Järvamaa sädeinimene on Viivika Lepp

Kodukant Järvamaa korraldatud „Aasta sädeinimene 2011“ konkurss on lõppenud. Sel aastal võitis tiitli Türi valla Ollepa küla eestvedaja, kohaliku külaseltsi juhatuse liige Viivika Lepp.

Kodukant Järvamaa juhatuse esinaise Riina Trummi sõnul tõi Viivikale võidu aastate pikkune pühendunud tegutsemine oma koduküla ning ka laiema piirkonna arengu nimel. Viivika Lepa algatusel on ellu äratatud Ollepa küla ühistegevuse traditsioonid, toimuvad erinevad ühisettevõtmised ja külasündmused. Tema eestvedamisel on rajatud tore ja aktiivset kasutust leidev külaplats Ollepas ning laste mänguväljak Kahala külas.

Konkursile laekus kokku neli ankeeti. Sädeinimese tiitlile kandideerisid lisaks veel Külli Majori Kareda vallast, Koidu Kull Imavere vallast ning Olev Põllumets Koigi vallast. Kandidaatide esitlusi hindas 5-liikmeline žhürii, kuhu kuulusid Merike Luuk, Marta Kondas ja Riina Trumm Kodukant Järvamaa esindajatena, Katrin Puusepp Järvamaa Arenduskeskuse esindajana ning Arto Saar Järvamaa omavalitsuste esindajana.

Võitja autasustamine ning kõigi nominentide tunnustamine toimub 30. novembril Türi Kultuurimajas toimuval kolmandal Järvamaa kodanikuühiskonna konverentsil.

Osaluskohvikud kutsuvad noori mõtlema tuleviku üle

1. detsembril kogunevad rohkem kui 1500 noort ja noortemeelset noori puudutavaid teemasid arutama osaluskohvikutesse, mis toimuvad paralleelselt 15 maakonnas.

Osaluskohviku laudade taga kohtuvad noorte esindajad (õpilased põhikoolist, aktivistid keskkoolist, asjaarmastajad kutsekoolist, õpihimulised ülikoolist, noored emad ja isad, töötavad noored) otsustajatega (vallavanemad, linnapead, firmajuhid, noorsootöötajad, maavanemad, ühiskonnaõpetajad, riigikogulased, koolijuhid).

Osaluskohvikus on palju erinevaid teemasid, arutlusele tulevad nii üle-eestilised valukohad kui kohalikud tähtsad teemad. Igas kohvikus on kokku keskmiselt 10 erinevat teemat. Muuhulgas räägitakse vabatahtlikkusest, noorte valimisõigusest, tööhõivest ja tervisest.

Korraldajate sõnul pole sel päeval oluline, kus sa elad, kellena töötad või kus õpid, üheskoos pannakse pead kokku noortesõbralikuma tuleviku nimel.

Täpsema info osaluskohvikute kohta leiab siit või facebook´i kodulehelt.

Täna on esimene advent

Täna algab jõulude ootamise aeg – advendiaeg. Paljudes linnades süüdatakse sel puhul jõulukuuskedel küünlad.

Kell 11.30 toimub Loksa Püha Neitsi Maarja Kirikus esimese advendi jumalateenistus.

Narva-Jõesuus saab kell 15.00 näha päkapikkude rongkäiku.

Narvas süüdatakse Peetri platsi jõulupuul tuled kell 16.00. Kavas on kultuurimaja Rugodivi loominguliste kollektiivide «Magic Land» ja «Päikeseratas» kontsert.

Paides toimub samal ajal Püha Risti Kirikus Paide Ühisgümnaasiumi jõulukontsert Jõuluootus. Peale kontserti süttib Paide Keskväljakul tuledesse kuusepuu, esinevad Sookure lasteaia laululapsed Anu Ubalehe juhtimisel.

Põlvas peetakse esimese advendi kontsert Põlva Muusikakoolis, kus esinevad Põlva Muusikakooli ansamblid ja solistid.

Kunda linna keskväljakul tervitavad kell 18.00 rahvast maavanem Einar Vallbaum ja linnapea Allar Aron. Kõneleb ELK Kunda koguduse diakon Ahti Bachblum. Esinevad Kunda huviringide lapsed ja süüdatakse valgus linna jõulukuusel.

Tallinnas süüdatakse lisaks Raekoja platsil asuvale linna esindusjõulukuusele advendiküünlad ka Tallinna linnaosades. Täpsema kava leiab siit.

