Kõiv kinkis rännumehele rauast saapad

Võru maavanem Andres Kõiv kinkis jalgsi Eestist Portugali kõndinud võrulasele Heini Räämetile paari rauast saapaid, mis sümboliseerivad mehe visadust ja vastupidavust.

“Kõndida jalgsi 5500 kilomeetrit on kahtlemata ebatavaline tegu, see paneb mõtlema inimese soovidele ja eesmärkidele, kahtlemata sellele, kui palju on inimene valmis oma eesmärkide saavutamiseks pühenduma ning panustama,” ütles maavanem.

Kõiv väljendas heameelt, et Heini retk korda läks ning soovis talle visadust ka tulevikuks.

“Kui Võrumaa inimene on nii visa, et suudab kõndida risti läbi Euroopa, siis suudab ta ilmselt kõike, kui ainult jätkuks eesmärke ja püsivust nende saavutamiseks”.

Räämet oli sümboolse kingituse eest tänulik ning ütles maavanemale, et pole oma järgmise rännaku sihtpunkti veel otsustanud. Ta kaalub tulevikus võimalust jalutada Eestist Euroopa lõunatippu või põhjatippu või isegi mõlemas ära käia. Kindlasti plaanib ta rännata ringi Eestis – nii rattaga kui jalgsi.

Võru maavalitsuses toimunud kohtumisel osales ka Võru linnapea kohusetäitja Jüri Kaver, kes õnnitles Räämetit linnavalitsuse poolt ja kinkis rännumehele kinkekaardi Võrumaa jalatsitootjalt Ritico OÜ.

 

POT vallutab täna Tallinna

20. aprillist 6. maini vallutab Euroopa kultuuripealinna Tallinna uus rahvusvaheline etenduskunstide festival POT, mis on üks Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi tähtsündmusi. Teater, muusika, tants, film ja nende kõikvõimalikud kombinatsioonid käesoleva hetke tipptegijatelt teevad POT festivalist tõeliselt kosmopoliitse linnafestivali, mis avab etenduskunsti erinevaid tahke, hoides taset maailma kõige värskematel pulsilöökidel.

POT Festival vältab pea kolm nädalat, hõlmab 12 mängukohta üle Tallinna, võõrustab esinejaid 11 riigist ja annab 57 etendust. Lisaks teatrietendustele on festivali kavas koostöös Kino Sõprusega ka filmiprogramm.

Teatrifestival Baltoscandal, Kanuti Gildi SAAL ja Von Krahli Teater ühendavad jõud, et tuua Tallinna etenduskunsti uued nimed kogu maailmast. Koos Baltoscandaliga kolib Tallinna ka Rakvere teater ning esitab nädala jooksul oma erinevaid ettevõtmisi Tallinna linnaosade kultuurimajades, teatris Cabaret Rhizome, KUMU auditooriumis ja Vene Teatris.

Tallinna saabuvate rahvusvaheliste truppide hulgas on: Kornel Mundruczo “Hard To Be A God” (Ungari), Chelfitsch / Toshiki Okada “Hot Pepper, Air Conditioner and the Farewell Speech” (Jaapan), Edit Kaldor “C’est du chinois” (Holland), Amund Sveen “The Norwegian Way” (Norra), Superamas “Youdream” (Prantsusmaa/Austria), Anna Mendelssohn “Cry Me a River” (Austria), Giovanni Magnarelli “Homo Homini Lupus” (Itaalia).

Pidulised Eestist on: Von Krahli Teater, Rakvere Teater, Cabaret Rhizome, Tartu Uus Teater, Teet Kask, Krista Köster, Sandra Z, Emer Värk, Mart Kangro, Mart Koldits ja EKA, MIM jt.

Lisainfo festivali kohta: www.pot.ee

Rõuge ootab täna järjekordsele ideedeõhtule

Fotomeenutus esimesest ideedeõhtust 4. märtsil 2011. Foto: Jaanus Mark

Täna, 20. aprillil algusega kell 18 toimub Rõuge noortekeskuses järjekordne “ideede õhtu.” Oodatud on nii eelmisel korral osalejad kui ka kõik teised.

Seekordsel kokkusaamisel proovime välja sõeluda kiiremat teostamist vajavad mõtted, ning arutame kuidas saaks neid ellu rakendada. Jätkuvalt oleme avatud uutele valda arendavatele ideedele.

