Otepää ettevõtluskonverents keskendus noortele

Foto: Monika Otrokova

2. oktoobril toimus Otepää gümnaasiumis Otepää ettevõtluskonverents, mis keskendus noorte võimalustele ettevõtluses läbi lüüa. Oma kogemustest ettevõtluse vallas rääkisid mitmed Eesti tuntud ettevõtlusega seotud inimesed ja arvamusliidrid. Konverentsil tunnustati Otepää valla ettevõtjaid 2012.

Konverentsi avas Valga maavanem Margus Lepik. „Kui järjestada Valgamaa omavalitsusi üksikisiku tulumaksu laekumise järgi on Otepää Valgamaal kindlalt esikohal. Lisades siia veel kinnisvara hinnad ja tehingute arvu, siis võib öelda et tegemist on jõukaima omavalitsusega Valgamaal. Otepääl on olemas nii põllumajandus kui töötlev tööstus, aga eelkõige kolmanda sektori aktiivsus ja pealehakkamine on valla lipulaevaks,” ütles maavanem Margus Lepik. “Nii on heameel tõdeda, et vallajuhtide initsiatiivil on traditsiooniks saanud noortele suunatud ettevõtluskonverents. Saades teada majanduse suundumusi ja kuulates edukate kogemusi on noortel lihtsam teha oma valik ettevõtluse kasuks. Teame ju kõik, et innovatiivsed lahendused tähendavad ettevõttele olulist efektiivsuse kasvu ja majanduslikku edu. Seega on oluline anda majandusteadmisi just noortele, sest tulevik kuulub eelkõige teadmistepõhisele majandusele.”

Otepää vallavanem Merlin Müür lisas, et noortele on oluline kindlasti kuulata omaealiste kogemustest ettevõtlusvaldkonnas. „Oleme Otepää Gümnaasiumis alustanud õpilasfirmade loomisega, oli hea jälgida, et õpilasfirma Student Network kogemus tekitas saalis elevust.“

Volikogu esimees Aivar Nigol ja vallavanem Merlin Müür tunnustasid Otepää valla ettevõtjaid 2012. Sellel aastal pälvisid tiitli AS Parmet ja AS GMP Grupp – GMP Clubhotel Pühajärve Restoran.

GMP Clubhotel Pühajärve Restorani peetakse Lõuna Eesti üheks paremaks ning stiilsemaks toitlustus-ja meelelahutuskohaks. Restorani siseruumides on 53 istekohta, lisaks on avatud suviti 120 kohaline väliterrass. Igal nädalavahetusel kõlab elav kvaliteetmuusika. Kui õhtu venib pikemaks on võimalik end kosutada GMP Clubhotel’i luksuslikes külaliskorterites. GMP Cblubhotel Pühajärv Restoran on elavdanud Otepää valla kultuurielu, käivitades sellest aastast alates suvekinode seeria.

Parmet AS on suurte kogemustega tootmisettevõte, mis toodab kvaliteetseid ripplaesüsteeme, fassaadikassette ning profiile. Ettevõtte asutati 1992. aastal metallist ripplaesüsteemide tootmiseks. Aastate jooksul on firma juurutanud tootmisse järjepidevalt uusi ripplaetüüpe – kui tootmist alustati kõigest ühte tüüpi paneelripplagedega, siis tänaseks päevaks on tootmises lisaks erinevatele paneelripplagedele ka restmoodullaed ning kassettripplaed erinevatele karkassitüüpidele. Tänu heale tehnoloogilisele baasile on Parmet AS võimeline pakkuma ka erikonstruktsiooniga ripplagesid ja fassaade. Ettevõte valmistab ka lehtmaterjalist painutatud profiile ja muid tooteid vastavalt tellija soovile.
Loe edasi: Otepää ettevõtluskonverents keskendus noortele

Rogosi mõisas saab end harida ja teatrit vaadata

Reedel, 5. oktoobril toimub Võrumaal Haanja vallas Rogosi mõisas koolituspäev “Tervislik ja odav toit tööelalisele inimesele”. Õhtul saab teatrit.

Päevakava:
kell 14.00- 15.30 toitumisteadlase MAI MASERI koolitus Ruusmäe rahvamajas
kell 15.45- 17.45 tervislike toitude valmistamine Rogosi mõisa köögis
kell 17.45- 18.45 õhtuamps, retseptide jagamine

Koolituspäeval osalemine on kõikidele tasuta, soovitav on tulekust teatada tel 516 5728, Sirje Pärnapuu. Koolituspäeva toimumist toetab ESF “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2012”.

Kell 20.00 saab Ruusmäe rahvamajas vaadata Tsooru külateatri etendust “Võsavennad”. Teatrietenduse pilet maksab 3 eurot.

Allikas: Sirje Pärnapuu, Haanja valla kultuuritöö juht

„Kuidas müüa setot?“ jõuab Tartu ja Tallinna lavadele

Setomaal kõneainet tekitanud Taarka Pärimusteatri Noortestuudio lavastuse „Kuidas müüa setot?“ etendused toimuvad oktoobrikuus ka Tartus ja Tallinnas.

