Võrumaal toimub ettevõtluspäev

2. oktoobril 2012. aastal toimub Võrumaal Kubija hotell- loodusspaas  (Männiku 43AVõru) Võrumaa ettevõtluspäev. Ettevõtluspäeva korraldab Võrumaa Arenguagentuur koostöös EAS-iga. Sihtgrupiks on kõik potentsiaalsed alustavad ettevõtjad üle Võrumaa.
Potentsiaalne alustav ettevõtja on isik, kes pole veel oma ettevõtet loonud, kuid on näha, et ta on ettevõtlik inimene ning temas on soov ettevõtlusega tegeleda. Ettevõtluspäevale on oodatud kõik need, keda huvitab ettevõtlus, ettevõtjaks olemine ja ettevõtjaks saamine.

Päevakava
09.30-10.00 Tervistuskohv ja registreerimine
10.00-10.10 Avasõnad Võrumaa Arenguagentuur
10.10-10.40 Kogemuse jagamine. Minu oma äri -Võrumaa alustava ettevõtja lugu. Raul Sõmer, Surface Labs International OÜ
10.40-12.40 Äriidee genereerimine. Harald Lepisk, Victory Trainings OÜ
Eneseanalüüsi meetodid enda huvidest ja oskustest äriidee genereerimiseks Loovustehnikad mõtteblokkidest ülesaamiseks Edulood, idee varamud ja kasulikud veebilehed inspiratsiooni saamiseks 12.40-13.30 Lõunapaus
13.30-15.00 Praktikum. Kuidas oma idee ellu viia? Jakob Saks, Vihje OÜ
Idee läbimõeldus ja konkreetne tegevuskava selle läbiviimiseks Selle äriplaani „müügi” oskus oma sidusrühmadele (kliendid, tarnijad, toetajad, partnerid) Idee selgus, teostamiseks vajalikud sammud, idee veenev esitlus Osterwalderi ärimudel 15.00-15.30 Küsimuste-vastuste voor. Praktikumi töötoa kokkuvõte.
15.30-15.45 Ettevõtluskonkurss „Ajujaht” teavitus
15.45-16.00 Loosimine, päeva kokkuvõte

Osavõtt tasuta. Osalejate arv on piiratud. Eelregistreerida palume 30. septembriks.
Täiendav info ivi@vaa.ee või telefonil 53497303 ja kodulehel www.vaa.ee

Võistluse “Noored Euroopa metsades” parimad olid Austria õpilased

26. – 27. septembrini Sagadis toimunud metsandusliku võistluse “Noored Euroopa metsades” parimaks osutus Austria võistkond. Testi ja ettekande tulemusena said nad võimalikust 100-st punktist 80. Teiseks tuli Kreeka 73 punktiga ja kolmandaks Ungari 72 punktiga. Eesti võistkond tunnistati 8. koha vääriliseks.

“Õppida, õppida, õppida! Võistlus ei ole raske, kui oled selleks hästi ettevalmistunud,” kommenteeris Austria suurepärast tulemust võitjavõistkonna liige Johannes Rieder. Kokku osalesid võistlusel 11 Euroopa riigi noored vanuses 13-19, kokku ligi
70 inimest.

Tänavu teist aastat toimuva võistluse finaal oli mullu Poolas. Järgmisel aastal Portugalis toimuvas finaalis osalev Eesti tugevaim võistkond selgub kevadel 2013. “Suutsime metsaseltsiga ellu viia kaks eesmärki – tutvustada noortele metsandust ja anda õpilastele võimalus leida uusi sõpru üle Euroopa,” ütles Eesti Metsaseltsi metsandushariduse koordinaator Kristi Teppo.

Tänavune finaal Eestis sai toimuda ainult tänu toetajatele. Ühiselt panid korraldamisele õla alla nii metsanduse erasektor, riigimets kui ka vabaühendused. Eesti voorus osales kevadel 50 kooli ligi 200 võistkonnaga. Kokku osales 2012. aastal “Noored Euroopa metsades” võistlusel üle 10 000 õpilase kogu Euroopast.

Täpsemat infot võistluse kohta leiate Eesti Metsaseltsi kodulehelt: http://www.metsaselts.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1304&
Itemid=232

Viljandi maavanem avas maakonna ettevõtluspäeva

Viljandimaa Arenduskeskus korraldas reedel, 28. septembril Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia hoones Viljandimaa ettevõtluspäeva 2012, mis oli suunatud neile, kel ettevõtte loomine juba mõttes või kes selleks alles väärt ideed otsivad.

Kella 10 – 17.30 kestva ettevõtluspäeva avas maavanema Lembit Kruuse, kes tervitas osalejaid ning rääkis sellest, et oma võimalused on igal ajal ja igal ettevõtjal. “Juba keskajal arvati, et kõik ametimehed on olemas, ometigi on neid kogu aeg juurde tulnud,” kõneles maavanem. “Ning isegi samal alal tegutsedes võib keegi alati pakkuda uusi tooteid või leida uusi võimalusi, oma niši.”

Maavanema järel pidas Tartu Ülikooli õppejõud Raul Eamets loengu majanduse olukorrast ja väljavaadetest. Seejärel tutvustasid Vahur Valdna ja Kalev Tarkpea koostöövõimalusi Tartu Ülikooliga ja TÜ Ideelaborit. Pärast lõunapausi viis Harald Lepisk Victory Trainings OÜ-st läbi ideede genereerimise seminari.

Kell 15.30 algas ürituse praktilisem pool, kus kõigepealt rääkisid Tartu Loomemajanduskeskuse ettevõtluskonsultant Juta Kuhlberg ja Scheckmann’i jalatsibrändi looja Sille Sikmann, kuidas ideede elluviimine on praktikas toimunud. Jaanus Vagel (Nett AS) tutvustas aga oma ettevõtte edulugu.
Lõunapausi ajal oli ühtlasi kavas infomess, mille raames tutvustasid oma teenuseid Tartu Ülikool, EASi infokeskus, Eesti Töötukassa, Tööinspektsioon ja Tartu Loomemajanduskeskus.

