Täna, laupäeval 9. aprillil toimus Tartu Ülikooli Botaanikaaias Tartu Keskkonnahariduse Keskuse, Eesti Ornitoloogiaühingu ja Tartu Ülikooli botaanikaaia poolt korraldatud traditsiooniline LinnaLinnuLaupäevak!
Palmihoone juures meisterdati pesakaste meisterdamine, välja oli pandud tehispesade näitus, osaleda sai mängudes ja lahendada ristsõnu.
Aire Orula juhendamisel toimusid botaanikaaias linnuretked, Riho Kinks rääkis lindude rändest.
Teisipäeval, 12. aprillil 2011 kell 18.00 linastuvad Tartu Keskkonnahariduse Keskuses, Kompanii 10 Matsalu 8. Loodusfilmide Festivali parimad filmid.
“Viimased hiiglased – ookeanid ohus / The Last Giants – Oceans in Danger. “Rezissöörid Daniele Grieco (Saksamaa; 90 minutit). Veel mõni aasta tagasi ei teadnud ei teadlased ega laiem publik,
missugune erakordne paik on Gibraltar – mitte kusagil mujal pole leida nii palju vaalaliike kui siin. Samas on Gibraltar üks maailma kaubanduse sõlmpunkte…
“Vana mees Peter / Old Man Peter”
Rezissöör Ivan Golovnev (Venemaa; 26 minutit). RMK eriauhind. Film viib meid Siberi taigasse, vana handi šamaani Peter Sengepovi maailma Kazõmi jõe ääres. Handimaa on tänaseks suurim naftamaardla,
kust ammutatakse 70% Venemaa naftast. Firmad on kokku ostnud hiigelterritooriume, põlisrahvad on sunnitud lahkuma oma isade maalt.
Tartu Keskkonnahariduse Keskuse üheksanda sünnipäeva puhul filmiõhtu kõigile huvilistele tasuta. Olete oodatud!
Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis saab iga kuu teisel ja neljandal teisipäeval vaadata festivali filme. Kuni kevadeni pakutakse võimalust osa saada festivali filmidest ka neile, kes Lihulasse filme
vaatama ei jõudnud.
Kevad mõõdab üha pikemaid samme ja kevadekuulutajaid on juba nii puude otsas laulmas kui tänavatel põristamas. Ka Kurgja muuseumi töid määrab aastaring – talvised metsatööd on tehtud ja laut on täis tallede heledat häält. Muuseumipere eabpõnevuses, peatselt on hobusele Ramsile sündimas varss..
Talukultuurikoolis õpetatakse sel kuul korve punuma. Kahjuks on need grupid juba täis.
10., 17. ja 24. aprillil, algusega kell 12.00, kutsutakse aga kõiki mune värvima ja mängima lihavõttemänge. Kuigi lihavõtted on usupüha, tunnevad eestlased läbi sajandite neid kevad- ja kiigepühade nime all. Muuseumis saab vanade eestlaste kombel end virgaks ja ilusaks urbida, hüpata kehad kergeks, trikseldada ja koksida mune ning ajada lihavõttejuttu. Tegevust jätkub paariks tunniks ja lusti jagub nii suurtele kui väikestele. Tunnis osalemistasu on 3 €. Osavõtuks palutakse registreerida muuseumi meilil info@kurgja.ee või telefonil 445 8171.
Vt ka www.kurgja.ee
Eesti Näituste messikeskuses toimunud ehitusmessil “Eesti ehitab 2011” tutvustasid Viljandi kultuuriakadeemia tudengid traditsioonilise suitsusauna ehitamiseks vajalikke võtteid.
Kultuuriakadeemia tudengi Martin Hirve sõnul erineb messil näidatud suitsusauna mitusada aastat vana ehitusviis tavalisest näiteks selle poolest, et naelu ehituses ei kasutata ning palgid püsivad koos puidust tappide abil.
