Tartu kutsub taasiseseisvumispäeva jooksule

20. augustil kell 12.00 korraldab Treenitus MTÜ Tartu A. le Coq Sport spordihoone juures esmakordse Suvejooksu, mis kutsub osalejaid läbima 10 km pikkust jooksudistantsi. Kavas on ka Mr. Pritt lastejooksud (400 m) ja Suvekõnd (10 km). Koos lastejooksude ja tervisekõnniga ootavad korraldajad starti ligi 700 osalejat. Nimekamatest sportlastest osalevad vanameister Vjatšeslav Košelev ning Tartu linnamaratoni võitja Dmitri Aristov.

Suvejooksu näol on tegemist ka Tartu Jooksusarja teise etapiga. Sari lõpeb Novembrijooksuga 23. novembril. Ühtlasi on Suvejooks pühendatud ka Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva sportlikule tähistamisele.

Lisainfo:www.treenitus.eu

Jooksusarja ja Suvejooksu suursponsorid on Puma, Salomon, Skechers, Polar, A le Coq ja Värska Vesi.

Rõuges on sügishoidiste näitus ja degusteerimine

PohlamoosLõikuspühal on ikka tähistatud põllutööde lõppemist ning saagi salve ja keldrisse jõudmist. 28. septembril kell 11 toimub Rõuges Eesti Ema parklas sel puhul suur sügishoidiste näitus ja degusteerimine. Näitusele ja degusteerimisele on oodatud kõigi tublide perenaiste ja -meeste käe all kodus valminud hoidiseid: moose, salateid, mahlasid, napsusid, kastmeid ja muud põnevat ning ennenägematut kraami.

Igaühel on võimalik näitusele toodut mekkida ning valida välja oma lemmik, andes sellele oma hääl.  Parimad hoidised ja hoidistajad saavad erinevates kategooriates äramärgitud auhindadega. Degusteerimist saadab mõnus muusika ja seltskond.Osalemiseks tuleb haarata keldrist kaasa mõned oma parimatest hoidistest ja lihtsalt kohale minna, registreeruda vaja ei ole. Kel midagi kaasa võtta pole, on oodatud uudistama.

Lisainfo: Eveli 5554 2088 (MTÜ Püssä küla)

Maanteemuuseum tutvustab erilisi helide salvestamise viise

maanteemuuseumSel nädalavahetusel ootab maanteemuuseum 16.-18. augustil Põlvamaal peetava ökofestivali “Rohelisem elu” raames kõiki huvilisi osalema omanäolistes töötubades, mille eesmärgiks on propageerida rohelist mõtlemist. Külastajatel on võimalus osa saada helivälitööde-, marja- ja seenekorvide punumise ning aknalaua-aianduse töötubadest.

Helitöötuba “Helivälitöö unplugged: keha kui lindistaja, paber kui kassett” toimub reedel, 16. augustil algusega kell 13. Heli ja helitööga seostatakse küll sageli tehnoloogiat, aga kõige olulisemaks nö tehnoloogia-elemendiks jääb seejuures siiski inimese kõrv. “Selles töötoas jätame kõrvale tavapärased mikrofonid ja helisalvestajad ning uurime ja katsetame teistsuguseid helide “salvestamise”, helikeskkonnale reageerimise ning inimese ja helikeskkonna vahelise vastastikuse mõjutamise viise,” tutvustas muuseumi programmijuht Tuuli Tubin.

Loe edasi: Maanteemuuseum tutvustab erilisi helide salvestamise viise

Mida teha ülestõngutud põldudega?

Wikimedia.
Wikimedia.

Anu-Mari Kivisiv

Metssead ei ole kunagi olnud vaid metsamajandajate murelapseks. Enam-vähem igaüks, kel kunagi on olnud mahti oma põllumaad pidada, teab, et metssiga on sage külaline ka põllumaadel. Neid on üritatud eemale peletada  igasugu nippidega ammustest aegadest. Küll on proovitud karvaseid kurinahku eemale hoida hernehirmutistega, plekkpannide, raadioga või lampide vilgutamisega.  Veidrama näitena isegi loomade kombeid järgides maamärgistamisega. Kahjuks kaua  looma narritada ei saa ja üks hetk on soovimatu külaline ikkagi platsis.

Sarnased lood on juba mitmendat aastat Hiiumaal Käina lähedal asuvais taludes toimunud, kuid kindlasti ei ole see vaid lokaalne probleem, metsseast rüüstajaid jätkub tervesse Eestisse. Metssiga, nagu iga teine metsloom on inimesepelglik ning ilma põhjuseta inimasustusele ei ligine. Kuid kui mets ei toida enam suurt populatsiooni ära, ollakse valmis minema juba inimasustustesse süüa otsima. Toiduotsingul songitakse üles peale talvekartuli vagude ka nii heina kui õuemaad, mida inimesed ei jõua enam maapinna niitmise jaoks siluda. Samuti tekitavad külateedel ja põllumaadel liikuvad metsloomad liiklusohtlikke olukordi ja ehmatavad inimesi.

Loe edasi: Mida teha ülestõngutud põldudega?

Otepääl toimub Ameerika autode kokkutulek

PoweCamp2010_Argo_raid (1) [1600x1200]Juba traditsiooniks saanud Ameerika autode kokkutulek toimub Otepääl 16.-18. augustil. Otepäälased saavad Ameerika autosid imetleda 17.augustil kell 12.00 Keskväljakul.

Ameerika autode kokkutuleku Power Camp korraldaja Argo Raid Otepää Motoklubist sõnas, et seekord koguneb Annimatsi kämpingusse ligikaudu 60-70 autot Lätist, Rootsist, Soomest ja Eestist.