Mahuka ettevõtluspäeva lõpetas SA Viljandimaa Loomeinkubaatorid tekstiilikeskuse või TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia kiirprototüüpimise keskuse külastus.

Viljandimaa Arenduskeskus ühines sel aastal Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eestvedamisel teoks saava ettevõtlusnädalaga ning korraldas  septembri viimasel nädalal Viljandis mitu ettevõtluse ja ettevõtlikkusega seotud üritust.

1.–7. oktoobrini EASi eestvedamisel teoks saav üle-eestiline ettevõtlusnädal keskendub tänavu nii ettevõtjate rollile töökohtade loojatena kui ka naisettevõtjatele. Ettevõtlusnädalat rahastab EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Rakveres algab tuleval nädalal filmilektoorium

4. oktoobril kell 18.00 algab Rakvere Athena koolis filmilektoorium, kus esimesel filmiõhtul tutvustab Kaarel Kuurmaa filmi “Kassimi unistus” (USA, Saksamaa 2008). 

Tänavuse sügishooaja läbivaks teemaks on inimene võõras kultuuriruumis. Välismaal töötava pereisa, võõrsil pere loonud lapse, kaugele maale vabatahtlikuks läinud sugulase leiab juba igast eesti perest. Kuidas neil seal läheb? Milliseid väljakutseid esitab elu teistsuguste tavadega rahva seas? Athena selts koos filme tutvustava Kaarel Kuurmaaga kutsub kõiki huvilisi vaatama ja kaasa mõtlema.

4. oktoobril kell 18 vaadatakse Kief Davidsoni filmi „Kassimi unistus“. Aus ja ehe film on pärjatud mitmete festivaliauhindadega nii žüriilt kui publikult.

Kaarel Kuurmaa (programmikoostaja, filmikriitik) on õppinud teoloogiat, ajalugu, religiooniantropoloogiat Tartu Ülikoolis. Korraldab erinevaidnkultuuri- ja filmiüritusi, koostab vabaõhufilmifestivali “tARTuFF” programmi, teeb koostööd PÖFFiga ning koordineerib dokumentaalfilmide programmi Kumu kunstimuuseumis. Aastast 2009 on võimaldanud eesti publikul Docpointi raames osa saada Helsingi dokumentaalfilmide festivalist.

Filmiõhtud toimuvad Athena koolis (Pikk 30) neljapäeviti 4., 18. okt., 1., 15. nov., 6. dets 2012 kell 18.00. Toetavad Rakvere linn ja Eesti Kultuurkapital. Tasuta filmiõhtutele on oodatud kõik huvilised.

SEB Tartu Neliküritus 2012 parim firma on Swedbank

Foto: Swedbank SEB 15. Tartu Rattamaratonil, Aivo Kaljumäe (Kaimo Puniste)

SEB 15. Tartu Rattamaraton oli SEB Tartu Neliküritus 2012 viimane etapp, mille järel sai nelikürituse firmade arvestuse esikoha Swedbank. Teisele kohale platseerus Saint-Gobain Glass Estonia SE ning kolmanda koha sai SG WEBER.

Swedbank meeskonna koosseisu kuulus teiste seas ka Rait Pallo, kes pärastviimast etappi tunnistati ka SEB Tartu Neliküritus 2012 individuaalarvestuse võitjaks. Pallo sõnul on neliküritus ideaalne võimalus leida enda treeningutele vaheldusrikkust: „Tartu Neliküritus on ideaalne võimalus leida endale treenimiseks motivatsiooni aastaringselt ja soovitan ka kõikidel teistel rahvasportlastel sellest osa võtta.“

Klubide arvestuses võttis esikoha Areal Team, teise koha Haanja Rattaklubi ning kolmanda Suusahullud.

Areal Team eestvedaja Jüri Pärniku sõnul on neliküritus hea võimalus ühtse tiimina terve aasta vältel koos sportida: „Läbida üheskoos üritusi on vahva – üritusteeelsed mõttetalgud ja üritusejärgsed muljete vahetamised koos saunaga on meie jaoks rahvaspordi ürituste kindlaks osaks. Mõnus peab olema, võit ei ole esmatähtis,“ sõnas Pärnik.

SEB Tartu Neliküritus on läbi aasta kestev nelja Klubi Tartu Maraton üritust koondav rahvaspordiürituse sari, mille eesmärk on motiveerida inimesi elama aktiivselt kogu aasta vältel. Nelikürituse arvestusse kuuluvad Tartu Maraton, SEB Tartu Jooksumaraton, SEB Tartu Rattaralli ja SEB Tartu Rattamaraton.

Klubide- ja firmadevahelise arvestuse eesmärk on tõmmata suuremat tähelepanu kollektiivsele sportimisele. Klubide all arvestatakse registreeritud spordiklubisid või vabalt moodustatud kollektiive, firmade alla kuuluvad ühe töökollektiivi töötajatest moodustatud võistkonnad.

Nelikürituse väliselt on kõikide klubidel ja firmadel võimalus taas poodiumile tõusta juba 6. oktoobril, kui toimub Tartu Sügisjooks ühes Tartu Linnamaratoni ja Tartu Tudengimaratoniga.

Põllumajandusminister avas Eesti Künnimeistrivõistlused

Foto: eestikynniselts.ee

Täna ja homme toimuvad Olustveres kaheksandad Eesti Künnimeistrivõistlused, kus võtavad mõõtu 31 võistlejat Eestist ja välismaalt. 

