Mahetoidu huvilisi oodatakse täna Haanimaale

Hartsmäe talu peremees Hollo Agu. Foto: maavald.ee

Pühapäeval, 26. augustil toimub Haanimaal Hartsmäe talus kella 11-15 mahetoidu päev, kus saavad kõik huvilised tutvust teha maheteravilja ja maheköögivilja kasvatamise ning loomakasvatusega. Kohapeal tuleb juttu ka mahelihast, saab maitsta taluleiba ja suitsusaunas suitsetatud ehedat suitsuliha.

Mahetoidu päeva eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust mahetoidu eelistest nii inimeste tervisele kui loodusele, sest intensiivpõllumajandusega kaasnevatest varjukülgedest palju ei räägita. Ühtlasi on mahetoidu päeval hea võimalus näha vahetult, kuidas töö mahetaludes käib ning miks talunikud on otsustanud just mahepõllumajanduse kasuks.

Võrumaal Haanja vallas tegutsev Hartsmäe mahetalu harib hetkel 110 ha maad, kus kasvab nii maheteravilja kui köögivilja ning osa maad on rohumaadena lihaveiste ning vabapidamisel kodusigade kasutuses. Tegemist on Haanimaa piirkonna suurima mahetaluga.

Hartsmäe talu peremees Agu Hollo ütles, et mahetalu pidamine on üheaegselt nii eluviis kui elatusallikas. „Mahetalunikuna ja Eesti Biodünaamika Ühingu liikmena pean esmatähtsaks inimese tervist toetava põllumajanduse edendamist, mitte intensiivtootmise kultiveerimist. Meie maad ei hoia keegi teine peale meie enda, samamoodi nagu seda ei kurna ja riku keegi teine peale meie,“ rääkis Hollo. „Mahetootmise tähendus on palju laiem kui vaid puhta ja tervisliku toidu tootmine. Meie mahetalu tegevus lähtub piirkonna eripärast – Haanja kõrgustiku kupliline maastik seab põllupidamisele omad tingimused. Püüame elus hoida põlise Haanimaa traditsioonilist elulaadi ning peale oma pere rakendamise talutöödes aidata kaasa ka kogukonna toimimisele ning panustada võimalusel ka kaugema kandi inimeste toitmisele.“ Loe edasi: Mahetoidu huvilisi oodatakse täna Haanimaale

Eestikeelne Vikipeedia tähistab 10. sünnipäeva fotonäitusega Tartu vaksalis

Laupäeval, 25. augustil kell 15 avatakse Tartu raudteejaamas näitus mulluse üleeuroopalise kultuurimälestiste fotovõistluse Wiki Loves Monuments võidutöödest Eestis ja Venemaal. Näitusega tähistatakse eestikeelse Vikipeedia 10. sünnipäeva ja 100 000 eestikeelse artikli künnise ületamist.
Vikipeedia sünnipäeva puhul saab sõna Vikipeedia lugeja Berk Vaher. Samuti tutvustatakse tänavu septembris taas algavat fotovõistlust, kõlab muusika ja pakutakse pruukosti.
Näitusel on väljas fotovõistluse parimad tööd Eestist ja Venemaalt, Iisaku katedraalist ja Peterburi mošeest Saula Siniallikate ja Keri saare majakani. Kõigi fotode autorid on Vikipeedia vabatahtlikud kaastöölised, pildid on kõigile vabalt saadaval Vikipeedias.
Näituse korraldavad ühiselt MTÜ Wikimedia Eesti ja Wikimedia Russia.

Vajatakse abi kingituse vastuvõtmiseks

RMK (Riigimetsakeskus) kinkis Tallinna lasteaedadele palke (24 jämedat 4m palki) õueõppeklasside istepinkide jaoks. Nüüd aga oleks kiiresti abi vaja, et homme, 25. augustil palgid Rapla lähistelt Tallinna tuua. Otsitakse ned, kes saaks  transpordiga aidata, eriti hea oleks veoauto olemasolu. Ühtlasi oleks tarvis tugevaid mehi, kes oskaks mootorsaega ümber käia ja/või aitaks palke ja palgijuppe autodesse tõsta.

