Voltveti koolituskeskuses avati pangakaartide näitus

Foto: neljas.ee
Pärnumaal Saarde vallas Voltveti koolituskeskuses on eilsest võimalik vaadata ülevaatenäitust pangakaartide ajaloost Eestis ja maailmas. Eesti Panga muuseumi rändnäitus “Meie igapäevane pangakaart” on külastajatele avatud kahe nädala jooksul.

Tänapäeval reklaamitakse kõikjal sularahata makseviisi ja elektroonilist maksekeskkonda. Erinevaid pangakaarte on Eestis kasutatud juba alates 1994. aastast ja võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eesti nii pangakaartide arvu poolest ühe elaniku kohta kui ka pangakaarditehingutelt esirinnas.

Tegelikult on makse- ja pangakaardid  maailmas aga juba rohkem kui 50 aastat kasutusel. Esimese maksekaardi maailmas väljastas New Yorgis hoopis mittepangandusasutus Diners Club 1950. aastal. Esimene krediitkaartki väljastati Ameerikas 1951. aastal.

Allikas: saarde.ee

Kaminaõhtud Pärimusmuusika Aidas

Esimese kaminaõhtu üheks esinejaks on Silver Sepp. Foto: kultuuri.net
Nädala pärast alustab Eesti Pärimusmuusika Keskus kaminaõhtute sarjaga, kus rulluvad kord kuus elava kaminatule paistel lahti kütkestavad lood ja laulud nii sõnas kui muusikas.

Esimese kaminaõhtu külalisteks on luuletaja Kristiina Ehin ja multitalent Silver Sepp, kes loevad, jutustavad ja laulavad teineteisele ja kõigile neile, kes sel hingedeaja alguse õhtul kaminatule ümber kogunevad.

“Teeme juttu vetelkõndimisest, revolutsioonist, kinnijäämisest, vabadusest, tasakaalust, elumustritest ja juurtest, mistoidavad, aga kuhu vastu võib ka varba ära lüüa,” rääkis Silver Sepp.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus

Naiste tantsupeol keerutavad jalga ka saare naised

Eesti esimesel naiste tantsupeol osalev Leisi naistantsurühm Sõlus rekonstrueeritud Vilidu tuuliku avamisel Anglas. Foto: Irina Mägi
Eeloleval suvel Jõgeval aset leidval Eesti esimesel naiste tantsupeol esindab saare tantsunaisi eilse päeva seisuga kolmteist kollektiivi, kirjutab Meie Maa.

Naiste tantsupeo korraldajate esindaja Airi Rütteri sõnul on saare naised üritusele väga aktiivselt õla alla pannud ja valmis vapralt Jõgevale tulema. “See on ütlemata tore ja oleme selle üle väga rõõmsad,” lausus Rütter.
Oma otsuse esimesel naiste tantsupeol osaleda olid Saare maakonna naistantsurühmadest eilseks teinud Kadakamari Kärlalt, Koidukiir Orissaarest, Tõllu Tütred Kihelkonnalt, Kabujalake Lümandast, Kadrid ja Ritsikas Kuressaarest, Kaarma Kargus ja Aste Antsakad Kaarmalt, Mariannid Valjalast ning Sõlus Leisist.

Lisaks on lubanud peol kaasa lüüa Salme põhikooli neiud, C-segarühm Öieti Saaremaa ühisgümnaasiumist ja memmede rühm Rukkilill.

Rütteri sõnul ärgitas naistele tantsupidu korraldama ühest küljest suvel Rakveres toimunud meeste tantsupidu, teisalt soov anda naisrühmadele õlg-õla-tunnet. “Naiste tantsupeo korraldamine on meil mitu aastat väga südamel olnud, kuna naisrühmi on üle Eestimaa nii palju ja iga kord peab neist üldtantsupeost vähemalt üks kolmandik eemale jääma. Ja seda mitte seepärast, et nad kehvad oleksid, vaid kõik lihtsalt sinna ei pääse ning valitakse parimatest parimad,” ütles ta.

