Tihased nõuavad juba pekki. Foto: Silver Kommusaar/Ilmaruum.ee
Vinni punnvõrriralli pildis
Fotod: Birjo Rasmussen
Talvepealinna jõulupuu leiti Põlvamaalt
Sellel aastal on Otepää jõulukuusk pärit Põlvamaalt Laheda vallast Viive ja Arvi Kääriku koduaiast. Talvepealinna jõulupuud hakatakse üles panema 22. novembril.
Kuusk on ligi 15 meetrit kõrge, seda hakkavad kaunistama sinised ja valged tuled.
Ka tänavu ehib Otepää keskväljakut värviliste LED-lampidega Otepää vapiloom karu.
Monika Otrokova
Urvaste seltsimaja korraldab pakutrüki õpitoa
Urvaste seltsimaja kutsub 26. novembril kel 10 pakutrüki õpituppa. Juhendab Sarah Kopli Tartu kõrgemast kunstikoolist.
10.00 – 13.00 teeme ise endale meeldiva mustriga pakutrüki pakke
13.00 – 13.30 lõuna
13.30 – kanname mustrid tekstiilile.
Kaasa võtta tekstiil, kuhu peale on soov trükkida (kardinad, laudlinad) või nt lasteriided, mille peale on tekkinud plekid – need saab mustriga üle teha või kasutada proovitööks.
Õpitoa hind on 3 eurot, lõunasöögi soovist tuleks teada anda e-posti aadressil klaar.anne@gmail.com.
Info ja registreerimine 5292 373, klaar.anne@gmail.com
Ukraina veespetsialistid Doonau delta piirkonnast külastavad Eestit
2011. aasta oktoobris algatas Peipsi Koostöö Keskus Eesti välisministeeriumi toel arengukoostöö projekti “Integreeritud veemajandamine Doonau jõe delta alamvesikonnas Ukrainas”, selle peamiseks eesmärgiks on delta veemajanduskoostöö arendamine Eesti ekspertide abiga. Projekti raames viibib sel nädalal Eestis neli Ukraina Doonau vesikonna nõukogu spetsialisti.
Doonau delta on üks Euroopa suurimaid märgalasid – 20 protsenti deltast asub Ukrainas ja 80 protsenti Rumeenias. Delta on oma eluslooduse mitmekesisuse poolest rahvusvahelise tähtsusega ja võiks elustiku rohkuse tõttu olla üks ökoturismi armastatumaid sihtkohti – paraku on selle realiseerumist takistanud nii infrastruktuuri ebapiisavus kui ka koostöö nappus eri huvigruppide vahel. 2009.a. loodud vabatahtliku keskkonnaorganisatsioonide võrgustiku – Ukraina Doonau vesikonna nõukogu – eesmärgiks ongi erinevate huvigruppide kaasamine delta majandamisse ja arendusprojektide teostamine.
Eesti arengukoostöö projekt tegeleb vesikonna nõukogusse kuuluvate MTÜde koolitamise, nõukogu veebilehekülje ja alusdokumentide väljatöötamisega ning infomaterjalide väljaandmisega.
Eestis kohtuvad ukrainlased MTÜde ja keskkonnaaspetsialistidega ning osalevad 24. novembril Tartus toimuval üheksandal Peipsi foorumil.
Margit Säre , Peipsi Koostöö Keskus
Võrumaa MTÜd on oodatud Sännasse sügisseminarile
Võrumaa arenguagentuur, Võru maavalitsus ja Kodanikuühiskonna sihtkapital kutsuvad MTÜde sügisseminarile „Teadlikult üheskoos eesmärgi poole”. Seminar toimub Sänna kultuurimõisas 25. novembril 2011.
Üle Eesti on toimumas sügisesed MTÜ-de konverentsid, kus kajastatakse sel aastal teemasid, mis räägivad organisatsioonide väärtustest, vabatahtliku töö tähtsusest ja MTÜ-de olemusest meie riigis.
Võrumaa seminari põhiteema on inspiratsiooni leidmine ja heade lugude ärakasutamine enda tegevustes ja teenustes. Vastu tulles MTÜ-de ja omavalitsuste inimestele toimub sel korral üritus pärastlõunasel ajal.
Päevakava:
12.30 – 13.00 Kogunemine, registreerimine ja tutvumine Sänna kulutuuripärliga
13.00 – 13.30 Avasõnad Võru maavanemalt Andres Kõivult ja päevajuhilt Artur Talvikult
13.30 – 14.15 Martin Noorkõiv – Kuidas ühendusi kokku tuua?