Tartus saab kuulda mudilaskoore ning piiluda erinevatesse päkapikutöötubadesse. Kell 16.45 avatakse pidulikult uisuväli Antoniuse talveõues.

Võrus süüdatakse advendiküünlad koos kõnede ja Võru Kunstikooli trupi Katariina tantsudega kell 16.00. Õhtul saab kuulata Ingrid Lukase esimese advendi kontserti.

Advendiaeg (advent tähendab saabumist, tulekut) kestab neljandast pühapäevast enne jõule jõululaupäevani.

Avinurme elulaadikeskuses antakse jõuluõpet

Eesti Rahvapärimuse Kool pakub 28. novembril Avinurme elulaadikeskuses folkloorset jõuluõpet pealkirja all „Jõuluks valmis ehk lustakad jõukatsumised laulumängudes, jõu- ja osavusmängudes, jõuluaja regilauludes ja mängudes”.

Juhendajad on Terje Puistaja ja Liisa Maasik. Osalema on oodatud kõik rahvaluulehuvilised (sh aineõpetajad, lasteaiaõpetajad, koolide huvijuhid, muuseumiõpetajad, loomingulistes ühendustes ja folklooriringides tegutsejad, noorte- ja lastekeskuste esindajad jt).

Eriti sobilik on õpe aga emadele-isadele,vanaemadele-vanaisadele – kõigile, kes tahavad lastele vanu kombeid edasi edasi anda.

Kaasa võtta:
diktofon laulude lindistamiseks;
kirjutusvahendid, konspekt;
eelneva õppekorra jõu- ja osavusmängude õpileht (kes osalesid);
42 pähklit (või uba);
tugev peotäis õlgi või heina.

Tulekul aruteluhommik “Keskkonnaküsimused meedias”

Keskkonnahuvlised on oodatud 30. novembril kell 10.00-14.00 Rahvusraamatukogu nurgasaali aruteluhommikule „Keskkonnaküsimused meedias”.

Keskkonnateadvuse uurija Maie Kiisel annab ülevaate MTÜ Ökomeedia ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi koostöös valminud uuringust, milles vaadeldi muutusi keskkonnaküsimuste kajastamises Eesti Päevalehes ja Postimehes ajavahemikus 1995-2010.

Arutleme meedias ja ühiskonnas toimuva ning keskkonnast kõnelemise vaheliste seoste üle ning lõpetame ajurünnakuga sellest, kuidas saaksime ühiselt meedias toimuva arutelu sisukust tõsta ja keskkonnasäästlikku suhtumist edendada. Loe edasi: Tulekul aruteluhommik “Keskkonnaküsimused meedias”

Eesti vabaühendusi peetakse piirkonna elujõulisemaiks

USA Rahvusvahelise Abi Agentuuri (USAID) avaldatud raport hindab Eesti vabaühendusi 29 Kesk- ja Ida-Euroopa ning endise Nõukogude Liidu riigi võrdluses kõige elujõulisemaks.

Alates 1998. aastast iga-aastaselt läbi viidavas uuringus hinnatakse vabaühendusi puudutavat õiguslikku keskkonda, vabaühenduste rahalist ja tegutsemisvõimekust, suutlikkust pakkuda avalikke teenuseid ja seista oma sihtrühmade huvide eest, taristut ja ühenduste mainet.

Eestile järgnevad tabelis Poola ning Slovakkia, Läti, Leedu ja Tšehhi. Venemaa on 23. kohal ning kõige nõrgemaks hinnati vabaühenduste olukorda Türkmenistanis, Usbekistanis ja Valgevenes.

Eesti tugevustena tuuakse välja siinset lihtsat seadusandlust ja taristut, näiteks tasuta nõustamiskeskuseid vabaühendustele igas maakonnas. Eesti vabaühendused teevad omavahel ja kohalike omavalitsustega palju koostööd, nende maine ühiskonnas on üldiselt hea. Tõusuteel on ka vabatahtlike kaasamine ning osalemine poliitikakujundamises, kus tõsteti esile näiteks vabaühenduste aktiivsust Riigikogu valimiste eel.

