Seaduste muutmiseks on vaja vaid… miljoni kodaniku häält

Euroopa Liidu liimmesriikide elanikel on nüüd võimalik tõstatada nende jaoks oluline probleem ja paluda komisjonil selles küsimuses midagi ette võtta. Taotluse esitamiseks on vaja, et seda toetaks kokku miljon kodanikku vähemalt seitsmest liikmesriigist.

See käib “lihtsalt”. Alustada tuleb algatuse registreerimisest. Taotluse esitamiseks tuleb moodustada kodanike komitee, kuhu kuulub vähemalt seitse ELi kodanikku vähemalt seitsmest ELi liikmesriigist.

Pärast algatuse registreerimist on komiteel 12 kuud, et koguda vähemalt seitsmest liikmesriigist vajalik arv toetusavaldusi. Liikmesriik läheb osalemisel arvesse, kui seal toetab algatust vähemalt 750 korda rohkem inimesi kui sellele liikmesriigile Euroopa Parlamendis ettenähtud kohtade arv. Algatust võib toetada iga kodanik, kel on vanuse poolest õigus osaleda Euroopa Parlamendi valimistel. Eesti puhul peab algatust seega toetama 4500 (750 x 6) vähemalt 18-aastast inimest. Loe edasi: Seaduste muutmiseks on vaja vaid… miljoni kodaniku häält

Kolmapäeval on hantidel varesepäev

Meile võib ehk kummalisena tunduda, aga hantide lemmikpüha on varesepäev, mida tähistatakse laialdaselt ja mis on saanud isegi ametlikuks tähtpäevaks. Vares on hantide kevadekuulutaja, kes äratab looduse ja annab uue elu. Varesepäeva rituaalid on seotud laste sünnitamise ja naistega.

Eestis räägitakse varesepäevast sel kolmapäeval algusega kell 19 Tallinna Vanalinna Muusikamajas. Siin esmakordselt tähistatavale varesepäevale tuleb külla ühe tuntuima handi folklooriansambli As Ne (Obi naine) kunstiline juht Anastassia Novjuhhova ja ansambli liige Galina Kurganova. Nad esitavad erinevaid looduse ja suguvõsapärimusega seotud rituaallaule ja tantse ning tutvustavad hantide rahvustraditsioone. Mõlemad naised on pärit Handi-Mansi autonoomses ringkonnas asuvast Tegi külast. Õhtu lõpetab handi tantsutuba.

Ambla vald hindab oma noorsootöö kvaliteeti

Tänavu võtab ligi nelikümmend omavalitsust luubi alla oma noorsootöö kvaliteedi, teiste seas ka Ambla vald.

“Kuna noorsootöö on tegelikkuses palju laiaulatuslikum kui noortekeskuste töö (on veel koolide huvitegevus, noorte spordiringid, noorteühendused, volikogu, erinoorsootöö jne), siis on tekkinud vajadus noorsootöö ja noortekeskuste töö korraldus üle vaadata,” selgitas vallavalitsuse noorsootöötaja Annika Rohi.

„Selleks aga vajame põhjalikku hetkeolukorra hindamist ning välisekspertide hinnanguid, kuidas noorsootööd kvaliteetsemalt ning antud KOV-s paremini korraldada: mis valdkonnad vajavad arendamist, kas ja mis ametikohtadest on meil puudus, või oleks vaja noortevaldkonna tööd kompleksemaks koondada,” lisas Rohi. Loe edasi: Ambla vald hindab oma noorsootöö kvaliteeti

Muutub riigisiseste metsaühistute toetuste kord

2012 aastal muutub riigisiseste toetuste kord. Olulisi muudatusi on viis.

Pärast toetuse korra rakendumist saavad metsaühistud toetusi taotleda üksnes oma liikmetele. Metsaomanikel, kes ühistutesse ei kuulu, tuleb abi otsida konsulentidelt.

Lisandub üks uus toetuse liik, milleks on metsamaaparandus. Toetatakse maaparandussüsteemi korrastamist: truupide vahetust, kuivenduskraavide  hooldamist ning voolunõvade rajamist. Uusi kuivendussüsteeme selle toetusega rajada ei saa.

