Vikatiga heinaniitmise õpituba Setomaal

Luikjärve muuseumitalus Tobrova külas Meremäe vallas toimub 30. juunil kl 11 käsivikatiga niitmise õpituba. Käsitetakse vikatiga niitmise õigeid võtteid, luiskamist ja tsagamist. Näha saab ka taastatavat Luikjärve talukompleksi, mis on ilmekas näide seto taluarhitektuurile omasest nn kindlustalust. Luikjärve talu asub poolel teel Obinitsa ja Meremäe vahel. Registreerumine obinitsamuuseum@setomaa.ee või tel 7854190.

Allikad: Obinitsa muuseum

Lõuna-Eesti haigla avab uuenenud õendusabikeskuse

Lõuna-Eesti haigla avab 3. juulil uuendatud õendusabikeskuse, mis pärast põhjalikku nüüdisajastamist pakub Võrumaa eakatele inimestele uue kvaliteediga õendus- ja hooldusteenust.

1,6 miljonit eurot maksma läinud töö käigus arendati Lõuna-Eesti haigla A ja B korpuses välja õendusabikeskus, kus pakutakse päeva- ja koduõendusteenust ning statsionaatset hooldusravi. Ühtlasi renoveeriti osaliselt liftide süsteem, et lihtsustada ratastoolis patsientide iseseisvat liikumist ning parandati keskuse soojapidavust.

„Meie õendusabikeskuse patsientide käsutuses on nüüd tänapäevased ja funktsionaalselt sisustatud ühe- ning kahekohalised palatid ning olmeruumid,“ ütles Lõuna-Eesti haigla juhatuse liige Arvi Vask.

Õendusabikeskuses on kokku 74 voodikohta, millest peaks tema hinnangul Võru maakonna eakate abistamiseks esialgu piisama.

Arvestades rahvastiku vananemist ja samas inimeste eluea pikenemist kasvab Vaski hinnangul vajadus eakate professionaalse hooldamise järele. „Seda eriti Kagu-Eestis, kus rahvastik on keskmiselt eakam, kui suuremates keskustes,“ märkis ta.

Kuigi õendusabikeskus on mõeldud eeskätt Võrumaa inimeste teenindamiseks võib ennustada, et moodsasse raviasutusse leiavad tee ka inimesed naabermaakondadest ja miks mitte kaugemaltki.

Võru linnapea Jüri Kaveri hinnangul on Lõuna-Eesti haigla õendusabikeskuse valmimine oluline sündmus nii Võru linna kui kogu maakonna jaoks. „Haigla on maakonna suurim tööandja ja tõenäoliselt jääb see nõnda veel pikemaks ajaks,“ lausus meer.

Tehtud investeeringute toel tugevneb Kaveri hinnangul Võru positsioon piirkondliku meditsiinikeskusena, mis pakub linnale ja maakonnale uusi arenguvõimalusi. Linnapea hinnangul võiks Võrus palju rohkem mõelda tervishoiuteenuse ekspordile.

Lõuna-Eesti haigla õendusabikeskuse renoveerimist toetas Euroopa Regionaalarengu fond meetme „Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine“ kaudu. Projekti kogumaksumuseks kujunes 1,67 miljonit eurot, millest fond kattis 1,0 miljonit eurot.

Meetme raames toetab Euroopa Liit üle Eesti õendus- ja hooldusteenuse arendamist ligi 26 miljoni euro ulatuses.

Eesti Vabaõhumuuseum kutsub põnevatele seminaridele

Eesti Vabaõhumuuseum korraldab mitu põnevat seminari spetsialistidele, majaomanikele ja huvilistele Pärnu Hansapäevadel 29. ja 30. juunil.