Esimene ideedeõhtu “Milline võiks olla Rõuge valla järgmine arenguhüpe” peeti noortekeskuse ruumides 4. märtsil. Kõik mõtted pandi kirja ja selekteeriti need teemade kaupa.

Kes ei saa üritusel osaleda, saavad saata oma mõtted e-mailiga aadressile jaanus@rauge.ee.

Homme saab teha tutvust pärlikunstiga

Neljapäeval, 21. aprillil kell 19 on Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse näputöötare külaliseks Helena Hain, kes kõneleb pärlikunstist ja õpetab pärlitega käepaela põimimist.

Osavõtutasu 1.60 eur. Kõik huvilised on oodatud! Keskus asub Lossi 38 (vana anatoomikum). Vaata lisaks: helenawanje.blogspot.com. Täpsem info: Helena Kesonen, tel 7375422 või helenake@ut.ee

Tartus tuleb noorte folkloristide ja etnoloogide konverents

27. ja 28. aprillil toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumis (J. Kuperjanovi 9) ja Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42) igakevadine noorte folkloristide ja etnoloogide konverents „Noorte Hääled“. Konverentsi eesmärgiks on leida uusi, põnevaid ja julgeid ideid, pakkuda noortele uurijatele esinemisvõimalusi ning avastada lootustandvaid teadlasi.

Konverentsil esinevad noored uurijad Eesti ülikoolidest ja uurimisasutustest (Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kirjandusmuuseum), samuti Indiast ja Ungarist. Ettekanded räägivad kaasaja folkloori küsimustest, identiteedist ja religioonist, nõukogude aja mäletamise erinevatest tahkudest ning uute kultuurinähtuste analüüsist Eestis.

Konverents „Noorte hääled” toimub sel aastal kuuendat korda. 2006. aastal ühendasid oma jõud Eesti Rahva Muuseum, kes oli alates 1999. aastast korraldanud noorte etnoloogide konverentsi „Etnoloogia hääled“ ning Eesti Kirjandusmuuseum, kus on alates 1978. aastast toimunud noorteadlaste kevadsessioon ning alates 1990. aastatest noorte folkloristide konverentsid.

Konverentsi toetavad Tartu Nefa Rühm ja Eesti Kultuurkapital. Konverentsi kava ja teesid on kättesaadavad veebis: www.erm.ee/noortehaaled ning http://www.folklore.ee/era/nt

Allikas: ERM

Kääri Reet: inemisel om uman kotun kõgõ parõmb ellä!

Kääri Reet. Foto: Uma Leht
Sõmmõrpalo valla avahuuldustüütäjä Kääri Reet (49) oll’ timahava ainukõnõ seo kimmä tüü tegijä, kiä sai Eesti sotsiaaltüü assotsiatsiooni käest avvokirä. Eesti Aasta Sotsiaaltüütäjä tiitlit tä seokõrd (viil) es saa, a Reeda meelest ei olõki vaia nii kõvastõ kittä õnnõ nelä aastaga tüü iist. A avahuuldusõ – inemise avitaminõ, pasminõ ja sõidutaminõ nii, et tä saa uman koton ellä – perrä lätt nõudminõ mugu suurõmbas. Väikun Sõmmõrpalo vallan olõssi joba vaia ka tõist sama tüü tegijät.


Vanastõ säänest ammõtit es olõ, et käüdäs vanno ja haigidõ man koton?
Vanastõ jah eleti latsi man vai sugulasõ kaiva, a nüüt omma latsõ kavvõn tüül vai ei olõki latsi. Om iks peris kurb ja naabri kah ei jõvva näid kaia: säänest tüüd om nii vaia!