Autor: Janne Nurmik, meiemaa.ee

Haanja rahvamajas on täna tõeline külapidu

Haanja valla uus kultuurijuht Ivi Rausi. Allikas: Internet

Tänä õhtul algusega kell 20.00 on Haanja rahvamajas hooaja avapidu. Pidu algab Haanja valla uue kultuuritöö juhi Ivi Rausi muusikalise tervitusega ja tere-ütlemisega vallarahvale.

Ivi Rausi on Kohtla-Järvelt pärit lauljatar. Ta on ansambli Picante solist ja Rocca al Mare Kooli endine kaunite kunstide õppetooli juhataja. Tänaseks Tallinna elust küllastunud Ivi on otsustanud oma elukaaslase Taistoga rajada uue elu Haanjamaale. Miks just Haanjamaale? Selle peale vastas ta, et miks ka mitte? Aga tegelik põhjus peitub pigem sisemises äratundmises, sest Haanjamaa on veel üks väheseid kohti Eestimaal, kuhu pole jõudnud areng kõige halvemas mõttes. Siin on alles see miski, mis hinge ja vaimu toidab.

Haanja rahvamaja peol mängib tantsuks kohalik menubänd “Säde”.

Autor: Mirjam Nutov

Narva kutsub tutvuma meistriklassidega.

Narva Kutseõppekeskuses (Narva KÕK)  saab täna algaval koolivaheajal 25.-29. oktoobrini tutvuda kooli õppimisvõimalustega.

„See on hea võimalus sisustada aktiivselt õpilaste koolivaheaeg ning anda õpilastele ülevaade võimalikest elukutsetest ja õppimisvõimalustest Narva Kutseõppekeskuses,” ütles Narva Kutseõppekeskuse õppedirektor Riina
Veidenbaum.

Kool korraldab erinevaid meistriklasse ja ekskursioone eesmärgiga lähemalt tutvustada tänapäevase sisseseadega õppeklasse ja töökodadsid, kus valmistatakse ette spetsialiste 29 erialal.  „Meie kodulehel on üleval täpsem informatsioon erialade kaupa ning seal saab ennast ka registreerida erinevatesse meistriklassidesse. Ootame õpilasi ja nende vanemaid meie kooli poolt pakutavate õppimisvõimalustega tutvuma,” ütles Veidenbaum.

Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1500 õppurit ja töötab 146 inimest. Narva KÕK-is koolitatakse ehituse, energeetika, finantsvahenduse,infotehnoloogia, kaubanduse, kergetööstuse, mehhaanika, teeninduse ja toitlustuse erialadel. Narva KÕK korraldab ca 130 erinevat kursust ja täiendkoolitust töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks ja ümberõpet.

Allikas: Toomas Kään

Kati Lumiste reisiraamatu esitlus Von Krahlis

Täna, 22. oktoobril kell 18.00 esitleb Kati Lumiste Von Krahlis (Tallinn, Rataskaevu 10/12) oma äsjailmunud reisiraamatut „Minu Ibiza. Vaba armastuse saar“.

„Minu Ibiza“ selgrooks on Kati kirju elu 13 aastat, mil ta erineval moel on olnud seotud Ibiza saarega. Ibiza – see on Hiiumaa-suurune maalapp keset Vahemerd, mida reklaamitakse kui hedonismi kantsi, narko- ja peoparadiisi.

Vähesed teavad, et Ibizal on ka varjatud pool, kirgas kargus, mis avaldub eriti selgelt siis, kui hooaeg on läbi ja turistid ära lähevad. Ibizal otsivad ennast ja kadunud aegu hipid-lillelapsed ning teised armastusse ja vabadusse uskujad.

„Minu Ibiza“ pole vaid lust ja lillepidu, on ka valu ja haigetsaamist, nagu elus ikka. Tung minna, olla teel, avastada ennast ja oma identiteeti mujal. Minna üksi, häälega. Minna väikese lapsega. Armastuse otsimine, vaimustuse leidmine.

