Külauudised

National Geographic alustab artiklisarja planeedi toitmisest

Peagi elab planeedil Maa üheksa miljardit inimest, kuid täna ei mõtle keegi sellele, kuidas meie koduplaneet sellise inimhulga toitmisega hakkama saab. National Geographic alustab maikuus aasta lõpuni kestvat artiklisarja, mis avab temaatika eri vaatenurgast. Üks on juba praegu selge: et toita näljast planeeti, peame muutma põllumajandust ja oma mõtteviisi.

Teised põhiteemad maikuu numbris on järgmised:

Dinosauruste väljakaevamine Utah’s
Osariigi lõunaosa kõrbes, mis oli kunagi osa kadunud mandrist, peetakse jahti dinosaurustele.

Laevalõhkujad
Bangladeshi mehed riskivad eluga, et lammutada kaubalaevu ja tankereid.

Helde laht
Planktonist kuni tursa ja vaaladeni – Saint Lawrence’i lahes kihab elu.

Armastus Seine’i jõel
Seine’i jõgi meelitab ligi armastajaid, turiste, õngitsejaid ja psühhiaatriapatsiente – tervet Pariisi.

Lisaks tuleb juttu käte temperatuurist, merihobust, linnarahva toidust jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne mainumber jõuab müügile 29. aprillil.

Allikas: www.national-geographic.ee

Täna tähistatakse rahvusvahelist konnapäeva

Tänane päev on kuulutatud rahvusvaheliseks konnapäevaks (Save the Frogs Day), mida tähistatakse konnadele pühendatud tervele perele mõeldud üritusega. Eestimaa Looduse Fond (ELF) koostöös Tallinna loomaaiaga korraldab rahvusvahelist konnapäeva Eestis esimest korda.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) koos Tallinna loomaiaga korraldavad täna mitmeid harivaid ja lõbusaid mänge ning loenguid, mille kangelaseks on nii Eestis kui ka mujal maailmas elavad kahepaiksed. Konnade välja suremine ja pidevalt halvenev olukord on tõsiasi, millele täna soovitakse juhtida kõikide inimeste tähelepanu. „Konnadel on täiesti asendamatu roll toiduahelas, nad näitavad suurepäraselt meie ümbritseva keskkonna tervist ning lisaks söövad veel haigusi levitavaid putukaid,“ toob konnade kasulikkust esile kahepaiksete ekspert Teele Jairus. „Tänase päeva puhul võiks kõik inimesed natuke mõelda meie krooksuvate sõprade peale,“ lisab ta.

Kahepaikseid ohustab nii Eestis kui ka mujal maailmas looduskeskkonna saastumine ja elupaikade kadumine. Ohtlik on ka kevadel konnade sigimispaikadesse suundumise teekonna ristumine maanteedega, kus mõne tunniga võib hukkuda tuhandeid kahepaikseid. Kuna sigimisikka jõuab vaid 1% konnakullestest, on tegu suure probleemiga. Üle terve Eesti käivad hetkel vabatahtlikega konnade üle tee aitamise talgud, kuid tulevikus soovivad korraldajad rändeteedel näha tunneleid, mis muudaks konnadel maantee ületamise ohutuks.

Rahvusvaheline konnapäev (Save the Frogs Day) on suurim rahvusvaheline kahepaiksete kaitsele ja loodusharidusele pühendatud päev. Seda päeva hakati tähistama kuus aastat tagasi, et tõmmata inimeste tähelepanu kahepaiksete pidevalt halvenevale olukorrale terves maailmas. Sellel aastal on plaanitud üritusi 22 riigis. Eestis tähistatakse seda päeva esimest korda.
Loe edasi: Täna tähistatakse rahvusvahelist konnapäeva

Kipõmbil om kardok joba maan

Timahava tull’ kevväi varra ja kipõmba kardokakasvataja omma joba kardoka maaha pandnu. «Panõ egä aasta õkva sis, ku nurmõ pääle saa, timahava pandsõ kats hektärri kardokat maaha 11. aprillil,» selet’ Rahuelu Priit, kiä kasvatas kardokit uma vanaimä Männi talon Marga külän Orava vallan. Kardokanurmõ om täl kokko viis hektärri.

Priit om arvada Vana Võromaa kõgõ kipõmb kardoka maahapandja, a Tartomaal näkk’ tä esi viil kipõmbit. Kardoka luut põllumiis üles võtta 11. juuni ümbre ja müvvä pääliina kokkoostjilõ. Üts mi kandi suurõmb kardokakasvataja Mulla Ants Võro vallast Tagaküläst pand’ kah nädälivaihtusõl edimädse hektäri kardokat maaha, kattõloori ala muidoki.

«18.–20. juuni paiku saa üles võtta, nigu iks,» märgot’ tä. «Minevä aasta pandsõ kardoka maaha 1. mail ja võtsõ kah samal aol üles, tuu mõni nätäl siiä-sinnä ei loe midägi. Maa piät iks lämmi olõma, inne kardok nigunii kasuma ei lää.»
Mulla Antsul om kardokanurmõ 40 hektäri ümbre.

Harju Ülle, Uma Leht

Teeme Ära talgupäeva nädalale lükati hoog sisse

Lulupeo dirigendipuldi värvimine eeltalgutel. Foto: Sven Puusepp

Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutus ning Teeme Ära talgupäeva meeskond lükkasid üle-eestilise talgupäeva nädalale ühiselt hoo sisse Tallinna lauluväljakul peetavate eeltalgutega, mille käigus värvitakse koos laulu- ja tantsurahvaga suvise laulupeo dirigendipulti ning tehakse heakorratöid. Järgmisel laupäeval, 3. mail peetavale Teeme Ära talgupäevale on praeguseks kirja pandud juba üle 1500 talgu ning üle 14 000 talgulise. Talgupäeval osalemiseks saab end registreerida talguveebis aadressil www.teemeara.ee kuni järgmise reede õhtuni.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et tänavune talguvalik on väga rikkalik. „Kümned tuhanded eestimaalased on endale meelepärased talgud juba leidnud ning maikuu esimese laupäeva oma kalendris üles tähendanud. Varasemate aastate kogemus näitab siiski, et paljud jätavad osalemise otsuse ka viimasele hetkele, oodates näiteks paremat ilma,“ rääkis Tüür.