„Noored seto juurtega tüdrukud muretsevad, mis Setomaal toimub. Nad rääkisid väga ausat ja väga valusat juttu. Neil oli valus rääkida ja ilmselt oli ka valus kuulata. Aga arvan, et see oli üks esimesi kordi üldse, kui nii tõsiselt nendest asjadest räägiti ja kus keegi seda niivõrd palavalt ja otse südamest välja ütles“, arutles noorte juhendaja Anne Türnpu ajaleht Põlva Koidule antud intervjuus.

„Nuuristuudio etendüsel tull sääne tunnõh pääle, õt olõgi NO tiatri etendüsel, a õnnõ pall´o parebal ja valu säntsel, mia minnu ja mu rahvast isiklikult pututas. Piat tunnistamma, õt üllätüs oll Obinitsa seto seltsimaja kuurih toimunu’ etendüse aigu veiga suur, ma olõ-õs valmis nii korgõ kvaliteediga’ etendüse jaost.“ kirjeldas kodukohta tagasipöördunud seto Rein Järvelill oma teatrielamust.

Lavastus käsitleb Setomaa probleeme noorte silme läbi nähtuna: Ühelt poolt peetakse julma jahti ideaalautsentsusele ja teisalt on jälje üles võtnud turundajad, mõistnuna, et ei ole asja, mida seto temaatika abil müüa ei saaks. Omavahelises kisklemises on aga ära unustatud noored, kes hoiavad oma suu järjest kindlamalt kini, teades, et igast nende sammust jääb maha vaid kriitika jalajälg.
Loe edasi: „Kuidas müüa setot?“ jõuab Tartu ja Tallinna lavadele

Rõuge vallas korraldatakse esimene Rahvaspordi Mess

Kolmapäeval, 10. oktoobril 2012 algusega kl 18.00 saab toimuma Rõuge valla esimene RAHVASPORDI MESS, mille eesmärgiks on tutvustada paljudele valla inimestele juba tegutsevate spordigruppide ja muude tervisliku liikumisega tegelevate ühenduste tegevust, kaasates nii uusi liikmeid tervislikese tegevustesse. Samuti jagatakse infot tegevust alustavate treeninggruppide kohta. Oodatud on kogu valla rahvas ning huvilised kaugemaltki vanusest ja soost olenemata.

Rahvaspordi Mess koosneb väga paljudest tegevustest:

· Võimalus tutvuda spordihoone võimalustega (pallisaal, jõusaal, lauatennis, aeroobikasaal, dušid, saunad jne)
· Spordihoones tegutsevate trennide ja ringide tutvustused ja uute huviliste värbamine (pilates, jooga, eakate võimlemine, pallimängud jt)
· Omakandimehe Raul Olle innustav sõnavõtt tervislikust liikumisest ja selle positiivsetest mõjudest sinu tervisele
· vallas tegutsevate spordiklubide tutvustused ja uute huviliste värbamine. Esindatud on Rõuge Korvpalliklubi, Rõuge Jalgpalliklubi, terviseklubi Siruta, jalgrattaklubi Rõuge Racing Team, hokiklubi Rõuge Snaiprid, Rõuge Golfiklubi, Kiidi Talvepark jt
· Rõuge Perearstikeskuse läbiviimisel on võimalus mõõta tervisenäitajaid. Tõeste tulemuste saamiseks ei tohi paar tundi enne näitajate mõõtmist süüa-juua!
· Valla terviseprojekti järgmiste tegevuste tutvustamine (UjumisBuss, SuusaBuss, koolitused jne)
· Õrnema soo võrkpalli ja/või korvpalli treeningute alustamise mõttetalgud
· Mõnusad aktiivse liikumise alternatiivid rahvamajast, infot jagavad sussisahistajad erinevatest tantsurühmadest: Kadrid, Murueided, Käsikäes
· Jagatakse infovoldikut kogu tervisliku liikumise infoga Rõuge vallas
· Tervisliku ümberkehastumiskampaania “Parim Muutuja” tutvustus ja kanditaatide esitamise võimalus
· Tervise edenduse ideenurk, kus võimalik kuulda ja ise esitada häid ideid sportliku harrastuse arendamisse.
· Kohal ka liikumisharrastuse – ja tervisespordisari “Võrumaa Mängud” – parim ravim tavalise inimese tervisele!
· Võru Orienteerumisklubi juht Sixten Sild tutvustab orienteerumise mitmekülgsust ja seikluslikkust ja elulisust
· Sõltuvushäiretest loobumise nõustamine, Veevi Hõrak
· Mõnusad arutelud sportlikel ja tervislikel teemadel, millest sünnivad ühe uued ideed.

Mess kestab orienteeruvalt kella 20.00-ni. Õhtut juhib Jaanus Mark. Tule ise, tule koos sõbra ja terve perega ning leia endale sobiv sportlik harrastus. Korraldab Rõuge valla Tervisespordi Ümarlaud. Info messi kohta ja ideed messi veelgi paremaks ja huvitavamaks ülesehituseks Karel Saarna, tel 5560 3989.