Tänulikud oleksid need lasteaiad, kes endile õuesõppeklasside jaoks neid palgijuppe soovisid. Kõik on dokumenteeritud ja ametlik, palgid on loetud, iga jupp peab omanikuni jõudma.

Vaja on kaasa võtta saag, bensiini, saele teritusriistad, jalga kindlasti kummikud.

Muu lisainfo (täpne asukoht) saadetakse abilistele isiklikule meilile.

Oma osalemissoovist saab teada anda Facebook’i kommuunis (https://www.facebook.com/mahattv), lissel.lunden@gmail.com või tel 5563 9031 (Lissel).

Katrin Väljataga, MTÜ Kodaniku Hääl

Moostes arutletakse homme omaalgatuslike kultuuripraktikate teemal

25. augustil kohtuvad Moostes kunsti- ja sotsiaalpraktikate Keskuses MoKS toimuval sümpoosionil „Käsi, mis sind toidab“ omaalgatuslike kultuuripraktikate vedajad ning valdkonna uurijad. 20aastat iseseisvust on ühiskonnale selgeks õpetanud neoliberaalse kapitalismi toimemehhanismid ja retoorika; millised on sel foonil olustikja toimimiskeskkond, probleemid ning võimalused omaalgatuslikele kultuuripraktikatele Lõuna-Eestis? Kokkusaamise teemaks ongi Eesti kultuuripoliitika regionaalne mõõde võrguajastul ja urbaniseeruvas maailmas, kus geograafiline asukoht kaotabjärjest enam tähtsust.

Tiheda programmiga töise sümpoosioni raames uuritakse nii korraldustöö kitsaskohti, läbipõlemisfaktoreid kui ka ääremaastumist. Üldise teoreetilise konteksti loovad Egge Kulbok-Lattiku ja Aet Annisti ettekanded, regionaalse kultuurikorralduse mehhanismidele heidavad valgust Põlva ja Võru maavalitsuste kultuurijuhid. Omaalgatuslike kultuuripraktikate vajadusi kaardistavad ning kogemusi jagavad Madis Mikkor, Hendrik ja Kadi Noor (Sänna kultuurimõis), Lemmit Kaplinski (NELK, Tartu), Imbi Paju (kirjanik ja produtsent, Võtikvere raamatuküla), Rael Artel, Kaisa Eiche (ART IST KUKU NU UT), Helen Tammemäe (vabakutseline kultuurikorraldaja, Müürilehe peatoimetaja), Anders Härm (EKKM, Tallinn), Kauksi Ülle ja Evar Riitsaar (kirjanik ja kunstnik, Halas Kunn asutajad), Siiri Kolka (MoKS), Mari Kartau (kunstikriitik ja kuraator), Oove Allmaa (Meleski kultuurivabrik), Raul Oreshkin (Tartu loomemajanduskeskus) jt. Loe edasi: Moostes arutletakse homme omaalgatuslike kultuuripraktikate teemal

Fotokonkurss “Märka kunsti Paldiskis”

Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumis on hetkel käimas fotokonkurss pealkirjaga „Märka kunsti Paldiskis“, mille raames ootame võistlustöid antud teemal. See eeldab osalejalt Paldiski linnas või selle lähiümbruses ringi käimist ning millegi kauni, omapärase, silmapaistva või erilise üles pildistamist. Ole loominguline ning märka kunsti Paldiskis!

Konkurss kestab 22. septembrini ning võitjad selgitame välja mihklipäevaks, 29. septembriks. Konkurss toimub kahes vanuseastmes: alla 16 aastased lapsed ning 16 ja vanemad. Peaauhinnaks on mõlemas vanusegrupis fotoaparaat Samsung PL20. Teisele ja kolmandale kohale on auhindadeks fotograafia-alased raamatud.
Pildid tuleb saata aadressile annika.teras@hmk.ee või tuua mälupulgal muuseumisse koha peale.
Toetajad: Paldiski Põhjasadam ja Paldiski Linnavalitsus.
Lisainfo koduleheküljel www.amandusadamson.eu/est või telefonil +372 674 2013.

