Juba sel laupäeval oodatakse tähistama Kooraste küla 500. sünnipäeva

Tänavu möödub 500 aastat Kooraste küla esmamainimisest kirjalikes dokumentides. Nii olulist tähtpäeva tasub väärikalt tähistada. Sel puhul on oodatud Kooraste endised ja praegused elanikud ning külalised 23. juulil Kooraste külla suurele sünnipäevapeole.

Pidu algab kell 12 küla kivi avamise ning õnnistamisega.
Hiljem toimub veel Kooraste raamatu tutvustus ja kohtumine autoritega ja ühine külasupi söömine.

Kanepi näitetrupp Ülle Sillamäe juhendamisel esitab Jan Rahmani Kooraste ainelise näitemängu „Varetepalu“.
Kavas on viiulikontsert.
Kooraste ja Kanepi jahiseltsi trofeede näitust saab vaadata vanas pullilaudas.
Õhtul toimub simman ansambliga “K.O.I”. Vahepaladeks esinevad ka rahvatantsijad.

Haanjamaa ootab külalisi suitsusauna nädalale

23.-30. juulini ootab Haanjamaa külalisi suitsusauna nädalale. Kahel järjestikusel laupäeval saavad saunasõbrad ise kütta sauna, võtta osa sauna töötubadest, kuulata saunalugusid ja head „stepslivaba“ muusikat.

Paljudes paikades kadunud suitsusauna traditsioon on Vanal Võrumaal, sealhulgas Haanja kandis endiselt väga elujõuline. Ehkki suitsusauna kütmine võtab aega 5-7 tundi, võtavad paljud pered selle ette iga nädal ja mõned isegi mitu korda nädalas. Nii on suitsusaun kui vanim säilinud saunatüüp oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaelu oluliseks osaks ka täna. Neid tõekspidamisi antakse edasi põlvest põlve. Lisaks rituaalidele peab täpselt teadma, kuidas sauna kütta, et sinna ei jääks vingu ega suitsu ja leil ei kõrvetaks.

Haanjamaa suitsusauna nädalal avanevad külalistele Hartsmäe, Hurda, Kõivsaare, Mooska, Näki, Suhka, Tamme ja Puspuri talu uksed. Lisaks suitsusauna mõnule ilmestavad nädalat akustilise ehk „stepslivaba“ muusika kontserdid selle loomulikus keskkonnas, saab näha saunafilme, osaleda suitsusauna töötubades ja õppida ise suitsusaunas vana kombe kohaselt liha suitsutama.

Saunapäevad on 23. ja 30. juulil. Kell 10 hommikul saavad külalised saunaperedega kokku Haanja rahvamajas, kus toimub tutvustus suitsusaunast kui omakultuuri hoidjast. Edasi liigutakse saunade juurde toimetama, seda kütma ja teisi töid-toimetusi tegema. Igal sannal uma lugu, uma tegu, uma tava ja uma mekk.

23. juulil ja 30. juulil kell 13 ootab Mooska talu pererahvas kõiki enda juurde suitsuliha mekkima, nõgesesuppi sööma ja laulma. 23. juulil mängib külalistele folkansambel Ethno in Transit ja 30. juulil kell 15 algab pärimusmuusika kontsert Rogosi mõisas. Pärast lõunapausi minnakse peredesse laiali, sest toimeka päeva südameks on saunamõnu. Puhtaks ja helgeks saab nii ihu kui hing!

Lisaks saunapäevadele mahuvad suitsusauna nädalasse ka 28. juulil toimuv suitsusaunaliha suitsutamise meistriklass Mooska talus ning saunafilmide õhtu Haanja rahvamajas 29. juulil kell 19.

Saunadesse ja töötubadesse saab kirja panna „kes ees see mees“ põhimõttel kirjutades eda@mooska.eu või helistades telefonil +372 503 2341 (Eda Veeroja). Osalemistasu 5 € osalejalt (lapsed tasuta!) tasutakse ettemaksuna (arve alusel) kindla saunahuvi kinnituseks.

Suitsusaunanädala korraldab koos saunaperedega Haanja Kultuurikoda. Toetavad Kultuuriministeeriumi Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapital ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.

Lisainfo:
Ivi Rausi
Haanja valla kultuuritöö juht
ivi.rausi@gmail.com
+372 5305 4164

Kepikõnnimaraton Noarootsis

Start on pühapäeval, 24. juulil 2011 kell 11 Roosta parkla juurest. See asub Roosta puhkeküla lähedal (www.roosta.ee), täpsem info asukoha kohta on kättesaadav SIIT. Osalejate kohaloleku registreerimine algab kohapeal kell 10 ning enne starti tehakse ühine soojendusvõimalemine.

Pärast starti on osalejatel aega maksimaalselt 10 tundi, et jõuda finišisse. Osalejad, kes ei ole kella 20:00 jõudnud viimasesse kontrollpuntki (mis asub umbes 4 km enne lõppu), diskvalifitseeritakse rajalt ning suundutakse otseteed finišisse.

