Ann Polma maailm Kondase keskuses

piltEile, 5. märtsil avati Viljandis Kondase keskuses Ann Polma (1960-2002) isikunäitus.

Näituse telje moodustavad siidtrükis tööd, mis kajastavad lihtsaid, kuid olulisi väärtusi: perekonda, kodu, inimeseks olemist ja loodust. Töödele on lisaks mitmekordsel ületrükil põhinevale originaalsele tehnikale iseloomulik isikupärane käekiri ja tugev emotsionaalsus.

Mulgi juurtega Ann Polma kunstihuvi avaldus juba õpiaastatel Tallinnas, kuid ülikooli lõpetas ta bioloogina. Peale kohustuslikke suunamisaastaid Annikveres kolis perekond Läänemaale Matsallu, kus on valminud ka näitusel olevad tööd. Siiditrükitehnikas tööd pärinevad aastatest 1987-1989. Ann Polma töötas Metsküla algkoolis õpetajana, hiljem direktorina. Metsaküla kooli lapsi juhendades on sündinud tema keraamilised tööd. Üheksakümnendatel valminud vähestel õlimaalidel on jäädvustatud kodukandi kadakasi rannamaid.

Näitus jääb avatuks 17. aprillini.

Allikas: Kondase keskus

Eksliibrisenäitus doktor Ilmar Laane kogust

Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu vestibüülis on märtsikuu lõpuni avatud eksliibrisenäitus dr Ilmar Laane kogust. Näitus on koostatud dr Ilmar Laane muuseumile annetatud eksliibrisekogu põhjal. Välja on valitud sadakond Eesti meedikutele pühendatud eksliibrist 56-lt autorilt aastatest 1938-2001.

Kollektsionäär Ilmar Laan sai tõuke eksliibrisekogumiseks  oma sõjas hukkunud vennalt, kelle alustatud kogu täiendamist ta jätkas. Venna kogu sisaldas 20 eesti eksliibrist, mille hulgas oli ka Arkadio Laigo valmistatud eksliibris tema isale Aleksander Laanele. See tekitas huvi ja pikaajalise kogumise tulemusena on I. Laane kogus üle 4000 originaali, millele lisanduvad vahetuseksemplarid. Tähelepanuväärne on, et tema kollektsiooni kuulub Eesti suurim meedikute teemakogu. 2008. aastal annetas dr Ilmar Laan Eesti Tervishoiu Muuseumile osa meedikutele tehtud eksliibrisekogust. Umbes 200 eksliibrist on kujundatud eesti arstidele, teist samapalju välismaa meedikutele. Ajaliselt on hõlmatud aastad 1935-1996. Kogu vanim on Hando Mugasto raamatumärk dr Marta Kiisale ja viimane Lembit Lepalt Ilmar Laanele. Nimekatest kunstnikest on kogus esindatud R. Kaljo, V. Toots, V. Tolli, S. Väljal, M. Olvet, L. Lõhmus, I. Torn, E. Valter, J. Naha jpt. Näituse kuraator on Riina Ader ja kujundaja Ülle Kask.

Allikas: Eesti Tervishoiumuuseum

Juristide Liit korraldab õigusmessi

Neljapäeval, 10. märtsil  korraldab Eesti Juristide Liit Tallinna Vene Kultuurikeskuses ÕIGUSMESSI 2011.

Õigusmess toimub esmakordselt, on heategevuslik, tasuta ja suunatud kõikidele huvilistele üle kogu Eesti. Õigusmessil osutatavad teenused:

1) Tasuta õigusabi kvalifitseeritud juristidelt: notarid, advokaadid, võlanõustajad, kohtutäiturid, tööõiguse spetsialistid.

2) Eesti Töötukassalt teavet täiend- ja ümberõppe võimaluste kohta.

3) EAS-i spetsialistidelt nõustamisteenust ettevõtlusega alustamise küsimustes ja juristide liidu liikmetelt nõu ettevõtte põhikirja ja asutamisdokumentide koostamisel.

4) Soome Ehitustöötajate Ametiühingu juristid annavad nõu töötamise erisustest Soomes- töölepingute koostamine, sotsiaalsed garantiid, vaidlustus mehhanism.