Haanja Vallavalitsus ootab ettepanekuid valla arengukava täiendamiseks ja parandamiseks

Vastavalt kohaliku omavalituse korralduse seadusele, vaatab vallavolikogu iga aasta 1. oktoobriks üle kehtiva arengukava ja teeb sinna, vastavalt muutunud tingimustele ja olukorrale, vajalikud täiendused ja parandused.

Haanja Vallavalitus ootab valla seltsidelt, ettevõtetelt ja kodanikelt ettepanekuid kehtiva arengukava ja tegevuskava täiendamiseks või parandamiseks. Ettepanekud esitada kirjalikult aadressil: Haanja Vallavalitus, Võru tee 15, Haanja küla, Haanja vald, 65101 Võru maakond või e-posti aadressil vald@haanja.ee hiljemalt käesoleva aasta 3. septembriks.

Lisainformatsioon: Juri Gotmans tel +372 517 4584, e-post juri@haanja.ee või Tiia Zuppur tel +372 787 8860, e-post tiia@haanja.ee.

Haanja valla arengukavaga aastateks 2011-2019  ja tegevuskavaga 2011-2015 saab tutvuda valla kodulehel http://www.haanja.ee/arengukava/ või valla raamatukogudes ja vallamajas.

Kuhjaveres mängiti kahe päevaga 20 näitemängu

Kuhjavere teatrifestivali patroon Kalju Komissarov. Foto: erakogu

Eelmise nädala laupäeval ja pühapäeval Suure-Jaani vallas Kuhjaveres peetud külateatrite festivali olulisemad märgusõnad olid näitlejate enutsiastlik ja keskendunud mäng ning publiku vaimustatud  kaasaelamine. Kultuuriminister Rein Lang kiitis sündmusel eestlaste tahet ja pealehakkamist rahvakultuuri arendada. Näiteseltskondadele jagas nõuandeid festivali patroon Kalju Komissarov.

VIII Kuhjavere külateatrite festivali avas külavanem Romeo Mukk. Peakorradaja Urve Mukk ütles, et laupäeval kogunes Kuhjaveresse tublisti üle 400 näitleja ja pealtvaataja.

“Autosid teatrihuviliste seltskondadega tuli pidevalt juurde,” lausus Mukk. “Pühapäeval korrigeeris hommikupoolne vihmasadu mõneti publiku arvu. Näitlejaid see ei heidutanud. Keskendunult mängiti paduvihmas ja teeniti tugev aplaus.”

Festivali  külastanud kultuuriminister Rein Lang väljendas oma sõnavõtus vaimustust Eesti erinevates paikades püsiva tõsise huvi üle teha harrastusteatrit: “Eestlaste tegevus rahvakultuuri säilitamisel ja arendamisel on maailmas ainulaadne ja austust vääriv. Teistele piirkondadele tasub eeskujuks tuua Kuhjavere elanike head koostööd nii külasiseselt kui ka toetajate ja abistajatega kaugemalt, see tagab teatripäevade igakülgse kordamineku, ” toonitas Lang.

Ikka koos Kalju Komissaroviga

Kuhjavere teatripäevade patroon, Viljandi kultuuriakadeemia juhtiv teatriõppejõud Kalju Komissarov nimetas sündmust igati huvitavaks ja põnevaks. Ta ütles vahetult pärast näitemänge igale trupile oma arvamuse lavastamisest ja näitlemisest ja andis  soovitusi edasipidiseks. Loe edasi: Kuhjaveres mängiti kahe päevaga 20 näitemängu

Laupäeval toimub Kallaste mee- ja sibulalaat

Laupäeval, 25. augustil on Kallaste kesklinn laadamelust haaratud! Kella 10-st hommikul hilisööni on tegevust tervele perele.

