Meri uhtus nädalavahetusel Sõrves randa Leedu lipu all sõitvalt laevalt merre paiskunud 100 tihumeetrit kasepalke.
Randlased said merest hulga head küttepuud. Foto: Irina Mägi
Piirivalvebüroo merevalvekeskuse juhi politseikapten Tarvo Vaheri sõnul teatas mootorlaev Afalina, et kaotas reedel kell 15.57 osa oma teki laadungist, milleks oli 100 tihumeetrit kolme meetri pikkusi kasepalke. Palgid paiskusid merre 22 kilomeetri kaugusel Sõrve poolsaarest läänes. Kohalikud elanikud said endale palkidest küttematerjali.
Pühapäeval, 4. detsembril kell 12–16 saab igaüks ise valmistada Luke mõisa kärnerimajas jõulukinke. Töötubades tehakse kõrvarõngaid ja pärlitest ehteid, portselanimaalis tassi ning oma kingitustele kinkekoti.
Oodatud on täiskasvanud ja suuremad lapsed. Kingituste valmistamine on tasuline. Kõik vahendid kohapeal. Vajalik kindlasti ette registreerimine: info@lukemois.ee või telefonil 508 8359.
Lisainfo www.lukemois.ee
Mida lühemaks kahanevad jõulukuu päevad, seda suuremaks kasvab meie valgusejanu. Pikisilmi ootame nüüd talvevalguse süttimist lumistel väljadel.
Kolmapäeval, 14. detsembril kell 18.15 oodatakse huvilisi loodusõhtule Otepää looduskeskusesse (Kolga tee 28, Otepää aedlinn), et Otepää-meeste Arne Aderi ja Armin Miti eestvedamisel vaadata pilte ning kuulata lugusid lumest, jääst, talvevalguses maastikest ja loomade talvistest tegemistest.
Loodusõhtu on tasuta. Korraldajad Keskkonnaamet, Otepää Loodusselts ja Otepää Kultuurikeskus, ürituse läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Lisainfo: Margit Turb, tel 766 9293, 518 6747, margit.turb@keskkonnaamet.ee
MTÜ Rosma Haridusselts kutsub kolmapäeval, 30. novembril algusega kell 18 vanemate kooli neljandasse tundi, mille peateemaks on advent ja jõulud.
Tunniplaan
18.00 – 18.30 Soojendusmängud / õpetaja Külli Volmer
18.30 – 19.30 Advendi- ja jõulumeeleolud, mida vahendatakse waldorfkoolides ja –lasteaedades. Kuidas on see seotud inimeseks kasvamisega. Päkapikutamine. Kuidas leida üles rõõm jõulustressi tagant. Traditsioonid, religioon ja tänapäev. Muusika ja laulud, elamus vaikusest, jõulurahu, sünni ime, armastus / lasteaia õpetaja Heli Kudu
19.30 – 20.30 Elu lammastega, villast lõnga ketramine ja jutuvestmine. Teeme endale villanuku / lasteaia õpetaja Laivi Raamat-Boeke
Novembri keskpaigas sai kokku “Tähed Särama” komisjon, et valida 82 laekunud projekti seast välja kaheksa laureaati, keda Swedbank toetab kokku ligi 30 000 euroga. Toetust said nii uued algatused kui ka projektid, mis on juba mõnda aega edukalt tegutsenud.
Komisjoni esimehe, Swedbanki ettevõtete panganduse juhi Robert Kiti sõnul oli seekordsete laureaatide seas juba kaks eelmise aasta finalisti. “Toetame suurima hea meelega neid noori, kelle ideed arenevad ja on kestlikud. Näiteks Tartu psühholoogiatudengite tasuta anonüümse nõustamise teenus laieneb maapiirkondade noortele ja Saku noore ettevõtlusklubi formaadist võib kasvada välja mudel, mida ka teised maakonnad saavad kasutada,“ ütles Kitt.
11 aastat toimunud konkursi finalistide hulka jõudsid nii loomeinimeste uuenduslikud algatused, erivajadustega noortele mõeldud projektid kui lauamängude arendajad. „Finaalprojektide eripalgelisus näitab, et Eestis on erinevatelt elualadel palju ettevõtlikke noori, kelle ideed väärivad toetust,“ lisas Kitt. Loe edasi: Noorte ettevõtlusprojektid saavad 30 000 eurot toetust
Detsembrikuu esimestel päevadel on arheoloogiahuvilistel põhjust külastada Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituuti Rüütli tänaval, et saada osa Soome ja Eesti arheoloogide viimase aja tegemistest. Kahel päeval on kavas ettekanded, mis hõlmavad ülevaadet arheoloogilistest uuringutest nii maal ja merel kui ka maa all ja maa peal, avatakse posternäitus ning esitletakse raamatut Eesti viimase aja arheoloogilistest väljakaevamistest.