Ka tappe on tema sõnul mitut liiki. “Inimesed küsivad tappide kohta tihti. Väidetavalt on taolist tappi kasutatud Lõuna-Eestis ning mujal on ta vähe levinud. Kuna kumeraid nurki ei ole, on taolist maja käsitöövahenditega mugav ehitada,” sõnas Hirv.
Suitsusaun toimib nagu rehetuba, korstent tal ei ole ning suits juhitakse ruumist välja kas seinas või laes oleva ava kaudu.
Selleks, et inimesed näeksid saunaehituse erinevaid etappe, alustati messil palkide ettevalmistusest ja lõviosa ajast on kulunud esimeste palgiridade valmistamiseks.
“Muidu kasutame mootorsaagi ja tempo on kiirem, aga siin kasutame ainult käsitööriistu,” nentis Hirv.
Neljapäeva varahommikul hakkas ootamatult keema Tuhala nõiakaev.
Tuhala Looduskeskuse juhataja Ants Talioja ütles, et tavaliselt kaevu keemist siis ette ei tule, kui ümbritsevatel põldudel on veel küllaga lund ning märgatavat veetõusu oodati alles järgmiseks nädalaks.
“Tänavu on meil lund rohkem, kui eelmisel talvel, õigupoolest oli selline lumikate siinkandis viimati 1957. aastal,” selgitas Talioja.
Viimaste päevade sajud on aga lund kiiresti sulatanud ning viimastel päevadel on veetõus olnud kiire.
“Hea, et kaevul kaane pealt ära sain, muidu oleks allavett läinud,” sõnas Talioja, kes lisas, et praegu on veevool veel väike, kuid tugevneb iga päevaga. Kuigi kaevu keemist on raske prognoosida, arvas Talioja, et sel aastal kestab see pikalt ning kõik soovijad jõuavad vaatama tulla.
“Usume siiralt,et õiglus võidab ja Nabala karstialal lubjakivikarjääre ei avata nung nõiakaev jääb kestma kui Eestimaa ürglooduse ehedaim näide,” lisas ta Ants Talioja.
Mardu hiiemetsas eelmisel laupäeval alanud raietööd peatati neljapäeval. Neljapäeva varahommikuks oli metsamasin lageraielangilt ära veetud. Mitme hektari jagu haruldast sanglepikust hiiemetsa oli aga juba langetatud. Keskkonnainspektsiooni teatel peatati raie ajutiselt pehmeks muutunud maa tõttu.
Veel neljapäeval olid kõik asjaosalised veendunud, et raie on seaduslik. Nüüd aga väidab Muinsuskaitseamet, et Keskkonnaamet on väljastanud Rebala muinsuskaitsealal asuva hiie raieloa alusetult ning tehtud raie on ebaseaduslik.
Süüst pole ilmselt puhas ka Muinsuskaitseamet. Selgunud on, et raieluba taotlenud metsaettevõte OÜ Eremka algatusel määrati muinsuskaitse alla kuuluva hiiemetsa piirid kindlaks alles mõne nädala eest. Seejuures jäeti kaitse alt välja kogu metsafirmale kuuluv Pajumardi kinnistu, kuigi kultuurimälestiste registri andmetel paikneb kaitsealune hiiemets ka seal. Kahtlust on äratanud seegi, et hiie piiritlemisel ei kysitud nõu just sellisteks juhtumiteks moodustatud looduslike pyhapaikade ekspertkomisjonilt. Arvamust ei küsitud ka Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuselt, maausulisi esindavalt Maavalla kojalt, ega ka mitte hiiepaika hooldavatelt kohalikelt elanikelt. Kaitsealuse hiie piiritles ainuisikuliselt Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste vaneminspektor Ants Kraut, kes on varem pälvinud tähelepanu hiite- ja maausuvaenuliku hoiakuga.
Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade ekspertkomisjon saatis neljapäeval Muinsuskaitseametile märgukirja, milles mõistis hukka toimuvad raietööd ning juhtis tähelepanu hiie piiritlemisel tehtud vigadele. Komisjon tegi ettepaneku peatada koheselt raietööd ning vaadata kaitsealuse hiie piirid üle.
Küsimusi on tekitanud Rebala muinsuskaitsealal asuva maa sattumine eraomandisse. Teatavasti müüs riik selle eelmisel aastal toimunud enampakkumisel metsaäriga tegelevale OÜ Eremkale. Looduskaitsealuseid maid riik ei erasta ning ostab neid hoopis riigi omandisse tagasi.
Pühapaigas toimunud raietööd on mõistnud hukka kohalikke inimesi esindav Saha külavanem Jaanus Hiis. Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik ytles Eesti Rahvusringhäälingule, et Maardu hiie raiumine on rünnak pühaduse vastu ning kaotus meie rahvuselmale. Maardu hiiemetsas toimunud raie osas teeb Maavalla koda ametliku avalduse lähipäevil.
Aprilli keskpaigas tulevad Eestisse Euroopa töövahendusvõrgustiku EURES nõustajad Saksamaalt, Austriast ja Šveitsist – toimuvad teabepäevad seoses asjaoluga, et 1. maist ei vaja Eesti kodanikud nimetatud riikides ametisse asumiseks enam tööluba. Infopäevad leiavad aset 12.-14. aprillini Tallinnas, Tartus ja Pärnus.
Kolme tunni vältel saab vastuseid paljudele küsimustele:
Kuidas ja kust otsida tööd Euroopas?
Kuidas kandideerida töökohale?
Millised on tööturu- ja elamistingimused Saksamaal, Austrias ja Šveitsis?
Kus tuleb end registreerida?
Milline on maksukorraldus?
Kuidas on ravi- ja sotsiaalkindlustusega?
Ettekannetega astuvad huviliste ette Eesti EURES nõustaja Olga Boltovskaja, kes teeb teemasse sissejuhatuse, tutvustades EURES võrgustikku ja selle toimimist, ning Marcus Pfund (Saksamaa), Hermann Gössinger (Austria) ja Susanne Wilhelm Frenk (Šveits). Esimene ettekanne on eesti, ülejäänud kolm inglise keeles.
Teabepäevade toimumise ajad ja kohad:
12. aprill kell 13-16 – Tallinn, Õpetajate Maja, Raekoja plats 14
13. aprill kell 13-16 – Tartu, hotelli London konverentsisaal, Rüütli 9
14. aprill kell 11-14 – Pärnu, keskraamatukogu, Akadeemia 3
Olete oodatud Teeme ära raames
7. mail algusega kell 10.00
Rõngu kirikusse talgutöödele.
Kavas kiriku siseruumide koristamine ja akende pesemine.
Osavõtjatele talgusupp. Soovitav on kaasa võtta oma töövahendid.
Kohtumiseni talgutel!
Seoses jääolude ohtlikuks muutumisega Peipsi järvistul on alates 9. aprillist keelatud liiklemine transpordivahenditega ning jalgsi Peipsi ja Lämmijärve jääl järgnevalt:
Peipsi järvel alates Emajõe suudmest lõuna poole kuni Piirissaareni ja Lämmijärvel;
jõgede ja ojade suudmete avatud veekohtadele lähemale kui 400 meetrit;
Lubatud on jääleminek jalgsi või maastikusõidukiga Peipsi järvel Emajõe suudmest Ida-Viru maakonna piirini ning Peipsi järvel Eesti Vabariigi territooriumil.
Järvele minek tuleb registreerida piirivalvekordonites ning sealt saavad järvele minejad ka infot keelupiirkondade ja järvel valitsevate ohtude kohta. Kordonites hinnatakse pidevalt jääolusid ning järvele minejad peavad arvestama asjaoluga, et praegustes ilmastikutingimustes võiva jääolud muutuda kiiresti veelgi ohtlikumaks.