5) Tallinn Aitab teenused ja tooted töötutele ja tööotsijatele.

6) Eesti ülikoolid tutvustavad õigusteaduskondade õpivõimalusi.

Täpsem info www.juristideliit.ee.

Krista Paal,

Eesti Juristide Liidu direktor

Pärimusmuusika Aita kaunistavad kirkad loodusmaalid

näitus14. märtsini kaunistavad Viljandi Pärimusmuusika Aida fuajeed õlimaalid, mis on valminud raamatu “Soomaa loomajutud” ainetel.

Kunstnik Tiiu Kuill (Piibur) on pärit Mulgimaalt, kunstihariduse omandas Tartu Kõrgema Kunstikooli kaugõppekursusel. Pärimusmuusika Aidas näha olev näitus sündis koostöös raamatu “Soomaa loomajutud” autori Edu Kuilliga. Maaliseeria “Soomaa loomajutud” on noorele kunstnikule juba 33. näitus. Huvilised saavad neid pilte endale tellida gicleemaalina (lõuendile trükituna meelepärases suuruses). Osta on võimalik ka originaaltöid.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus

Riigikogu võttis vastu kalmistuseaduse

Järgmisest aastast rakenduva kalmistuseadusega kehtestatakse kogu Eestis kalmistutele ja matmisele kohalduvad ühtsed alused. Seaduse eesmärgiks on kalmistutele kehtivate nõuete reguleerimine ja ühtlustamine seaduse tasandil. Varasemalt kalmistuid ja matmist puudutav üldregulatsioon puudus.

Seadus annab kalmistute ja matmise osas ühtsed alused. Seni on kalmistutesse puudutav olnud kohalike omavalitsuste reguleerida, kuid see on olnud piirkonniti erinev. Seadus sätestab tähtajad ning tingimused, mis on üheselt kehtivad kogu Eestis – näiteks kalmistute sulgemisele, pealematmisele ning kalmistute ümber rajatava rahuvööndi määramisele.

Matmiseks suletud kalmistute kasutusotstarbe muutmise tähtajaks sätestatakse 75 aastat. Kalmistu kasutusotstarbe muutmisel tuleb maetud ümber matta ja hauatähised ümber paigutada. Lisaks suuremale selgusele kalmistute asutamise ja sulgemise osas kehtestab kalmistuseadus ühtse pealematmise miinimumaja, milleks on 20 aastat viimasest matmisest.

Seadus näeb ette hauaplatside märgistamisnõude enne nende hooldamata hauaplatsiks kuulutamist. Haua saab tunnistada hooldamata hauaplatsiks siis, kui see on olnud märgistatud vähemalt aasta ja seda ei ole selle aja jooksul korrastatud.

Uute kalmistute rajamisel ja olemasolevate laiendamisel kehtestatakse seaduse alusel kalmistu välispiirist 50 meetri laiune rahuvöönd, millega reguleeritakse maa kasutust kalmistu ümbruses, mis on vastuolus kalmistu otstarbe, eesmärkide ja hea tavaga.

Kalmistuseaduse võttis Riigikogu vastu eelmisel nädalal ning seadus hakkab kehtima 1. jaanuarist 2012.

Allikas: siseministeerium

Laulukonkurss küpses eas harrastuslauljatele

Seeniorlaulu konkurss on juubelihõnguline, kuna tegu on viienda selletaolise laulukonkursiga. Seeniorlaul 2011 korraldab MTÜ Rand. Ülemaalisest seeniorlauluvõistlusest võivad osa võtta kõik asjaarmastajad-isetegevuslikud laulusolistid alates 50. eluaastast. Osavõtjate vanuse ülemine piir pole määratud.
Solistid võistlevad kahes vanusegrupis, millest esimese moodustavad 50-65aastased lauljad, teise grupi need, kes on vanemad. Konkursi finaal toimub 16. aprillil Pärnus Tervise kultuurikeskuse saalis.

Konkurss toimub kolmes voorus. I voor viiakse läbi helisalvestiste põhjal, millest valitakse välja kuni 20 solisti, kes pääsevad edasi. Helisalvestised (vabalt valitud helikandjal) tuleb saata hiljemalt 1.aprilliks aadressil: ”Seeniorlaul 2011”, MTÜ Rand, Lõuna 2 – 311, 80010 Pärnu.Lisada nimi, vanus, lugude pealkirjad, saatja nimi, kodune aadress, telefon, e-post. Edasipääsust teavitatakse soliste hiljemalt 7. aprilliks.