Võimalus on kõndida ka pool maratonist, kuid teadmiseks, et täispikk maraton ei ole lihtsalt kaks ühesugust ringi! Põnevust ning huvitavaid elamusterohkeid kohti jätkub ka teekonna teiseks pooleks. Raja keskel on iga 6 km tagant kontrollpunktid, kus saab energiavarusid täiendada väikese suupiste ning joogiga. Maratoni lõpus ootab kõiki mõnus söök koos kosutava karastusjoogiga. Täispika maratoni distantsi läbijatele on auhinnaks KARIKAS!

Tutvu lähema infoga!

 

ELF kutsub õpetajaid Saaremaale ja Manilaiule

Eestimaa Looduse Fond kutsub õpetajaid ja õpetajaks pürgijaid pärandkoosluste teemalistele talgu- ja õppelaagritesse Saaremaal Laidevahes ja Manilaiul.

Et looduskaitseliselt oluliste ja huvitavate kooslustega lähemalt tutvust teha, pakub ELF õpetajatele järgmisi üritusi:

– 6.-8. augustil toimub talgu- ja õppelaager Saaremaal Laidevahe looduskaitsealal, kus saab käega katsuda nii loopealset, kui rannaniitu. Nähtut ja kogetut aitab kinnistada pärandkoosluste asjatundja veetud juturing.
– 9.-11. septembril oodatakse 12 õpetajat väikesel Manilaiul, kus uudistame rannaniitu läbi liigikaitse vaatevinkli nii jutt-selg kärnkonna ehk kõre heaks tööd tehes, kui tubases juturingis.

Lähemalt saab mõlemast kokkusaamisest lugeda ja ennast kirja panna SIIN.

Pärandkooslustega saab tööriist käes tutvust teha veel järgmistel talgutel:
3.-5. augustil Kõretalgud Luitemaal Võidukülas. Lähem info ja kirjapanek!
9.-17. augustil Palupõhja pikad talgud. Lähem info ja kirjapanek!
25. – 28. august Kuusnõmme talgud Vilsandi rahvuspargis. Lähem info ja kirjapanek!

Silma tasub peal hoidaga pidevalt täieneval talgute galeriil ja Talguregati meeleolukal (b)logiraamatul.

Info:
Siim Kuresoo
ELFi talgukorraldaja
www.talgud.ee
siim@elfond.ee
+372 5646 9026

Lahemaal õpetatakse kiviaedade ladumist

Keskkonnaamet ja Eesti Vabaõhumuuseum korraldavad ühiselt „Kiviaia ladumise meistrikursuse“ 30.-31. juulil 2011 Muuksi ja Uuri külas Lahemaal. Kursust juhendab Marike Laht, Eesti Vabaõhumuuseumi peakonservaator. Kursus on mõeldud kuni 20-le inimesele ning vajalik on eelnev registreerimine. Koolitus on tasuta, seda toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Gustav Vilbaste. Uuri küla. ERM fotokogu

Koolituse eesmärgiks on anda väike ajalooline ülevaade erinevat tüüpi kiviaedadest kui paikkondlikust eripärast: rääkida aia parandamise võimalustest ja materjali valikust; õpetada töövõtteid neile, kes soovivad taastada esivanemate kodu ajaloolist ilmet või loovad oma perele maakodusid ning väärtustavad seejuures vanu traditsioonilisi ja Eesti külamiljöösse sobilikke arhitektuurseid lahendusi.

Koolituse käigus õpitakse selgeks paikkonnale traditsiooniline „suurte paeplaatidega“ või „pikendustega“ paekiviaia ladumine. Paestel aladel on iseloomulikeks piireteks paekiviaiad. Kahala järve ümbruses on neid kümneid kilomeetreid. Siin on olnud kasutuses nii segaaedu kui paekiviaedu kui paeplaatidega paekiviaedu. Koolituse käigus taastatakse Muuksi külas riigimaal ühte kaunimat ja keerukamat aiatüüpi – paeplaatidega paekiviaeda Gustav Vilbaste poolt sellest kandist tehtud ajalooliste fotode põhjal.

Tutvu koolituse ajakavaga täpsemalt siin!

Lisainfo ja registreerimine kuni 29.07.2011:
Ave Paulus, +372 5332 7893, ave.paulus@keskkonnaamet.ee

Kihelkonna vallas toimub Rannarahva päev

Kihelkonna vald

Rannarahva päev toimub 30. juulil 2011 Saaremaal Kihelkonna vallas Papisaare sadamas.

Programm:
Kell 9 külastatakse Kihelkonna valla majakaid (kirikutorn, Abaja, Harilaid). Ainult eelregistreerimisega telefonil +372 516 5916.
Kell 15 tehakse ülevaade Papisaare sadama minevikust.
Kell 16 algavad muud päevakohased tegevused.
Kell 21 saab alguse jalakeerutus.

Müügil kõhutäide ja keelekaste!

Battery Surfilaager 2011 püstitas kõikide aegade külastajarekordi

Eile lõppenud purjelauahooaja tippsündmus Battery Surfilaager 2011 tõi kohale rekordarvu külastajaid – 4100 inimest. Selleaastane, järjekorras juba 13. surfilaager erines varasematest ka suurema hulga surfikoolituste ning ulatusliku meelelahutusprogrammi poolest.