Keskajafestivalide kojas: R 29. juuni, kell 16 – 18

Ehitusgildi ettekanded – ehitistest, puidust ja puidu kahjutegijatest
* Sissejuhatus ja Eesti Vabaõhumuuseumi erinevate projektide tutvustus – Elo Lutsepp
* Maa ümber mere. Pärnumaa ehituskunst talus, külas ja alevis – Heiki Pärdi
* Talumaja tarinditest – Joosep Metslang
* Hoonete biokahjustused – Marike Laht

L 30. juuni, kell 11 – 13

Elu, hooned ja esemed
* Maamaja ja selle väärtused – Elo Lutsepp
* Vallamajad. Ülevaade Eesti vallamajadest põikega Pärnumaale – Hanno Talving
* Konservaatori pilk – sinu oma asjad – Marike Laht

Eesti Vabaõhumuuseumi platsil:

* EVM telgis näitus “Maa ümber mere”
* Nõuanded, joonistamine, jutunurk, elu püstkojas, tegevused ja toimetamised
* R 29. juunil kell 13 – 16 kursus “Püstkoda edasijõudnutele”- püstkoja püstitamine seletuste ning sehkendamise saatel

Allikas: Eesti Vabaõhumuuseum

Juuli keskel tuleb Alatskivis traditsiooniline kolalaat

Traditsiooniline Alatskivi kolalaat toimub 14. juulil Alatskivi vallamaja esisel platsil. Algus on kell 9 ja kestab kuni huvilisi jagub. Oodatud on vanavara ja looduslähedase kauba ostjad ja müüjad. Kohaletulnute rõõmuks esinevad rahvamuusikud, toimub murutraktorite vigursõidu järjekordne etapp ning õhtul saab jalga keerutada Kivi kõrtsi ees simmanil. Laadainfo ja müügikohtade broneerimine telefonil 5067605.

Allikas: Sibulatee

Maaelu mitmekesistamise toetusteks on sel aastal saadaval kokku 14,4 miljonit eurot

Käesoleva aasta 17.-31. augustini on mikroettevõtjatel võimalus taotleda toetust maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamiseks, kuid võrreldes varasemaga on muutunud toetuse nõuded.

Majandustegevuse mitmekesistamist toetatakse Maaelu arengukava 2007-2013 (MAK 2007-2013) meetme 3.1 raames. Muudatuste kohaselt peavad toetuse saajad alustama investeeringu elluviimist kuue kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ning selle aja jooksul tuleb kavandatavast investeeringust teha vähemalt 25 protsenti. Ülejäänud investeering tuleb teha ja seda tõendavad dokumendid PRIAle esitada kahe aasta jooksul alates taotluse rahuldamisest, kuid hiljemalt 2014. aasta lõpuks.

Uute nõuete eesmärk on kiirendada investeeringute elluviimist ning tagada vahendite kasutamine programmiperioodi lõpuks. Muudatuse vajalikkus tuleneb tähtajaks lõpetamata projektide suurest arvust – nt meetme 3.1 puhul on kolme esimese taotlusvooru projektidest lõpetamata ligi kolmandik. Analoogne muudatus on kavas kõigis käesoleval aastal muudetavates MAK 2007-2013 investeeringutoetuste määrustes.
Määruse teise olulise muudatuse kohaselt ei toetata enam bio-energia alaseid tegevusi, mille jaoks nähakse ettevõtjatele MAK 2007-2013 raames ette uus alameede 3.1.3 „Investeeringud bioenergia tootmisse“. Lisaks tehakse muudatusi meetme hindamiskriteeriumides.

Maaelu mitmekesistamise väikeprojekti toetussumma ühe taotleja kohta on kuni 100 000 eurot. Toetuse määr on kuni 50% toetatava tegevuse investeeringuobjekti maksumusest sõltuvalt investeeringuobjekti tegemise asukohast. Käesoleva aasta taotlusvooru eelarveks on planeeritud 14 410 000 eurot.

Toetuse taotlemiseks vajalike vormidega saab peatselt tutvuda PRIA koduleheküljel. Kõik toetustingimused ja vajalikud dokumendid on sätestatud meetme 3.1 rakendusmääruses.