Soome-Eesti arheoloogiaseminar
1. detsembril korraldab Ajaloo Instituut rahvusvahelise ettekandepäeva, kus tutvustakse Eesti ja Soome arheoloogia aktuaalseid teemasid.
Muuhulgas kõneldakse näiteks Soome muinsuskaitseameti tänavuse struktuurireformi mõjust kohalikule arheoloogiale, aga ka mõnest suuremast ning rahvusvahelisest koostööprojektist. Eesti kolleegid tutvustavad mitme enam kõlapinda saavutanud välitöö tulemuste (nt Padise klooster, Salme laevamatus) kõrval ka nt kahte hiljuti valminud arheoloogia-andmebaasi. Ürituse täpsema ajakava leiab Tallinna Ülikooli kodulehelt.
Eesti arheoloogia päev
2. detsembril toimub Ajaloo Instituudi ruumes iga-aastane Eesti Arheoloogiaseltsi ettekandekoosolek, kus esitletakse lõppeva aasta arheoloogiliste välitööde tulemusi.
Ettekanded hõlmavad näiteks ülevaadet allveearheoloogilistest uuringutest Eesti laevavrakkidel (Shipwheri projekt), aga ka 2011. aasta suvel Tallinna lahest hobisukeldumise käigus avastatud puukasti, mis sisaldas 13. sajandist pärit münte ning väikekaupmehe igapäevatarbeid. Samuti tutvustatakse Eesti Kunstiakadeemia kavandatava hoone krundi ajaloolist tausta ja väljakaevamiste leiumaterjali (nt keskaegseid helmed, hiliskeskaegne Hispaania majoolika, 16. saj alguse pistoda jpm). Päeva kava ja ettekannete teemad on kättesaadavad siit. Loe edasi: Tallinnas esitletakse arheoloogiliste uuringute tulemusi
1. detsembril, rahvusvahelisel AIDSi-päeval, toimub algusega kell 18.00 Otepää Gümnaasiumis rahvusvahelisele AIDSi-päevale pühendatud noorteõhtu “Turvaline seks Talvepealinnas”.
Õhtujuhtideks on Otepää Gümnaasiumi vilistlased Toivo Tammekivi ja Robert Pihelgas. Kell 18.00 saavad kohmakad küsimused tabavad vastused. Dr. Aive Kalinina räägib turvalisest seksist. Vaadatakse õppefilmi „Dr. Zarkovski salatoimikud“.
Kell 19.00 on vaba lava – esinevad tantsugrupp FeelingGood, Otepää Draamaklass, tüdrukuteansambel Charlie, Otepää Gümnaasiumi vilistlane Kärt Anton elektriviiuliga ja paljud teised.
“Idee korraldada rahvusvaheline AIDSi päevale pühendatud noorteõhtu, tekkis juba aasta tagasi,” rääkis Otepää Avatud Noortekeskuse juhataja Kadri Orav. “Noored ise on seda üritust pidanud väga vajalikuks.”
Noorteõhtu korraldavad: Otepää Avatud Noortekeskus, Otepää Gümnaasium, Otepää Kultuurikeskus ja Valgamaa Tervisenõukogu.
Tark maja. Illustratsioon: Hilje PakkanenRakvere linnapea Andres Jaadla osaleb täna Brüsselis Euroopa Linnapeade pakti aasta üldkogul ning sellele järgneval tarkade linnade ja kogukondade paneelarutelul, kus räägitakse investeeringutest innovatsiooni ja tehnoloogiasse.
Paneelarutelul osalevad teiste seas Malmö linnapea ja Regioonide Komitee liige ning keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni (ENVE) juht Ilmar Reepalu, Euroopa Rohelise Pealinna 2012, Vitoria-Gasteiz (Hispaania) linnapea hr Aranzábal.
Üldkogu raames peetakse mitmeid huvitavaid diskussioone ja arutelusid Euroopa poliitikute ning linnade ja regioonide vahel, et luua viljakas dialoog Euroopa poliitikute ja selle poliitika tegelike elluviijate vahel.
