Märtsis saab oma vanad asjad saata Uuskasutuskeskusesse posti teel

Katriin Jüriska Tallinnas Uuskasutuskeskuse ukse ees. Foto: bioneer.ee

Märtsikuu jooksul on võimalus pühkida tolm kaua kapis seisnud riietelt, jalanõudelt, raamatutelt, nõudelt ja mänguasjadelt ning annetada need SmartPOSTi abil Uuskasutuskeskusele.

„Kindlasti leidub kõigil kodus asju, mis kasutust ei leia, ent on endiselt terved ja kasutuskõlblikud. Kui tavaliselt saavad inimesed tuua oma asjad Uuskasutuskeskuse kogumispunkti, siis seekordse kampaania raames soovime pakkuda uudset võimalust saata pakk abivajajaile igapäevatoimetuste kõrvalt,“ ütles Uuskasutuskeskuse tegevjuhtKatriin Jüriska.

Lasterikaste Perede Liidu presidendi Kalmer Hütti sõnul on Eestis ligi 4500 lasterikast pere ning paljud neist on tänulikud igasuguse toetuse ja abi eest.

„Lasterikkad pered vajavad kõike seda, mida tavalised peredki, lihtsalt neil kulub asju suuremas koguses. Oodatud on terved ja kasutuskõlblikud riided, jalanõud, sportimisvahendid, mänguasjad, aksessuaarid, majapidamistarvikud ja muu,“ sõnas Hütt.

„Kui siiamaani võis Uuskasutuskeskusele asjade annetamine olla inimestele väljastpoolt Tallinna tülikas, siis nüüd on inimestel üle Eesti võimalik teha kerge vaevaga üks varakevadine heategu,“ lisas Itella SmartPOSTi tegevjuht Risto Eelmaa. Loe edasi: Märtsis saab oma vanad asjad saata Uuskasutuskeskusesse posti teel

Küsi erakondadelt maal elamise kohta

Eeloleval reedel, 4.märtsil kell 14 on Eesti kuulatavaimas raadiokanalis Vikerraadios plaanis erakondade mõttevahetus maaelu teemadel. Saatejuhiks Sulev Valner. Osalevad Reformierakonna, Keskerakonna, Rahvaliidu, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Kristlike Demokraatide ja Iseseisvuspartei esindajad. Kui Sul pakitseb keele peal mõni oluline küsimus maal elamise teemadel, millele tahaksid poliitikute vastust, siis pane see kirja ja saada info@kylauudis.ee

Kihelkonnal alustatakse küla kodu-uurimisega

Saaremaa Mihkli talumuuseumi juhataja Tiina Ojala soovib algatada Kihelkonna vallas küla kodu-uurimise, et talletada väärtuslikke teadmisi oma kodukohast, vahendab ajaleht Kihelkondlane.

7. veebruaril 100 aastat tagasi sündis Tagamõisas üks väga auväärne mees – Voldemar Miller (1911–2006). Üheks tema paljudest töödest on olnud sõjajärgse Eesti kodu-uurimise liikumise eestvedamine ja koolinoorte kodu-uurimise juhendamine.

“Voldemar Milleri mälestusaastal on vägagi sobilik alustada ka tema sünnikodu kihelkonnas meie oma külade ajaloo uurimisega,” leidis Tiina Ojala.
Ojala hinnangul on kodukoha tundmaõppimine inimesele loomuomane.

“Koduümbruse kujunemise, ümberkujunemise, elanike päritolu, naabrite ja naabruskonna tekkeloo, kogu kodukandi tuntuse, selle põhjuste, kaugema ajaloo üksikasjalikum uurimine, lähema, osalt mahasalatud mineviku äraseletamine – see on põnev tunnetustegevus,” lausus ta.

Tiina Ojala sõnul on ta tihti sattunud olukordadele, kus tekib terve hulk küsimusi, millele vastust veel ei ole. “Eelmise aasta lõpul küsitlesin ühe mandri ajaloolase palvel kohalikke inimesi. Küsimused puudutasid Muhu Madlit ja temanimelist mändi. Rõõm oli kogeda, kui palju on meie inimestel väärtuslikke teadmisi oma kodukohast. Kahjuks ei ole neid andmeid kuskil kirjas. Siit tekkis kindel soov kokku kutsuda kodu-uurimisring,” rääkis ta.

Kihelkonna raamatukogus on aastate vältel kogutud kaante vahele materjale küladest. Valmis abistama on ka Saaremaa muuseumi teadurid.