Päevakava

10.00-10.30 Kallaste Linnapäeva ja laada pidulik avamine
Peipsi Regati osalejate pidulik ärasaatmine
10.00-16.00 Temaatilised toad Kallaste arenguloost
10.30-11.30 Kallaste laste tantsu- ja laulurühmade esinemine
10.00-18.00 Kallaste linna ajaloo ekspositsioon –MTÜ Kallaste Rahvakultuuriselts
11.00 Peipsi Regati algus Kallaste Keskväljaku kaldal
12.00-15.00 Kalurite laulude festival (Keskväljak) Loe edasi: Laupäeval toimub Kallaste mee- ja sibulalaat

Vot selle pärast ma Rapla linna armastangi

Rapla Kultuurikeskus kuulutas välja laste- ja noorte fotokonkursi „Vot selle pärast ma Rapla linna armastangi”. Konkurss korraldatakse Rapla linna 19. sünnipäeva raames ja kestab 21. augustist kuni 24. septembrini. Üldvõitja saab autasustatud 6. oktoobri õhtul Rapla linna sünnipäeva tähistamisel, linna promenaadil. Erilisemad tööd pannakse näituseks elama Rapla Kultuurikeskusesse.

Ootame osalejaid eelkooliealistest keskkooli lõpetajateni. Ootame pildistatud hetki sellest, miks on Rapla maailma parim paik, kus elada.
Kõik tööd tuleb varustada pildistaja andmetega (nimi, vanus, kool/klass või lasteaed ning kontaktandmed). Fotode/piltide saatmiseks on kolm võimalust:
1. Saata e-posti aadressile: piia.poder@raplakultuur.ee
2. Saata postiga: Rapla Kultuurikeskus, Tallinna mnt 17A, Rapla. Ümbrikule lisada märgusõna „Rapla linna sünnipäev”
3. Tuua ise Rapla Kultuurikeskusesse administraatorite ruumi, mis asub esimesel korrusel.
Piia Põder

Maanteemuuseum kutsub peresid turvalist autosõitu testima

Maanteemuuseum kutsub augusti lõpuni peresid osalema ohutu liiklemise programmis. Kuni 30. augustini k.a on programmis osalemine muuseumipileti hinnas.
Kuni 40 minutit kestva programmi jooksul testitakse turvavöö vajalikkust kaldteel, proovitakse, kuidas ohutult väljuda katusele rullunud autost, katsetatakse, miks joobes juhtimine on ohtlik ja testijad saavad oma reaktsioonikiiruse proovile panna. Lisaks räägitakse liiklusmärkidest, nende ajaloost ja sõita saab erinevatel kaherattalistel.

Programmid toimuvad T, N ja L kell 13.00. Grupi suuruseks on kuni 20 inimest, vajalik on eelregistreerimine telefonil 799 3057. Vabade kohtade olemasolul saab programmiga liituda ka kohapeal enne programmi algust.

Turvavöö on autos sõitjale parim turvalisust pakkuv lahendus. Laialt on levinud arusaam, et linnasisestel sõitudel on turvavöö kasutamine vähetähtis, ent ka väiksematel kiirustel toimuvad kokkupõrked võivad liiklejatele olla äärmiselt ohtlikud. Muuseumis on kaldteel võimalik kiirusel 7km/h ehk jalakäija liikumiskiirusel testida turvavöö toimimist kokkupõrkel.

Pöörlevas autos saab proovida, kuidas kaitseb turvavöö meid üle katuse rulluvas autos ja kuidas katusele jäänud autost ohutult väljuda. Maanteemuuseumi liikluskasvatuse arendustööna valmis hiljuti ka interaktiivne kehamassi kalkulaator, mis näitab inimese kehakaalu muutumist kokkupõrke korral erinevatel kiirustel. Muutuva massi näitlikustamiseks on kasutatud muuseumi eksponaate. Kehamassi kalkulaatorit saab igaüks veebis proovida, aadressil: http://mm.zed.ee/kehamass/public

Triinu Õispuu,
Eesti Maanteemuuseumi liikluskasvatuse pedagoog

Maimiku lühimängufilmi otsitakse hõbepulmalisi

Andres Maimiku lühimängufilmi otsitakse mängima naisi ja mehi alates 45. eluaastast. Kehastada tuleb hõbepulmapeo külalisi. Sõnalisi rolle on vähe, pigem vajatakse lõbusaid inimesi peolauda sööma-jooma-jutustama, perekonnavalssi tantsima jne. Tulla võib nii üksi kui ka koos paarilise või suurema seltskonnaga. Eriti oodatud on mehed ja paarid!