Seekordne külastajarekord on viinud Battery Surfilaagri mõõtmetelt järgmisele tasandile. “Korraldajatena meil on hea meel, et huvi ürituse ning surfi vastu on nõnda suur. Surfilaager on oma kontseptsioonilt perefestival ning Battery Surfilaagri 2012 prioriteediks on pered nii spordi kui meelelahutuse seisukohast – surf on eluviis!” rääkis Alar Vettik, Battery Surfilaagri peakorraldaja. Et ka edaspidi vastata külastajate ootustele, kavatsevad korraldajad edaspidi ürituse kodukorra reegleid karmistada. “Sel aastal olid juba kasutusel erinevat värvi käepaelad alaealistele kampaania NO-ALKO raames,” lisas Vettik.

Surfilaagri korraldajatel on hea koostöö Noarootsi vallaga, et kohalikke elanikke ja ettevõtjaid ürituse korralduses võimalikult palju kaasata. “Suurüritused elavdavad ju piirkonna majandust ning teeme kohalike ettevõtjatega heal meelel koostööd,” selgitas Vettik. Vallaelanikel oli võimalus külastada surfilaagrit ilma tasuta. “Vallale eraldatud pääsmetest realiseeriti üle 90%,” lisas Vettik. Ürituse korraldaja MTÜ Eesti Purjelaualiit kasutab ürituselt saadud tulu noorsportlaste toetamiseks.

Battery Surfilaagris korraldati seekord topeltarv koolitusi ning toimusid Purjelaualiidu kalendri raames korralised võistlused. Naiste võistluses Roxy Ladies Surf osutus võitjaks Maarja Niinemets ning harrastajate klassi võistluse Bacardi Fun II üldvõitjaks Aivar Kajakas.

Ülimenukaks osutus “Tantsud surfariga”, kus Tantsuakadeemia õpetajate käe all surfarid oma tantsuoskuse proovile panid. Rahva hääletusel osutus võitjaks Team Jahe esindaja Kent Parika ja tantsuõpetaja Eva-Lena Raenok. Populaarne oli ka Martin Saare Kunstituba, kus valminud töödest pandi kokku surfilaagri ühismaal. Aktiivselt võeti osa Tantsuakadeemia treeningutest ning osaleti päevajuht Anatoli Tafitšuki juhtimisel seltskonnamängudes. Õhtul sai nautida muusikavalikut igale maitsele – esinesid Martin Saar, Mihkel Mattisen, Aides, Võõras, Outloudz, Dramamama ning Denise Fontoura.

Eesti Purjalaualiidu ametlikud fotod üritusest!

Fotode autor Liis Härmson.

Lisainfo:
Helen Unt
Battery Surfilaager 2011 pressiesindaga
+372 502 2757
helen@surf.ee
www.surfilaager.ee

Jõgevamaad esindavad Europeade festivalil Torma ja Pala rahvakultuuritegijad

 

Juuli 2009 tantsupidu

20.-24. juulini Tartus toimuval 48. Euroopa rahvakunstifestivalil Europeade esindavad Jõgevamaad Torma naisrühm koos kapelliga ja Pala segarühm Tuuritajad.

Torma naisrühma  eestvedaja Evi Štukert märkis, et rahvatantsijad on koos kapelliga 2003. aastast  alates  esinenud välisriikides toimunud Europeade festivalidel, mistõttu Tartus toimuval rahvakultuuri suursündmusel osalemist peeti lausa aukohuseks. „Konkursisõela läbida ei tulnud, kuid et Eestist pääseb esinema kümme naisrühma, tuli teatud mõttes kiirustada. Nii panimegi end aegsasti kirja.“

„Festival avatakse Tartu lauluväljakul kontserdiga  „Flamenkost Kaera-Jaanini”, kus esitame koos teiste rühmadega ühistantsu, milleks on Ülle Fersheli Kodu. Torma rühm esineb kolmel-neljal päeval ka tänavakavades. Rahvakultuuritegijaid kohtab festivali ajal igal Tartu tänavanurgal. Eestlaste püsivaks esinemispaigaks on aga Küüni tänaval, kaubahalli ja Poe tänava vahel, asuv parkla,” ütles Štukert. „Tartus toimuva Europeade festivali muudab ainulaadseks Türgi ja Venemaa rühmade esmakordne kaasa löömine,” lisas ta.

Segarühmasid osaleb Europeadel Eestist viisteist ja Jõgevamaad esindab Tuuritajad Palalt. „Kuna Euroopa suurim rahvakultuurifestival toodi lausa ukse ette, oli sealt osavõtmise soov meile absoluutselt kindel,” lasus juhendaja Malle Weinrauch. „Kohustuslikuks  repertuaariks on  Tuljakut, Oiget ja Vasembad, Kosjatantsu ja Kaera-Jaani. Esitame aga mitmeid teisigi tantse, mida oleme hoolega selgeks õppinud,” lasus rahvakultuuri edendaja.

Jaan Lukas

Eesti Loodusfondi talguregatt startis

ELFi talgud seilasid jahtaga Eesti väikesaartele looduskaitsetöid tegema. Kahenädalane kosutav merereis kannab nime Talguregatt. Kaasas on paras grupp talgulisi, tarvilikud tööriistad ja kahe nädala toidumoon.