II ja III voor toimuvad 16.aprillil Pärnus Tervise kultuurikeskuse saalis. II voorus esitatatakse üks laul Arne Oidi loomingust ja üks laul vabal valikul fonogrammi, klaveri, kahest liikmest koosneva ansambli või mõne muu instrumendi saatel. Laulude kohustuslik pikkus on 2-4 minutit. Kuni kümme solisti pääsevad III vooru ehk finaali. III voorus esitatakse veel kord II voorus kõlanud Arne Oidi laul ja üks uus laul vabal valikul. Soliste hindab viieliikmeline žürii, kelle esimeheks on laulja ja literaat Toomas Kuter, kes on juhtinud laulukonkursi žürii tööd esimesest konkursist alates. Parimaid soliste ootavad mitmed põnevad auhinnad.

Konkursi koduleht ja juhend: http://www.viaterramariana.ee/seeniorilaul/

Vaigla Adolf – Räpinä Sokrates

Vaigla Adolf. Foto: Uma Leht

Vaigla Adolf kõnd uulidsa pääl, inemise piätäse tedä, timä sais, pidä nigu loengut müüdäminnen, kaardikepis pruuk sirmi, et midägi näüdädä – nigu Sokrates, mäletedäs Räpinäl suurt aiandusõ oppajat, kink 100. sünnüaastapäävä puhul om Räpinäl Vaigla-aastak.

Määne oll’ miis, kink käest sai 70 aasta joosul aiapidämise-tarkuisi päält 5000 inemise, kiä lei hulga tsireli-, jürjeni- ja muid kasvusortõ ja tekk’ tuuga Räpinäst Eesti aiandusõ pääliina, püüdsevä Räpinä muusõumi tüütäjä tsipakõsõ rahvalõ tutvas tetä.

«Ilu ja kasu kävevä timä jaos kõgõ kuun,» kõnõl’ muusõumioppaja Kivistigu Vaike. «Ku Vaigla oll’ teismeline, sõs tekk’ tä koton Tartomaal Elistvere vallan Kivi talon uma lilliaia. A et oll’ perämäne lats perekunnan, sõs pidi kandma vanõmbidõ velli väikses jäänüid rõivit. Esä es anna rahha vahtsidõ rõividõ jaos muido vällä, ütel’, et raha tulõ tüüga tiini. Nii kasvat’ Vaigla Adolf varahast kapstast, sai osta hammõ ja saapa.»

Et kapstaäri läts’ häste, härgüt’ Vaigla tuud Võromaalõ är tullõn tõisigi tegemä: nii Väimälä põllutüü- ja kar’atallitajidõ koolin, kon tä 1930–36 aidnik oll’, ku edesi Räpinäl. «Nii mitmõgi Räpinä inemise omma ehitänü uma maja varahadsõ kapsta müügist saadu raha iist – Leningraadi turulõ viidi ju!» muhel’ Kivistigu Vaike.

Väimälä aig oll’ Vaiglalõ rassõ aig, selle et koolijuhataja Kitzbergi Piitre (kirämehe Kitzbergi Augusti velepoig) oll’ rassõ inemine. Vaigla tekk’ joba tuudaigu lillisäädit, vanikit ja lillipuntõ sünnüpäävälatsilõ. Loe edasi: Vaigla Adolf – Räpinä Sokrates

Tallinnas ilmus uus kogukondlik ajaleht Kalamajakas

Tallinna “aguliringi” põhjapoolsema otsa mehed ja naised said oma esimese seitunginumbriga maha. Nimelt ilmus märtsi esimestel päevadel Kalamaja ja Telliskivi Seltsi inimeste ühisel jõul ajaleht Kalamajakas.

Esimesest numbrist leiab nõuandeid, kohapealse elu tutvustust, seltsielu, mõtteid, parkimisdebatti ja aguliteateid. Plaan on aastas neli numbrit välja anda ja kui huvi tõuseb siis hakata ka Pelgulinna uudiste ja olukirjeldustega tegelema.