„Säragu päike või sadagu mida tahes, talgupäev toimub iga ilmaga! Meie soovitame nii kogenud talguhuntidel kui ka uutel huvilistel end ikka nüüd kohe talguveebis osalejana kirja panna, sest see aitab talgujuhtidel töid paremini ettevalmistada ning annab tuge kogu talgupäeva õnnestumiseks,“ lisas Tüür.

Eeltalgud said teoks koostöös XXVI laulu- ja XIX tantsupeo “Aja puudutus. Puudutuse aeg” korraldajatega, kuna tänavuse suvise suursündmuse teema haakub hästi ka Teeme Ära talgupäeva väärtuste ning sõnumiga. Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutuse teabejuht Sten Weidebaum lausus, et talgupäev pakub suurepärase võimaluse otsida üles oma kodukandi kultuuriloolised paigad ning need vajadusel korrastada. “Eks laulu- ja tantsupidu meenutab ka ise üht hiigelsuurt kultuuritalgut – see on suur ühine pingutus, mis toob väga suure ühise rõõmu,“ lisas ta. „Paneme nüüd siis käed külge ja pühime tolmu kõigelt sellelt, mis märkamist väärib. On meie puudutuse aeg!”
Loe edasi: Teeme Ära talgupäeva nädalale lükati hoog sisse

Lastefond kogub Tartu Tudengipäevade raames annetusi kliinikumis ravil viibivatele lastele

28. aprillist 4. maini leiavad Tartus aset traditsioonilised tudengipäevad, mille raames koguvad TÜ Kliinikumi Lastefond ja Ülikooli Kultuuriklubi annetusi kliinikumi lasteosakondade patsientidele elamuspäeva korraldamiseks.

Annetusi kogutakse erinevate tudengipäevade ürituste raames, kuid pearõhk on iga-aastasel Võluaia heategevuslikul kontserdil, mis toimub tänavu juba 10. korda. 1. mail kell 15.00 TÜ Botaanikaaias (vihmaga Jaani kirikus) aset leidval kontserdil pakuvad muusikaelamusi Kõrsikud, Brigita ja Richard Murutar ning Tartu meeskoor Akadeemiline Emajõgi. Piletite hinnad jäävad vahemikku 5-10 eurot ning soodsamalt on neid võimalik soetada eelmüügist Piletilevi kodulehelt.

Loomulikult on 1. mail botaanikaaias kohal ka Lastefondi vabatahtlikud koos maskott Mõmmikuga, kellega soovi korral on kõigil huvilistel võimalik ka pilti teha. Samuti müttab kontsedil ringi tudengipäevade maskott Villem, kes ka meeleldi soovijatega fotosid teeb. Lastefond koos Mõmmikuga on esindatud veel ka 28. aprillil tudengipäevade avarongkäigul ning 3. mail perepäeval, kus fondi vabatahtlikud aitavad sisustada mudilaste aega.

Annetusi kogutakse eesmärgiga korraldada juuli alguses kuni 50-le kliinikumis ravil viibivale lapsele elamuspäev. Tegemist on elamusküllase päevaga, mille raames on Lastefondi head koostööpartnerid lastele välja pannud toredaid seikluseid nii maal, merel kui ka õhus. Teiste seas on lubanud väikestele patsientidele elamusi pakkuda Eesti Vabatahlik Mere- ja Järvepääste, kes korraldab lastele veeohutusega seotud päeva ning viib nad kaatritega Võrtsjärvele sõitma; Tartu Seikluspark, kes kutsub lapsed oma seiklusradadele ronima ning Lennundusmuuseum, kes tagab lastele tasuta sissepääsu. Läbirääkimised käivad veel mitmete teiste partneritega.

TÜ Kliinikumi Lastefond on üks vanimaid ja suuremaid üle-eestilisi heategevusorganisatsioone, mis on alates 2000. aastast annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning sadu eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid kokku rohkem kui pooleteise miljoni euroga.

Maaturismi ettevõtjad kutsuvad külla

Otepää vallas on ligikaudu 100 km liikumisradu. Fotod: Monika Otrokova

Neljapäeval, 1.mail 2014 avavad maaturismiettevõtted üle Eestimaa oma uksed ning ootavad külla. Otepää turismipiirkonnas ootavad külastajaid sel päeval üheksa maaturismiettevõtet.

SA Otepää Turism juhataja Ene Reedi sõnas, et maaturism on Otepää piirkonnas hästi arenenud. “Meie ettevõtted pakuvad piirkonna külastajatele nii kohalikku toitu kui ka vaba aja veetmise võiamlusi puhtas ja ehedas looduses. Otepää piirkond asub Eesti suurima looduspargi, Otepää Looduspargi territoorumil, ning siin olevad maaturismi võrgustikku kuuluvad ettevõtted väärtustavad loodust ning loodussäästvat turismi,” ütles Ene Reedi.

Avatud uste päeval osalevate maaturismiettevõtete uksed on külaliste ootel alates 11.00 kuni 17.00. Olenevalt pakutavatest teenustest võib esineda kellaajas väikseid erinevusi. Loe edasi: Maaturismi ettevõtjad kutsuvad külla

Veel viimaseid päevi on võimalus esitada töid jäälinnu teemalisele joonistusvõistlusele

Valminud A4 või A3 formaadis joonistused tuleb saata või tuua hiljemalt 1.maiks 2014 Eesti Ornitoloogiaühingusse aadressil Veski 4, Tartu 51005 või Tartu loodusmajja aadressil Lille 10, Tartu 51010. Aasta linnu ja joonistusvõistluse ametlik kodulehekülg asub siin. Samal lehel on kirjas ka täpsemad konkursi tingimused ning võimalus välja printida joonistuskonkursi plakatit ja flaiereid.

