Tänasest saab Eesti Energiaga sõlmida avatud turu elektrilepinguid

Tänasest on igal elektrikliendil võimalik sõlmida Eesti Energiaga avatud turu elektrileping. Eesti Energia pakub klientidele kolme elektripaketti, mis kannavad nimesid Kindel, Kombineeritud ja Muutuv. Elektrilepingu sõlmimisel soovitab ettevõte eelistada e-teenindust.

Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink sõnas, et nii uute pakettide väljatöötamisel kui e-teeninduse arendamisel peeti silmas seda, et eestimaalased ostavad elektrit avatud turult esmakordselt. „Läbiv märksõna, millest pakettide koostamisel lähtusime, oli lihtsus. Oleme lähtunud oma senisest avatud turu kogemusest kolmes Balti riigis, samuti tutvunud Põhjamaade elektritarbijate eelistustega, kus enamasti sõlmitakse aastaseid kokkulepitud hinnaga lepinguid,“ sõnas Rink.
„Arvestades eestimaalaste internetilembust, panustame enim just elektrilepingute sõlmimisele e-teeninduses, kus suudame nüüdsest üheaegselt teenindada pea kaks korda rohkem kliente kui varem. Usume, et meie e-teenindus on lihtsaim viis elektrilepingu sõlmimiseks,“ rääkis Rink ligi poolteist aastat väldanud põhjalikest ettevalmistustöödest. Loe edasi: Tänasest saab Eesti Energiaga sõlmida avatud turu elektrilepinguid

Reedel avatakse Marje Keremi näitus “Aeg ajas”

Marje Kerem on sündinud 1944. aastal. Ta lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi 1968. aastal (diplomitöö kiitusega) ja ERKI 1974. aastal metallikunsti erialal (diplomitöö kahekordse kiitusega).

Oma loomingus püüab kunstnik luua kunstilise terviku looduslike vormide, vormi ja geomeetriliste elementide vahel, põimides süsteemi Taarausu märke. Kunstnik käsitleb temaatikat oma elust, loodusest ja poliitikast.

Marje Kerem on osalenud näitustel Tšehhis, Prantsusmaal, Rumeenias, Venemaal, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Austraalias ja Poolas. Tal on olnud üheksa isikunäitust.

Kunstnik ütleb, et on sellel näitusel käsitlenud Eesti rahva saatust ajas oma nägemuse läbi sellel ajahetkel. Materjalidena on kasutatud messingit, vaske, tombakut, hõbedat ja uushõbedat.
Näitus on A-Galeriis avatud 28.09-22.10.

Mihkel Maripuu avas esimese isikunäituse Draakonigaleriis

Esimest suuremat isiknäitust avav Mihkel Maripuu on lõpetanud Tartu Ülikooli bakalaureusekraadiga maalikunsti erialal, alates 2010. aastast õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide magistriõppes maali erialal ja alates 2011. aastast täiendab end Erasmuse programmi stipendiaadina Berliinis. Käesoleva aasta juuni lõpus avas Maripuu väiksemamahulise isiknäituse Eesti Suursaatkonnas Berliinis, varasemasse perioodi jäävad mitmed osalemised grupinäitustel Eestis ja ka väljaspool.

Kui varasemale Maripuu loomingule on olnud iseloomulik tugev popkultuuri ja –kunsti mõju nii teema- kui ka kujundikäsitluses, siis avatava väljapaneku teostes liigub Maripuu enam akstraktse kujundikeele suunas. Autori sõnul inspireerib teda endiselt varasematele teostele tõuke andnud suurlinnadele iseloomulik atmosfäär, massikultuuri mõjud ja metropolidega lahutamatult seotud tänavakunst; muutused on pigem kasutatavas maalikeeles – liikumises algsest popilikust, ekspressionistlike kõrvalekalletega väljenduslaadist üha enam abstraktse maalikäsitluse suunas.   Loe edasi: Mihkel Maripuu avas esimese isikunäituse Draakonigaleriis

“101 last Toompeale” ootab eelfoorumitele

Taaskord on algamas MTÜ Lastekaitse Liidu Noortekogu ja Eesti Õpilasesinduste Liidu koostööprojekt „101 last Toompeale“. Sel aastal leiab üritus aset 16.novembril Riigikogus, kui 101 noort üle Eesti saavad arutada neile olulistel teemadel, leida üles kitsaskohad ning pakkuda sobivaid lahendusi kitsaskohtade leevendamiseks. 21.korda toimuv üritus võtab sel korral luubi alla riigieksamid, tasemetööd ja ülikooli sisseastumise korra. Tänavuse aasta teema selgus läbi küsitluse.

Enne lõppfoorumit 16.novembril, kogunevad noored kaheksal kohalikul eelfoorumil. Kohalikud eelfoorumid toimuvad:

Tallinn: 29.september, 10.00 Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasiumis

Tartu: 20.oktoober, 12.00 Jaan Poska Gümnaasiumis
Pärnu: 14.oktoober, 11.00 Pärnu Hansagümnaasiumis
Paide: 13.oktoober, 11.00 Paide Gümnaasiumis

Viljandi: 13.oktoober, 11.00 Viljandi Kultuuriakadeemias
Kuressaare: 11.oktoober, 16.30 Kuressaare Ametikoolis

Jõhvi: 6.oktoober, 11.00 Jõhvi Seltsimajas
Võru: 6.oktoober, 10.00 Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi peeglisaalis

Põlvas on tulemas eakate konverents “Väärikana vananeda”

Tulenevalt aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastast 2012, korraldavad Europe Direct Põlvamaa teabekeskus ja Põlva Maavalitsus 4. oktoobril Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses eakate konverentsi.