Midä avahuuldus tähendäs?
Kliendi omma sändse inemise, kes peris ütsindä ei saa toimõ, a ei olõ viil ka nii haigõ, et piässi hoolõkotto är minemä. Mõistus om näil viil selge, ku näid veidikese tukõ, saava inämb-vähämb toimõ. Kellel om vaia puid tuvva tarrõ, söögi tuu pia kõigilõ, tohtri manu ja sanna vii näid, mõnõl mõsõ mõsu valla hoolõkotun är, sääl om massin. Meesterahva ei saa tarõ kraammisõga toimõ…

Et ku naanõ kaos kõrvalt är, om miis hädän?
Jah, ja mehe eläse tuud rohkõmb üle kah. Naasõ omma kõvõmba. Nä ei näüdä umma leinä vällä ja saava tuust kipõmbahe üle.
Ma kae parhilla kolmõ miist ja kuut naist, vannusõn 70–91. Sõs mõnt avida viil kõrra-paar kuun tohtri manu Võrolõ vai kavvõmbahe. Mõni eläs sändse kotussõ pääl, et ei saa eski perearsti manu: üttegi bussi ei käü! Loe edasi: Kääri Reet: inemisel om uman kotun kõgõ parõmb ellä!

Sänna Kultuurimõis korraldab laheda konkursi

Sänna Kultuurimõis kuulutas välja ülevõrumaalise uue eluga asjade konkursi, kuhu oodatakse asju, mis on tehtud pruugitud kraamist, iga päev tarvilikud, huvitavad ja omanäolised.

Huvitavamatest asjadest trükitakse rändav fotonäitus. Kõik saadetud tööd riputatakse Sänna Kultuurimõisa kodulehele. Auhinnaks talgupäev töö autori juures! Konkrussi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Asja pakkumiseks helista telefonil 5820 3730 (Liis Keerberg) või kirjuta meil kultuurimois@kultuuritehas.ee või saada tavaline kiri aadressil: Sänna Kultuurimõis, Sänna, Rõuge vald, 66710 Võrumaa. Meie tuleme, teeme pilti ja küsime, kuidas asi alguse sai. Töid oodatakse 31. maini 2011. Loe lähemalt siit.

Miks selline konkurss? Maal on seda isetegemist ja juppidest vajalike asjade kokkupanemist alati rohkem olnud kui linnas. Elu õpetab maainimest nutikas olema. Kui Võrumaal ringi käia ja rahvaga rääkida, tuleb välja, et veel kolme-neljakümne aasta eest ja enne seda veel rohkem on kodudes enamik asju oma kätega tehtud. Kaupmehelt osteti põhiliselt tikke, soola-suhkrut… ja jalgrattaid. Loe edasi: Sänna Kultuurimõis korraldab laheda konkursi

Jüriöö jooks toimub oma sünnipaigas Keilas

Laupäeval, 23. aprillil toimub Keilas 52. Jüriöö jooks, millega tähistatakse 1343. aastal toimunud Jüriöö ülestõusu aastapäeva.

Traditsioonilisele öösel peetavale jooksule on tänavu registreerunud üle 300 võistleja. Jooksurajale astub teiste hulgas endine maailmameistrivõistluste pronks Sixten Sild ja paljud praeguse Eesti koondise liikmed. Esimest korda toimus Jüriöö jooks 23.-24. aprillil 1960 Keilas. Sellest ajast peale on võistlust peetud igal aastal ja korraldatud kõigis Eesti maakondades.

Jüriöö jooksu avab traditsiooniline tõrvikutega rongkäik Keila Kultuurikeskusest lauluväljakule, mis algab kell 20.00. Start antakse Keila lauluväljakult kell 21.30. Jooks toimub 33 km pikkusel rajal, mis on jaotatud viieks etapiks. Parimad selguvad absoluutklassis, noorte ja veteranide arvestuses. Harrastajatele on kavas põhijooksuga samal ajal toimuv kolmeetapiline teatejooks. Loe edasi: Jüriöö jooks toimub oma sünnipaigas Keilas

Kui palju on Eestis setosid, võrokesi, mulke?

Aasta lõpus algaval rahvaloendusel saavad Eesti elanikud esimest korda märkida loendusküsimustikku lisaks muule keeleoskusele ka eesti keele murrete ja kohalike keelte oskuse, kirjutab 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze Statistikablogis. See võimaldab hinnata, kui palju elab Eestis näiteks võrokesi, setosid ja mulke. Pikemalt saab lugeda Statistikablogi postitusest.

Kristo Mäe

Võru folk otsib lastega tegelejaid

Võru Folkloorifestival ootab oma lasteõue tegusaid lastega tegelejaid. Oodatud on igasugused lastele sobivad käelised tegevused, võib ka mängida, tantsida, laulda jne.

