Külauudised

Tallinnas ilmus uus kogukondlik ajaleht Kalamajakas

Tallinna “aguliringi” põhjapoolsema otsa mehed ja naised said oma esimese seitunginumbriga maha. Nimelt ilmus märtsi esimestel päevadel Kalamaja ja Telliskivi Seltsi inimeste ühisel jõul ajaleht Kalamajakas.

Esimesest numbrist leiab nõuandeid, kohapealse elu tutvustust, seltsielu, mõtteid, parkimisdebatti ja aguliteateid. Plaan on aastas neli numbrit välja anda ja kui huvi tõuseb siis hakata ka Pelgulinna uudiste ja olukirjeldustega tegelema.

Elanikud on paberist tehtud versiooni leidnud oma postkastist ja kes pole saanud, saab PDF faili alla laadida siit.

Allikas: Juho Kalberg

Kuressaare mees eksponeerib oma maale majaseinal

Kuressaares köidavad juba enam kui aasta möödakäijate tähelepanu haigla lähedal otse tänava ääres seisva maja seinale kinnitatud maalid, mida autor ei vii ära isegi paduvihma ega karmi talveilma eest.

“Ei ole nende maalide peale hakanud ei ilmastik, vargad ega vandaalid,” lausub maalide autor Toivo Müürisepp (51). Tema sõnul on Kuressaare nii turvaline linn, et peaaegu poolteise aasta jooksul, mil ta maja seinale kinnitatud maale tänava ääres kõigile nähtavalt hoidnud on, pole kellegi kuri käsi neid kahjustanud või ära viia üritanud.

“Need on seina külge kinnitatud sepanaeltega ning ega niisama lihtsalt neid ära viia saakski, pigem läheks siis maal puruks,” kinnitab ta. “Aga õnneks pole keegi oma jõudu nende kallal proovinud. Vastupidi, kogu selle aja jooksul olen saanud ainult positiivset tagasisidet. Väga paljud tulevad uurima, et miks ja kuidas.”

Erilist elevust tekitab Kuressaare haigla lähedal olev aastaringne tänavanäitus eeskätt välismaalastes, kes ei jõua ära imestada, et otse tänaval maalid nii vabalt ripuvad. Maalimise juurde jõudis Toivo saatuse vingerpussina, kui ta gangreeniohu tõttu jalast ilma jäi. “Eks see ole meil suguvõsa viga, isal ja vanaisal oli samamoodi, veri ei käinud enam jalast õieti läbi ja nii seda jupphaaval lühemaks lõigati,” meenutab Toivo kurba aega. Ühtäkki ilma tööta ja ühe jalaga, invaliidiks jäänud mees hakkaski tasapisi meelde tuletama lapsepõlve joonistamisharrastust.

“Polnud ju midagi enam teha, tööl ei käinud ja hakkasin niisama nikerdama,” sõnab mees. Kuna maalitoodang kippus üle pea kasvama, panigi Toivo mõned tööd naabermaja seinale üles. Loe edasi: Kuressaare mees eksponeerib oma maale majaseinal

Pühapäeval kogunevad Viljandisse rahvamuusikud ja orkestrandid

XI noorte laulu- ja tantsupeo Viljandimaa kuraatori Kati Grauberg-Longhursti sõnul pole varem juhtunud, et nii suur hulk muusikuid korraga ühes proovis on.

Kell 11 Viljandi Maagümnaasiumi algklasside majas algaval proovil osalevad lisaks Viljandi maakonna sümfooniaorkestrile veel Paide Muusikakooli sümfoniettorkester ning Pärnu Muusikakooli keelpilliorkester. Puhkpillimängijatele tuleb juurde Järvamaalt „Orkester Türi“.