Rakvere linn ühines Linnapeade paktiga ühena esimestest linnadest aastal 2009, võttes ühinemisega koos teiste Euroopa linnadega eesmärgiks vähendada CO2 heitkoguseid 20 protsendi võrra aastaks 2020. Loe edasi: Rakvere osaleb tarkade linnade ja kogukondade arutelul
Detsembrikuus alustab tegevust Sänna Kultuurimõisa kirjandusklubi. Kõige esimene kohtumine toimub 9. detsembril kell 19 ja avaürituse teemaks on maailma loomine. Lähtepunktiks on Jaan Kaplinski populaarteaduslik teos “Teispool sinist taevast”. Taevastel radadel juhatavad meid kirjanik/hobi-astronoom Jaan Kaplinski ja astronoom Jaan Pelt.
Kirjandusõhtul avatakse Sänna Kultuurimõisas ka astronoomiliste fotode näitus. Lisaks arutame kirjandusklubi edasist tegevust. Soovituslik annetus kuni 2 EUR. Teelauale võib kaasa võtta head-paremat näksimist. Kirjandusõhtuid toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Rõuge Vallavalitsus.
Otepää Gümnaasium osaleb projektis, kus Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus testib kahte eksamikeskuse koordineeritavat elektroonilist katseeksamit.
Katsetatakse kahte eksamit: 29. novembril sooritab 12. klass inglise keele riigieksami. Kui katsetused lähevad hästi, siis hakatakse sellisel kujul tulevikus riigieksameid katsetama.
9. klass sooritab elektroonselt keemia lõpueksami või tasemetöölaadse testi. Hindamine ja protokollimine, samuti hilisem tulemuste vaatamine toimub eksamiinfosüsteemis EIS. Kui testimine läheb hästi, siis toimub EISis juba 2012. aastal üks põhikooli lõpueksam.
„Elektrooniliste testide katsetamine ja hilisem kasutamine on suur samm edasi kooli heal tasemel arvutipargi ärakasutamiseks,“ rääkis Otepää Gümnaasiumi direktor Aivo Meema. „Tulevikus on süsteem avatud kõigile õpetajatele ja õpilastele testide ja kontrolltööde koostamiseks-sooritamiseks.“
Kas teadsite, et Eesti regilaulus tähistab sõna punane hoopiski kaunist? Seega punane kingitus on kaunis kingitus. Verekeskus soovib rahulikku lähenevat pühadeaega ja kutsub doonoreid tegema kaunist kingitust.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus korraldab Tallinnas ja Harjumaal järgmised doonoripäevad:
– reedel, 2. detsembril kell 9.00-12.00 Gustav Adolfi Gümnaasiumis (Suur-Kloostri 16, Tallinn);
– kolmapäeval, 14. detsembril kell 11.00-15.30 Ülemiste City Zappi majas (Lõõtsa 6, Tallinn);
– reedel, 16. detsembril kell 10.00-14.00 Tammsaare Ärikeskuses (Tammsaare tee 47, Tallinn);
– neljapäeval, 22.detsembril kell 10.00-15.30 Keila Tervisekeskuses (Paldiski mnt 17, Keila);
– reedel, 23.detsembril kell 9.30-12.30 Saku Valla Majas (Teaduse 1, Saku);
– neljapäeval, 29. detsembril kell 9.30-14.00 Kose Spordimajas (Ujula 7, Kose);
– reedel, 30.detsembril kell 10.00-13.00 Anija Valla Kultuurikeskuses (Kreutzwaldi 2, Kehra). Loe edasi: Verekeskus kutsub verd annetama
Saint-Gobaini kontsern viib täna ülemaailmselt läbi käitumis- ja tegutsemispõhimõtete päeva. Põhja-Euroopa regioonis kaasnevad sellega erinevad heategevuslikud algatused, kus minnakse appi abivajajatele. Saint-Gobain Ehitustooted AS-i töötajad kogunevad selleks päevaks Aravetele.
Kontsern on sõnastanud kokku üheksa käitumise ja tegutsemise printsiipi. „Rõhuasetus on just sotsiaalsetel, inimlikel väärtustel,“ ütles Saint-Gobain Ehitustooted AS-i Weberi äriüksuse direktor Mart Arro.
„Eesmärgiks on kõigi töötajate kaasamine ja informeeritus,“ lisas Arro.