Ühiselt vahetatakse kogemusi ja muljeid, vaadatakse autosid ning tehakse ühine kruiis 17.augustil marsruudil Annimatsi-Sihva-Kääriku-Sihva-Kolga tee-Pühajärve tee, mis tipneb uhke paraadiga Otepää Keskväljakul.

Otepää Ameerika autode kokkutulek Power Camp on teadaolevalt Eestis üks vanimaid kokkutulekuid. Esimene kokkutulek toimus aastal 1999, kaks aastat üritust ei toimunud. Sellel aastal toimub kokkutulek juba 13. korda.

Seoses autode paraadiga on Otepää keskväljak 17. augustil osaliselt suletud kella 11.00-14.00ni.

Meremäe valla visioonikonkurss on edukalt lõppenud

Kevadel väljakuulutatud ning tööde laekumise tähtaja pikendamisega augusti esimesele päevale lõppes Meremäe ja Obinitsa külale kujundus- ja maastikuarhitektuurse lahendusideede saamise konkurss.

Kokku laekus 7 toredat tööd, millest kaks ideed sobivad mõlemale külale. Väljapanek võistlustöödest on seatud ülesse Meremäe vallamaja saali ja Obinitsas raamatukogusse ning valla kodulehele. Obinitsa külale saadetud töid saab näha ka paasapäeval kell 13.00 – 15.00. Tutvuda ning arvamust avaldada tööde terviklahendustele või mõne idee kasutamise sobilikkusest saab kuni 23-nda augustini. Arvestades külaelanike arvamuste tulemusega lisab 5 liikmeline komisjon ühe hääle rahvale enim meeldinud tööle.

Obinitsa tööde ideede väljapakkumine on keskendunud vastavalt lähteülessandele ajaloolisest traditsioonilisest seto arhitektuurilahendustest ja kohaliku kultuuri arvestavalt. Meremäe küla kujunduse kontseptsioon oli aga soovituslikult läheneda kujundusidee väljapakkumisel küla kui avatud vallakeskusena ja kaasaegse elukohana.

Konkursi komisjon otsustab preemiate jaotamise vastavalt vallale oluliste teemadele kujunduslahenduste pakkumisele, milliseid ideid võiks külade ilme kaasaegsemaks ja huvitavamaks muutmisel edasipidi kasutada.

Meremäe vallavanem Rein Järvelill lausus konkursi kohta: “Tore tulemus! Nüüd seisab ees töö, et parimad välja valida ning hakata ideid ellu viima!”

Pühapäeval toimub Elva mäejooks

Pühapäeval, 18. augustil toimub kolmekilomeetrine Elva mäejooks, mille rada on Eesti rahvajooksudest üks raskemaid, sest jooksjad peavad alistama 11 tõusu.

Jooksu eesmärk on pakkuda jooksuharrastajale vaheldust võrreldes tavapäraste tasasema profiiliga rahvajooksudega.

Lastejooksud (400-800m) algavad Elva lauluväljakul kell 12, põhijooksule lastakse alates 11. eluaastast ja selle start on kell 13. Rada kulgeb Elva muusikakooli ja suusahüppemäe ümbruse metsas, on paljude järskude tõusude, keeruliste laskumiste ja teravate kurvidega. Võistlejaid tule ergutama Rõngu puhkpilliorkester.

Elva mäejooks häirib vahemikus 13.00-13.30 liiklust Elvas Kalda tänaval.

Elva mäejooksu peeti ka 2009. ja 2010. aastal, senised rajarekordid on püstitanud 2010. aastal Kaur Kivistik (11.03,5) ja Karmen Alnek (14.04,1).

Elva mäejooks on tänavuse kolmeosalise Elva Jooksusarja teine etapp, 14. juulil toimunud Elva tänavajooksu võitsid Allar Lamp ja Lily Luik. Hooaja lõpetab 3. novembril Tartumaa tervisespordikeskuses toimuv 7,2 kilomeetrine Elva järvedejooks.

Y- generatsioon korraldab uuspatriotistliku laulupeo

Teisipäeval, 20. augustil kell 19.00 saab Viljandis Kaevumäe vabaõhulaval alguse Uuspatriotistlik laulupidu.

Kontserdil esinevad noored Y-generatsiooni muusikud (sündinud 1982 ja hiljem), kes esitavad oma isamaalist loomingut. Õhtu lõpetab ansambel Vennaskond.

Uuspatriotistliku laulupeo idee autoriteks ja korraldajateks on Y-generatsiooni esindavad Ugala teatri noored teatrikunstnikud: Mehis Pihla, Adeele Sepp, Kristjan Suits, Kristian Põldma, Rait Õunapuu, Marika Palm, Vallo Kirs, Klaudia Tiitsmaa, Hanna Jõgis, Nele Pihla.

„Soovime publikuni tuua noorte muusikaloomingut, mis oleks vaba laulva revolutsiooni nostalgiast, et me ei laulaks ikka veel neid samu laule jameenutaks eilset päeva, vaid laulaksime isamaalisi laule, mis kõnetaksid meid tänases päevas,“ selgitab sündmuse üks korraldajatest Nele Pihla. Eesti taasiseseisvumispäeva tähistav laulupidu korraldatakse koostöös Sakala Keskuse ja tater Ugalaga. Kontsert on kõigile külalistele tasuta, kuid kohapeal on võimalik annetada Viljandimaa Puuetega Laste Tugirühmale.