Parimad tööd selgitab maikuu jooksul välja žürii koosseisus Remo Savisaar, Silvia Lotman, Toomas Jüriado, Kudrun Vungi, Kristel Vask, Signe Söömer, Urmas Abel, Lauri Kulpsoo, Rein Kuresoo ja Robert Oetjen. Pidulik auhinnatseremoonia toimub 29.mail kell 17-20 Tartu loodusmajas aadressil Lille 10. Juba 1.juunil avatakse parimatest töödest näitus Eesti Loodusmuuseumis, kus võib töid näha 20.juunini. Pärast seda liigub näitus edasi erinevatesse Eesti paikadesse, sh Avinurme puiduaita, Jääaja Keskusesse, AHHAA-keskusesse.

Kõik joonistusvõistlusele laekunud tööd avaldatakse joonistusvõistluse Facebook’i lehel. Samal lehel selgitatakse välja ka publiku lemmiktööd.

Auhindadega toetavad võistlust OÜ ÕÄ, kirjastus Koolibri, Avinurme Puiduait, Peep Veedla, Viru Folk, Berit kontserdid, Lelula, Jääaja Keskus, Taevaskoja Salamaa, jõelaev Lonny, Lexplast, Vembu-Tembumaa, Alaveski teemapark, AHHAA-keskus, Jaaniraotu loomapark, Eesti Põllumajandusmuuseum, Otepää seikluspark, Eesti Vabaõhumuuseum, Kilplaste teemapark, Tallinna loomaaed, Valgeranna seikluspark, Metsapere mängumaa ning ajakirjad Minu Maailm, National Geographic, Imeline Teadus ja Eesti Loodus.
Aasta linnuga seotud tegemisi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Maamessil selgusid eile parimad forvarderijuhid

Eile, Maamessi esimesel päeval, 24. aprillil toimus Tartus esmakordselt metsaväljaveotraktorite ehk forvarderite juhtide võistlus – Forvarderite Kevadreiv 2014. Võistlusest võttis osa 14 masinameest, tulemused selgitati juunioride (kuni 20 eluaastat) ja vanemate võistlejate arvestuses. Võistlejate oskusi mõõdeti nii palkide tõstmise kui pakkudest torni ehitamisega. Pingelises võistluses selgusid parimad.

Täiskasvanud:

1. Hando Leichter (Artiston)
2. Riho Sepp (Luua Metsanduskool, metsamasinate instruktor)
3. Kristjan Roosvald (Iisakult)

Juuniorid:

1. Taavi Ojala (elu- ja töökoht Põlvamaa Värska)
2. Mark Kostõgov (elu- ja töökoht Põlvamaa Värska)
3. Jüri Schneeberg (Luua Metsanduskooli õpilane)

Loe edasi: Maamessil selgusid eile parimad forvarderijuhid

Olümpiavõitja Jaak Uudmäe kutsub mängima liikumisaasta e-mälumängu

Liikumisaasta, Eesti Spordimuuseum ja Rahvakultuuri Keskus kutsuvad kõiki osalema 29. aprillil, rahvusvahelisel tantsupäeval toimuvas harivas e-mälumängus. Kui liikumisaasta peamine eesmärk on innustada Eesti inimesi rohkem liikuma, siis mälumänguga panustatakse ka ajugümnastikasse. Liikumisaasta e-mälumäng on jätk mullusele ülipopulaarsele kultuuripärandi aasta e-mälumängule.

E-mälumängus osalejad saavad testida, kui head on nende teadmised spordiga seotud Eesti kultuuri- ja ajaloosündmustest ja sportlastega seotud paikadest. “Mängu eesmärk on näidata Eesti spordiajaloo mitmepalgelisust, anda uusi teadmisi ja pakkuda võimalust näha tuttavaid asju teise nurga alt,” räägib mälumängu patroon, olümpiavõitja Jaak Uudmäe.

“Osalejatele on välja pandud hulk liikumisharrastuse teemalisi auhindu, mis innustavad nii noori kui ka vanemaid,” kinnitab Uudmäe, kes on ka ise üks mitmetest tuntud sporditegelastest, kes mängus osalenud koolidesse õpilastega kohtuma läheb. Interaktiivne valikvastustega e-mälumäng toimub teisipäeval, 29. aprillil 24 tunni jooksul aadressil www.liigume.ee, kus 30-le küsimusele vastamiseks on osavõtjatel aega pool tundi. Mälumängu oodatakse mängima nii täiskasvanuid kui ka gümnasiste ja põhikooli õpilasi. Kõik koolid, klassid, ettevõtted, seltsid ja
sõpruskonnad on oodatud moodustama võistkondi, et ühiselt tähistada nii liikumisaastat kui ka valmistuda Eesti 100. sünnipäevaks.

Osaleda saab nii Eestist kui väljaspoolt Eestit – 24 tundi kestev mäng võimaldab osaleda ka mujal elavatel eestlastel ja Eesti sõpradel.

Mälumängus osalejatele on Eesti spordiorganisatsioonid, kultuuri- ja mäluasutused pannud välja enneolematult põneva auhinnafondi, näiteks võimalused professionaalide juhendamisel mõnel spordialal kätt proovida – mh curlingus, uisutamises ja golfis. Auhinnafondis on harrastusspordiürituste osaluspääsmed, spordimassaaži seansid,
personaaltreenerite abil individuaalsete treeningplaanide koostamine. Kõige tublimate osalejatega koolidesse tulevad Eesti tuntud sportlased õpilastega kohtuma. Muidugi on auhindade seas ka temaatiliste muuseumide pääsmed, raamatud ja palju muud.

Eelmisel aastal toimunud kultuuripärandi aasta ja Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aasta toimkonna korraldatud e-mälumängu mängiti kokku üle 22 tuhande korra – siis prooviti kätt eelkõige kultuurimälestiste tundmise osas. Sel aastal saame targaks spordivallas – pärast mälumängu lõppemist saab õigeid vastuseid uurida Liikumisaasta kodulehel www.liigume.ee.

2014. aastal tähistatakse Eestis liikumisaastat, mille eesmärk on tõsta teadlikkust liikumise olulisusest ning seeläbi suurendada liikumisharrastusega tegelejate osakaalu Eesti elanikkonnas. Liikumisaasta hüüdlauseks on “Terve Eesti eest” ning teema-aastat viib ellu Eesti Olümpiakomitee. Täpsemat infot saab veebilehel www.liigume.ee ning Facebookis www.facebook.com/eestimaaliigub.