Lõuna Prefektuuri piiriturvalisuse talituse vanemametnik Margo Sirendi ütles, et piirivalvuritel on väga hea meel, kui inimesed suhtuvad kehtestatud keeldudesse ja piirangutesse mõistvalt, ega seaks oma elu praegustes jääoludes kergekäeliselt ja mõtlematult ohtu.
Agu Lall
Politsei- ja Piirivalveameti kommunikatsioonibüroo pressiesindaja
13.04.11 kell 17 – Taastusarst dr. Gunnar Männiku loeng kõikidele huvilistele spordivigastustest ja nende ennetamisest Haapsalu Wiedemanni spordihoones
17.04.11 kell 12-14 – “Sinu sammud loevad”, mille raames on voimalus koigil kas kõndides, joostes või jalutades sooritada Cooperi test Haapsalu staadionil. LCHaapsalu Valge Daam valmistab osalejatele pannkooke. Linna A- apteekides on kõigil võimalus mõõta vererõhku.
Need üritused viib läbi MTÜ Läänemaa Jalgpalliklubi
17.04.11 kell 12.00 – Lihulas, koolitus tervislikust liikumisest ja kepikõnd Penijõe Mõisapargis.
13. aprillil 2011.a. algusega kell 11.00 korraldab Lääne Prefektuuri piirivalvebüroo koostöös partneritega Kärdlas, Tuuru majas teabepäeva “Teadlik kalur”. Tegemist on ennetustöö raames korraldatava infopäevaga, mille eesmärgiks on kalurite ja kalapüügiga tegelejate teadlikkuse tõstmine meresõiduohutusest, merepäästest, esmaabist ning kalapüügijärelevalvest.
Aprilli lõpus alustab Valgamaa Partnerluskogu koolitusega „Kogukonnatooted ja –teenused kui väljakutse ja võimalus MTÜ-le“.
Toimumiskuupäevadeks on 26. Aprill, 6.mai ja 12. Mai.
Koolituskavasse mahuvad järgmised teemad:
Teisipäev, 26. aprill
Kogukonnatooted ja –teenused – mis need on?
– Millised on võimalused omatuluteenimiseks mittetulundus-ühendustel? MTÜ tooted ja teenused – mis need on?
– Milline kasutegur on nendel MTÜ-dele?
– Mida see endaga kaasa toob organisatsiooni asjaajamises?
– Isiklike ja organisatsiooni ressursside kaardistamine.
Lektor: Eha Paas
Reede, 6. mai
Äriplaani koostamine kogukonnatoodete ja –teenuste pakkumiseks.
– Kuidas kujundada sobivaid tooteid ja teenuseid?
– Ideede genereerimine
– Äriplaan ja finantsprognoosimine – kuidas neid teha?
Lektor: Margit Kool Loe edasi: Valgamaal tuleb koolitus kogukonna eestvedajatele
Järgmises Tartu tantsuklubis saavad kokku Lõuna-Eesti karmoškamängijad. Karmoškadel musitseerivad Asso Int, Daniel Kütt, Elina Keerpalu, Henrik Hinrikus, Kati Raun, Margus Priks, Maria Leping, Ruti Kirikmäe, Siim Reedo, Toomas Oks, Toomas Valk ja Ülo Saaremõts. Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.
Pidu toimub 13. aprillil kella 20:00-st kuni südaööni Tartus Tiigi seltsimajas (Tiigi 11). Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi toimumisajad 2011. aastal kell 20.00–24.00 (02.00) Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 13. aprillil, 27. aprillil, 11. mail, 25. mail, 14. septembril, 28. septembril, 12. oktoobril, 26. oktoobril, 9. novembril, 23. novembril, 7. detsembril ja 21. detsembril.
Erandiks on suvekuud (juuni, juuli ja august), mil tantsuklubisid ei toimu.
Tartu tantsuklubi toimumist toetavad Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja SA Tartu Kultuurkapital.