„Kokku peaks suurproovis kavakohaselt osalema 259 noort muusikut,“ lisas Kati Grauberg-Longhurst. Pärast koondproovi jäävad puhkpilliorkestrid veel harjutama Viljandi Maagümnaasiumi algklasside majja, ent rahvamuusikud liiguvad ettemängimisele Viljandi Orkestrimajja. Loe edasi: Pühapäeval kogunevad Viljandisse rahvamuusikud ja orkestrandid

Lapsed lustisid Võru folklooripeol

v6rukreutsw — Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi segakoor

Lustaka “Sabatantsuga” vallutasid väikesed pidulised 3. märtsil Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi aula. Toimus maakonna lasteaialaste ja algklasside õpilaste folklooripäev.

Osales kümme kollektiivi: Võru loovuskooli kandlekool (juhendaja Milja Udras), Parksepa kapell (Ene Lumi) ja Parksepa keskkooli 3.a klassi rahvatantsurühm (Helle Liloson), lasteaia Sõleke folkloorirühm (Lea Sikk), lasteaia Päkapikk folkloorirühm (Kadri Mähar), Vasteliina gümnaasiumi 2. klassi folkloorirühm (Helju Sarapuu), Rõuge põhikooli 2.-3. klassi tantsulapsed (Merike Helekivi ja Terje Raju), Puiga põhikooli tantsurühm (Silja Oss), Võru 1. põhikooli tantsurühm Tsõõrike (Maie Pau) ja Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi rahvatantsurühm (Kaja Reiska).

Tantsude ja laulude vahele mahtusid pillide tutvustus ja tantsumängud kõikide piduliste osavõtul. Lõpuks õpiti lihtsatest puupulkadest rütmipille meisterdama ja nendega mängima. Loe edasi: Lapsed lustisid Võru folklooripeol

Kiidil peetakse teisipäeval vastlanaistepäeva

Rõuge vallas Kiidil peetakse teisipäeval, 8. märtsil vastlanaistepäeva, kuna teadupärast on sel aastal sattunud kokku kaks toredat päeva: vastlapäev ja naistepäev.

Kui naistepäev on alati 8. märtsil, siis vastlapäev on alati noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini. Rahvanali ütleb, et kui vastlapäev langeb reedesele päevale (mida ei juhtu kunagi), võivad vanatüdrukud kosjas käia.

Vastlapäev oli paljuski naiste püha: naised käisid sel päeval kõrtsis linapikkust joomas. Seda joodi enamasti otse pudelist – siis sai ikka pikka voolu, mis pidi taas linadele lisakasvu andma. Selles mõttes saame pidada kaks naiste püha korraga. Vastlapäeval oli igasugu naiste töö peale viljakusriitustega seonduva keelatud. Loe edasi: Kiidil peetakse teisipäeval vastlanaistepäeva

Kadrina saunaklubi kutsub täna sauna

Lääne-Virumaal Kadrina külasaunas tegutsev Kadrina Saunaklubi (KSK) tähistab täna oma 10. sünnipäeva. Pidu peetakse Kadrina saunas, mis täna tasuta avatud igaühele.

KSK sündis 3. märtsil 2001 Soome Vabariigis, kus Kadrina mehed käisid sealseid saunu katsumas ja otsustasid oma külasauna säilimise nimel tegutsema asuda. KSK ütleb enda kohta, et nad on tõenäoliselt parim Eesti saunaklubi.

Sünnipäevaõhtu üllatuste ja eriprogrammi kohta loe täpsemalt siit: http://www.facebook.com/kadrina.saunaklubi

Täna sõidetakse Haanjas maratoni

Täna peetakse Võrumaal 39. Haanja maraton. Stardid antakse Haanja suusastaadionil kell 11 (43 km) ja kell 11.15 (22 km) klassikalises sõiduviisis. Kell 11.30 toimub 500m lastesõit (10aastased ja nooremad vabastiilis).

Kell 11.30–13.30 korraldatakse kõrgeima lumest ehitise tegemise võistlus. Maratonipäeval on võimalus sõita kelgukoertega. Maratoni parimate autasustamine kell 14.30, finiš suletakse Haanja suusastaadionil kell 17.

Haanja suusamaratoni rada asub Eesti kauneima ja liigendatuima maastikuga Haanja Looduspargi piirenguvööndis, osaliselt läbides ka
sihtkaitsevööndit. Seetõttu on suusamaratoni raja laius läbivalt 2 klassikajälge.