Kõige nõrgemalt hinnati Eesti ühenduste majanduslikku elujõulisust ja suutlikkust pakkuda avalikke teenuseid. Probleemidena toodi veel välja näiteks venekeelsete ühenduste üldiselt kehvem tegutsemisvõimekus. Ka on näha, et ühenduste arv Eestis suureneb palju kiiremini kui nendes tegutsevate inimeste arv, seega on vabaühendused Eestis liikmete arvult üha väiksemad: ainult 1/5 Eesti vabaühendustesse kuulub üle 50 inimese, 1/3 kuulub alla 10 inimese. Loe edasi: Eesti vabaühendusi peetakse piirkonna elujõulisemaiks

Põlvas kogunevad Eesti parimad tantsutüdrukud

Täna, 26. novembril algusega kell 18 saavad Põlva Mesikäpa Hallis teist aastat kokku tantsutüdrukud üle Eesti, et selgitada endi hulgast välja parim ja säravaim trupp.
Mullu esimest korda toimunud festivali panid kinni TTÜ tantsutüdrukud. Festivali peakorraldaja Andre Laine sõnul oli osalejate-poolne tagasiside võistlusele hästi positiivne.
Sel aastal ihkavad karikat üheksa meeskonna tantsutüdrukud: Tallinna Kalevi Cheerleaderid, TTÜ tantsutüdrukud, TTÜ Võrkpalli tantsutüdrukud, GT Võrkpallikoondise Esteetika- ja Tantsukooli AMICI tantsutüdrukud, Valio Võru Võrkpalliklubi tantsutüdrukud, BC Rakvere Tarvase A-RÜHMA Esteetika- ja Tantsukooli tantsutüdrukud, Põlva käsipalliklubi SERVITI tantsutüdrukud, Kalev Cramo tantsutüdrukute showgrupp ja Nõmme Kalju Cheerleaderid.
Põnev võistlus toimub laupäeval, 26. novembril algusega kell 18 Põlva Mesikäpa Hallis.
Korraldab MTÜ Meie Stuudio, toetavad Eesti kultuurkapital ja kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp, Mesikäpa Hall ning Põlva linn.
Pilet maksab 3 eurot. Alla 7-aastased lapsed saavad sisse tasuta.

Allikas: polvamaa.ee

Valitsus andis loa Kuressaarde väikelaevaehituse kompetentsikeskuse rajamiseks

Valitsus andis Tallinna Tehnikaülikoolile (TTÜ) hoonestusõiguse Kuressaares Tallinna 19 siseministeeriumile kuuluva 4018 ruutmeetri suuruse kinnistu kohta, et sinna saaks rajada Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledži väikelaevaehituse kompetentsikeskuse koos mudelkatsebasseini ja laborihoonega.

„Valitsuse tänane otsus tähendab järjekordset olulist sammu kompetentsikeskuse projekti arengus, aga ka väga olulist sammu kogu Tehnikaülikooli Kuressaare kolledžile,“ sõnas TTÜ Kuressaare Kolledži direktor Anne Keerberg. „Saame välja arendada tervikliku taristu, kus teadus- ja arendustegevus ning õppetöö teineteist vastastikku toetavad. Väikelaevaehituse kompetentsikeskus on hea näide ülikooli, avaliku sektori ning ettevõtjate vahelisest koostööst,“ lisas Keerberg.

Tallinna 19 kinnistule ehitatava katsebasseini ja laborite hoone eeldatavaks maksumuseks on 1,9 miljonit eurot. Projekti kogumaksumus on 3,2 miljonit eurot, mis hõlmab lisaks Kuressaare Ametikooli juurde rajatavat tehnoloogilaaborit, väikelaevaehituse sektori uuringuid ning muid sisutegevusi. Projekti kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest, omafinantseeringuga panustavad Tehnikaülikool, Kuressaare Ametikool, Kuressaare linn, Saaremaa Omavalitsuste Liit ja Eesti Väikelaevaehituse Liit. Kava kohaselt valmib Saaremaale loodav kompetentsikeskus täies mahus 2013. aastal.

Saaremaa väikelaevaehituse kompetentsikeskuse moodustas Tallinna Tehnikaülikool Kuressaare kolledži teadus-arenduskeskusena tänavu jaanuaris. Kompetentsikeskuse eesmärk on väikelaevaehituse alase insenertehnilise oskusteabe koondamine ja arendamine.

Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse projektipartnerid on Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Mereakadeemia, Kuressaare Ametikool, Saaremaa Omavalitsuste Liit, Kuressaare linn, Saaremaa Arenduskeskus ja Eesti Väikelaevaehituse Liit.