Metsa uuendamise toetuse juures on oluliseks muudatuseks toetus laialehiste puuliikide soetamiseks. Laialehisteks puuliikideks on harilik tamm, harilik saar, harilik vaher, harilik jalakas, künnapuu ja harilik pärn. Toetuse määr ulatub kuni 0,35 € taime kohta. Teiste, tavapäraste metsapuutaimede toetuse määr jääb samaks. Toetuse määr kuni 0,16 € taime kohta. Täpsemalt on lahti kirjutatud ka kultuuri hooldamise aeg ja tegevused, mille kohta saab taotleda riigisisest toetust. Loe edasi: Muutub riigisiseste metsaühistute toetuste kord

Kohtumine Imbi Pajuga rahvusraamatukogus

Kolmapäeval, 4. aprillil kell 17.00 toimub Tallinna Keskraamatukogu suures saalis  kohtumine kirjaniku, ajakirjaniku ja filmirežissööri Imbi Pajuga.

Kohtumisel saab vaadata katkendeid rahvusvaheliselt palju tunnustust leidnud  filmidest „Tõrjutud mälestused“ (2006) ja „Soome lahe õed“ (2009). “Tõrjutud mälestuste” teemaks on holokausti Eesti vaste: inimelu kulgemise hävitamine, peatamine, segamine, üksikisikute alandamine ja muserdamine, lastele pärandatud pained. Film „Soome lahe õed“ on lugu 1940. aastal Eestis sõpruskülaskäigul käinud Soome lotadest, kes siin Eesti okupeerimisele jalgu jäid. Filmikatkendeid kommenteerib Imbi Paju. Juttu tuleb ka autori kirjanduslikust tegevusest. Loe edasi: Kohtumine Imbi Pajuga rahvusraamatukogus

Nelja kuninga jalgrattamatk

Nelja kuninga jalgrattaretk on teekond ajaloolisel maastikul. Seda mööda ratsutasid 1343. aastal neli eestlaste kuningat foogti kutsel Paidesse, et arutada talupoegade rahutuste üle, kuid kes reetlikult tapeti Paide ordulinnuses.

Sel aastal sõidetakse seda teekonda jalgratastel.

Teekond saab alguse Padise kloostrist 20.04.2012 kell 14.00. Külastatakse Nissi kirikut, Varbola linnust, Juuru mõisa, Atla-Eeru kõrtsi, Kuimetsa küla, Vahastu kirikut ja linnamäge, Väätsa mõisa, teekond lõpeb Paide ordulinnuses. Varbolas, Juurus ja Väätsal saab kuulata lugusid kohapealse giidi vahendusel.

 

Juuru mõisa territooriumil on ööbimine telkides ja pakutakse suppi (eelregistreerunutele). Toimub ka meelelahutuslik kava.

21. aprilli hommikul algab teekond Paide poole läbi Kuimetsa, Väätsal mõisa külastus, Paides Jürilaat ja õhtul vabaõhu etendus-kontsert „Jürivägi”.

Rajal sõidab kaasa tehniline buss koos meedikuga.

Lisainfo siin.

Lõppes Eesti rahva ja eluruumide loendus

31. märtsi keskööl lõppes Eesti 11. rahva ja eluruumide loendus, esialgsed tulemused avaldatakse hiljemalt 31. maiks. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.

„Statistikaamet tänab siiralt kõiki Eesti elanikke, kes võtsid osa rahva ja eluruumide loendusest. Inimeste vastutulelikkuseta poleks nii suur ja üldrahvalik ettevõtmine õnnestunud,“ teatas Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp pressiteates.

Inimesed, kelleni rahvaloendaja ei jõudnud, saavad alates esmaspäevast võtta ühendust Statistikaametiga (tel 625 9100) või edastada oma andmed (nimi, isikukood, aadress) rahvaloenduse veebilehel www.REL2011.ee . „See aitab meil hinnata loenduse kvaliteeti ja kui tegemist on püsielanikuga, saame inimese arvestada Eesti elanike hulka,“ lisa Potisepp. Loe edasi: Lõppes Eesti rahva ja eluruumide loendus

Tule õpi keskaegsetest ketsipaeltest

Liisi-Ly Viitkin ja Karolina Lehtma Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala üliõpilased korraldavad 14. aprill kell 13.30-15.00 Tartu Ülikooli Tallinna esinduses, Teatri väljak 3, ruum 309 rahvusliku käsitöö töötoa „Keskaegsed ketsipaelad. Aaspaela tehnikad ja nende uued kasutusvõimalused”.   