Teedeületused avatud rajal turvatud pole. Teedeületused ja head suusavalitsemist nõudvad laskumised on tähistatud hoiatustahvlitega.

Maratoni korraldajad soovitavad punase hüüumärgiga tähistatud laskumistel valida suusataja oskustega kooskõlas oleva laskumiskiiruse.

Haanja maraton on Estoloppeti suusasarja viimane osavõistlus ja oodata on umbes 1300 suusatajat eri paigust üle Eesti ja üle kogu maailma. Täpsem info siit.

Allikas: Haanja Suusaklubi

Rosma kool korraldab lahtiste uste päeva

Põlva külje all tegutsev waldorfkool Johannese Kool Rosmal korraldab laupäeval, 5. märtsil 2011 kl 10.45-13.30 lahtiste uste päeva, kuhu on oodatud nii lapsed kui lapsevanemad, vanavanemad ja ka kõik teised huvilised.

Lahtiste uste päeval saab lähemalt tutvuda waldorfpedagoogikaga, osaleda koolitunnis ja vestlusringis, ajada juttu õpetajate ja koolilastega. Lastele on kavas ka mänguring.

Rosma koolipere kogemuse järgi on huvi waldorfpedagoogika järgi suurenemas ja kooli juurde jõuab üha enam teadlikke lapsevanemaid. Neid, kellel on ootus koolide järgi, kus laps käib rõõmuga, ilma, et teda peaks sundima ning kus laps omandab lisaks faktiteadmistele ka mitmekülgse eluoskuste pagasi, kuhu kuuluvad enesekindlus, maailma usaldamine, uudishimu, avatus, võime üle saada raskustest ja kriisidest, samuti sotsiaalsed oskused ning optimistlik ellusuhtumine.

Usaldust waldorfpedagoogika suhtes kasvatavad ka koolide vilistlased, sotsiaalselt küpsed ja eluga toime tulevad noored inimesed. Loe edasi: Rosma kool korraldab lahtiste uste päeva

Rõuges arutletakse täna valla tuleviku üle

Rõuge noortekeskuses arutletakse täna kell 18 selle üle, kuidas meelitada valda uusi elanikke, luua uusi töökohti ning parandada veelgi valla kuvandit väljapoole.

Arutelu kutsel seisab kirjas:„Teretulnud on ka kõik muud ideed mis arendavad vallaelu ja muudaksid seda paremaks. Kohtumisel järgime põhimõtet, et ükski idee pole halvustamist väärt või vale. Kõik mõtted pannakse kirja, et paremaid neist edasi arendada. Tule kohale, räägi kaasa ja ole valla tuleviku suunajaks!“

Oodatud on kõik ärksad vallakodanikud, vanusest ja töökohast olenemata – kõik need, kes valutavad südant koduvalla tuleviku pärast.

Nädalavahetusel tuleb “Mesimagus naistepäev”

Eesti meetootjate ühendus korraldab 5. ja 6. märtsil Tallinna Lillepaviljonis kogupereürituse «Mesimagus naistepäev».
Meetootjate eesmärk on propageerida puhast eestimaist mett, meie mee ja mesindussaaduste kõrget toiteväärtust, häid tervendavaid ja hügieenilisi omadusi. Samuti tutvustatakse kodumaise mee tootjaid.

Kohapeal pakuvad mesinikud maitsta erinevat mett ja saab teavet mesindussaaduste liigi, päritolu ja omaduste kohta. Lisaks meele saab osta mesindussaadusi nagu taruvaik, õietolm jms, tervistavaid ja kosutavaid meesegusid, ravimtaimi ning teisi loodustooteid, samuti mesindussaadustest ja loodustoodetest valmistatud preparaate ning kosmeetikat.

Lillepaviljoni (Pirita tee 26) uksed on meepäevadeks avatud 5. ja 6. märtsil kella 10-17.