Elanikud on paberist tehtud versiooni leidnud oma postkastist ja kes pole saanud, saab PDF faili alla laadida siit.

Allikas: Juho Kalberg

Kuressaare mees eksponeerib oma maale majaseinal

Kuressaares köidavad juba enam kui aasta möödakäijate tähelepanu haigla lähedal otse tänava ääres seisva maja seinale kinnitatud maalid, mida autor ei vii ära isegi paduvihma ega karmi talveilma eest. 

“Ei ole nende maalide peale hakanud ei ilmastik, vargad ega vandaalid,” lausub maalide autor Toivo Müürisepp (51). Tema sõnul on Kuressaare nii turvaline linn, et peaaegu poolteise aasta jooksul, mil ta maja seinale kinnitatud maale tänava ääres kõigile nähtavalt hoidnud on, pole kellegi kuri käsi neid kahjustanud või ära viia üritanud.

“Need on seina külge kinnitatud sepanaeltega ning ega niisama lihtsalt neid ära viia saakski, pigem läheks siis maal puruks,” kinnitab ta. “Aga õnneks pole keegi oma jõudu nende kallal proovinud. Vastupidi, kogu selle aja jooksul olen saanud ainult positiivset tagasisidet. Väga paljud tulevad uurima, et miks ja kuidas.”

Erilist elevust tekitab Kuressaare haigla lähedal olev aastaringne tänavanäitus eeskätt välismaalastes, kes ei jõua ära imestada, et otse tänaval maalid nii vabalt ripuvad. Maalimise juurde jõudis Toivo saatuse vingerpussina, kui ta gangreeniohu tõttu jalast ilma jäi. “Eks see ole meil suguvõsa viga, isal ja vanaisal oli samamoodi, veri ei käinud enam jalast õieti läbi ja nii seda jupphaaval lühemaks lõigati,” meenutab Toivo kurba aega. Ühtäkki ilma tööta ja ühe jalaga, invaliidiks jäänud mees hakkaski tasapisi meelde tuletama lapsepõlve joonistamisharrastust.

“Polnud ju midagi enam teha, tööl ei käinud ja hakkasin niisama nikerdama,” sõnab mees. Kuna maalitoodang kippus üle pea kasvama, panigi Toivo mõned tööd naabermaja seinale üles.  Loe edasi: Kuressaare mees eksponeerib oma maale majaseinal

Pühapäeval kogunevad Viljandisse rahvamuusikud ja orkestrandid

XI noorte laulu- ja tantsupeo Viljandimaa kuraatori Kati Grauberg-Longhursti sõnul pole varem juhtunud, et nii suur hulk muusikuid korraga ühes proovis on.

Kell 11 Viljandi Maagümnaasiumi algklasside majas algaval proovil osalevad lisaks Viljandi maakonna sümfooniaorkestrile veel Paide Muusikakooli sümfoniettorkester ning Pärnu Muusikakooli keelpilliorkester. Puhkpillimängijatele tuleb juurde Järvamaalt „Orkester Türi“.

„Kokku peaks suurproovis kavakohaselt osalema 259 noort muusikut,“ lisas Kati Grauberg-Longhurst. Pärast koondproovi jäävad puhkpilliorkestrid veel harjutama Viljandi Maagümnaasiumi algklasside majja, ent rahvamuusikud liiguvad ettemängimisele Viljandi Orkestrimajja. Loe edasi: Pühapäeval kogunevad Viljandisse rahvamuusikud ja orkestrandid

Lapsed lustisid Võru folklooripeol

Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi segakoor
Lustaka “Sabatantsuga” vallutasid väikesed pidulised 3. märtsil Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi aula. Toimus maakonna lasteaialaste ja algklasside õpilaste folklooripäev.

Osales kümme kollektiivi: Võru loovuskooli kandlekool (juhendaja Milja Udras), Parksepa kapell (Ene Lumi) ja Parksepa keskkooli 3.a klassi rahvatantsurühm (Helle Liloson), lasteaia Sõleke folkloorirühm (Lea Sikk), lasteaia Päkapikk folkloorirühm (Kadri Mähar), Vasteliina gümnaasiumi 2. klassi folkloorirühm (Helju Sarapuu), Rõuge põhikooli 2.-3. klassi tantsulapsed (Merike Helekivi ja Terje Raju), Puiga põhikooli tantsurühm (Silja Oss), Võru 1. põhikooli tantsurühm Tsõõrike (Maie Pau) ja Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi rahvatantsurühm (Kaja Reiska).