Regatt koosneb kahest etapist. Esimene etapp kestab 17.-23. juulini. Sõidetakse marsruudil Manija-Abruka-Virtsu. Abikäsi ulatatakse Manilaiu kõredele ja rannaniitudele ning aidatakse taastada vägevat puisniitu Abrukal.

Teine etapp kestab 23.–31. juulini ja marsruudiks on Kesse-Osmussaar-Vormsi. Teisel etapil tehakse Kesselaiul aiaposte ning aidatakse taastada väärtuslikke loopealseid Osmussaarel ja Vormsil. Reisiliste peale- ja mahaminekuks randutakse 23.
juuli pärastlõunal Virtsu sadamas.

Talguregati kutsusid 2010. aastal ellu ELF ja puulaevaselts Vikan, et minna oma silma ja töökätega väikesaartega tutvust tegema. Tahetakse uurida, kuidas saartel ja sealsel loodusel läheb ning ka omaenda abikäed külge lüüa.

Kõik talgu- ja meresõbrad saavad iga päev Talguregati (b)logiraamatust lugeda regatil osalejate põnevaid juhtumisi, vaadata pilte ja tutvuda huvitava taustainfoga. Regatilised jagavad omi muljeid: http://talguregatt.wordpress.com

Talguregatti toetavad Tallinna Sadam ja Refonda.

Pärnus toimub Eesti esimene Rannaspordi festival

Esmakordselt toimuval Rannaspordi festivalil on ühendatud neli suurepärast rannaspordiala: rannajalgpall, rannavõrkpall, footvolley ja rannatennis! Mängima on oodatud nii mehed kui naised, nii noored kui vanad, sõpruskonnad, võistkonnad, firmad!

Festivali avamine toimub 29. juuli õhtul Pärnu rannas, rannaspordialade turniirid algavad laupäeval, 30. juulil, finaalidepäevaks saab pühapäev, 31. juuli.

Kogu festivali patrooniks on heategevusorganisatsioon UNICEF, läbi kelle toetab festival laste- ja noorte vabaajaveetmise võimalusi!

Registreeri oma võistkond sellele lahedale festivalile ja veeda suurepärane nädalavahetus Pärnus! Juuli lõpus oodatakse Pärnu randa ligi 25 000 inimest ja kõigile pealtvaatajatele on rannas toimuvad üritused tasuta!

Tutvu festivali kodulehega!

Mõniste pakub peredele sportlikku nädalavahetust

23. juulil toimub Mõniste pargis kogupere sportlik suveüritus Mehkamaa triatlon. Lisaks triatlonile saab osaleda perevõistlustel, minitriatlonil ja individuaalaladel.

Mehkamaa triatlonist osavõtuks tuleb moodustada kolmeliikmeline võistkond. Osa tohivad võtta noored alates 15. eluaastast ja võistkonna üks liige peab olema vähemalt 18. aastane. Võistkonnal peab kaasas olema üks ratas. Võistlus ise koosneb kanuusõidust Varstu alt Mõniste sillani, sealt jookseb võistkond Mõniste parki, kus sõidetakse ükshaaval jalgrattaga ümber järve. Aeg läheb kinni võistkonna viimase võistleja järgi. Buss viib võistlejad  stardikohta 12.45, et kell 13.00 saaks esimene võistkond startida, järgnevad võistkonnad stardivad väikeste vahedega.

Lastele korraldataval minitriatlonil võisteldakse kahes vanuserühmas – 3-4 aastased ja 5-7 aastased. Minitriatlonil vajavad lapsed samuti jalgratast, mis tuleb endal kaasa võtta.

Individuaalalasid on kolm ja võisteldakse erinevates vanusegruppides. Õhtul paluvad korraldajad kõiki tantusle ansambel Noel saatel.

Üritus on kõigile tasuta. Triatlonil osaleda soovijatel palutakse end registreerida 20. juuliks telefonil 51 99 05 08

Päeva kava:

10.30 – 11.00 algab võistlustele registreerimine

11.00 Mängude avamine

11.15 Võistlus peredele

11.30 Individuaalalad ja lastele algab MINITRIATLON

13.00 TRIATLON

16.00 autasustamine (orienteeruvalt)

Järjekordne Võru folkloorifestival sai ajalooks

Pühapäeval lõppes üheksa riigi ühendorkestri esinemisega järjekordne Võru folkloorifestival, mis sel korral oli pühendatud ehtele.

Enne peo lõppenuks kuulutamist tegi Võru linnavolikogu esimees Erki Saarman teatavaks mõned faktid tänavusest peost. Tänavatantsu tantsis ligi 2000 tantsijat. Nelja päeva jooksul toimus 53 erinevat üritust. Oma kaupu pakkus üle 140 käsitöölise ja kaupmehe. Osales 35 erinevat truppi tantsijaid, lauljaid, pillimängijaid ja seda kõike käis vaatamas ligikaudu 10 000 inimest. „Eestis hoitakse oma kultuuri hästi. Meid on piisavalt palju, et maailmale hüüda: meie laul kostab ja meie meel kestab!“ kinnitas Saarman oma kõnes.

Peakorraldaja Peeter Laursoni sõnul oli see ilus pidu, kus Võru folkloori aardelaegas kogus palju ilusaid ehteid. Peakorraldaja tänas kõiki, nii esinejaid kui pealtvaatajaid ning kutsus külalisi tagasi kas üksi, kambaga või hulgakesi. „See oli pidu südamest südamesse,“ märkis Laurson.

