Läänemaal ärkas ehitusfirma alal rästikukoloonia

Läänemaal Pullapää poolsaarel kogunesid puiduettevõtte territooriumile kümned rästikud, kaks madu roomasid ka tööruumesse – pärast kevadist ärkamist on samas paigas igal aastal rästikukoloonia.

Puiduettevõtte Hapval töötaja rääkis Läänlasele, et tsehhist mõnekümne meetri kaugusel asuva elektrialajaama ümbruses on päikselistel päevadel väga palju rästikuid. Kaks roomajat tulid läinud reedel lausa tsehhi sisse, kust töömehed need teibaga välja ajasid. Kuna rästikud võtsid taas suuna tööruumide poole, olid töölised sunnitud enda ohutuse huvides kaks rästikut tapma.

Hapvali juhataja Aivar Kaus ütles Läänlasele, et rästikuid on tõesti alajaama ümbruses nähtud. “Ega seepärast elu seisma ole jäänud,” lausus ta. Juhataja sõnul on roomajad seni tööruumest viisakalt eemale hoidnud. Viimasest juhtumist, kui rästikud tsehhi tulid, Kaus ei teadnud.
Sama alajaama ümbruses on rästikukoloonia igal kevadel.

Täna Hapvalis kohal käies ei jäänud Läänlase fotokaamera ette ühtegi rästikut. Ettevõtte territooriumi valvuri sõnul vastab aga tõele, et neid on seal päikesepaistelise ilmaga palju. Täna on ilm pilves ja Pullapääl tibutas kella 14 ajal vihma.

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiiooni looduskaitse juhtivspetsialist Marju Erit lausus, et tema kõrvu pole see jõudnud, et just selles paigas on eriliselt palju rästikuid. “Ilmselt on lihtsalt aeg selline, kui nad on üles ärganud. Nad talvituvad tavaliselt hulgakesi koos ja pärast ärkamist lähevad laiali. Eks seal paigas nende kontsentratsioon ka väheneb,” rääkis ta.

Loe pikemalt www.laanlane.ee

Kulupõletamine on keelatud aasta ringi

SA Erametsakeskus ja Päästeameti poolt korraldatava projekti Life+ FFPE käigus toimunud koosolekutel selgus, et pahatihti ei ole metsa- ja maaomanikud teadlikud, et kulu põletamine on keelatud aasta ringi.

SA Erametsakeskus (EMK) koordineeritava metsatulekahjude ennetamise projekti käigus toimunud koostöökohtumistel selgus, et paljud inimesed ei ole teadlikud tuleohutuse seaduse ja muude tuleohutust reguleerivate seaduste ja määruste sisust. EMK teeb sel aastal metsatulekahjude teemalist teavitustööd erinevate sihtgruppide seas kuues Eesti maakonnas.

Paneme inimestele südamele ja rõhutame, et kaitsmaks iseend, teisi ja oma vara ning loodust, on kulu põletamine keelatud aasta ringi. Kulupõletajatelt on Keskkonnainspektsioonil õigus nõuda hüvitist keskkonnakahju tekitamise eest. Lõkke tegemise nõuete rikkujat võib karistada kuni 800 euro suuruse rahatrahviga.

Päästeamet soovitab inimestel jälgida, et kõik prahipõletajad täidaks tuleohutusnõudeid ega seaks ohtu keskkonda ning naabrite vara.

Lisainfot tuleohutusnõuete kohta võite leida aadressilt www.rescue.ee ja lisainfot tuleennetusprojekti kohta www.eramets.ee/life. Life+ FFPE projekti toetab Euroopa Komisjon.

Lisainfo: SA Erametsakeskus projektispetsialist Pille Aasamets, tel 683 6066, e-post: pille.aasamets@eramets.ee

Regina Hansen, metsanduse kommunikatsioonijuht

Jääkaru naasis Haapsalu tagalahele

Haapsalu promenaadi juures meres on eile õhtupoolikust taas jääkaru.

Eelmisel suvel skulptor Roman Espenberg–Haavamäe 1923. aastal valminud originaali põhjal tehtud jääkarukuju toodi eile talvekorterist taas Haapsalu Tagalahele. Töömehed tõstsid jääkaru bussist alusele, mis tariti merre ja veeti sõudepaadi järel kuursaali lähedale.

Edasi loe ja pilte vaata Läänlasest.

