sama oluline teekond, kuidas selleni jõutakse. Kevadel algavate arutelude käigus
tekib ja tuhmub paarikümnel aktiivsel kaasamõtlejal kümneid ideid, osa neist teostamatud, osa lihtsalt täiesti ogarad. Edasi elavad need mõtted, mis panevad silma särama rohkem kui ühel inimesel ja mis leiavad eestvedaja, kes nad ellu viiks.

Siiski ei ole ükski arutelude käigus hinnangu saanud teema kunagi lõplikult suletud. Mõni ettevõtmine kaotab oma võlu korraldamise käigus, mõni juunis mahakantud idee aga võtab augustis uuesti tuld. Tänavafestival sünnib korraldamise käigus üha uuesti, olles iga kord natuke erinev, aga siiski olemuselt sama. See on kui puu, mis kasvatab ja kaotab oksi, aga mille tüvi on kindlalt maa küljes kinni.

Uue Maailma tänavafestival näitab, et ka linnakeskkonnas võivad valitseda sõbralikud suhted. Anonüümsest linnadžunglist elamisväärse kodukandini viib vaid naabrile öeldud “tere”.

Vaata programmi siit.

Alikas: Uue Maailma Selts

Plektrum Festival 2011 uurib seekord ELU

Aastal 2011 toimub järjekorras üheksas Plektrum festival, seda 8.-18. septembril Tallinna erinevates paikades. Sel aastal on festivali kandvaks teemaks “Elu?”. Eluteemaline on ka 2011 aasta festivali programm, mida jagub kümneks päevaks.

Plektrum toob Tallinna maailma suurmetropolide vaimu ja ebatavalisi elamusi, esitledes ja uurides kaasaegse kultuuri, kunsti, muusika ja hariduse kokkupuutepunkte. Rahvusvaheline festival pakub juba 9ndat korda peateemast elust inspireeritud nüüdisklassika ja elektroonilise muusika kontserte ja pidusid, kohtumisvõimalust maailma tipptegijatest kunstnike ja mõtlejate, VJ-de ja DJ-dega, linnaruumi installatsioone, kunstiprojekte ja performance’eid, õpitube, tehnoloogiat ning keskkonnasäästlikku ja kogukonnapõhise koostöö mõtteviisi arendavaid sotsiaalprojekte.

Programm:

Vaata – Lúmine Ibrentum, Ludo ergo sum, Plektrum kino, Interaktiivne performance MÄLUPILT

Kuula – Meistriklass: Kuniyuki (JPN), Reinhard Flender (GER); Kontsert: Bareljeef – Helid ja kujundid, Prosthetic brain, Elu elektroonika – New Japanese Electronic Artists In Estonia, Egress – Glitterbug + Ronni Schendar live (GER/ISR), Plektrumi Klubiöö, Laste disco

Mõtle: Workshop: Uue eluorganismi sünteesimine Joe Davis (MIT, USA), Open P2P Design; Mõttemasin: Joe Davis, Alan N. Shapiro (USA), Ars Electronica FutureLab, Mõttemasin ja ÖÖÜLIKOOL

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas.
Lisainfo Plektrumi kodulehelt!

Uue Maailma tänavafestival toob aia tänavale

Tuleval nädalavahetusel, 3.-4. septembril 2011 toimub Tallinnas Uue Maailma asumis viiendat korda tänavafestival, mille teema on sel aastal “Aed tuleb tänavale”. Uue Maailma tänavafestival toimub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 raames.

Uue Maailma tänavafestivali eesmärk on tuua elu tänavatele ja laiendada inimeste arusaama tänavaruumi kasutusvõimalustest. Selle raames avavad kohalikud aedades kohvikuid, toimuvad tänavaturud, kontserdid, töötoad lastele ja täiskasvanutele ning palju muud.