Nii oodatakse kõiki inimesi, kes peavad vajalikuks talletada oma koduküla ajalugu tulevastele põlvedele, reedel, 11. märtsil kell 10 Kihelkonna raamatukokku.

Alver Kivi, Meie Maa

Metsanduse CD-plaat keskkonnateabe keskuselt

Keskkonnateabe keskus on välja andnud Eesti metsandust tutvustava interaktiivse CD “Estonian Forestry 2011“, mis annab ülevaate Eesti metsavarudest, metsapoliitikast, era- ja riigimetsade majandamisest, metsade elurikkusest ning kaitsest. Plaadil on ka eraldi peatükid metsatööstusest ja puidukaubandusest, jahindusest, metsateadusest ja -haridusest. Plaadi autorid on metsandusvaldkonna tunnustatud eksperdid ning selle koostamist ja väljaandmist on toetanud keskkonnaministeerium. Plaadil olevad materjalid on ingliskeelsed.

Kõigile Eesti metsadest ja metsandusest huvitatutele mõeldud andmekandja ei eelda varasemaid teadmisi valdkonnast. Tekstid on rikkalikult illustreeritud jooniste, fotode ja kaartidega. Materjali aluseks olev “Estonian Forestry 2009” on koostatud 2009. aastal XIII üllemaailmse metsanduskongressi tarbeks. Uues väljaandes on tekste ja andmestikku ajakohastatud ning täiendatud.

Plaati “Estonian Forestry 2011” on võimalik tellida keskkonnateabe keskuse raamatukogust (Mustamäe tee 33, Tallinn. Kontakt: Helene Luuk, e-post: helene.luuk@keskkonnainfo.ee) ning alla laadida või kasutada keskkonnateabe keskuse kodulehe http://www.keskkonnainfo.ee kaudu.

TÜ loodusmuuseumil on valminud rannikualade kaardirakendus

Tartu ülikooli loodusmuuseumi eestvedamisel on valmis saanud põhjalik veebirakendus, mille abil saavad huvilised tutvuda Eesti rannajoone, rannikualade ning sealse elustikuga, lahendada ülesandeid ja teha virtuaalse rännaku mööda rannikut. Veebileht on tehtud Eesti, Soome, Rootsi ja Läti organisatsioonide ühise keskkonnaharidusprojekti COBWEB (Communicating the Baltic) raames, mida rahastatakse Interreg IVA programmist.

TÜ loodusmuuseumi digitaalarhiivide spetsialisti ja kaardirakenduse ühe looja Veljo Runneli sõnul taheti luua rakendus, mis looks teadmistesilla Läänemere maade vahel, aga ühtlasi oleks atraktiivne interaktiivne õppevahend Eesti õpetajatele ja õpilastele.

“Veebilehe kasu on lisaks harivale suuresti ka tunnetuslik, see aitab tajuda meie looduse ja maastiku terviklikkust. Kõik looduse- ja reisihuvilised inimesed leiavad siit kindlasti midagi põnevat ja kasulikku,” usub Runnel.

Veebileht on mõeldud kasutamiseks kõigile huvilistele, ent eelkõige õppevahendina koolides, huvikoolides ning keskkonnahariduskeskustes.

Eesti ranniku kaardirakendus asub võrgupaigas eestirannik.ut.ee”

Õlletoober kolib Upale

Õllefestival Õlletoober kolib tänavu Leisi vallast Oitmelt Kuressaare külje alla Suure Tõllu puhkekülasse ja toimub seekord ilma Mototoobrita.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Õlletoober on 15 aasta jooksul Saaremaale meelitanud tuhandeid kesvamärja- ning muusikasõpru. FOTO: Irina Mägi

Suure Tõllu puhkeküla esindajad ja Õlletoobri korraldajad jõudsid kokkuleppeni viia üritus läbi Upal asuvas kompleksis. 15. korda toimuv üritus on planeeritud 15.-16. juulile.

Suure Tõllu puhkeküla juhataja Lev Kaljumäe nentis, et Upale kolimine annab Õlletoobrile võimaluse inimestele võimalikult lähedal olla, teisalt on see reklaamiks puhkekülale. “Ega Saaremaal neid kohti, kus sellist üritust korraldada, väga palju olegi,” märkis ta, lisades, et puhkekülal on ka kontsertide korraldamise kogemus olemas. Selgi aastal on tema sõnul paar päris suurt projekti plaanis.