Maaelu mitmekesistamise toetuse väikeprojektide 2011. aastal toimunud taotlusvoorus määrati 141 taotlejale investeeringutoetust kokku 10,39 miljoni euro eest. Siiani toimunud meetme 3.1 taotlusvoorude raames on 755 projektile toetust määratud 65,6 miljonit eurot, mille abil investeeritakse maapiirkonna majandustegevusse 139,2 miljonit eurot.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Algas Sindi väliujula rajamine

Tänasest alustati Sindi väliujula rajamist ajaloolisse ujumiskohta Pärna jõel. Linnavalitsuse poolt väljakuulutatud ehitushanke võitis Vibur OÜ, töid hakkas alltöövõtjana teostama osaühing Paadisillad. Projekti järgi ehitatakse välja
välibassein kolme 25 meetrise rajaga, basseini siselaius on 7,2 meetrit.

Teisaldatavad ja ankurdatud sillamoodulitele ehitatakse kaheksa redelpääsu ujumissillale. Puhkajate teenindamiseks paigaldatakse riietuskabiinid, teisaldatavat WC-d ja kaldale kaheksa pinki. Projekti rahastab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja Sindi linna oma eelarvest. Alates 1. juulist hakkab väliujula juures osutama rannavalve teenust
konkursi korras välja valitud osaühingu Articard vetelpäästjad. Rannavalvet rahastatakse linna eelarvest.

Allikas: Viktor Kaarneem, Sindi LV

Narva Kutseõppekeskuse õpilased tegid uue mänguflmi

Esimene võttepäev. Foto: Narva Kutseõppekeskus
Täna, 27. juunil toimub Narva Kutseõppekeskuse (Narva KÕK) uue mängufilmi „Legend Indrik von Berengauptist“ esilinastus. Tegemist on Narva KÕK-i õpilaste poolt üles võetud 20-minutilise mängufilmiga, mille tegevustik paigutub keskaegsesse Narvasse, eelkõige Narva Hermanni ja Ivangorodi kindlustesse. Kõiki filmiga seotud töid teostasid õpilased ise.

Filmi loomisega oli seotud terve hulk Narva KÕK-i õpilasi, eelkõige multimeedia õppesuuna õpilased ja kooli õpilasteatri liikmed. Neljale multimeedia õpilasele sai filmi teostamine ka eriala lõputööks. Näidendfilmi „Legend Indrik von Berengauptist“ esimene võttepäev toimus Narva Hermanni kindluses 2. detsembril 2011. Filmivõtetest valdav osa teostati Narva Hermanni kindluses ja selle lähistel. Filmi võtted lõpetati märtsis 2012.

„Selle filmi tegemine oli õppetöö osa, mis aitas kasvatada asjaosaliste erinevaid oskusi ja avada nende andeid,“ sõnas Anna Tereshchenko. „Loodame oma uue filmiga tõmmata Narvale kui turismisihtkohale uut, lisatähelepanu.“

Konsultantidena olid filmi loomisesse kaasatud ajalooliste rollimängude asjatundjad MTÜ-st Karu Klubi, kes juba seitse aastat on Narvas tegelenud ajalooliste lahingustseenide rekonstrueerimisega. Karu Klubi liikmed osalesid ka Narva Kutseõppekeskuse 2010. aastal valminud mängufilmi „Legend Narva neiust“ valmimises. Loe edasi: Narva Kutseõppekeskuse õpilased tegid uue mänguflmi

PERH-i verekeskus töötab suvisel režiimil

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus läks suvisele töörežiimile. Väljasõite ei toimu juuni viimasel ja juuli esimesel nädalal ning kahel viimasel juuli nädalal. Nii uusi kui ka püsidoonoreid oodatakseTallinna verekeskusesse Ädala tn 2 ja Doonorifoorumisse Narva mnt 7.

„Verekeskus kogub suure osa doonoriverest väljasõitudel asutustesse ja ettevõtetesse, et vereloovutus oleks doonorile võimalikult vähe aeganõudev ja mugav. Juulis on paljud asutused puhkusel, mistõttu oleme sunnitud töö vastavalt muutunud olukorrale ümber korraldama,“ ütles Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste.