Aiateemaga seoses ilmestavad festivali ajal Uue Maailma tänavaid taaskasutatavatest materjalidest valmistatud ajutised taimekonteinerid. Nii luuakse asumisse tavalise asfaldikõrbe asemele mitmekesine ja inimsõbralik tänavaruum. Uue Maailma aias on festivali ajal avatud kohvikud, plaate keerutavad DJ-d ning pühapäeval on seal tihe loengute ja töötubade programm.

Vaata täienevat kava siit!

Festivali esitleb Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011, korraldab Uue Maailma Selts.
Sündmust toetavad Tallinna linn, Euroopa Komisjoni Esindus Eestis, Bauhof, A le Coq, EcoOil.

Allikas: Bioneer.ee

Narvas pannakse suvi purki

27.-28. augustil toimub Narva muuseumi Põhjaõues hoidistefestival „Suvi purki!”.

Põhjaõue suvehooaja lõpetab traditsiooniline hoidistefestival, kus kohalikud ja kaugemalt tulnud meistrid pakuvad oma hoidiseid maitsta ja tragimad ka kaasa osta.

Võisteldakse soolaste ja magusate hoidiste valmistamises ning valitakse proffide ja rahva lemmikhoidised, jagatakse auhindu.

Põhjaõue apteek tutvustab Eestis kasvavaid ja jagab nõu, kuidas neid kasvatada, korjata ja säilitada nii, et taimede omadused võimalikult hästi esile tuleksid ning mida nendega siis kodus ja köögis peale hakata.

Festivaliks ilmub trükist ka traditsiooniline hoidiste ja ürtide vihikuke.

Põlvamaa ökofestivali nädal kulmineerub perepäevaga

Põlvamaa ökofestival 2010. Foto: Reeli Kork
Sel nädalal toimuva Põlvamaa ökofestivali „Rohelisem elu 2011“ lõpetab laupäeval, 20. augustil toimuv perepäev, mis koondab üheks loodusesõbralikud ideed, teadmised ja tooted.

Festivalinädala õpitoad, retked ja seminarid keskendusid meie metsade eluslooduse tutvustamisele ning metsarikkuste heaperemehelikule kasutamisele. Nii näiteks heakorrastati Postitee äärset alleed, õpiti loodust pildistama ning aia- ja metsasaadusi uut moodi hoidistama. Roigasmööbli õpitoas valmistati metsakuivast puidust ja roigastest mööbliesemeid ja osaliste ühistööna valmis ka kiik, mis kingitakse Pokumaale. SA Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Kaire Metsa sõnul on õppimise ja isetegemise huvilisi selle aasta festivalinädala 17 retkel ja õpitoas rohkesti. „Eriti tahan tunnustada neid, kes ise käed külge on pannud, et looduskeskkonda hoida ja väärtustada,“ lisas Mets.

Ökofestival kulmineerub Karilatsis laupäeval, 20. augustil kell 10 algava perepäevaga, kui Põlva Talurahvamuuseumi õuedes pakutakse ligi 170 tootja looduslikke ja omamaiseid kaupu ning avatud on kõik muuseumi hooned ja ekspositsioonid. Lisaks saab osaleda potipõllunduse seminaril ning koguda teadmisi aiapidamiseks kasvõi korteri aknalaual. Keskkonnateabe-telgis jagatakse loodusteadmisi, seenenäitusel saab uudistada erinevaid seeneliike ning rohelise energia toas antakse bioenergeetika alast nõu. Loe edasi: Põlvamaa ökofestivali nädal kulmineerub perepäevaga

Valgast saab militaarajaloo keskus

Sel reedel ja laupäeval toimub  Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 ürituste raames Valga linnas Militaarajaloo Festival. Omalaadse programmiga festival pakub kultuuriprogrammi ja tutvustab jõustruktuure, koostööpartnereid ning sõjaajalugu. Festivali raames peetakse ka vanavara laat.