Samas Mototoober toimub suviste ürituste kalendrist tulenevalt vähemalt sel aastal Õlletoobrist eraldi. “Meil olid kuupäevad välja kuulutatud, aga samal ajal toimub ka Narvas suur motomeeste kokkutulek. See on ka ainus põhjus, miks Mototoober eraldi toimub,” sõnas Kandima, lisades, et tulevikus võivad kaks üritust siiski uuesti kokku saada.

Mototoobri eestvedaja Erki Evestus ütles, et ilmselt toimub motomeeste traditsiooniline kokkutulek nädal pärast Õlletoobrit, kuid lõpliku otsuse ürituse toimumise aja ja asukoha suhtes langetab motoklubi Ösel juhatus tuleva nädala lõpus.

Kaarma vallavanem Margus Mägi ütles, et kui Õlletoobri-suguse ürituse tegevuskoht liigub ühest vallast teise, siis sellega koos ei pruugi liikuda kõik üritusega kaasnevad head ja vead. Saaremaa on tema sõnul nii väike, et taolist üritust tuleb hinnata kogu maakonna mastaabis.

Mehis Tulk, Meie Maa

Rakvere võitis linnade talimängud

Nädalavahetusel Tapal peetud Eesti linnade talimängude võitjaks nii enam kui 10 000 elanikuga linnade hulgas kui ka üldarvestuses tuli Rakvere linn 180 punktiga.

Üldarvestuses sai II koha alla 10 000 elanikuga linnade parim Paide, kolmas oli 164 punktiga Saue ja neljas 161 punktiga Kärdla (mõlemad osalesid väikelinnade arvestuses).

Suuremate linnade arvestuses oli teine Maardu 70 ja kolmas Haapsalu 68 punktiga.

Kokku osales linnade talimängudel 17 linna ligi 450 sportlasega.

Mäetaguse ja Kohtla-Nõmme said talimängudel kaksikvõidu

Nädalavahetusel Lähtel toimunud Eesti valdade talimängudel said Ida-Virumaa jaoks ajaloolise teoga hakkama Mäetaguse ja Kohtla-Nõmme, kes kuni 2000 elanikuga valdade arvestuses saavutasid kaksikvõidu.

Vadade talimängudel osales 55 valda, kes oli jagatud kahte suurusgruppi. Ida-Virumaa edukaimana sai Jõhvi kuuenda koha, kusjuures neljas koht kaotati 1,5 ja viies koht 0,5 punktiga.

Väga hea esituse teinud maakonna väikevallad Mäetaguse ja Kohtla-Nõmme said üldpingereas kõrged 9. ja 12. koha, kusjuures valdade spordijuhid Taavi Toomel ja Jaak Rooden said lõpetamisel vastu võtta väiksete valdade arvestuses 1. ja 2. koha karika.

Ida-Virumaa edukuselt neljas vald oli Toila, kes üldjärjestuses oli 19. ja suurtest valdadest 16.

Samas jäi Toila arvele Ida-Virumaa parim üksikala koht – meeste korvpallis vahetasid Ib Lambi hoolealused eelmise aasta kolmanda koha sel aastal esikoha vastu.

Meeste korvpallis oli Jõhvi 37 võistkonna seas 9. Jõhvi edukaimad alad olid male ja suusatamine, kus saavutati 7. koht.

Mäetaguse sai kõrgeimad kohapunktid naiste korvpallis 11.-12. koha jagamise eest, lisaks oldi 1. kohal ka kabes.

Kohtla-Nõmme trumpalaks oli suusatamine, kus saavutati 10. koht.

Lähte pildigalerii: http://pildid.sportiv.ee/thumbnails.php?album=1745
Tulemused: http://www.joud.ee/est/g79s1750

Sportiv.ee

Täna on Baeri päev

Eesti maaülikooli Karl Ernst von Baeri maja teadusloo uurimise keskus ja Eesti looduseuurijate selts kutsuvad osa võtma Baeri päevast tänasel teadlase sünniaastapäeval, 28. veebruaril Tartus.

Esimene Baeri päev sai teoks 1877. aastal, pärast K. E. von Baeri surma. Traditsioon kestis kuni 1920. aastateni ning taastati 1976. aastal, kui Baeri maja taas uksed avas.