„Künd on üks Eesti kultuuriloo vanimaid osasid, seda traditsiooni peab hoidma ja arendama,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Künnivõistlused on kombinatsioon tõelisest kutsemeisterlikkusest, kultuurist ja spordist ning mul on iseäranis hea meel, et 19. sajandist pärit võistluste traditsiooni on hoidmas nii palju noori kündjaid.“

Minister Seederi sõnul toetab riik ka edaspidi Eesti kündmise traditsioonide hoidmist ja arendamist ning künnivõistluste korraldamist. Samuti jätkatakse tööd künni maailmameistrivõistluste Eestisse toomise nimel.

28. ja 29. septembril toimuvate Eesti künnimeistrivõitluste raames on kavas välja selgitada Eesti künnimeister 2012 võistluskünnis tavaatrade ja pöördatrade arvestuses, parim noorkündja ja parim kündja pöördatrade vabaklassis.

Sel aastal võtavad mõõtu 15 künnimeistrit, 11 noorkündjat (Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Põltsamaa Ametikool, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool, Järvamaa Kutsehariduskeskus) ja 6 väliskülalist (Läti, Luksemburgi), kokku 32 võistlejat.

Künnimeistrivõistlused toimuvad Eestis alates 1965. aastast, sealjuures viimasel viiel aastal on osavõtjaid ka välisriikidest. Künnivõistluste traditsiooni algatas 1984. aastal Carl Robert Jakobson.

Eesti Künnimeistrivõistlusi korraldab Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool koostöös Eesti Künniseltsi ja Põllumajandusministeeriumiga.

Lisainfot leiab Eesti Künniseltsi koduleheküljel.

Viru koda ajab Viru asja

Maausulised. Foto: maavald.ee

Laupäeval, 22. sügiskuul toimus Virumaal Torvastvere (Kadrina) kihelkonna Uuekülas Maausuliste Viru Koja korraline suurkogu. 

Virumaa maausulised ehk kohaliku pärimusliku loodususu järgijad kuulasid ära juhatuse tegevusaruande ning kinnitasid järgmise aasta tegevuskava.

Koda kavatseb jätkata viru keele ja elma väärtustamisele ja õpetamisele pühendatud ettevõtmistega. Juba sellel sügisel peaks algama
viru keele ja regilaulude kihelkondlike õhtute sari. Järgmiseks aastaks kavandatakse Virumaa ajaloole ja elmale (kultuurile) pühendatud loengusarja. Koda jätkab hiiepaikade uurimist ning hoiab silma peal nende käekäigul. Lisaks liikmetele mõeldud sündmustele korraldatakse hiiepaikades ka avalikke sündmusi näiteks Samma Tammealuse hiies ja Kuremäe hiiemäel. Järgmisena
on kavas korraldada porikuu viimasel pühapäeval (28.10.) Ebavere hiiemäel hingedeaja palvus.

Kojad on maausuliste vormilised ühendused ning nende peamine eesmärk on aidata ühistegevusega kaasa loodusliku, õigusliku, vaimse ja ainelise keskkonna loomisele, mis on vajalik maausu järgimiseks. Esivanemate maailmavaate ja tavade sisuline viljelemine on põliselt üksikisiku, perekonna ja külakogukonna pärusmaa. Nii soosib koda pärimuslike varrude, pulmade, matuste, kalendritähtpäevade jms järgimist oma liikmeskonna perekondades.  Loe edasi: Viru koda ajab Viru asja

Tallinnas räägitakse maaelust ja põllumajandusest

Täna toimub Tallinnas Nordic Hotel Forumis rahvusvaheline ümarlaua-arutelu teemal “Innovatsiooni ja heade tavade juurutamine, tulemuslikkus ja jätkusuutlikkus maapiirkondades”.

Arutelust võtavad osa põllumajanduse ja maaelu spetsialistid Eestist ning delegatsioonid Bulgaariast, Maltalt, Portugalist ja Euroopa Komisjonist Brüsselist.

Ümarlaud on kutsutud Eestisse kokku osana ürituste sarjast, mis tähistab 50 aasta möödumist Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) algusest. 1960-ndate alguses turukorralduse alusel loodud ÜPP ei tähendanud tollal ainult esimesi määrusi, mis kindlustasid Euroopa kodanike toiduga varustamist, vaid sellega kaasnes Euroopa Komisjonile suur vastutus uue poliitika juurutamise eest.

Hiljutisest Euroopa Parlamendi uuringust „Kuidas parandada Euroopa Liidu põllumajandussektori jätkusuutlikku konkurentsivõimet ja innovatsiooni“ selgub aga, et hetkel kehtivad ÜPP eeskirjad ei ole enam piisavalt tulemuslikud vaid vajavad reformimist. Võtmeteguritena on toodud välja kohalikele oludele kohandatud strateegiliste meetmepakettide suurem kasutamine, parem nõustamine ja stiimulid innovatsiooniks. Täna aset leidev ümarlaud julgustab asjaosalisi arutama reformidega kaasnevaid arenguid.  Loe edasi: Tallinnas räägitakse maaelust ja põllumajandusest

Esimesest eestikeelsest maakeskkooli avamisest möödub 105 aastat

6.oktoobril tähistab Otepää Gümnaasium oma tegutsemise 105. aastapäeva juubeliüritustega. Tegemist ei ole ainult kooli juubeliga, 3.oktoobril möödub ka 105 aastat esimese eestikeelse maakeskkooli asutamisest.

Esimene eestikeelne keskkool, praegune Miina Härma Gümnaasium, asutati 1906. aastal Tartus. Esimese eestikeelse maagümnaasiumina alustas 03.oktoobril 1907 tegevust Nuustaku Kooli Seltsi II järgu erakool, kus tollal õppis 42 õpilast.