Koduleht: http://sport.rauge.ee/uudised/rouge-valla-esimene-rahvaspordi-mess/

Üritus Facebookis: http://www.facebook.com/events/288543001256359/

Nädalavahetusel toimub Baltikumi suurim heategevuslik koertenäitus

Pühapäeval, 7. oktoobril toimub Tallinnas juba kaheksandat korda Eesti Koeraomanike Seltsi ja BIGBANKi eestvedamisel Baltikumi suurim iga-aastane heategevuslik koertenäitus BIG Match Show, mille tulud lähevad tänavu Tartu Koduta Loomade Varjupaiga toetuseks. Eestiga paralleelselt toimub üritus ka Lätis ning Leedus.
BIG Match Show patroon Marju Länik usub, et pühapäevasest üritusest tuleb üks südamlik ja põnev koosviibimine, mis pakub positiivseid elamusi nii show’ osalistele kui publikule. “Sel pühapäeval kogunevad loomasõbrad üle Eesti juba kaheksandat korda, et demonstreerida koera ja tema omaniku vahelist koostööd. Lisaks sellele saavad näituse külastajad kaasa elada põnevatele etteastetele, kus peaosas on meie suurimad sõbrad – koerad,“ ütles Marju Länik.

BIG Match Show koertenäituse abil toetatakse igal aastal üht koduta loomade varjupaika. Sel aastal lähevad tulud Tartu kodutaloomade varjupaigale, kelle heaks korraldati esmakordselt ka heategevuslik Facebooki kampaania. “Heateo tegemiseks tuleb minna Facebooki ja liituda seal BIG Match Show toetajaskonnaga, sest 1000 esimese registreerunu pealt teeb BIGBANK rahalise annetuse Tartu varjupaigale,” selgitas Marju Länik.
Loe edasi: Nädalavahetusel toimub Baltikumi suurim heategevuslik koertenäitus

Täna kuulutatakse esmakordselt välja parimad Eesti rohemajanduse edendajad

Täna, 3. oktoobril kell 15.00 antakse Säästva Arengu Foorumil esmakordselt üle auhinnad Eesti rohemajanduse edendaja 2012. Säästva Eesti Instituut (SEI) tunnustab ettevõtteid, kes rakendavad oma tootmistegevuses ja ärijuhtimises keskkonnahoidlikke ja ühiskondlikult vastutustundlikke põhimõtteid. Välja antakse auhinnad kolmes kategoorias: riigi osalusega ettevõte, eraettevõte ja väikeettevõte.

Auhindade kätteandmine toimub Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses, aadressil Liivalaia 33. SEI korraldab Säästva Arengu Foorumit juba kuuendat korda. Selle aasta teema on ajendatud ÜRO egiidi all juunis toimunud Rio+20 konverentsist, mille üheks peateemaks oli rohemajandus. Säästva Arengu Foorumi korraldamist toetavad Riigikantselei ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) asutati 1992. aastal. Instituudi missioon on toetada ühiskonna otsustusprotsesse ja ärgitada muutusi säästva arengu suunas, pakkudes selleks integreeritud teadmisi keskkonna- ja arenguvaldkonnas ning seostades teadusuuringud poliitika kujundamisega. SEI Tallinn kuulub Stockholmi Keskkonnainstituudi globaalsesse võrgustikku.

Lisainfo foorumi kohta: http://www.seit.ee

National Geographic avab vandlisalakaubanduse tagamaid

Ajakiri National Geographic avaldab oktoobrinumbris spetsiaalse uurimusloo, mille tulemusena selgus, et igal aastal sureb hinnaliste võhkade pärast tuhandeid elevante.

Arvestuste kohaselt suri mullu vähemalt 25 000 elevanti, et nende võhkadest saaks nikerdada religioosseid esemeid. Ajakiri tõstatab teema, et aidata panna piir vandlisalakaubandusele.

Vaata videot:

Loo sissejuhatuse leiab siit:
http://www.national-geographic.ee/ee/magazines/oktoober_2012/vandlikummardajad/

Allikas: National Geographic Eesti

MTÜ Lastekaitse Liit kuulutab välja konkursi “Kuula last”

Eesti ühines 20. novembril 1991 ÜRO Lapse õiguste konventsiooniga, mis on lapse õiguste sisu mõistmisel, arendamisel ja määratlemisel rahvusvaheliseks ning riiklikuks lähtedokumendiks. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 12 on üks võtmetähtsusega artikkel. See tunnustab lapse õigust avaldada oma arvamust, olla ära kuulatud, ning teistel isikutel on kohustus lapse seisukohti arvesse võtta.

Eelnevaga seoses korraldab MTÜ Lastekaitse Liit essee-, joonistus- ja fotokonkursi teemal ”Kuula last!“

Konkursi tingimused leiad siit.

Konkursi üldeesmärk on laste ja noorte seas lapse õiguste alase teadlikkuse suurendamine nende kaasamise ning osalemise kaudu.

Võistlustöid oodatakse kuni 31. oktoobrini 2012. Esseekonkursi kaks parimat sõidab külastama Euroopa Parlamenti Brüsselis!

Foto- ja joonistuskonkursi auhinnaks on palju erinevaid foto-ja joonistustarbeid!