Kell 14.30 kogunetakse Toomemäele, et asetada lilled K. E. von Baeri mälestussamba juurde. Kell 15 jätkub üritus Baeri majas Veski tn 4. Kavas on venekeelsed ettekanded “Tartu ülikooli õpetlased Venemaa loodusuurijate ja arstide kongressidel 1860-1910” (Marina Loskuto va) ja “Saksa jälg vene evolutsionismis 19. sajandil” (Eduard Koltšinski, Anastassija Fedotova).

Roheline Akadeemia Hanila Seltsimajas

loodTeisipäeval, 1. märtsil kella 14­­-16 esitleb Roheline Akadeemia Hanila Seltsimajas filmi „Targad taimed”. Režissöör Volker Arzt (Saksamaa, 2009). Matsalu Loodusfilmide Festivali parim film režii kategoorias „Loodus”. Film „Targad taimed” räägib taimede põnevast füsioloogiast. Ehkki taimedel pole närve, suudavad nad toime tulla kõigega, millega inimesed ja loomadki – nad peavad kohastuma ümbrusega, võitlema vaenlastega, leidma partneri, saatma oma järglasi maailma. Nad kaitsevad ennast ja hoiatavad naabreid. Nad ka valetavad ja petavad, suhtlevad omavahel ja vajadusel karjuvad appi. Tänu suurepärasele filmikeelele ja mõnusale tempole, köidab film nii noori kui vanu filmisõpru, pakkudes elamuse igaühele.

Sissepääs tasuta!

Rõuge hokimehed on Võrumaa parimad

Rõuge Snaiprid - Võrumaa parim hokitiim.

Võrumaa kahe hokiklubi, Rõuge Snaiprite ja Metsavenna HK sõpruskohtumise ning sisuliselt ka maakonna mitteametliku meistritiitli võitis Rõuge meeskond 8:2. Vastse-Roosas peetud kohtumist asus kümmekonna sekundiga 1:0 juhtima küll kodumeeskond ja seisuni 2:2 püsis mäng tasakaalus, kuid siis panid Rõuge hokimehed oskused maksma ja läksid oma teed.
Pärast mängu võisteldi veel ka bullitite (karistusvisete) löömises, kus mõlemad meeskonnad panid välja viis lööjat, ning siingi jäid 3:1 peale Rõuge Snaiprid. Rõuge meeskond on maakonna parim teist aastat järjest, mullu võideti 4:0.

Kristel Vilbaste ja Mikk Sarve õhtu: Retked Saamimaale ja Aotähe aastaring

Mikk Sarv
Kristel Vilbaste

Täna, 28. veebruaril kell 18 on Rahvusraamatukogus järjekordne loodusõhtu.

Mikk Sarv ja Kristel Vilbaste räägivad oma retkedest Saamimaale ning Peipsist ja selle rannarahva elust. Vilusi külast, kus 90 aastat tagasi asutati ilmajaam ja kust 5 aastat on sündinud Päevalehe igaesmaspäevane looduselugude lehekülg ning Ilmasilmaja ja paljud teised saated Klassikaraadiosse. Vaatame üheskoos pilte Saamimaast, olematuks saanud Vilusi kodu loodusest ning Arne Aderi ja Kaja Kübara kauneid loodusfotosid raamatust „Aotähe aastaring.“

Muusikat teevad Mikk Sarv, vennad Johansonid ja sõbrad.

Kristel Vilbaste esitleb oma uut raamatut „Aotähe aastaring“, Kunst 2011, toimetanud Daila Aasa, kujundanud Kersti Tormis. Kohapeal on võimalik raamatut osta.

Otseülekannet näeb: www.looduseomnibuss.ee/otse

Ettekandeõhtu Viljandi muuseumi sõprade seltsis

Kolmapäeval, 2. märtsil kell 16 toimub Viljandi muuseumi sõprade seltsi ettekandeõhtu.
Ugala teatri juht Hillar Sein esineb teemal “Soomaa: asustusest, põllumajandusest ja kultuuripärandist” ning RMK külastuskorralduse spetsialist Rait Parts käsitleb Soomaa kultuuripärandi kaitse teemat.
Sõprade seltsi esimees ja Sakala kalendri koostaja Heiki Raudla kutsub arutlema, mida põnevat võiks sisaldada Sakala kalender 2012.
Ettekandeõhtu peetakse muuseumi lugemissaalis. Lisainfo: Jaak Pihlak, tel 433 3663.