Hariduselu minevik Otepääl ulatub aga hoopis kaugemale – seda B.G.Forseliuse seminarini välja, mil üks seminari kasvandik tuli Otepääle vaimuvalgust jagama. Teada on, et 1688. aastal lõpetas kooli 31 last. 1905. aasta pöördelised sündmused tegid võimalikuks Vene impeeriumi territooriumil asutada erakoole, kus õpetada võis ka emakeeles. Seda võimalust kasutati kohe ära Tartus ja Pärnus.

Ka Otepää tuntud luuletaja ja aktiivne ühiskondliku elu tegelane Gustav Wulff-Õis algatas mõtte, et Nuustakule on vaja eestikeelset progümnaasiumi. Alustati üüritud ruumides, kuid 1909.aastal suudeti ehitada oma koolimaja. Kooli algus oli vaevaline  – Nuustakut peeti liiga väikeseks, et tagada kvalifitseeritud õpetajate kaader, kuid ometi saadi pärast läbirääkimisi luba gümnaasiumiklasside järk-järguliseks avamiseks.  Loe edasi: Esimesest eestikeelsest maakeskkooli avamisest möödub 105 aastat

Otepää lähistel toimus pärandtehnoloogia sügiskool.

Tohutööd

25-26 septembril toimus Otepää lähistel asuvas Andu puhkekeskuses pärandtehnoloogia sügiskool, mille algatajaks ning korraldajaks oli TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia magistriõppe teine kursus.

Kuigi nime poolest on neist saamas esimesed pärandtehnoloogia spetsialistid, ei ole nad loomulikult esimesed ega ainukesed, kes pärandoskuste uurimisega tegelevad ja selle vastu huvi tunnevad. Diskussioon erinevate erialade – etnoloogide, arheoloogide,
kultuuriuurijate, kunstiteadlaste jne esindajatega, aga paralleelselt ka alal praktiliselt tegutsevate käsitöölistega soodustab pärandtehnoloogia kui uue uurimisvaldkonna arengut. Esimese sügiskooli eesmärgiks oligi kokku viia erinevaid pärandtehnoloogiaga haakuvaid inimesi, et luua võimalusi interdistsiplinaarseteks aruteludeks ja koostööks.

Ettekannetega esinesid Ave Matsin Viljandi Kultuuriakadeemiast, Ellen Värv ja Vaike Reemann Eesti Rahva Muuseumist, Kalle Eller Maavalla Kojast, Meelis Säre Vanakaru Valukojast, Viire Pajuste TÜ arheoloogiakabinetist ja Minna Leesment Eesti Kunstiakadeemiast. Sügiskooli ette valmistanud magistrandid tutvustasid oma uurimissuundi ning viisid läbi ka rea õpitubasid, kus tegeldi eelkõige erinevate loodusmaterjalide alase käsitööga – lõhuti maakive, töödeldi luud, punuti kasetohtu ning saadi aimu traditsiooniliste meestevööde ja naiste peakatete valmistamisest, aga ka paarist vanamoelisest vaipade ja sokikandade kudumistehnikast.  Loe edasi: Otepää lähistel toimus pärandtehnoloogia sügiskool.

Tänane öö on teadlaste päralt

Täna toimub taas üle-euroopaline Teadlaste Öö ning Tartu Ülikooli muuseumid pakuvad palju põnevaid tegevusi nii suurtele kui väikestele.

Tartu Ülikooli kunstimuuseumis toimub „Müüdimurdmise öö“, mille käigus on võimalik koos TÜ arheoloogidega murda müüte mineviku kohta. Kas põlluharija elu oli lill? Kas viikingite kiivritel olid sarved? Kas kiviaja inimesed küttisid dinosauruseid? Kas Lembitul oli kaaries? Kas maarahvas kandis kartulikotist rõivaid? Kõigile nendele küsimustele on võimalik TÜ kunstimuuseumis vastuseid leida kell 18-22.00 (sissepääs kuni 21.30). Lisaks on võimalik küsida küsimusi arheoloogidelt ja Muinsuskaitseameti esindajatelt ning osta arheoloogiateemalisi raamatuid. „Müüdimurdmise ööd“ toetab Est-Lat-Rus projekt „Arheoloogia, võim ja ühiskond“.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed on sel aastal Teadlaste Ööks valmistunud koos. Kell 18-23 on botaanikaaia õppeklassis avatud näitus „Maailmalõpu taimed“, kus selgitusi jagavad botaanik Ülle Reier ja geoloog Mare Isakar. Botaanikaaia spetsialistide juhendamisel toimuvad temaatilised retked kasvuhoones algusega kell 18 ja kell 20 ning ais algusega kell 19 ja 21. Lisaks on võimalik osaleda ka töötoas „Okaspuud“, mis toimub Külli Kalamees-Pani juhendamisel botaanikaaia auditooriumis. Huvilistel on võimalik osa võtta ka viktoriinist.

Toomemäel on võimalik kell 18-23 imetleda hämarduvat Tartut toomkiriku tornidest. Kuigi TÜ ajaloo muuseumi ekspositsioonisaalid on sel päeval suletud, saavad muuseumi peaukse eest alguse mitmed ekskursioonid põnevatesse paikadesse. Kell 18, 21 ja 22 algavad eksklusiivsed ekskursioonid TÜ ajaloo muuseumi fondihoidlatesse, kuhu korraga pääseb vaid kümme esimest õnnelikku. Kell 19 räägib arheoloog Andres Tvauri muinasaegsest Tartust. Kell 20 algab ringkäik toomkiriku varemetes kunstiajaloolase Kaur Alttoaga. Sellele eelneb TÜ kultuuriteaduste ja kunstide instituudi maalikunsti õppetooli üliõpilaste maailmalõputeemaline performance.