Laulupeoga soovivad y-generatsiooni esindavad noored näidata, et patriotism noorte südametes ei ole kadunud ning vastupidiselt laialdaselt levinud arvamusele hoolivad noored oma kodumaast. Paljud praeguse aja noored ei tunne isiklikku seost laulval revolutsioonil klassikaks kujunenud lauludega. Seetõttu tundub isamaalisus noortele sageli aegunud nähtusena, mille abil võideldi Eesti vabaks, aga mida enam vaja ei lähe. On tekkinud arvamus, et noored (y-generatsiooni esindajad) ei hooligi oma kodumaast ning lahkuvad siit väga kergekäeliselt. Uuspatriotistliku laulupeo eesmärk on tõestada vastupidist. Eestis on hulgaliselt noori, kes hoolivad oma kodukohast ja keda see inspireerib looma väga head muusikat, mis kõnetab kuulajaid tänases päevas. Chalice’i „Minu inimeste“ populaarsus näitas, kui suur on noorte vajadus sellise muusika järele. Noorte või üldlaulupeole Tallinnas jõuavad aga tihti need laulud, mis on juba tuntud. Seega oleks vaja sündmust, mille kaudu tutvustada uut isamaalist loomingut. Y-generatsiooni algatusel korraldatav laulupidu soovibki seda tühimikku täita – tutvustada noori laululoojaid ja nende loomingut.

Lisaks noortele laululoojatele toob taasiseseisvumispäeva õhtu Viljandi Kaevumäele veel ansambli Vennaskond ning palju üllatusesinejaid ja -etteasteid. Laulupidu viib läbi Ugala teatri noortest näitlejatest koosnev korraldustiim: Vallo Kirs, Rait Õunapuu, Kristian Põldma, Klaudia Tiitsmaa ja Marika Palm.

Võru tähistab 229. sünnipäeva

Fullscreen capture 14.08.2013 112907-00117. – 21. augustil leiavad taas aset Võru linnapäevad, millega tähistatakse Võru 229. sünnipäeva.

Viie päeva jooksul saavad kõik pidulised osa arvukatest sündmustest, kust igaüks leiab enda jaoks midagi sobilikku, olgu selleks siis muusika, käsitöö, sport, tants või kunst.

Linnapäevade raames leiab esmakordselt aset Eduard Tamme nimeline Võru Puhkpillifestival, mille avakontsert toimub juba 16. augustil Võru Kandles. Festivalil esinevad eufooniumivirtuoos Steven Mead Suurbritanniast, Tartu Puu- ja Plekikoor, Paganamaa Brass, Võru Kammerorkester, Vene Sarvekapell, Tartu Tünnipunt jt. Eduard Tamme nimeline Võru Puhkpillifestival toimub 16. – 21. augustil.

Kõik kunstihuvilised on linnapäevade ajal oodatud Võru Linnagaleriisse, kus on avatud Obinitsa Grupeeringu ühisnäitus “Bändi proov” ja Lola Liivati maalinäitus “Aate kumendus”.

Võru linnapäevade raames on alati toimunud ka arvukalt spordivõistlusi. Traditsiooniliselt toimub J. Gutmanni nimeline Võru 55. võrkpalliturniir, IX jalgratta paarissprint, Võru VIII Rattaralli ning X 1784 m linnajooks, kuhu oodatakse võistlema kõiki sõpru, perekondi ja ettevõtteid. 17. augustil leiab aset rammumeeste võistlus “Võru linna vägilane 2013” ning lisaks toimuvad Võrumaa meistrivõitluste finaalmängud tennises. Tennist jagub ka 19. augusti, mil toimub Võru linna sünnipäeva ööturniir tennise segapaarismängus.  Loe edasi: Võru tähistab 229. sünnipäeva

Külaliikumine tegi avaliku pöördumise

Eesti Külaliikumine Kodukant tegi  X Maapäeval avaliku pöördumise seoses Maaelu arengukava 2014-2020 eelnõuga. 

Külaliikumise hinnangul ei edenda kavandatavad meetmed maapiirkondade ettevõtlust ja ettevõtlikkust piisavalt ja ei aita kaasa  töökohtade loomisele.  MAK meetmetes on kõrvale jäetud alustava mittepõllumajandusliku ettevõtluse toetamine.

Samuti ei nõustuta eelnõus kajastuvate suurte põllumajandusettevõtete huvide ebaproportsionaalse esindatusega. Vaatamata erinevate huvigruppide korduvatele pöördumistele ja ettepanekutele Põllumajandusministeeriumile, ei ole MAK-s esindatud väikeste ja alternatiivsete ettevõte huvidega, mis aitaks luua töökohti, tagamaks linnalistesse piirkondadesse väljarände peatumist.

“Külameetme väljajäämine arengukavast on tagasilöök maaelu  terviklikule  arengule. Seega on  külade  ootused   just suunatud  LEADER programmile.  Tagamaks  kohaliku algatuse hoidmist, on äärmiselt oluline LEADER meetme vahendite kiirelt kasutusse rakendamine ja valdkondade laiendamine. See on ainuke regionaalset mõõdet hõlmav toetusmeede ja meede, mis baseerub kolme sektori vahelisel koostööl. LEADER programm on ainuke võimalus toetada alustavat uut mikroettevõtlust maapiirkonnas, seadmata sellele ülikiire kasvu ja suure ekspordi potentsiaali nõudeid.” kirjutatakse pöördumises.