„Puhkuste aeg ei tähenda aga seda, et haiglad patsientide raviks vähem doonorite abi vajaksid. Selleks, et patsiente ka suvel aidata, palume kõigil uutel ja püsidoonoritel meid külastada Tallinna verekeskuses ja Doonorifoorumis,“ lisas dr Riin Kullaste.

Verekeskuse kodulehel (www.verekeskus.ee) ja Facebookis „Doonorid ja sõbrad“ fännilehel uuendatakse igapäevaselt infot selle kohta, milliste veregruppidega doonorite vere järele on haiglates parasjagu kõige suurem vajadus. Loe edasi: PERH-i verekeskus töötab suvisel režiimil

“101 last Toompeale” otsib selle aasta teemat

Lastekaitse Liidu Noortekogule juba traditsiooniks saanud üritus „101 last Toompeale“ on iga-aastane üritus, mille eesmärgiks on toetada noorte osalust riiklikus otsustusprotsessis.

Noortefoorumiga „101 Last Toompeale“  tähistatakse ÜRO Lapse õiguste konventsiooni vastuvõtmist ÜRO Peaassamblee poolt 1989. aastal 20. novembril.

Aastatega on nii sisu kui vorm muutunud. Foorumist on saanud üritus, kus tõsiste arutelude ja mıttevahetuste käigus selguvad noorte seisukohad, mis Riigikogu istungite saalis ka laiema avalikkuseni jõuavad. Loe edasi: “101 last Toompeale” otsib selle aasta teemat

Giidi- ja kodulookonkursid toimuvad igal aastal erinevas Eestimaa paigas

Giidi- ja kodulookonkursid on Mareku algatatud üritused, mis toimuvad igal aastal kusagil Eestimaa erinevas paigas. Selgitatakse välja parimad koduloorääkijad ja kutselised giidid. Mõte sai alguse 2006. aasta kevadel, esimene konkurss oli 2008. aasta aprilli lõpus nimetusega „Viru raba rääkijad”. Igal kevadel, vahetult enne turismihooaja algust toimub konkurss, mis koosneb kahest osast: eeltöö ja lõppvooru etteaste. Hindamiskriteeriumid on välja töötatud MTÜ Järvamaa Giidid poolt. Eeltööde punktide põhjal pääsevad parimad lõppvooru, kus antakse aeg ja teemad, mille jooksul ja millest peab rääkima. Eelvooru ja lõppvooru punktid liidetakse kokku ja selguvadki parimad. Konkursse on saatnud suurejooneline auhinnalaud, auhindade väljapanekuga on toetanud reisifirma Estravel. Tavaks on saanud ka auhinnad Rakvere teatrilt ja MTÜlt Loodusring.

Toimunud konkursid: 2008 „Viru raba rääkijad”; 2009 „Sagadi mõisarääkijad”; 2010 „Käsmurääkija” (kevadel)  ja „Paide pajataja” (sügisel); 2011 „Türi kõneleja”; 2012 „Pajatusi paekivist” (Porkuni ja paekivi teemaline).

Eesootavad konkursid: 2013 „Tartu rääkijate pidu”; 2014 „Olustvere mõisa jutud”; 2015 „Vihula süda”; 2016 „Loomaaias”.

Lisainfot saab: wabakutseline marek53@hot.ee, tel 3220662, marekult.blogspot.com,  facebook.com/marek.vahula.

Marek Vahula

Nupp tööle! – noorte töötusest päästmise programm otsib töötuid noori

Targa Töö Ühing, Tööandjate keskliit ja Töötukassa teevad noortele tööotsijatele programmi “Nupp tööle!”. Juulist algavad programmi esimesed tegevused – suvelaagrid üle Eesti – kuhu kutsuvad noori osalema.

Ole sa noor, lapsevanem, vanavanem, noorsootöötaja või muidu empaatiline inimene! Tööd otsivad noored eas 16-24, kes pole neli kuud õppinud-töötanud, tuleks nüüd otsekohe suunata registreeruma tööhõivespetside loodud tööotsijate programmi “Nupp tööle”.