Tartu tähetorn on avatud 18-24. Kell 18-21 ja 21.30-24 on võimalik osa saada astronoomiateemaliste dokumentaalfilmide programmist. Kell 19-19.30 lennutatakse tahkekütusega rakette ning kell 21-21.30 räägib Tiit Sepp teemal „Kosmilised katastroofid – kuidas me neid ära hoida saame?“ Väiksematel külastajatel on võimalik kell 19-22 marsikulgureid meisterdada ja Marsi joonistustoas osaleda. Selge ilma korral vaadeldakse tähetornis kell 21-24 ka Kuud ja Jupiteri ning halva ilma korral toimuvad selle asemel planetaariumietendused igal täistunnil.

Rohkem infot Teadlaste Öö ürituste kohta leiab Facebook´i lehelt.

Viljandis meenutatakse eelmise sajandi planeeringuid ja arhitektuuri

Täna Viljandis peetav konverents “Planeeringud ja arhitektuur XX sajandil” annab ülevaate planeeringute koostamise kogemustest ning arhitektuurisuundadest 20. sajandi Eestis.

Konverentsi raames on ühtlasi kavas ka Euroopa Liidu Sotsiaalfondi rahastatud projekti “Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs” tutvustus.

“2007. aastal algatasid kultuuriministeerium ja Muinsuskaitseamet Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitsmise ja väärtustamise projekti, mille eesmärgiks on välja selgitada 20. sajandi arhitektuuri paremik, mis väärib riiklikku kaitset kultuurimälestiseks tunnistamise näol,” selgitas Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas. Konverentsil tutvustatakse Viljandi maakonna 20. sajandi väärtuslikumaid ehitisi.

Konverentsi avasõnad ütleb Viljandi maavanem Lembit Kruuse. Seejärel räägib arhitekt Jüri Lass teemal “Planeerimine, mis see on” ning Eesti Kunstiakadeemia lektor ja arhitektuuriajaloolane Oliver Orro annab ülevaate 20. sajandi arhitektuurist.

Pärast lõunat peab arhitekt Raivo Mändmaa ettekande arhitekti loomevabadusest ning arhitekt Ülo Stöör Viljandi linna planeeringutest läbi sajandite. Kunstiakadeemia teadur Epp Lankots käsitleb 20. sajandi ehituspärandit Viljandimaal. Konverentsi viimase ettekande peab põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kes räägib maaelu märkidest Eesti maastikus.

Värskelt restaureeritud Viljandis kultuurimajas peetava konverentsi korraldavad Viljandi maavalitsus ja Muinsuskaitseamet. Konverentsi moderaator on Muinsuskaitseameti peadirektori asetäitja-arendusdirektor Tarvi Sits.

Puitarhitektuuri konverents

8. novembril kell 12.00 – 18.00 toimub Eesti Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2, Tallinn) auditooriumis puitarhitektuuri konverents „Puit – homse elukeskkonna võti“.

Seekordsele konverentsile on esinema kutsutud tipparhitekte Saksamaalt, Norrast, Rootsist ja Inglismaalt. Eesti arhitektidest esineb konverentsil Rene Valner, kes tutvustab energiasäästlike puitmoodulmajade toimimist Eesti kliimas.

Inglismaa juhtiva arhitektuuribüroo Feilden Clegg Bradley Studios arhitekti Matt Vaudini juhtimisel valminud puidust ühiskondlike hoonete hulgast viimane, haigla Bathis, on ka selle aasta RIBA auhinna võitjate hulgas. Reinhard Kropfi (Helen & Hard, Norra) töödest tuntuim ja värskeim on Vennesla raamatukogu. Alex van de Beldi (Onix, Holland) ettekanne käsitleb Onixi büroo poolt projekteeritud auhindadega pärjatud puithooneid muuhulgas ka eetilisest aspektist.

Konverentsil on traditsiooniks võtta esinejate hulka ka üks insener, kelleks seekord on Tommy Wesslund Rootsist ja teemaks maailma esimene passiivmajast spordihall, mis valmis metsafirma Södra poolt korraldatud puitarhitektuuri võistluse tulemusena.

Konverentsil kuulutatakse traditsiooniliselt välja ka konkursi Aasta Puitehitis 2012 võitja.

Konkursi kohta leiab lisainfot: http://puuinfo.ee/ankeet/AastaPuitEhi2012/tingimused.php
Konverentsi täpsem kava leiate: http://www.empl.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2080&Itemid
Konverentsi registreerimisankeet: http://puuinfo.ee/ankeet/PuitHomEluVoti2012/

Kuni 25. oktoobrini on  konverentsile registreerijatele pääsme hind 20 eurot. Alates 26. oktoobrist on pääsme hind 40 eurot. Kuni 24. oktoobrini kehtib üliõpilastele soodushind 5 eurot. Alates 25. oktoobrist on hind üliõpilastele 10 eurot. Ajakirjanikele on eelneval registreerimisel osalemine tasuta.

Puitarhitektuuri konverentsi korraldab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.

Lisainfo konverentsi kohta: Märt Riistop, EMPLi tegevjuhi asetäitja, 509 3056 , mart.riistop@empl.ee

Otepää ettevõtluskonverents keskendub noortele

1.-7.oktoobrini toimub üle-Eestiline ettevõtlusnädal, mille eesmärgiks on tõsta ühiskonna ettevõtlusteadlikust ning arendada ettevõtjate teadmisi. Otepää ettevõtluskonverents toimub 2.oktoobril Otepää Gümnaasiumi aulas ning on sellel aastal keskendunud noorte võimalusele ettevõtluses kaasa lüüa.

Juba traditsiooniks saanud Otepää ettevõtluskonverents toimub sellel aastal
kolmandat korda. Konverentsil räägivad oma kogemustest ja annavad nõu mitmed Eesti tuntud ettevõtlusega seotud inimesed ja arvamusliidrid.