Pärnus avati Euroopa koolinoorte kaasaegse kunsti näitus

Pärnus Port Artur 2 teisel korrusel on tänasest kuni märtsi keskpaigani avatud Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 raames toimuva koolinoorte kaasaegse kunsti triennaali Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni tööde kavandite näitus “Kuidas ma siia sain?”. Näitusel saab tutvuda Eksperimenta! üle-eestilise Talendijahi tulemustega ehk kolme eelvooru käigus enam kui sajakonna töö hulgast välja valitud parimate noorte kunstnike projektidega näituseteemal “Ruum”. Seda, millised tööd jõuavad lõppnäitusele esindama Eesti noorte kaasaegset kunsti, saab näha aprilli lõpus Tallinnas avataval triennaalil. Loe edasi: Pärnus avati Euroopa koolinoorte kaasaegse kunsti näitus

Film Arvo Kukumäest jõuab Värskasse

7. märtsil kell 17 näidatakse Värska Kultuurikeskuses dokumentaalfilmi “Kuku: mina jään ellu”.

See on valus portreefilm dramaatilise saatusega eesti filmi suurkujust Arvo Kukumäest, kes hakkab üles ehitama oma laiali lagunenud elu. Alkoholismist paranev Kuku otsib viisi, kuidas võita tagasi usaldus, mille ta on oma pikkade joomahoogude jooksul maha mänginud. Usaldust enda kui näitleja, sõbra ja partneri vastu. Ta tõotab oma naisele Maritile, et kui ta veel peaks käe pudeli järele sirutama, on ta teekond käidud. Kuku külastab arste ja teadmamehi, talle tuleb rollipakkumisi, tuleb meedia tähelepanu. Ka suhe Maritiga saab uue hingamise. Kui tundub, et kõik hakkab ülesmäge minema, siis võidab kiusatus Kuku tahte. Viinapudel on liigagi haardeulatuses. Uus allakäik tuleb raskem kui kõik eelmised, hävitades eneseteostuse võimalused, paisates sassi suhted, pannes proovile tervise ning viies lõpuks Kuku eksistentsi viimase piirini.

Filmi tegid: Andres Maimik, Kaidi Kaasik, Martin Männik ja Arvo Kukumägi. Tootis: Kuukulgur Film
Filmi pikkus on 88 minutit. Pärast filmi kohtumine tegijatega!

Tulge kinno ja kutsuge sõbrad ja tuttavad ka kaasa!

Sakslased kinkisid Rosma Haridusseltsile koolibussi

Rosma kooli buss_1 — Lapsed proovisid koolile kingitud bussi kohe ära. Foto: Rosma Haridusselts

Põlva maavanem Priit Sibul andis Rosma waldorfkooli ja -lasteaia tegevust korraldavale MTÜ-le Rosma Haridusselts täna üle 9-kohalise väikebussi, mille kinkis Põlvamaa sõprusmaakond Segeberg Saksamaalt Schleswig-Holsteini Liiduvabariigist.

Rosma Haridusseltsi juhatuse esinaine Tiina Länkur ütles, et kingitud väikebuss oli tõeliseks üllatuseks kogu kooliperele. „Oleme väga tänulikud sõprusmaakonnale Saksamaal ja ka Põlva maavanemale Priit Sibulale, kes aitas sellel kingitusel Rosma Haridusseltsini jõuda. Plaanime väikebussi hakata aktiivselt kasutama nii kooli kui lasteaia ja kogu haridusseltsi tegevuste arendamisel,“ lausus Länkur.

Väikebussi kasutas varem Norderstedtis asuv kool Moorbek-Schule. Kingitud buss on 10 aastat vana ja selle läbisõit ca 100 000 km.