Ibiza hõngu toovad Von Krahli Hundva muusikud – Kati on ka selle ansambli solist.

Viitinal kõlavad laupäeval aafrika rütmid

Homme, 23. oktoobril algab Viitina mõisas uus muusikasari “Aafrika rütmid”. Esimene musta mandri muusikuid tutvustav kontsert toob kuulajateni Senegali päritolu Ndioba Gueye, kes on koostööd teinud mitmete Euroopa ja Aafrika artistide ja bändidega, aga ka Villu Veski ja Tanel Rubeniga.

Ndioba loomingus segunevad musta mandri rütmid jazzi, salsa, funki, reggae, hip-hopi, maailma- ja popmuusikaga. “Muusika on universaalne keel, mis toob kokku rikkad ja vaesed, mustad ja valged, noored ja vanad,” rääkis Ndioba, kelle lood kõlavad wolofi ehk kongo-nigeri, inglise, prantsuse kui soome keeles. Viitina kontserdil mängib Ndioba kitarri,
basskitarri ja kongasid ning laulab.

Võrumaal astub Ndioba üles esmakordselt, Lõuna-Eesti kaunitest paikadest on Ndioba külastanud vaid Tartut.

Kontsert algusega kell 16.00 toimub 23. oktoobril Viitina mõisas.

Allikas: Viitina Loodushariduskeskus, www.viitinalhk.ee

Emajõe ülemjooksul kaevatakse lahti kalade liikumisteed

Suure Emajõe ülemjooksul avatakse kümne vanajõe suudmed, et kalad pääseksid kudema, kirjutas Maaleht. Eesti Loodushoiu Keskuse algatusel käivitub LIFE+ projekt koondnimega Happyfish (eesti k ‘õnnelik kala’), mille raames avataksegi kümme vanajõe suuet ja puhastatakse 50 hektarit võsastunud koelmuid.

Viimati süvendati vanajõgesid 50 aastat tagasi, mistõttu nende ühenduskohad Emajõega on liivast ja mudast settevalliga ummistunud.

Vanajõed on aga paljudele kalaliikidele ideaalne paljunemispaik. Uuringud on näidanud, et neisse rändab kudema väga palju kalu nii Peipsi järvest, Võrtsjärvest kui ka teistest Emajõega seotud veekogudest.

Kalateadlase Meelis Tambetsi sõnul on paljudel sealsetel kaladel väga tugevalt arenenud koelmutruuduse efekt. „Pärast kudemist Emajõest Peipsi järve rännanud latikad tulevad järgmisel kevadel alati tagasi Emajõkke. Nad rändavad ülesvoolu vanajõgede piirkonda ja jagunevad kudemiseks peaaegu eksimatult „oma” vanajõgede kaupa. Ja nii aastast aastasse,” selgitas ta.

Teine põhjus vanajõgede suudmete avamiseks on talviti tekkiv hapnikupuudus veetaseme alanedes jäävad kalad sinna lõksu ning võivad hukkuda.

Alam-Pedja kalade jaoks on tähtis veel luhal asuvate koelmute võsast puhastamine. Kuna võssa kasvanud luhad kudemiseks ei sobi, toimub pidev koelmute ahenemine ja kalavarude vähenemine. Probleemi lahendus on iseenesest lihtne — koelmud tuleb võsast puhastada.

Emajõgi ja vanajõed Alam-Pedja looduskaitsealal.
Foto: Loodushoid.ee

Moostes kõneldi heast energiast

Põlva maavanem Priit Sibul avamas eilset energiakonverentsi Moostes. Foto: Erkki Peetsalu
Põlvamaale Mooste mõisa Folgikotta kogunes eile ligi 250 inimest, et arutada energeetika teemadel. Peamiselt keskenduti taastuvenergia kasutamata võimalustele ning tutvustati visioone ja praktilisi lahendusi.