Tantsude ja laulude vahele mahtusid pillide tutvustus ja tantsumängud kõikide piduliste osavõtul. Lõpuks õpiti lihtsatest puupulkadest rütmipille meisterdama ja nendega mängima. Loe edasi: Lapsed lustisid Võru folklooripeol

Kiidil peetakse teisipäeval vastlanaistepäeva

Rõuge vallas Kiidil peetakse teisipäeval, 8. märtsil vastlanaistepäeva, kuna teadupärast on sel aastal sattunud kokku kaks toredat päeva: vastlapäev ja naistepäev.

Kui naistepäev on alati 8. märtsil, siis vastlapäev on alati noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini. Rahvanali ütleb, et kui vastlapäev langeb reedesele päevale (mida ei juhtu kunagi), võivad vanatüdrukud kosjas käia.

Vastlapäev oli paljuski naiste püha: naised käisid sel päeval kõrtsis linapikkust joomas. Seda joodi enamasti otse pudelist – siis sai ikka pikka voolu, mis pidi taas linadele lisakasvu andma. Selles mõttes saame pidada kaks naiste püha korraga. Vastlapäeval oli igasugu naiste töö peale viljakusriitustega seonduva keelatud. Loe edasi: Kiidil peetakse teisipäeval vastlanaistepäeva

Kadrina saunaklubi kutsub täna sauna

Lääne-Virumaal Kadrina külasaunas tegutsev Kadrina Saunaklubi (KSK) tähistab täna oma 10. sünnipäeva. Pidu peetakse Kadrina saunas, mis täna tasuta avatud igaühele.

KSK sündis 3. märtsil 2001 Soome Vabariigis, kus Kadrina mehed käisid sealseid saunu katsumas ja otsustasid oma külasauna säilimise nimel tegutsema asuda. KSK ütleb enda kohta, et nad on tõenäoliselt parim Eesti saunaklubi.

Sünnipäevaõhtu üllatuste ja eriprogrammi kohta loe täpsemalt siit: http://www.facebook.com/kadrina.saunaklubi

Täna sõidetakse Haanjas maratoni

Täna peetakse Võrumaal 39. Haanja maraton. Stardid antakse Haanja suusastaadionil kell 11 (43 km) ja kell 11.15 (22 km) klassikalises sõiduviisis. Kell 11.30 toimub 500m lastesõit (10aastased ja nooremad vabastiilis).

Kell 11.30–13.30 korraldatakse kõrgeima lumest ehitise tegemise võistlus. Maratonipäeval on võimalus sõita kelgukoertega. Maratoni parimate autasustamine kell 14.30, finiš suletakse Haanja suusastaadionil kell 17.

Haanja suusamaratoni rada asub Eesti kauneima ja liigendatuima maastikuga Haanja Looduspargi piirenguvööndis, osaliselt läbides ka
sihtkaitsevööndit. Seetõttu on suusamaratoni raja laius läbivalt 2 klassikajälge.

Teedeületused avatud rajal turvatud pole. Teedeületused ja head suusavalitsemist nõudvad laskumised on tähistatud hoiatustahvlitega.

Maratoni korraldajad soovitavad punase hüüumärgiga tähistatud laskumistel valida suusataja oskustega kooskõlas oleva laskumiskiiruse.

Haanja maraton on Estoloppeti suusasarja viimane osavõistlus ja oodata on umbes 1300 suusatajat eri paigust üle Eesti ja üle kogu maailma. Täpsem info siit.

Allikas: Haanja Suusaklubi

Rosma kool korraldab lahtiste uste päeva

Rosma koolipere ootab homme külla nii lapsi kui vanemaid ja kõiki teisi huvilisi. Foto: Rosma Haridusselts
Põlva külje all tegutsev waldorfkool Johannese Kool Rosmal korraldab laupäeval, 5. märtsil 2011 kl 10.45-13.30 lahtiste uste päeva, kuhu on oodatud nii lapsed kui lapsevanemad, vanavanemad ja ka kõik teised huvilised.