Leevil said kokku seltskonnalauljad ja pillimängijad

Töötoas. Foto: Eda Volkov

Leevi rahvamajas toimus laupäeval, 16. aprillil Põlvamaa seltskonnalauljate ja pillimängijate töötuba ja ühislaulmine-simman. Osalema ootasime kõiki seltskonnalauluklubisid üle Põlvamaa, aga kohale jõudsid Põlva, Mooste ja Leevi lauluklubid. Neile lisandusid külalistena Võrumaalt ka Võru päevakeskuse ja Navi seltsimaja lauluklubid ning paar pillimeest Vastseliinast.

Töötuba juhendas Kalev Tilk, kes lisaks muusikaõpetaja tööle mängib ka ansamblis Parvepoisid. Töötoa alustuseks rääkis Kalev oma teest muusika ja pillimängu juurde ning kuna osalejaid olid erinevatest paikadest, siis viidi läbi ka kiire tutvustusring. Töötuba oli väga tõhus, teoreetilisi õpetusi ja näpunäiteid ilmestasid praktilised õpetused – kõik räägitu korrati ka kohe pillide ja hääle abil üle. Vabas ja loomingulises õhkkonnas möödus aeg linnutiivul ning töötoaks planeeritud kolmest tunnist sai peaaegu neli tundi. Töötoa lõpetuseks valmis ühisloominguna Leevi valss, mille autorluse kohta võib edaspidi julgelt öelda – rahvalik.

Kiire jalasirutus ning kohvi- ja pirukapaus tehtud, jätkus saalis ühislaulmine-simman. Siinkohal suur tänu ASile Eesti Pagar, kes toetas meie kohvipausi ülimaitsvate pirukatega ning OÜle Emer-Pen, kes valmistas väga kaunid ühislaulmiseks tarvilikud laulukogumikud!

Õhtuseks peoks oli lisandunud veel kümmekond huvilist, kes kohe mõnuga kaasa laulsid-tantsisid. Ühislaulmist toetas saateorkester (kaks akordionit, kitarr, basskitarr, lõõts, mandoliin ning Ivar Kanariku multi-instrument), kus mängisid töötoas osalenud pillimängijad. Jalakeerutuseks tegid muusikat Kalev Tilk ja Rain Kõrbe ehk ansambel Parvepoisid. Ja nii – simman ja ühislaulmine vaheldumisi – kestis pidu üle südaöö. Osalejate sooviks oli, et selliseid sündmusi toimuks veel ja veel.

Suur tänu kõigile pillimängijatele ja lauljatele! Suur tänu Veriora vallavalitsusele ja kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupile, kelle toetuse abil seekordne sündmus teoks sai!

Rõõmsate uute kohtumisteni!

Piret Rammo, Veriora Valla Kultuur juhataja

Homme on Vihula mõisas kevadine perepäev

Homme, 23. aprillil alates kell 13 on Vihula mõisa oodatud kõik suured ja väikesed kevadisele perepäevale, et osa saada aardejahist, sõita hobukaarikuga ja uudistada, mis mõisas uut vaadata on.

  • Kell 13 – aidahoones Heino Seljamaa kohvriteatri etendus “Okasroosike”
  • Kell 14-15.30 – hobukaarikuga sõit mõisapargis, aardejaht
  • Kell 13.45-15.30 – aidahoones käsitöötoad – meisterdamine, joonistamine, näomaalingud ja multifilmituba koos pühadejänese ja mamsel Jaanikaga

7. mail kell 18 Vihula mõisas emadepäeva kontsert “Nostalgia”. Esinevad Lauri Liiv ja Vanemuise keelpillikvartett.

Vihula mõisa restoranis La Boheme on nüüd ka uus menüü.

Homme peetakse Kassinurme mägedes Jüriöö ülestõusu

Homme, 23. aprillil peetakse Jõgevamaal Kassinurme mägedes pärandkultuuripäeva ja toimub rollimäng „Jüriöö ülestõus 2011“. Üritus lõpeb alles järgmisel päeval.

Rollimängus osalejatel on võimalik valida viie leeri vahel: Liivi Ordu, Tartu Piiskopi vägi, Vaigamaa malev, Sakala malev, Rävala malev. Igasse leeri saab registreerida  kuni 70 mängus osalejat. Konkreetsesse leeri regamise kvooti võivad korraldajad suurendada sõltuvalt leeridesse registreerunute arvust ja vanusest.

Jüriöö ülestõusu korraldavad MTÜ Jõgevamaa Metsaselts, MTÜ Kalevite Kange Rahvas, Võitlusklubi Turm. Partnerid on MTÜ VG LARP Klubi, MTÜ Vaigamaa Emandad ja Isandad, MTÜ Idatee Vardjad, Varjaagide malev, MTÜ Ignis Sententia.