Juba enne festivali ametlikku avamist avatakse reedel viikingite laager, kus saab õpitubades proovida võitlust puumõõkadega ning tutvuda viikingite laevaga. Näituste ning esitlustega on väljas Kaitseliit, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeteenistus, Maksu- ja Tolliamet, Eesti Punase Risti Valgamaa Selts, Kaitseliidu Vanaautode Klubi ja Kaitseväe Värbamiskeskus. Kuulata saab Kaitseväe orkestri ning Politsei- ja Piirivalveameti orkestri pillimängu. Reede õhtul võib osa saada nii Põhjasõja näidislahingust, kui ka kulutuuriprogrammist.

Laupäeva hommikul avatakse vanavaralaat, kuhu kogunevad ka padrunikollektsionäärid. Jätkuvalt saab osaleda viikingite laagri õpitubades ning jälgida kultuuriprogrammi. Toimub sõjameeste paraad ning näidislahing “Eesti 1944”. Temaatilistest näitustest on avatud II maailmasõja aegse tehnika mudelite näitus ja Kaitseliidu ajalugu tutvustav näitus.

Täpsemat infot militaarajaloofestivali kohta leiab siit.

 

Emajõgi jutustab festivalil oma lugu

Sel nädalavahetusel toimuval Emajõe festivalil saab kuulda kalamehejutte ja meenutusi eluolust jõel nüüd ja aegu tagasi. Juttude vahele jätkub tegevust nii vaatajatele kui ka osalejatele, millele annab hoogu juurde puhkpillimuusika.

Emajõe festivali projektijuht Aile Parmsoo arvates on jõel jutustada meile nii mõndagi. “Emajõgi on Tartu sümbol ja elu jõe peal muutub iga aastaga aina elavamaks, kuid festivali ajal soovime tuua külastajateni lugusid ja meenutusi, kuidas elu Emajõel kulgeb, “ selgitas Parmsoo. Kalamehejutud ja meenutused toimuvad mõlemal festivalipäeval.

Festival algab reedel kell 17.00 avavee ujumisvõistlusega teisele Emajõe karikale, millele järgneb IX Sildade Jooks. Festivali ametlik avatseremoonia algab kell 20.00. Avatseremooniale eelneb rongkäik. Festivali avamisel on korraldajatel soov jõe veeseisu tõsta ning selleks on kõik ka väga appi oodatud.

Laupäeval toimub kalapüügivõistlus, jõeparaad ja palju muud põnevat. Kahel päeval kutsub lodi Jõmmu seiklema nahkhiire- ja tähevaatlusretkedele.

Esmakordselt toimub meeleolukas heategevusüritus Palliralli, mille käigus lastakse kaarsillalt vette tuhandeid värvilisi pesapallisuurusega palle 100-meetrise distantsi läbimiseks. Saadud tulu annetatakse Tartu Kristliku Noortekodu ja Tartu linna mänguväljakute atraktsioonidega täiendamiseks. Pallirallile järgneb heategevusoksjon. Loe edasi: Emajõgi jutustab festivalil oma lugu

Täna algav ökofestival kutsub metsa

Ökofestival algab talgutega ajaloolisel Postiteel.

Täna, 15. augustil algab Põlvamaa ökofestival “Rohelisem elu”, mis tutvustab erinevates õpitubades, retkedel ja seminaridel loodust ning looduslähedasi eluviise.
Sel aastal keskendub festival metsa kui looduskoosluse tundmisele ja heaperemehelikule kasutamisele. Festivali patrooni, Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasi sõnul on kohalike taastuvate kütuste ja materjalide eelistamine, säästlik suhtumine loodusesse, kohaliku värske ja puhta toidu väärtustamine ehk elamine mõtte järgi “Rohelisem elu” aktuaalsem kui kunagi varem. “Põlvamaal on, mida selles kontekstis rääkida. Järjekordne ökofestival kutsub kõiki looduse sõpru Põlvamaale,” ütles Urmas Klaas.