„Sellel aastal antakse ettevõtluskonverentsil noortele nõu, kuidas ettevõtlusmaailmas hakkama saada,“ ütles Otepää vallavanem Merlin Müür. „Näiteks tuleb meile õpilasfirmadest rääkima Junior Achievement Eesti tegevdirektor Epp Vodja, kes on õpilasfirmade idee algataja Eestis.“

Konverentsile on osalema oodatud mitte ainult noored, vaid ka kõik need, kes tunnevad huvi antud valdkonna vastu.

Konverentsil osalejaid tervitab Valga maavanem Margus Lepik. Esinevad Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professor Raul Eamets “Eesti majandus – eile, täna ja homme“; advokaadibüroo Sorainen partner Carri Ginter “Õigusloome muutlikkuse mõju ettevõtlusele”; Junior Achievement Eesti tegevdirektor Epp Vodja “Ettevõtlushariduse andmisest Eestis”; 2012.a.Eesti õpilasfirmade konkursi võitja Student Network “Kuidas me Euroopas Eestit esindasime?”; Past ja Partnerid Suhtekorralduse OÜ juhatuse esimees Aune Past “Personaalbrändi abi ettevõtluses ja showbusinessis”; Raadi SA ja Raadi Arendus OÜ juhatuse liige Jüri Reinpõld “Tartu valla ettevõtlusmudel”; kodanikuliikumine Maailmakoristus 2012 turundusjuht Anneli Ohvril “Kuidas ettevõtlikud noored muudavad maailma Maailmakoristus 2012 näitel”.

Konverentsi modereerib Suhtekorraldajate Liidu juhatuse liige Aune Past.

Kontsert Barokk-fantaasiad

Kontserdid Barokk-fantaasiad toimuvad Nõo kirikus 6. oktoobril kell 16.00 ning  Kambja kirikus 7. oktoobril kell 11.00.

Kontserdil kõlab baroki-aegsete heliloojate looming koos rahvamuusikaga. Meie fantaasias lähevad vaimulikud aariad sujuvalt üle rahvakoraalideks ning õukonnatantsud rahvatantsudeks. Ja vastupidi. Kõlavad barokk- ja rahvapillid, kuid eesmärgiks pole erinevate stiilide vastandamine, vaid ühisosa leidmine.

Kontserdid on tasuta!

 
Esinevad:
Andreas Kalkun – laul
Stella Sõmer – klavessiin, karmoška
Marju Varblane – viiul, hiiu kannel
Toivo Sõmer – lauto

Kontserte toetavad Eesti kultuurkapitali Helikunsti sihtkapital ja Tartumaa ekspertgrupp.

Lisainfo: Toivo Sõmer, 55671134

Korraldaja: MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts

Bussiga tasuta Väimelasse ujuma

Rõuge valla terviseedenduse projekti “Tervist edendav kogukond” raames  hakkab kogu talvise hooaja käima üks kord nädalas buss Väimelasse ujuma.  Programmi eesmärgiks on suurendada meie valla elanike töövõimet läbi tervislike tegevuste, mistõttu on sihtrühmaks tööealine Rõuge valla kodanik.

Tegevus viiakse läbi  Euroopa Sotsiaalfondi toetusel.

Ujumiseks on  broneeritud kaks ujumisrada. Bussitransport ja ujumisrada on TASUTA!  Bussiring alustab Nursist (kl 17.00), edasi Sänna (kl 17.10), Viitina  (kl 17.25) ja Rõuge (kl 17.40).

Ujumiseks ette nähtud aeg (45 minutit) algab kell 18.30. Samal ajal on võimalik  basseini teises otsas võtta osa vesiaeroobikast (lisatasu 3 eurot).  Pärast ujumist on võimalik käia ka saunas.

Esimene ujulakülastus saab toimuma juba 4. oktoobril. Esialgu peavad  kõik huvilised oma soovi ujumisbussiga liitumiseks registreerima.

Registreerimine ja lisainfo: Karel Saarna, 5560 3989, karel.saarna@gmail.com

Valmis Põlvamaa metsamajandamise kava aastani 2021

RMK-l valmis esimese kaheksa metskonna metsa majandamise kava kuni 2021. aastani. Pikaajalised kavad annavad ülevaate piirkonna riigimetsa varudest, planeeritud raiemahtudest, maakasutusest, metsakasvatusest, looduskaitsest ja puhkevõimalustest.

RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul võtab metsa kasvamine aega aastakümneid, mistõttu tuleb metsa majandada vastutustundlikult ja pikaajaliselt plaanides. “RMK peamine põhimõte riigimetsa majandades on teha seda kestlikult, et ka tulevased põlvkonnad saaksid metsast saadavaid hüvesid kasutada vähemalt samal määral, kui seda teeme meie,” ütles Timberg.

“Kaheksa metskonna kohta koostatud kavad annavad tegevussuunad nii maakasutuseks kui ka metsamajanduseks järgmiseks kümneks aastaks. Kava prognoosib nii raiemahtusid kui ka seda, milline saab olema riigimetsade vanuseline struktuur ja millises mahus kavandatakse metsade uuendamist, hooldamist, metsaparandust ja looduskaitsetöid,” sõnas Timberg ja lisas, et hinnati ka metsanduse majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid piirkonnas.

Sügiseks valmisid kaheksa metskonna (Läänemaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Valgamaa, Võrumaa, Vändra) majandamise kavad ning ülejäänud üheksa metskonna kavad valmivad 2013. aasta kevadel. RMK korraldab tänavu septembris ja oktoobris metsa majandamise kavade tutvustamiseks infopäevi, kuhu on kutsutud maakondlikud huvigrupid.

Valminud kavasid saab vaadata siit: http://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/metsamajandamiskavad

Lisainfo valminud kavade kohta: RMK juhatuse liige Tiit Timberg,  504 5764, tiit.timberg@rmk.ee

Põlvamaa metsamajandamise kava esimesed peatükid hõlmavad üldist infot maakonna metsaalade hetkeseisust ning kolmas peatükk annab ülevaate, millised tööd ja plaanid on RMK-l Põlvamaa metskonnaga tulevikus.