Veel on tasuta kohti motiveerumist ja eneseleidmist tulvil suvelaagrites üle Eesti, millest esimesed juba juulikuu algul Harjumaal Salmistus ja Viljandimaal Suure-Jaani lähistel. Tasuta täispaketis suvekuudel koolitusi, ekskursse tööandjate juurde ja stipendiumiga tööpraktikat hea tööandja juures, võimalus jätkata “päris”töötajana.

Programmi eestvedajaiks Targa Töö Ühing, Tööandjate keskliit ja Töötukassa koostöös paljude tööandjatega, rahastajaks Euroopa Sotsiaalfond. Registreerumine ja info www.nupptööle.ee ja Facebookis “Nupp tööle” märgusõna all või kirjuta kadri@employers.ee.

Siseministeerium ootab pakkumisi vabatahtliku tegevuse õiguskeskkonna analüüsi koostamiseks

EMSL meenutab,  et sel neljapäeval, 28. juunil kukub tähtaeg vabatahtliku tegevuse õiguskeskkonna analüüsi koostamiseks pakkumise esitamiseks.

Regionaalministri valitsemisala kuulutas välja avaliku pakkumise vabatahtliku tegevuse õiguskeskkonna analüüsi koostamiseks. Analüüsiga hinnatakse, milliseid piiranguid praegune õiguskeskkond vabatahtlikke kaasavatele ühendustele paneb. Ka töötatakse analüüsi raames välja näidisleping, mille vabaühendus oma vabatahtlikuga sõlmida saab, kui soovitakse vastutusrikkaid või keerulisi kohustusi-õigusi lepinguga fikseerida. Ühenduste kaasamisega soovitakse jõuda konkreetsete muudatusettepanekuteni, et aidata kaasa vabatahtlike arvu suurenemisele Eestis.

Pakkumisi saab esitada 28. juunini 2012 kella 15.00-ni e-postile marten.lauri@siseministeerium.ee

Lähteülesande täpne kirjeldus ja nõuded siseministeeriumi kodulehel.

10 000 eurot ootab uusi satelliitnavigatsiooni kasutamise ideid

Euroopa GNSS (Global Navigation Satellite System) Agentuur kuulutas välja konkursi, mille raames otsitakse uusi ideid satelliitnavigatsiooni võimaluste rakendamiseks põllumajanduses.

Euroopa satelliiditegevuste eest vastutav agentuur ootab 10 000-eurose peaauhinnaga konkursile tudengite ja noorte põllumeeste ideid, mis läbi positsioneerimislahenduste aitaksid tõhustada põllumajandustootmist, tõsta kasumlikkust ning vähendada keskkonnamõju.

„Mida täpsemini suudavad tootjad rakendada sellealaseid tehnoloogilisi teadmisi põllumajanduses, seda enam on võimalik vähendada väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamist ning seeläbi tagada tootmise keskkonnasõbralikkus, hoida kokku aega ja kütust, suurendada saagikust,“ ütles põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. „Parima tõhususe saavutamiseks, on oluline kasutada ära ka uute tehnoloogiate, sealhulgas satelliitnavigatsioonil põhinevate positsioneerimislahenduste võimalusi täppispõllumajanduses.“

Konkursile on oodatud uute seadmete, tarkvara ja süsteemide tehnilised ettepanekud kõigile põllumajandustootmise tüüpidele, rakendused väiketaludele ja ühistutele, rakendused suurtel maa-aladel kasutamiseks, kuid ka edulood satelliitnavigatsiooni ja täppispõllumajanduse kohaldamisest. Kõik konkursile esitatavad tööd peavad tuginema Euroopa Geostatsionaarsele Navigatsioonilisasüsteemile (EGNOS) või tulevasele Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri poolt loodavale satelliitnavigatsiooni – GALILEO süsteemile.