Aeg muuta looduskaitse efektiivseks ja kohalikke kogukondi arvestavaks

Eile, 24. aprillil toimunud Eesti Erametsaliidu üldkoosolekul arutati looduskaitse tänast korraldust, sealhulgas Nabala looduskaitseala moodustamist. Koosolek otsustas pöörduda keskkonnaministri poole, et ministeeriumis vaadataks läbi kaitsealade loomise põhimõtted ja hinnataks kriitiliselt selle tegevuse efektiivsust võrrelduna mõjuga kohalikule elule.
Eesti Erametsaliit on seisukohal, et riik peaks soosima omanikupõhist kaitset – kaitsealade laiendamisel ja uute loomisel tuleks teha sisulist koostööd kohalike elanike, sh maaomanikega.

Metsaomanike esindusorganisatsiooni liikmed tunnevad muret, et looduskaitse maine omanike seas on praegu madal. Põhjuseks on see, et kaitsealade loomisel piirangute seadmise otstarbekust kohalikele kogukondadele korrektselt ei põhjendata, samuti ei arvestata kaitsealade moodustamisel omanike-poolsete seisukohtadega ega mõisteta piirangute õiglase hüvitamise vajalikkust.
Lisaks leiab metsaomanike esindusorganisatsioon, et valitud meetmete efektiivsus looduse elurikkuse kaitsmisel pole piisavalt tõendatud. Eestis ei ole näiteks metsiste kaitseks kunagi varem olnud nii palju metsamaad range kaitse all ja majandamisest väljas, samas on metsiste arvukus aja jooksul vaid vähenenud – valitud kaitsemeetmed on maksumaksjale küllaltki kulukad, kuid samas väga küsitava efektiivsusega.

Ilmekas näide praegusest looduskaitsealade moodustamise praktikast on Nabala kaitseala loomine. “Kaitseala moodustamine on sisuliselt kohalike inimeste, sh metsaomanike ja kohalike omavalitsuste initsiatiiv, mille hiljem võttis üle Keskkonnaministeerium. Seega ei ole kohalikud elanikud kaitseala moodustamise vastu,” selgitab Kohila Metsaseltsi juhatuse liige Heiki Hepner. “Kui aga algselt oli eesmärk vältida kaevanduste teket, siis tänaseks on ametnikud ette valmistanud arusaamatu kaitse-eeskirja, millega on soov igasugust muud elu võimalikult palju piirata.” Hepner lisas, et töörühmas tehti terve rida ettepanekuid ja küsiti palju sisulisi küsimusi, kuid teadaolevalt pole algset kaitse-eeskirja ja tsoneeringute kava plaanis muuta. Loe edasi: Aeg muuta looduskaitse efektiivseks ja kohalikke kogukondi arvestavaks

Tartus arutatakse folkloristika ja etnoloogia üle

Igakevadine folkloriste, etnolooge ja nende lähierialade esindajaid koondav konverents „Noorte hääled“ toimub 23. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivis ja 24. aprillil Eesti Rahva muuseumis. Konverents pakub hea võimaluse tutvuda noori kultuuriuurijaid huvitavate küsimuste ja valdkondadega.

Konverentsi kava on mitmekesine, selles kajastuvad nii ühiskonnas aktuaalsed teemad laiemalt kui ka uurijaid erialaselt või isiklikult köitnud ainestik. Ettekannetes vaadatakse refleksiivse pilguga noorteadlaste konverentside ajaloole ning üksikuurija kujunemisele, arutletakse grupiidentiteedi hoidmise ja tajumise küsimusi ning tehakse sissevaateid unenäomaailmadesse. Ka analüüsitakse kodumaale jäänute ja välismaale lahkunute vahelisi suhteid nii kaasajal kui ajaloolises perspektiivis, mõtiskletakse kultuuritraditsioonide dünaamilisuse üle ja vaadeldakse erinevate vähemuste toimimist ja hakkamasaamist enamusühiskonnas.

Nädala foto

Ukrainlaste vabadusrist. Ukraina kõrgeim tipp 2060 m. Foto: Silver Kommusaar. — **Ukrainlaste vabadusrist. Ukraina kõrgeim tipp 2060 m.** Foto: Silver Kommusaar.

Korteriühistud: kevad on hoovi korrastuseks õige aeg

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul pööravad Eesti korteriühistud suurt tähelepanu mitte ainult elamu, vaid ka selle ümbruse korrashoiule. “Elamisväärseks muudab korterelamu mitte ainult eeskujulik remont siseruumides, vaid ka läbimõeldult kujundatud majaümbrus,” rõhutas Mardi.

“Mõnes omavalitsuses on hoovide korrastamiseks loodud ka toetused, mida korteriühistud aktiivselt kasutavad, ka on omavalitsused pakkunud abi prügikoristusel jms. Igal aastal võtavad korteriühistud järjest enusiastlikumalt osa ka “Teeme ära!” aktsioonist, tehes korda ka näiteks maja juures asuva metsatuka või pargi,” tõi Mardi näiteid. “Ühine tegutsemine seob ka majaelanikke ning ühiselt korda tehtud hoovi hoitakse hästi.”

Mardi sõnul soovivad ühistud ka hoovialasid uuendada. “Tahetakse koduõu muuta mängupaigaks lastele ja puhkekohaks täiskasvanuile. Järjest aktuaalsemaks muutub parkimiskohtade probleem, hoovi uuendamisel on see tihti üks käimatõmbav jõud.”

Mardi hinnangul oleks kõige parem parkimiskohad kaasomanike vahelise kokkuleppega kindlaks määrata ning notariaalselt kinnitada, vältimaks hilisemaid vaidlusi. “Kasutuskorra paikapanemisel tuleks lähtuda lahendusest, mis arvestaks võimalikult õiglaselt kõigi kaasomanike huve,” selgitas Mardi.