Päevakava
23. aprill
11.00 Talgutööd
14.00 Lõuna
14.30 Kõned
15.00 Ajaloolise sportliku mõõgavõitluse truniir
16.30 Valmistumine rollimänguks
17.00 Õhtusöök
18.00 Rollimäng „Jüriöö ülestõus“ algus
23.00 Rollimängu lõpp

24. aprill
12.00 Lahkumine Kassinurmelt


Korraldajate poolt on osalejatele kaks toidukorda ja tasuta bussitransport Tallinnast (76 kohta) ja Tartust (48 kohta) Kassinurmele ja tagasi. Kogu üritus on tasuta. Tasuta transport ja toidukord on neile, kes talgutöödes käed külge panevad. Kes talgutöödes osaleda ei taha, need võivad tulla Kassinurmele rollimängu alguseks. Ööbimine oma telkides. Kaasa oma toiduriistad.

Lisainfo, registreerinute nimekiri ja arutelud SIIN.

Võrumaal koolitatakse giide

Võrumaa Kutsehariduskeskus kutsub 25. aprillil kõiki, kellel eeloleval suvel tuleb Võrumaal turistidele teed juhatada, tasuta koolitusele, mis toimub Kubija hotell-loodusspaas.

Oodatud on ettevõtjad, majutusettevõtete teenindajad, toitlustus-ja kaubandusettevõte teenindajad, tanklate ja müügipunktide, pankade, postkontorite jne teenindajad,  samuti aktiivpuhkuse pakkujad, giidid ja lihtsalt huvilised.

Koolituse ajakava:
 9.30 – 10.00 Tere tulemast kohv ja tutvumine Kubija hotell-loodusspaaga
10.00 – 12.00 Võrumaa Muuseumi direktor, giid Siiri Toomik: Ettevalmistatud reisiteekonnad Võrumaal. Soovitusi teekondade planeerimiseks ja oma külastajate nõustamiseks. Reisivõrud http://www.visitvoru.ee/?id=59
12.00 – 12.30 Paus vestluseks ja värskenduseks
12.30 -13.30 Siiri Toomik jätkab: Reisivõrude põnevamad paigad
13.30 – 14.00  Võrumaa Turismiinfokeskuse infokonsultant Margita Kipasto: 2011. aasta suve põnevamad tegevused ja sündmused.

Koolitus on tasuta. Tore, kui teatate oma tulekust ette e-kirjaga Eda.Veeroja@gmail.com

Peipsi ääres esitletakse homme raamatut vanausulistest

Foto: http://ambulartoorium.blogspot.com/

Esimese vene vanausulisi käsitleva raamatu “PEIPSI VEEREL. Vanausulised kutsuvad lauda” esitlus leiab aset Peipsi ääres Vana-Kasepääl galeriis AmbulARToorium laupäeval, 23. aprillil kell 15.

Vanausuliste ajalugu, elulaadi ning väikest sissevaadet suletud kogukonna kööki käsitlevat raamatut esitletakse kohalikele esimest korda nende endi keskkonnas.

Autorid Viktoria Ladõnskaja, Annika Haas ja Birgit Püve uurivad raamatus Peipsi-äärsete inimeste pikaealisuse saladusi, püüavad edasi anda nende vaimu ning usku. Esmakordselt Eestis näidatakse eestikeelsele lugejale vanausuliste kogukonna elu nii süvitsi ning mahukalt.

Lisainfo:
www.ambulARToorium.blogspot.com

Ummi tulõ hoita, ka poliitikit

Breidaksi Arved,
kirätsura

Uma mehe tulõva iks nädälilõpus kodo, a kon Randpere Valdo eläs vai mis om Aaviksoo Jaagu nummõr, ma joht ei tiiä.

Üteldäs, et Riigikogo om uma rahva näo perrä. A ku kaia, määndse mehe ja naasõ saiva valimiisi aigu vanalt Võromaalt kõgõ rohkõmb helle, sis paistus, et võrokõisi tsihvõrplaat olõki-i nii ummamuudu, ku oldas harinu arvama.

Kaegõ esi: kõgõ rohkõmb helle sai Randpere Valdo (4794) ja tõsõs jäi Aaviksoo Jaak 3484 helüga! Olõ-i viil kiäki kuulnu, et nuu mehe olõs midägi võro keelen ütelnü vai lasknu kuigimuudu vällä paistu, et Võromaa om näile midägi rohkõmb ku üts kotus, kon helü kokko kor’ada.