Avasõnades ütles Põlva maavanem Priit Sibul, et Põlvamaal leidub mitmeid hea energiaga ettevõtmisi, mis otseselt või kaudsemalt seotud energeetika teemaga. Ühe näitena tõi ta MTÜ Rosma Haridusseltsi plaani rajada Põlvamaa Roheline Maja, mis võiks kujuneda Kagu-Eestis omalaadseks katseprojektiks avalikku kasutusse minevast energiatõhusast hoonest. Hetkel käib selle projekteerimine.

Ettekannete seas oli mitmeid huvitavaid teemakäsitlusi. Näiteks kõneles Ahto Oja osaühingust Mõnus Minek ideest rajada Ääsmäele bioenergia küla, mille puhul oleksid tasakaalus nii tehnoloogilised, sotsiaalsed, keskkonnaalased kui majanduslikud argumendid. Tegemist on tema nägemuses bioenergia regiooniga, mis võimaldab vähendada fossiilsete kütuste kasutust ja sellega seonduvat saastet.

Biogaasi tootmine, mille ressurss tuleb 30 km raadiuses, võimaldaks välja arendada mikrogaasivõrgud ja parandada kohalikku tööhõivet. Kogukonnast lähtuva idee teostumiseks on vaja julget investorit ja piisaval hulgal põllupidajaid, loomakasvatajaid ning olme- ja biojäätmeid. Eestis on tervikuna praegu ligi 300 000 ha kasutuseta põllumajandusmaad, mis muudab bioenergia külade rajamise ka mujale täiesti perspektiivseks. Loe edasi: Moostes kõneldi heast energiast

Kloogaranna noortelaagris avati koolitusmaja

Haridus- ja teadusministeeriumi noorte ja välissuhete asekantsler Madis Lepajõe ja Soome haridusministeeriumi noorteosakonna direktor Olli Saarela avasid täna Kloogaranna noortelaagris aastaringseks kasutamiseks mõeldud kahekorruselise koolitusmaja.
 
Kloogaranna noortelaagri koolitusmaja ehitust alustati mullu septembris. Koolitusmaja valmimine läks maksma neli miljonit krooni, millest Eesti riigi toetuse osa moodustas 60 protsenti. Noortevaldkonna alane koostöö kahe ministeeriumi vahel algas 1993. aastal ning Kloogaranna noortelaagri arendamine rahvusvaheliseks keskuseks on olnud selle koostöö oluline osa.
 
„Tänu heale koostööle noortevaldkonnas tervikuna ja konkreetselt ministeeriumide noorteosakondade vahel, ning mõlema riigi olulisele rahalisele panusele, saame senisest rohkem pakkuda tegevusi ja võimalusi nii noortele kui noorsootöötajatele arendava puhkuse veetmiseks, praktika sooritamiseks ning uute teadmiste ja oskuste saamiseks koolituste ja seminaride kaudu,” selgitas Kloogaranna noortelaagrit haldava Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer.
 
Keila vallas asuv Kloogaranna noortelaager on ainuke riiklik noortelaager Eestis, mille tegevustest võtab aasta jooksul osa 2700 noort ning koolitustel ja seminaridel osaleb 970 noorsootöötajat.  Valminud koolitushoone loob võimaluse tegevust laiendada.

Aasta põllumeheks valiti Tartumaa teraviljakasvataja

Põllumajandus-kaubanduskoda ning Maaleht valisid tänavuseks aasta põllumeheks teraviljakasvataja Madis Ajaotsa (pildil) Tartumaalt Rannu vallast.

„Ajaots on aastatega tõusnud kõrgete saakide meistriks, koristades viie valla maadel igal aastal 7000-8000 tonni teravilja,” põhjendas Maaleht.

Lehe kinnitusel on Ajaotsa rekordsaagiks kaheksa tonni vilja hektarilt ning keskmine saagikus viis tonni hektarilt. Kokku harib mees üle 2000 hektari maad, majandades Pilsu talus ja OÜs Rannu Seeme.