Aaspaela tehnikas paelad olid keskajal levinud kogu Euroopas.
Sellel kinniste aasade üksteisest läbipõimimisel moodustuval paelal on äärmiselt palju erinevaid valmistusvõtteid. Eestis on seda tehnikat teadaolevalt kasutatud muinasaegsete pronksspiraalkaunistuste valmistamisel aga ka hilisemas linnakultuuris pärgamentürikute pitserkinniste nöörina. Õpitoas omandatakse põhilised aaspaela valmistamise võtteid ja otsitakse võimalusi selle paela rakendamiseks tänapäeval.

Õpituba on kõigile huvilistele tasuta. Registreerumine töötuppa SIIT


Võru linn ostab raadiojaama

Võru linnapea Jüri Kaver allkirjastas Põlvas tegutseva Raadio Marta ostu-müügi eellepingu ning loodab, et volikogu kiidab tehingu võimalikult kiiresti heaks.

Linnapea leiab, et ühel korralikul ja arvestataval linnal peab olema oma raadiojaam, mille kaudu linnavalitsus saaks edastada kallutamata infot. „Inimesed vajavad ööpäevaringselt objektiivseid ja ausaid uudiseid, teadaandeid ning kommentaare,“ sõnas linnapea Jüri Kaver.

Linnapea lisas, et raadiojaama ostuga ei ole investeeringud infovahetuskanalitesse veel lõppenud ning tulevikus tuleb raadiojaama kõrvale linna oma televisioon „Eesmärk on 2013. aastaks Tallinna TV eeskujul luua Võru TV. Raadiole ja televisioonile on plaanis investeerida pool miljonit eurot, raha tuleb Võru Soojuse müügist,“ rääkis linnapea. Loe edasi: Võru linn ostab raadiojaama

Lambaliha kaob lettidelt

Lambaid varsti enam Eestis ei näe

Seoses lambapidamisnõuete muutusega kaob lähiajal Eesti poelettidelt lambaliha. Euroopa Liidu poolt paika pandud elustandarditest lähtuvalt tohib Eesti suurusel maa-alal elada maksimaalselt kümme lammast.

Lambapidaja Olle Oina sõnul tähendab see seda, et suur osa lambaid saadetakse Venemaale ja Poola, kus neil on lahedamad elamistingimused. Millal ja mismoodi lammaste transport täpselt toimuma hakkab, ei osanud Oina veel öelda. Küll aga on juba hakatud kirja panema Eestis elavate lammaste arvu. Selleks moodustas Põllumajandusministeerium spetsiaalse komisjoni, kes käib läbi kõik talude laudad ning loeb lambad üle. Kümme Eestisse jäävat lammast valitakse välja pärast põhjalikke teste.

Lisaks lihale ähvardab Eestit ka villadefitsiit. Villakoguja Taimi Pehme märkis, et tõenäoliselt tuleb puudus kätte just valgest villast. Pruuni ja musta villa peaks veel mõnda aega jätkuma. See tähendab, et inimesed, kes soovivad endale valgeid kampsuneid, mütse ja salle, peaksid kiirustama. Pehme tõdes, et ei saa Euroopa Liidu elamistingimuste nõudest aru, sest häid lambaid mahub ühte lauta palju.

Loomakaitsja Lemmi Lammi rõõmustas aga otsuse üle anda lammastele rohkem ruumi. “Ma ei kanna kunagi seljas midagi, mis on pärit elusa olendi küljest,” kinnitas Lammi. Loomakaitsja kutsus kõiki eestlasi üles korraldama lammastele vägeva ärasaatmispeo koos tantsu, tralli ja grilliga.

Alatskivil peetakse lasteraamatupäeva

2. aprillil kell 11.00 algab Alatskivi lossis XI Tartumaa lasteraamatupäev, mis on pühendatud eesti muinasjuttudele ja lugudele ning rahvusvahelisele lasteraamatupäevale.

Päeva eesmärgiks seadsid korraldajad laste lugemishuvi tõstmise ning loomingulise eneseväljenduse arendamise. Lasteraamatupäeval on kavas Alatskivi lossi, Tubina muuseumi ja vahakujude muuseumiga tutvumine, parimate omaloominguliste muinasjuttude ettelugemine, krattide äratamine, pikimate patside mõõtmine, mängud ja võistlused.