MTÜ Rosma Haridusselts korraldab 21 aasta eest asutatud waldorfkooli Johannese Kool Rosmal ja kuus aastat tagasi loodud lasteaia Täheke tegevust. Seltsi juhatus koosneb vanematest ja õpetajatest ning teeb tööd vabatahtlikult. Tegemist on puhtalt kodanikualgatuse baasil tegutseva kooli ja lasteaiaga, õppetöö sisu ja vaimse kvaliteedi eest vastutab õpetajate kolleegium. Loe edasi: Sakslased kinkisid Rosma Haridusseltsile koolibussi

Moldovlased võtavad Märjamaal kevadet vastu

Moldova kogukond Eestis avas Märjamaal kevadele pühendatud näituse nimega “Martisor”. Rahvamaja Ly galeriis on vaadata traditsioonilised Moldova rahvuslikud esemed, maalid, raamatud, rahvariided.

Martisor on traditsioon, mida peetakse Moldovas ja Rumeenias kevade alguse tähistamiseks alates 1. märtsist. Sellel päeval kingivad kõik inimesed oma sõpradele ja sugulastele sõpruse ja austuse märgiks valge ja punase niidiga valmistatud õiekesi. Martisor on sümbol, mis tähistab legendi, kus kevad saavutas talve üle võidu. Moldovlastele on Martisor saabuva kevade, armastuse ja austuse sümbol. Punane on kui tuli ja veri ning elu sümbol, samas kui valge on puhtuse ja aususe sümbol. Mõlemad õied tähistavad õnne. Inimesed kannavad Martisori rinnas umbes kaks nädalat kuni esimeste õite ilmumiseni puudel. “Me loodame, et nii saabub ka Eestis kevad kiiremini, nagu on see Moldovas,” ütles näituse kuraator Ion Braga.

Viljandimaa paneb paika kultuuri arengusuunad

Viljandimaa Omavalitsuste Liidu algatusel ja koostöös Viljandi maavalitsusega käivitus Viljandimaa kultuuri arengukava koostamise protsess. Märtsis algavatele avalikele kohtumistele on oodatud kaasa rääkima kõik, kellel huvi ja vajadus osaleda maakonna kultuurielu korraldamisel.

2005. aastal valmis maavalitsuse eestvedamisel Viljandi maakonna arengustrateegia 2005–2020+ ja selle hulgas kajastus ka kultuurivaldkonna areng. Tänaseks päevaks vajaks sealne info ja tegevuskava värske pilguga üle vaatamist.

„Üleriigiliselt toimuvad protsessid, näiteks Kultuuri Koja loomine, eeldavad seda, et maakondlikult oleme omavahel kõigi osapooltega peamistes suundades kokku leppinud ja saame kaasa rääkida. Teiseks on oluline, et maakonnas oleksid läbi räägitud ja selged tulevikuplaanid maakondlike traditsiooniliste sündmuste osas ning täpsemad rollid erinevate organisatsioonide töös. Võtmesõna on koostöö ja nende kokkulepeteni tuleks arengukava koostamisega ka jõuda,“ kommenteeris Viljandimaa Omavalitsuste Liidu kultuuri ja noorsoo nõunik Kristiina Alliksaar. Loe edasi: Viljandimaa paneb paika kultuuri arengusuunad

Tõlliste vallas korraldatakse naiste võidusõit “Naistekas 2011”

kaarmaautokross — Autokross Kaarmal. Foto: Katri Kuris

MTÜ Spordiklubi Raudsõrmus Tõlliste vallas Rampe külas korraldab 6. märtsil naistepäeva puhul ürituse naistele. Kavas on lumeraja võistlus ainult naistele „NAISTEKAS 2011“. Võistlussõitude algus kell 11. Võistluste juhend www.tolliste.ee ürituste rubriigis.

Täpsem info telefonil 529 1585 Mati Raud.

Lugupeetud naised, olete oodatud osa võtma.

Uus portaal viib kokku lapsed ja lapsehoidjad üle Eesti

Eelmisel nädalal toimunud ürituse Garage48 Public Services raames nägi ilmavalgust uus üle-eestiline lastehoiu andmebaas http://lastehoid.net/. Portaal on loodud kuue programmeerija ja ühe kaksikute ema ühistööna. Portaali peamiseks eesmärgiks on muuta lapsehoidja otsingud lihtsaks, kiireks ja mugavaks. Juba on tulnud ka tagasisidet, kus inimesed on leidnud endale sobiva lapsehoidja vähem kui 10 minutiga. Veel nädal tagasi oleks portaalides õige koha leidmine võtnud umbes sama pika aja!