Liikumine Kodukant märgib, et maaelu ei põhine üksnes põllumajandusel ja suurtootmisel vaid ka seda toetaval mittepõllumajanduslikul  väikeettevõtlusel ja kogukondlikul ühistegevusel. Meie  kõigi ühine eesmärk on tugevdada ja mitmekesistada maamajandust ning aidata kaasa maapiirkondade tasakaalustatud arengule.

Emajõe festival toob elu veele

Sel nädalavahetusel Tartus toimuva VIII Emajõe festivali alateema on „Elu veel“. Võidu ja Kaarsilla vahelisel festivalialal peetakse mitmeid võistlusi, imetletakse erinevaid Emajõel liikuvaid aluseid, püütakse kala ja kuulatakse head muusikat.

Emajõe paremkaldal toimuv festival püüab tuua elu veele ja näidata, kui palju erinevaid võimalusi on tegevusteks jõel. „Üsna sageli ei märka Tartu inimene oma igapäevaaskeldustes kodulinna läbivat kaunist Emajõge. Meie soov on tuua jõge tartlastele lähemale ja näidata, milliseid võimalusi Emajõgi meile pakub,“ selgitas Emajõe festivali projektijuht Aile Parmsoo.

Festivali avab juba neljandat aastat toimuv Emajõe Karikas avaveeujumises, eelregistreerimine e-mailile:  info@ujumine.ee. Võistlusele järgneb Laululahing, kuhu oodatakse laulusõpru kaasa laulma koos Estraadiraadio ja perekond Mõtsmehega tuntud jõe- ja merelaule. Festivali ajaks sildub kahe silla vahelisele alale praam, kus on avatud kohvik. Kaldapealsel esinevad ansamblid Estraadiraadio ja Zorbas. Õhtuhämaruses kell 21.15 toimub traditsiooniline päikeseloojangu paraad, kus saab imetleda Tartu väärikaid rauast laevu. Reedese festivaliõhtu lõpetab öökino „Siin me oleme“.  Loe edasi: Emajõe festival toob elu veele

Lääne-Virumaal tunnustati Eha ja Paul Rehemaa perekonda

Eha ja Paul Rehemaa pere.
Eha ja Paul Rehemaa pere.

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames Lääne-Virumaal esile tõstetud Eha ja Paul Rehemaa perekonda Tapa vallast Jäneda külast. 

Eha ja Paul Rehemaa perekond pälvis tunnustuse kogukonnaelu hoidmise ja edendamise eest . Eha ja Paul koos tütardega on olnud aktiivsed kohalikku ellu panustajad ja seisnud Jäneda kogukonna hea käekäigu eest. Pereema Eha korraldab igal nädalal soovijatele käsitöö alaseid kooskäimisi, kus lisaks käelistele tegevustele saavad inimesed suhelda ja leida lahendusi ka oma argimuredele. Eha on aktiivne käsitöö tegija ning on täiendanud end nii käsitöö kui ka loodusravi teemadel, pakkudes oma teadmisi ja oskusi ka kogukonna teenistusse. Nii Eha kui Paul võtavad aktiivselt osa ka kohapealsest kultuurilisest tegevusest, Paul laulab muuhulgas Lehtse kammerkooris ning teeb kaasa kohalikus näitetrupis. Perekond Rehemaa panus kohaliku elu elavdamisse ei ole kogukonnas jäänud märkamata.

Harjumaal tunnustati Margit ja Mait Eeriku perekonda

Margit ja Mait Eeriku pere.
Margit ja Mait Eeriku pere.

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames Harjumaal esile tõstetud Margit ja Mait Eeriku perekonda Raasiku vallast. 

Margit ja Mait Eeriku perekond pälvis kogukonna tunnustuse kohaliku kultuurielu pikaaegse eestvedamise ning kogukonna, sealhulgas noorte aktiivse kaasamise eest . Raasiku vallas teavad Margiti ja Maidu ning nende laste tegemisi paljud inimesed – nad on tõelised kultuurikandjad ja kõigi heade mõtete edasiandjad.

13 aastat tagasi tuli perekond Eerik välja uudse lastega seotud ideega: Raasiku Põhikoolis alustas nende juhendamisel tööd laste kunsti- ja draamastuudio, kus draamaelemendid olid põimitud erinevate kunstiliikidega. Kunsti- ja draamastuudiost sai peagi loovusstuudio Kreatiiv, mis korraldas  ka laste loovuslaagreid. Loe edasi: Harjumaal tunnustati Margit ja Mait Eeriku perekonda

Taasiseseisvumispäeval keedetakse Otepääl suppi

450px-EstFlagTallHrmn
Sinimustvalge Pikas Hermannis. Foto: Vikipeedia

20. augustil on Eesti taasiseseisvumispäev. Otepääl tähistatakse seda traditsioonilise perepäevaga, kus Otepää naiskodukaitsjad õpetavad, kuidas keeta sõdurisuppi.

Perepäev algab Otepää Kultuurikeskuse pargis kell 10.00 Kaitseliidu, Naiskodukaitse ja jõustruktuuride tegevuse tutvustamisega. Näha saab relvanäitust, õpetatakse andma esmaabi. Naiskodukaitse keedab kohapeal valmis supi.

Naiskodukaitse Otepää ringkonna esinaine Mari Mõttus sõnas, et sõdurisupina keetakse sel  päeval hernesuppi. „Näitame, kuidas keeta toitu välitingimustes, kuna see ongi põhiline erinevus võrreldes tavalise toidutegemisega,“ ütles Mari Mõttus. „Tutvustame sõjaväekatelde eripära ning räägime erinevate toitude valmistamise võimalustest.“

Perepäeval tutvustab oma raamatut „Kui Otepää ärkas“ Aili Miks ning kuulata saab Kait Tamra kontserti.