Lahtiste uste päeval saab lähemalt tutvuda waldorfpedagoogikaga, osaleda koolitunnis ja vestlusringis, ajada juttu õpetajate ja koolilastega. Lastele on kavas ka mänguring.

Rosma koolipere kogemuse järgi on huvi waldorfpedagoogika järgi suurenemas ja kooli juurde jõuab üha enam teadlikke lapsevanemaid. Neid, kellel on ootus koolide järgi, kus laps käib rõõmuga, ilma, et teda peaks sundima ning kus laps omandab lisaks faktiteadmistele ka mitmekülgse eluoskuste pagasi, kuhu kuuluvad enesekindlus, maailma usaldamine, uudishimu, avatus, võime üle saada raskustest ja kriisidest, samuti sotsiaalsed oskused ning optimistlik ellusuhtumine.

Usaldust waldorfpedagoogika suhtes kasvatavad ka koolide vilistlased, sotsiaalselt küpsed ja eluga toime tulevad noored inimesed. Loe edasi: Rosma kool korraldab lahtiste uste päeva

Rõuges arutletakse täna valla tuleviku üle

Rõuge noortekeskuses arutletakse täna kell 18 selle üle, kuidas meelitada valda uusi elanikke, luua uusi töökohti ning parandada veelgi valla kuvandit väljapoole.

Arutelu kutsel seisab kirjas:„Teretulnud on ka kõik muud ideed mis arendavad vallaelu ja muudaksid seda paremaks. Kohtumisel järgime põhimõtet, et ükski idee pole halvustamist väärt või vale. Kõik mõtted pannakse kirja, et paremaid neist edasi arendada. Tule kohale, räägi kaasa ja ole valla tuleviku suunajaks!“

Oodatud on kõik ärksad vallakodanikud, vanusest ja töökohast olenemata – kõik need, kes valutavad südant koduvalla tuleviku pärast.

Nädalavahetusel tuleb “Mesimagus naistepäev”

Eesti meetootjate ühendus korraldab 5. ja 6. märtsil Tallinna Lillepaviljonis kogupereürituse «Mesimagus naistepäev».
Meetootjate eesmärk on propageerida puhast eestimaist mett, meie mee ja mesindussaaduste kõrget toiteväärtust, häid tervendavaid ja hügieenilisi omadusi. Samuti tutvustatakse kodumaise mee tootjaid.

Kohapeal pakuvad mesinikud maitsta erinevat mett ja saab teavet mesindussaaduste liigi, päritolu ja omaduste kohta. Lisaks meele saab osta mesindussaadusi nagu taruvaik, õietolm jms, tervistavaid ja kosutavaid meesegusid, ravimtaimi ning teisi loodustooteid, samuti mesindussaadustest ja loodustoodetest valmistatud preparaate ning kosmeetikat.

Lillepaviljoni (Pirita tee 26) uksed on meepäevadeks avatud 5. ja 6. märtsil kella 10-17.

Pärnus avati Euroopa koolinoorte kaasaegse kunsti näitus

Pärnus Port Artur 2 teisel korrusel on tänasest kuni märtsi keskpaigani avatud Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 raames toimuva koolinoorte kaasaegse kunsti triennaali Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni tööde kavandite näitus “Kuidas ma siia sain?”. Näitusel saab tutvuda Eksperimenta! üle-eestilise Talendijahi tulemustega ehk kolme eelvooru käigus enam kui sajakonna töö hulgast välja valitud parimate noorte kunstnike projektidega näituseteemal “Ruum”. Seda, millised tööd jõuavad lõppnäitusele esindama Eesti noorte kaasaegset kunsti, saab näha aprilli lõpus Tallinnas avataval triennaalil. Loe edasi: Pärnus avati Euroopa koolinoorte kaasaegse kunsti näitus

Film Arvo Kukumäest jõuab Värskasse

7. märtsil kell 17 näidatakse Värska Kultuurikeskuses dokumentaalfilmi “Kuku: mina jään ellu”.
 