14.15 – 14.45 Anneli Ohvril – Kuidas teadlikult enda tegemisi kajastada ja tegevuste külluses ja virrvarris ellu jääda?
14.45 – 15.00 Otselülitus Tartumaa MTÜ-de konverentsile
15.00 – 15.30 Virgutuspaus
15.30 -16.00 Helle Kivi ja Ene Kerge – Koostöö MTÜ ja KOV vahel – on see siiski võimalik?
16.00 – 16.15 Maili Vinn – Detailides peitub võlu
16.15 – 16.30 Katrin Uudeküll – Mida meist teatakse 100 aasta pärast?
16.30 – 17.15 Hendrik Noor – Edulugu Sännast, reis päikesele
Sännasse väljub Võru Katariina kiriku platsilt tasuta buss kell 12 ja tuleb tagasi 17.30.
Kaasa võtta matkamiseks sobilikud riided, jalanõud. Seminar on osalejaile tasuta.
Registreerumine toimub maakondlike arenduskeskuste infosüsteemi kaudu.
Lisainformatsioon ene@vaa.ee, tel 786 8367.
Talvepealinn Otepää pani lumekahurid tööle
Otepää piirkonnas on kolm mäesuusakeskust, millest suurim on Kuutsemägi, üle 100 km suusaradu, millest põnevama reljeefiga suusarajad jäävad Tehvandi Spordikeskuse territooriumile. Otepääl on ka Eesti ainukene avalik mootorsaanikelgurada. Siin saab tegeleda snowtubinguga, uisutamise ja kelgutamisega, võimalik laenutada talvevarustust murdmaasuuskadest kuni tõukekelkudeni välja. Samuti on huvilistel võimalik osaleda aktiivses tegevuses – matkata ja võtta ette huvitavaid retki Otepää ümbruses.
Jõuluaja Otepääl avab Jõulujazz – 25.novembril toimub Otepää Kultuurikeskuses noore Eesti lauljatari Ingrid Lukase kontsert, 5.detsembril saab nautida Tõnis Mäe ja Kärt Johansoni kontserti “Jah, ma nägin lumevalgust”. Infot Otepää sündmuste kohta saab vaadata www.otepaa.ee
Infot Otepää kohta küsi Otepää Turismiinfost telefonil 766 1200, lahtiolekuajad: T-R 10.00-17.00; L 10.00- 16.00; E,P suletud.
Allikas: Monika Otrokova, Otepää Vallavalitsus
Väitlemise keskkoolide Eesti meistrivõistluste 1. etapi võitsid Pärnu noored
Nädalavahetusel toimus Pärnus keskkoolide väitlemise Eesti meistrivõistluste 1. etapp teemal “Eestis tuleks erakondade rahastamise põhimõtteid muuta.” Osales 38 võistkonda, etapi võitis Pärnu Ühisgümnaasiumi ja Sütevaka Humanitaargümnaasiumi ühisvõistkond.
“Väitlemine on intellektuaalne sport, millega tegelemine arendab kiire analüütilise mõtlemise, oma mõtete sõnastamise, avaliku esinemise ja kuulamise oskuseid. Uue õppekava alusel õpetatakse sellest sügisest väitlemist paljudes koolides valikainena või kasutatakse aktiivõppemeetodina teiste ainete tundide raames. Samas on üle Eestis ka üle 600 noore, kellele väitlemine nii palju meeldib, et nad tegelevad sellega ka väljaspool tundi ja kooli. Pärnus kogunenud õpilaste jaoks on väitlemine huviala, nagu mõnel teisel on jalgpall või male,” selgitas Eesti Väitlusseltsi väitlusjuht Sigrid Solnik.
Väitlemises korraldatakse keskkoolidele Eesti meistrivõistluseid 1994. aastast. Osalevad kolmeliikmelised võistkonnad ja Eesti meister selgub kolme etapi kokkuvõttes kevadeks. Igal etapil toimub viis eelvooru, poolfinaalid ja finaal. Kõik väitlused on ühel ja samal teemal, milleks sel korral oli erakondade rahastamispõhimõtete muutmise vajadus. Teema tehakse teatavaks kolm nädalat enne iga etappi, mis jätab õpilastele võimaluse põhjalikult valmistuda. Nädal aega tagasi toimus kõikidele osalejatele ka Allar Jõksi teemaloeng. Loe edasi: Väitlemise keskkoolide Eesti meistrivõistluste 1. etapi võitsid Pärnu noored
Rakvere rahvas osaleb hoogsalt liikumissarjas
Möödunud esmaspäeval pääses 99 usinat rakverelast AQVA sauna- ja veekeskusesse tasuta. Põhjuseks sarja „Terve Rakvere Liigub” preemiasüsteem, mis tunnustab priipääsmetega neid, kes läbinud kõik veekeskuse etapile eelnevad liikumisüritused.