Kontserni Põhja- ja Kesk-Euroopa regioonis on väärtushinnangute päev ühendatud erinevate heategevuslike algatustega. Iga Saint-Gobain grupi ettevõtete töötaja pühendab vähemalt kaks tundi tööajast abivajajatele.
Saint-Gobain Ehitustooted AS-i peaaegu kõik töötajad – 48 inimest – osalevad täna Aravetel lasteaia ja kooli abistamisel. Hommikupoolikul tehakse lasteaias ja keskkoolis heakorrastustöid ning pealelõunal viiakse ühe päeva raames läbi kontserni käitumis- ja tegutsemispõhimõtete seminar, kus arutletakse ühiste väärtushinnangute üle.
Saint-Gobain Ehitustooted AS-i töötajad korraldasid oma töötajate seas ka riiete kogumise kampaania Häädemeeste valla vähekindlustatud peredele, valla sotsiaalnõuniku käest enne eelinfot küsides.
Saint-Gobain annab Eestis tööd ligikaudu 800 inimesele. Saint-Gobain Ehitustooted AS-is töötab Aravete tehases Optimix, Häädemeeste tehases Fibo ExClay ning Tartu ja Tallinna esindustes kokku 56 inimest.
Järgmise aasta 17. juunil toimub Tamperes III Soome-Eesti tantsupidu, kus osaleb Eestist 2400 rahvatantsijat, Soomest pisut vähem. PeopealavastajadonPetri Kauppinen ja Kalev Järvela.
Peo kandvaks ideeks on kahe kange mehe kohtumine: “Keset Soome lahte kohtuvad eestlaste Kalev ja soomlaste Kalevi. Kahe kange mehe kohtumisest tekib ühendav sild kahe naaberrahva vahele ning siis saab alata juba lähedasem suhtlus, võttes ühiselt saunas leili ning avastades, kõike, mis meie kahel rahval nii sarnast ning ühendavat on. Alustades ilusaimatest naistest lõpetades armastusega mere, oma maa ning kaasmaalaste vastu.“
Et idee ka tegelikkuseks saaks, otsib peo korraldaja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Kalevit! Üks õige Kalev peaks olema 25-35aastane, 190 cm pikk, mehelik eesti mees. Ta peaks olema tantsinud vähemalt viis aastat ja oskama hellalt ringi käia ning kätel kanda ka oma tantsupartnerit. Eesti Kalev valitakse välja võistutantsimise käigus. Ja eriti tore oleks, kui ka tema ees-. per- või hüüdnimi oleks Kalev.
Kalevi kandidaatidest oodatakse märku andma kuni 8. detsembrini Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi kodulehel www.eers.ee.
Tartu tähetornis saab novembri lõpus osa võtta traditsioonilistest vaatlusõhtutest ja astronoomialoengutest.
29. novembril algusega 18.15 peab Tartu Observatoorimi erakorraline teadur Taavi Tuvikene Tartu tähetornis loengu teemal „Tähistaeva vaatlused galileoskoobiga“. „Rahvusvahelise astronoomia aasta raames töötati välja väike, odav ja õpetlik läätsteleskoob – galileoskoop. Räägime sellest, missuguseid objekte galileoskoobiga vaadelda on võimalik ning missugused lisavahendid vaatlemist hõlbustavad,“ tutvustas Tuvikene loengu sisu.
30. novembril kell 17.20 on tähetornis võimalus vaadelda lähemalt Kuud ja Jupiteri. Selleks on aga kindlasti vaja selget ilma. Pilves ilma korral vaatlusõhtut ei toimu.
Tähetorni astronoomialoenguid toetab Euroopa Sotsiaalfond teaduse populariseerimise alammeetme TEEME kaudu. Üritused on osalejatele tasuta.
Fenno-Ugria Asutus kutsub kõiki huvilisi kolmapäeval, 30. novembril kell 17 Eesti Keele Instituudi suurde saali (Roosikrantsi 6, Tallinn) hõimuklubi õhtule „Liivlased. Neitsi ja õng“, kus teeme kokkuvõtteid tänavusest rahvusvahelisest liivi keele ja kultuuri aastast.
Liivi aasta puhul ilmunud koguteost „Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur“ tutvustab liivi keele suurim asjatundja, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso. Esmakordselt näeb Tallinnas Vahur Laiapea filmi „Professor Viitso liivlased“. Hiljuti eesti keeles ilmunud Nora Ikstena liivi-teemalisest romaanist „Neitsi õpetus“ räägib Livia Viitol. Otse trükikojast jõuab esitlusele liivi luule antoloogia „Ma võtan su õnge, tursk!“, mis sisaldab liivikeelseid luuletusi koos Valli Helde tõlgetega.