Allikas: Meiemaa.ee

Erametsakeskuse kaudu saab kandideerida kolmenädalasele tööpraktikale Prantsusmaal

SA Erametsakeskus vahendab metsandussektori töötajatele Euroopa Liidu Elukestva õppe tegevusprogrammist rahastatavat õpirändeprojekti. Märtsis 2012 on võimalik saata Prantsusmaale kolmenädalasele praktikale neli inimest metsaühistute ja erametsaomanikega töötavate inimeste seast. Projekti partneriks on Prantsusmaal kool La Maison Familiale Rurale „Les Forges“ Ecole des Metiers de la Nature.

Tööpraktikale mineval isikul kaetakse maksimaalselt 1401 euro ulatuses elamis- ja ettevalmistuskulusid. Lisaks tasutakse kuni 355 euro ulatuses reisikulud. Praktikandi kohustused on praktika täiemahuline sooritamine ja aruandlus SA-le Erametsakeskus, vastavalt praktikalepingus kokkulepitud tingimustele.

Avalduse esitamise tähtpäev on 12.12.2011. Avaduse koos lisadega võib esitada posti teel või käsipostiga EMK-sse aadressil Mustamäe tee 50 (II korrus), Tallinn 10621 või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna aadressile siseriiklik@eramets.ee.

Täpsemate tingimustega palume tutvuda Erametsakeskuse kodulehel.

Tööpraktika konkurssi puudutavate küsimustega palume pöörduda Erametsakeskusesse aadressil siseriiklik@eramets.ee või telefonil 683 6066.

Ilmus uus raamat Georg Lurichist

Lurich on meile tänaseks sümbol, legend, müüt.

Selliste saatesõnadega alustab Paavo Kivine oma äsjailmunud raamatut LURICH.

Kui eelmine, Olaf Langsepa poolt 1958. aastal kirjutatu (Georg Lurich) keskendus rohkem jõumehe sportlikele tulemustele, siis elupõline spordimees ja spordiajakirjanik Paavo Kivine toob lugejate ette hoopiski seni publitseerimata tegevusi ja fakte. Materjale on läbi töötatud aastate jooksul viieteistkümnes muuseumis, lisaks veel kakskümmend kaks eraisikut on kasutada andnud omi kogusid ja arhiive. Märjamaa vallast nendeks Sillaotsa Talumuuseum ja Helju Unga.

Raamatu esitlus toimus 17. novembril Apollo raamatupoes Tallinnas. Mahuka A4 formaadis raamatu 9. leheküljelt leiame 13-aastase Georgi kirja Jakob Hurdale. Saame teada, et seni karskluse etaloniks peetud jõumees 1909. aastal Bakuus olles, tervisest tingituna kasutas toiduks ainul õlle sisse klopitud kanamune. Õlle keetis Velisel Kalase talus onupoeg Hans ja saatis vähemalt paar korda kuus rongiga Georgile. Kohale jõudnud õlu olnud hea, ainult veidi hapu. Sillaotsa Talumuuseumis hoiul olevast 48-st Geogi poolt Velisele Hans Luricile saadtud postkaardist on poolte (sisukamate) tekstid raamatus ära toodud. Nendelt kaartidelt ka see viimane teadasaamine. Märkusena olgu öeldud, et muuseumis on Ludvig Mei tehtud fotokoopiad postkaartidest, originaalkaartide saatus on seni teadmata.

Ehk on keegi lehelugejatest kunagi kuulnud või näinud originaale? Sillaotsa Talumuuseum või Eesti Spordimuuseum on tänulik igasuguse info eest.

Esimene advent Võru linnas

Pühapäeval, 27. novembril 2011 kell 16 Võru Kesklinna pargis tulede süütamine linna jõulupuul. Advendiaja avakõned ja Võru Kunstikooli trupi Katariina tantsud.

Kell 18 jätkub advendi tähistamine Võru kultuurimajas Kannel esimese advendi kontserdiga Silver Secrets. Kõlavad lood Eesti päritolu Šveitsi lauljatari Ingrid Lukase uuelt albumilt “Silver Secrets“, mis ilmus septembris maineka plaadifirma Universal Music Austria alt. Lukas on leidnud oma helikeele, mis lähtub nii Eesti rahvamuusika, folklaulu, popi ja jazzi traditsioonidest. Esitusele tulevad lood nii
eesti- kui inglise keeles.

Ingrid Lukas – vokaal, klaver
Celine-Giulia Voser – ts(ello
Michel Gsell – vokaal, viiul, bass
Patrik Zosso – trummid

Piletid hinnaga 5 € ja 3 € eelmüügis k/m Kannel kassas (tel 786 8676) ja Piletilevis.

Kaunist advendiaega!