Lisainfo Põlvamaa metsamajandamise kava kohta: RMK Põlvamaa metsaülem Andres Sepp, 505 5932

 

Valmis Valgamaa metsamajandamise kava aastani 2021

RMK-l valmis esimese kaheksa metskonna metsa majandamise kava kuni 2021. aastani. Pikaajalised kavad annavad ülevaate piirkonna riigimetsa varudest, planeeritud raiemahtudest, maakasutusest, metsakasvatusest, looduskaitsest ja puhkevõimalustest.

RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul võtab metsa kasvamine aega aastakümneid, mistõttu tuleb metsa majandada vastutustundlikult ja pikaajaliselt plaanides. “RMK peamine põhimõte riigimetsa majandades on teha seda kestlikult, et ka tulevased põlvkonnad saaksid metsast saadavaid hüvesid kasutada vähemalt samal määral, kui seda teeme meie,” ütles Timberg.

“Kaheksa metskonna kohta koostatud kavad annavad tegevussuunad nii maakasutuseks kui ka metsamajanduseks järgmiseks kümneks aastaks. Kava prognoosib nii raiemahtusid kui ka seda, milline saab olema riigimetsade vanuseline struktuur ja millises mahus kavandatakse metsade uuendamist, hooldamist, metsaparandust ja looduskaitsetöid,” sõnas Timberg ja lisas, et hinnati ka metsanduse majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid piirkonnas.

Sügiseks valmisid kaheksa metskonna (Läänemaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Valgamaa, Võrumaa, Vändra) majandamise kavad ning ülejäänud üheksa metskonna kavad valmivad 2013. aasta kevadel. RMK korraldab tänavu septembris ja oktoobris metsa majandamise kavade tutvustamiseks infopäevi, kuhu on kutsutud maakondlikud huvigrupid.

Valminud kavasid saab vaadata siit: http://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/metsamajandamiskavad

Lisainfo valminud kavade kohta: RMK juhatuse liige Tiit Timberg, 504 5764, tiit.timberg@rmk.ee

NB! Valgamaa metsaülem Risto Sepp tutvustab homme, 28. septembril kell 10.00 Valgamaa kutsehariduskeskuses toimuval infopäeval piirkonna kava lähemalt. Osalemissoovist palutakse teada anda.

Info: RMK Valgamaa metsaülem Risto Sepp, 513 0147

Rakveres toimub reedel Lennuvälja tööstusala tutvustav infopäev

Rakvere Linnavalitsus korraldab sellel reedel, 28. septembril tänavu augustis Rakvere linna põhjaosas valminud Lennuvälja tööstusala tutvustava infopäeva ettevõtjatele, investoritele ja teistele huvilistele. Infopäeval räägitakse lähemalt tööstusalal pakutavatest võimalustest, kommunikatsioonidega liitumise tingimustest jmt.

Rakvere linnal on uue Lennuvälja tööstusala näol pakkuda nii kohalikele ettevõtjatele, kes tahavad oma tootmist laiendada kui ka teistele ettevõtjatele tänapäevase infrastruktuuriga varustatud tootmis- ja ärimaad. Tööstusala suurus on 24 hektarit ja see asub kiiresti arenevas piirkonnas, kus on olemas lähedus vajalikele tootmissisenditele ja paljude erinevatele nõudmistele vastavate ning piisavalt suurte kinnistute (41 tk) olemasolu.

Rakverre ja linna lähipiirkonda on koondunud suurem osa maakonna ettevõtetest. Piirkonna eeliseks on suur tööpotentsiaal linnas ja lähivaldades, väga hea logistiline asukoht nii maanteede, raudtee kui ka sadamate suhtes ning mitmekesine olemasolev tööstuslik struktuur.

Infopäeval jagab kokkutulnutele kogemusi ka Vaivara vallas asuva Virumaa Tööstuspargi  MTÜ Virumaa Tööstuspark juhatuse esimees Priit Kotkas.

Infopäev toimub Rakvere Muusikakooli saalis (Posti 6b) algusega kell 11.00.

 

Info:Rakvere abilinnapea Allar Aron, tel 32 25 897

Ainult sellel reedel tantsutrenn Rõuge spordihoones

Ainult sellel reedel toimub Rõuge spordihoones mõnus trenn igale liikumishuvilisele. Kasutage head võimalust ning tulge  homme, 28. septembril kell 19.00 Rõuge spordihoone aeroobikasaali.

Võtke kaasa sõber, pistke taskusse ümmargune münt ning tulge ja nautige lõõgastavat liikumist. Kui te pole seda varem teinud, siis nüüd on selleks õige aeg ja koht !

Tantsutrenni viib läbi SANDRA.

Info: Terje Raju, terjeraju@gmail.com

 

Velisel meenutati kultuuritegelast Elmar Tootsi

Velise rahvamajas meenutati Elmar Tootsi.

Sombuse septembri pühapäevahommikul süüdati Vigala kalmistul mälestusküünlad kauaaegse Velise kultuuritegelase Elmar Tootsi 100. sünniaastapäeva  mälestuseks. Endise Velise seltsimaja saali kogunes 43 inimest, et ühises kohvilauas vestlusringis teda meenutada. Päeva juhatas Velise Kultuuri ja Hariduse Seltsi juhatuse liige Jürgen Kusmin. Elmar Tootsi meenutasid vennatütar Reeda Toots, endine Velise kooli õpetaja Meida Nolling, Vello Vaarma jpt. Pikemalt jätkus juttu endistel kolleegidel. Vanim kohaletulnu ja kunagine töökaaslane Ester Niin (88) Vaimõisast. Rahvamaja ette avati legendaarsele seltsielu edendajale nimeline mälestuspink.