Eakate konverentsiga tähistatakse 1. oktoobril peetavat rahvusvahelist eakate päeva. Konverentsi eesmärkideks on väärtustada eakate rolli ühiskonnas, näidata aktiivse ja tervisliku eluviisi võimalusi ning pakkuda kohtumis- ja suhtlemisvõimalust. Fookusesse on tõstetud panus, mida vanemad inimesed on võimelised andma – olgu see siis tööl, kodus või ühiskondlikus tegevuses.Vananev inimene on suurenev ressurss Eestis ja ka laiemalt Euroopa ühiskonnas ning seda tuleb pidada pigem väärtuseks kui nähtuseks, mida peaks varjama või tõrjuma.

Konverents on tasuta ja konverentsi päevakavaga saab tutvuda siin. 

Kohal on Europe Direct Põlvamaa teabekeskuse- ja Tervisetoa infolauad, kus pakutakse nii tervise-kui EL alaseid infomaterjale. Ristsõna lahendajatele meened.

Toitlustuse efektiivsemaks korraldamiseks palutake konverentsist osalemisest ette teatada hiljemalt 1. oktoobriks 2012 (kontakt: Lea Leivo, lea.leivo@polvamaa.ee, tel  799 8911).

Üritust toetavad: Euroopa Komisjon, Riigikantselei, Põlva Maavalitsus, Põlvamaa Tervisenõukogu, Põlva Päevakeskus, Eesti Tervisedenduse Ühing, Eesti Haigekassa, Päästeamet, AS Värska Vesi, Tere AS.

Täna algavad Võrus rahvusvahelised sõjaväelaste poksivõistlused

Täna algavad Võru Spordikeskuses tugevatasemelised Sõjaväelaste Euroopa lahtised meistrivõistlused poksis. Võistlusi korraldab Eesti Kaitsevägi
koostöös Eesti Poksiliiduga, seisab Võru Linnavalitsuse pressiteates.

Turniiril osaleb ligi sada sportlast kümnest riigist, sealhulgas ka Eesti poksijad. Eurooplastele lisaks on võistlemas ka mitmete kaugemate ja eksootiliste riikide koondised nagu Brasiilia, Iraak, Namiibia ja Tuneesia.

Võistluste avatseremoonia toimub täna, 25. septembril kell 17, järgnevad eelringid. Finaalmatšid peetakse laupäeval, 29. septembril algusega kell 15.

Sissepääs võistlustele on avatud kõigile ning on tasuta.

Avatud Eesti Fond kuulutab tänasest välja EMP toetuste Vabaühenduste Fondi esimese projektikonkursi

Projektikonkursile oodatakse avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste projekte, mis keskenduvad kahele fookusteemale:

demokraatlike väärtuste, sh inimõiguste edendamine ja vabaühenduste tõhusam eestkostesuutlikkus ja „valvekoera“ roll.

Esimeses taotlusvoorus on projektidele eraldamiseks kasutada 725 000 eurot ning taotlusi oodatakse hiljemalt 25. novembril kella 16.00-ks.

Lisaks on ühendustel, kellel on juba valmis idee ning koostööpartner Norras, Islandil või Liechtensteinis, võimalik kuni 1. oktoobrini taotleda koostööprojektile starditoetust kuni 1000 eurot projekti kohta.

„Eesti vabakond on Vabaühenduste Fondi konkursside väljakuulutamist kaua oodanud. Esiteks võimaldab programm rahastust algatustele, millega mõjutada hoiakuid ja väärtusi ning suurendada kodanikualgatuste tõsiseltvõetavust Eesti ühiskonnas. Teiseks muudab EMP toetuste programm Eesti kodanikuühiskonna rahastamise võimalused mitmekesisemaks,“ märkis VÜFi koordinaator Maris Jõgeva.

Oktoobrikuus kuulutatakse välja ka taotlusvoor ühenduste tegutsemisvõimekuse tõstmiseks algatatud väikeprojektidele. Taotlemise tingimused, vormid, juhised ning muu oluline info on leitav Avatud Eesti Fondi kodulehel aadressil www.oef.org.ee/norra.

Euroopa Majanduspiirkonna toetuste Vabaühenduste Fond (VÜF) on Norra, Islandi ja Liechtensteini rahastatud ja kodanikuühiskonna elujõulisuse suurendamiseks loodud toetusfond, mille kogumaht Eestis on 2,3 miljonit eurot. Vabaühenduste Fondi elluviijaks Eestis on Avatud Eesti Fond.