Rannap ja Mattisen annavad homme Rõuges kontserdi

Karksis ja Moostes publiku suure poolehoiu võitnud “2ÜHEL” kontsert juba homme õhtul Rõuge rahvamajas.

Laupäeval, 26. novembril kell 16
Võrumaal Rõuges

2 pianisti – Rein Rannap ja Mihkel Mattisen – musitseerivad samal pillil. Esitatakse omaloomingut, aga ka improvisatsioone tuntud pop-lugudest.

Pääse 5.- , õpilastele 4.-

Olete oodatud!

Rakvere alustab esimest adventi kirikunädalaga „Puutetundlik“

Puutetundlikkus on saanud 21. sajandi alguse tunnuseks. Meie suhe tehnikaga muutub järjest vahetumaks, küllap ka inimlikumaks. Kuidas on lugu aga vaimsete väärtustega? Kuidas religiooniga? Kuidas ristiusuga? Kõik me ei ole kristlased, kuid kõiki meid see puudutab. Mida teha, et see puudutus oleks meeldiv mõlemasuunaliselt?

Rakveres on nende küsimustega tegeletud juba kolm aastat, mil linna kristlikud kogudused üheskoos linnavalitsuse ja paljude teiste toetajatega kirikunädalat korraldavad. Ikka selleks, et anda oma panus ühiskonda tervikuna ning kuulata teisi ja olla ise teistele kuuldavad. Seekord alustatakse ühise avajumalateenistusega I advendipühapäeval, 27. novembril kell 11 Rakvere Kolmainu kirikus ja lõpetatakse samas II advendipühapäeval, 4. detsembril kell 18 Tõnis Mägi ja Jaan Tammsalu kontsertmõtisklusega. Sinna vahele jäävad mitmed loengud, kontserdid ja näituste avamised koos laste ja noorteüritustega.

Esmakordselt külastab kirikunädalat mittekristliku religiooni esindajana Eesti juudikogukonna pearabi Shmuel Kot koos Iisraeli muusikat viljeleva ansambliga Keshet. 1. detsembril kell 18 algaval Iisraeli õhtul saab osa judaismi vaimulikust pärandist ja õppida tundma seda vana traditsiooni, mida arvestatav hulk juute tänagi järgib.

Kirikunädala avatust väljendab tava teha pea igast sündmusest ka otseülekanne internetitelevisiooni, mida saab jälgida Pildiraadio kanalilt. Laupäeval, 3. detsembril toimub aga mitmetunnine meediaprogramm, mida lisaks internetitelevisioonile saab jälgida ka Pereraadio FM kanalil 88,9 Mhz.

Kirikupäevade kodulehekülg. Samuti on Rakvere kirikud leitavad Facebookist.

Rakvere kirikunädalat korraldavad: Rakvere Kolmainu kogudus, Rakvere Karmeli kogudus, Rakvere metodistikogudus, Rakvere adventkogudus, Rakvere õigeusukogudus, Rakvere nelipühakogudus ja vabakogudus Hüüdja hääl.

Rakvere kirikunädalat toetavad: Rakvere linnavalitus, Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp, Rakvere Rahvamaja, AS Hallik ja Hagari pitsakohvik, SA Virumaa Muuseumid ja Rakvere Näitustemaja, Rakvere Galerii, Rakvere Reaalgümnaasium, Rakvere Eragümnaasium, Rakvere Teater, Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž.

Võrumaa Partnerluskogu taotlusvoor

MTÜ Võrumaa Partnerluskogu 2012. aasta I taotlusvoor on avatud alates 9. jaanuarist 2012 ja sulgub etapiliselt:
Küla- ja kultuuri meede 14. veebruaril;
Noorte meede 21. veebruaril;
Ettevõtluse meede 28. veebruaril 2012.a.

Infopäevad valdades toimuvad:

Esmaspäeval, 12. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Urvaste valla taotlejatele Uue-Antsla rahvamajas Uue-Antsla külas; kell 17.00-18.30 Antsla valla taotlejatele Antsla EKB Koguduse ruumes Antsla linnas Jaani tn 24.

Teisipäeval, 13. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Haanja valla taotlejatele Haanja rahvamajas Haanja külas Haanja Tantsu-Mängu-Laulu Seltsi ruumes; kell 17.00-18.30 infopäev Rõuge valla taotlejatele Rõuge Pritsukuuris Rõuge alevikus Tehnika tn 8.

Kolmapäeval, 14. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Sõmerpalu valla taotlejatele Sõmerpalu Motoklubi sisehallis “Adrenalin Arena”; kell 17.00-18.30 infopäev Võru valla taotlejatele Navi Seltsimajas Navi külas.