Lisaks sai Ajaots ka rahvapõllumehe tiitli, kuna võitis Maalehe veebihääletuse. Auhinnaks sai ta ajaloolise „Külvaja” kuju vähendatud koopia ning 30 000 krooni koolitustoetuseks.

Maaülikooli innovaatilise põllumehe eripreemia võitis Tanel Bulitko, kes on tõuloomakasvatajate ühistu juhatajana tegelenud heal tasemel tõuaretuse ja tõumullikate müügiga.

Ehitustööde valmimise tänuüritus Prandi külamajas

Homme, 22. oktoobril algusega kell 18 toimub Järvamaal Prandi külamajas hoone kahe esimese etapi ehitustööde lõpetamise puhul tänuüritus, kirjutas Järvamaa infoportaal.

„Külamaja rajamist on toetanud PRIA läbi Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse kokku ligi 1,88 miljoni krooniga ning inventari soetamisel läbi Leader meetme MTÜ Järva Arengu Partnerid kokku umbes 0,26 miljoni krooniga,” ütles Koigi vallavanem Kristjan Kõljalg.

Külarahvas ise on maja ehitamiseks kogunud 46 561 krooni.

„2011. aastal on MTÜ-l plaanis külamaja ehitust jätkata, kuna hetkel on kasutuses hoone esimene korrus,” sõnas Kõljalg.

Ehitusjärgus Prandi külamaja.
Foto: www.prandiallikad.ee

Järgmisel aastal lubatakse rohkem jõevähke püüda

Keskkonnaministeeriumil on plaanis üle pika aja, järgmise aasta augustis lubada vähki püüda kõikides maakondades ja jagada seejuures välja tavapärasest tunduvalt rohkem vähipüügilube, kirjutas Eesti Päevaleht.

Ministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus ütles, et kui näiteks tänavu küündis vähipüügi ööpäevade piirarv 2700ni, siis järgmisel aastal peaks see suurenema enam kui kolmandiku võrra ehk 4300ni.

Tuus rääkis, et lõviosa täiendavatest vähipüügilubadest on plaanis välja jagada Saaremaal, mis on Eesti parim vähipüügipiirkond. Kui tänavu oli huvilistel seal kasutada ühtekokku 600 püügiööd, siis peagi laiemale kooskõlastusringile saadetava seaduseelnõu kohaselt tahetakse püügiööde arvu suurendada tuhandeni.

Teistes Eesti maakondades suureneb püügiööde arv keskmiselt saja võrra.

Tartumaa terviserajad jõudisd internetti

Meeste terviseliikumine „Mehed liikuma“ kaardistas Interneti jaoks 25 Tartumaa liikumis- ja matkarada.

Tartumaa matkarajad on nüüdsest leitavad aktsiooni „Mehed liikuma!” koduleheküljelt. Kõikide radade puhul on olemas lühitutvustus, video, pildipank, kõrgusegraafik ja Google Maps kaardirakendus.

Tartumaa matkarajad kaardistati Tartumaa arendusseltsi ja ELiu Leader-programmi toetuse abil projekti „Mehed liikuma 2010 Tartumaal“ raames.

Meeste terviseliikumise algatas mullu grupp aktiviste eesotsas meestearst Kristo Ausmehega, võttes eesmärgiks muuta Eesti meeste tervisega seonduvaid hoiakuid, parandada terviseteadlikkust ja tõsta tervelt elatud aastate arvu. Sihtgrupiks on mehed vanuses 20-69 eluaastat, kes ei tegele regulaarselt tervisespordiga ning kellel esineb sellest tulenevaid terviseprobleeme.

Meossaare kabeli müürid õnnistati sisse

Eile õnnistati Järvamaal Türi vallas sisse möödunud suvel KuMe külaseltsi eestvedamisel renoveeritud Meossaare kabeli müürid.