Edimäne miis jagõl’ inne valimiisi pääliinan Savisaarõga ja tõnõ säädse säälsaman kiluliinan ilmadu risti pääplatsi pääle pistü. A mis tuu nii väega meile putus? Loe edasi: Ummi tulõ hoita, ka poliitikit

Marid tähistavad Eestis oma rahvuspüha

Hõimuõhtute sarja raames tähistab Fenno-Ugria Asutus koostöös mari seltsidega esmaspäeval, 25. aprillil kell 18  Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi teatrisaalis (Vene tn 22) mari sangari päeva. Maride rahvuspüha tähistamine jätkub Tallinnas, Tartus ja Narvas, kõikjal esineb Venemaalt Kirovi oblastist külla saabunud ansambel Peledõš.

Tallinna hõimuõhtul saab lisaks rahvamuusikale kuulata ka juttu maride muistsest võitlusest ja tänapäevast, vaadata dokumentaalfilmi mari tavadest, maitsta rahvuslikke suupisteid ja õppida mari köietantsu.

Teisipäeval, 26. aprillil kell 17 leiab Tallinna Kinomajas (Uus 3) aset Eestis elava mari filmilavastaja Aleksei Aleksejevi uue dokumentaalfilmi “Hiiepuu vägi” esilinastus. Pärast filmi esineb ansambel Peledõš ja saab maitsta rahvustoite.

Õhtu jätkub kell 20 KuKu klubis (Vabaduse väljak 8), kus ansambli saatel saab tantsida mari tantse ja kohtuda Eestis elavate maridega.

Kolmapäeval, 27. aprillil kell 17  on mari sangari päevale pühendatud õhtu Tartus, Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas  (J. Kuperjanovi 9), mida aitab korraldada Tartu Marilaste Selts. Esineb ansambel Peledõš ja linastub Aleksei Aleksejevi film “Hiiepuu vägi”.

Neljapäeval, 28. aprillil kell 17 algab mari sangari päeva tähistamine Narva Eesti Majas, sealgi esineb ansambel Peledõš.

Vjatskije Poljanõ linnas tegutsev 10-liikmeline ansambel Peledõš (Lilleke) esitab autentset loodemaride folkloori Malmõši piirkonnast, laule saadavad lõõtspillid ja trummid. Kuna selles kandis elab palju tatarlasi, siis on nende muusikas tuntavad tatari mõjud.

Malmõši piirkond oli aastail 1552-84 mari sõdade keskuseks. Just sealkandis langes  rahvuskangelane Boltuš, kelle auks 1917. aastal toimunud I Mari Rahvuskongress esitas üleskutse tähistada 26. aprillil mari sangari päeva. Eestis tähistatakse seda päeva alates 1994. aastast.

Jüripäeval võetakse Kosel mõõtu Maie Orava tantsude tantsimises

Maie Orav

Jüripäeval toimub Harjumaal Kosel Eesti praeguse aja ühe tunnustatuma rahvatantsude looja ja meeste tantsupidude algataja Maie Orava tantsuse võistutantimine. Sel päeval esineb pea 350 rahvatantsijat üle Eestimaa – Harjust, Järvast, Tartust, Ida-Virumaalt, jne. Võistlus käib neljas kategoorias – vanemad segarühmad, naisrühmad, nooremad segarühmad ja esindusrühmad. Ühtlasi valitakse publiku lemmik.

 Võistutantsimine on mitmes mõttes juubelihõnguline. 2001. aastal alguse saanud ettevõtmine toimub tänavu juba viiendat korda. Veelgi enam – võistutantsimisega tähistatakse ka Maie Orava 70. sünnipäeva.  

Sündmuse käimapaneku ja hea sujumise eest seisab eelmise võistutantsimise võitja Kose noorterühm. Päeva hoiab ohjes Kose noorterühma vilistlane Meelis Kompus.
Võistutantsimise algab 23. aprillil kell 13 Kose Gümnaasiumi võimlas. Võitjad kuulutatakse välja umbes kell 17:30. Kõik tantsijad ja pealtvaatajad on teretulnud ka võistutantsimise järelpeole Viikingite külas, kus tantsuks mängivad lõõtsapoisid Asso Int ja Martin Müller.

1. maini saab taotleda pärandkultuuri säilitamise toetust

Sihtasutus Erametsakeskus ootab kuni 1. maini taotlusi pärandkultuuri säilitamise toetuse saamiseks. Toetuse eemärk on tagada pärandkultuuri säilimine ja avalikkusele tutvustamine. Toetust saab kasutada pärandkultuuri objektide korrastamiseks, hooldamiseks, säilitamiseks, tähistamiseks, sellele avalikkuse ligipääsu tagamiseks, eksponeerimiseks, kaardistamiseks ja arhiivimaterjalide kogumiseks.
 Pärandkultuuri säilitamise toetuse määr on kuni 80% abikõlblikest kuludest, kuid mitte üle 3 196 euro pärandkultuuri objekti kohta kalendriaastas, sealhulgas omatöö kuni 640 eurot ühe pärandkultuuri objekti kohta ja konsulendi hinnangu maksumus.