Festivali lasteõu toimub 15., 16., 17. juulil kella 11.00-15.00 Okasroosikese lasteaia õuealal (ei pea kõik päevad väljas olema).
Teie poolt ideed-mõtted, meie poolt meisterdamise materjalid (olemasolevate võimaluste piires), omalt poolt pakume lastega tegelejatele tegelase kaelakaardi, mis võimaldab festivali alal olevaid üritusi tasuta külastada. Oma mõtted ja ideed edastage meilile tiia.must@mail.ee

Allikas: Tiia Must, festivali programmitoimkonna liige

Viljandimaa noori oodatakse osalema veebiviktoriinis

Europe Direct Viljandimaa teabekeskus korraldab läheneva Euroopa päeva puhul veebipõhise viktoriini, milles saab osaleda kuni 9. maini. Teemakohane viktoriin on peamiselt valikvastustega ning selles on küsimusi Euroopa Liidu kui institutsiooni, selle ajaloo ja liikmesriikide, euro jm kohta.

Õigesti vastanute vahel loosivad korraldajad välja Euroopa Liidu sümboolikaga meeneid. Loosimine toimub 10. mail kell 14.00 Europe Direct Viljandimaa teabekeskuses (Viljandis Vabaduse plats 2). Euroopa Liidu teemalise viktoriini leiab Viljandi maavalitsuse veebilehelt (http://mv.viljandimaa.ee/?op=body&id=1045). Loe edasi: Viljandimaa noori oodatakse osalema veebiviktoriinis

Noored tantsijad kutsuvad Öötantsupeole

Tartu Kevadpäevade raames peetakse Tartus Vabaduse puiesteel 29. aprillil kell 22.00–24.00 Öötantsupidu. Tantse õpetavad Tartu Tantsuklubi aktiivsed noored, kelle juhendamisel ei jää ükski tants selgeks õppimata, kuna tantsud on lihtsad ja häid õpetajaid palju.

Rahvusvahelise tantsupäeva lõpetab Öötantsupidu, mis on seekord eesti lõõtspillide ja eesti rahvatantsude päralt. Öötantsupidu annab sellise energialaksu, et terve ülejäänud aasta kaerajaanitad loengust loengusse ja sessid mööduvad pingevabalt, nii et naer näolt lihtsalt ei kao. Loe edasi: Noored tantsijad kutsuvad Öötantsupeole

Vibulaskja Anneli Peimann saavutas kõrge koha

R.Pärnat ja A.Preimann I Euroopa GP-etapil aprillis 2011. Foto: Vibuliit
Pühapäeval lõppes Türgis Antalyas Euroopa Grand Prix I etapp vibulaskmises, mis oli Euroopa vibulaskuritele esimeseks suuremaks välisvõistluseks alanud hooajal. Anneli Preimann saavutas etapil individuaalselt 9. koha.

Olümpiavibu kvalifikatsioonivõistlus toimus harjutuses FITA-1. Naiste arvestuses võistlesid 3 eestlast – Anneli Preimann, Siret Luik ja alles juunioride klassi kuuluv Reena Pärnat. Kvalifikatsioon lasti väga rasketes ilmastikuoludes ja eestlaste tulemused jäid protokolli teise poolde. Seda võib ehk mõneti põhjendada sellega, et eestlastel puudus talvel välitingimustes pikkade distantside harjutamise võimalus. Individuaalsed kohad: Preimann 45., Pärnat 67. ja Luik 71. Meeste arvestuses olid eestlaste kohad järgnevad: Jaan Lott 72.koht ja Jaanus Gross 83.koht. Segavõistkondade arvestuses asusid Preimann ja Lott kvalifikatsioonivõistluse tulemusena 14.kohal.

Lõplik paremusjärjestus selgitati duell-laskmisega, kus igas võistluspaaris lasti 3-noolelisi seeriaid vähemalt 6 punktini (iga seeria võit annab 2, viik 1 ning kaotus 0 punkti). Anneli Preimanni esimeseks vastaseks oli Türgi koondise esindaja S.Ozkaya, keda ta võitis 6:2. Järgmisest vastasest – 20. asetusega sakslannast K.Winterist – sai Preimann jagu tulemusega 7:3.