Tuuli Hiiesalu

Haanja metsa all toimusid Field Target laskmise Balti karikavõistlused

 

Haanjas reedest pühapäevani toimunud rahvusvahelisel Field Target laskmise Balti karikavõistlustel võidutsesid individuaalarvestuses venelased ja leedulased, ent rahvuskoondiste arvestuses teenis kulla Eesti esimene meeskond.
Balti Karikavõistluste absoluutarvestuses võttis võidu venelane Konstantin Grigoriev, kes andis senisele esinduslikumale Eestis toimunud võistlusele kõrge hinnangu. “Venemaa alaliit toetab eestlasi kindlasti, kui Eesti peaks taotlema Field Target laskmise MMi korraldusõigusi 2014. aastaks,” märkis Grigoriev. Sama kinnitas ka Ungari esindaja Zoltan Medvedczki, kelle sõnul olid Lõuna-Eestis korraldatud Balti Karikavõistlused samal tasemel 2010. aastal Ungaris toimunud MMiga.

Field Target on ala, kus välitingimustes võisteldakse õhupüssidest laskmises siluettmärkide pihta, mis on laskjast 7-50 meetri kaugusel. Ala lõid 1980. aastal veretut jahti pooldavad Inglismaa jahimehed. Tänaseks on spordialal kümneid tuhandeid harrastajad üle terve maailma ning maailmaorganisatsiooniga WFTF on liitunud 29 riiki. Eesti on WFTFi liige 2010. aastast.

Konstantin Grigoriev laskis Meeste PCP kategoorias ka viimasel võistluspäeval ülivõimsa tulemuse, 47 tabamust ja teenis kolme päeva kokkuvõttes 138 tabamusega kuldmedali, edestades teiseks tulnud Tallinna Klubi värvides laskvat leedulast Marijus Vaiciust 9 tabamusega ja kolmandaks tulnud kaasmaalast Sergei Subenkot 11 tabamusega. Esimese võistluspäeva liidrina lõpetanud Eesti esilaskur Romi Agar saavutas kolme päeva kokkuvõttes 125 tabamust ning pidi lõpuks leppima neljanda kohaga, kaotades Subenkole vaid 2 tabamusega.
Naiste PCP kategoorias laskis venelanna Galina Yakushina kolmandal päeval 41 tabamusega oma parima tulemuse ja võitis kokkuvõttes 117 tabamusega kuldmedali, edestades teise koha saavutanud venelannat Anna Smirnovat tervelt 30 tabamusega.
Meeste vedrupüssi kategoorias võitis 109 tabamusega kulla leedulane Linas Burvys, edestades teiseks ja kolmandaks jäänud venelasi Aleksandr Kozlovi ja Mihail Shalimovi vastavalt 15 ja 25 tabamusega. Eestlaste parim vedrupüssi laskur oli Meelis Kurvits, kes saavutas neljanda koha ja kaotas Shalimovile 3 tabamusega.
Naiste vedrupüssi arvestuses laskis leedulanna Regina Burviene stabiilselt ka kolmandal päeval, saavutades 31 tabamust ja võites lõppkokkuvõttes kulla 87 tabamusega, edestades seega teisele kohale jäänud eestlast Heli Jalakat 8 tabamusega.
Kolmanda võistluspäeva keskpaigas hakkasid ka Venemaa parimad laskurid väsimuse märke ilmutama, mis võimaldas eestlastel tipptulemuste puudumisele vaatamata realiseerida meeskondlik võit 482 tabamusega, edestades teiseks tulnud Venemaa esimest meeskonda napi 3 punktiga ja Venemaa teist meeskonda juba 10 punktiga.

 

 

Võistluse tulemuste kokkuvõtte leiab aadressilt: http://balticcup2011.airguns.ee/results
Võistluspiltide galerii asub aadressil: http://balticcup2011.airguns.ee/media/

Ida-Virumaal avati uus seikluspark

Illuka vallas avati adrenaliinirohke Alutaguse seikluspark, kus saab ennast proovile panna viiel erineval rajal, nautida õhulendu pikal trossilaskumisel ning hüpata Tarzanina alla 9 meetri kõrguselt puult.

Põhjarannikule antud intervjuus märkis MTÜ Mäekeskuse juhatuse liige Robert Peets, et seikluspargi rajamine Illuka valda,  Ida-Virumaale annab nii kohalikele elanikele kui Eesti ja välisturistidele võimaluse proovida lisaks tuubimäele veidi ekstreemsemat sportlikku meelelahutust.

Alutaguse Seikluspargi põhiradadele on planeeritud 45 elementi. Pikima trossisõidu pikkuseks on 115 meetrit. Rajad asuvad puude vahel ja puude otsas ning on erineva raskusastmega. Lisaks harjutusrajale leiab pargist erineva raskusastmega põnevaid radasid koos köiellaskumistega üle tuubiraja ning üle suusaraja. Seiklusrajal on 13 meetri pikkune Tarzani hüpe, kus saab kogeda kuni 2 meetrit vabalangemist!

Seiklusparki pääsevad lapsed, kelle pikkus on vähemalt 140 cm. Jalga soovitatakse panna kindlasti kinnised jalanõud.