Tööde käigus kinnitati lahtised kivid kabeli müüril, valati müürile vöö lagunemise peatamiseks, krohviti müüritis, taastati aknaavad ja trepp, täideti põrand ning soetati kabeliaeda mõned istepingid.

Tööd läksid maksma üle 180 000 krooni ning 90% ulatuses rahastas neid PRIA.

Tulevikus plaanib KuMe külaselts kasutada kabeliaeda kontserdipaigana ja rajada kabeli müüride vahele vaateplatvormi, kus saab kogu külale pilku heita.

Meossaare kabel. Foto: Tiina Lohur

Riik muudab Sindi paisu üle kontrolli saamiseks seadust

Riik kavandab veeseadusesse muudatusi, et saavutada Sindi paisu üle riiklik kontroll ja muuta Pärnu jõgi siirdekaladele läbitavaks, vahendas Pärnu Postimees.

Aastaid kestnud probleemile ei ole keskkonnaministeeriumi asekantsleri Andres Talijärve sõnul kiiret lahendust, kuid sellega tegeletakse jätkuvalt.

Sindi pais on Pärnu jõe suudmest ligi 14 kilomeetri kaugusel asuv kunagise Sindi 1. detsembri nimelise vabriku ehitatud pais, mis on minetanud oma otstarbe. Paisu erastas AS Qualitex, kes müüs paisu ASile Maru (praegune AS Raju), kes soovib saada hüdroelektri tootmisõigust.

Sindi uue betoonpaisu koos kalatrepiga andsid ehitajad vabrikule üle 1974. aastal. Kalatrepp ei toimi nagu vaja ja siirdekaladele on pais suures osas ületamatu rändetakistus.

Teadlaste andmeil puuduvad Sindi paisust ülesvoolu jõesilm, lõhe, meriforell, siirdesiig, vimb ja angerjas. Sindi ning samuti ülesvoolu asuvate Kurgja ja Jändja paisude tõttu on jões madal ka mõnede teiste tüübispetsiifiliste liikide nagu teib, säinas ja latikas arvukus.

Raju soovib enda väitel rajada toimiva kalatrepi ning on riiki süüdistanud kalatrepi ja 1,3-megavatise hüdroelektrijaama rajamise takistamises.

Riik on pakkunud ettevõttele paisu eest 18,5 miljonit krooni, ettevõte tahtis aga 59 miljonit krooni.

Hiiumaal avatakse laupäeval disc-golfipark

Pühalepa vald ja Eesti Discgolfi Harrastajate Liit korraldavad eeloleval nädalavahetusel Hiiumaa disc-golfipargi avavõistlused.

Laupäeval, 23. oktoobril kell 14 toimuvad kaugviske pikkusvõistlused Linnumäe puhkekeskuse juures ja kell 16 paarisgolf Paluküla disc-golfipargis. Võistlused jätkuvad Palukülas pühapäeval, 24. oktoobril kella 10–17.

Disc-golf sarnaneb põhimõtteliselt golfiga — kui golfis pead lööma palli kepiga auku, siis disc-golfis tuleb visata ketas korvi. Kes läbib raja vähema arvu katsetega, on võitja. Mäng sobib igas eas harrastajaile.

Hellenurme lasteaed tähistas 15. sünnipäeva

Hellenurme mõisamajas tegutsev lasteaed pidas 15. sünnipäeva.

Hellenurme lasteaia juhataja Anne Ruubeli sõnul olid lasteaia mõtte algatajateks lapsevanemad, kes ei tahtnud viia oma lapsi kodust kaugele Rõngu lasteaeda.

Lasteaia alguse loost rääkis sünnipäevapeol asutuse esimene juhataja Niina Uuemaa. „Sünnipäevapeo muutsid pidulikuks laste rõõm ja külaliste head soovid,” lisas Anne Ruubel.

Pidupäeva jävad meenutama lilled ja kingitused. Kõikide vilistlaste nimekiri ja fotod said aluseks lasteaia kroonikale.