Kolmandas ringis kohtus ta 13. asetusega O.Kushnirukiga Ukrainast ning Preimann alistas temagi – seisuga 6:4. 1/8 finaalis oli vastaseks 4.asetusega E.Tonetta Itaaliast ning talle tuli Preimannil seekord alla vanduda tulemusega 6:0. Kokkuvõttes andis kolme vastase alistamine 9.koha, mis on Eesti vibulaskurite parim koht Euroopa karikavõistlustel. Loe edasi: Vibulaskja Anneli Peimann saavutas kõrge koha

Raplamaale plaanitakse targa elektrivõrgu lahendust

Raplamaale Juurusse kavandatud uuslinnakusse Oxford Park plaanitakse Eesti esimest Smart Grid ehk targa elektrivõrgu lahendust, mis võimaldab säästa kuni 50% senistest elektrikuludest.

Smart Grid on intelligentne elektrivõrgustik, millel on põhjalikumad IT lahendused, mis lubavad erinevate energiaallikate ühenduste kombinatsioonidel olla erinevatel aegadel sisse või välja lülitatud. See parandab võrgu funktsionaalsust ja kahesuunalist elektrienergia voogu, mida mõõdab Smart Meter.

Smart Grid teeb võimalikuks paljude teiste tehnoloogiate kasutamise, näiteks tulu päikeseenergiast suunatakse tagasi majapidamise võrku. See tähendab energia ühtlasemat kasutamist, vähem katkestusi, suuremat varustuskindlust, rohkem potentsiaalset mahtu ning vähem toetumist kesksüsteemidele. Võrguvälistel lahendustel on täiendav varu ja koondamise võimalus. Elektri kasutamine võib olla odavam kui see tuleb enamatest konkureerivatest allikatest, kaasa arvatud majapidamise enda genereeritud energia, mille saab tasuta kätte. Loe edasi: Raplamaale plaanitakse targa elektrivõrgu lahendust

Otepää kandi naisi oodatakse tervisepäevale

30. aprillil toimub Otepää Spordihoones naiste tervisepäev. Tervisepäev on pühendatud südamenädalale. Tervisepäev on kõigile osalejatele tasuta.

Otepää Tervisekeskuse juhataja Marika Tirmaste sõnul on naise tervise päeva motoks on sellel aastal „Miks naise süda valutab?“. „Tervisepäeva eesmärgiks on teavitada naisi nende endi südame „murest“ – põie pidamatusest,“ ütles Tirmaste. „Kuna seda probleemi saab parandada ka treenimisvõtete ja harjutustega, siis on tervisepäeval kavas tutvustada mitmesuguseid treeninguid.“

Probleem puudutab naisi erinevates elu perioodides. Kaebus tekitab elukvaliteedi langust ning füüsilist ebamugavust. Tahtmatu uriinileke (põiepidamatus) ehk stressinkontinents tekib enamasti pärast füüsilist pingutust. Füüsiliseks pingutuseks võib olla näiteks köhimine, aevastamine või naermine. Põiepidamatus tähendab tavaliselt vaid väikest uriinileket, kuid sõltub sellest, kui täis on põis kõhusisese surve hetkel. Seda seostatakse üldiselt vaagnapõhjalihaste nõrgenemisega. Loe edasi: Otepää kandi naisi oodatakse tervisepäevale

Noarootsi tuulikupark toetab ümbritsevaid külasid

Foto: laanlane.ee
Noarootsis asuv Baltimaade suurim tuulikupark toob edaspidi kasu ka pargi ümbruses elavatele inimestele – tänavu saavad külad umbes 20 000 eurot, kirjutab portaal www.laanlane.ee.

Eesti Energia Aulepa Tuuleelektrijaam OÜ, Vanaküla Tuulepark OÜ ning Noarootsi vallavalitsuse, Aulepa küla, Suur-Nõmmküla ja Vanaküla esindajad asutasid mittetulundusühingu Noarootsi Tuuleenergia. Loodud ühing hakkab tuulikuparkide toetusel edendama kolme küla majanduslikku ja kultuurilist arengut.

MTÜ Noarootsi Tuuleenergia hakkab toetama tuulikuparkide vahetus läheduses Aulepa külas, Suur-Nõmmkülas ja Vanakülas ellukutsutavaid kohalikku elu edendavaid projekte. Tuulikuparkide toetuse suurus hakkab sõltuma eelmise aasta tuuleenergia toodangust.