Perepäeva korraldavad KL Valgamaa Maleva Otepää Üksik-kompanii, Naiskodukaitse Valga ringkonna Otepää Jaoskond, kaasatud on ka politsei ja päästekomando. Kaasa aitavad ka Otepää Kultuurikeskus ja Otepää vald.

Eesti taasiseseisvumispäeva tähistamine Otepääl:

Kell 10.00 Kaitseliidu ja Naiskodukaitse tegevuse tutvustamine (relvanäitus, supikeetmine ja jagamine, esmaabi osutamine, organisatsiooni tutvustus)
Kell 12.00 Aili Miksi raamatu „Kui Otepää ärkas“ tutvustus
Kell 13.00 Kait Tamra kontsert

Valga- ja Võrumaa piiriäärsetel aladel uuriti haruldasi loomaliike

Viimasel kahel aastal on Valga- ja Võrumaa piiriäärsetel aladel viidud läbi mitmete haruldaste loomaliikide nagu eremiitpõrnikas, metsis, lendorav, rohunepp  jt inventuure.

800px-Osmoderma_eremita_female
Emane eremiitpõrnikas. Foto: Vikipeedia

Eremiitpõrnikas

Haruldase eremiitpõrnika ainus seni teadaolev populatsioon Eestis asubki Vaitka puisniidul. Uute võimalike elupaikade otsingute käigus saadi vaid üks uus leiupaik asukohaga Koikküla pargis. Otsingute käigus leiti küll mardikale sobivaid haudepuid, kuid need asuvad isoleeritult või ei kasva mardikale sobivates valgustingimustes. Ilmselt seetõttu liigi tegevusmärke ka mujalt ei leitud. Vaitka puisniidu populatsiooni elujõulisust hinnati paraku kriitilisel piiril olevaks.  Ekspertide sõnul aitaks olukorda parandada võsa eemaldamine haudepuude ümbert. Selleks ootame kõiki huvilisi 22. -23. augustil toimuvatele talgutele.

Kontakt ja registreerimine: kristine.palm@keskkonnaamet.ee, tel  5770 2475.


Metsis

Piiriäärsetes metsise mängupaikades läbiviidud inventuur näitas, et metsade seisund, lähtuvalt selle sobivusest metsise elupaigaks, on valdavalt hea või väga hea. Vaid ühel mängualal tuvastati seisundi halvenemine võrreldes varasemate andmetega.

Pteromys volans Flying squirrel
Lendorav. Foto: Vikipeedia

Lendorav

Viimased tõestatud andmed lendorava kohtamisest Lõuna-Eestis pärinevad põhiliselt möödunud sajandi esimesest poolest. Ajaloolised lendorava elupaigad on asunud vastu Läti piiri Hargla ja Misso piirkonnas. Kuna seniajani leidub piiriäärses vööndis mitmeid vähe uuritud piirkondasid, inventeeriti projekti käigus lendorava ajaloolisi leiukohti. Kahjuks ei õnnestunud otsingute käigus  looma kohata ja tegevusjälgi leida.

Kõigi projekti raames läbiviidud inventuuride aruannetega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti kodulehel: http://www.keskkonnaamet.ee/organistatsioon/rahvusvahelised-projektid/roheline-koridor-green-corridor/aruanded-3/

Eesti ja Läti ühise koostööprojekti “Roheline koridor” üheks eesmärgiks oli koguda uut teavet Natura 2000 kaitse all olevate liikide ja elupaikade kohta piiriäärsetel aladel ning vastavalt ekspertide soovitustele viia läbi vajalikud taastamistööd.

Projekti teostavad  Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon ja Läti Looduskaitse Agentuur. Projekti läbiviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt Eesti-Läti programmi 2007-2013 raames.

Kristine Palm

15. Põlvamaa malevasuvi lõppes kokkutulekuga Saarjärvel

15. Põlvamaa malevasuve lõpetamine toimus 6. – 7. augustil Saarjärve puhkekeskuses, kuhu oli kohale tulnud 61 malevlast 7 rühmast ning kümmekond rühma- ja noortejuhti üle maakonna.

Selle aasta Põlvamaa Õpilasmalev oli mitmes mõttes eriline. Täitus ju Põlvamaal 15. malevasuvi ning Põlvamaa Õpilasmalev on saanud endale uued eestvedajad.

malev2013
Põlvamaa Õpilasmaleva kokkutulek Saarjärvel. Foto: erakogu

Tänavuse kokkutuleku programm oli mitmekülgne. Avamispäeval oli malevlasi tervitama tulnud Põlva maavanem Ulla Preeden ning Kõlleste vallavanem Andrus Seeme. Malevlased võtsid mõõtu erinevates spordimängudes, toimusid rühmade tutvustavad etteasted ja rühmalaulu konkurss. Malevlastel oli võimalus oma malevasuve muljeid ja kogemusi teistega jagada ka läbi etluskava, mille üldteemaks oli “Malevabook” ehk like´de ja jagamised malevaelust ning kokkutulekult ei puudunud ka tants ja trall. Ka ilmataat õnnistas malevlasi päikeseliste päevadega.

Kokkutulekul jagati erinevate tegevuste eest punkte ja üldarvestuse tugevamad olid PÕLVA VALD, AHJA JA LAHEDA. Vabariiklikul EÕM kokkutulekul 13.-15. augustil Barto Puhkemajas Lääne – Virumaal esindab Põlvamaad Põlva valla rühm.