EMP ja Norra toetused loodi seoses Euroopa Liidu (EL) ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) laienemisega aastal 2004. Toetuste üldeesmärgiks on aidata kaasa majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele Euroopas ja tugevdada kahepoolseid suhteid doonorriikide ja 15 abisaajariigi vahel. Teisel EMP ja Norra toetusperioodil avanevad rahalised vahendid riskilaste ja -noorte, rahvatervise, keskkonnasõbraliku tööstusuuenduse, mere- ja siseveekogude korralduse, kultuuripärandi kaitse, vabaühenduste fondi, teaduskoostöö ja stipendiumifondi, soolise võrdõiguslikkuse edendamise ning töö- ja pereelu tasakaalu toetamise ja soolise- ja perevägivalla ennetamise ja vältimise programmidele. Eestis on EMP ja Norra toetustest alates aastast 2004 rahastatud üle 280 projekti keskkonna, säästva arengu, regionaalarengu, kultuuripärandi kaitse, tervishoiu ja lastehoolduse, teaduskoostöö ja kodanikuühiskonna valdkondades.

Türi vald tähistab hariduse andmise sünnipäeva

Käesoleval aastal täitub 325 aastat hariduse andmise algusest Türi kihelkonnas. Türi vald tähistab seda tähtpäeva septembrikuu viimasel nädalal erinevate üritustega.

Täna kell 16.00 avatakse Türi Muuseumis koolilooline näitus „OH, kooliaeg!“, mis jääb avatuks novembrikuu lõpuni. Lisaks näitusele pakub muuseum sel perioodil ka juhendatud muuseumitunde, tundide aeg tuleb huvilistel kokku leppida.

27. septembril on Türi Kultuurimajas hariduskonverents, mis kannab pealkirja „Eilsest homsesse“ ning on pühendatud hariduse eesmärkide ja õpetaja rolli muutumisele ajas. Üritus toimub kell 13.00-18.00, ajakava on kättesaadav Türi valla veebilehel Internetis www.tyri.ee. Konverentsi ajal on kultuurimaja fuajees oma toodangut müümas ja tutvustamas kirjastus Atlex.

Samal päeval on võimalik lahendada Türi valla hariduselu puudutavat veebipõhist viktoriini ning väiksematel huvilistel (algklassilastel) on võimalus lahendada kooliloolist ristsõna. Parimatele loositakse auhindu.

Haridusnädala üritused lõpetab Türi Vallavalitsuse vastuvõtt valla õpetajatele läheneva õpetajate päeva puhul.

Külle Viks, Türi Vallavalitsuse haridusspetsialist.

Liikluskomisjon kutsub jalgrattureid kandma helkurvesti

Valitsuse liikluskomisjon arutas liiklusohutusalast olukorda, kus enim teevad muret jalakäijad ja jalgratturid ning kutsub jalgrattureid kandma helkurvesti.

Arvestades eelolevat sügis-talvist perioodi, mil suur osa ajast tuleb liigelda hämaras või pimedal ajal, on jalakäijate ja jalgratturite ohutuse tagamiseks oluline nende märgatavus – jalakäijal helkuri kasutamine, jalgrattal helkurite olemasolu ja tulede kasutamine. 

Liikluskomisjon tegi ettepaneku kaaluda ja avalikult arutada, kas jalgrattur peaks helkurvesti kasutama soovituslikus või kohustuslikus korras. Eriti oluline on helkurvesti kasutamine neil, kes käivad jalgrattaga tööl ja liiguvad asulavälisel sõiduteel. Samuti võiks liikluskomisjoni hinnangul kaaluda helkuri või kohustuslikku helkurpaela lisamist poodides müüdavatele sügis-talvistele üleriietele.

Liikluskomisjon kuulas ka ettepanekuid liiklusseaduse muutmiseks, mis puudutab ühistranspordiradade ja parkimiskellade kasutamist, patrullsõidukite eraldusribal parkimist töö tegemiseks, mopeedautode juhtimisõiguse alammäära muutmist, kohustuslike dokumentide kaasaskandmist ning liiklusmeditsiini komisjoni koosseisus olevate eriarstide loetelu laiendamist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium moodustab liiklusseaduse parandusettepanekute läbivaatamiseks ametkondade vahelise töögrupi.  Loe edasi: Liikluskomisjon kutsub jalgrattureid kandma helkurvesti

Võru Linnateatri uueks juhiks sai Leino Rei

Alates septembrist 2012 juhib Võru Linnateatri tööd näitleja ja lavastaja Leino Rei.

Rei lõpetas 1998. aastal Eesti Humanitaarinstituudi teatriõppetooli 1. lennu näitlejameisterlikkuse erialal ning kuulub samast aastast ka Eesti Näitlejate Liitu. Aastatel 1994 – 2002 oli ta stuudio Theatrum näitleja ning 2002 – 2006 Eesti Riikliku Nukuteatri näitleja, alates 2006. aastast tegutseb ta vabakutselise näitleja ja lavastajana.

Rei on lavastanud Theatrumis, Eesti Riiklikus Nukuteatris, Emajõe Suveteatris, Vanemuises, Ugalas ning Teatri Kodus. Ka Võruga on tal varasem kokkupuude olemas — 2007. aastal osales ta näitlejana Võru Teatriateljee lavastuses “Gastrozza” ning 2008. aastal tõi samas lavale Mart Aasa loo “Räägime asjast”.