Ökofestival algab täna, 15. augustil kell 15 talgutöödega ajaloolisel Postiteel ning sellele kell 19 Varbuse muusikamõisas järgneva simmaniga, kuhu on oodatud kõik huvilised. Festivalinädala jooksul saab omandada teadmisi ja oskusi roigasmööbli valmistamisest, loodusfotograafiast, hoidistamisest, maitsetaimede kasutamisest, looduskosmeetikast, restaureerimisest ja muust. Looduse tundmaõppimise retked koos Aleksei Turovskiga viivad Kiidjärvele ja Valgesoosse, koos mükoloogidega minnakse aga metsa seenele. Mõttemustrite murdmine rohelisema elulaadi suunas saab toimuma õhtustel lõkkeloengutel. Kokku toimub seekordse festivalinädala jooksul seitseteist erinevat ettevõtmist.
Festivali projektijuhi Ulla-Maia Timmo sõnul on küll enamik kohtadest broneeritud, kuid üksikuid vabu kohti leidub mitmetes õpitubades ja retkedel.
Laupäevane perepäev kutsub kõiki huvilisi Karilatsi. Põlva talurahvamuuseumi õuedes saab teoks omamaiste toodete laat ja potipõllunduse seminar, avatud on töötoad ja näitused. Laste päralt on mängutelk, toimuvad metsaretked, hobusõidud ja tõukerattamatkad, paitada saab mägiveiseid ja küülikuid ning mekkida kohalikku toitu. Päeva musitseerivad rõõmsaks Tuulelõõtsustajad, Kagu-Kabujalakesed ning ansambel Jäääär.
Ökofestivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus koos Keskkonnaameti, Põlva Maavalitsuse ja Põlvamaa Omavalitsuste Liiduga. Festivali sponsor on AS Värska Vesi ning toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Polvamaa.ee

Vanausuliste kultuuriga saab tuttavaks festivalil

20. – 23. augustini toimub Eestis juba viiendat korda rahvusvaheline vanausuliste pärimuskultuuri festival „Peipus”, mille sündmused leiavad aset nii pealinnas kui ka Peipsimaal – Mustvees ja Kallastel.  Festival kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi.

Tänavuse festivali külalised on vanausulised pomoorid Lätist, Leedust, vene küladest Komimaal ja fedossejevlased Venemaalt.

Festivalil kõlavad palvelaulud vanausuliste pomooride meeskoori Unison esituses. Vilniuse vanausuliste koguduse koori esituses saab kuulda vaimulikke värsse, mis pärinevad 17. sajandini ulatuvast traditsioonist. Hilisema aja autorite vaimulikke värsse Kallaste kontserdil laulab Kallaste vanausuliste naiskoor.

Traditsiooniliselt tutvustab festival ka vanausuliste autentset rahvakultuuri. Nelja festivaliaastaga on Eesti publik saanud tutvuda vanausuliste külades Baikali taga, Türgis, Moldovas ja Venemaa Krasnodari krais säilinud pulmakombestikuga. Tänavused külalised Komimaalt Pešora, Uhta ja Ust-Tsilma küladest näitavad, kuidas Ust-Tsilmas peetakse suurimat rahvapidu ringtantsude ja lauludega. Festivali galal saab kuulda vägilaslaslaule lauliku suust, naljasalme naljataja ja nutulaule itkeja suust.

Tallinna kinomajas linastuvad visuaalse antropoloogia ja dokumentaalfilmid. Teadusliku mõõtme annavad festivalist osa võtvad mainekad teadlased, kes peavad avatud loenguid vanausuliste kultuuri eripärast, vaimsest maailmast, laulutraditsioonist.

Töötubades tutvustavad meistrid vanausuliste traditsioonlist rahvakunsti ja käsitööd. Ürituste ajal on avatud fotonäitus ja Ust-Tsilma meistrite käsitöönäitus.

Festivali korraldab MTÜ Peipus, e-post: zemfira7777@gmail.com, tel 5598 5044.