Neljapäeval, 15. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Vastseliina valla taotlejatele Vastseliina Noortekeskuses Vastseliinas Petseri tn 6 (Gümnaasiumi kõrval); kell 17.00-18.30 infopäev Lasva valla taotlejatele Lasva rahvamajas Lasva külas.

Reedel, 16. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Mõniste valla taotlejatele Mõniste rahvamajas Kuutsi külas; kell 17.00-18.30 infopäev Varstu valla taotlejatele Krabi Koolimajas Krabi Külaseltsi ruumis Krabi külas (sissepääs maja tagant).

Info tel +372 526 6832, +372 786 8372, info@voruleader.ee ja kodulehelt: www.voruleader.ee

Võru Linnagaleriis avatakse Ungari fotokunstnike ühisnäitus

Alates esmaspäevast, 28. novembrist Ungari fotokunstnike ühisnäitus MOME Masters Võru Linnagaleriis, Liiva 13.

MOME Masters nähtav valik esindab veendumust, mis pidevalt püüdleb Ungari visuaalkultuuri uuendamise poole, tekitab mõtteid ning hoiab üleval diskussiooni ühiskonnaga. MOME Masters esitleb Moholy-Nagy Kunstiakadeemia fotograafia õppetooli lõpetanute ning magistriõppe tudengite töid. Tegu on valikuga, mis esindab neid fotograafia, meedia ning kunsti suundi ja vaateid, mida parasjagu tähtsaks, oluliseks ja ajakohaseks peame, ning mis aitavad kaasa tudengite ambitsioonide täitumisele.

MOME magistrantide esmane püüdlus on esindada antud ajastu visuaalset keelt vastavalt meie ajastu ootustele – kasutades mitte ainult traditsioonilisi fotožanre. Kindlustada visuaalse, fototeooria, kultuuriajaloo ja up-to-date meedia tundmise omandamist, säilitades samal ajal oskuse vaadata kriitilise pilguga meedia kasutusväljasid.

Näitus avatud kuni 16. detsembrini.

Galerii on avatud tööpäeviti kell 12:00-18:30 ning kultuurimajas Kannel toimuvate ürituste ajal.
Näituste külastamine on tasuta.

Võru Linnagalerii leiad ka internetist!

Pühapäeval süüdatakse Sindis advendituli

Eeloleval pühapäeval, 27. novembril, kell 17.30, süüdatakse Sindi Gümnaasiumi õuel advendituli. Jõulutule süütab ja jõulurahu kuulutab välja EELK Sindi koguduse õpetaja Tõnu Taremaa.

Traditsioonilisel advenditule süütamise tseremoonial võtavad sõna Sindi linnajuhid ja esinejatena astuvad üles Sindi Gümnaasiumi õpilased.

Halva ilma korral toimub advendiküünla süütamine Sindi Gümnaasiumi aulas.

Esmaspäeval toimub Rakveres noore kodaniku päev

Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž korraldab koostöös Rakvere Linnavalitsuse, Rakvere Töötukassa, Kaitseliidu Viru maleva ja Lääne-Viru Maa-arhiiviga esmaspäeval, 28. novembril noore kodaniku päeva Rakvere koolide 9. ja 12. klasside õpilastele ning Rakvere Kolledži I ja II kursuse üliõpilastele.

Noore kodaniku päev algab kell üks päeval loenguga, kus kodanikuks olemise väärtustamisest räägib Sulev Valdmaa Jaan Tõnissoni Instituudi kodanikuhariduse keskusest.

Peale loengut toimub viktoriin, kus 6-7-liikmelised võistkonnad võistlevad parema põhiseaduse tundmise peale.

Järgneb võistkondlik linnamäng, kus võistkonnad peavad linnas asuvates ametiasutustes täitma blankette jm formulare. Rakvere Linnavalitsuses tuleb võistlejail täita kaks enam kasutatavat avaldust: sünnitoetuse avaldus ja avaldus lapse lasteasutuse vastuvõtmise kohta.

Kell 16 tunnustavad linnapea Andres Jaadla ja abilinnapea Ain Suurkaev parimaid võistkondi.

Kodanikupäeva lõpetab Kodaniku Kook ja kuum tee.

Taas on aeg valida Põlvamaa aasta turismitegijad

SA Põlvamaa Arenduskeskus kuulutab välja konkursi lõppeva aasta parimate turismitegijate väljaselgitamiseks.