Sel suvel osales Põlvamaa Õpilasmaleva 10 rühmas 170 malevlast. Komandöri Rainar Raudsepa sõnul jäi ta tänavuse Põlvamaa Õpilasmalevaga üsna rahule. “Esimene aasta on kindlasti sisseelamise aasta ning õppida on nii mõndagi.” Raudsepp andis valmisoleku jätkata Põlvamaa õpilasmaleva traditsiooni eestvedamist ka järgmisel aastal ning ettevalmistused selleks algavad juba sügisel.

Õpilasmalev on suunatud noortele vanuses 7-26 eluaastat, mille eesmärk on töökasvatus ja sotsiaalse kompetentsi kujundamine. Malevatraditsioon, mida praeguseks juba vanaema-vanaisa staatusesse jõudnud põlvkond helge noorusmälestusena hinges kannab, taasloodi Põlvamaal 1999. aastal. Tookord kandis Põlvamaa Lastekaitse Ühingu poolt uuele elule äratatud suvine töökorraldus nimetust “Huvi- ja puhkelaager Põlva linna teismelistele tüdrukutele”. Selles osalenud 20 noort andsid omapoolse panuse linna heakorra- ja värvimistöödel. Alates 2002. aastast tegutseti juba Põlvamaa Õpilasmaleva nime all.

Põlvamaa Õpilasmaleva korraldajad tänavad toetuse eest Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgruppi, Põlvamaa Omavalitsuste Liitu, Eesti Noorsootöö Keskust ning malevarühmade kohalikke omavalitsusi (Ahja, Laheda, Veriora, Värska, Kõlleste, Kanepi, Räpina, Vastse-Kuuste ja Põlva valda).

Lisainfo: Rainar Raudsepp, tel 5388 2209, e-post rainar.raudsepp@gmail.com

Väliseminar Sänna Kultuurimõisas

sannaKolmapäeval, 21. augustil toimub Sänna kultuurimõisas väliseminar, kus tutvutakse permakultuuri.

Buss Sänna väljub Räpina haldushoone eest parklast kell 15.00.

Osalemine on tasuta, kõik huvilised oodatud!

Eelregistreerumine kuni 16. augustini mari.kala@keskkonnaamet.ee

Lisainfo: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914 või 5304 7565

Väliseminari korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Filmipäev Sänna Kultuurimõisas

Esmaspäeval, 19. augustil toimub Sänna Kultuurimõisas FILMIPÄEV koostöös Kinobussiga.

Filmipäeva kava:

14.00 Multifilm  “Mina, supervaras 2”  (eesti keeles)
Pilet 2 eurot
16.00 Animatsiooni töötuba lastele
Animatsioonis on kõik võimalik, seal kehtivad just sellised reeglid, mis autorile meeldivad. Animatöötoas saavad osalejad enda multifilmi luues viia täide oma unistused.  Töötuba on tasuta ning seda juhendab Kaili Lehtemaa.
16.00 Eriefektide töötuba suurematele
Eriefekti töötuba viib osalejad fantastilisse maailma. Noored saavad teada, kuidas on tehtud nende lemmikfilmid ning proovida kätt efektide loomisel. Näiteid tuuakse Georges Méliès naljadest kuni Matrixi nippideni välja. Töötuba juhendab Andrew Bond.
tartuff
www.tartuff.ee

21.30 Vabaõhukino “Päevade vaht”  (eestikeelsete subtiitritega)

Filmi režissöör: Michel Gondry

Filmi lühitutvustus: Colin elab väga mõnusat elu: ta on rikas, ta armastab koka Nicolas’ valmistatud roogi, klaverokteili (tuletis klaverist ja kokteilist, Viani leiutatud sõna) ja oma sõpra Chicki. Ühel päeval, kui ta Chickiga lõunat sööb, teatab sõber talle, et on tutvunud Alise’iga, tüdrukuga, kelle kireks on samuti kirjanik Jean-Sol Partre (anagramm Jean-Paul Sartre’ist, kes oli filmi aluseks olnud romaani autori Boris Viani sõber). Peol, kuhu Chick teda kutsus, kohtub Colin Chloéga. Nad armuvad ja abielluvad, kuid Chloé jääb mesinädalatel haigeks. Ajapikku Chloé seisund halveneb. Ka Chicki ja Alise’i suhe läheb hapuks.

Romantiliste filmide kuningaks tituleeritud Michel Gondry (“Roheline Vapsik”, “Uneteadus”, “Karge meele igavene sära”) uues, lavastaja sürrealistlikule stiilile truuks jäävas armastusloos mängivad peaosi kaks kaasaja prantsuse kinopubliku lemmikut Audrey Tautou (“Amelie”, “Thérèse Desqueyroux”, “Coco enne Chaneli”) ja Romain Duris (“Südametemurdja”, “Pariis”).

Vabaõhukino pilet on 3 EUR.

Võta kaasa midagi istumise alla ja pane selga mõnusad vabaõhukino rõivad.

Vaimustav keskaeg Padise kloostris 17.-18. augustil

587e22cfe201546d0d76a4ecb98c5fcd17. ja 18. augustil peetakse Padise kloostris keskaja festivali, mille juurde kuulub ajastukohane kultuuriprogramm, eheda käsitöö laat ning näitused.

Mõlemal päeval kell 16 mängitakse etendust “ALTARI ALL: 1343”. Autor: Loone Ots. Lavastaja: Erki Aule. Kunstnik: Inna Fleisher
Osades: Bert Raudsep, Tarvo Krall, Rauno Kaibiainen, Hellar Bergmann, Liina Leinberg. Piletid müügil Piletilevis ja enne algust kohapeal.