Võnnu Kultuurimajal on heameel kutsuda kokku tantsurühmi üle Eesti, et meil kaerajaan ikka edasi kestaks.
Osalejad: võistutantsimine on mõeldud kõikidele rühmaliikidele: lasterühmad, memmed, neiud, naised, segarühmad, meesrühmad
Repertuaar: kohustuslik tants on kaerajaan. Kaerajaan võib olla folkloorne, stiliseeritud või rahvatantsu töötlus.
Rühmadel valmistada ette 2 oma rühmaliigi tantsu. Kuna on tantsupidude aasta, siis võimalusel valige üks tants väljaspool koolinoorte- ja naistetantsupeo repertuaari.
Saatemuusika: vabalt valitav. Toimumisaeg ja koht: 4. juunil 2011.a. Lääniste linnamäel. Algusega kell 15.00
Väga vihmase ilma korral võidakse Võistu-Tantsimine üle viia Võnnu kultuurimajja.
Laupäeval, 9. aprillil algusega kell 12 toimuvad Sänna kultuurimõisas õpitoad, mida juhendavad noored Eestist, Lätist, Leedust ja Slovakkiast.
Avatud on kõrvarõngaste, käevõrude ja sõrmuste tegemise õpituba – juhendavad Slovakkia noored;
paberist lillede ja lindude voltimine – juhendavad Leedu noored;
võtmehoidjate meisterdamine – juhendavad Läti noored;
süüterooside tegemine – juhendavad Eesti noored.
Õpitubades võivad osaleda igas vanuses inimesed. Osavõtt on tasuta.
Samal ajal on avatud näitus, kus on üleval kõik need kaunid esemed, mis noored eestlased, lätlased, leedukad ja slovakid rahvusvahelise noortevahetuse ajal õpitubades tegid.
6. mail leiab Põlvas aset suurejooneline rolleritaltsutajate paraad. Eesmärk on hoida ära rollerijuhtide süül toimuvaid liiklusõnnetusi ning parandada rollerijuhtide teadlikkust ja sõiduoskusi.
Plaanis on rollerite paraadsõit läbi linnatänavate. Noortekeskuse ruumides räägitakse teooriast: uuest liiklusseadusest, ohutusest ja turvalisusest liiklemisel, kaitsevarustusest. Toimub viktoriin, mille käigus selgitatakse välja taibukamad ja teadlikumad.
Päev jätkub osavusharjutustega Põlva kultuuri-ja huvikeskuse parklas. Kavas on vigursõit, aeglustussõit ja teised ettevõtmised. Parimaid ootavad auhinnad. Pakutakse kehakinnitust ja mõnusat äraolemist.
Eestvõtja on Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskond. Projektijuht on Pilvi Liivamägi.
Eelregistreerimine meiliaadressil pilvi@politsei.ee või pilleriin@polvalv.ee.
23. aprillil toimub Paide Vallimäel ja keskväljakul Jüriväe laat.
Selle sisse mahub muinaslahingumäng kella 11.30-11.50, kus näeb madistamas muinasvägesid. Kella 12-16 tutvustab Vallimäel oma tegevust Kaitseliit.
Kohal on pillivägi: Andres Pleesi (parmupill ja üminad); ansambli Põldsepp ja Pojad rahvalikud lood ja laulud.
Kohal on lauluvägi: Eesti meeskoorid Eesti õpetajate meeskoor, Tallinna meeskoor Runo, Kuivajõe meeskoor, Paide meeskoor; Eesti Vabadussõja aegsed laulud.
Kohal on tantsuvägi: tantsurühmad Seltskond, Päkad Paidest, Südameke, Riikar, Vallatsi; meestetantsud, jüritantsud ja regitants.
Kohal on sõnavägi: Vana-Vigala näitetrupp Topelt Kiiks A. Kiviräha „Kalevipojaga”.