Esseed ja fotod palume saata märgusõnaga “KONKURSS” e-postile infokeskus@lastekaitseliit.ee või aadressil: MTÜ Lastekaitse Liit, Endla 6-18, Tallinn 10142

Võitjad kuulutatakse välja ja auhinnad antakse üle Lastekaitse Liidu konverentsil ”Kuidas kasvatame – piits või pitsa?” 21.11.2012

Algas rahvamuusikatöötluste konkurss Pärimuse päitsed

Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel kuulutas välja rahvamuusikatöötluste konkursi „Pärimuse päitsed“.
Konkursi eesmärgiks on saada uusi ja uuenduslikke, kaasaegse kõlapildiga, tantsulugusid. Ootame nii pärimusel põhinevaid tantsulugusid kui ka autoriloomingut, nii instrumentaalmuusikat kui ka laule, kiiremaid ja aeglasemaid tantsuviise. Konkursile laekunud lugudest parimatele loovad Eesti tantsuloojad ja koreograafid uusloomingulised rahvatantsud, mis osalevad käesoleva projekti teises pooles toimuval uute tantsuseadete konkursil.

Kvaliteetselt salvestatud (stuudiosalvestus) .wav formaadis konkursilugusid ootame 10. detsembriks 2012 kas
1) postiga või käsipostiga CD-plaadil või mälupulgal aadressile: „Rahvamuusikatöötluste konkurss“, TÜ Rahvakunstiansambel, Kalevi 24, Tartu 51010 või
2) e-postiga viidet allalaadimiseks veebis olevale failile aadressile laurileht.post@gmail.com.

Konkursil osalevad lood ei tohi olla avaldatud (ilmunud helikandjal) enne 1. jaanuari 2013. Konkursil osalemisega annab loo või seade autor õiguse kasutada lugu rahvatantsu saatemuusikana ja avaldada see konkursi tulemusel väljaantava rahvatantsude saatemuusika CD-l ilma täiendava tasuta. CD väljaandmiseks kasutatakse konkursile saadetud faile. Autoril on õigus avaldada lugu või seade muudel helikandjatel peale 1. jaanuari 2013.
Konkursile saadetud lugu peab olema salvestusega identselt taasesitatav elavas ettekandes projekti lõppkontserdil 9. novembril 2013 Mooste mõisa Folgikojas. Lõppkontserdil kohtuvad laval konkursi parimad muusikalood muusikakollektiivide ja lugudele seatud parimad tantsud rahvatantsukollektiivide esituses.

Rahvamuusika töötlusi kuulab ja hindab 10-liikmeline žürii (5 muusikute ja 5 tantsijate esindajat) individuaalselt. Žürii liikmete antud punktid kogub kokku žürii tehniline sekretär. Summeeritud punktide paremusjärjestuse alusel selgub 15 parimat lugu, millele asuvad järgneva uute tantsuseadete konkursi raames uusloomingulisi rahvatantse seadma Eesti tantsuloojad ja koreograafid.
Rahvamuusika töötluste konkursi 15 parimat lugu selguvad jaanuariks 2013. Parimad lood ja konkursi võitjad avalikustatakse 9. novembril 2013 toimuval projekti lõppkontserdil Mooste mõisa Folgikojas koos tantsuseadete konkursi tulemustega.
Konkursi peaauhind parima loo autorile on 1000 eurot. Motiveerivad auhinnad on ette nähtud ka teistele kõrgetele kohtadele tulnud lugude autoritele, samuti mitmed žürii poolt antavad eriauhinnad.

Konkurss toimub Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse toel.

Otsitakse head eeskuju

Jaanus Nurmoja fotol: Noored Rakveres tulevikulinna mängul

Eesti Noorsootöökekus otsib Head Eeskuju: Juba järgemööda viiendat aastat otsime kandidaate konkursile„Hea Eeskuju”. Taaskord on teil võimalus kinkida oma noorele sõbrale 1300 euro suurune stipendium. Stipendium on mõeldud võitjale õpingute alustamiseks ülikoolis, kõrgkoolis või täiendõppeks huvikoolides.

Kandidaaks võib olal noor, kes on eeskujuks oma kaaslastele, tegutseb oma kodukandi paremaks muutmise nimel, pakib lastekodulastele kingitusi, aitab vanaema üle tee, kes toob iga päev päikese oma koolikaaslaste ellu!

Heaks Eeskujuks võib saada igaüks, kes on teinud teoks omapärase ja eeskujuliku teo, on vastutustundlik, hooliv ja õpib 7 – 12 klassis või kutsekeskkoolis. Kõiki esitatud lugusid hindab žürii Riigikogu esimehe ja konkursi patrooni Ene Ergma juhtimisel ning Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Noorteühenduste Liidu, Tegusate Eesti Noorte, Eesti Lastekaitse Liidu, Eesti Lastevanemate Liidu, Unicef-i ja mitmete teiste Eesti arvamusliidrite ja ettevõtjate osavõtul. “Hea Eeskuju” kandidaate saavad esitada kõik inimesed, kes usuvad, et kandidaadi teod vääriksid laiemat kõlapinda ja tunnustust. Nii sõbrad, õpetajad, direktorid, õed-vennad kui ka lapsevanemad.

Silmapaistvaid noori ning võitjat ja võiduloo kirjutajat tunnustab Ene Ergma koos üle Eesti kokku tulnud üle poole tuhande noorega konkursi auhinnagalal, mis leiab aset 20.novembril toimuval noortekonverentsil Lahe Koolipäev 2012 Rahvusooper Estonias.