Tuleproov selgitas Eesti parimad noored metsamehed

Pildil teeb raievõistluse võitja Jarro Mihkelson kombineeritud järkamist. Foto – Tõnu Eller — Pildil teeb raievõistluse võitja Jarro Mihkelson kombineeritud järkamist. Foto: Tõnu Eller

Eile, 16. aprillil Luua Metsanduskoolis mõõtu võtnud 130 noort metsandus- ja aiandusala kutseõppurit selgitasid endi seast parima raievõistleja, metsamasinaoperaatori, maastikuehitaja ja metsarajal orienteeruja.

Parim raievõistleja on Jarro Mihkelson, parimad metsamasinaoperaatorid Gert Vigel (harvesteril), Rait Mitt (forvarderil) ja Egert Lass (metsamasina imitaatoril). Metsarajal orienteerumisel sai esikoha Juhan Püü metsanduserialalt ja Charlotte-Miralda Feršel maastikuehitajatest. Maastikuehitajatest napsasid esikoha Erik Rüütel ja Krista Riiman.

„Mind on lapsest saati huvitanud loodus ja jahindus, need on kaks peamist põhjust, miks asusin Luua Metsanduskoolis õppima metsamajandust,” ütles Eesti parim raievõistleja Jarro Mihkelson. „Igalt võistluselt saan kogemusi, mis on vajalikud, et olla oma ala proff ning heade tulemustega loodan silma jääda ka tulevastele tööandjatele,” lisas noor metsamees.

„Sel aastal võib kindlasti paljude võistlejate kohta öelda, et nad näitasid oma professionaalset taset ning on valmis astuma tööturule ja kõike õpitut seal rakendama,” ütles võistluse peakorraldaja Marko Vinni. Tema sõnul võib uhkusega tõdeda, et järjepidev töö noortega on vilja kandnud. „Loomulikult tiivustas õpilasi võimalus esindada nii kooli kui ka Eestit tervikuna Euroopas,” selgitas Vinni.

Metsandus- ja aiandusalased kutsevõistlused koosnesid neljast võistlusest. Raievõistlusel pandi noorte oskused proovile laasimises, täpsussaagimises, kombineeritud järkamises, saeketimontaažis ja langetamises. Metsamasinate võistlusel proovisid noored jõudu erinevatel metsamasinatel. Metsarajal tuli 16 punktis ilma abivahenditeta määrata liike ja lahendada puude ning metsaga seotud ülesandeid. Maastikuehitajad pidid ehitama nelja tunniga väikevormi.

Tänavustel võistlustel võtsid mõõtu 130 kutseõppurit Luua Metsanduskoolist, Pärnumaa Kutsehariduskeskusest ja Räpina Aianduskoolist. Lisaks ametikoolidele osalesid metsarajal ka Jõgevamaa üldhariduskoolide ja Soome partnerkooli õpilased.

Metsandus- ja aiandusalaseid kutsemeistrivõistlusi korraldas Luua Metsanduskool koostöös SA Innove ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Tunnustusauhind „Lastega ja lastele“ ootab kandidaate

Kuni 5. maini saab esitada kandidaate tunnustusahinnale „Lastega ja lastele“, mille laureaadid kuulutatakse välja 1. juunil toimuval tunnustusüritusel Õiguskantsleri Kantseleis.

Seitse laste heaolu väärtustavat organisatsiooni soovivad tänada ja tunnustada häid inimesi ja organisatsioone, kelle uued algatused või pikemaajaline tegevus on silmapaistavalt muutnud või mõjutanud laste ja perede käekäiku ja väärtustamist kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil. Tunnustust jagatakse järgmistes kategooriates: lapse suur tegu, aasta pere, aasta tegu, muutuste looja, elutöö tunnustus.

Lastekaitse Liidu presidendi Loone Otsa sõnul oleks kõige toredam aeg, kui me ei peaks kedagi tunnustama laste märkamise eest, sest see oleks nii loomulik osa meist: “Kuni ühiskond aga ei ole sellise tasemeni kasvanud, tuleb rajaleidjaid väärtustada ja neist eeskuju võtta.”

Õiguskantsleri Kantselei laste õiguste osakonna juhataja Andres Aru hinnangul on Eestis palju erilisi inimesi ja organisatsioone, kes teevad laste heaks rohkem, kui neilt oodatakse. „Laste heaks tegutsevate inimeste tegevusel on oluline mõju kogu ühiskonnale, kuid liiga tihti jääb nende inimeste pühendumus ja oluline panus silma vaid teistele sama valdkonna inimestele. Tunnustades pühendunud tegutsemist laste ja perede heaolu nimel tahame konkreetsete lugude kaudu nende inimeste panust ühiskonnas laiemalt tutvustada ja seda esile tõsta. Samuti tahame tunnustada tublisid lapsi ja peresid, kes on aidanud teisi või on muul põhjusel teistele eeskujuks,“ selgitas Andres Aru.

Kandidaatidena, kes laste heaolusse panustajatena väärivad esiletõstmist, võib üles seada nii häid inimesi (sh lapsi) kui organisatsioone (nii avalikust, era- kui kolmandast sektorist). Ettepanekuid, keda tunnustada, võivad samuti teha kõik – nii eraisikud kui organisatsioonid.

Kandidaatide esitamise eel palume tutvuda kategooriate kirjeldustega tunnustusauhinna statuudis ning seejärel täitataotlusvorm. Ettepanek peab sisaldama kandidaadina üles seatava inimese või organisatsiooni nime ning vabas vormis kirjeldust ja põhjendust. Samuti tuleb lisada taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed.

Tunnustusauhinna „Lastega ja lastele“ algatajateks on MTÜ Lastekaitse Liit, Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, SA Dharma, MTÜ Lasterikaste Perede Liit, MTÜ Oma Pere, MTÜ SEB Heategevusfond, Õiguskantsleri Kantselei.

Eesti lihatööstussektori käive kasvas mullu 16,1 protsenti

Eesti lihatööstussektori käive kasvas 2013. aastal 302,5 miljoni euroni, mis tähendab 16,1protsendilist suurenemist võrreldes aasta varasemaga, selgub põllumajandusministeeriumis valminud Eesti lihatööstussektori ülevaatest.