Võrumaa koolijuhtide delegatsioon sõidab tutvuma Läti kolleegide tööga

28. veebruarist 2. märtsini külastavad Võrumaa koolijuhid, omavalitsuste esindajad ning hariduse arengu töörühma liikmed Läti Vabariigi Riia regiooni, et tutvuda viimastel aastatel ellu viidud muutustega Läti haldus- ja hariduskorralduses. Koolide külastamise käigus tutvustavad piirkonna koolide direktorid arenguid hariduslike erivajadustega õpilaste toetamisel , õpilastele võimalustes
põhikooli järgsel edasiõppimisel ning kooli suutlikkusel järgida riiklikke haridusreforme.
Võru maakonna ja endise Riia rajooni koolijuhtide vastastikused töövisiidid algasid juba 2006. aastal, kuid majanduslikud raskused ning töökorralduse muutused mõlema riigi hariduse juhtimises muutsid suhtlemise tagasihoidlikuks. Hoolimata sellest, et Riia regioon on Võrumaast elanike arvult paarkümmend korda suurem, ollakse töiste suhete jätkumisest huvitatud mõlemal pool.
Allikas: Võru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakond

Parimatele põllumeestele jagati pühade eel teenetemärke

mark
Meenutus parimate põllumeeste tunnustuürituselt.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder andis riigipüha eel ministeeriumis Eesti Vabariigi aastapäeva tähistaval aktusel kätte 23 teenetemärki, tunnustamaks 2010. aasta põllumehi.

Kuldse teenetemärgi sai Roomas Maailma Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) juures töötav Ruve Šank.

Hõbedase teenetemärgi pälvisid:
Marje Aid – kalakasvatuse spetsialist
Madis Ajaots- agronoom, Rannu Seeme OÜ ja Pilsu talu juhataja, Aasta Põllumees 2010
Arnold Kimber- endine Leivaliidu president
Arvo Kuutok- Takkasaare talu peremees, Aasta Põllumees 2005
Lempo Must – teraviljakasvataja ning piima- ja lihatootja Võrumaalt, kohaliku külaelu edendaja
Aivar Pikkmets- Mättikku talu peremees, aktiivne mahepõllumajanduse propageerija
Sirje Potisepp- Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja, tootekonkurssi “Parim Eesti toiduaine” ja kampaania “Märka lipu märki” eestvedaja
Andrus Puksov – linnu- ja teraviljakasvatusega tegeleva OÜ SANLIND juhataja
Tõnu Rahula – Raikküla Farmer OÜ juhataja
Jüri Roots – Eesti Maaülikooli vanemspetsialist, põllumajandusinformaatika koolkonna rajaja
Toivo Univer – aiandusteadlane, põllumjajandusteaduste kandidaat
Arvo Veidenberg – Pajumäe mahetalu peremees
Elvi Viira – MTÜ Saaremaa Kodukant looja ja koordinaator, kohaliku külaelu edendaja

Sinine teenetemärk:
Malle Järvan- Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteadur, põllumajandusteaduste doktor
Linda Latt – Põllumajandusameti peainspektor seemnete sertifitseerimise valdkonnas
Mait Must – Põllumajandusameti peaspetsialist maaparanduse valdkonnas
Enel Niin –Veterinaar-ja Toiduameti osakonnajuhataja, metsloomade vaktsineerimise projektijuht
Merli Sild – Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor, mitmete tunnustust pälvinud põllumajandusalaste püsinäituste eestvedaja
Tõnu Taat – põllumajandusministeeriumi maaettevõtlusbüroo peaspetsialist
Valli Tamm – põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist
Tea Tuulberg – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti regioonide osakonna juhataja
Mart Uba – Jõudluskontrolli Keskuse biomeetria sektori juhataja, piimaveiste geneetilise hindamise ideoloog ning lammaste geneetilise hindamise süsteemi käivitaja Eestis

Maaelu Edendamise Sihtasutus valis 2010. aasta parimaks piimakarjakasvatajaks Avo Samarüüteli OÜst Männiku Piim Tartumaalt ja 2010. aasta parimaks lihaveisekarjakasvatajaks Margus Keldo Tsura Talu OÜst Valgamaalt.

Allikas: põllumajandusministeerium

Viljandi noored koostasid parima kodulehekülje

no
Gert Valdek, Kadri Raag, Henri Pedanik ja Randel Pomber esitlevad plakatit õpilaste ühistööna valminud kodulehest «Targalt internetis». Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi Jakobsoni gümnaasiumi 11.b klassi õpilased panid kokku kodulehekülje, mis osutus omas kategoorias Eesti parimaks ning arvatakse õppematerjali hulka. Võistlusel ”Targalt internetis” pälvis teise koha Kilingi-Nõmme gümnaasiumi kümnes klass ning kolmandaks tuli Valga gümnaasiumi üheteistkümnes klass.