Uus seikluspark asub Alutaguse Puhke-ja Spordikeskuses ning selle rajas MTÜ Mäekeskus koostöös Illuka valla ning Euroopa Liidult saadud toetuse abiga.

Seikluspargi rajamist teostas Prantsuse ettevõte, kellel on radade ehitamise kogemus aastast 1997.
Rohkem infot seikluspargi kohta leiab siit.

Mulgimaal saab joosta täispikka maratoni

23. juulil oodatakse kõiki jooksuhuvilisi Viljandimaale Mulgi maratonile. Mulgi maraton on Mulgimaa valdasid läbiv jooksumaraton, mille raames toimuvad maratonidistantsi läbivates valdades ja külades erineva pikkusega jooksuvõistlused – lastejooksud, rahvajooksud ja kepikõnnid.

Jooksumaratoni ametlikeks distantsideks on maraton (42,195 km: Mustla – Abja-Paluoja), poolmaraton (21,1 km: Polli – Abja-Paluoja) ja Halliste-Abja jooks (6,5 km: Halliste – Abja-Paluoja). Maratonijooksus selgitatakse ka Viljandimaa meister.

Maratonidistantsi arvestust peetakse seitsmes vanuseklassis (eraldi arvestuses tüdrukud ja poisid ning naised ja mehed). Võistlusklass avatakse ka ühe võistleja korral. Kõikides võistlusklassides peetakse paralleelset arvestust ka võitlusklassi 100+ kohta juhul, kui võistleja registreerub ja kvalifitseerub sellesse võistlusklassi.
Võistlusklassi 100+ saavad kuuluda võistlejad, kes kaaluvad üldjuhul 100 kg või rohkem. Võistlusklassi 100+ avamise ja arvestuse eesmärk on tähelepanu pööramine kaalukamate võistlejate pingutustele ja selle eest nende tunnustamine. Oluline on nende eeskuju vääriv tegevus vastupidavusalaga tegelemisel ja oma tervise eest hoolitsemisel.

Mulgi maraton soovib propageerida tervislikke, karskeid eluviise ja rahva kehalist aktiivsust ning kaasata uusi jooksusõpru tegelema vastupidavusaladega. Lisaks tahetakse pakkuda jooksusõpradele heal tasemel korraldusega maratonil elamusi ja võimalust realiseerida oma sportlikke ambitsioone ning tutvustada spordisõpradele Mulgimaad, kui kaunist ja huvitavat paikkonda läbi sportlike elamuste ja ettevõtmiste

Mulgi maratoni korraldab Mulgimaa Elu Edendamise Keskus koostöös Tarvastu, Karksi, Halliste ja Abja vallaga.

Täpsema info Mulgi maratoni kohta leiab siit.

Saadaval viimased kohad linnalaagrisse

Tartus asuv Anne noortekeskus kutsub juuli viimasel nädalal linna jäänud 10-14 aastaseid noori linnalaagrisse. Eesmärgiks on harjutada meeskonnatööd ja õppida tundma erinevaid meelelahutusvõimalusi Tartu linnas.

Laagrilised külastavad paberimuuseumi ja Tartu linna suvist noortekeskust Supilinna rannas. Lisaks osaletakse filmikoolitusel, käiakse kinos, külastatakse batuudikeskust ja harjutatakse meeskonnatööd megazone’s, õpitakse žongleerima ja žongleerimise palle meisterdama ja palju muud põnevat.

Linnalaagrit toetab Tartu linn ja 35 eurose osalustasu sisse kuulub üks söögikord päevas ja kõik programmis olevad tegevused. Laagrisse on jäänud veel viimased vabad kohad. Laagri kava ja lisainfo leiate Anne Noortekeskuse kodulehelt: http://annenk.tartu.ee/

Võõpsu võõrustab kalasõpru

Kõiki kalamehi oodatakse 23. juulil Räpina valda Võõpsu, kus päikesetõusust loojanguni kestab kalameestepäev.

Peetakse kala, kalasaaduste ja kodutoodangu laata. Kultuurilist meelelahutust pakuvad igal täistunnil Räpina valla taidlejad, külalisesinejad Petseri Rajooni Kultuurimaja laulukoorist ning folkloorikollektiivid Tšehhist, Saksamaalt ja Soomest.

Päevakavasse kuuluvad veel linnuvaatlusretked, kalapüügivõistlus “Võõpsu õngemees”, sportlikud võistlused (sealhulgas näiteks kalamehesaapa vise ja spinningu täpsusvise), laevasõidud ja loengud.

Avatud on õpitoad, kus õpetatakse valmistama kalatoite ja savist voolima. Samuti on avatud näitused kalurikolhoosi ajaloost ja röövpüügist.

Kalameestepäev lõpetatakse muusikaga. Toimub Gerli Padari ja Jüri Aarma juhitud saate “Lauluga maale” salvestus, kus külalisesinejaks on Jaan Elgula. Pärast saate salvestust saab tantsida Kihnu poiste muusika saatel. Samme on lubanud ette näidata tantsurühm “Zelta Ruzins” Lätist.

Üritusel osalemine on kõigile tasuta. Täpsema info kalameestepäeva kohta leiab siit.