Rahvusvaheline Liivi Sõprade Selts ja Liivi Kultuuri Keskus (Līvõ Kultūr Sidām) otsustasid kuulutada 2011. aasta rahvusvaheliseks liivi keele ja kultuuri aastaks, juhtimaks kultuuriürituste kaudu enam tähelepanu sellele väikesele soome-ugri rahvale.
Hoolimata sellest, et praegu on elus vaid üks liivi keelt emakeelena kõnelev inimene, on liivlased ja nende sõbrad kultuuriliselt ärksad ja tegusad. Eelmise aasta andmeil elab Lätis 177 end liivlasena määratlevat inimest, kellest paarkümmend räägib mõningal määral liivi keelt ning tegutseb liivi kultuuri alalhoidmise nimel.
Võrumaal tegutsev Sänna Kultuurimõis saadab üleskutse kõigile praegustele ja tulevastele külastajatele: seoses erinevatest üritustest aktiivse ja rohkearvulise osavõtuga oleme praegustest tegevusruumidest välja kasvanud ning kasutavate ruumide pindala on kolmekordistunud. Muuhulgas oleme aktiivselt kasutusele võtnud ka suure saali ja fuajee. Saali kütmine talvisel perioodil on aga väga kulukas. Seega võtame hea meelega vastu annetusi lõhutud või lõhkumata küttepuude näol. Abiks on ka väga väikesed kogused (1 ruum).
Eelistatud on kuiv lõhkumata puupakk pikkusega kuni 50 cm. Saame ise puudele järele tulla.
Jõulurong mullu. foto Eesti Raudtee arhiivist, fotograaf Anne-Mai Pällo
Eesti Raudtee jõulurong sõidab eeloleval pühapäeval, 4. detsembril taas Lõuna-Eestis ning viib jõulusõnumi ja kommikoti sadade raudtee ääres elavate lasteni. Nii on see toimunud ka varasemal kaheksal aastal.
Sel pühapäeval on lapsed oodatud kell 11.52 Vastse-Kuuste jaama, kell 12.20 Taevaskoja jaama, kell 12.45 Põlva jaama, kell 13.18 Veriora jaama, kell 13.48 Orava jaama ja kell 14.23 Koidula jaama.
Esinemispaikades pakutakse lastele kommi ja lauldakse jõululaule. Igas jaamas peatub rong ligi 25 minutit.
Jõulukaunistustega ehitud rongis sõidavad koos jõuluvana ja päkapikkudega kaasa ka ettevõtte juhtkonna liikmed, Eesti Raudtee segakoor ja orkester.
AS Eesti Raudtee traditsiooniline heategevusprojekt Jõulurong liikus Eestis esimest korda 2002. aasta esimesel advendil. Sellest ajast on jõulurong liikvel olnud igal aastal.
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) tunnustas esmakordselt oma parimaid. Eilsel aastakontserdil anti pidulikult üle kuus nimelist lokulauda selleaastase eduka tegevuse eest rahvatantsu ja -muusika maastikul.
“Kinkisime lokulauad just seetõttu, et tavaliselt jääb õpetaja esinemiste ajal varju,” ütles auhindu üle andes ERRSi juhatus eesimees Kalev Järvela. “Muidu tagasihoidlikult tagaplaanile jäävad suure töö tegijad saavad lokulauda kolistades nii oma tarmukast tegevusest enam märku anda”.
Tunnustuse pälvisid Harjumaa tantsupedagoog Maido Saar, kes tänavusuvisele noortepeole Maa ja Ilm tõi välja enim tantsurühmi. Rahvamuusikaõpetaja Jaanus Põlderi juhtimisel mängis samal peol suurim rahvamuusikakollektiiv Virumaa Noorteorkester. Enim tantsurühmi viis I Naiste tantsupeole teenekas tantsupedagoog Ilma Adamson. Sellesuvine 1000 kilomeetri läbitantsimise projekt TeateTants tõi kaks tunnustust: projektijuht Eero Kiipli viis koju omanimelise lokulaua kui enim vabatahtlike kaasanu ja Saaremaa õpetaja Anne Keerd kui TeateTantsule enim rühmi toonu. Rahvamuusik ja õpetaja Ahto Nurk viis lokulaua koju, sest tema oli sel aastal Tartus toimunud ja Euroopa suurima folkloorifestivali Europeade nõutuim rahvamuusik.