Konsulendi hinnangu toetuse määr ühe pärandkultuuri objekti kohta on kuni 16 eurot tunnis arvestusega, et toetust makstakse kokku kuni 15 tunni eest kalendriaastas. Konsulendi hinnang peab sisaldama kinnitust toetamise vajalikkuse, tehtavate tööde vajalikkuse ja mahu, tööde maksumuse ning tehtud tööde kvaliteedi kohta.

Täpsemad toetuse taotlemise tingimused ja nõuded taotlejale on erametsanduse portaalis www.eramets.ee, infot saab telefonil 683 6067.

Toimub esimene Teeme Ära maailmakoristuse avatud koosolek

Teeme Ära algatusgrupp kutsub kõiki inimesi, kes tahavad Eestist alguse saanud koristusaktsiooni maailma viimisel kaasa lüüa, avalikule koosolekule, järgmisel teisipäeval, 26. aprillil kell 18.00

“Eestis sündinud koristuspäeva idee on edukalt realiseerunud rohkem kui kümnes erinevas riigis ja kaasa haaranud 1,5 miljonit inimest. Me usume ja tahame omalt poolt teha kõik võimaliku, et see oleks alles algus. Tegutseme selle nimel, et järgmiseks aastaks kokku tuua sada erinevat riiki, kes koristustalgud ette võtavad, puudutades sellega kokku 300 miljonit inimest. Kutsume kõiki energiast ja teotahtest pakatavaid inimesi endaga kaasa, sellest kõigest lähemalt osa saama!” ütles üks liikumise eestvedajaid ja Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 saadik Eva Truuverk.

Teisipäevasel avatud koosolekul tutvustavad seni tehtut ja avavad tulevikuplaane kõikide töörühmade eestvedajad. Kõik, kes tahavad vabatahtlikuna edasistes tegemistes kaasa lüüa, saavad sealsamas endale meelepärase töölõigu valida ja kõigi asjaosalistega lähemalt tuttavaks saada.

Koosolek toimub Tallinnas Ülemiste City linnakus, Lõõtsa 6, II korrusel algusega kell 18.00 ning kestab kokku kaks tundi.

Alo Mattiiseni 15.muusikapäevad Jõgeval

Täna kell 12.00 avatakse Jõgeval Alo Mattiisenile pühendatud 15. muusikapäevade üleriigiline ansamblite konkurss. Kell 14.00 on I kontsert (4.-5. kl), 16.00  II kontsert (6.-7. kl), 19.00 esinevad Rebecca Kontus ja TOM-TOMM KVINTETT.  Homme kell 10.00  toimub III kontsert (8.-9. kl), 12.00 IV kontsert (10.-12.kl), 15.00 V kontsert (10.-12.kl), 18.00 esineb a cappella grupp GREIP, 20.00 on üleriigilise ansamblite konkursi lõpetamine ja kell 22.00 Öölaulupidu

Emumäel saab nüüd matkata

Vaatetorn Emumäel

Eelmisel aastal piirkondlike aktiivsemate inimeste ja MTÜde poolt asutatud Emumäe Arenduskeskus on sellel aastal alustamas Põhja-Eesti kõrgeimal mäel erinevate matka- ja vabaaja tegevustega. Matkad korraldatakse selleks, et tutvustada Emumäe piirkonda – loodusväärtusi, ajalugu, kultuurilugu ning maalilisi vaateid Lääne- Virumaa maastikele.

Emumäele korraldatakse nii ratta- kui jalgsimatku nii looduse- kui ajaloohuvilistele, väiksematele või suurtele sõpruskondadele ja kooliklassidele. Tegemist ei ole spordiüritusega, pigem vastupidi, kutsuvad korraldajad nautima kohalikku loodust. Ehkki matkarajad on küll kaardil ja looduses märgitud,  ei  mõõdeta nende läbimiseks kulunud aega. Korraldajate jaoks pole oluline mitte raja läbimise kiirus vaid hoopis teekonnal kogutud positiivsete emotsioonide hulk.  Teel tehakse lühemaid ja pikemaid peatusi, kohtutakse piirkonna külades elavate huvitavate inimestega, kuulatakse asjatundjate pajatusi paikkonna loodusväärtustest, külade ajaloost, Simuna kihelkonna kultuuriloost ning veedetakse üheskoos mõnusalt aega.