Konkursile on oodatud ideed tudengitelt ja kuni 32-aastastelt noortelt üle Euroopa. Võistlustööd, mis esitatakse konkursile peavad kajastama satelliitnavigatsiooni kasutamist kas juba reaalselt elluviidud rakendustest kasusaajate osas või ära näitama milliseid uusi innovaatilisi teenuseid on võimalik lähitulevikus hakata realiseerima. Konkursile saab registreeruda kuni 31. oktoobrini ning töid esitada kuni 31. detsembrini 2012.

Täpsema informatsiooni konkursil osalemise ja tingimuste kohta leiate alljärgnevalt aadressilt : http://www.farmingbysatellite.eu

Etno-Barbied keskraamatukogus

Alates teisipäevast, 26. juunist on Rakveres Lääne-Virumaa Keskraamatukogu 1. korrusel avatud MTÜ Rahvusvähemuste naisteklubi „Vega“ koostatud näitus„Mini-rahvariie“.

Praegu on „Vega“ suurepärases kollektsioonis 70 käsitööna valminud minirõivast, Rakveres on eksponeeritud ligi pooled neist. Kõik riideesemed
on valmistatud konkreetsele mudelile sobivast materjalist – villast, puuvillast, siidist, brokaadist, nahast, karusnahast. Kollektsiooni loomisel
osalesid naised erinevatest rahvuskultuuriseltsidest kõikjalt Eestis.

Rahvarõivaste modelliks on teadlikult valitud Barbie nukk. Sellega sooviti ühildada kaasaega ja minevikku ning näidata, et moodne mänguasi näeb välja suurepärane ka vanades rahvariietes.

Näitus jääb Rakveres avatuks juuli lõpuni.

Leiutajateküla käivitas uue hanke Lottemaa ehitamiseks

 

Sihtasutus Leiutajateküla käivitas uue hanke Lottemaa teemapargi ehitamiseks Pärnumaale Tahkuranna valda Reiu külla, hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 2,9 miljonit eurot.

Hanke hulka kuulub kõikide teemapargi uusehitiste, rajatiste, haljastuse ning vajalike kommunikatsioonide ja juurdepääsude ehitamine. Samuti tuleb teha lammutustööd ja vajalikud täiendavad projekteerimistööd.

Tööd kestavad kava järgi üheksa kuud.

Riigihankel osalemiseks peab pakkuja viimase kolma aasta käive olema ehitustööde osas olnud kokku vähemalt 11,5 miljonit eurot. Hankele pakkumiste esitamise tähtaeg on 18. juuli. Loe edasi: Leiutajateküla käivitas uue hanke Lottemaa ehitamiseks

Euroopa linnajuhid arutavad targa koostöö võimalusi

Üleeuroopaline linnade võrgustikuorganisatsioon CECICN korraldab A Corunas(Hispaanis) 25. ja 26. juunil esimese kongressi targa koostöö teemadel
(1st CONGRESS ON SMART COOPERATION: “Territorial Cooperation fostering
European integration Cities)

Kongress on üleeuroopaline suurüritus, kus osaleb enamik Euroopa
institutsioone ja CECICNi võrgustikku kuuluvad linnad on tugevalt esindatud.
Kongressi delegaate tervitas Euroopa komisoni esimees Barroso.

Majanduskriisi kontekstis valmistab Euroopa ette uut eelarvet järgnevaks
seitsmeks aastaks (2014-2020) ja samal ajal ka uusi regulatsioone
ühtekuuluvuspoliitika alal. Seetõttu on oluline taaskord kinnitada,
milliseid eeliseid pakub linnadele vastastikune koostöö, millised on
kaasnevad võimalused ja kuidas võib Euroopa läbi koostöö ületada tulevikus
ettetulevad takistused.  Loe edasi: Euroopa linnajuhid arutavad targa koostöö võimalusi

Sel reedel jätkab XVIII Võru Folkloorifestival oma hooaega tantsutubadega

Viimases festivalieelses tantsutoas tutvustavad korraldajad lähemalt
selleaastaseid plaane ja kutsuvad kõiki folkloorihuvilisi koos pilli
mängima ja tantsima.