Loksa peab merepäeva

23. juulil peetakse Loksal suurt Merepäeva, kus korraldajate kinnitusel jätkub huvitavat tegevust kõigile.

Merepäeva 2011 KAVA:

14.00 – 14.45 Avamine. Mängib Läti noorte puhkpilliorkester

14.45 – 15.30 Mereteemaline luuleprogramm (Eesti klassika) esitab Leesi rahvamaja näitering ja Loksa linna näitetrupp ja külalised Kolgast

14.45 – 16.30 Liivakujude konkurss

14.45 – 18.00 Sportmängud

15.00 – 18.00 Piirivalvekaatriga sõit Hara lahel

16.00 – 17.00 Esinevad Noored Eesti talendid

17.00 – 17.15 Kalasupi ühissöömine

17.15 – 20.00 «LOKSA MERINEITSI 2011» valimine (kolm vooru) žürii koosseisu kuuluvad: Tallinna linnapea Edgar Savisaar, Loksa linnapea Värner Lootsmann, ärimees Pavel Tsehmister Loe edasi: Loksa peab merepäeva

Kaitseministeerium korraldab Nursis infopäeva

Seoses Nursipalu harjutusväljaku laiendamisega korraldab Kaitseministeerium 25. juulil kell 18.00  Nursi endises koolihoones infopäeva, kus tutvustatakse tehtud uuringuid (mürauuring, rahvastiku küsitlus, maaparanduse ekspertiis) ja vastatakse kõigile harjutusvälja laiendamisega seotud küsimustele.

Vabariigi Valitsuse korraldusega asutati 2008. aastal Rõuge ja Sõmerpalu valda Nursipalu harjutusväli, mis koosneb 99 ha riigikaitsemaast ning 3035 ha maatulundusmaast. Peale Nursipalu harjutusvälja moodustamist esitas Kaitseministeerium Rõuge vallale taotluse harjutusvälja laiendamiseks. Riigikaitsemaad soovitakse suurendada Rõuge valla osas ligikaudu 2000 hektari võrra. Praegu kasutatakse harjutusväljal ühte lasketiiru ning linnavõitluse/teeninduskeskuse ala 99 hektaril.

Läbi riigikaitsemaa laiendamise soovitakse Nursipalu harjutusväljale rajada lisaks olemasolevale lasketiirule seitse erinevat laskevälja, kaks käsigranaadiviskeala, lõhkamispaik, kaugtulerelvade sihtmärgiala, välimajutusala. Kui seni on laskeharjutusi tehtud ühel lasketiirul kergrelvadest, siis tulevikus soovitakse lisaks käsirelvadele läbi viia laskeharjutusi miinipildujate, tankitõrjesuurtükkide ja tankitõrje-relvadega. Uute relvaliikide kasutuselevõtmisega ja kavandatavate tegevustega laskeväljal kaasneb arvestatav negatiivne mõju piirkonna inim- ja looduskeskkonnale. Lasketihedus suureneb oluliselt, laskmisega kaasnev müra on valjem ja ulatub kaugemale senisest. Eeldatav kuuldav laskmismüra ulatub kaugemale kui 10 km, mis tähendab, et müra võib kuulda suuremates keskustes nagu Sõmerpalu, Rõuge, Võru linn.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise dokumentidega saab tutvuda siin.

Luke mõis ootab joonistushuvilisi perepäevale

Sel pühapäeval, 24. juulil kell 12.00 kuni 16.00 kutsub Luke mõis kõiki huvilisi maalimise perepäevale. Seekord õpitakse juhendajate käe all loodust maalima. Joonistusvahendite eest kannavad hoolt korraldajad ise. Osalejatel palutakse võimalusel kaasa võtta piknikutekk. Üritus on tasuta ja tulla võib kogu perega sobival ajal päeva jooksul.

Maalimise perepäeva toetab sihtasutus Keskonnainvesteeringute Keskus. Perepäeva jooksul on avatud ka Luke mõisa kohvik.

Lisainfot leiab Luke mõisa kodulehelt.

Sännas saab näha auhinnatud dokumentaalfilmi

Reedel, 22. juulil algusega kell 21.00 toimub Sänna Kultuurimõisas filmiõhtu. Esitlusele tuleb Austraalia filmitegija Gary Caganof”i dokumentaalfilm “Aed maailma lõpus” (“The Garden at the End of the World”). Tegemist on auhindu võitnud reisikirjaga läbi Afganistaani.

Film on inglise keeles. Sissepääsu eest maksma ei pea. Filmi koduleht asub siin ja filmi treileriga saab tutvuda siin.

Filmiõhtu toimub projekti “Kogukonna permakultuuri aed Sänna külas” raames. Rohkem infot permakultuuri kohta leiab siit.

 

 

Võru folgi kolm laegast

Tšehhid näitavad oma pillilaeka aardeid

Uurides Võru folkloorifestivali kava, torkasid silma kolm laegast – tarkuselaegas, käsitöölaegas ja pillilaegas. Otsustasin neid laekaid kaema (avama) minna.