MTÜ Emumäe Arenduskeskus
telefon 522 0833, emumagi@gmail.com
http://emumagi.onepagefree.com

Täna linastub Ungari Instituudis film hantidest

  Ungari Instituudis (Piiskopi 2) näidatakse täna kell 15 György Pál Gadó filmi “Aliszka” (2009).  Film pälvis Ungari-Rumeenia dokumentaalfilmide festivalil Csíkszereda linna eriauhinna.

Režissöör György Pál Gadó on hariduselt metsainsener ja keskkonnakaitsespetsialist. Ta on töötanud 20 aastat keskkonnakaitseorganisatsioonides ning on pannud aluse puuistutamiskampaaniale. Gadó on filminud Karpaatide basseinis, Doonau deltas ja Siberis, toimetanud keskkonnakaitsealast telesarja ning tegelenud tagasi Ungarisse elama tulnud huntide kaitsega.

Aliszka on tegelikult Olesja Sopotžina, kes sündis 1988. aastal Lääne-Siberis handi põhjapõdrakasvatajate perekonnas. Võõrad sattusid sinna ainult erandjuhtumitel. 1991. aastal lagunes Nõukogude Liit, nõrgenesid sissesõidureeglid, ning ungari ja soome keelesugulased külastasid seda piirkonda üha rohkem. Mõned ungarlastest uurijad hakkasid Olesjat ungaripäraselt Aliszkaks kutsuma, kohale saabunud võttegrupp filmis toona perekonda esimest korda.Kümme aastat hiljem alustas Aliszka handi keele ja kultuuri õpinguid Hantõ-Mansiiski ülikoolis, aasta pärast lõpetamist sai ta stipendiumi Budapesti Balassi Instituuti, kus tutvus ungari keele ja lääneliku eluviisiga. Võttegrupp saatis Aliszkat kojunaasmisel, et näha, kuidas on aastate jooksul muutunud mujal elanud hantide traditsiooniline elu.

Loov Eesti jätkab porgandiotsimise sarja

Järjekorras viies loomemajanduse klubiõhtu leiab aset 27. aprillil Tallinnas kohvikus Oot-Oot ning käsitleb seekord reklaami valdkonna ja raamatukogude/muuseumite  kokkupuutepunkte.

Loov Eesti klubiõhtute seeria eesmärk on vahetada kogemusi ning  leida ideid koostööks. Ühel õhtul on fookuses kahe valdkonna esindajad. Paneeli teemad käsitlevad  loovuse ja majanduse kokkupuutepunkte-  klubilises õhkkonnas analüüsitakse, kuidas on võimalik saavutada eneseteostus  ja majanduslik kindlus ning kuidas eri valdkondades seda  tehtud on. Mõlemat valdkonda esindab kaks inimest, kes oma  elukutse tõttu  näevad probleemistikku veidi erineva nurga alt. Arutelus osaleb  loomevaldkondadeväline ekspert, kes annab omapoolseid soovitusi, kuidas paremini koostööd teha ja edukamalt majandada.

27. aprillil kohtuvad muuseumide, raamatukogude ja reklaami valdkonna inimesed, oma esinemise on juba kinnitanud Kontuuri loovjuht Urmas Villmann, Creatumi strateegiadirektor ja partner Birjo Kiik, Eesti Rahvusraamatukogu direktriss Janne Andresoo, KUMU Kunstimuuseumi juht Sirje Helme ja valdkondadeväline ekspert, Swedbanki ettevõtete panganduse kliendisuhete divisjoni direktor Tauno Vanaselja .

13. aprillil toimunud klubiõhtu teemaks oli TEATER ja KUNST. Teatrimaailma esindasid Eesti Teatri Festival SA juhataja Margus Kasterpalu ning näitleja Guido Kangur, kunstide valdkonnast osales arutelus Tiina Tammetalu. Väliseksperdina sekkus endine EPL peatoimetaja ja praegune nõustamisfirma Catella partner Aavo Kokk.

Mai lõpus toimub Urvastes taas Urbanipäeva laat

Urvaste rahvas kutsub 28. mail Urvaste pastoraadi pargis Urbanipäeva laadale nii oma kaupa pakkuma kui ostlema, õpitubades osalema või lihtsalt lustielu nautima. Laadal saab tasuda lisaks eurodele ka urbani ehk kohaliku maksevahendiga. Loe edasi: Mai lõpus toimub Urvastes taas Urbanipäeva laat

Kasaku Enn: tiidüs ei seledä üttegi tähtsät asja!