ERRS tänas aastakontserdil ka teisi aasta jooksul enim kaasa aidanud organisatsioone ja inimesi.
Marko Pikkat on enda sõnutsi tavaline 24aastane noor, kes õpib Tallinna ülikoolis kunstiõpetajaks, käib esmaspäevast reedeni tööl ning kasvatab kaheaastast poega. Tegelikult teeb ta aga ka iga päev tööd, et ühel päeval tegeleda vaid sellega, mida ta tõesti teha tahab. Joonistamisega.
Marko Pikkat. Paremal.
Kas sinust tulebki tulevane kunstiõpetaja?
Ei oska öelda, kas ma kunstiõpetajaks saada soovin. Praegu ma tean nii palju, et ma ei suudaks elada ilma joonistamise või maalimiseta. Õpetamine nõuab aga tohutult palju energiat. Praegu on põhirõhk siiski suunatud tekstide illustreerimisele. Lasteraamatud ja muud sellist.
Kas Eestis on lihtne olla kunstnik?
Kunstnik on lihtne olla, aga ära elada sellest on väga raske. Kunstnikuks võivad paljud ennast kutsuda. Üldiselt peab Eesti kunstnik olema ka õpetaja või leidma mõne teise kindla töö. Siis palk jookseb ja maksud on makstud – kindel värk. Aga see võtab tegelikult ju tohutult palju energiat. Vaid vabakutselise kunstnikuna ära elamiseks peab olema väga hea ärivaistuga. Olen tähele pannud, et Eestis on palju selliseid “õigeid” kunstnikke, kes arvavadki, et üks kunstnik peaks olema vaene kaltsakas ja natuke nupust nikastanud, palju kannatusi näinud. Mis tähendaks, et kui kunstnik suudab ainult oma tööde müügist ära elada ja veel hästi, siis on ta tingimata ainult raha peal väljas ja pole siiras. Ei ole ju nii. Loe edasi: Et kunstnik olla, on vaja head ärivaistu
Eesti ilma kujundab eilsest Norra rannikult üle Lõuna-Soome itta liikuv äge tsüklon, millele Berliini Ülikoolis on nimeks pandud YODA.
ilm.ee
YODA on enda ümber koondanud korraliku koguse Atlandi niiskust, mis Eesti kohal eeloleval ööpäeval maha sajab.
Tugeva tuule tõttu elektriliinidele murdunud puud ja oksad on põhjustanud
elektrikatkestusi. Täna keskpäeval oli rikete tõttu vooluta enam kui 13 300
Jaotusvõrgu klienti. Kõige rohkem on elektrikatkestusi Harjumaal Arukülas,
Keilas, Viljandimaal, Pärnumaal ning Saare- ja Hiiumaal.
„Tegeleme täisvõimsusel elektrikatkestuste likvideerimisega, kuid tugeva
tuule jätkumise tõttu tuleb samal ajal juurde ka uusi rikkeid,“ selgitas
Jaotusvõrgu juhtimiskeskuse juhataja Taivo Tõnne.
Rikete likvideerimisse on Jaotusvõrk kaasanud ka oma partnerite brigaadid,
et taastada klientidele elektrivarustus esimesel võimalusel. Kokku
kõrvaldab rikkeid 114 brigaadi. Piirkondades, kus liinid on saanud mitmeid
kahjustusi, võib rikke parandamine kesta kauem. Et vooluühendust taastada, tuleb rikkebrigaadidel leida kõik rikkekohad, eemaldada liinilt puud, püstitada mastid ja parandada või vedada uus elektriliin.
Elektrikatkestustest palub Jaotusvõrk teada anda helistades või saates SMSi rikkenumbrile 1343. Samuti saab rikkest teada anda veebilehe www.energia.ee/katkestused kaudu. Et rikkekõnedele kiiremini vastata, on ajutiselt katkestatud klienditelefoni 1545 teenindamine. Kui elektririkete hulk väheneb, taastatakse ka klienditelefoni töö.
Möödunud ööpäeva jooksul käisid Põhja-Eesti Päästekeskuse päästjad kahekümne neljal tormi põhjustatud väljakutsel. Peamiselt oli tegu teele või elektriliinidesse kukkunud puude eemaldamisega.
Lääne-Eesti Päästekeskus sai ööpäeva jooksul tormi tõttu 59 väljakutset, neist enim Pärnumaale.