Hetkel – 5 päeva peale idee esitlust ja 3 päeva pärast portaali ülespanekut avalikkusele on baasis juba üle 120 lapsehoidja ja iga tunniga lisandub neid juurde. Praegu on kõige tihedamalt esindatud Tallinn – samas baasi üheks eesmärgiks on pakkuda kasutajatele võimalust leida lapsehoidja kodunt kuni 10km kaugusel igas Eesti punktis viibides. Seetõttu oodatakse ka väiksemates asulates olevatel lastehoidjate registreerumist – paljud vanemad tahaksid leida võimalikult lähedal asuvat lapsehoidjat ja tänu GoogleMaps rakendusele annab meie andmebaas võimaluse leida just kodukoha lähedalt sobiva hoidja.

Kuna tegu on portaaliga, mis on vähem kui nädal vana, siis igasugune tagasiside ja soovitused on oodatud meie FB lehel www.facebook.com/lastehoid.net

Kui teil on projekti kohta täpsustavaid küsimusi siis kirjutage palun lastehoid.net@gmail.com ja püüame vastata esimesel võimalusel!

Diana, Eero, Marek, Tanel, Karl, Silver, Roman

Sillaotsal tuleb suurrätinäitus

5. märtsil avatakse Sillaotsa näituseküünis näitus „Suurrätt – kavandamine ja tehnikad”. Näitusel on eksponeeritud kümmekond eriilmelist suurrätti koos rakendustega. Enamik nendest vanad, osa pärit Märjamaa valla Sillaotsa talumuuseumist, ülejäänud erakogudest.  

Näitusega soovitakse juhtida tähelepanu suurrättidele, mitte ainult kui ruudulistele toimses tehnikas tarbetekstiilidele, vaid kui valmistajalt väga häid kangakudumisoskusi, tehnoloogilist mõtlemist ja värvitaju eeldavatele esemetele.  Suurrätt tuli naisterahva rõivastuses kasutusele 19. sajandi alguses ja oli n-ö kehva ilma kehakate, kaitstes tuule ja vihma eest.

Tänapäeval, kui oleme leiutanud palju uusi ilmastikukindlaid kangaid rõivaste valmistamiseks ning sõidame pealegi suure osa ajast autoga, ei ole suurräti kandmine enam õigustatud. Kuid see vana aja tarbeese õpetab meile head kompositsioonitunnetust, värvimeelt ja erinevaid tehnikaid kangastelgedel kudumiseks.

Näitusekülastajal on võimalik rätiruudustikelt šnitti võtta ja vanu tehnikaid üles kirjutada, sest rätte täiendavad juuresolevad kangarakendused/mustrilehed.  

Rogosi mõisas on märts naistekuu

Võrumaal asuvas Rogosi mõisas tuleb märts naiste- ja käsitöö kuu.

Teisipäeval, 8. märtsil kel 13 tähistatakse mõisas naistepäeva ja pannakse mõisa saalis kaltsuvaiba jaoks lõime üles.

Pühapäeval, 13. märtsi keskpäeval on naised kutsutud mõisa õmblema. Kogenud juhendaja käe all õmmeldakse vanast uus, kohendatakse moestläinud rõivad moekaks ja parandatakse rõivaste iluvead.
Laupäeval, 19. märtsil saab kell 14 õppida mõisa koolitusklassis organsa riidest lillede valmistamist. Kaasa võtta teeküünal kindlal alusel, pärleid ja organsa kangast.