Kandidaate on aega esitada vaid 31.oktoobrini kodulehel www.noortekonverents.ee/eeskuju.
Hea Eeskuju 2011 oli Erki Vellama, kes asutas Järvamaale skate-pargi. Hea Eeskuju 2010 tiitli pälvis Oliivia Narits, kes oli võtnud oma südameasjaks HIV-i alase teadlikkuse tõstmise. Hea Eeskuju 2009 oli Reili Rand, kes on oma tegudega valmistanud rõõmu nii lastekodu väikelastele kui ka puuetega inimestele.

 

Liivakella seminar alustab Tallinnas uut hooaega

Sügis ja kooliaeg on käes. Liivakella seminar alustab oma neljandat hooaega ja seitsmendat semestrit. Sügissemestri esimene arutelu toimub kolmapäeval, 3. oktoobril. Esimene külaline on Tõnis Mägi. 

Seminari korraldajad kutsusid laulja kohtumisele selleks, uurida, kuidas tal on õnnestunud oma elu selliseks elada? Kas tal on olnud ka raskeid  või isegi väga raskeid valikuid ja mille põhjal ta oma otsuseid on teinud? Mis ja kes  on aidanud tehtud otsustele kindlaks jääda? Tõnis lubas, et kui tema verbaalne võimekus intervjuu käigus peaks ammenduma, siis ta lihtsalt hakkab laulma. Arutelu teemal „Teekond mõistusest südamesse“ algab kell 17  Tallinna waldorfkooli aulas.

17. oktoobril tuleb Liivakella seminarile Gerd Kanter, et rääkida sellest, kuidas ennast mitte liiga tõsiselt võtta. Intervjuu teemaks on „Ego taltsutamise kunst“.

 

Täna algav ettevõtlusnädal täidab Tartu põnevusega

Täna algav Tartus ettevõtlusnädal pakub arvukalt ettevõtlust ja eluviisi tutvustavaid ja propageerivaid tegevusi.  Ettevõtlusnädala puhul on ka Tartu Loomemajanduskeskuses mitmeid koolitusi ja üritusi.

1. oktoobril kell 14-15.30 räägib Margus Uudam  investeerimisettevõttest Ambient Sound Investment teemal  “Riskikapitali huvid investeerimisel start-up’idesse.” Loeng tutvustab erinevaid investeerimisega kaasnevaid võimalusi ja probleeme ning aitab paremini mõista, milline võib olla koostöö  start-up-firmade ja investorite vahel.

Kell 16 algaval seminaril „Ühisrahastus ja Hooandja kogemus“  räägivad hooandja.ee portaalist selle vedaja Tiiu Sullakatko ning  Ardo-Ran Varres, kes selle kaudu rahastas uue CD valmimist. Kuidas  ühisrahastus Eestis toimib ja kas sellest võib saada oluline toetus loomeettevõtjatele, selgub seminari jooksul.

3. oktoobril kutsub Loomemajanduskeskus käsitöölisi, disainereid ja loojaid Antoniuse õue, kus toimub seminar  “Käsitöö eksport Etsy.com keskkonna kaudu”. Tutvustatakse Etsy keskkonda  ja tingimusi, mida loojad peaksid silmas pidama oma müügikeskkonda  avades.

4. oktoobril toimub juba traditsiooniline Tartu noore kunsti oksjon,  mis seekord kannab pealkirja “Linn”. Müüki tuleb 44 teost nii noortelt kui ka juba tuntud kunstnikelt.

Ettevõtlusnädal Loomemajanduskeskuses lõpeb sisutiheda päevaga Kalevi tänava hoonetes. Kell 11-16 on avatud kunstiturg, kus  Tartu kunstnikud müüvad oma teoseid ja külastajatel on võimalik iga loojaga vahetult suhelda. Toimuvad õpitoad, mille käigus saab arendada loovust, valmistada pitsi, ehteid ja seepi või õppida  stereopildistamist. Kõik õpitoad on osalejatele tasuta ja eelnevalt tuleb registreeruda.

Täpsem info ürituste kohta aadressil http://lmk.ee/koolitused,  registreeruda saab leheküljelt http://ettevotlus.tartu.ee/koolitused.

Ettevõtlusnädala puhul  avab 2. oktoobril loomemajanduskeskuse kõige uuemas majas (Kalevi 17) uksed tervislike eluviiside austajatele Parema Toidu Pood. Poe avab Loomemajanduskeskuses tegutsev ettevõte Parem Elu Koolitused. Parema Toidu Poes leiab laia valiku gluteeni- ja kaseiinivabasid tooteid, tervislikke snäkke, erinevat mahekaupa, oliiviõlisid, pestosid ja käsitsitehtud pastasid Itaaliast. Müügile jõuavad ka ettevõtte enda loodud tooted – linaseemneleivad, puuviljarullid ja gluteenivabad müslibatoonid. Pood on avatud T-N kell 10-16 aadressil Kalevi 17.

Vabaühendused jälgivad valimisi Gruusias

Täna toimuvatele  Gruusia parlamendivalimistele  on kutsutud  üle kolmesaja nii sise- kui välisriikliku vaatleja. Eestist osaleb valimiste vaatlemisel ühingu Korruptsioonivaba Eesti moodustatud kuueliikmeline delegatsioon.

Ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuhi Asso Prii sõnul on valimiste vaatlemisel oluline roll ausate valimiste tagamisel ning vaatlemine aitab suurendada poliitilist läbipaistvust ja tõsta valimistulemuste legitiimsust. Samuti toetavad sellised algatused kohaliku kodanikuühiskonna arengut, luues kontakte ning koostöövõimalusi organisatsioonidega teistest riikidest.

Korruptsioonivaba Eesti  osaleb valimiste vaatlemisel Transparency Internationali Gruusia osakonna kutsel ning näeb vaatlemises head võimalust aidata kaasa riigi demokraatia arengule ja toetada oma Gruusia osakonna kolleege, kes kohapeal valimiste vaatlemist korraldavad ja koordineerivad.

Gruusia osakonna tegevdirektori Eka Gigauri sõnul on valimised demokraatia teel liikuvale riigile ääretult olulised ning loodetakse, et need tugevdavad parlamendi rolli riigis veelgi.  Tegevdirektor nendib, et Eesti, Läti ning Leedu on riigid, mida demokraatia küsimustes Gruusias tihti eeskujuks tuuakse ja seega on Baltikumi Transparency Internationali osakondade kaasamine valimiste vaatlemisse oluline.

Lisaks Eesti osakonnale osalevad valimiste vaatlemisel Transparency Internationali Läti ja Leedu osakondade delegatsioonid.

2011. aasta Riigikogu valimiste ajal osales ühing Korruptsioonivaba Eesti valimiste vaatlemise korraldamisel koos Avatud Eesti Fondiga.

Ühing Korruptsioonivaba Eesti on rahvusvahelise korruptsioonivastase liikumise Transparency International esindaja Eestis.

Õpetajad toetavad täna algavat arstide streiki

Eesti Õpetajate Liit toetab Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu organiseerimisel 1. oktoobril algavat streiki, mille peamiseks eesmärgiks on arstide ning õdede Eestist lahkumise pidurdamine ja tervishoiusüsteemi lagunemise peatamine.

Hästi toimiv tervishoiusüsteem ning kättesaadav arstiabi on rahva edukaks püsimajäämiseks ülimalt olulised. Arstide ja õdede koormus vajaliku arstiabi pakkumisel ning konkurentsivõimeline tasustamine on kindlasti teemad, mida ei saa alahinnata või pühendunud inimeste missioonitundega põhjendada ja sellega manipuleerida.

Õpetajad mõistavad tänu sarnasele seisule arstidega praegust ebameeldivat olukorda, kus ühiskonna arengut takistavate teravate valdkonnaprobleemide selgitamiseks on vaja olnud astuda enda põhitööd ning kutsumust segav samm.

“Õpetajad tunnetavad, kuivõrd alarmeeriv on situatsioon, kus vajaliku ettevalmistuse ning pühendumisega spetsialistid lähevad mujale tööle või tekib üliinimlik koormus või kohti täitma tulevad need, kelle jaoks ei ole see esimene valik”, seisab õpetajate totusavalduses.

Eesti Õpetajate Liit on mures, et meditsiinitöötajate sisuliste ettepanekute ja probleemide asemel on avalikkuse tähelepanu pööratud palganumbritele ja seeläbi suurema sotsiaalse vastandamise tekitamisele.
Seetõttu kutsub Eesti Õpetajate Liit kõiki õpetajaid andma oma vääriline panus tervishoiusüsteemi probleemide ja nende laiema ühiskondliku mõju selgitamisele ja arutlemisele.

Erinevates koolides üle Eesti on kas suusõnaliselt või kirjalikult avaldatud toetust arstide püüdlustele. Eesti Õpetajate Liit tunnustab sellist õpetajatepoolset initsiatiivi ja soovitab õpetajatel vastavalt põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade üldosades määratud õppe- ja kasvatuseesmärkidele suunata õpilasi iseseisvalt mõtestama ning analüüsima ühiskonnas toimuvat. Soovitame arutleda koos õpilastega asjaolude üle, mis on viinud praeguse kriisini Eesti tervishoiusüsteemis ja millised oleksid ennasthävitavas ressursiraiskamises võimalikud lahendused olukorra parandamiseks.

Loodus võib tõepoolest häbematult ilus olla

Matsalu loodusfilmide festivali grand prix’ pälvis sakslase Jan Hafti “Roheline universum” – hariv ja väga ilusate vaadetega.

Matsalu kümnendale loodusfilmide festivalile esitati 256 filmi enam kui neljakümnest riigist üle maailma. Esimest korda jõudsid Lihulasse Jordaania, Mongoolia ja Kõrgõzstani filmid.

Võistlusprogrammis konkureeris 29 linateost kahes kategoorias: “Loodus” ning “Inimene ja loodus”.

Põhiteemad olid prügi, jäätmekäitlus ja taaskasutus. Grand prix’ pälvis aga siiski n-ö puhta looduse kategoorias võistelnud töö, sakslase Jan Hafti film “Roheline universum”.

Tänavused auhinnad Loe edasi: Loodus võib tõepoolest häbematult ilus olla

Käivitame üle-eestilise kampaania “Sööme ära!”

17. september -7. oktoober 2012

Sööme ära!” on mõeldud üldrahvaliku aktsioonina ning selle eesmärgiks on kaasata kõik elanikkonna kihid, sõltumata nende elukohast ja sotsiaalsest staatusest. Aktsiooniga saab liituda alates 17. septembrist www.toitumine.ee kampaanialehel.