Filmi “Hõbepulm” peaosades mängivad Eero Spriit, Anne Reeman ja Carmen Mikiver ning see on tragikomöödia eestlaslikust hõbepulmapeost, mille käigus kerkivad pinnale aastaid allasurutud piinlikud peretülid, konfliktid ja vihad.

Võtted toimuvad 27.-31. augustini Pärnus Lina tänavas, pulmalistel tuleb kohal olla neli päeva. Võtteplatsil saab tasuta süüa ja juua ning muidu lõbusat äraolemist. Kui oled huvitatud, küsi kohe lisainfot tel: 5382 0709 või kirjuta: hobepulm@gmail.com.

Võrokesed otsivad jätkuvalt omale lippu

Et leida lipp, mida võrokesed omaks peavad, korraldab Võro Selts VKKF võrokeste lipu konkursi.

Igaüks võib esitada sügiseseks pööripäevaks (22.09.2012) enda arvates sobivaima lipukavandi. Nende seast valib komisjon välja kaks kuni neli kõige paremat tööd, mille hulgast rahvas valib võrokeste lipu. Rahvahääletusele minevate tööde autorid saavad rahalise auhinna. Konkursi auhinnafond on 500 eurot.

Välja valitud lipp on kõigile võrokestele vabaks kasutamiseks ja tuleb esimesele suurele väljanäitamisele kolmandal Uma pidol 1. juunil 2013 Võrus Kubija laululaval.

Konkursi tingimusi saab lugeda Internetis kodulehelt www.voroselts.ee.

Konkursi korraldamist toetab Vana Võrumaa kultuuriprogramm.

Lisainfo:
Triinu Ojar, triinu.ojar@wi.ee, tel 533 22 153.
Võro Seltsi VKKF esimees

Nahkhiireekskursioonid Tallinnas Kadrioru pargis

MTÜ Suurkõrv kutsub rahvusvahelist nahkhiireööd tähistama reedel 24. augustil, laupäeval, 25. augustil ja teisipäeval, 28. augustil.

Augusti lõpus peetakse nahkhiire-ekskursioone samal ajal paljudes riikides üle maailma. Esimest korda sel aastal ühinevad ka riigid väljaspool Euroopat. Seega nimetati varasem Euroopa nahkhiireöö nüüd rahvusvaheliseks nahkhiireööks. Selle üritusesarjaga tutvustatakse nahkhiiri, käiakse neid vaatamas ja kuulamas. Tallinnas suundutakse seekord taas Kadrioru parki.

Kadrioru park on Tallinna üks nahkhiirerohkemaid parke. Seal on kuuldud Eesti 12st nahkhiireliigist koguni seitset. Vestetakse juttu nendest salapärastest ööloomadest ja kuulatakse, kes on tulnud tiikide kohale ja pargipuude vahele putukaid napsima.

Algus Kirdetiigi ääres reedel 24.08, laupäeval 25.08 ja teisipäeval 28.08 kell 21.30. Kestus u 1,5h.

Registreerimine gruppidesse ja info tel: 5666 6398, tttriinu@gmail.com.

Ekskursiooni hind 2 eurot, perekond 5 eurot, väikesed põnnid tasuta.

Tähelepanu! Vihma korral jääb üritus ära.

Estonia teatribuss toob teatrisse ja Kumusse

6.-16. septembrini on teel Estonia teatribussid, mis toovad sel aastal teatrihuvilisi Estoniasse Viljandist, Võhmast, Türilt, Paidest, Narvast, Jõhvist, Kohtla-Järvelt, Rakverest, Pärnust, Pärnu-Jaagupist, Järvakandist ja Raplast. Viimased kolm peatust on katseliselt plaanis esimest korda, Pärnu buss sõidab niisiis uut marsruuti mööda.