Registreeruda saab Ulve Pruti meilil ulveprutt@gmail.com

Äikesevaatlus uueneb

Kuuendat aastat tegutsev Eesti äikesevaatlejate võrk alustab sellel kevadel uuendatud ja lihtsamate vaatlusmetoodikaga. Äikesevaatlustega võivad liituda kõik huvilised sõltumata vanusest ja tegevusalast. Möödunud aastal tegutses Eestis 111 äikesevaatlejat, kes teostasid enam kui 2300 vaatlust. Kokku on alates aastast 2005 teostatud ligi 7000 vaatlust. Vaatlusandmeid kasutatakse automaatselt (äikesedetektorite abil) kogutud andmete täiendamiseks ja hindamiseks. Samuti on asjahuvilistest koosnev vaatlusvõrk parimaks võimaluseks äikesega kaasnevate ohtlike nähtuste ja nende kahjustuste kohta andmete kogumiseks.

Vaatlejad saavad nüüd valida kahe erineva raskusega metoodika vahel. Lihtsamate põhivaatluste korral märgitakse kuutabelitesse üksnes äikese ja ohtlike nähtuste esinemise kuupäevad. Täismahus vaatluste korral täidetakse äikese esinemisel vaatlusleht, mis on lihtsustatud versioon eelnenud aastatel kasutatud äikesevaatluste lehest. Uuesti võivad liituda ka vaatlejad, kes eelmistel aastatel vaatlustest loobunud on. Oodatud on vaatlejad nii linnadest kui maapiirkondadest. Vaatluste läbiviimine ei eelda erialaste teadmiste ega mõõteriistade olemasolu. Kõigile registreerunud vaatlejatele saadetakse aprillis tasuta vaatlusjuhend ning vaatluslehed.

Huvilistel palutakse endast teada anda kuni 25. märtsini 2011 tavakirjaga aadressil Sven-Erik Enno, Tartu Ülikooli Geograafia osakond, Vanemuise 46-326, Tartu, 51014, või e-mailiga aadressil seenno@ut.ee. Kirjas märkida kindlasti ära oma nimi ja täpne postiaadress. Uue vaatlusmetoodika täpne kirjeldus ja elektrooniline registreerumisvorm on saadaval Eesti äikesevaatlejate võrgu koduleheküljel aadressil http://web.zone.ee/eav/

ERM otsib lemmikut

Eesti Rahva Muuseum kutsub osalema konkursil „Minu lemmik Eesti Rahva Muuseumi kogudest“. Osalema oodatakse kõiki käsitöötegijaid, kes valiksid muuseumi Eesti rahvakultuuri esemete seast oma lemmiku inspiratsiooniks ning annaksid talle oma kätega uue elu, mõtestaksid tema tähendust ning konteksti kaasajas.

Eesti Rahva Muuseumi kogudes on ligi 250 000 eset ning üle miljoni arhiivisäiliku, mis on kogutud enam kui 100 aasta jooksul peamiselt Eesti aladelt. Algusaastatel peeti tähtsaks vana talurahvakultuuri jäädvustamist ning sellest ajast on alguse saanud ulatuslikud rahvakultuuri kogud, mis on olnud inspiratsiooniks paljudele kunstnikele ja käsitöömeistritele.

Rahvusmustrite mitmekülgne kasutamine, elav tegevus disaini- ja kunstivallas ning erinevates käsitööblogides kinnitab, et rahvuslikel ainetel käsitöö on Eestis au sees. Konkurss kestab kuni 31. märtsini ja konkursi raames valminud esemetega saab 2011. aasta kevadel tutvuda näitusel Eesti Rahva Muuseumis.

Uue-Antslas tuleb lapitöökursus

Neljapäeviti 3., 10., 17., 24. ja 31. märtsil kell 18-20 saab Uue-Antsla rahvamajas osa võtta lapitöökursusest (kokku 10 tundi).

Tutvutakse lapitöö töövahenditega ja õpetatakse erinevaid lapitöötehnikaid. Kursuse käigus õmbleb osaleja juhendaja käe all omale lapitehnikas eseme. Kursusel osalemine on tasuta ja pole ka vanusepiirangut. Kaasa võtta puuvillaseid kangajuppe, töövahendid on kohapeal olemas. Karille Õpitoa toimumist toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm.

Info ja registreerimine tel 5806 9541 või karille.bergmann@gmail.com.