Oma plaanidest Võru Linnateatris räägib Leino Rei järgmist: “Praeguse perioodi peamine eesmärk on jääda püsima ja säilitada teatritegemise järjepidevus Võrus. Repertuaari valides otsime impulsse ikka kohalikust keelest, kultuurist ja sotsiaalsest taustast. Nendest impulssidest sündinud lavastused peaksid aga lisaks kohalikele inimestele kõnetama vaatajaid ka väljaspool Võru linna.”

Esimese lavastusena toob Rei Võru Linnateatris välja endakirjutatud näidendi “Üürnikud”, kus mängivad Peeter Volkonski, Tarmo Tagamets ja Kärt Johanson. “Üürnikud” esietendub 10. novembril 2012 Võru Kandles.

Konkurss uue teatrijuhi leidmiseks toimus 2012. aasta maikuus. Võru Linnateatri senine kunstiline juht Tarmo Tagamets jätkab juhi assistendi ja näitlejana.

Aadu Luukase Missioonipreemiast saavad tänavu osa kõik nominendid

Alates tänasest ootab Aadu Luukase SA ettepanekuid Missioonipreemia kandidaatide esitamiseks.

Preemia välja andmisel on sisse viidud oluline muudatus – laureaati tunnustatakse sel aastal 32 000 euroga, ülejäänud 32 000 eurot jagatakse võrdselt viie nominendi vahel. Kandidaate Missioonipreemiale saab esitada 31. oktoobrini – kõik head mõtted neist inimestest ja organisatsioonidest, kes väärivad Missioonipreemiat, on oodatud.

„Missioonipreemia antakse tänavu välja kuuendat aastat – see on saanud meeldivaks traditsiooniks meie ühiskonnas, seda enam, et teist sarnast elutööd hindavat preemiat Eestis ei ole, rääkimata eraalgatuslikkusest,“ rääkis Aadu Luukase SA nõukogu esimees Indrek Luukas. „Preemia otsustasime nominentide vahel jagada ühest küljest seetõttu, et motiveerida inimesi enam konkursist osa võtma. Teisalt on viimaste aastate kogemus ja korduv laureaaditiitli jagamine näidanud, et rahalist tunnustamist väärivaid kandidaate on ikkagi igal aastal rohkem kui üks.“

Aadu Luukase SA nõukogu liikme Märt Vooglaiu sõnul on Missioonipreemia laiemaks eesmärgiks kutsuda inimesi üles ühiskonnas olulistel teemadel kaasa rääkima ja tegutsema – ning tunnustada neid tehtud oluliste sammude eest. „Kutsume Missioonipreemial osalema inimesi, kes on ühiskonnas sotsiaalselt aktiivsed ning kes on andnud panuse Eesti kultuuri, haridusse, sporti või paistnud silma heade ideedega ükskõik millisel muul moel. Tegu on ka piisavalt väärikate summadega,“ lisas Märt Vooglaid. Loe edasi: Aadu Luukase Missioonipreemiast saavad tänavu osa kõik nominendid

Simunas skoorisid Jõgeva naised

Sakala soolane tort teemal “Väliköök”.

Jõgeva naiskonna esindaja Riina Kink ütles, et talle võistlus väga meeldis, ei olnud midagi kontimurdvat. „Võit tuli toredalt,“ sõnas Riina Kink. „Ootasime ja tegelikult kartsime akadeemilist asja, aga need olid sellised loomingulised ülesanded,“ meenutas Kink ja kiitis korraldusmeeskonda võistluse ideede ja mitmekülgsuse poolest. Kink arvas, et võidu tõid teadmised ja meeskonnatöö. „Kambas koos tegemine. Kogemus kah loomulikult, sest mina ja Dea oleme palju käinud toitlustamas,“ sõnas teist aastat välitoitlustuse erialavõistlusel kaasalööv Riina.

Naiskodukaitse välitoitlustuse erialavõistlusel võtsid mõõtu kaheteistkümne ringkonna heade toitlustusalaste teadmiste ja oskustega naiskodukaitsjad. Parimate erialaste oskustega ringkonnaks kuulutati katsumuste tulemusel Jõgeva, kelle kolmeliikmelises koosseisus võistlesid Riina Kink, Dea Laugmaa ja Kirly Kadastik.

Kahel päeval said osalejad oma välitoitlustusalaseid teadmisi ja oskusi proovile panna 13 punktis. Lahendada tuli osata näiteks köögis ettetulevaid probleeme, keeta katelokis vutimune, tunda ära toidu- ja maitseaineid ning toidutegemisega seotud abivahendid. Lisaks tuli määrata mahtusid ja kokku panna Rootsi katel, tunda ühtlasi ka kõiki selle osi. Loe edasi: Simunas skoorisid Jõgeva naised

Rasedad saavad liituda joogagrupiga Võrus

Joogagruppi juhendab Mari Peetsalu.
Taas alustab tegevust rasedate joogagrupp Võrus. Tunnid toimuva teisipäeviti Võru Loovuskooli ruumides (Lembitu tn 2) algusega kell 17.00.