Raamatupäevaks valmistudes joonistasid Tartu maakonna lapsed pilte, valmistasid lehvikuid ja kratte, kirjutasid jutte eesti muinasjuttude teemadel, täitsid kodus lünktekste koduloo ja muinasjuttude teemadel. Konkursile laekus 205 joonistust, 62 kirjatööd ja 57 lehvikut ja 57 kratti. Võistlustöid hindas kunstižürii. Tehtud töid saab juba uudistada lasteraamatupäeval, kuhu on kutsutud kõikide loominguliste konkursside parimad õpilased koos juhendajatega.

Ürituse korraldavad Alatskivi valla raamatukogud. Lasteraamatupäev saab teoks tänu Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupi, Alatskivi lossi, teater Vanemuise, Eesti Nukuteatri, Tartu Mänguasjamuuseumi, Eesti Lugemisühingu, Tartumaa koolide ja raamatukogude, kirjastuste TEA, Avita, Koolibri ja Atlex toetusele.

Täpsema info lasteraamatupäeva kohta leiab siit.

Veel saab esitada avaldusi konkursile “Võrguplatsid korda!”

Korrastatud võrkpalliväljak Orus.

Aprilli alguseni saab esitada avaldust oma kodukohta võrkpalliplatsi rajamiseks või olemasoleva platsi korrastamiseks, teavitas Eesti Võrkpalli Liit.  Credit24 Rahvaliiga konkursi “Võrguplatsid korda!” raames saavad sel aastal uue võrkpalliväljaku kaksteist piirkonda üle Eesti.

Kümme žürii poolt välja valitud platsi, kuhu võrkpalliväljak rajatakse, selguvad 16. aprilliks. Lisaks žürii poolt valitud platsidele, saavad sel aastal oma valiku teha ka Delfi Eesti Elu lugejad ja Credit24 Rahvaliiga Facebook fännid. Kümme valitud kohta koos lühikirjeldustega lisatakse  16.aprillil Credit24 Rahvaliiga Facebooki lehele ja Delfi Eesti Elu portaali, kus kõigil inimestel on võimalus anda oma soosikule poolthääl. Kaks rahva poolt enam like-hääli kogunud võrkpalliväljakut avalikustatakse 7. mail. Iga võrkpalliväljaku saaja hooleks jääb platsi ettevalmistus, vahendite paigaldamine kui ka hilisem hooldus ja korrashoid.

Konkurss “Võrguplatsid korda!” toimub Eesti Võrkpalli Liidu harrastussarja Credit24 Rahvaliiga eestvedamisel sel aastal juba teist korda. Eelmise aasta kevadel algatatud konkursi raames korrastati kaksteist võrkpalliplatsi üle Eesti. 2011. aasta üks väljavalitud piirkonna esindajatest, Sonda põhikooli direktor Eddi Tomband selgitas, et EVF ja Credit24 Rahvaliiga konkurss võrkpalliplatside rajamiseks tuli kui tellimise peale. „Vana võrk oli väga räbal ja üks palk, mis postiks oli, kukkus sügisel keset mängu pikali, kui üks poistest võrku rippuma jäi ning post napilt temast mööda prantsatas,“ kirjeldas vana võrkpalliplatsi seisukorda Eddi Tomband. „Inventar saabus enne võidupüha õhtut. Peale pühi märkisin augukohad ära. Postide aukude kaevamisel, valamisel olid abiks kohalikud spordisõbrad. Võrk ja piirid said endale ka valla kirjad peale, et need paremini kohal püsiksid,“ muigas Tomband. „Võrkpalliplats sai ilus ja korralik. Valminud plats annab kindlasti hoogu võrkpalli harrastamiseks meie piirkonnas,“ lisas ta. Loe edasi: Veel saab esitada avaldusi konkursile “Võrguplatsid korda!”

Eesti Pimedate Raamatukogu avab Veebiraamatukogu

2. aprillil avab Eesti Pimedate Raamatukogu oma lugejatele Veebiraamatukogu, mis võimaldab alla laadida ja voogedastusena kuulata heliraamatuid, -ajalehti ja -ajakirju.