Tugeva tuule tõttu häiritud olnud laevaliiklus mandri ja Hiiumaa vahel taastub esmaspäeval kell 10.30, kui Heltermaalt väljub parvlaev Saaremaa ja Rohukülast parvlaev Hiiumaa.
Saartel puhanguti kuni 29 meetrit sekundis puhuv loodetuul peatas täna hommikul laevaliikluse Hiiumaaga. Ära jäid väljumised Heltermaalt kell 6.30 ja 8.30 ning Rohukülast kell 6.30, teatas Väinamere Liinid.
Triigi-Sõru liinil katkes liiklus tuule tõttu juba kolmapäeva, 23. novembri õhtul, kui Triigist ei toimunud enam kella 19-st väljumist. Üha tugevnev tuul ei ole seni lubanud liiklust taastada. Kuivastu-Virtsu liinil tuul laevaliiklust ei ole seganud.
Täna puhub loodetuul sisemaal puhanguti 15-20, rannikul 23-27 m/s. Soome lahel on tuule kiirus 15-20, puhanguti 25-29 m/s. Laine kõrgus 3-4 m. Väinamerel 15-20, puhanguti 25-27 m/s. Laine kõrgus kuni 2,0 m.
Võrumaa külavanemaid ja -aktiviste oodatakse 13. detsembril Võru pensionäride päevakeskuses toimuvale teabepäevale „Muudame oma kodu ja koduümbruse turvaliseks“.
Teabepäeva eesmärk on jagada näpunäieid, kuidas muuta oma kodu ja selle ümbrus ohutumaks ning vältida vigastuste teket, mille tagajärjel kaotavad inimesed töövõime või hukkuvad.
Teabepäeval tutvustab MTÜ Eesti Naabrivalve esindaja Ivari Oja naabrivalve põhimõtteid, Malle Kuusik räägib ohtudes kodus ja selle ümbruses. Käsitlust leiavad teemad „Millal ja kuidas kutsuda kiirabi, esmaabivahendid kodus“, „Kodu ja paikkonna ohutuse ja tuleohutuse tagamine“. Toimub grupitöö „Ohud minu kodus ja paikkonnas (külas)“ ning vaadatakse filmi „Teoreem tulest“.
Teabepäev toimub 13. detsembril algsega kell 9.30 Võru pensionäride päevakeskuse saalis Jüri 19A.
Info ja regisgtreerimine Mare Udras e-post mare.udras@mv.werro.ee, tel 50 96 843. Teabepäev on tasuta.
Täna kell 18.30 toimub Tartus Baeri majas saalis (Veski 4) Eesti Ornitoloogiaühingu selle aasta viimane ettekandeõhtu “Kahe miljoni partlase sügisränne Põõsaspea neemel 2009”. Lindude rändest räägib nii Eestis kui Soomes tuntud linnuvaatleja Margus Ellermaa.
Lääne-Eestis asuv Põõsaspea neem on Euroopa üks olulisemaid veelindude rände koondumiskohti. Ettekandes räägitakse selle rändetee võludest ja valudest ja lindude rändest üldse. Näitena kasutatakse mustlagle teekonda pesitsuspaikadest talvitusaladele.
Varasemad ettekanded on vaadatavad EOÜ kodulehel www.eoy.ee.
Kolmandat aastat järjest kogub SEB Heategevusfond kokku vanemliku hoolitsuseta laste unistused ja soovid, et need jõuluvanale edastada. Sel aastal on jõulusoovide puul kõigi Eestimaa turva- ja asenduskodudes (lastekodudes) elavate laste jõuluvanale saadetud unistused; kokku enam kui 1000 lapse kingisoovid.
SEB Heategevusfondi tegevjuht Triin Lumi sõnul on Eesti piisavalt väike, et suudetaks personaalselt suhelda iga abivajajaga ning kinkida annetajate abiga lapsele täpselt seda, mida on vaja. Üldine heaolu on asutustes tagatud; puudus on isiklikust tähelepanust ja seda eesmärki meie kampaania soovibki täita.“
Et unistused ei jääks pelgalt unistusteks, kutsutakse häid inimesi annetama vanemliku hoolitsuseta laste heaks. Aadressil www.heategevusfond.ee/joulupuu on väljas jõulupuu, millelt saab valida lapse ja tema soovi ning teha annetuse. Heade inimeste tehtud annetuste eest soetab SEB Heategevusfond nimekirjas olevad kingitused, pakib need ja saadab kingikotid laste turva- ja asenduskodudesse jõululaupäevaks.