Kasaku Enn. Foto: Uma Leht
Nätäl tagasi sai 50 aastakka tuust, ku edimäne inemine kosmosõn käve ja säält eloga tagasi tull’. Tuu pääle liiku mõtõ õkvalt võrokõsõ pääle, kiä opas’ noorõ ja vana kuu vaiht niimuudu tegemä, et tuu elon meelest lää-i (ɔ-põrss, c-ciga) ja mõtõl’ eesti sõnalõ elementaarosake vällä võrokiilse nime ’tsibiputin’.

«No kosmosõst taha-i ma külh inämb midägi kõnõlda!» arvas’ tähetiidläse leevä joba 15 aastaga iist nukka visanu Kasaku Enn (56) ja nii tull’gi pääliinlasõst võrokõsõga jutt hoobis ülearvotarkusõst, kohvimassinast, jumalast ja muust.

Midä sa sis tiit, ku Kõgõkogost inämb kõnõlõ-i?
Hm, tuu um säänesama küsümüs, et määne um su lemmikraamat. Egäh nädälih um jo kümme erinevät lemmikraamatut! Ma olõ kõik aig ütte asja tennü: olõ terve elo teedä tahtnu, kuis as’a umma! Kunagi ma arvssi, et tuud oppas füüsiga, tuuperäst tahtsõ füüsikus saia.
Mõnõ ao peräst sai arvo, et füüsiga um illos mäng, midä um kasulinõ mängi ja saia häid tulõmuisi. A ku tahat teedä, kuis as’a tegeligult umma, sõs tulõ naada märkmä tuu pääle, et mismuudu inemise ülepää märkvä.

Tuu om sõs filosoofia?
Hehee… Ülearvotarkus iks! Tuust tarkusõst olõ-i normaalsõ inemise egäpäävätses elos midägi kassu. Eloh um kassu tuust, ku tiiät, kuis luidsast käeh hoita. Ku nõstat tuu võlsspite üles, sõs ei jää supp sisse!
Ma oppa õigustiidüse tudõngiilõ argumentiirmist, loogikat ja filosoofiat. Õkvalt nakka vällä andma opiraamatut, raha tuu jaos tull’ kah. Aastaga lõpus piät tuu valmis saama. Loe edasi: Kasaku Enn: tiidüs ei seledä üttegi tähtsät asja!

Lõppes vangide kunstiteraapia projekt “Uus algus”

Foto: www.loovteraapia.ee
MTÜ Loovteraapiad viis Tartu Vanglas läbi sõltuvusprobleemidega kinnipeetavatale esimese kunstiteraapia projekti “Uus algus”. Tegemist oli esimese praktilise kogemusega loovteraapia võimaluste kasutamiseks vangide taasühiskonnastamise alal Eestis. Kuidas tööprotsess kulges ja kuhu välja jõuti, räägib projekti juht Marika Käggo.

Kellele see projekt oli täpselt mõeldud ja mis oli eesmärk?

Projekt „Uus algus“ oli suunatud sõltuvusprobleemidega kinnipeetavatale. Meie viisime oma projekti läbi Tartu Vanglas, kus on üleriigiline sõltuvusprobleemidega kinnipeetavate osakond. Siin keskendutakse sõltuvusravile, sest narkosõltuvus toob varem või hiljem mehed vanglasse tagasi. Kunstiteraapiat nähakse sõltuvusravis ette rehabilitatsiooni faasis, seda just enesearendusliku tegevusena.

Kuna kunstiteraapia tehnika rakendamine Eesti rehabilitatsiooni ja tervise edendamises on alles uus suund, oli ka meie projekt suunatud kunstiteraapia tutvustamisele vanglasüsteemis. Koostöö vanglaga algas juba eelmisel aastal, kui ma viisin samas osakonnas läbi oma magistritöö uurimusliku osa, mille tulemused näitasid selgelt, et samalaadset tööd tuleks jätkata. Loe edasi: Lõppes vangide kunstiteraapia projekt “Uus algus”

Aig vanna vahtsõs tetä

Seost nädälist naas’ Eestin pääle muinsuskaitsõkuu – om aig praavita vanno asjo, miä omma alalõhoitmist väärt. Timahavadsõ muinsuskaitsõkuu päämõtõ om kalmuaidu kõrdategemine.