Tunnis tehakse harjutusi, mis aitavad naise kehal paremini kohaneda lapseootusega kaasnevate muutustega. Eraldi pööratakse tähelepanu sünnituseks ettevalmistavatele harjutustele, sealhulgas lõdvestusele ning hingamisele.

Oluline roll grupitöös on ka juturingil, kus soovijad saavad turvalises keskkonnas avada just sel hetkel neile olulisi teemasid.

Joogagruppi juhendab Mari Peetsalu, kolme lapse ema, kes on pikka aega tegelenud joogaga, sh rasedate joogaga.

„Rasedus ja sünnitus on kindlasti naise elu tähtsaimad verstapostid. Selleks, et see pöördeline aeg naise elus oleks nauditav ja rõõmupakkuv, saame me ise palju ära teha,“ kinnitab Mari ja julgustab kõiki huvilisi tulema joogatundi uudistama.

Oodatud on nii raseduse alguses kui lõpujärgus olevad naised nii Võrust kui lähiümbruses, samuti kaugemalt.

Haanja100 jõuab taas otseülekandena Internetti.

Plaani Karjamõis koostöös Rõuge TV ja TTÜ Filmiklubiga toodab ka tänavu rattamaratoni Haanja100 liikuva pildi otseülekandena Internetti.

Otseülekanne algab laupäeval, 29.septembril kell 11.40 ja võimalik seda vaadata on veebilehel tipikas.tv/sport. Plaani karjamõisas asuv toitlustuspunkt on 100 km pikkusel maratonirajal 64,4 kilomeetril. 100 miili rajal 77,8 ja 124 kilomeetril.

Otsepildis ei jää nägemata liidrite heitlused, harrastajate ponnistused, meeleolud toitlustuslaua tagant, intervjuud ratturite ja fännidega. Lisaks püüame anda operatiivset infot ka mujal rajal toimuvast. Otseülekande tegijad lubavad anda endast parima, et ka need huvilised, kes mingil põhjusel Haanjamaale tulla pole saanud, saaksid interneti vahendusel osa Eesti raskeimast rattamaratonist ning omadele kaasa elada. Ülekanne kestab orienteeruvalt kella 14.30ni, kui karjamõisa hoovis jääb juba vaiksemaks ja otse-eetris tehakse teatavaks 2012. aasta maratoni võitja.

Otseülekande meeskonda kuuluvad reporter Mihkel Tammsalu, teostajad Karel Saarna, Taavi Lüütsepp, Maanus Hurt, Jaanus Mark.

Võtted algasid: koostamisel on vana Võrumaa pärimuskaart

2008. aasta sügisel kutsus toonane Põlva maavanem Priit Sibul kokku töörühma maakonna haridusstrateegia väljatöötamiseks. Rühma juurde moodustati ka pärimuskultuuri töörühm, arutamaks pärimuskultuuri kaasamise
võimalusi ja vajadust õppeprotsessis. Üks ilus idee, mis töörühma mõttetalgutest välja kasvas, oli pärimuskultuuri atlase ehk seinakaardi koostamine koolidele ja teistele õppeasutustele.

Neli aastat on küll möödas, kuid Põlvamaa haridusstrateegia pärimuse töörühm ei ole lasknud ideel õhku haihtuda – läinud pühapäeval said Põlva Talurahvamuuseumis teoks esimesed “võtted” vana Võrumaa pärimuskultuuri
seinakaardi tarbeks.

Projektijuht Kati Taal: “Toimus pildistamine Põlva kihelkonna kaardi jaoks. Põhimõte on selles, et igat kihelkonda esitletakse rahvariiete ja ühe kindla, sellele paigale omase teema kaudu. Põlva teemat polnud just raske leida – lõõtspill.”

Et lõõtspilli saaks eksponeerida selle kõige loomulikumas keskkonnas, tuli pildistamise jaoks aga lausa väike külapidu lavastada. Pidulised, rahvariietesse riietatud modellid, olid “värvatud” nii Põlva Memmede kui Põlva Päntajalgade ridadest, lõõtsa tõmbas Heino Tartes ning taati kehastas Lootvina külateatri näitleja Tõnu Lumi. “On oluline, et esindatud oleksid kõik vanused ning nii mehed kui naised, sest nende kõigi rahvarõivad on väga erinevad. Modellid valisime aga meelega siitsamast Põlvamaalt, et kaarti vaadates oleks ka äratundmisrõõmu,” selgitas Taal kaardi tegemise tagamaid. Loe edasi: Võtted algasid: koostamisel on vana Võrumaa pärimuskaart

Tänasel rahvusvähemuste päeval räägitakse rootslastest

Täna tähistatav rahvusvähemuste päev on pühendatud rootsi vähemusele. Viimase rahvaloenduse andmeil elab Eestis 375 end rootslaseks pidavat inimest, vahendas Lääne Elu.

Rootsi vähemusrahvuse kultuurinõukogu esimees Sofia Joons on kindel, et tegelikult on rootslaste arv Eestis suurem. Rahvaloendusel võib end rootslasena määratleda nii riigirootslane, kes Rootsist siia tööle või elama tulnud, kui ka siin sajandeid elanud eestirootslaste järeltulija. Just viimaste arvu on peaaegu võimatu kindlaks teha.