See on valus portreefilm dramaatilise saatusega eesti filmi suurkujust  Arvo Kukumäest, kes hakkab üles ehitama oma laiali lagunenud elu. Alkoholismist paranev Kuku otsib viisi, kuidas võita tagasi usaldus, mille ta on oma pikkade joomahoogude jooksul maha mänginud.  Usaldust enda kui näitleja, sõbra ja partneri vastu. Ta tõotab oma naisele Maritile, et kui ta veel peaks käe pudeli järele sirutama, on ta teekond käidud. Kuku külastab arste ja teadmamehi, talle tuleb rollipakkumisi, tuleb meedia tähelepanu. Ka suhe Maritiga saab uue hingamise. Kui tundub, et kõik hakkab ülesmäge minema, siis võidab kiusatus Kuku tahte. Viinapudel on liigagi haardeulatuses. Uus allakäik tuleb raskem kui kõik eelmised, hävitades eneseteostuse võimalused, paisates sassi suhted, pannes proovile tervise ning viies lõpuks Kuku eksistentsi viimase piirini.
 
Filmi tegid: Andres Maimik, Kaidi Kaasik, Martin Männik ja Arvo Kukumägi. Tootis: Kuukulgur Film
Filmi pikkus on 88 minutit. Pärast filmi kohtumine tegijatega!
 
Tulge kinno ja kutsuge sõbrad ja tuttavad ka kaasa!

Sakslased kinkisid Rosma Haridusseltsile koolibussi

Lapsed proovisid koolile kingitud bussi kohe ära. Foto: Rosma Haridusselts
Põlva maavanem Priit Sibul andis Rosma waldorfkooli ja -lasteaia tegevust korraldavale MTÜ-le Rosma Haridusselts täna üle 9-kohalise väikebussi, mille kinkis Põlvamaa sõprusmaakond Segeberg Saksamaalt Schleswig-Holsteini Liiduvabariigist.

Rosma Haridusseltsi juhatuse esinaine Tiina Länkur ütles, et kingitud väikebuss oli tõeliseks üllatuseks kogu kooliperele. „Oleme väga tänulikud sõprusmaakonnale Saksamaal ja ka Põlva maavanemale Priit Sibulale, kes aitas sellel kingitusel Rosma Haridusseltsini jõuda. Plaanime väikebussi hakata aktiivselt kasutama nii kooli kui lasteaia ja kogu haridusseltsi tegevuste arendamisel,“ lausus Länkur.

Väikebussi kasutas varem Norderstedtis asuv kool Moorbek-Schule. Kingitud buss on 10 aastat vana ja selle läbisõit ca 100 000 km.

MTÜ Rosma Haridusselts korraldab 21 aasta eest asutatud waldorfkooli Johannese Kool Rosmal ja kuus aastat tagasi loodud lasteaia Täheke tegevust. Seltsi juhatus koosneb vanematest ja õpetajatest ning teeb tööd vabatahtlikult. Tegemist on puhtalt kodanikualgatuse baasil tegutseva kooli ja lasteaiaga, õppetöö sisu ja vaimse kvaliteedi eest vastutab õpetajate kolleegium. Loe edasi: Sakslased kinkisid Rosma Haridusseltsile koolibussi

Moldovlased võtavad Märjamaal kevadet vastu

Moldova kogukond Eestis avas Märjamaal kevadele pühendatud näituse nimega “Martisor”.  Rahvamaja Ly galeriis on vaadata traditsioonilised Moldova rahvuslikud esemed, maalid, raamatud, rahvariided.

 Martisor on traditsioon, mida peetakse Moldovas ja Rumeenias kevade alguse tähistamiseks alates 1. märtsist. Sellel päeval kingivad kõik inimesed oma sõpradele ja sugulastele sõpruse ja austuse märgiks valge ja punase niidiga valmistatud õiekesi. Martisor on sümbol, mis tähistab legendi, kus kevad saavutas talve üle võidu. Moldovlastele on Martisor saabuva kevade, armastuse ja austuse sümbol. Punane on kui tuli ja veri ning elu sümbol, samas kui valge on puhtuse ja aususe sümbol. Mõlemad õied tähistavad õnne. Inimesed kannavad Martisori rinnas umbes kaks nädalat kuni esimeste õite ilmumiseni puudel. “Me loodame, et nii saabub ka Eestis kevad kiiremini, nagu on see Moldovas,” ütles näituse kuraator Ion Braga.