Kohal on kuningate vägi: kuningate sepikoda; raekojas kuningate nõukoda.
Päeva mahuvad veel koduleiva konkurss, käsitöötoad, tegevused noortealal jne.
Kell 20.30 oodatakse Paide Vallimäele klubide, firmade, ettevõtete võistkondi. Toimuvad jüripäeva teatejooks ja Vallitorni täpsusjooks. Kindlasti saab end soojendada Jüri lõkke paistel. Sütelkõnd. Kohal on Paide linna neli kuningat.
Võru lasteraamatukogus saab veel paar nädalat tutvuda väljapanekuga „Mustrist meeneni”. Näitusele on koondatud MTÜ Avatud Ateljee Klubi kursustel valminud rahvuslikest mustritest inspireeritud käsitööesemed.
Kõik need on loodud mõttega otsida suveniirtoodet, mis kannaks paikkondlikku eripära ja oleks ka praktilisust silmas pidades ahvatlev ost.
Otsingud mahuvad kuue käsitöökursuse sisse, mis toimusid poole aasta jooksul projekti „Mustrist meeneni: rahvuslik ornament nüüdisaegses kasutuses” raames. „Korraldasimegi kursused selleks, et otsida omapäraseid, väikseid, lihtsasti valmistatavaid ja ka taskukohaseid meeneid,” lausus projekti eestvõtja Ruti Jõgi ning lisas: „Oli teada, et see pole lihtne, ja me nägimegi meenete väljamõtlemisega tõsiselt vaeva.”
Kõige mahukam oli tekstiili-kudumikursus, õpetajateks Kadri Vissel ja Kerttu Laane. Näputööle eelnes Võrumaa mustritesse süüvimine. See tähendas nii muuseumikogudega tutvumist kui ka kohtumisi meistritega Seto Käsitüü Kogo vahendusel. Loe edasi: Mustrid meenetel, meened näitusel
17. aprillil toimub Tamsalu kultuurimajas täika. Kõik on oodatud ostma, müüma ja vahetama rõivaid, jalanõusid, tehnikat, raaamatuid ja muud endale ebavajalikku.
Täikal veel kohv, pirukad, muusika, oksjon, igal täistunnil moedemonstratsioon.
Eelregistreerida saab 15. aprillini tel 5621 3918.
Läinud laupäeval, 2. aprillil toimus Väätsal sealses rahvamajas toimus juba 15. korda järjest maarahva huumoripäev „Maamees muigab”. Võidu võttis seekord Pajusti estraaditrupp.
Üritus on erilaadne seetõttu, et see annab maarahvale võimaluse ka ise lavalaudadel üles astuda, mitte ainult saalist lavale kaeda.
Nii publiku kui ka žürii lemmikuks valiti seekord Pajusti estraaditrupp etteastega „Maailmameistrivõistlused”, kus etendati kokandusvõistluse finaali. Laval oli rohkem inimesi ja atribuutikat kui teistes etteastetes ning laval toimuv põhjustas ka saalis kõige rohkem elevust.
Sel aastal kutsub Põlva talurahvamuuseum rahvakalendri tähtpäevadest huvitatuid 19.-21. aprillini toimuvale kiigenädalale, teatab Põlvamaa infoportaal.
„Lihavõtted lõpetasid vanasti paastuaja. Ilmad olid selleks ajaks juba nii ilusad, et noormehed panid külavainule püsti kiige,” tutvustas Põlva talurahvamuuseumi arendusspetsialist Maris Veski vana kombestikku. „Kui nüüd pühadehommikul kiigele mindi, siis võeti kiige püsti pannud noormeestele värvitud munad kingiks kaasa.”
Muuseum ootab huvilisi kiikuma, vanaviisi mune värvima, mängima ja laulma. Räägitakse vanast lihavõttekombestikust ja sellest, miks kevadpühal nii palju nimesid on. Kaasa tuleb võtta üks toores muna, ilmastikukindlad jalanõud ja lahke meel. Muuseumitund kestab 1,5–2 tundi. Registreeruda tuleks telefonil 797 0310 või e-posti aadressil muuseum@polvamaa.ee.