Vaatama saab tulla lavastusi uuemast repertuaarist – kavas on ooperid „Manon Lescaut” ja „Carmen”, balletid „Rosalinde” ja „Modigliani – neetud kunstnik” ning muusikalid „Silva” ja „Mees La Manchast”.

Kui möödunud aastal said Kumu kunstimuuseumi külastust nautida vaid Narva suunalt tulnud bussilised ja seda üks kord, siis nüüd suunduvad kõik pühapäevased bussid Kumusse – pärast etendust saab 9. septembril tutvuda püsiekspositsiooniga “Eesti kunsti klassika 18. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni / Eesti kunst Teise maailmasõja lõpust taasiseseisvumiseni” ja 16. septembril vaadata näitust “Mood ja külm sõda”.

Soodsaid kultuuripakette hinnaga 24-28 EUR saab tellida telefonil 683 1210 ja osta Estonia kassast, Piletimaailmast, Piletilevist ning internetist www.piletimaailm.com ja www.piletilevi.ee. Paketti kuuluvad edasi-tagasi bussipilet ja teatripilet, kultuuripühapäevadel ka näitusepilet. Pakette saab tellida 24. augustini või kuni bussides kohti jätkub.

Filmipühapäev Maarjamäe lossis

Kaader stuudio Tallinnfilm mängufilmist “Indrek” (“Mauruse kool”). Miralda – Maria Klenskaja ja Indrek – Harri Kõrvits. Foto: Juri Poljakov. Eesti Filmiarhiiv.

Pühapäeval, 26. augustil kell 14 kutsub Eesti Ajaloomuuseumi Fimimuuseum kõiki filmihuvilisi Maarjamäe lossi kinosaali (Pirita tee 56) järjekordsele filmipühapäevale.

Seekordsel filmipühapäeval tuleb esitusele mängufilm „Indrek“ (Tallinnfilm 1975). Mikk Mikiveri režissööritööna valminud film põhineb Anton Hansen Tammsaare teose „Tõde ja õigus“ teisel osal ja räägib noore maapoisi Indrek Paasi elust härra Mauruse eragümnaasiumis. Teinud läbi tõdede ja valede keerulise labürindi, jõuab Indrek tõdedeni, mis sunnivad ta koolist lahkuma. Inimese võitluse inimväärse tõe eest teevad suuremal või vähemal määral läbi kõik filmi tegelased, nii õpetajad kui õpilased.

Filmist tulevad rääkima näitleja ja muusik ning filmis Indrekut kehastanud Harry Kõrvits ja Miralda rollis üles astunud Eesti Draamateatri näitleja Maria Klenskaja.

Järgmine fimipühapäev leiab aset 23. septembril, siis näeb ekraanil 10. Matsalu Loodusfilmide Festivalil Grand Prix võitnud filmi, mida kommenteerib loodusdokumentalist Rein Maran.

Filmipühapäeva raames on võimalik külastada ka Maarjamäe lossis avatud näitusi.

Homme avaneb filmiaasta näitus Pärnu muuseumis

Pärnu muuseumi näitusesaalis avatakse reedel, 24. augustil kell 16 näitus “Tähelepanu! Kaamera!”. Sündmus on pühendatud Eesti filmi 100. sünniaastale.
Näitus on valminud ERRi muuseumi ja Pärnu muuseumi koostöös ning keskendub rikkaliku esemelise väljapaneku kõrval foto-, tele- ja kinotegijatele. Loodusfilmi tuhandet nägu esindab näituseosa Rein Marani loomingust, telekunstniku tegemistest läbi kolme aastakümne saab ülevaate kunstnik Tiina Alveri tööde esitlusest. Eksponeeritud on telelavastuse „Nöbinina” kostüümid ja rekvisiidid. Lisaks Valdo Pandi isikunäitus ning ajaloolised tele- ja kinokaamerad.