Siinse seltsielu edendaja ja hilisem Velise rahvamaja juhataja Elmar Toots sündis Velisel Ligeda külas Oja talus 23. septembril 1912. Velise Algkoolis õppides oli Elmar Toots aktiivne seltsitegelane, osaledes näitemängudes ja piduõhtutel. Hiljem võttis aktiivselt osa 1929. aastal loodud Velise algkooli karskusringi vilistlaskogu tööst. Kaks aastat Tartumaal Vahi aianduskoolis õppinud Elmar Toots osales assistendina 1936. aastal Velise Rahvaraamatukogu Seltsi (asutatud 1891) juurde loodud  aianduse-mesinduse ringis. Ta tegi ära suure töö siinse paikkonna talude iluaedade kujundamisel ja korrastamisel: korraldati hoonete välisvärvimise kursusi, istutati ilupuid ja põõsaid. 1936. aastal püstitati Velise kirikaeda Elmar Tootsi kujundatud mälestussammas 1905. aasta sündmuste ohvritele. Hiljem töötas Toots Velise rahvamaja juhatajana kuni surmani 1983. aastal.

Meenutuspäeva korraldasid MTÜ  IIDA Kursused, Sillaotsa Talumuuseum, Velise Kultuuri ja Hariduse Selts

Ave Kusmin, Märjamaa raamatukoguhoidja

Jõgeva maavanem: “Peipsimaa – see kõlab ilusti ja uhkelt”

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev Mustvee linnapea Pavel Kostrominiga nüüdisaegse sadama ehitamise teemal vestlemas. Foto: Klaire Ründva

19. oktoobril toimus Mustvees Peipsimaa arengufoorum. Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev avaldas arvamust, et Vasknarvast Värskani ulatuvat piirkonda sobib hästi nimetada Peipsimaaks. Svjatõševi arvates on Peipsimaad külastava turisti jaoks oluline, et ta ühest paigast võimalikult palju erinevaid teenuseid kätte saab.

Küsimustele vastab Viktor Svjatõšev:

Missugune Peipsimaa arengufoorumil välja öeldud mõte tundub teile kõige huvitavam ja säravam?
Olulist  infot ning asjalikke ja mõtlemapanevaid seisukohti oli kõikides ettekannetes. Mulle tundus lihtsa, kuid samas huvitava ideena kogu Peipsi-äärset piirkonda Peipsimaaks nimetada ning toonitada seda meeldejäävalt kõlavat nimetust siinse kultuuripärandi, elulaadi, paikkonnale iseloomulike toodete ja muugi tutvustamisel. Mõiste Peipsimaa on tegelikult juba kasutuses, kuid sellele pakuvad konkurentsi Peipsiääre, Peipsiveere, Peipsi rannik jne.  Peipsimaa peaks teemakohases lingvistikas muutuma domineerivaks, sest võimaldab piirkonda Vasknarvast Värskani senisest veelgi  kompaktsemalt ja efektiivsemalt tutvustada. Minu arvates kõlab Peipsimaa hästi nii eesti kui ka vene keeles ja seda saab hästi tõlkida ka võõrkeeltesse.

Nime taga peab aga olema sisu. Kuidas võiks teie arvates Peipsimaad turistile veelgi magneetilisemaks muuta?
Peipsimaa erinevates paikades kohtab praegugi suhteliselt sageli turiste ja puhkajaid. Sageli jäädakse sinna vaid päevaks-paariks, vahel mõneks tunnikski või ollakse lihtsalt läbisõidul. Pikemaks ajaks jäämiseks tekib suurem huvi ja motiiv siis, kui kohapeal on nüüdisaegsel tasemel taristu: korralikud teed, joogiveevarustus, kvaliteetne internetiühendus,  väiksemate või suuremate sadamate olemasolu jne. Loe edasi: Jõgeva maavanem: “Peipsimaa – see kõlab ilusti ja uhkelt”

Sänna kultuurimõisas näidatakse filmi ja kaasa saab osta mahetooteid

Reedel, 28. septembril algusega kell 19 toimub Sänna Kultuurimõisas järjekordne väärfilmiõhtu. Sel korral ekraanil režissöör Martin Provosti tõsielul põhinev film „Séraphine”, mis jutustab ilustamata liigutava loo naivistliku kunstniku Séraphine de Senlis’ ebatavalisest elust ja kunstnikuteest. Filmiõhtu juhatab sisse kunstnik Aivar Rumvolt.
„Séraphine” võitis kokku seitsmes kategoorias Prantsuse rahvusliku filmiauhinna Césari ning tunnistati ühtlasi möödunud aasta parimaks prantsuse filmiks.
Vaata treilerit: http://www.youtube.com/watch?v=8Zn8sUIFlnw
Filmiõhtu on tasuta.
Kaks tundi enne filmi algust, alates kella viiest, on lahti mõisa väike poekene.
Poes mahekaup. Loomulikult on olemas Loona talu jahud ja helbed, Urvaste kama ja krõps, Mäe-Lauri kommid ja põnevad kastmed, Taarapõllu talu mahlad ja krõpsud, kohalik mesi, seebid jne.
Välismaisest kaubast pakutakse igasugu snäkki ja jooki; lisaks veel pesupähklid, kreemid, savid jne. Toortoitlastele tooršokolaadi ja teisi toortooteid/-pulbreid/-vägiasju (spirulina, odraoras, camu-camu, kaarob, kakaovõi jne). Ehituskaupadest pakume kohupiimavärvi segusid, savi, kitti, linaõli ja kõikvõimalikke toone naturaalseid pigmente, et ise oma kohupiimavärv toonida. See kõik on lahe ja äge. Tule kaema!
Kadi Noor
Sänna Kultuurimõis