Täna, 21. npvembril toimuval liikumisaktsioonil pannakse aga koostöös Maanteeameti ja Põhjakeskusega rõhku hoopis liikumisturvalisusele. Maanteeamet kirjeldab enam kui sajale regulaarliikujale olulisemaid ohukohti, mis pimedas ja hämaras liikumisega tekkida võivad. Omapoolse panuse turvalisuse tagamiseks õhtustel jooksu- ja kõnniradadel annab Põhjakeskus, kes jagab liikumishuvilistele korraldajate läbi sadakond helkurit.
Kuidas suhtute liikumissarja toimumisse õhtusel ja pimedal ajal? Vastab Diana Okas, Maanteeameti Ida regiooni liiklusohutuse osakonna peaspetsialist
Suhtume väga positiivselt kui inimesed endast hoolivad ja end nähtavaks muudavad. Musti tonte liikluses, kes ohustavad ennast ja teisi, ei poolda. Kiidame tublisid, kes annavad head eeskuju.
„Teadsin juba eelmisel aastal sellest, aga käima sain ennast alles sellest hooajast. Oleme elukaaslasega väga rahul. Eestvedajad on toredad, kaaslased sõbralikud ja rõõmsad ning pidevalt rõhutatakse vajadust kanda liikudes helkureid ja veste. Sellist hoolt on hea tunda. Toetajate kohalt meeldib meile eriti Rakvere Teatri liitumine sarjaga ning mulle kui terviseteadlikkule inimesele laienevad soodustused” võtab liikumissarjas osalev Riina Ignatov sarja iseloomu kokku. Loe edasi: Rakvere rahvas osaleb hoogsalt liikumissarjas
Järgmisel nädalavahetusel saab õppida pendeldama
Kalju Paldise kohaselt on pendel omalaadne mõõteriist, mille abil võib otsida vastuseid oma küsimustele infoväljadest, pendli abil saab ravida oma tervist, samuti purustada vanu mõtteid ja luua enesekindlust oma tegemistele. Inimene oma teadvusega on kasutanud pendlit juba sajandeid. Seda on teinud ka eestlased, kellel on alati olnud huvi, kuidas oma teadmistevälja suurendada.
Kursusel osalejad saavad aimu, milles seisneb edukas pendlitöö? Nutika inimese käes võib see olla nii tööriist kui abivahend, mille abil võib muuta enda maailma terviklikumaks ja luua sideme teadmiste ning oma Kõrgema Mina vahel. Loe edasi: Järgmisel nädalavahetusel saab õppida pendeldama
Maainemist massa-i halvusta
Nõlvaku Kaie,
võrukõnõ
Tõnõkõrd nakkas mõnõ suurõ liina inemise jutust halvastõ kõrva ütlemine, nigu olnu kõik maamehe üttemuudu kasimalda olõmisõ ja lühkü aruga, kes viitvä aigu poodi man ollõpudõli takan.
Ku sääne ütlejä tõnõkõrd Talina ja Tartu vahelõ tettü suurõ tii päält muialõ kah käänd ja kasvai siinsaman Võrumaal ümbre kaes, sis tä peas õmõta nägemä, ku pall’u om kõrda tett, ümbre ehitet ja ka peris vahtsõid majju ehitet.
Ku ilusa omma aia, ku pall’u om nurmi villä all, ku pall’u kõrralikkõ hainamaid ja mõnõl puul ka eläjäkarju. Ja kel maad kümnide hektaridõ viisi käen ei olõ, nuu kasvatasõ maaskit, hõrakmarju, põrknõid vai muud säänest, mis süvvä sünnüs ja kõigilõ tarvilik.
A et tuust tüüst är ellä ja latsõ koolita jõvvas, peat olõma nutti õks kõvastõ rohkõmb ku mõnõl liina untsantsagul, kel egä kuu kimmäst kotsist palk uuta om.