Tantse õpetab Tartu tantsutoa eestvedaja Triinu Nutt, musitseerivad kogenud
tantsuks mängijad: Henrik Hinrikus (eesti lõõtspill, karmoška), Kadri
Giannakaina Laube (eesti lõõtspill, viiul), Toomas Ojasaar (eesti
lõõtspill, karmoška) ja Valev Laube (viiul).

Võrumaa üks suuremaid iga-aastaseid kultuurisündmusi, 12.-15. juulil toimuv
XVIII Võru Folkloorifestival kannab nime “Päivgi tands tsõõrin”. “Sellega
rõhutame koostantsimise ja – musitseerimise võlu,” ütleb festivali
tegevjuht Kadri Valner. “Loodame festivali eel ja ajal toimuvates
tantsutubades esinejaid ning publikut koostantsimise ja musitseerimise
abil senisest veelgi tugevamalt siduda,” lisab ta.

Festivalil esineb ligi 400 rahvatantsijat ja -muusikut nii Eestist kui
üle maailma. Lisaks traditsioonilistele kontsertidele maakonna erinevais
paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu,
publiku ja esinejate ühised õhtulaule, Võrumaalt pärit kuulsa lõõtsameistri
August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist, töötubasid,
käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi vabalaval.
Festivali avaetendus “Suvehaljas tantsusamm” toimub 12. juuli õhtul kell
18 Lõõtsatalus Loosu külas. Tantsivad Võru linna parimad rahvatantsijad,
neid saadavad Mari Kalkun ja sõbrad.

XVIII Võru Folkloorifestivali tantsutuba toimub Tamula rannal (Bungalos)
reedel, 29. juunil algusega kell 20.

Euroopa Raamatukogu avab uue veebiteenuse uurijatele ja teadlastele

Euroopa Raamatukogu pakub nüüdsest ühe otsingusüsteemi kaudu ligipääsu enam kui 200 miljonile
kõrgekvaliteedilisele allikale. Uurijatel on võimalus kiiresti ja lihtsalt leida, kasutada ja jagada laia
materjalide valikut.

Teenus kuulutatakse avatuks LIBERi 41. aastakonverentsil Tartus, kus viibib üle 300 külalise.
Eestist osalevad selles kogu Euroopat hõlmavas initsiatiivis Eesti Rahvusraamatukogu ja Tartu Ülikool.

“Oleme väga rahul, et selline suurepärane veebiteenus saab avalöögi just Tartu Ülikoolis LIBERi konverentsi ajal,”
ütles Tartu Ülikooli Raamatukogu direktor Malle Ermel. “Meil on hea meel ka selle üle, et tänu osalemisele
Euroopa Raamatukogus on meie kollektsioonid rahvusvaheliselt kättesaadavamad kui varem.”

Ka Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo hindas uuenenud teenust ning avaldas lootust,
et sellest saab väärtuslik akadeemiline allikas. “Uuenenud Euroopa Raamatukogu, mis koondab esmakordselt
nii ülikooli- kui ka rahvusraamatukogude kollektsioonid, avab põnevaid võimalusi uurijatele ja teadlastele kogu maailmas,
sest korraga on võimalik otsida veelgi rohkema kõrgekvaliteedilise materjali hulgast.”

Euroopa Raamatukogu võimaldab ligipääsu rohkem kui 10 miljonile digitaalsele objektile haruldastest raamatutest
ja käsikirjadest pildi- ja videomaterjalini. Lisaks bibliograafilisele informatsioonile saab sealt lugeda 24 miljonit
lehekülge täistekstilist sisu. “Me töötame tuleviku raamatukogu nimel,” ütles Euroopa Raamatukogu
Korralduskomitee juht ja Kopenhaageni Kuningliku Raamatukogu peadirektor Erland Kolding Nielsen.

“Teadusringkonnad sõltuvad meist ja meie eksisteerime selleks, et neid
teenindada. Euroopa Raamatukogu portaal kujundatigi ümber just nende vajadustest lähtudes.”
“Selleks, et uurijatel oleks võimalus ligi pääseda võimalikult suurele hulgale informatsioonile ja laiendada
uurimisvõimalusi, on portaalist leitav ainestu teadusvõrkude ja veebisaitide kaudu API (Application Programming
Interface) kanalite abil tasuta kättesaadav,” lisas Euroopa Raamatukogu direktor Louise Edwards.