„Paraku ei saa jõuluvana ära võtta sarnase saatusega laste kurbust ning pakkida hoolivate vanematega kodu suure kingikarbi sisse, millel uhke pael ümber. Kuid saame olla natukene toeks, tuues meile tuttavat jõulurõõmu ja maisemate soovide täitumist ka nendele lastele, kelle koduks on sel jõulukuul laste turva- või asenduskodu,” ütles Lumi.
Mõned soovid jõulupuul on väga väikesed ja mõned päris suured – on lapsi, kes igatsevad pehmet kaisulooma või kirjusid käpikuid, teised aga unistavad oma mobiilist või arvutist. Suuremate soovide täitmiseks teeme üleskutse kokku koguda sõbrad, kes soovivad aidata, ja nii võivad ka kopsakamad kingisoovid teoks saada!“
Jõulusoovide puu projekt saab teoks koostöös internetiportaaliga Delfi. MTÜ SEB Heategevusfond on loodud vanemliku hoolitsuseta laste heaks, et toetada nende arengut ja toimetulekut. Fond kogub annetusi ja teostab aasta ringi mitmesuguseid projekte turvakodudes peatuvate laste toetuseks, toetab kasuperede nõustamist, annab välja stipendiume ja koordineerib mentor-programmi.
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut Instituut hoiatab, et käes on tormiste tsüklonite aeg.
Täna öösel pöördub tuul loodesse ja tugevneb sisemaal 20-22, rannikul 25-27, saartel kuni 29 meetrini sekundis.
Torm on juba kahjustusi tekitanud Saaremaal. Tugeva tuule tõttu ei sõida esmaspäeval laevad Saaremaa ja Hiiumaa vahel.
Halbade ilmastikuolude tõttu on täna ja homme tühistatud kõik Lindaliini väljumised. Pileteid saab ümber broneerida ainult Lindaliini kassades Linnahalli sadamas, Kaubamaja kassas ja Makasiiniterminali kassas.
Lisaks on tühistatud Kärdla-Tallinn-Kärdla lennureisid.
Tsüklon Yoda on kogumas jõudu ja tahab ka Eesti puudega rammu katsuda, hoidke triikraud ja laetud mobiiltelefon taskus, kel õue vaja minna. Kainet pead!
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum avab seekordsed Panso päevad 29. novembril toimuva rahvusvahelise teatrifoto seminariga „Teatrifoto kunsti- ja ajaloo jäädvustajana digisajandil”.
Lisaks Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi töötajatele esinevad seminaril ettekannetega ka Leedu, Soome ja Saksamaa teatrimuuseumide spetsialistid, kohal on teatrifotograafid ja teatrite esindajad. Digifotode säilitamisest räägib Andres Uueni Kanuti Ennistuskojast, kaasaegseid pildipanku tutvustab Marko Leppik firmast Wiseman. Seminari avab rahvusvahelise teatrimuuseumide ühenduse SIBMAS president ja Düsseldorfi teatrimuuseumi direktor Dr. Winrich Meiszies. Ettekanded on eesti ja inglise keeles, päeva lõpetab aruteluring.
Kolmapäeval, 30. novembril on muuseumi salongis võimalus vaadata erinevaid Voldemar Pansoga seotud filme ja videosalvestusi. Valikus on muuhulgas saatesari „Lennud” (ETV), katkendid. Noorsooteatri ja Draamateatri lavastustest, mängufilm „Näitleja Joller” ja dokumentaalfilm „Teatri vang”.
Neljapäeval, 1.detsembril kell 15.00 avatakse muuseumi Assauwe tornis Silver Vahtre teatriplakatite näitus. Näha saab loomingut aastatest 1984–2009. Kell 16.00 toimub muuseumi sinise laega saalis kohtumisõhtu Lavakunstikooli IV lennuga, kus oma mälestusi teatrikooli ja Panso kohta on lubanud jagada Lembit Ulfsak, Helene Vannari, Tõnu Tepandi, Malle Pärn, Kristi Teemusk, Rein Laos jt. Sissepääs muuseumipiletiga 3€/1€
Selle aasta 30. novembril möödub 91 aastat Voldemar Panso sünnist. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum on oma hooleks võtnud igal aastal, Voldemar Panso sünnipäeva paiku meenutada legendaarset teatrimeest koos tema õpilaste, kolleegide ja teatrihuvilistega. Voldemar Pansot ennast on võimalik kuulata siit.