Mul om tunnõ, et õkva maainemiisi putt kõgõ enämb ka tuu jutt eloaig opmisõst. Üts asi om tuu, ku tüü mant pääväs vai katõs tävvendüskoolitusõlõ saadõtas, sääl loengu är kullõt ja perän suurõ ja uhkõ paprõ saat, et olõt nüüt korgõmbalt koolitõt ku inne.
Hoobis tõnõ om henele selges tetä, kuis tsentneride viisi egäsugutsõid paprõid kiruta, et mõnõst fondist talueloga edesiminekis rahha saia. Esiki kardulõid ja ubinõid om lihtsämb maaha müvvä, ku tiiät, mis elläi om Interneti Mol’oraamat ehk Facebook. Loe edasi: Maainemist massa-i halvusta
Tulekul õpituba geelist ja vahast küünalde valmistamiseks
Õpitoas saab selgeks erinevad küünlavalmistamise tehnikad ja -võimalused, samuti geeli ja vaha toonimise ning lõhnastamise. Lisaks proovitakse, kuidas kasutada nii geeli kui vaha üheskoos ning uuritakse dekoratiivelementide lisamise erinevaid võimalusi.
Igaüks saab endale kujundada meelepärased küünlad. Kaunistuseks kasutatakse liiva, pärleid, teokarpe, kivikesi jne.
Koolituse maksab 22 EUR, ISIC kaardi omanikud, õpilased ja pensionärid -10%. Koolituse hinnas sisaldub ka kogu tegevuseks vajaminev materjal. Töö käigus valmib 1 geelküünal, 1 vahaküünal. Boonusena üks väike liiva sisse valatud küünal.
Koolitajaks on Helen Orav, kes on õppinud bioloogiat, füüsikat ja keemiat. Kaitsnud Tartu Ülikoolis doktoritöö hüdrobioloogias ning tema põhitööks on uurida kõike seda, mis meres toimub. Pärast laste sündi tekkis tal üha rohkem küsimusi, mida seljas kanda, mida süüa ja millega tervisehädasid leevendada. See viis õpinguteni Soome UMG Aroomteraapia koolis ning aroomteraapia diplomi ja kutsetunnistuseni. Viimased kaks aastat on ta pidanud Rohelise Vihmavarju ökopoodi ning korraldanud käsitöö-, loodus- ja tervisekoolitusi Rohelise Vihmavarju Hobikojas.
Allikas: Vikerkaaresild
Suurenev laevaliiklus saastab Läänemerd lämmastikoksiididega
Läänemeremaade koostöökoda HELCOM ei suutnud sel nädalal kokku leppida ajakava kogu merd katva lämmastikoksiidide heite piiramise ala (NECA) loomiseks, kirjutab Eestimaa Looduse Fond.
Suurim pikaajaline oht Läänemere keskkonnale on eutrofeerumine, mille peamiseks
põhjustajaks liigne lämmastikku sissekanne. Üheks saastekanaliks on õhu kaudu
veekeskkonda sattuv lämmastik, mis pärineb laevaliikluse heitgaasidest. Laevaliiklus ise aga kasvab võrreldes aastaga 2000 aastaks 2020 tõenäoliselt umbes 50%.
Eelmisel aastal leppisid HELCOM-i maad kokku, et NECA loomine täpsustatakse aastal 2011.
Täna antakse Viljandis üle esimesed 20 noore looduskaitsja märki
Täna kell 15 annab keskkonnaminister Keit Pentus Viljandi Pärimusmuusika Aidas toimuval loodusõhtul 20 tublimale noorele üle noore looduskaitsja märgid.
Keskkonnaministeerium soovib märgiga tunnustada ja eeskujuks seada suure loodushuviga aktiivseid kuni 26-aastaseid noori, kes on kaasa löönud looduskaitse-alases tegevuses. Märgid antakse noortele, kes on eriliselt silma paistnud loodushoiu alal, saavutanud häid tulemusi loodushariduse konkurssidel või aidanud kaasa loodusteemaliste ürituste korraldamisele.
Esimesed 20 noore looduskaitsja märgi laureaati on: Anni Männil, Anu Ainsaar, Elina Jantson, Iris Merilo, Jaak Joonas Keldoja, Julia Ertsin, Karoliine Kurvits, Kati Plaan, Laura Pärtel, Maili Lehtpuu, Marko Vainu, Martin Tuul, Maryliis Teinfeldt, Mati Lepikson, Merit Eensoo, Mihkel Keldoja, Oliver Kalda, Rauno Kalda, Robert Jakob Oetjen, Stella Kangur.