Programmis veel:

  • – Ekskursioonid ja vestlused kloostris: arheoloogid Villu Kadakas ja Ain Mäesalu, vanamuusika õpetaja-pillimeister Tõnu Sepp

– Muusika: Rondellus, Olde Hansa Musicus (Polina Tšerkassova ja Dana Karjatse)
– Varahommikune palverännak koos Einar Laignaga Padiselt päikesetõusuks Madise kirikusse. Eelregistreerimine: tel. 5202 986, Tiina Tamm.
– Kontsert-jumalateenistus kloostrikirikus: Kuldjala Lauluselts. Teenib õp Annika Laats
– Näitus “Keskaja sild Padise ja Vantaa vahel”
– Meistritoad: vitraaž, savi, toiduretseptid (toidublogija Ülle Jukk ja Mercedes Merimaa “väega toidud”, sh stressiküpsised)
– Keskaja turg: suitsuliha, kala, küpsetised, maitsepähklid, mesi, mõdu, kodune jäätis ja muud hõrgutised; lõng, siid, tikandid,
keraamika ja portselan, puidust ja sepatooted, naturaalsed käsitsi valmistatud kehahooldustooted jm.
– Ludo mõttemängud, tuleskulptuurid öös ja palju muud
– Telkimisvõimalus, laste mänguplats

Täpne programm ja värske info: https://www.facebook.com/PuhaBernardiPaevad2013

Mahetootjaid ühendav Eesti Mahe tähistas 10. sünnipäeva

eestimahe_logoMahetootjaid koondav tulundusühistu Eesti Mahe alustas mahetoodete müügiga 2003. aastal 35 asutajaliikmega. Praeguseks on liikmeid 93 ning Eesti Mahe turustatavaid tooteid võib leida rohkem kui 170 müügikohast üle Eesti. Viimase viie aastaga kasvas Eesti Mahe käive rohkem kui viis korda. Suure osa on sellesse andnud müügi laienemine kaupluskettidesse.

“Tulundusühistu Eesti Mahe lõid 10 aastat tagasi mahetootjad, et oma toodetega ühiselt paremini turule pääseda,” ütles TÜ Eesti Mahe juhatuse esimees Tiia Klein. “Praeguseks on Eesti Mahe kasvanud tugevaks organisatsiooniks, mille logoga tooteid võib leida kümnetest müügikohtadest üle Eesti, nii kaubanduskettidest kui ka mahe- ja talutoodete poodidest. Võin kinnitada, et järjest tuleb juurde nii uusi tootjaid ja tooteid kui ka müügikohti.”

“Eesti Maheda jaoks on rõõmustav, et mahetoodete nõudlus on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud ning meie müügimahud järjest kasvavad,” ütles TÜ Eesti Mahe tegevjuht Jaan Nõmmik . “Eriti hea meel on tõdeda, et meie klientide hulka lisandub ka lasteasutusi ja restorane.”

“TÜga Eesti Mahe ühinemise kõige suurem pluss on, et tootja ise ei pea muretsema kauba realiseerimise pärast – minu toodangu turustamise ning uute müügikohtade otsimisega tegeleb Eesti Mahe. See tähendab, et mina saan keskenduda tootmisele ega pea otsima, kuhu oma kaupa müüa,” rääkis ühistu liige Heino Sakeus.

Kogu Eesti maheturg on tõusutrendis: EMORI andmetel oli kodumaiste mahetoidutoodete käive 2011. aastal ligi kaks korda suurem kui 2009. aastal. Eesti mahetootjad ja -töötlejad pakuvad järjest laiemat valikut kaupa: kui 2009. aastal oli võimalik osta umbes 400 Eesti päritolu mahetoodet, siis möödunud aastal oli neid turul juba üle 800.

TÜ Eesti Mahe on suurim kodumaise mahetoidu turustaja (mh müüakse ka Lätti, Taani ja Soome). Et maheliha turule jõuaks, omandas TÜ Eesti Mahe 2006. aastal enamusosaluse Märjamaa Lihatööstuses. Loe lähemalt mahepõllumajanduse kohta: www.maheklubi.ee

Ida-Virumaal tunnustati konkursil “Kogukonna pärl” esile tõstetud Kersti ja Aare Objarteli perekonda

Ida-Virumaa kogukonna pärl 2013: Kersti ja Aare Objarteli pere.
Ida-Virumaa kogukonna pärl 2013: Kersti ja Aare Objarteli pere.

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames Ida-Virumaal esile tõstetud Kersti ja Aare Objarteli perekonda Vaivara vallast Sõtke külast. Konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda.

Kersti ja Aare Objarteli perekond pälvis tunnustuse külaseltsi eestvedamise ja kohaliku kultuurielu edendamise eest. Kersti ja Aare on koos lastega aktiivselt panustanud Vaivara laulu- ja mänguseltsi Vikerkaar tegevusse ning Sõtke külaseltsi tegemistesse. Külaselts on taotlenud rahastuse ja koostanud Vaivara küla laste mänguväljaku detailplaneeringu ning saanud positiivse rahastamisotsuse mänguväljaku ehitamiseks Leader-programmi toel. Muuhulgas on selts korraldanud alates 1998. aastast 40-50 lapsele ekskursioone Eesti teistesse piirkondadesse. Lisaks on Sõtke jõe äärde loomisel puhkeala, mille jaoks on rajatud ujuvsild ning ostetud kanuud. Perekond Objarteli panus külarahva kaasamisel ühistegevusse väärib igati esiletõstmist.