Liituda on igati mõtet, sest lisaks lubadusele, mida iga inimene iseendale annab – süüa rohkem puu- ja köögivilju-, on aktsioon ühtlasi ka võistlus selgitamaks kohalike omavalitsuste seast välja kõige puu- ja köögivilja sõbralikum kodupaik Eestis. Iga liituja lisab oma andmetele koduvalla või -linna nime, me jagame maavalitsuse elanike arvu kampaanias osalejate arvuga ja nii saame kõige puu- ja köögivilja sõbralikuma elanikega valla või linna nime.

Aktsiooniga saavad liituda poed ja poeketid, samuti ootame osalema ka söögikohti, kes on aktsiooni ajal valmis pakkuma puu- ja köögiviljarikkaid toite, võimalusel soodustusega. Nemad saavad „Sööme ära!” ametliku partneri tähise, kui liitumissoovist antakse teada enne kampaania algust ja nad kuvatakse kampaania veebilehel. Söögikohtadel palume ühendust võtta Katrin Heimoneniga telefonil: 610 5806 või katrin.heimonen@taevas.ee.

 Kampaaniat rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, programmi Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2012″ raames.

Fond võtab vastu rahataotlusi

Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond võtab kuni 15.oktoobrini vastu taotlusi 2013. aasta stipendiumideks ja kultuuriprojektide finantseerimiseks.
Stipendiume ja toetusi jagatakse 143-st SA ERKFallfondist. Esimest korda jagatakse sel aastal stipendiume ja toetusi viiest allfondist.
Jagamise info, allfondide nimekirja ning taotluse ankeedid leiate SA ERKF koduleheküljel www.erkf.ee .
Taotluste (ka posti teel saadetud) vastuvõtt lõpeb E 15. oktoobril 2012 kell 16.00.
Taotlused esitage Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond aadressil: A. Weizenbergi 20A-13 (III korrus), 10150
Tallinn, tel 601 3428.

Lääne-Virumaa valib parimaid raamatukoguhoidjaid

Lääne-Viru maavalitsus ja Lääne-Virumaa Keskraamatukogu kuulutasid välja konkursi „Lääne-Viru aasta raamatukoguhoidja 2012″.

“Lääne-Virumaa aasta raamatukoguhoidja 2012” konkursi eesmärgiks on tunnustada nii isikute kui meeskondade kategoorias maakonna raamatukoguhoidjaid, kes on aasta jooksul positiivselt mõjutanud paikkonna elu raamatukogunduse valdkonnas, maakonnas või Eesti raamatukogunduses. Kandidaadiks võib esitada Lääne-Virumaa küla-, valla-, linna- või kooliraamatukogudes töötava isiku või meeskonna, kes on viimase aasta jooksul paistnud silma innovaatilise ja tulemusliku arendustöö või praktilise tegevusega kutsetöös, täiskasvanute või laste raamatukoguteeninduse alal. Loe edasi: Lääne-Virumaa valib parimaid raamatukoguhoidjaid

Metssigade arvukus ähvardab kasvada

Metssigadele oli mullune talv sigivuse ja toitumise seisukohast soodne. Ulukiseireteadlaste hinnangul ähvardab metsanotsude arvukus pigem kasvada kui kahaneda ehk sigatsemine talumaadel ja maakodude õuedes saab hoogu juurde.

Keskkonnateabe keskuse ulukiseire juhtivspetsialisti Rauno Veeroja sõnade järgi on maakondade jahimeeste esitatud andmed metssigade arvukuse kohta pigem ala- kui ülehinnatud.

“Eestis loovad soodsa pinnase arvukuse sellise alahinnagu tekkeks praeguseks juba iganenud jahimaa korralduskavad, mis näevad ette ulukite lubatava arvukusvahemiku jahipiirkondades,” sõnas Veeroja. “Kuna jahimeestele on ette antud suurulukite populatsiooni maksimaalsed kontrollarvud loendusperioodi lõpuks, pelgavad nad nii mõnelgi pool maakondades esitada etteantuist suuremaid loendusnumbreid.”

Jahimeestel on põhjust peljata, sest kui nad ei saa hakkama suurulukite arvukuse piiramisega oma jahimaadel, võidakse hakata neilt oma jahialal sisse nõudma metsloomade tekitatud kahju põllumajandusmaadele.

Samal ajal pole toimetusel teada ainsatki juhtu, kus kahjutasu oleks reaalselt makstud. Riik on hüvitanud kaitstavate ulukiliikide poolt majapidamistele tekitatud kahju, näiteks on tasutud huntide murtud lammaste eest.

Metssead ei kuulu Eestis kaitstavate ulukite hulka.

Üks hirm jahimeestel siiski on: kui nad ei saa hakkama metsloomade arvukuse piiramisega oma jahialal ehk siis ei käi jahil, võidakse nende jahimaa kasutusleping peatada ja otsida nende asmele jahialtimad kütid.

 

Unikaalne Vilsandi Energiamaja on valmis

Laupäeval avati Vilsandil pidulikult tuletorni teenijate elamu-vahimaja – renoveeritud atraktiivne ja innovatiivne hoone, mis nüüd kannab nime Vilsandi Energiamaja ja on suure tõenäosusega ainulaadne kogu Euroopa Liidus.