Eesti Pimedate Raamatukogu ja Iceit Teenused OÜpoolt loodud veebikeskkond sisaldab üle 1700 eesti- ja võõrkeelse teaviku, millest enamik on valmistatud Eesti Pimedate Raamatukogus.

Kõik veebiraamatukogu külastajad saavad raamatuid otsida, sirvida katalooge ja tutvuda sisukokkuvõttega ning selleks ei ole vaja veebikeskkonda sisse logida. Raamatute allalaadimine ja voogedastusena kuulamine on võimalik ainult Eesti Pimedate Raamatukogu registreeritud lugejatel.

Veebiraamatukogu kasutajaks saab registreeruda Veebiraamatukogu lehel, telefoni 674 8212 või e-posti laenutus@epr.ee teel.

Allikas: http://www.epr.ee

Maanteeäärne kaart kutsub Järvamaad avastama

Eile paigaldati Mäekülla trükivärske Järvamaa turismikaart. Lähiajal saavad uue ilme ka Paide vallas Kükita grilli juures ja Ambla vallas Premiumi tankla parklas asuvad kaardid.

“Vanad Järvamaa kaardid vajasid hädasti uuendamist, sest need olid eestikeelsed ja väga vananenud infoga,” selgitas Järvamaa turismiinfokeskuse infokonsultant Piret Sihver.

Uuel kaardil on toodud välja objektid, mis ei tohiks ajas oluliselt muutuda või kaardilt lähiajal kaduda. Nii sise-kui välisturistid saavad ülevaate Järvamaa kirikutest, mõisatest, muuseumidest, teemaparkidest ja loodusimedest. Lisaks kirevale illustreerivale fotomaterjalile leiab kaardilt ka maakonna turismiinfo kontaktid ning hädaabinumbrid.

Sihveri sõnul olid kaartide asukohad juba eelnevalt hästi läbimõeldud, sest need olid paigutatud suurtesse teeäärsetesse parklatesse.

“Maanteeäärsed maakonna kaardid on huvi tekitamiseks,” märkis Piret Sihver. “Uuendatud kaart on kaetud rikkaliku fotomaterjaliga. Pilte sai valitud teadlikult rohkem, sest on ju teada fakt, et üks pilt räägib enda eest rohkem kui tuhat sõna,” lisas ta.

Maanteeäärsete Järvamaa turismiinfokaartide uuendamine on teoks saanud tänu Järva Maavalitsuse maakondlike arendustegevuste vahendite kaudu. Kaardid on valminud koostöös Järvamaa Arenduskeskuse ja KÜ Kujundusega.

Allikas: Järvamaa infoportaal

Projekti raames loodi uusi ettevõtteid

Tartu Ärinõuandla poolt läbiviidud projekti „Tartumaa töötud ettevõtjaks“ raames on 75 osalejast loonud oma ettevõtte juba 36 inimest ja 19 inimest on leidnud sobiva töökoha.

Oma ettevõtte loomiseks on täiendavat finantstoetust saanud 25 inimest, sealhulgas Töötukassast 12 inimest ja projektist 13 inimest.

Tartu Ärinõuandla poolt ellukutsutud ja läbiviidud projekti sihtgrupiks olid töötud, kes on ettevõtliku loomuga ja kelle sooviks oli luua oma ettevõtte. Projekti raames koolitati kokku 75 inimest, tegelik soovijate hulk projektis osalemiseks oli üle kahe korra kõrgem.

Projektijuhi Piret Arusaare sõnul iseloomustab projektis osalenud töötuid positiivne ja ettevõtlik hoiak, soov õppida ja omandada uusi teadmisi ning nutikad ideed. Valminud äriplaane iseloomustab läbimõeldus ja põhjalikkus ning tugev äriidee. Ettevõtted loodi peaasjalikult erialaste teadmiste baasil. Valdkonnad olid väga erinevad. Näiteks loodi uusi ettevõtteid fotograafia, töövihikute, roostevabast metallist toodete, autoremondi, lauamängude, lastehoiu, õmblusteenuse jt. valdkondades.