Konkursi eesmärgiks on tunnustada Põlvamaal edukalt tegutsevaid turismiettevõtteid, atraktiivseid tooteid ja tublisid inimesi ning teadvustada turismivaldkonna olulisust maakonnale.

“On sõnadetagi selge, missugust kasu võib turism tuua maapiirkondadele, kus see see on sageli elanike üks peamisi elatusallikaid ja töökohti. Turismi hooajalisus ning tugev konkurents siseturul teevad turismiäris püsimise keeruliseks,” nentis arenduskeskuse turismiarendusjuht Ulla-Maia Timmo. “Paljudel juhtudel on turismiteenuse pakkumine rohkem elustiil kui suur äri. Põlvamaa inimesed, kes seda elustiili hoiavad ning turismist omale elatusallika on teinud, moodustavad ise suure osa oma tootest. Hoidkem ja tunnustagem neid!”

Traditsiooniliselt selgitatakse Põlvamaa turismitegijad neljas kategoorias:
Aasta turismitegu
Aasta atraktiivseim uustulnuk
Aasta roheline tegu
Aasta turismitöötaja

Kandidaate võivad esitada nii eraisikud, ettevõtted kui organisatsioonid, esitada võib ka iseennast, oma organisatsiooni ja oma töötajaid. Üks isik võib välja pakkuda ka mitu kandidaati.

Nominentide ülesseadmiseks tuleb koostada vabas vormis ettepanek, mis peab sisaldama esitatava nime, kategooriat, põhjendust, miks just see kandidaat või need kandidaadid esitatakse, samuti esitaja enda nime ja telefoni.

Kandidaadid tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressile ulla.timmo@polvamaa.ee hiljemalt 9. detsembriks 2011. Esitatud nominentide hulgast teeb valiku viieliikmelise komisjon, mis koosneb maavalitsuse, omavalitsuste, era- ja kolmanda sektori ning meedia esindajatest.

Põlvamaa parimad turismitegijad 2011 kuulutatakse välja detsembri keskpaigas.

Heido Vitsur peab loengu Kohilas Kapa stuudiumis

Pühapäeval, 27. novembril kell 15 jätkub Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sari Kapa stuudium. Loenguga „Mis siis maailmamajandusega ja euroga tegelikult lahti on?“ esineb majandusteadlane, Eesti arengufondi majandusekspert Heido Vitsur, kes loengus selgitab, mis viimase 20-ne aastaga maailmamajnduses viltu on läinud ja mis võiks olla tõenäolised arenguteed.

Oma eelseisvat loengut kommenteerides juhtis Heido Vitsur tähelepanu tõigale, et Kreeka ei ole maailmamajanduses, Euroopa Liidus ega ka eurotsoonis valitseva olukorra põhjuseks. “Samas on meile kõigile kahjuks, et Kreeka on juba kaks aastat saanud olla mõnusaks kattevarjuks kogu maailma majanduskorralduses peituvatele süvaprobleemidele ja võimaldanud sellega lahenduste leidmist edasi lükata. Tänaseni. Kuid tundub, et seda edasilükkamise teed enam kaua edasi minna ei ole võimalik, sest nii inimesed kui ka ettevõtjad on kaotanud usu väljapakutavatesse abinõudesse. On saadud aru, et tegu pole Kreeka, vaid süsteemse kriisiga ning seda mitte ainult eurotsoonis, vaid ka Euroopa Liidus ja terves maailmas. Oma loengus püüangi selgitada, mis maailmamajanduses viimastel kümnenditel viltu on läinud ja millised võiks olla tõenäolised maailmamajanduse ja EL/eurotsooni arenguteed,“ ütles Vitsur.

Majandusteadlane ja visionär Heido Vitsur tegeleb Arengufondi arenguseire divisjonis makromajanduse globaaltrendide jälgimise ja tõlgendamisega Eesti konteksti. Uuringutest tulenevate mõttearenduste ja kerkivate probleemide teadvustamine laiemale avalikkusele. (allikas: http://www.arengufond.ee)

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008. aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on väike kohvilaua vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Kolm teenekat Viljandimaa inimest pälvisid Kodanikupäeva aumärgi

Kodanikupäeva aumärgiga autasustati:
Ants Tompi, Kärstna ja Tuhalaane kooli õpetaja, pensionär (aumärk nr 262)
Priit Sillat, endine Kärstna põhikooli ajalooõpetaja, pensionär, Kaitseliidu Noorte Kotkaste instruktor (aumärk nr 265)
Anne Kaljumäed, MTÜ Karksi Kultuuriseltsi juhatuse esimees (aumärk nr 261)

“Kodanikupäeva 17-st aumärgist 3 tulid Viljandimaale, mis näitab meie inimeste aktiivsust ühiskondlikus elus kaasa lüüa, jõudu häid traditsioone elus hoida ning järjepidevust entusiasmi teistega jagada. Paljudest väikestest andmistest saab aja jooksul suur,” rõõmustas autasustatute üle maavanem Lembit Kruuse.