Lihatööstussektori 302,5 miljoni euro suuruse müügitulu juures teeniti statistikaameti lühiajastatistika andmetel 10,9 miljonit eurot kasumit, mis on aasta varasemaga võrreldes 2,4 miljoni euro võrra enam.

“Müügitulu kasvu põhjuseks on toodangumahtude kasv ja varasemast suurem müük nii sise- kui ka välisturul. Lisaks panustas müügitulu suurenemisse liha ja osade lihatoodete kallinemine,” ütles põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Statistikaameti esialgsetel andmetel eksportis lihatööstussektor 2013. aastal toodangut 30,6 miljoni euro väärtuses, mis on aasta varasemast 2,6% enam. Lihatööstustesse investeeriti mullu 9,4 miljonit eurot, enamik sellest masinatesse ja seadmetesse (41%).

Eesti lihatööstussektoris tegutses statistikaameti lühiajastatistika andmetel 2013. aasta lõpu seisuga 55 ettevõtet, kus töötas kokku 2731 inimest. See moodustas 19,8% toiduainetööstuses hõivatud inimestest.

Ülevaate leiab http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TOIDUAINETOOSTUS/2013/lihatoostus-ylevaade-2013-04.pdf

August Pulst 125 – külamuusikute lisakontsert Kihnus

20.-21. aprillil jõuab Pulsti vaimus kontsertreis Kihnu saarele. Tänapäeva külamuusikud on jaanuarikuise peolustiga rõõmustanud juba sadu ja sadu inimesi, kel on olnud võimalus kuulata oma rahva muusikat.

Menukaks osutunud ringreisi lisakontserdile kutsutakse kuulajaid 20. aprillil Kihnu muuseumis. Eeskava algab kell 18, sissepääs tasuta!

Eeskavas on Krista Sildoja raamatu “Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale” esitlus, Pulsti rändnäitus, kontsert külamuusikutega ja simman.

Esinevad: Lauri Õunapuu, Krista ja Raivo Sildoja, Õie ja Maarja Sarv, Ants Taul, Harri Lindmets, Risto Lehiste.

21. aprillil toimub Kihnu koolis rahvapillide tutvustus ja kontsert õpilastele.

Krista Sildoja raamatus “Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale. August Pulsti mälestusi” kirjutatakse August Pulsti tegemistest nii teiste kui tema enda sõnade kaudu. Omal ajal kirja pandud meenutused 20. sajandi esimese poole külamuusikutest, nende mõtetest ja olemusest on väärt lugemine tõsisele rahvamuusikahuvilisele. Teaduslikult süstematiseeritud info muusikutest ja ringreisidest aitab orienteeruda Pulsti ajas ja elutöös. CD-plaadilt ja QR-koodidega (Eesti Rahvaluule Arhiiv) kuulatavad originaalsalvestused annavad aimu, kuidas kunagi pilli mängiti.

Korraldajad: Eesti teatri- ja muusikamuuseum, Mooste rahvamuusikakool

Rohkem infot: www.tmm.ee/ringreis

Põllumajandusamet tuvastas ohtliku taimekahjustaja tamme-äkksurma K-Rauta Võru, Valga ja Tartu kauplustes müüdavatel rododendronitel

Saastunud taimed pärinevad Saksamaalt ning nende taimede partii turustamine ASi Rautakesko kauplustes on peatatud. Taimedel on küljes tootjanumbriga etikett, millele on märgitud registreerimisnumber DE-NI-121622.

Tamme-äkksurmale iseloomulikud haigustunnused on taimede võrsete närbumine, lehelaiksus, keerdunud lehed või pruunistunud õienupud. Lisateavet ohtliku taimekahjustaja tamme-äkksurma kohta on võimalik leida Põllumajandusameti veebilehelt taimetervise valdkonna alt.

Põllumajandusamet (PMA) palub kõigil, kes on viimastel nädalatel ostnud rododendronitaimi Rautakesko kauplustes üle Eesti ning märkavad taimedel haigustunnuseid, võtta ühendust PMA maakondlike keskuste taimetervise inspektoritega või põllumajandusameti taimetervise osakonnaga (Maria Brizmer, tel 671 2622).

Haigustunnused ei pruugi avalduda kohe, seetõttu soovitab PMA ostetud taimi jälgida kogu kasvuperioodi vältel.

Sargvere mõisas näidatakse reedel uut eesti dokfilmi “Ballettmeister”

Kinoseasnss toimub reedel, 25. aprillil kell 19. Seansile tulevad filmi tutvustama ja küsimustele vastama režissöör Ruti Murusalu ja operaator-kaasprodutsent Erik Norkroos.

Film portreteerib Mai Murdmaad, kes on ballettmeister, endine tantsija ja stsenarist. Tal on oma koht alates Tallinna balletikooli sisseastumiskatsete žüriipingist, lõpetades rahvusvaheliste lavastusprojektide proovisaalidega. Kuid tema varasema novaatoriliku loomingu edu ei anna tänapäeval eelist. Värske looming, Marimaal lavastatav “Aphrodite triumf”, nõuab vanameistrilt veelgi suuremat kunstnikuvastutust. Mai Murdmaa pälvis 2011. aastal riikliku elutöö preemia. “Ballettmeister” visualiseerib koreograafiat, kuid eelkõige mõtestab seda.

Stsenarist: Marje Len Murusalu, produtsendid Priit Vaher ja Erik Norkroos, režissöör Ruti Murusalu, operaator Erik Norkroos, helirežissöörid, helilooja Rainer Jancis, tootja Umberto & Ko.

Vaata lisaks:

http://sargveremes.ee/?c=uudised2&l=et

https://www.facebook.com/events/603448976410971/

Algas registreerimine Kollase Kassi suvekooli

Kollase Kassi suvekool, mis toimub teater Vanemuise suures majas, on mõeldud keskmise ja vanema vanuseastme noortele, kellele tutvustatakse kümnekonna päeva jooksul teatritöid ja -tegemisi. Juhendajate abiga tehakse läbi lavastusprotsess ning traditsiooniliselt lõpeb suvekool avaliku etendusega publiku ees.