Lisainformatsioon Euroopa Raamatukogu kohta
<http://www.europeana-libraries.eu/documents/868553/244408a6-bfa4-4d28-a26b
5617dbd6b4fd> teabelehes (inglise keeles).

Rakvere korraldab hanke “Rohelise lasteaia” projekteerimiseks

Rakvere Linnavalitsus andis 25. juunil nõusoleku avatud hankemenetlusega
riigihanke korraldamiseks „Rohelise lasteaia” projekteerimiseks, mille
põhjal rekonstrueeritakse Rakvere Linna Algkooli hoone (Posti 29) tervenisti
madala energiatarbega uudseks lasteaiaks.

Rakvere abilinnapea Allar Aroni sõnul soovib linn saada ehitusprojektiga
valmis käesoleva aasta jooksul, ehitushange ja ehitus jäävad 2013. aastasse.

Projekti kogumaksumus on eelprojekti alusel koostatud kalkulatsiooni põhjal
2,4 miljonit eurot, millest 1,7 miljonit rahastatakse Eesti-Šveitsi
koostööprogrammist. Loe edasi: Rakvere korraldab hanke “Rohelise lasteaia” projekteerimiseks

Kaitseliitlased süütasid Pahnimäel taas muistse märgutule

Võidupüha õhtul kogunesid Viru maleva liikmed Kloodi Pahnimäe
muinaslinnusesse, et süüdata võidutulest lõke ja veeta üheskoos jaaniõhtu.
Südaöö paiku süüdati muinaslinnuses teist aastat järjest muistne märgutuli,
mille vaadet käidi uudistamas ja fotografeerimas Rakvere linnuses.

Märgutulesid kasutati muistsel ajal kodutee näitamiseks neile, kes merel,
kui ka sõnumite edastamiseks. Vanimad kirjalikud andmed tuledega teadete
edastamisest Läänemere regioonis pärinevad viikingite ajast. Siis toimis

Eesti, Rootsi ja Soome ranniku laevateede ääres ühtne, ulgumerelt sisemaani
ulatuv sõnumite edastamise süsteem.

Kogunemine ühisele jaaniõhtule ja talgute laadsed tegevused on Viru maleva
vabatahtlike arvates need tegevused, mis liidavad inimesi. „Hea, et on
koht, mis on oluline ja kuhu tahetakse tulla,“ rääkis Viru ringkonna
naiskodukaitsja Velli Ehasalu. „Jaanipäeva ja talgute võlu Pahnimäel on
seltskond, kes seal kokku saab. Ikka parimad jõuavad sinna,“ lisas Ehasalu,
kelle arvates peakski Kaitseliidus olema ühtsuse tunne, sünergia ja usaldus.
Loe edasi: Kaitseliitlased süütasid Pahnimäel taas muistse märgutule

Tulekul koolitus erametsaomanikele

16.–17. augustil toimub Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses Tihemetsas  PRIA poolt rahastatud MAK meetme 1.1 „Koolitus- ja teavitustegevus“ raames tasuta koolitus „Metsa puhkemajanduslik kasutamine“. Koolituse sihtgrupiks on erametsaomanikud. Esimese koolituspäeva algus kell 9.00.

Teemad:
Teoreetiline osa – Metsade kõrvalkasutuse alused. Toote arendus. Metsade rekreatiivkasutus. Puhkerajatised. Esmane töö- ja kasutusohutus. Parkmetsade hooldamine. Maastikukujunduslikud aspektid. Loodusraja planeerimine ja rajamine. Jahiturism.
Praktiline osa – õppekäik Voltveti parki, õppekäik Tihemetsa – Kärsu metsamajanduslikule õpperajale, ümarpalgist väikevormi (pink) valmistamine. Loe edasi: Tulekul koolitus erametsaomanikele