Kui kõnekas võib olla üks jäädvustatud kaader, näeb tuntud filmimehe ja sõjajärgse Pärnu koolipoisi Enn Säde fotodelt, kus on Pärnu tollaseid inimesi, maju, sündmusi, vaateid. Väärtuslik materjal on restaureeritud ja lisatud on ka autori kommentaarid.

Näitusele lisaks toimuvad filmiesitlused, ettevõtmised noortele ning kohtumisõhtud tele- ja filmiloojatega.

Avamisel kõnelevad Vahur Kersna, Rein Maran, Jüri Pihel, Tiina Alver, Margus  Saar, Enn Säde, ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa ja Pärnu linnapea Toomas Kivimägi.

Näitus on avatud kuni 10. jaanuarini.

Suurgildihoone on ettevõtluse auhinna nominent

Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone valiti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) korraldatava ettevõtluskonkursi Ettevõtluse Auhind 2012 nominentide hulka. Ettevõtted võistlevad neljas kategoorias, kõigi kategooriate võitjate vahel selgitatakse välja üldvõitja. Konkurssi kaasrahastab Euroopa Sotsiaalfond. Kandideerimiseks pidid ettevõtted täitma ankeedid, hindamise aluseks on 2011. aasta majandustulemused, turundusplaanid, tootearendus jm olulised tegurid, mis tagasid ettevõtetele edu.
Turismiuuendaja 2012 kategoorias kandideeris sellel aastal ka Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone, mis jõudis kolme nominendi hulka. Lisaks Suurgildi hoonele (Tallinn, Pikk 17) kandideerivad Turismiuuendaja 2012 tiitlile Vihula Mõisa puhkeküla (Lääne-Virumaa) ja SA Teaduskeskus AHHAA (Tartu).
Kategooriate võitjad ja Ettevõtluse Auhind 2012 üldvõitja kuulutatakse välja 20. septembril toimuval auhinnagalal, millest teeb otseülekande ETV.
Ettevõtluskonkursi žüriisse kuuluvad Eesti Panga president Ardo Hansson, välisminister Urmas Paet, TTÜ rektor Andres Keevallik, EAS-i nõukogu esimees Cinzia Siig, TÜ rektor Volli Kalm, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning eelmise aasta peavõitja Fortumo OÜ esindaja.

Vabaühenduste suvekool toimub 7. ja 8. septembril Jänedal

Vabaühenduste suvekool toimub 7.-8. septembrini Jänedal. Suvekooli teemaks on seekord ühenduse töö oma liikmete ja võrgustikega.

Regamiseks tuleb minna http://www.ngo.ee/suvekool, kus nüüd on üleval ka suvekooli esialgne programm. Programm täieneb veel ning  järgneva kuu jooksul tutvustame seda lähemalt. Põhiküsimusena otsime aga Eesti parimate ja kogenumate asjatundjatega koos vastuseid küsimustele nagu kuidas teha nii, et vabaühenduse ning tema liikmete ja võrgustiku liikmete suhe oleks vastastikku kasulik, kuidas saada ja hoida aktiivseid inimesi ning kuidas organisatsioon ühtse meeskonnana tööle panna. Kodulehelt leiad ka info osalustasu kohta, milleks seekord on mitmeid variante ja ka üks eriti tore lisavõimalus. Muud praktilist infot lisandub suvekooli lähenedes veel, küsimusi võib aga saata ka e-posti aadressil ivan@ngo.ee. 

14. korda toimuva suvekooli korraldajatena on seekord jõud ühendanud suur ja äge seltskond: Arengukoostöö Ümarlaud, Avatud Eesti Fond, Eesti külaliikumine Kodukant, Eesti Loomakaitse Selts, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, sihtasutus Domus Dorpatensis ning Uue Maailma Selts. Ja EMSL ise ikka ka. Rahastab KÜSK.