Viljandimaa paneb paika kultuuri arengusuunad

Viljandimaa Omavalitsuste Liidu algatusel ja koostöös Viljandi maavalitsusega käivitus Viljandimaa kultuuri arengukava koostamise protsess. Märtsis algavatele avalikele kohtumistele on oodatud kaasa rääkima kõik, kellel huvi ja vajadus osaleda maakonna kultuurielu korraldamisel.

2005. aastal valmis maavalitsuse eestvedamisel Viljandi maakonna arengustrateegia 2005–2020+ ja selle hulgas kajastus ka kultuurivaldkonna areng. Tänaseks päevaks vajaks sealne info ja tegevuskava värske pilguga üle vaatamist.

„Üleriigiliselt toimuvad protsessid, näiteks Kultuuri Koja loomine, eeldavad seda, et maakondlikult oleme omavahel kõigi osapooltega peamistes suundades kokku leppinud ja saame kaasa rääkida. Teiseks on oluline, et maakonnas oleksid läbi räägitud ja selged tulevikuplaanid maakondlike traditsiooniliste sündmuste osas ning täpsemad rollid erinevate organisatsioonide töös. Võtmesõna on koostöö ja nende kokkulepeteni tuleks arengukava koostamisega ka jõuda,“ kommenteeris Viljandimaa Omavalitsuste Liidu kultuuri ja noorsoo nõunik Kristiina Alliksaar. Loe edasi: Viljandimaa paneb paika kultuuri arengusuunad

Tõlliste vallas korraldatakse naiste võidusõit “Naistekas 2011”

Autokross Kaarmal. Foto: Katri Kuris

MTÜ Spordiklubi Raudsõrmus Tõlliste vallas Rampe külas korraldab 6. märtsil naistepäeva puhul ürituse naistele. Kavas on lumeraja võistlus ainult naistele „NAISTEKAS 2011“. Võistlussõitude algus kell 11. Võistluste juhend www.tolliste.ee  ürituste rubriigis.

Täpsem info telefonil 529 1585 Mati Raud.

Lugupeetud naised, olete oodatud osa võtma.

Uus portaal viib kokku lapsed ja lapsehoidjad üle Eesti

Eelmisel nädalal toimunud ürituse Garage48 Public Services raames nägi ilmavalgust uus üle-eestiline lastehoiu andmebaas http://lastehoid.net/. Portaal on loodud kuue programmeerija ja ühe kaksikute ema ühistööna. Portaali peamiseks eesmärgiks on muuta lapsehoidja otsingud lihtsaks, kiireks ja mugavaks. Juba on tulnud ka tagasisidet, kus inimesed on leidnud endale sobiva lapsehoidja vähem kui 10 minutiga. Veel nädal tagasi oleks portaalides õige koha leidmine võtnud umbes sama pika aja!

Hetkel – 5 päeva peale idee esitlust ja 3 päeva pärast portaali ülespanekut avalikkusele on baasis juba üle 120 lapsehoidja ja iga tunniga lisandub neid juurde. Praegu on kõige tihedamalt esindatud Tallinn – samas baasi üheks eesmärgiks on pakkuda kasutajatele võimalust leida lapsehoidja kodunt kuni 10km kaugusel igas Eesti punktis viibides. Seetõttu oodatakse ka väiksemates asulates olevatel lastehoidjate registreerumist –  paljud vanemad tahaksid leida võimalikult lähedal asuvat lapsehoidjat ja tänu GoogleMaps rakendusele annab meie andmebaas võimaluse leida just kodukoha lähedalt sobiva hoidja.

Kuna tegu on portaaliga, mis on vähem kui nädal vana, siis igasugune tagasiside ja soovitused on oodatud meie FB lehel www.facebook.com/lastehoid.net

Kui teil on projekti kohta täpsustavaid küsimusi siis kirjutage palun lastehoid.net@gmail.com  ja püüame vastata esimesel võimalusel!

Diana, Eero, Marek, Tanel, Karl, Silver, Roman