Võrumaa taluliit korraldab teraviljakasvatajate konverentsi

Reedel, 11. märtsil toimub Võrumaal Sulbis Roosu talu vabaajakeskuses teraviljakasvatajate konverents.

Päevaprogramm:

9.30 Kogunemine, registreerimine

10-11.30 Eelmise aasta iseärasused ning taliviljade praegune seis – Peeter Viil

11.30-12.30 Erinevad taimekaitsepritside pihustid – Jaanus Põldma

12.30-13 Oma kogemustest räägib aasta põllumees Mart Timmi

13-13.40 Lõuna

13.40.15.30 Efektiivne väetamine. Turuolukord – Tiiu Tarang, Avo Kons.

15.30-16.30 Nõuded taimekaitsevahendite kasutamisel, tuulekaera levik ja tõrjeabinõud, värske puu- ja köögivilja turustamine – Benno Laks.

16.30–17.30 Nõuandesüsteemist ja nõuandetoetusest – Sirje Madisson

Infopäev on tasuta.

NB! Eelregistreerimine on vajalik. Registreerida tuleb 9. märtsiks tel 517 6330, 5349 9454 või e-posti aadressil marika@vaip.werro.ee.
Üritust toetab Euroopa Liit.

Sännas tuleb taas nukuteatripäev

12. märstil toimub Sänna kultuurimõisas taas nukuteatripäev. Külla tuleb Viljandi nukuteater varjuteatrilavastusega „Kõige suurem sõber”. Etendused algavad: kell 15 ja 17 (viimasel vabu kohti enam pole).

Päeva mahub ka õpituba „Nukk ja vari”: nukuteatri inimesed räägivad varjuteatri, ühe vanema teatriliigi sünnist, varjuteatri nukkude valmistamisest, etenduse loomisest; koos publikuga valmistatakse nukud, minilava, tutvutakse võimalustega, kuidas varjuteatri nukk laval elavaks muuta.

Õpituba ja nukuetendus sobivad igas vanuses lapsele, ka emale-isale, vanaemale-vanaisale. Nukuteatripäev on tasuta. Osalemiseks palutakse registreeruda, kuna kohtade arv on piiratud.

Rohkem infot ja registreerimine: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 5558 8929, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee.

Algab Kaarepere raudteeülesõidukohtade ümberehitus

Sellel nädalal algavad Kaareperes teetööd, mille käigus ehitatakse 5,46 miljoni euro eest kolme samatasandilise raudteeülesõidukoha asemele viadukt.

Põhieesmärk on muuta raudteeületus liiklejate jaoks senisest turvalisemaks. „Kaarepere kolmel raudteeülesõidukohal on viimase kümne aasta jooksul juhtunud viis liiklusõnnetust, kus hukkus üks ja sai vigastada viis inimest. Need arvud näitavad selgelt, et tegemist on liiklusohtliku kohaga, mis vajab ümberehitamist,” ütles maanteeameti lõuna regiooni direktori asetäitja Janar Taal.

Tööde käigus ehitatakse Tartu–Jõgeva–Aravete tugimaanteele viadukt, mis on 73 meetrit pikk ja 11 meetrit lai. Viadukti saavad ületada nii sõidukid kui ka jalakäijad. Samatasandilised raudteeülesõidukohad kaotatakse ka Pikkjärve–Tõrve ja Kaarepere–Palamuse maanteel: nende teede trassi muudetakse nii, et sõidukid pääsevad tugimaanteele raudteed ületamata.

Lisaks viaduktile ehitatakse Kaareperre ja Pikkjärvele umbes kaks kilomeetrit jalgteid ning Kaarepere rongijaama lähedale rajatakse parkla. Teelõikude ümberehitamisest saadud freespuruga ehitatakse tolmuvaba kate 7,5 kilomeetrile Jõgevamaa kruusateedele.

Tee-ehitus kestab 2012. aasta alguseni. Tööde kogumaksumus on 5,46 miljonit eurot ja 80 protsenti rahast tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.