“Kodakondsusega on lihtne – inimene sünnib sellega. Rahvus on aga identiteedi küsimus ja inimesel võib olla mitu identiteeti,” ütles Joons Lääne Elule. Ta lisas, et näiteks segaperekondade puhul peab inimene otsustama, kellena end määratleb.

Rootsi kodakondsusega inimesi elab Eestis rahvaloenduse andmeil 301 ja rootsi keelt nimetas emakeeleks 285 inimest. 2000. aasta rahvaloendusel nimetas end rootslaseks 300 inimest, rootsi keelt rääkis emakeelena 107 inimest.

Rootslased on Eestis ainus rahvusvähemus peale ingerisoomlaste, kellel on oma kultuuriautonoomia ja sellega seoses ka oma rahvusnimekiri, kuhu kuulub üle poole tuhande inimese. Sofia Joonsi sõnul eeldab rahvusnimekirja kandmine inimese enda aktiivsust, sest selleks peab ta ise soovi avaldama. Rahvusnimekirja võivad kuuluda ka Rootsis elavad eestirootslased, kellel on Eesti kodakondsus.

Viimase rahvaloenduse andmeil elab Eestis üldse 192 rahvust, enam kui 100-liikmelisi rahvusrühmi on 37. Kõige suuremad rahvusrühmad eestlaste järel on venelased, ukrainlased, valgevenelased ja soomlased.  Loe edasi: Tänasel rahvusvähemuste päeval räägitakse rootslastest

Täna algab “Puhka Eestis” sügiskampaania

Tänavuse „Puhka Eestis” sügiskampaania sõnumiks on „Eesti puhkust ei pea pikalt planeerima. Puhata võib igal nädalavahetusel!”

Sügiskampaaniaga soovib Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) eeskätt juhtida tähelepanu sügis- ja talvehooaja nädalavahetusereisidele, mida on lihtne ja kiire Eestis korraldada. “Puhka Eestis” kampaaniat kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul püüab EAS internetikeskkonda Puhkaeestis.ee kampaaniaperioodiks koguda võimalikult palju häid mõtteid, kuidas veeta kogu perega sisukalt nädalavahetusi või lühemaid puhkuseid sügis- ja talvehooajal.

“Eestis on meeletult, mida avastada ja ma loodan, et Puhkaeestis.ee annab inimestele väga palju uusi ja huvitavaid ideid, mida kogu perega ette võtta. On väga hea meel tõdeda, et Eesti siseturismi pakkumise pool on aasta-aastalt aina mitmekülgsem ja kvaliteetsem. Turismiettevõtjad on ka kriisiaastatele ning sellega seoses toimunud muutustele loovalt reageerinud. See näitab Eesti turismisektori tugevust,” ütles Mutso.  Loe edasi: Täna algab “Puhka Eestis” sügiskampaania

Nuuri soovi

Reimanni Nele,
kaeja ja kullõja

Taa päälkirä võti lainus Karula kirämehe Lattiku Jaani käest. Timä jutusõ päätegeläse mängvä lännü aastagasaa alostusõh liivahavvah pulmõ ja pidävä plaanõ, midä suurõst pääst tegemä naada.

Ma saiõ seo suvi tutvas üte tütrikuga, kiä lätt gümnaasiumi viimätsehe klassi. Tä kõnõl’, mändse omma seoilma-ao noorõ inemise arvamisõ ja tahtmisõ, mõttõ elost.

«Külh põhikooli aigu olli oppaja mi klassiga hädäh – teist kellestki saa ei midägi, arvas’ ni üts ku tõnõ,» kõnõlõs timä. «Ja nii om pia lännü kah. Õkva pääle lõpupäivä sõit’ üts poiss esä massinaga vasta puud – koolnus, tõnõ sattõ pur’oh pääga jõkkõ. Kats tütärlast lätsi ullis, kolmas sünnüt’ päält põhikooli kats last ja kasvatas noid ütsindä – kõik kolmõkõistõ omma näläh. Säändsit, kiä ei opi ja ei käü tüühü, om iks hulga.»

«Kas tahat siski kuuli minnä?» küsü timä käest, et kõnõlust kergembä teema pääle juhti. «Taha külh, a pelgä kah. Gümnaasium panti põhikoolist eräle: tulõva vahtsõ oppaja, vana umah tiidä häädüseh jääse inne põhikuuli. Nimä saa-ai ummi tunnõ muido täüs. A millest oppaja eläs?» seletäs tä elotargalt.