Võistlusel osalesid 10.-12. klassi õpilased, kes pidid kirjeldama ohuolukordi interneti kasutamisel ning pakkuma lahendusi, kuidas nendega toime tulla või neid vältida. Võistluse eesmärk oli luua interneti turvalisema kasutamise sõnumit kandvaid õppematerjale nooremale koolieale. Töös pidi olema vähemalt kolm komponenti: koomiks, plakat, videoklipp, animafilm või lugu.

Parimad võistlustööd lisatakse Koolielu portaali www.koolielu.ee õppematerjalide hulka ning kokkuleppel autoritega esitletakse neid

internetiturvalisust käsitlevatel üritustel Eestis ja mujal Euroopas.

Ristil avati Risti Rahva Seltsi käsitöömaja

Majas korraldatakse käsitöötoodete valmistamise kursusi, näitusi ja müüke. Ürituste korraldamisel teevad koostööd erinevad Risti piirkonna käsitöölised.

Käsitöömaja paikneb endises toidupoe hoones, mis seisis pikka aega kasutuseta. Praegu kuulub hoone AS Haapsalu Restauraatorile. Ettevõte on ka hoonet korrastanud. AS Haapsalu Restauraator andis maja Risti Rahva Seltsile tasuta kasutamiseks.

Avamisel oli ligi 40 inimest. Vallavanem kinkis majale avamise puhul Eesti lipu.  

Allikas: laanemaa.ee

Järvakandis algab õpilaste konkurss Minu klaas 2011

1. märtsil algab Eesti klaasi pealinnas järvakandis VI üle-eestiline õpilaste kunstikonkurss MINU KLAAS 2011, mille eesmärgiks on kasvatada Eestile kõrgetasemeline klaasikunstnike ja -käsitööliste põlvkond. 1. märtsist -20. maini oodatakse konkursile 1. -12. klassi õpilaste töid, mis peavad olema valmistatud klaasist või käsitlema klaasi. Nii on konkursile oodatu klaasehted, -maalid, -graveeringud, vitraažid, -skulptuurid, -mosaiigid, -esemed jne. Samuti on oodatud klaasiteemalised maalid, joonistused, graafilised lehed, kollaažid, aga ka klaasiteemialised jutud ja luuletused. Võistlevad ka dokumentaal- ja kunstilised fotod jne. Töid hindab žürii, mille esimeheks on Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonna emeriitprofessor Maie-Ann Raun, liikmeteks professionaalsed kunstnikud, kirjanikud, fotograafid, õpetajad ning Klaasipealinna esindajad.

Kõik laekunud tööd pildistatakse ja pannakse tutvumiseks Facebooki lehele MINU KLAAS . Sealt on võimalik saada vastukaja ja heatahtlikku kriitikat. 01.juunist -10.septembrini saab töid näha näitusel Järvakandis, pärast seda lähevad tööd väljapanekuks Olustvere mõisa ja mujale Eestis.

Teisipäevast saab Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel taas nakkevõrguga püüda

1. märtsist pääsevad kalamehed Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvele taas nakkevõrkudega püüdma. “Teadusuuringud näitavad, et särjevaru on praegu heas seisus ja seda võib rohkem püüda,” ütles Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome. “Särje kude-eelne liikumine algab märtsis-aprillis, kudemine lõpeb mais.” Määruse muudatus lubab Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel alustada harrastusliku nakkevõrguga püüki 14 päeva senilubatust varem ehk 1. märtsist, püüda võib kuni 5. maini.

1. märtsist kuni 14. märtsini kestval täiendaval harrastuspüügil Peipsi, Pihkva või Lämmijärvel kasutada lubatud nakkevõrkude piirarv on Ida-Viru maakonnas 174, Jõgeva maakonnas 121, Põlva maakonnas 228, Tartu maakonnas 249 ja püsiasutusega Piirissaarel 100. Tasu sel ajal ühe nakkevõrguga püügil on 3 eurot; Piirissaare alalistele elanikele 1,5 eurot.