„Igasugune rahaline abi külade arenguks on tänases omavalitsuste majandusolukorras väga teretulnud ning külade esindajatega arutelus on esilekerkinud mitmeid huvitavaid ideid, mida realiseerima asudes panustame kohaliku elu arengusse,“ ütles Noarootsi vallavanem Aivar Kroon.

Loe pikemalt siit.

Allikas: www.laanlane.ee

Eesti kunstnike autoriköidete näitus Tallinnas

Kolmapäeval, 20. aprillil kell 16 avab Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo raamatukogu peanäitusesaalis näituse „Historia Estonica. Eesti kunstnike autoriköited Enn Jaanisoo kollektsioonist“.

Eksponeeritud on ligi 150 teost eesti kunstnikelt, mis moodustavad suurema osa Enn Jaanisoo kogust. Eesti kunsti toetaja Enn Jaanisoo kollektsioon sai alguse soovist oma raamatukogu väärtustada ning tellida Eesti ajaloo- ja kunstitrükistele nahkköited kõrgelt hinnatud eesti kunstnikelt.

Näituse on kujundanud kunstnik Lennart Mänd. Eesti Rahvusraamatukogul on pikaajaline traditsioon köitekunstinäituste eksponeerimisel. Enn Jaanisoo kogus on esindatud ka tunnustust pälvinud Rahvusraamatukogu töötajate Kadi Kiipuse ja Sirje Kriisa tööd. Näitus jääb avatuks 14. maini.

Allikas: Rahvusraamatukogu

Haapsalus uuritakse unikaalseid maalinguid

De la Gardie lossi saali laemaalingu fragment. Foto: laanlane.ee
Haapsalu Vaba tänaval asuva 19. sajandil ehitatud De la Gardie lossi ruumes asuvad lähiajal tööle kunstiajaloo eksperdid, kes teevad kindlaks, kui suures ulatuses on säilinud Haapsalus unikaalsed maalingud, kirjutab portaal www.laanlane.ee.

Tänavu veebruaris avastasid De la Gardie lossi ruumes töötanud OÜ Einby Ehituse töömehed lossi trepikoja ja teise korruse ruumide seintelt ning laest mahakooruvate viimistluskihtide alt ositi paljanduvad maalingud. “See hoone kuulus algselt De la Gardie’dele. Tõenäoselt paiknesid maja esimesel korrusel väiksema esinduslikkusega ruumid, teisel, kõrgemate lagedega ja avarate akendega korrusel asusid külaliste toad ning pidusaal,” ütles Haapsalu linnaarengu ja muinsuskaitse peaspetsialist Tõnis Padu. “Just endise saali, mis haigla aegu oli jagatud viieks väikeseks palatiks ja koridoriks, seintelt ning laest leiti jälgi rikkalikest maalingutest,” jutustas Padu.

Värvidest on kasutatud näiteks koobaltsinist, kuldset, roosat ja beeži. Kuigi praegu on maalinguist nähtavad vaid katked, pakub Padu, et hilisemate viimistluskihtide all võib neid ilmselt rohkemgi leiduda. Analoogiliselt juba leitule võisid maalingutega kaunistatud olla ka teised lossi toad. Loe edasi: Haapsalus uuritakse unikaalseid maalinguid

”Moisekatsi elohelü” toimub Mooste folgikojas


Jüripäeval, 23. aprillil toimub Mooste mõisas Põlvamaal XII eesti rahvamuusikatöötluste festival „Moisekatsi Elohelü”. Festivali kunstilise juhi Ülle Podekrati sõnul algab seekord kõik pärast suurt reedet, pärast suurt vaikust.