Alustasin tarkuselaekast, sest kes see enne on pakutavast takusest ära öelnud. Tarkuselaegas pidi avatama täpselt südapäeval Kandle kultuurimajas. Mõned minutit enne õiget aega kohale jõudes tuli mul aga üllatuseks tunnistada peaaegu tühja saali. Küsimusele, kas ma ikka olen õiges kohas, sain kiirelt vastuse, et olen. Minutite möödudes tuli tarkusenõudlejaid pisut juurde, kuid neid oleks võinud vähemalt minu nägemust mööda olla küll rohkem. Aga see selleks, mina ja veel mõned olime kohal ning valmis kuulama Reet Piiri Eesti Rahva Muuseumist. Teemaks olid rahvarõivad ja nende juurde kuuluvad ehted. Üle tunni kestnud tarkusejagamise jooksul sain teada nii mõndagi huvitavat. Väljend “sõba silmale laskma” tähendab suure räti (sõba) peale võtmist magamise ajaks. Pikk-kuube ei kanna ainult mulgid, vaid ka teised, kui on külm. Tänapäeval koovad eestlastele rahvariidekangast hoopis lätlased. Mõni mees pani talvel külmakartuses jalga kolm paari linasest pükse. Vöö pidi tüdrukule kindlustama peene piha. Päternad ning prunellid on vanaaegsed jalanõud. Lisaks sain teada, et kui mees läks laadale lehma müüma, siis tagasi tuli ta tihti hõbedast sõrmusega, mille oma naisele kinkis. Loe edasi: Võru folgi kolm laegast

Kundas on käimas merepäevad

Täna toimub Kundas XV mere- ja perepäev. Tehnilistel põhjustel laevasõitu ei toimu, kuid avatud on laat, kust saab endale midagi põnevat soetada. Laat kestab õhtul kella seitsmeni. Lisaks on kavas veel rannavõrkpalliturniir, lasteetendus “Võlupill”, Räimeküpsetamise konkurss ja palju muud. Õhtul kell 22 esineb ansambel Meie Mees.

Tekst ja fotod: Anneli Kononenko.

Võru folgil selgusid parimad lõõtsamängijad

Võistumängimise võitja Toomas Ojasaar

Täna selgusid Võru folkloorifestivali raames peetud August Teppo nimelise lõõtsamängijate võistumängimise parimad. Võisteldi neljas klassis – noored, algajad, täiskasvanud ja ässad. Igal võistlejal tuli esitada kaks eriilmelist pala. Kokku võistles sel aastal 32 lõõtsamängijat.

Nooremas vanuseklassis tunnistas žürii, kuhu kuulusid Heino Tartes, Elmar Ruusamäe ja Juhan Uppin võitjaks kindlalt ja puhtalt mänginud Tartu neiu Kristi Kooli. Teise koha pälvis Põlvamaa noormees Hendrik Hindrikus ja kolmandale kohale tuli võõrast pilli mängima pidanud tallinlane Richard Ott Leitham.

Algajate klassis, kus võistlesid alla aasta lõõtspilli mänginud, kohti välja ei jagatud, kuid tunnustati kõiki kolme mängijat, kes julgesid ennast näidata. Nendeks olid Anti Nöör, Ivar Pärnamets ja Mati Kirotar.

Täiskasvanute klass oli nii ühtlane, et otsustati välja anda kaks auhinda. Teise koha vääriliseks tunnistati ühe loona Teppo enda lugu mänginud Hannes Põllu ja võitjaks kuulutati Ülar Saarniit, kes enne võistlust oli tükk aega mõelnud, kas mängida või mitte.

Ässade klassis tuli kolmandale kohale varemgi auhinnalisi kohti saanud Martin Teppo. Teine koht läks jagamisele Toomas Oksa ja Kaarel Kõivupuu vahel. Võistumängimise võitjaks kuulutati eelmisel aastal noorteklassi võitnud Toomas Ojasaar. Võiduloo “Väike Ants” esitas Ojasaar juba žüriiliikmelt Elmar Ruusamäelt laenuks saadud ehtsa Teppo lõõtspilliga.

Tuuli Hiiesalu

 

Kalanduslaager kutsub loodusehuvilisi lapsi

Võrtsjärve õppekeskus korraldab neljandat korda lastele kalanduslaagri.

Laager on mõeldud 11-16aastastele noortele. Laagris õpitakse tundma kalu ja kalastusreegleid. Tutvutakse ka vee kui elukeskkonnaga. Käiakse koos teadlastega Võrtsjärvel traalimas, sõidetakse ajaloolise kalapüügipurjeka kalega, valmistatakse kala toiduks ning loodetavasti pääseb ka kalakasvandusse uudistama.

Muidugi püütakse kalanduslaagris kala. Lisaks toimuvad matkad ümberkaudsetel matkaradadel. Muul ajal on tavaline laagrielu: lõkkeõhtu, mängud, ujumine, paadivõistlus, filmivaatamine jms.

Vahetus kestab viis päeva, pühapäevast neljapäevani, ja vahetuses on korraga 20 õpilast. Nooremate (11-13 aastat) vahetused on 31. juulist 4. augustini ning 7. – 11. augustini, vanematel (14-16 aastat) 14.-18. ja 21.-25. augustini.

Laagrisse saab registreeruda, kirjutades e-posti aadressil anu.metsar@emu.ee. Lisainfo:  tel 522 9570 (Anu Metsar).