Jõgeva maavanem: “Peipsimaa – see kõlab ilusti ja uhkelt”

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev Mustvee linnapea Pavel Kostrominiga nüüdisaegse sadama ehitamise teemal vestlemas. Foto: Klaire Ründva

19. oktoobril toimus Mustvees Peipsimaa arengufoorum. Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev avaldas arvamust, et Vasknarvast Värskani ulatuvat piirkonda sobib hästi nimetada Peipsimaaks. Svjatõševi arvates on Peipsimaad külastava turisti jaoks oluline, et ta ühest paigast võimalikult palju erinevaid teenuseid kätte saab.

Küsimustele vastab Viktor Svjatõšev:

Missugune Peipsimaa arengufoorumil välja öeldud mõte tundub teile kõige huvitavam ja säravam?
Olulist  infot ning asjalikke ja mõtlemapanevaid seisukohti oli kõikides ettekannetes. Mulle tundus lihtsa, kuid samas huvitava ideena kogu Peipsi-äärset piirkonda Peipsimaaks nimetada ning toonitada seda meeldejäävalt kõlavat nimetust siinse kultuuripärandi, elulaadi, paikkonnale iseloomulike toodete ja muugi tutvustamisel. Mõiste Peipsimaa on tegelikult juba kasutuses, kuid sellele pakuvad konkurentsi Peipsiääre, Peipsiveere, Peipsi rannik jne.  Peipsimaa peaks teemakohases lingvistikas muutuma domineerivaks, sest võimaldab piirkonda Vasknarvast Värskani senisest veelgi  kompaktsemalt ja efektiivsemalt tutvustada. Minu arvates kõlab Peipsimaa hästi nii eesti kui ka vene keeles ja seda saab hästi tõlkida ka võõrkeeltesse.

Nime taga peab aga olema sisu. Kuidas võiks teie arvates Peipsimaad turistile veelgi magneetilisemaks muuta?
Peipsimaa erinevates paikades kohtab praegugi suhteliselt sageli turiste ja puhkajaid. Sageli jäädakse sinna vaid päevaks-paariks, vahel mõneks tunnikski või ollakse lihtsalt läbisõidul. Pikemaks ajaks jäämiseks tekib suurem huvi ja motiiv siis, kui kohapeal on nüüdisaegsel tasemel taristu: korralikud teed, joogiveevarustus, kvaliteetne internetiühendus,  väiksemate või suuremate sadamate olemasolu jne.

Ilusa ilmaga on romantiline ööd veeta ka randa või metsa paigaldatud telgis ja teha toitu enda püütud kalast või metsaandidest. Samas tuleb arvestada ka turistidega, kes soovivad iseäranis heal tasemel majutamist ja toitlustamist. Kalaroogade, köögivilja ja teistegi traditsiooniliste Peipsimaa toodete populaarsus püsib ja loodetavasti ka suureneb. Hästi on meeles, kuidas möödunud aastal Jõgevamaal tutvumisreisil olnud Ida-Virumaa venekeelsed ajakirjanikud Kasepää kasvuhoonetes peaaegu  meetripikkuseid kurke imetlesid. Kindlasti tasub mõelda, mismoodi neid tooteid veelgi mõjusamalt pakkuda, siduda tugevamini paikkonnaga. Hea, kui külastaja teadvustab endale, et ühte-või teist kaupa saab üksnes Peipsimaalt.

Nutikas ja ühtlasi kultuuri väärtustav ettevõtlusidee on Veronika Kookmal, kes valmistab vanausliste maiustusi oma kodukandis Kasepääl ja just siin ja lähiümbruses neid ka turustab. Üldkokkuvõttes on tähtis see, et Peipsimaale tulija saaks ühest kandist korraga rohkesti nii silmale ilusat, hingele kosutavat, silmaringi arendavat kui ka ainulaadset toitu nautida.

Rohkem võiks mõelda kitsamate huvigruppide soovidele. Näiteks tuhanded kalurid Lätimaalt saabuvad jäisele Peipsile kindla eesmärgiga. Kindlasti leidub aga “konks”, millega neis tekitada sügavamat huvi selle kandi vastu ja meelitada neid siinsetele ettevõtjatele rohkem raha maha jätma.

Kas Peipsimaal võiks senisest veelgi rohkem rahvaüritusi olla?
Peipsimaa Jõgevamaa osa teatakse hästi uisumaratoni, rulluisumaratoni ja Kalevipoja kalafestivali järgi. Tänavu toimus festival koos Jõgevamaa memme ja taadi peoga, mis oli igati õnnestunud kordaminek. Kui on häid ideid ja elluviijad, võib  lisaks praegustele ka uusi sündmusi juurde tulla. Juba ongi koorumas plaan pikima tänava jooksu korraldamisest Kasepääl.

Küsis Jaan Lukas