 

 

“Esialgse kava järgi oli plaanis maja valmis saada 2012. aasta mihklipäevaks ja nii see ka õnnestus,” lausus projekti juhtinud Inotex Grupp OÜ juhataja Monika Salu. Ta lisas, et nagu vana maja renoveerimisel ikka, oli kogu protsess täis üllatusi – mõni osa oli oodatust halvemini säilinud, mõni jälle paremini.

“Nõudlik projekt restaureerida ja renoveerida maja energiatõhusaks kohustas pidevaks jälgimiseks, analüüsiks ja (ümber) planeerimiseks. Tänu tõhusale ja kompetentsele tööle said ebameeldivad ootamatused ja üllatused ennetatud,” rääkis Salu. “Alati saab paremini, kuid arvestades väikesaarel ehitamise keerukust ja lisakulusid, olen tulemusega rahul,” kinnitas ta.

Salu rõhutas, et küsimus ei ole kunagi olnud mitte niivõrd millegi renoveerimises, kui soovis Vilsandi tuletorni teenijate elamu-vahimaja uuele elule aidata. “Kuna olen juba hulk aastaid tegelenud nii kodu- kui ka välismaal energiatõhususe ning energiatõhusa elukeskkonna ja ehituse valdkonnaga, siis oli loomulik ühendada selle maja puhul restaureerimine ja energiatõhusaks renoveerimine,” selgitas ta.

Noortele pakutakse nii karjääriredelit kui ekstreemsust

 

 

Kolmapäeval, 10. oktoobril saab taas teoks aasta suurim noortekonverents Valgamaal. Sel aastal kannab see pealkirja «Valgamaa Noortekonverents 2012 – Saan mida tahan?!».

Tegu on traditsioonilise konverentsiga, mille korraldab Valgamaa noortekogu. Tänavu toimub see juba kuuendat aastat, andis teada Valga maavalitsuse avalike suhete juht.
Tänavused teemad on valinud eelmise aasta konverentsil osalenud. Plaanis on palju põnevat: ehitatakse üles isiklik karjääriredel, tutvutakse ekstreemsete olukordade lahendamisega, räägitakse tööst, koolist ja unistustest.

Noortekonverentsil saab väärika lõpu samuti traditsiooniks kujunenud konkurss «Aasta noor ja noortesõber 2012» . Esmaettekandena saab näha Valgamaa gümnaasiumide pakutava hariduse kaardistamisküsitluse tulemusi.

Konverentsi sihtgrupp on noored üle Valgamaa, kuid oodatud on ka teiste maakondade noored.

Ettevõtmist toetavad Valga maavalitsus ning Valgamaa Omavalitsuste Liit.

Kapa stuudiumi uue õppeaasta avab akadeemik Richard Villems

Pühapäeval, 30. septembril kell 15 algab Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sarja Kapa stuudium üheksas semester. Avaloenguga „Soome-Ugri rahvaste geneetiline päritolu ja eestlaste koht nende hulgas“ esineb Eesti Teaduste Akadeemia president, akadeemik ja Tartu Ülikooli molekulaarbioloogia professor Richard Villems.

nimpopulatsioonide geneetikat on teadlane uurinud viimased 15 aastat. Tema sõnul võib seda nimetada ka arheogeneetikaks, mille eesmärk on tänapäeva inimeste geneetilist varieeruvust uurides taastada demograafilisi protsesse, mis toimunud viimase 150 000 aasta jooksul. Oma teadusuuringutele toetudes on professor Villems ümber lükanud mõnegi pikki aastaid valitsenud arusaama inimese põlvnemisest. Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008. aasta kevadel.

Kord kuus toimuvad loengud räägivad maailma ja inimkonna arenguperspektiividest, teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest. Loeng on tasuta ja avatud kõigile huvilistel. Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast iga loengut on väike kohvilaua- vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Kapa stuudiumis on kolme aasta jooksul esinenud, prof Marju Lauristin, akadeemikud Peeter Tulviste, Ene Ergma, Anto Raukas, Tarmo Soomere; ja Jaan Ross, demograaf, prof Kalev Katus, rakubioloog, prof Toivo Maimets, prof Hardo Aasmäe, meediaeksperdid Tiit Hennoste ja Raul Rebane, õigusteadlane Varro Vooglaid , innovatsiooniaasta eestvedaja Urmas Kõiv, kirjanikud Karl-Martin Sinijärv ja Jürgen Rooste, bioloog Toomas Trapido, transpersonaalse psühholoogia ja valuuta ekspert Alar Tamming ning Eesti Panga endine asepresident Märten Ross, prof Voldemar Kolga, Peeter Volkonski, prof Raivo Vilu, prof Talis Bachmann, prof Ülo Vooglaid, noor teadlane Andero Uusberg, loodusemees Fred Jüssi, akadeemik Jaan Ross, kunstiteadlane Heie Treier, semiootik Valdus Mikita, president Arnold Rüütel, sotsioloog Andrus Saare, majandusvisionär Heido Vitsur, teoloog ja tõlkija Vello Salo, ajaloolane David Vseviov, IT-visionär Enn Tõugu, akadeemik Mart Kalm, Liia Hänni, Ivar Raig jt.

Info Eeva Kumberg, tel 56637037, Reet Aro, tel 58188568