Osalejate sõnul andis projektis osalemine neile eelkõige julguse, eneseusu, tegevuste järjekorra ja muidugi teadmised ning oskused, mille abil oma ideed ja unistused reaalsete tegevustena ellu viia. Loe edasi: Projekti raames loodi uusi ettevõtteid

Selgunud on HÕFFi põhiprogramm

27. – 29. aprillini Haapsalu Kultuurikeskuses seitsmendat korda toimuva Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festivalil (HÕFF) linastub kokku 30 filmi 15 riigist, neist 20 on täispikad linateosed.

HÕFFi uute filmide põhiprogrammis on võimalik näha seitset mängufilmi aastatest 2010-2012. Lisaks juba varem väljakuulutatud HÕFFi raames Euroopas esmakordselt demonstreeritavate verivärskete USA verdtarretavate õõvathrillerite 
”V/H/S” ja “Totaalne sissetung” (Agression Scale), ning Ti Westi kummitusloo “Kummitav võõrastemaja” (The Innkeepers) kõrval rõõmustab kõiki musta briti huumori sõpru maailmas laineid löönud õudusfilm “Soerdid” (Inbred), mida on võrreldud nii Rob Zombie loomingu kui ka Monty Pythoni absurdimaiguliste sketšidega.

Kvaliteeteetset horrorit pakub publikule hinnatud Hispaania filmilavastaja Jaume Balagueró (Nameless, Rec) närvesööv ja kõhedusttekitav thriller “Head und” (Sleep Tight) ning prantsuse uue horrori ühe sensatsioonilisema linateose “Sees” tegijate uus, mullu Toronto filmifestivalil esilinastunud kõhedaksajav vampiirilugu “Surnukahvatu” (Livid). Juba legendaarseks saanud õudusfilmide kodumaalt Ladina-Ameerikast jõuab sel korral esmakordselt Eesti ekraanidele kaasaegse Argentina horrori lipulaeva Adrián García Bogliano okultsistlik mõrvamüsteerium „Varjutus“ (Penumbra). Loe edasi: Selgunud on HÕFFi põhiprogramm

Kärdla Linnavalitsus otsib meenet

Kärdla Linnavalitsus kutsub osalema „KÄRDLA EESTI LAULUPEALINN“ teemalisel avatud meenekonkursil. Konkursile esitatud meened peavad sisaldama sõnade kombinatsiooni „Kärdla Eesti laulupealinn“ või vastavat logo. Meenete mõõtudele ja materjalile piiranguid pole.

Konkursitöö ja selle juurde kuuluvad materjalid tuleb esitada kinnises pakendis, mille peale on kirjutatud “Kärdla Eesti laulupealinn” ja töö märgusõna. Pakendis peavad olema kaks kinnist ümbrikut ja soovitavalt ka meene originaalkujul näidis.

Esimeses kinnises ümbrikus peab olema allkirjastatud sooviavaldus konkursil osalemiseks ja kontaktandmed (nimi, postiaadress, telefon, e-post). Ümbrikule peab olema kirjutatud “Kontakt” ja töö märgusõna.

Teises kinnises ümbrikus peab olema A4 formaadis meene joonis või foto, meene kirjeldus (meene valmistamine, tehnoloogia ja materjalid); märge selle kohta, kas meene on uus, olemasolev või tootmises; meene maksumus ja meene hinnakalkulatsioon erinevate tiraažide puhul (10, 50 ja 100 ühikut). Kokku võib teksti olla kuni kaks A4 lehekülge. Ümbrikule tuleb kirjutada „Idee“ ja töö märgusõna. Loe edasi: Kärdla Linnavalitsus otsib meenet

Tule koos perega liikumispäevale “Sinu sammud loevad”

Tartumaa Tervisespordikeskuses toimub üleriigilise südamenädala avaüritusena 15. aprillil kogu pere liikumispäev “Sinu sammud loevad”. Elva lähedal Tartumaa Tervisespordikeskuses toimuv südamenädala liikumisüritus “Sinu sammud loevad” saab alguse 15. aprillil kell 12, mil avatakse start jalutamiseks, kepikõnniks või matkamiseks. Võimalus on valida 4, 6 ja 10 kilomeetri pikkuste radade vahel. Finisis ootab kosutav jook ja tervislikud suupisted, lisaks on võimalus kohapeal mõõta oma tervisenäitajaid.