«Mu unistus om, et Lüllemäe vana kalmuaid saanu kõrda!» ütel’ Muinsuskaitsõammõdi Valga maakunna vanõmbinspektri Parise Mari-Liis. «Sääl olõsi hädäste abikässi vaia, selle et vald ei tulõ ütsindä tuu kõrdategemisega toimõ.» Vanno asjo hää hoitmisõ iist kitt’ inspektri Taheva valda ja vallavanõmbat Rogenbaumi Monikat: «Kalmuaidu tetäs sääl isuga kõrda, kerik sai är valgustõt…»

Põlva maakunna vanõmbinspektri Lõhmussõ Viktor ütel’ häste Räpinä valla kotsilõ: joba tõist aastakka tetäs Köstrimäel puhtas vanna kalmuaida. Ja muidoki või kõgõ kittä Mooste mõisa ilosas tegijit. Hinge pääl om inspektril võssu kasunu vana kalmuaid Kõllõstõ vallan Piigastõ külän.

Puul aastakka Võro maakunna vanõmbinspektri ammõtin olnu Tartomaalt peri Taaveti Tõnis mõista-s viil parõmbit vanno asjo hoitjit nimmada. Külh kitt’ tä, et Võromaa inemiisil om taa as’a vasta huvvi ja sakõst küstäs, kuis saanu muinsuskaitsõalotsit huunit kõgõ parõmbidõ praavita. «Sakõst ei nõvva kultuuriperändi iist hoolõkandminõ suurt rahha, õnnõ päälenakkamist ja aigu,» ütel’ tä.

Harju Ülle, Uma Leht

Otepääl toimub volbriõhtu teatejooks

Laupäeval, 30. aprillil toimub Otepääl algusega kell 17.00 volbriõhtu teatejooks, kuhu on oodatud kõik spordiklubide võistkonnad, koolide võistkonnad, kultuurikollektiivid, töökollektiivid, sõprusringid.

Abivallavanema Merlin Müüri sõnul kuulub teatevõistkonda 7 liiget, kellest vähemalt kolm peavad olema õrnema soo esindajat. Jooksurada kulgeb läbi linna marsruudil: Oti pubi- Valga mnt – Mäe tn – Pühajärve tee- Tartu mnt – Valgusfoori juurest tagasipööre Valga mnt – Oti pubi. Igal liikmel tuleb läbida 300-400 meetrit.

Võistkondi saab eelregistreerida kuni 28. aprillini e-posti aadressil merlin@otepaa.ee või kohapeal kell 16.15 – 16.40. Osavõtt kõigile tasuta, kiirematele auhinnad. Volbriõhtu jooksu viivad läbi Otepää Vallavalitsus koostöös spordiklubiga Karupesa Team.

Allikas: Monika Otrokova

Sindis rahvas läheb homme jooksma

Jüriööjooksu traditsioon taaselustati Sindis läinud aastal ja nüüd, 21. aprillil kell 20, on Sindi linna elanikud kutsutud taas kaasa elama Jüriööjooksule, mis sel korral saab alguse Sindi bensiinijaama juurest ning lõpeb miitinguga Sindi Gümnaasiumi hoovis.

Sümboolne tõrvikutega jooks kulgeb läbi linna ning seekord läbib marsruut ka Sindi Linnuriiki, et tähtsustada seda uut linnaosa väärilise Sindi linnajaona. Kogu trassi vältel saadavad tõrvikutega jooksjaid Laane talli ratsahobused. Sindi üritustel on saanud kenaks traditsiooniks ka Eesti Lipu Seltsi osalus. Nii ka sel korral kaunistavad rahvuslipud isamaalise ja sportliku ürituse miitingut, kus lõlavad päevakohased kõned ja lauluviisid.

Allikas: Viktor Kaarneem

Võrus tuleb mais KÜSKi infopäev

Kodanikuühiskonna Sihtkapital korraldab Võrus 24. mail infopäeva, mis toimub Võru Maavalitsuse II korruse saalis (sissepääs Koidula tänava poolt).

10.00 – 10.10 Kodanikuühiskonna Sihtkapitali tutvustus
10.10 – 10.50 KÜSK-i vabaühenduste piirkondlike kohaliku demokraatia edendamise taotlusvooru tutvustus
10.50 – 11.00 Energiapaus
11.00 – 11.20 Šveitsi Vabaühenduste Fondi tutvustus
11.20 – 12.30 Šveitsi Vabaühenduste Fondi taotlusvoorude tingimused, nõuded, vormid
12.30 – 13.00 Projektide aruandlus ja järelevalve, KÜSK nõuded
13.00 – 13.30 Küsimused – vastused ja kokkuvõte

Info ja registreerimine ene@vaa.ee või tel 7868367.

Allikas: Võrumaa Arenguagentuur