Noore looduskaitsja märk on valmistatud valgest vasest ning kujutab emaileeritud tammelehte. Märgi autor on kunstnik Julia Maria Künnap.
Haapsalus kuuleb täna põnevat loengut aurafotograafiast
Täna saab Haapsalus osaleda loengul “Aurafotograafia – põnevaid jäädvustusi energiatest”, mis on mõeldud kõigile avatud meelega inimestele: neile, kel soov vaadata igapäevastest teadmistest ja mõistmistest sügavamale energiate maailma, mis on täis värvilisi üllatusi ja eneseavastamist.
Ei ole kellelegi uudis, et mõtted, tunded ja kogu ümbritsev keskkond meile tugevat mõju avaldavad. Kas oleme aga näinud, kui hämmastaval viisil see energeetilisel tasandil toimub? Milline näeb välja nurkasurutud ja ohtu tunnetava inimese aura või milliseid värve ja mustreid kannab enda energiaväljas äsjaarmunu? Need ja paljud teised märkimisväärsed jäädvustused aurafotograafi igapäevatööst pakuvad meeldejääva kinnituse, et meis kõigis on peidus kordumatu ning väärtuslik olemus, mis ootab kannatlikult avastamist.
Mõneti üllatav, kuid samal ajal ka kinnitust andev on loeng energiaravi erivormidega töötavatele inimestele, sest vaatluse alla võetav ühe inimese näidisraviseansikuur annab ilmekalt aurafotode kaudu vastuse küsimusele, mis siis ikkagi tegelikult meie energiasüsteemis reiki-, kristalliteraapia, meditatsiooni jt samalaadsete teraapiate ajal toimub?
Loe edasi: Haapsalus kuuleb täna põnevat loengut aurafotograafiast
Alexanderi tehnika aitab seljavaludest priiks
Alexanderi tehnika on praktiline eneseabi meetod, mille õppimine võimaldab inimesel saada teadlikuks elu jooksul omandatud kahjulikest pingeid tekitavatest harjumustest ning õpetab ühtlasi, kuidas neist hoiduda.
Loeng sisaldab ka praktilist osa. Kaasa võtta joogamatt, natuke raamatuid pea alla panemiseks (umbes 5 cm õhemaid raamatuid). Selga tavalised riided (püksid jalga), soe kampsun ja soojad sokid.
Alexanderi tehnika sai oma nime 19. sajandi lõpus tegutsenud austraalia näitleja Frederick Matthias Alexanderi (1869-1955) järgi. Olles oma karjääri tipus, kaotas F.M. Alexander ootamatult hääle. Arstid ei osanud teda aidata ja nii hakkas ta ise enda keha uurima, avastades seejuures, et hääle kadumise põhjuseks olid valed kehaasendid ja ülepinge terves kehas. Ta avastas, et tal oli kalduvus viia oma pead kuklasse, mistõttu tema kael ja selg olid kokku surutud ja väga pinges. Kümne aasta jooksul töötas Alexander välja tehnika, mille abil on võimalik taastada pea, kaela ja selja omavahelist tasakaalu. Alexander märkas tõsiasja, et keha ja mõtlemist ei saa käsitleda lahus. Samuti leidis ta, et inimeste tervis on palju mõjutatud kehakasutusest. Loe edasi: Alexanderi tehnika aitab seljavaludest priiks
Täna õhtul valib rahvas teleekraanil laulupealinna
Muusikasaate finaal jõuab televaatajateni Pärnu Kontserdimajast. Nii Tanja Mihhailova kui Ott Lepland lubavad vägevaid muusikalisi etteasteid selle nimel, et võit just oma kodukohta viia. Mõlemad lauljad lähevad võistlustulle kolme lauluga, mis tulevad esitusele nii vanade kui uute partneritega. Ekspertidena kommenteerivad finaaliesitusi Anne Veski, Ivo Linna ja Ženja Fokin.
Saate võidu korral soovib Ott taastada 2008. aasta tulekahjus hävinud Kärdla laululava. Tanja toetab saate võidu korral aga Kohtla-Järve lastekodu. Võidusumma võimaldaks lastel puhata eesti peredes, et õppida eesti keelt. Loe edasi: Täna õhtul valib rahvas teleekraanil laulupealinna
Aasta lapsesõbraks valiti Peeter Kreitzberg ja Toidupank
MTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liidu poolt korraldatud noortefoorumil “101 Last Toompeale” valiti 2011. aasta lapsesõbralik ühiskonnategelane ja organisatsioon.