 Kalastuskaarte saab taotleda alates 28. veebruari hommikust internetist ID-kaardi abil kalanduse infosüsteemi kaudu (http://kala.envir.ee) ning Keskkonnaameti Viru regiooni Jõhvi büroost, Jõgeva–Tartu regiooni Tartu büroost ning Põlva–Valga–Võru regiooni Räpina büroost. Piirissaare saarele väljastab kalastuskaarte Piirissaare vallavalitsus.

Käib varivalimiste e-hääletus

Varivalimised 2009. aasta valimiste eel

Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) veebilehel www.varivalimised.ee avati 14-17aastastele kodanikele varivalimiste e-hääletussüsteemi, kus Riigikogu kandidaatide poolt saavad hääletada mittevalimisealised noored üle Eesti. E-hääletada saab 3. märtsini ID-kaardi, SEB ja Swedbanki internetipanga ning E-kooli kasutajatunnuste abil.

Üleriigilise poliitiliselt sõltumatu kodanikuharidusprojekti raames on veebruari jooksul toimunud ja toimumas üle Eesti ligi poolsada noortele suunatud valimisdebatti, mitukümmend simulatsioonimängu otsuste langetamisest poliitikas ning õpilastööde konkurss valimiskampaaniate ja -reklaami teemal.

Lisaks internetikeskkonnale on noortel võimalik varivalida ning oma arvamust väljendada ka üle riigi avatud ametlikes e-hääletuspunktides. 

“Täna on Eesti noortel võimalus teha ajalugu ja esmakordselt osaleda e-hääletussimulatsioonis, mis hõlmab kogu Eestit. Varivalimised annab noortele kodanikele, kes veel pärisel valida ei saa, kaasarääkimisvõimaluse ja teadmise, et noorte arvamus jõuab otsustajateni ning et noorte häälel on tähtsus,” lausub ENLi varivalimiste projektijuht Mailis Ostra.

Varivalimiste e-hääletussüsteem tagab hääletajale anonüümsuse ning seda saavad kasutada vaid 14-17aastased Eesti kodakondsusega noored. Varivalijad saavad hääletada oma elukohajärgsete kandidaatide vahel ning oma häält saab hiljem soovi korral muuta nagu ka päris e-hääletamisel. Varivalimistulemused tehakse teatavaks 6. märtsil pärast päris valimispunktide sulgemist Tallinnas Solarise keskuses.

Varivalimised on ENLi poolt korraldatud 14-20aastastele noortele suunatud poliitiliselt sõltumatu kodanikuharidusprojekt. Projekti eesmärgiks on süvendada noorte huvi ühiskonnaelus kaasarääkimise vastu ning viia noorte arvamus avalikkuse ja otsustajateni, et Eesti poliitika arvestaks rohkem noorte vajadustega. Projekti raames toimuvad üle Eesti debatid, õpilastööde konkurss valimisreklaami teemal, simulatsioonimängud otsustusprotsessidest ning 25. veebruarist kuni 3. märtsini saavad kõik 14-17aastased Eesti kodakondsusega noored osaleda üleriiigilises e-hääletussimulatsioonis ning valida Riigikogu kandidaatide vahel.

Ruhnus tehti raadioteatrit

Kuuldemängu salvestamine. Foto Ruhnu blogist

Ruhnu rahvas õppis Eesti ringhäälingumuuseumi teadur-pedagoogi Tarmo Kanniku käe all raadioteatri tegemist. Kanniku juhtimisel, juhendamisel, õpetamisel tegid koolilapsed ja osake külarahvast rahvamajas kuuldemängu “Rebane kanakarjas”.
Lugu salvestati kolmes jaos, eriefektid (mets, sammud, kanakari) sinna juurde. Eesti Ringhäälingumuuseumi teadur Tarmo Kannik jagas ka olulisemaid fakte kuuldeteatri ajaloost.
Ruhnu blogi kirjeldab, et tegu oli saarerahvale erakordse sündmusega.

Loov Eesti korraldab koostööpaneelide sarja “Kus on porgand?”

Loov Eesti kutsub alates märtsikuust kuuel korral kõiki huvilisi klubiõhtule  „Kus on porgand?“, mille eesmärgiks on tutvustada loomemajanduses tegutsejatele paralleelvaldkondi ning läbi koostöö ja kogemuse probleemidele lahendusi leida. 
Loov Eesti klubiõhtutel sümboliseerib porgand eesmärki, sihti, edu, rahulolu. Pea igal loomevaldkonnal on omad mured ja probleemid, mis lahendust vajavad. Võib olla on jalgratas juba leiutatud ning probleemile hea lahendus mõnel teisel alal välja töötatud? Klubiõhtute seerial on  ühe õhtu jooksul  fookuses kahe loomevaldkonna esindajad. Paneeli teemad käsitlevad  loovuse ja majanduse kokkupuutepunkte- analüüsitakse, kuidas on võimalik saavutada eneseteostus  ja majanduslik kindlus ning kuidas eri valdkondades seda tehtud on.