Sel aastal toimub suvekool 6.-15. juunil. Aga juba mais toimub prooviesinemine, kus valitakse välja 2014. aasta trupp. Järjekorras viies suvekool võtab tänavugi ette muusikalise lavastuse ning lavastaja on Vanemuise tantsija ja koregraaf-lavastaja Janek Savolainen.

Suvekoolist oodatakse osa võtma lapsi alates 12. eluaastast, kes tunnevad ennast kindlalt nii lauldes, tantsides kui ka näideldes ja seda kõike ka ühekorraga, nagu muusikaližanr ette näeb. Kandideerima on oodatud ka varem suvekoolis õppinud.

Esimene suvekool toimus 2010. aastal, kui lõpulavastuseks oli “Saaremaa onupojad”. 2011. aastal etendati muusikali “Kevade” ja 2012. aastal toodi vaatajate ette muusikaline lavastus “Vellkamm tu Estõunia”. Mulluse suvekooli lavastajad-juhendajad olid Merle Jääger, Imre Toomeoks ja Mati Tikk, kes tõid fookusesse lavavõitluse ning suvekooli lõpuks valmis erinevaid võitluskunste sisaldav lavastus “Ja lõpp on vaikus”.

2014. aasta suvekooli saab registreerida kuni 5. maini aadressil: teatritund@vanemuine.ee.

Lähem infot Kollase Kassi suvekooli ja registreerumise kohta siit: http://www.vanemuine.ee/kollase-kassi-suvekool

Algab suvine aialinnuvaatlus

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub linnuhuvilisi jälgima oma aias pesitsevaid linde ja osalema uues pikaajalises rahvateaduse projektis “Suvine aialinnupäevik”.

Projekti eesmärk on linnusõprade abiga koguda andmeid ja täiendada teadmisi meie aedades pesitsevate linnuliikide kohta. Kuigi aialindudega puutume kokku peaaegu iga päev, teame just tavalisemate lindude käekäigust võrdlemisi vähe. “Suvise aialinnupäeviku” abil saame aga edaspidi jälgida kümnete aialindude leviku ja pesitsemisedukuse iga-aastast muutumist ja vajadusel muutustele reageerida.

Aialinnupäeviku pidamine on lihtne ja igaühele jõukohane. Selleks loodud veebirakenduse abil saab igaüks luua oma isikliku aialinnupäeviku, kuhu saab kirja panna kõik aias kohatud ja pesitsevad linnud ning ka muud loomad. Kõik päevikusse sisestatud andmed ja kommentaarid saab vaatleja endale päevikuvormis ka salvestada ja välja trükkida. Ühtlasi on võimalik kaardirakenduse abil jälgida teiste projektis osalevate aedade linnustatistikat ning tuntumate rändlindude saabumist Eestisse. Veebilehelt leiab lisaks juhiseid linnusõbraliku aia loomiseks ja määramisabi. Suvine aialinnupäevik asub veebilehel www.eoy.ee/aed.

Meelis Uustal, suvise aialinnupäeviku koordinaator

Sadala Külade Teatri näitlejad
pilasid väikekodanlikku ellusuhtumist

Sadala Külade Teatri näitlejad Mart Määrtis, Eigo Sõmer, Marten Sädame, Ants Maanre ja Pille Tutt Anton Tšehhovi näidendis "Pulmad". Foto: Sadala Külade Seltsi erakogu — Sadala Külade Teatri näitlejad Mart Määrtis, Eigo Sõmer, Marten Sädame, Ants Maanre ja Pille Tutt Anton Tšehhovi näidendis “Pulmad”.
Foto: Sadala Külade Seltsi erakogu

Sadala rahvamajas esietendunud ja Valdi Reinase lavastatud Anton Tšehhovi lühikomöödiates “Pulmad” ja “Juubel” püüavad Sadala Külade Teatri näitlejad välja tuua klassiku pilatud väikekodanlikku ellusuhtumist, tõusiklikkust ja korruptsioonigi, mida on jätkunud erinevatesse ajastutesse ja mis pole kadunud ka praegusest ühiskonnast.

Anton Tšehhovi lühinäidend “Pulmad” põhineb tema novellil “Pulmad kindraliga”, mis on kirjutatud 1884. aastal. Keskseks intriigiks ongi teise järgu kapteni Fjodor Revonov-Karaulovi pistise eest “kindralina” pulmapeole kutsumine, et pidu esinduslikum ja väärikam oleks.

“Mu tegelaskuju on mereväelane , mistõttu tuli näha piisavalt palju vaeva selle militaarvaldkonna mõisteid sisaldava teksti pähe õppimisega ja mõistmisega,” ütles libakindralit mänginud Ants Maanre.

“Mina ja kogu trupp püüdsime näidendis välja tuua Tšehhovi-aegsel Venemaal levinud väikekodanlikke jooni. Need on küll igal rahvusel teatud eripäraga, kuid püsivad usutavasti edasi igas ajastus ja ühiskonnas,” sõnas Vilja-Mari Luhalaid, kes on pruudi ema ja “kindrali” pulma tellimise algataja Nastasja Timofejeva osas.

Mõrsja (Liisa Katt) isa Jedvokim Zigalovit mänginud Pille Tutt tõi aga välja mõnedki provintsivenelasele omased jooned. Üks meeldejäävamaid Zigalovi lauseid on kahtlemata see: “Juua võib igal ajal. Kõige tähtsam on see, et oma tegemisi mitte unustada.”

“Olen meeste rolle ennegi mänginud,” lausus Pille Tutt. “Hugo Raudseppa komöödias “Roosad prillid ” olin näiteks vene rahvusest sotsioloogiaprofessor. Mehi kehastada on loominguliselt huvitav. Pragmaatilisemaks põhjuseks on aga see, et teatud tüüpide kehastamiseks pole Sadala Külade Teatris meesnäitlejaid. Arvestades seda on keskealised ja vanemad mehed meie truppi igati oodatud.”

Loe edasi: Sadala Külade Teatri näitlejad
pilasid väikekodanlikku ellusuhtumist

Vana-Võromaa kultuurikoja galerii täitub skulpturaalsete valgusobjektidega

Nädala pärast 23. aprillil kell 18 on Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis Ain Toimi valgusküllase näituse avamispidu. Galerii täitub skulpturaalsete valgusobjektidega.