Aasta lapsesõbralikuks ühiskonnategelasteks valiti Peeter Kreitzberg, kes seisis selle eest, et kõik noored saaksid haritud sõltumata nende elukohast ja majanduslikust seisust. Samuti on Peeter Kreitzberg aastaid aidanud ja toetanud 101 Last Toompeale noortefoorumi toimumist.
„Kreitzbergi jaoks olid kõik lapsed ühtemoodi olulised ning ta ei pidanud paljuks noori alati kuulata ja kaasata sõltumata teemade keerukusest,“ ütles lõppfoorumi peakorraldaja Maris Sild.
Lapsesõbraliku organisatsiooni tiitli sai Toidupank. Noortefoorumi delegaadid põhjendasid oma valikut sellega, et Toidupank kaasab suurel hulgal vabatahtlikke, kelle abiga viiakse kogutud toit abivajavate pere ja lasteni.
Noortefoorum “101 Last Toompeal” toimus käesoleval aastal 20. korda ning ürituse eesmärgiks on arutada noori puudutavaid aktuaalseid teemasid, leida lahendusi kitsaskohtadele ning teha ettepanekuid seaduste parandamiseks ja muutmiseks.
Allikas: MTÜ Lastekaitse Liit
Luisu Ahto: olõmi eski haanimehe piipu meisterdänü
Kõnõlõtigi poiskõisiga kõgõ õnnõ võro keelen?
Joba kümme aastat om mul lubatu tuud tetä ja kiäki ei olõ kõrralõ kutsnu.
Kas poiskõsõ saava kõgõst arvo? Kas vasta kah kõnõlõsõ?
Tuust, mis tunni teemaga kokko lätt, saava kimmähe arvo. Üle ei olõ kiäki midägi küsünü. Osa kõnõlõs vasta kah.
Arva, et käsitüütunni saa võro keeleh anda, a keemiätunni ei saa: väävelhapõ tulõ määnegi hüdsihapu, midä ütski raamat ei kiroda!
Oppaja ei suta säänest mahtu är siiti. Muusigatunnih saa külh mõnõ laulu võro keeleh laulda.
Midä poiskõisiga meisterdäti?
Üts tunn om teooria ja tõnõ tunn om praktika. Tapitegemine, täpsele lõikaminõ, tüü viimistleminõ. Ku lats tunnist ossa võtt, sis tä saa suurõst pääst esi sändse tüüga toimõ, ei piä kedägi appi kutsma. Loe edasi: Luisu Ahto: olõmi eski haanimehe piipu meisterdänü
Salme vallas kolm sadamat korras
Saaremaal Salme vallas oli see aasta justkui sadamate aasta. Eile taasavati valla neljast sadamast remondijärgselt juba kolmas, Läätsa sadam. See läks maksma 190 572,72 eurot. Varem oli rekonstrueeritud ja süvendatud Salme ja Lõmala sadamad.
“Nüüd mõtleme juba Rahuste sadama korrastamisele, siis oleme merelt tulevatele paatidele täielikult avatud omavalitsus,” ütles Salme vallavanem Kalmer Poopuu eilsel Läätsa sadama avamisel ajalehele Meie Maa.
MTÜ Läätsa Rand korraldas eile sadama avamise puhul tõelise kalurilõuna, kuhu kutsus nii sadama rekonstrueerijad kui ka endised selle ranna kalurid.
“Siia sadamasse on veetud palju suuri ja väikesi kive ” ütles eile MTÜ Läätsa Rand juhatus eliige Hans Varris. “Me tahame tänutäheks kinkida teile võrgukivid, mida on lihvinud nii meri kui kalameeste käed.” Nii saidki kivid kõik kaasaaitajad, Saarte Kalanduse juhid, ehitajad jne. Vallavalitsus tegi omapoolse kingitusena Läätsa sadamahoones korda tualeti.
Toidupank jätkab täna ja homme oma tööd
Täna ja homme korraldab Toidupank koostöös Prisma Peremarketi kõigi kauplustega toidukogumispäevi. Seitsmes Prisma kaupluses üle Eesti on võimalik annetada toidukaupa vähekindlustatud perede heaks. Kõikidest kauplustest leiab Toidupanga märgistusega kaubakärusid, kuhu poe külastajad saavad annetusena panna omapoolse toetuse vähekindlustatud peredele. Kogutud toit – kuivained, konservid, maiustused jms – toimetatakse edasi puudustkannatavatele peredele.
Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn on rõõmus selle üle, et seniste sarnaste kampaaniate käigus on Eesti inimesed näidanud üles hoolivust ja soovi aidata. “Eestis on jätkuvalt liiga palju lapsi, kes ei saa kodus korralikult kõhtu täis süüa, ning liiga palju vanemaid, kes ots otsaga kokku ei tule,” nendib Boerefijn kurvalt.
Seekordne toidukogumine toimub seitsmes Prisma Peremarketi kaupluses. Neist viis asuvad Tallinnas (Kristiine, Sikupilli, Mustamäe, Rocca al Mare ja Lasnamäe Prisma), üks Tartus ja üks Narvas. Toidukaupa on võimalik annetada kõikides kauplustes keskpäevast kuni kella 18ni.
Annetuskampaania raames on nädalavahetuseks appi oodatud nii senised abilised kui uued tegusad vabatahtlikud. Huvilistel on võimalus end registreerida Toidupanga veebilehel www.toidupank.ee.
Eesti Toidupank aitab vaesusprobleemi leevendada, jagades abivajajatele toiduabi. Tänaseks on Eestis kokku 10 toiduabipunkti (üheksa toidupanka ja Maardu harukontor), mille kaudu edastakse regulaarselt toitu allpool vaesuspiiri elavatele inimestele. Iganädalaselt jõuab toiduabi enam kui 1000 pereni.
Toidupank võtab kaubandusest ja tootmisest vastu peagi realiseerimistähtaja ületavaid tooteid, komplekteerib vabatahtlike abiga toidukastid ja jagab need laiali enim puudust kannatavatele inimestele ja peredele, aidates nõnda kaasa raiskamise vähenemisele ühiskonnas ja jagades toitu neile, kel on sellest puudu.
Toidupank asutati mullu märtsis Eesti-Hollandi Heategevusfondi Päikeselill ja Swedbanki poolt. Toidupanga tegevust toetab Avatud Eesti Fond.
Paides koguneb päkapikkude ühendkoor
3. detsembril Paides toimuv Järva jõulufolk ja päkapikkude ühtelaulmine ootavad koore ja tantsurühmi osalema.
Mudilaskooride lauljatest koosnev päkapikkude ühendkoor võtab koos noore andeka laulja Rosanna Lintsiga laulud üles kell 13.
Tund hiljem on samas uhke tantsupidu koos tantsurühmaga Koidupuna. Ei ole oluline, et kõik tantsud oleks kindlasti eelnevalt ära õpitud. Kes ei jõua tantse kodus läbi tantsida, saavad need peopaigas selgeks õppida.
Kell 15 kutsutakse Paide Põha Risti kirikusse koore Jõulufolgi kontsertile laulma.
Kooride kirjapanek osalemiseks nii päkapikkude ühendkooris kui jõulufolgil toimub e-posti teel: sirje.grauberg@gmail.com. Registreerunud saavad e-posti posti teel laulude noodid.
Ida-Virumaa noored õppisid prokuröriametit tundma
Projekti „Vene noorte võimalused Eestis“ kolmanda väljasõiduga külastasid 30 Ida-Virumaa vene koolide õpilased prokuröri Dmitri Teplõhhi. Sõidu teemaks oli „Autoriõiguste kaitsmine ja internet“.
„ Just praegu on populaarseks saanud arvamus, et autoriõiguste rikkumine internetis ei ole karistatav,” rääkis kohaletulnuile prokurör. “Sellel teemal ma palusin osalejail arutleda ja seletasin, kuidas seadused seda vastutusala reguleerivad ning
miks ühiskond peab austama ja kaitsma intellektuaalomandi õigust,“ selgitas Teplõhh.
Prokurör tutvustas lähemalt ka oma ametit. Õpilased tundsid huvi nii isiklike küsimuste vastu nagu spordisaavutuste
mõju karjäärile ning miks Teplõhh just sellise eriala valis kui ka rohkem erialaste teemade vastu, nagu millistele kriteeriumidele põhinedes prokurörid valivad endale toimikud ning mis haridus peab prokuröril olema.