Tänaseks Riigikokku suundunud Põlva maavanem Priit Sibul on öelnud: „Need, kes festivalil juba mitmendat korda, teavad, et paremat kohta kui Mooste on sellise ürituse tarvis raske leida. Mooste pole maakoht, vaid tõenäoliselt parim koht Maal, kus sellist üritust korraldada.“

Juba viiendat korda kutsub Mooste kõiki folgisõpru kevade esimesele suurele folgipeole. Festivali tegevused võtavad hoo üles laupäeval, 23. aprillil kell 11 Veskiteatri õuel, kus Põlva Kunstikooli õpetaja Mart Vesteri, Mooste Linakoja perenaise Ülle Prosti ja MoKS-i kunstnike eestvedamisel läheb lahti suur pühade munade keetmine, värvimine ja kaunistamine, mis lõpeb näitusega „Mooste muna.“ Loe edasi: ”Moisekatsi elohelü” toimub Mooste folgikojas

Paides peetakse jüripäeval suur muinaslahingumäng

Muinassõdalased.
23. aprillil toimub Paide Vallitorni juures suur jüripäeva muinaslahing-mäng. Võitlust juhendavad asjatundjad MTÜst Kalevite Kange Rahvas.

Võitlusele eelneb instrueerimine ja treening. Ohutuse tagamiseks viiakse lahing läbi pehmete relvaimitatsioonidega. Osalema on oodatud huvilised, kes on vähemalt 7aastased.

Osalejad kogunevad Paide keskväljakule kell 11, sealt liigutakse ühiselt Vallimäele.

Ülle Laas

Märjamaale plaanitakse luua ökoküla

Vladimir Megre raamatutest “Anastasia” inispireeritult kavandab grupp inimesi rajada Märjamaale Kohatu küla lähedale ökoküla – Suguvõsaasula Raveda. Selleks on loodud ühiselt MTÜ Raveda, leitud sobiv maatükk ning algatatud juba ka vajalik detailplaneering.

Ökoküla rajamiseks leiti Raplamaal Märjamaa vallas 28 ha suurune maatükk, millest 15,4 ha on jagatud 14 maatükiks, igaüks suurusega 1,1 ha. Ülejäänud maale on kavas ehitada ühismaja, pood ja muud rajatised.

Maatükil kasvab peamiselt segamets ja voolab paralleelselt kaks jõge: Kasari ja Elamaa jõgi, samuti on seal Männiku kanal.

Raveda nimi tuleneb sõnadest Ra (Päike) ja Veda (teadmised). Küla rajamisega seonduvast tuleb kindlasti juttu ka Anastasia lugejate kokkutulekul, mis toimub 3.-5. juunil.

Rohkem infot plaanitava ökoküla kohta ja eestvedajate kontaktid võib leida siit.

Lõket tehes järgi ohutusnõudeid, kulu põletamine keelatud

Kulu põletamine on keelatud.
Päästeamet tuletab meelde, et lõket tehes tuleb kinni pidada ohutusnõuetest ja kohalike omavalitsuse heakorraeeskirjadest. Kulu põletamine on aastaringselt keelatud.

Lõket võib teha tuulevaikse ilmaga. Lõkkease ja selle ümbrus peab olema puhastatud kergesti süttivatest materjalidest. Alla ühemeetrise läbimõõduga lõkkekoht peab paiknema vähemalt kümne meetri kaugusel hoonetest, metsast ja põlevmaterjalidest. Ühe kuni kolme meetrise läbimõõduga lõke vähemalt 20 meetri kaugusel. Üle kolmemeetrise läbimõõduga tule tegemise peab juba kooskõlastama asukohajärgse päästekeskusega.

Lõkke juures olgu käepärast esmased kustutusvahendid: väiksema lõkke puhul kahekilone tulekustuti või ämber veega, suurema lõkke puhul kuuekilone tulekustuti või kaks ämbrit vett. Tuld ei tohi kunagi jätta järelevalveta.

Kulupõletajatelt on keskkonnainspektsioonil õigus nõuda hüvitist keskkonnakahju tekitamise eest. Lõkke tegemise nõuete rikkujat võib karistada kuni 800 euro suuruse rahatrahviga. Päästeamet soovitab inimestel jälgida, et ka teised kevadprahti põletades tuleohutusnõudeid täidaks ega seaks ohtu teiste vara.

Möödunud aastal oli Eestis üle 1700 metsa- ja maastikutulekahju, milles hävis kaks hoonet. Viimase paari nädalaga on päästjad saanud üle paarikümne väljakutse maastikupõlengutele.

Kasulikke juhiseid ja nõuandeid leiab ka Päästeameti Facebooki lehelt www.facebook.com/paasteamet