Liikumispäeva “Sinu sammud loevad” korraldavad koostöös Tartu Maavalitsusega projekt Mehed Liikuma ja spordiklubi Trismile, kelle eestvedamisel viiakse Tartu maakonnas 2012. aastal ellu avatud ühistreeningute sari. 15. aprilli liikumisüritus on osa sellest sarjast. Osalejate läbitud kilomeetrid lähevad kirja üleriigilisse arvestusse; mujal Eestis toimub liikumispäev 22. aprillil. Südamenädala eesmärk on teadvustada inimestele südame-veresoonkonna haiguste olulisemaid riskitegureid. Üks südame-veresoonkonna haiguste ennetamise võimalus on regulaarne terviseliikumine. Südamenädala ürituste läbiviija Tartumaal on Tartu Maavalitsus. Rahastab osaliselt Euroopa Liidu Sotsiaalfondi programm “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2012”.

Lisainfot leiab aadressidelt www.tartumaa.ee, www.terviseinfo.ee, www.mehedliikuma.ee

Algas registreerimine 6. mail Loo alevikus toimuvale Grillfestile

Eesti Grilliliit koostöös aktiivsete omavalitsustega korraldab rahvalikke grillimisvõistlusi eesmärgiga propageerida isetegevuslikku toiduvalmistamist ja vabas õhus ning heas seltskonnas maitsva ja tervisliku toidu nautimist. Alates 29. märtsist on võimalik end kirja panna osalemiseks rahvalikus võistlussarjas Eesti Meistrivõistlused Grillimises – Grillfest. Samuti saavad huvilised liituda Eesti Grilliliiduga, osaleda koolitusel ja hakata grillikohtunikuks.

Grillfest toimub pühapäeval, 6. mail Jõelähtme vallas Loo Kevadlaada platsil, võistlused algusega kell 10. Võistlusel võistkonnana osalema on oodatud igaüks. Nii võib meeskonna moodustada regiooni ettevõtte töötajatest või koostööpartneritest, organisatsioonide, sh poliitiliste organisatsioonide liikmetest, aga samuti võivad toidusõpradest võistkonna teha regiooni õppeasutused või kasvõi perekonnad, sõbrad ja sugulased. Tegemist on rahvaliku lõbusa võistlusega, mitte profikokkade mõõduvõtmisega.

Osalemine ja sissepääs on kõigile tasuta, esinevad artistid ja häid roogasid pakub 2011. aasta Eesti meisterküpsetajate Grillisemude rajatav välirestoran. Võistlusel võistkonnaga osalemiseks tuleb saata e-mail aadressile grilliliit@grillfest.ee või vello@lookultuurikeskus.ee. Võistluse võitja esindab Põhja-Eesti regiooni 9. juunil Pärnus, Vallikääru aasal toidukultuuri festivaliga Hea Toidu Festival – Grillfest koostöös toimuval suurel lõppvõistlusel.

Võistluste, liikmeks astumise ja koolituse kohta saab lisainfot kodulehel www.grilliliit.ee.

Rakveres arutati taas Targa Maja Kompetentsikeskuse teemadel

30. märtsil toimus Rakvere Linnavalitsuses kohtumine Targa Maja Kompetentsikeskuse teemadel.

Kohtumisest võtsid osa linnapea Andres Jaadla, EASi Helsingi kontori juhataja Valdar Liive, EASi kliendihaldur Ruth Vahtras, SA Virumaa Kompetentsikeskus juhatuse liige Kalle Karron, Targa Maja Kompetentsikeskuse projektijuht Raul Järg ning TLÜ Rakvere Kolledži arendusjuht Anu Oja.

Kokkusaamisel tutvustas linnapea Targa Maja kontseptsiooni ja toimimispõhimõtteid ning  seni läbiviidud olulisemaid tegevusi. Tähtsa aspektina Targa Maja Kompetentsikeskuse arendamisel tõi ta välja ka juba tehtud töö kogu projekti tutvustamisel Euroopas, mida kindlasti edaspidi jätkata tuleb.

Lisaks tutvustati olemasolevad koostööpartnerid ning arutleti, milliseid koostöövõimalusi peaks lisanduma. Olulisena toodi välja, et kaasata tuleb erinevaid majanduklastreid ning info Targa Maja pakutavate võimaluste ning teenuste kohta  tuleb teha kergesti kättesaadavaks kõigile huvitatud ettevõtetele.

Rakvere Linnavalitsus