Projektiga „Vene noorte võimalused Eestis“ tutvustatakse osalejaile kõrghariduse saamise võimalusi Eestis, aidatakse teha valikuid oma tulevase eriala osas ning õpetatakse teadlikult tulevikku planeerima. Selleks külastavad 80 õpilast erinevatest
Ida-Virumaa koolidest aasta jooksul noori ja edukaid venekeelseid spetsialiste erinevatest valdkondadest, esitavad küsimusi, osalevad diskussioonides ning õpivad oma arvamust kaitsma. Projekti veab Eesti Väitlusselts.
Katerina Danilova
Lõuna-Eesti kutsekoolide tugiõpilased said oma märgi
Võrumaa Kutsehariduskeskuses, Vana-Antsla Kutsekeskkoolis, Valgamaa Kutseõppekeskuses, Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis ja Räpina Aianduskoolis tegutsevad tugiõpilaste rühmad, kelle eesmärgiks on märgata abivajajad ja neile oma oskuste ning võimaluste piires toeks olla. Lisaks igas koolis toimuvatele tugiõpilaste koolitustele ja kohapealsetele tegevustele saadakse vahepeal ka ühiselt kokku, et omavahel nõu pidada, kogemusi vahetada ja uusi teadmisi ning ideid hankida.
Sel nädalal toimunud ühisseminaril selgitati muuhulgas välja ka kutsekoolide tugiõpilaste märgi konkursi võitja. Eelnenud olid koolidesisesed voorud. Parimaks hääletasid noored Võrumaa KHK turismi ja toitlustuskorralduse eriala II kursuse tudengi, tugiõpilase Kairi Didenko töö. Autori selgitus võidutöö juurde:
Märki ümbritseva ovaali äär on pehmetes rohekates toonides. See on kevadise tärkava looduse värv, sama värske ja uudne, nagu on meie tugiõpilaste programm. Kätel on meie elus väga suur tähtsus. Käed hoiavad ja aitavad, kätes on energia, mis võib leevendada nii pingeid kui valu. Käed sümboliseerivad tugiõpilaste toetavat ja hoolivat tegevust, mis aitab abivajajatel justkui õide puhkeda. Taevavärvi lilled sümboliseerivad taasärkamist, eneses energia leidmist, et oma muredele vastu seista.
Tugiõpilased tegutsevad Lõuna-Eestis Räpina Aianduskooli eestvedamisel ESF poolt toetatud projekti „Tugiõpilaste süsteemi käivitamine kutseõppes“ raames.
Ulvi Mustmaa
Suidsusannapääväl kõnõldas aastagatsõõrin tettüst
Puulpäävä, märdikuu 19. (19.11.2011) peetäs vanal Võromaal savvusannapäiv, kon kõnõldas aastaga joosul savvusanna kombõ püsümise hääs tettüst.
Inne lõunat kell 10-13 om Urvastõ Seldsimajan seminär, kon kõnõldas tinavaastadsõl sannaperimüse kogomisõl teedä saadust. Päält lõunat kell 14-18 lätt päiv edesi Põlvamaa Talurahvamuuseumin Karilatsin, kon tetäs vallalõ näütüs ” Savvusann – mi uma sann” ja kõnõldas aastaga joosul savvusannu hääs ettevõetu tegemisist.
Pikembält tulõ juttu sannaperimüsest, sannu eihtüsest ja seosuvitsist vallalisi sannu päivist. Vasta õdagut istutas ütenkuun tsäilavva takan ja arotadas, määndsit ettevõtmisi tulõva aasta ja viil edesi olõsi vajja käümä tougada. Jutuajamisi aigu pantas küttü muusõumi savvusann ja kellä kuvvõ kanti saa päävä lõpõtusõs sannan kävvü.
Savvusann ja sannakombõ omma vanal Võromaal täämbäseni alalõ, a tuujaos, et ka edespidi niiviisi kittä saanu, tulõ savvusannu asjuga kõge hoolõn olla. Suurõmba huuga naati savvusannu püsümise hääs tüüd tegemä 2010 aastagal, ku paigapäälitsõ tegusa inemise võti asja ütenkuun aija. Ütes tsihis om vana Võromaa savvusannakombõ viiä UNESCO vaimsõ kultuuriperändüse nimekirja – tuu and inämb tähelepandmist ja avitas kombõl edesi püssü.
Savvusanna-asjust om kõnõld joba mitman tsõõrikalavvan, viimäte oll laemb arotus minevaasta märdikuun Väimelän savvusanna konvõrentsil. Savvusannapääväle om oodet kõiki savvusanna-huvilisi. Päävä kava ja kutsõ lövvat savvusanna kodolehe päält www.savvusann.ee: miä sünnüs.