«Külh om koolikõrd käest är lännü,» ohkas sis peris süämest. «Kõgõ hullõmb om põhikoolih.Noorõmba latsõ kullõsõ vanõmbidõ käest perrä, midä kõkkõ tetä või, ja saava tuust julgust mano. Oppaja pelgäs uma tüükotusõ peräst, koolijuht pelgäs kooli hää nime peräst…»

Säändsit, kiä tahtva rahuligult oppi, om iks kah,» proomi nõvvu anda. «Mu väikene veli pidi sügüse kuuli minemä,» tõmbas tütrigu nägo mõros. «Tä tund külh tähti ja numbriid, a hädä tull’ säält, kost mõista-as mõtõldagi. Mis taal latsõl vika om, nõvvõti kur’alt. A velekene omgi tasanõ, hää ja taht umaette olla. Nii oppaja ku vanõmba omma nakanu loomuligus pidämä, et latsõ tegevä, mis näil päähä tulõ. Oh, nuu latsõ omma saadu nivõrra noorõlt, et näide vanõmba esi olõ-õi viil latsivanõmbas saanuki!» Loe edasi: Nuuri soovi

Talomiis: kits om targõmb ku lammas

Orioni talo peremiis Kõrbe Hanno. Foto: Uma Leht
Lasva valla Orioni talo perrerahvas kõnõlõs, kuis näist kitsõpidäjä sai, mille om kits targõmb ku lammas ja mille Lätist tuud sikk Janisõs ristiti.

Kolm aastakka tagasi naksi Lasva vallah Orioni talo kolm latsõkõist imäle-esäle nii ku uni pääle käümä, et vaia eläjä võtta. «Latsõ ütli meile, et mis talo tuu sääne om, koh õnnõ villä kasvatõdas, a eläjit ei olõki,» tulõtas talo peremiis Kõrbe Hanno (41) miilde.

Pernaanõ Kõrbe Maire (41) ütles mano, et latsõ tahtsõ hobõst, a nä jäivä siski arvamisõlõ, et edimält võinu kedä vähämbät võtta.

Et Orioni talo ümbre Voki-Tammõ küläh om pall’o soid ja suuhaina ei ollõv lambilõ hää anda, otsust’ Hanno kitsi kasus. «Ma kai, et mõtskitsõ eläse hää meelega suu pääl ja ku mõtskitsõl kõlbas taad haina süvvä, vast kõlbas sis kodokitsõl kah,» ütles Hanno hindäette muheldõh.

Kõgõpäält ostõti poodist kitsõpiimä, et tiidä saia, kas tuud kraami kiäki juuma kah nakkas. «Latsõ pruuvsõ ja ütli, et väega hää om,» kõnõlõs Maire. «Takastperrä tull’ vällä, et periselt oll’ tuu piim väega halv, a nä julgu-s üldä kah, selle et pelksi, et sis mi ei võtaki kitsi.»

Kolm aastakka ildampa juu terve Kõrbe pere õnnõ kitsõpiimä, tege kitsõjuustu, süü kitsõlihha ni ku vaia, maka kitsõnahku vaihõl.

Algusõ sai asi Heiferi fondist. Hanno otsõ üles Võromaa Heiferi iistvidäjä Piho Aigari ni pia oll’gi Orioni taloh kameruni tõugo sikk. Toolõ hangiti kipõlt mano kats saane tõugo kitsõpreilit – Juula ja Elle. Õigõ pia tekkü Hannol mõtõ, et vaia om naada tõugo parandama. Nii tõi tä hindäle Lätist üte lihatõugo boeri sika, kiä velerahva avvos Janisõs ristiti. «Ma mõtli, et säält tulõ põnnõv värk, ku lihaelläi piimäeläjäga ristädä,» muhelõs Hanno. «A tuust, mis säält vällä tull’, mi saaki-i viil arvu, selle et meil omma neo as’a veidükese segi.» Loe edasi: Talomiis: kits om targõmb ku lammas

Nõmmel avati Tallinna esimene taldrikugolfirada

Taldrikugolfiraja avamine Nõmmel.
Laupäeval avati Mustamäe nõlva all hüppetornide ja Raja tänava vahelisel maa-alal esimene taldrikugolfirada Tallinnas. Kümne korviga rada võivad tasuta kasutada kõik soovijad. Taldrikugolfiraja rajas Nõmme seikluspark OÜ Matkasport toel.

Nõmme linnaosa vanem Erki Korp tunnustas avamisel peetud kõnes kahe ettevõtte algatust, mis andis linlastele veel ühe võimaluse värskes õhus sportlikult vaba aega veeta.

Nõmme seikluspargi instruktori Indrek Sarvini hinnangul on Nõmme rada algajasõbralik, kuid pakub pinget ka professionaalidele. „Sel aastal paigaldasime kümme korvi, järgmisel aastal on kavas veel kaheksa korvi üles panna – siis on tallinlaste käsutuses täismõõtmetes rada. Senini oli lähim koht Keilas, kus taldrikugolfi mängida sai,” rääkis Sarvin.

Allikas: Nõmme Linnaosa Valitsus

Tartu tantsuklubi kutsub Läti tantse tantsima

Cesise rahvamuusikud. Foto: Tartu tantsuklubi
26. septembril 2012 kell 20.00–24.00 saab Tartus Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu) tantsida Läti tantse.

Seekordses Tartu tantsuklubis on külas Cesise rahvamuusikud Talis Karlsons (karmoška, laul), Martinš Abolinš (bass, moldpill, laul), Rasa Roze (viiul, laul), Andris Roze (trumm, laul) ja Adele Grunte (duurkannel, laul). Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat erinevatest Läti piirkondadest. Osalema on oodatud õppimisest huvitatud rahvamuusikud ja tantsijad. Vahepeal tantsitakse juba tuttavaid rahvatantse meilt ja mujalt.