Siseminister Ken-Marti Vaher allkirjastas 21. novembril käskkirja, mille alusel autasustatakse 17 Eesti kodanikku aumärgiga. 26. novembril tähistatakse Eesti Vabariigis kodanikupäeva, mille raames tunnustatakse kodanikuaumärgiga inimesi, kes on andnud märkimisväärse panuse ühiskonna elu ja kodanikukasvatuse edendamisele.

Kodanikupäeva aumärgi üleandmise tseremoonia toimub täna, 25. novembril.

Siseministeeriumile said esitada kodanikuaumärgi kandidaate maavanemad, Eesti Linnade Liit, Eesti Mittetulundusühingute- ja Sihtasutuste Liit ning Eesti Kaitsevägi. Kandidaatide ettepanekuid võisid esitada nii üksikisikud kui ka organisatsioonid eelnimetatud asutustele kuni 24. oktoobrini.

Kandidaatide ettepanekud vaatas läbi siseministeeriumi juurde loodud komisjon, mis valis välja 17 auväärset kodanikku. Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, tähistamaks tema õigusi ja kohustusi 26. novembril – Eesti Vabariigi kodanike dokumenteerimise aastapäeval. 26. novembril 1918. aastal andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta, millega loodi esmakordselt juriidilises tähenduses mõiste “Eesti kodanik” ning sisuliselt oli tegemist Eesti riigi esimese kodakondsusseadusega. Kodanikupäeva tähistamise ning aumärkidega tunnustamise traditsioon sai alguse 1998. aastal.

MTÜ Loodusajakiri tähistab esimest juubelit

Eesti oma loodus- ja teadusajakirjade kirjastaja, MTÜ Loodusajakiri tähistab esimest juubelit. Kirjastus loodi kümne aasta eest ja annab täna
välja nelja ajakirja – Eesti Loodus, Horisont, Loodusesõber ja Eesti Mets. Sel aastal astus lugejate ette ka uudne sari Looduse Raamatukogu, mille kahele ilmunud väljaandele hakkab tulevikus lisa tulema.

Täisverelist kultuuri on raske ette kujutada ilma päris oma loodus- ja teadusajakirjanduseta. Seda lähenemist, millele tugineb ka MTÜ
Loodusajakiri, on kogu kirjastuse tegevusaja toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Juubeliüritusena toimub esmaspäeval, 28. novembril algusega kell 18 Loodusajakirjade õhtu Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis. Loodusõhtul
„MTÜ Loodusajakiri 10” heidetakse pilk möödunule peatoimetajate silme läbi, loodusajakirjade töötajad Hendrik Relve ja Indrek Rohtmets esitavad pildijutustusi, mis kannavad pealkirja „Maailma metsad” ja „Erutav loodus”. Muusikalist meelelahutust pakub Bonzo. Kõik huvilised on oodatud.

Retseptivõistluse “Parim koolitoit Lääne-Eestis” tulemused on selgunud

Konverentsil “Toit ja tervis” valiti nii žürii kui ka publiku poolt välja parimad kooli- ja lasteaiatoidu retseptid.

Parim pastaroog: Marje Laanejõe Hiiumaalt.

Parim kaunviljatoit: kartuli-hernetamp suitsulihaga − Anne Laur, Martna põhikooli kokk.

Parim kalatoit: kalapulgad − Reele Reinart Saaremaalt.

Parim magustoit: kodujuustumaius vaarikatega − Vaima Viikman Vatla põhikooli kokk.

Parim supp: juurviljaminestrone − Anne Laur.

Publiku lemmik: rukkileivapannkoogid − Anne Reegat Risti lasteaia kokk.

2. publikupreemia: seugikotletid ehk sea- ja haugihakklihakotletid − Ingrid Leemet Saaremaalt (Kärla lasteaia lapsevanem).

3. publikupreemia: kanapaella − Anne Laur.
Vaata retsepte siit: http://www.kklm.ee/2636