Info: www.polvatalurahvamuuseum.ee.
Kõiki tervisespordisõpru oodatakse 17. aprillil Häädemeeste valda Rannametsa külla, kus avatakse Pärnumaa tänavune jooksu- ja käimishooaeg.
Kell 12 antakse start Luitejooksule ja Luiteretkele. Vahelduval maastikul kulgev ligi 5 km pikkune rada läbib muu hulgas ainulaadset luitemaastikku ning ületab Baltkumi kõrgemaid luiteid.
Tegevust jagub ka kõige pisematele spordisõpradele. Lastejooksud algavad juba kell 11. Eraldi arvestust peetakse ka firmade, spordiklubide ja teiste kollektiivide seas.
Esimest korda toimub Luitejooksu raames koertekross, millest oodatakse osa võtma looduses sörkimist või kiiresti kõndimist armastavaid spordisõpru ühes oma neljajalgsete lemmikutega.
Südamenädal kestab 17.-23. aprillini ja selle moto on „Sinu sammud loevad”. Luitejooks ja Luiteretk on selle avaüritus Pärnumaal.
Kohapeal saab soovi korral mõõta oma tervisenäitajaid ning igale lõpetajale antakse kaasa liikumispäevik.
Eelregistreerimine Luitejooksule ja Luiteretkele toimub kuni 15. aprillini Kahe Silla klubi kodulehel www.2silda.ee ning Pärnus Port Arturi infopunktides.
23. aprill kell 11 toimub Paide Vallitorni juures suur jüripäeva muinaslahingmäng. Võitlust juhendavad asjatundjad MTÜst Kalevite Kange Rahvas.
Ohutuse tagamiseks korraldatakse lahing pehmete relvaimitatsioonidega.Osalema on oodatud huvilised vanuses 7 – 16 eluaastat.
Kava:
Kell 11 sütitav kõne muinasajast, selle aja põnevusest ja vägevusest.
Kell 11.20 muinassõdalaste demonstratsioonesinemine: kogenud võitlejad vanade relvade ja turvistega näitavad, kuidas muiste võitlus toimus. Pärast madinat saavad hakkajamad relvi ja turviseid katsuda ning selga proovida.
Kell 11.40 suur muinaslahing kõigile osaleda soovijatele. Lahingut peetakse pehmikrelvadega. Mängule eelnevad väljaõpe ja treeningmängud.
Laupäeval, 9. aprillil toimub Urvaste seltsimajas vaseliste õpituba.
Vaselised on muinasaegne rõivaste kaunistamise viis, kuid neid spiraalikesi kasutati ka ehete valmistamisel. Spiraale punuti koos lõngaga või tikiti eraldi rõivastele keerulistesse mustrites
Õpitoas osalejaid juhendab Marika Sepp Võrust. Kaasa tuleks võtta väikesed tangid traadi lõikamiseks, vana nahkkinnas, õhukese teraga nuga, suure silmaga õmblusnõelu, sukavarras nr 2.
Kotti võiks pista ka vahetusjalanõud.
Tänavu lisandub maanteemuuseumis traditsioonilistele üritustele hulgaliselt uusi ja põnevaid ettevõtmisi, vahendab Põlvamaa infoportaal.
Suvehooaja iga kuu teisel laupäeval elustub Valkla kõrtsi esine: kaubeldakse koduse ja käsitöökraamiga, toimetatakse õpitubades, keerutatakse jalga pillimehe taktis ning peetakse mokalaata.
Ettevõtjatel, kes on huvitatud laadapäevadel (ja 28. mail) kauplemisest ning oma toodete ja tegemiste tutvustamisest, palutakse oma tulekust ette teatada telefonil 518 6684 (Riinu).