Kõik rahvamuusikahuvilised teretulnud! Palume enda heaolu tagamiseks lisaks sõpradele kaasa võtta veel külakosti ühisele teelauale ja vahetusjalanõud. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2012. aastal kell 20.00–24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 26. septembril, 10. oktoobril, 24. oktoobril, 7. novembril, 21. novembril, 5. detsembril ja 19. detsembril.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp.

Lisateave tel +372 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Foorum suurendas Viljandimaa meeste
teadlikkust iseendast

Dr. Kristo Ausmees (vasakul) ja Viljandi maavanem Lembit
Kruuse arutlevad, milliseid meetodeid kasutades oleks võimalik veelgi
paremini tervist edendavate sõnumitega meesteni jõuda. Foto: Viljandi maavalitsus

Eile, 21. septembril toimunud II Viljandimaa tervisefoorum näitas, et maakond hoolib oma nii noortest kui ka juba vanematest meestest. Mehed ise kinnitasid omakorda, et nende elukäik läheb neile endile aina enam korda.

Dr. Kristo Ausmees, kes oli kogu päeva üks peaesinejatest, rõhutas, et rasketest aegadest aitab iga meest alati üle kapitali kogumine. “Eelkõige vaimse, sotsiaalse ja füüsilise kapitali kogumine,” täpsustas Ausmees.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul püsib alati vajadus rääkida põhjustest ja tagajärgedest. “Olemata terve, ei saa olla ka edukas,” rääkis Kruuse noortele meestele innustuseks. Vanemate meeste poole pöördudes tuletas Kruuse meelde, et vaid mehed ise saavad kõrge teadlikkusega iseendast oma elukvaliteeti hoida.

Tervisefoorumi hommikupoolik oli pühendatud noormeestele vanuses 15-19 , neid kogunes spordihoonesse 380. Pärastlõunasel vanematele meestele suunatud foorumil oli osalejaid 40. Mõlematel sündmustel arutlesid meestega tuntud Eesti mehed: Ain-Alar
Juhanson, Contra, Lembitu Kuuse, dr. Peeter Laasik, dr. Martin Kivi jt.

Pildista, mida sa sööd!

Paljud inimesed teevad oma igapäevasest toidust pilte ning jagavad neid teistega Facebookis, erinevates foorumites ja fotoportaalides.

Selleks, et jäädvustada, mida Eesti rahvas 2012. aastal sööb, korraldab Eesti Rahva Muuseum näituse „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ raames fotovõistluse „Pildista, mida Sa sööd!“ Otsime vastuseid mitmetele toiduga seotud küsimustele: kust tuleb toiduvalmistamiseks vajalik tooraine; kuidas toitu valmistatakse; kuidas, kus ja kellega einestatakse; mida meie toit meist räägib?
Palun saatke muuseumile foto oma toidust! Nii aitate koguda tänapäeva argikultuuri ning pakute näitusetegijatele aruteluainet erinevatel toiduga seotud teemadel.
Kampaania kestab 19. septembrist 31. oktoobrini ning novembris teeb muuseum saadetud fotodest näituse. Võitjate vahel läheb loosi palju põnevaid ja maitsvaid auhindu!
Küsimuste korral kirjutage: omalood@erm.ee

Võistluse „Noored Euroopa metsades“ rahvusvaheline finaal toimub Eestis

Ka seda lindu peaksid metsatundjad teadma – händkakk.26. ja 27. septembril toimub Sagadis metsandusliku võistluse “Noored Euroopa metsades” rahvusvaheline finaal, millel osalevad 11 riigi noored vanuses 13-19.

26. ja 27. septembril toimub Sagadis metsandusliku võistluse “Noored Euroopa metsades” rahvusvaheline finaal, millel osalevad 11 riigi noored vanuses 13-19.

Õpilased panevad proovile teadmised Euroopa metsadest, metsakorraldusest ja looduskaitsest ning esitlevad oma koduriigi metsandust ettekandega.

Eestit esindavad Avinurme gümnaasiumi gümnasistid Pilleriin, Heikki ja Heino Pärn, kes on olnud edukad ka erinevatel reaalteaduste olümpiaadidel. Kuna nende kodu asub keset metsa, on noortel suhe loodusega tugev. Kohtumised metsl

oomadega on äratanud ka sügavama huvi loodusteaduste vastu.
„Kuigi võistlus „Noored Euroopa metsades“ toimub tänavu alles teist korda, on suudetud sellesse kaasata 19 Euroopa riiki. Ühine teema – haridus – on õhutanud metsandussektori koostööle nii Eesti-siseselt kui ka rahvusvaheliselt,“ ütles Eesti metsaseltsi metsandushariduse koordinaator Kristi Teppo. „Finaalvõistluse korraldamisele Eestis on ühiselt õla alla pannud nii riigimets, erasektor kui ka MTÜ-d.“

Eesti voorus osales kevadel 50 kooli ligi 200 võistkonnaga. Kokku osales 2012. aastal “Noored Euroopa metsades” võistlusel Euroopas üle 10 000 õpilase.