Käsitööpäeval õpitakse vanu ja uusi oskusi

Paikuse vallas Vaskrääma külas avab Suure Käsitööpäevaga uksed Seljaku  käsitöötalu, kus saab õppida nii vanu kui uusi käsitöötehnikaid.

28.08. algusega kell 12 peetaval avaüritusel saab proovida villa kraasimist ja ketramist, kududa kirevasse kaltsuvaipa oma triibu, maalida endale kaunis siidsall, viltida või proovida pakutrüki tehnikat. Punutakse rahvuslikke paelu ning töötavad lastele mõeldud töötoad.

Käsitöötalu perenaine, ajakirjanik ja raamatute autor Annika Põltsam on käsitööga tegelenud kogu oma teadliku elu. Tänavu jaanauris lõpetas ta Räpina Aianduskoolis tekstiilitöö eriala ja omandas käsitöömeistri teise järgu kutse. Kuus aastat tagasi viis ta koos perega ellu ammuse unistuse
ja kolis talusse metsa serval. Oma tallu rajatavas käsitöökeskuses on plaanis pakkuda erinevaid käsitöökoolitusi gruppidele. Esimese käsitööpäeva tegevused on plaanitud vanasse aita ja avarale taluõuele. Aasta lõpuks valmib rehetoas käsitöötuba koos eheda leivaahjuga, selle sisustamisel on abiks töötukassalt taotletud ettevõtluse alustamise starditoetus.

Käsitööpäeva töötubades osalemiseks on vajalik eelregistreerumine annika.poltsam@gmail.com või 51 27 685 . Käsitöötalu tegemistega ja Käsitööpäeva kavaga saab tutvuda http://seljakutalu.wordpress.com/
Loe edasi: Käsitööpäeval õpitakse vanu ja uusi oskusi

Ansip külastab riigikaitsjate laste laagrit

Täna, kell 17.00 külastab MTÜ Lastekaitse Liidu Remniku õppe- ja puhkekeskuses laagris viibivaid riigikaitsjate perede lapsi peaminister Andrus Ansip.

Riigikaitsjate lasteperede toestusprogrammi raames teisipäevast pühapäevani esmakordselt toimuvas ühislaagris õpivad politseinike, piirivalvurite, päästetöötajate, kaitseliitlaste, naiskodukaitsjate, kui ka kaitseväelaste 6-16-aastased lapsed enne peaministriga kohtumist ajakirjanikutööd. Kell 17.00 saavad nad meediakoolitusel õpitut praktiseerida riigipeaga intervjuud tehes.

Laagri korraldaja MTÜ ReservKorpus esindaja Selene Kollomi ütlusel on peaministri kaasamise eesmärgiks MTÜ tegevuse teadvustamine ja
liitlaskoostöövõimaluste arutamine. „Kuna tegemist on esimese sellise laagriga, siis on hea kuulda tema, kui riigipea seisukohta,“ räägib Selene Kollom. „Tahame talle näidata, millega tegeleme ja kuulda seisukohta, mida ta arvab.“ „Usun, et suudame selgitada oma sõnumit, et kolmas sektor on see, kes tuleb toetama ja usun, et suudame ühinguga mingisuguse valdkonna ära katta,“ selgitab ta.

Laagris püütakse neil päevil lastele anda läbi hariva ja huvitava tegevuse teadmisi isamaalisest kasvatusest, jagatakse ennetusteavet ja esinevad riigikaitse erinevate valdkondade instruktorid. Kollomi ütlusel saavad lapsed laagris ka näiteks vibu lasta, toimuvad viikingite õpitoad, tantsustuudio treeneriga tantsutrennid, maskishow. Lisaks ka matkakool koos kaitseliitlastega ning pääste- ja politseikool kogenud instruktoritega.

Nädala lõpus saabuvad laagrisse ka lapsevanemad, kes saavad spetsialisti  poolt teadmisi perekeskuse Sina ja Mina perekoolis.

Pühapäeval kell 10.30 külastab laagrit ka riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, kes käsitleb riigikaitse teemat ja seda just kodanikkonnaga
koostöö seisukohast.