Ain Toim on insener, kes on vanast äraviskamisele määratud teadusaparatuurist loonud skulpturaalsed objektid, mis enamjaolt täidavad valgustifunktsiooni.

Igapäevaelus töötab Toim ühes instituudis, kus tal on kaks ülesannet: hooldada laboriseadmeid ja valvata ülijuhtmagnetit. Sellepärast jõuavad kõik vanad seadmed lõpuks Toimi kui laborimeistri valdusesse, kes peab nende edasise saatuse otsustama: kas vanarauaks, laboris taaskasutusse või hoopis oma ladudesse.

Leidmaterjalide kirjusus peegeldub vastu ka Toimi lambinäituselt, kus on kaunist disainijoont ja hulle materjalimänge haljast vasest klaasini, anodeeritud alumiiniumist pleksini. Eritabaste vormide ja materjalide kooslus teebki iga tema lambi unikaalseks.

Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis on näha üle paarikümne valgusobjekti kuni 1. juunini.

Jana Huul

15aastane Kuhjavere külaselts – mitmekülgne teenäitaja

Külaseltsi sünnipäeva peeti Kuhjavere külamajas, mille hubasust ja ökonoomsust pidulikul sündmusel kiideti. Foto: Lagle Vilu

Möödunud laupäeval Suure-Jaani vallas toimunud Kuhjavere külaseltsi 15. aastapäeva pidustustel toodi välja mitmeid põhjusi, mille poolest see Viljandimaa paik võiks olla teistele eeskujuks.

Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli direktor ning Suure-Jaani vallavolikogu aseesimees Arnold Pastak märkis, et Kuhjavere on olnud paikkonnas ikka teenäitajaks oma järjepidevusega, koduse külamaja, aktiivse osalemisega Olustvere hoidiste messil ning loomulikult üle-eestilise külateatrite festivaliga, mis tänavu toimub kümnendat korda.

“Särav külavanem Romeo Mukk on alati kohal erinevatel Kodukandi ettevõtmistel. See tähendab võimalust olla ise informeeritud ja avaldada oma arvamust, teha ennast nähtavaks. Selliste külade ja seltside üle saab vaid rõõmu tunda,” ütles Eesti külaliikumise Kodukant juhatuse liige Urmas Kristal.

Naaberküla Aimla esindaja Jüri Sulg rõhutas Kuhjavere edu põhjusena kindlate eestvedajate olemasolu. Mitmed sõnavõtjad toonitasid, et Kuhjavere pole parematel aegadel kaasa läinud suurte külmajade ehitamise buumiga, mis mujal on toonud kaasa selle, et praegu läheb kogu aur nende hoonete haldamisele. Rõhutati ka järjepidevust, avatud olekut ja nn pidevat kaardilolekut kui Kuhjavere märke.

“Külalisi oli Kuhjavere külaseltsi sünnipäeval kokku ligi poolsada,” rääkis Kuhjavere külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk. Kaugemad tulid Tartu-, Pärnu- ja Raplamaalt. Kõige enne saigi sõna Anne Kalg Raplamaa külade liidust. Raplamaa põhjusel, et seal pandi alus külaliikumisele Eestimaal, eestvedajateks Mikk Sarv ja Kaja Kaur. Ka kuhjaverelastele on tähiseks tegutseda 20 aasta juubelini ja veel edasigi. Rõõmsalt oli esindatud naisselts Pärnumaalt Paikuse Martad. Kokku oli külalisi 15 erinevast ühendusest või külast, nende seas 11 külavanemat. Suur rõõm oli endiste kuhjaverelaste Aili ja Enno üle, kes tulid Tartumaalt. Enno on see mees, kes aitas 2000. aastal külamaja ehitustöid teha.”

Peomeeleolu hoidis üleval oma valla lõõtsamees Ain Arula Taevere külast. Suupistet „Kilu koduleival” jätkus ja maitses ka suurepäraselt. Traditsiooniliselt lõpetati pidu sünnipäevatordiga, mida kulus 6 kg.

Jaan Lukas

Talgupäev toob rahva kokku igas Eestimaa nurgas

Tammsaare muuseumi aiavärvimise talgud Kadriorus 2013. aastal. Foto: Sven Puusepp

Teeme Ära egiidi all peetav seitsmes talgukevad kogub hoogu ning kulmineerub maikuu esimesel laupäeval, 3. mail kõikjal üle Eesti ühise talgupäevaga. Sel aastal kutsub Teeme Ära talgupäeva meeskond lisaks kõigile senistele talgujuhtidele ja talgulistele veelgi rohkem osalema noori, et tugevdada meie talgutraditsioone nii linnas kui maal. Nagu juba tavaks, saavad kodukandis vajalike talgutegude üle inimesed ja kogukonnad ise otsustada.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür peab talgupäeva suurimaks väärtuseks just seda, et aktiivne pealehakkamine ja koos tegutsemine muutub üha loomulikumaks elamise viisiks nii linnades kui ka maapiirkondades. „Paljude inimeste ja kogukondade jaoks on talgupäev otsekui pidupäev: kus kohtab vanu ja uusi sõpru, kogeb palju häid emotsioone ning kogub jõudu edasi elamiseks,“ rääkis Tüür.

„Talgupäeval kogetud õlatunne on inimestele väga oluline tunne olenemata sellest, kas elatakse kortermajas või hajakülas,“ lausus Tüür. „Koos tehtud talgutööd ja ühiselt veedetud hetked liidavad inimesi, loovad turvatunnet ning annavad kinnituse, et Eestimaa on tõepoolest parima paik elamiseks.“

Noored ja vanad
Tänavuse talgupäeva ettevalmistamisel on Teeme Ära talgupäeva meeskonnale appi tulnud sihtasutuse Domus Dorpatensis noored, kes võtsid enda õlule talgupäeva noortesuuna vedamise. Talgupäeva maakondlike koordinaatorite võrgustik saab täiendust kohalike noortejuhtide näol, et koos senisest veelgi paremini innustada ja toetada talgujuhte kõikjal üle Eesti.
Loe edasi: Talgupäev toob rahva kokku igas Eestimaa nurgas