Täna on Vana-Võromaa kultuurikojas Ungari kultuuriõhtu

Ungari-kaartAlates sellest suvest alustab Vana-Võromaa kultuurikoda (Võrumaa muuseum, Katariina tn. 11, Võru) kultuurisarjaga “Maailma kultuuriruum”. Kultuurisarjas tutvustatakse erinevate maade kultuuri piltide, muusika ja maitsete kaudu. Vastatakse küsimustele, mida kohalikud oma kultuuris ja kommetes väärtustavad, kuidas suhtuvad noored pärandkultuuri. Tuuakse seoseid ja erinevusi meie kultuuriruumiga. Kvartalis korra luuakse Võrumaa muuseumis värvikas kultuuriruum, mida kõik huvilised võivad uudistama tulla.

Esimene hubane kultuuriõhtu toimub 13. augustil kell 18 – Ungari kultuur.

Õhtut viib läbi Ungari instituudi programmijuht Helina Pukk, kes on aastaid Ungaris elanud ja tänu instituudi aktiivsele tööle on kursis sealse kultuuri- ja kunstieluga. Kultuuriõhtul näidatakse pilte, kuulatakse muusikat, pakutakse traditsioonilist ungarlase igapäevast toitu ja juuakse sealsete meistrite valmistatud veini.

Tasu: 5 €. Osalemisest palutakse teada anda: jana@vorumuuseum.ee

Laupäeval toimub Võtikvere 14. raamatuküla päev ”Vaimsuse maastikud”

Selle aasta Võtikvere raamatuküla päeval 17. augustil (algus kell 12) on aeg oma vaimsed maastikud üle vaadata. Nii on mitmed autorid käsitlenud oma teoste kaudu minevikupärandi mustreid meie tänapäevastes arusaamades. Koos kirjanikega lahkavad neid mustreid Imbi Paju ja ajakirjanik Kristel Kossar.

Fotojäädvustus eelmisest raamatuküla päevast. Foto Imbi Paju
Fotojäädvustus eelmisest raamatuküla päevast. Foto: Imbi Paju

Vooremaal üles kasvanud kirjanik Kätlin Kaldmaa uurib ajaloo, looduse ja tõekspidamiste mõju inimesele oma romaanis ”Islandil ei ole liblikaid” ja mõtiskluste raamatus ”Ônn on otsuse küsimus”, kus ta annab nõu sümboolselt kõikide ”tütardele”. Kristiina Ehini ”Paleontoloogi päevaraamat” on nagu psühhoanalüüs, mis juhib inimesi läbi kivide ja kändude õnne kogemuse juurde. Tal on toeks tema ema, luuletaja ja tõlkija Ly Seppel. Koos rahvamuusik Kairi Leivoga paneb Kristiina eestlaste loo laulu.

Kadri Hinrikuse lasteraamat “Et haldjad sind hoiaksid” räägib loo kaksikutest, kelle ema on surnud: kuidas siis saada hakkama? Olavi Ruitlane süveneb veel kord oma teostesse ”Kroonu” ja ”Naised”  ja näitab, kuhu viib mehe sugupoolte võõrandumine ja Nõukogude Liidu avarused. Mikk Sarv on koondanud oma raamatusse ”Sõna jõud” tarkuse, mida me vajame igapäevaseks suhtlemiseks, ja tema abikaasa looduseuurija Kristel Vilbaste viib lugeja oma raamatuga allikate juurde – meie mütoloogilisse identiteeti.

Loe edasi: Laupäeval toimub Võtikvere 14. raamatuküla päev ”Vaimsuse maastikud”

Konkursil “Kogukonna pärl” esile tõstetud perede tunnustamine jõuab lõpule

Eesti Külaliikumine Kodukant lõpetab 13. augustil koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames tänavu esile tõstetud perede tunnustamise. Teist aastat toimuvale konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Viimasena antakse teisipäeval tunnustus üle Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa ja Harjumaa peredele.

Ida-Virumaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Kersti ja Aare Objarteli perekond Vaivara vallast Sõtke külast. Tunnustamine toimub teisipäeval, 13. augustil kell 10 Sõtke külas.

Lääne-Virumaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Eha ja Paul Rehemaa perekond Tapa vallast Jäneda külast. Tunnustamine toimub teisipäeval, 13. augustil kell 13.30 Jäneda külas Pärna majas.

Harjumaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Margit ja Mait Eeriku perekond Raasiku vallast. Tunnustamine toimub teisipäeval, 13. augustil kell 15.30 Raasiku kirikumõisas (Selli majas).

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et teist aastat toimuva konkursiga “Kogukonna pärl” soovivad korraldajad tunnustada kogukonna arengusse vabatahtlikult panustavaid perekondi. “Eelmisel aastal kogusime pärlikeesse viisteist säravat pärliperet üle Eesti. Küla väärtuseks on inimesed, kes oma heade mõtete, sihipärase tegutsemise ja oskusega kaasata inimesi kujundavad elu külas elamisväärseks,” rääkis Toobal. “Kogukonna pärli valimine innustab meid kõiki korraks järele mõtlema, milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda vabatahtlik panus kogukonnaellu.”

Kokku tunnustatakse tiitliga “Kogukonna pärl” 15 peret üle Eesti – igas maakonnas ühte perekonda, kes jäi ankeetide põhjal sõelale. Projekti “Kogukonna pärl” elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast. Konkursi tunnusmeene autor on Rõuge sepp Peeter Reemann, sepise idee on inspireeritud Pärlijõega seotud legendist Võrumaal. Loe lähemalt www.kylaelu.ee.