Mõlemat valdkonda esindab kaks inimest, kes oma elukutse tõttu näevad probleemistikku veidi erineva nurga alt. Arutelus osaleb loomevaldkondadeväline ekspert, kes annab omapoolseid soovitusi, kuidas paremini koostööd teha ja edukamalt majandada.

Esimese klubiõhtu teemaks on KIRJANDUS vs. MUUSIKA. Kirjandusvaldkonda esindavad kirjanik Sass Henno ja kirjastaja Silva Tomingas, muusikamaastikul toimuvast räägivad produtsent Toomas Olljum, dirigent Anu Tali ja helilooja Ülo Krigul.  Kõrvalpilgu heidab nende loomevaldkondade teemadele kommunikatsiooniekspert Raul Rebane.

Ürituste toimumisajad:
2. märts I   Kirjastamine & muusika
16. märts II  Film & arhitektuur
30. märts III  Kultuuripärand & IT
13. aprill IV Teater & kunst
27. aprill V Reklaam & raamatukogud/muuseumid
11. mai VI Meedia ja disain

Paneele juhib Märt Treier

Üritus algab kell 17  Eesti Disaini maja kohvik-klubis Oot-Oot (Kalasadama 8, Tallinn).
Registreerimiseks anda märku seminar@looveesti.ee

Pühapäeval toimub suusamatk Sindi-Reiu-Sindi

Homme, 27. veebruaril on kõigil suusaspordi huvilistel võimalus osa võtta Sindi-Reiu-Sindi suusamatkast. Matk on kavandatud Pärnu ja Reiu maaliliste jõgede jääle, kus ligi 16 kilomeetri pikkune rada, mis annab võimaluse distantsi läbida nii klassikalises- kui vabatehnikas.

Start antakse Sindi Linnavalitsuse eest ja matk kulgeb marsruudil Sindi Linnavalitsus – Pärnu jõgi-Reiu jõgi – Reiu Puhkekeskuse kontrollpunkt – Reiu jõgi – Pärnu jõgi – Sindi Linnavalitsus. Start on avatud Sindi Linnavalitsuse juures pühapäeval kell 11.00-12.00. Suusamatkaks registreerimine on kohapeal.

Kuuma teed pakutakse matkalistele Reiu kontrollpunktis ja Sindi Linnavalitsuse juures finišis. Selle talve ühest viimasest suusatamise naudingust osa võtma on oodatud kõik suusamatka huvilised, kes soovivad nautida varakevadist, kargelt kaunist loodust. Üritus on osavõtjaile tasuta.

Sindi-Reiu-Sindi suusamatka korraldavad After Ski OÜ, koostöös Sindi Linnavalitsuse, Pärnumaa Spordiliidu, Sindi Sõprade Seltsi ja Reiu Puhkekeskusega.

Allikas: Viktor Kaarneem, Sindi Linnavalitsus

Osale toidupatareide valmistamise töötoas

Eesti Rahva Muuseum ja teaduskeskus AHHAA kutsuvad huvilisi toidupatareide valmistamise töötuppa. Töötoas ehitatakse kartulitest patareisid, mille energiast piisab LED-pirni süütamiseks.

Selleks tehakse toidupatareidest füüsikast tuntud vooluahelaid, et muuta voolutugevust ja pinget. Töötuba aitab eksperimentide kaudu avastada ja tutvustada füüsika baasteadmisi.

Elektrit on võimalik tekitada ka algselt muuks otstarbeks kasutatavatest ainetest ning töötuba pakubki osalejatele võimaluse eksperimenteerida orgaaniliste toiduainete erinevate kasutusvõimalustega.

Töötoad toimuvad Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9):
3. märts kell 13.00 ja 15.00
31. märts kell 13.00 ja 15.00
28. aprill kell 14.00 ja 16.00

Osalemine eelregistreerimisega: giidid@erm.ee, tel 7350445. Grupi suurus kuni 25 inimest, töötoa hinnaks on 1 euro.

Lisainfo: Jaanika Jaanits, programmijuht, e-postil jaanika.jaanits[at]erm.ee või telefonil 7350428