Põllumajandusministeerium: Eesti lihaveistele hakatakse otsima eksporditurge

Põllumajandusministeeriumi eestvõttel alustati Eesti lihaveisesektori arengukava koostamist aastateks 2015-2020. Arengukavaga püütakse muuhulgas kaardistada võimalused, kuidas Eesti lihaveiseliha senisest edukamalt eksportida.

“Eestis on praegu üle 60 000 lihaveise, mis tähendab nende arvu kolmekordistumist viimase kümne aasta jooksul. Seda on oluliselt rohkem, kui Eesti jõuab tarbida, seepärast tuleb tõsiselt hakata otsima uusi eksporditurgusid,” ütles ministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Koostatav arengukava aastateks 2015-2020 peaks andma vastused ka küsimusele, kuidas tagada veiseliha ühtlaselt hea kvaliteet, populariseerida selle tarbimist Eestis, suurendada koostööd lihaveisesektoris tegutsejate vahel ja anda toormele suuremat lisandväärtust.

Täna toimus arengukava töögrupi esimene koosolek. Töögruppi kuuluvad Eesti Maaülikooli, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi, MTÜ Eesti Liivimaa Lihaveis, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Peakokkade Ühenduse, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu ja Põllumajandusministeeriumi esindajad.

Esmaspäevast piiratakse räimepüüki Liivi lahel

Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas käskkirja, millega peatab alates 5. maist kastmõrdadega räimepüügi Liivi lahel Pärnu maakonna kaluri kalapüügilubade omanikele. Püügikeeld ei puuduta Kihnu ja Manija saare püsielanikke.

Arvestades keskmist päevapüüki, ammendub Liivi lahe Pärnu maakonna kaluritele (v.a Kihnu ja Manija saared) lubatud aastane räimesaak arvestuslikult esmaspäevaks, 5. maiks. Räimepüügi lõpetamine ei puuduta Kihnu ja Manija saare püsielanikke, kelle lubatud 901 tonni suurusest saagist on 2. mai seisuga välja püütud 231 tonni.

Kutselise kalapüügi peatamise käskkiri avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ning see avalikustatakse ka Põllumajandusministeeriumi veebilehel ja edastatakse vastavatele erialaliitudele.

Viljandimaa noortebändide võistlus alustab taas

Laupäeval, 3. mail kell 18.00 saab vanas lennukitehases alguse noortebändide võistlus „Viljandimaa noortebänd 2014“.

Paariks aastaks hääbunud noortebändide võistlus on taas ellu kutsutud Viljandi Avatud Noortetehase VANT ja MTÜ Viljandi Lennukitehase koostöös. Lisaks Viljandimaa noortele tulevad eeloleval laupäeval võistlema ka bändid Valga- ja Võrumaalt.

„Viljandi vana lennukitehas on saanud uue hingamise ning uueks koduks avatud noortetoale. Koostöös lennukitehasega otsustasime, et nüüd võiks noortebändide võistlusega samuti uuesti alustada,” ütleb VANT-i noorsootöö koordinaator ja võistluse üks korraldaja Mart Saar.

Esimesele konkursile, pärast pikka pausi, avaldas soovi võistlema tulla 10 bändi. Omaloomingu kategoorias astuvad laupäeval võistlustulle GRIM GREEN (Antsla), DEFEATEM (Valga), BLACK ROSE (Valga), FLIPOUT ZONE, RÄÄBS & OTHERS GUYS, VON DORPAT ja POSÕ. Loe edasi: Viljandimaa noortebändide võistlus alustab taas

Vanemuine otsib foto- ja videojäädvustusi 70ndate aastate Tartust

Sügishooajal on Vanemuise suure maja lavale jõudmas draamanäitlejate muusikaline lavastus “Minu veetlev Tartu”, kus on mõte kasutada 1970-1980tel tehtud fotosid, slaide ja videojäädvustusi Tartu linnast. Loo toob lavale Vanemuise draamajuht Tiit Palu. Seoses sellega on teatril palve linnakodanikele: kui teil on toredaid kaadreid 70ndate aastate Tartust ja tartlastest (linnavaated, tuntud inimesed, sündmused, perepildid Tartu taustal jne), siis võtke Vanemuise teatriga ühendust! Kõik kasutusele minevad materjalid kopeeritakse ning tagastatakse omanikele. Kõik, kelle fotosid või salvestisi lavastuses kasutatakse, saavad tänuga kirja lavastuse kavalehele ning lisaks loosib teater välja pääsmed etendusele!

Materjalide saatmise tähtaeg on 9. juuni 2014.

Materjale saab saata postiga:

Aadress:

Teater Vanemuine

Vanemuise 6 Tartu

51003

või e-kirjaga aadressil sven@vanemuine.ee

Põllumajandusmuuseumid kutsuvad avatud uste päevale

Eesti Põllumajandusmuuseum, Piimandusmuuseum ja Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum kutsuvad täna, 1. mail avatud uste päevale tutvuma muuseumidega ja osalema töötubades.

Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumis (www.kurgja.ee) Pärnumaal Kurgjal toimuvad ekskursioonid majas ja territooriumil ning viltimise ja paelte punumise töötoad. Muuseumi külastamine on täna tasuta.

Eesti Põllumajandusmuuseumis (www.epm.ee) Tartumaal Ülenurmel toimuvad roigasmööbli ja paberi valmistamise töötoad ning kõigile külastajatele on avatud sepikoda, kus sepatööd tutvustab sepp Mart Salumaa. Muuseumi piletid ja töötoad on täna 20% soodsamad.

Eesti Piimandusmuuseumis (www.piimandusmuuseum.ee) Järvamaal Imaveres saab täna muuseumipiletiga tasuta osaleda võiteo ja koorelahutamise ning sõira valmistamise töötubades. Päeva lõpus toimub muuseumi masinasaalis kontsert.

Põllumajandusmuuseumid avavad oma uksed 1. mail toimuva üle-Eestilise maaturismiettevõtete avatud uste päeva raames. Lisaks turismiettevõtete võimalustega tutvumisele saab 1. mail kas tasuta või erihinnaga osaleda matkadel ja retkedel, teha käsitööd, kogeda uusi maitseelamusi, lüüa kaasa talgutel, kohtuda pererahvaga, kogeda suitsusauna jpm. Maaturismipäeva täpsed pakkumised leiab kaardilt.  Loe edasi: Põllumajandusmuuseumid kutsuvad avatud uste päevale

RMK ootab hiidlaste mälestusi metsaistutusest

RMK paneb tänavu Hiiumaa riigimetsadesse kasvama 290 000 puud ning kutsub metsanädala ajal kõiki hiidlasi, kes varasematel aastatel metsaistutuses kaasa on löönud, taas metsa, et oma kätetöö üle vaadata.

Kuna sel aastal möödub kümme aastat sellest, kui 10 000 laulu- ja tantsupeolist ning vabatahtlikku panid suure talgutöö käigus Eesti riigimetsa kasvama miljon puud, on RMK loonud spetsiaalse veebilehe www.rmk.ee/miljonpuud. “Ootame inimesi metsa vaatama, kui kõrgeks puud kümne aastaga kasvanud on ning milliseid metsatöid selle aja jooksul tehtud on,” selgitas veebilehe loomist RMK Hiiumaa metsaülem Lembit Lühi. “Et kümne aasta taguseid raiesmikke üles leida, oleme kaardile kandnud 200 tollast istutuskohta üle Eesti, sh 4 Hiiumaal.” Iga koha juures on toodud täpsed koordinaadid ja loetelu seal kümne aasta jooksul tehtud töödest, samuti on inimestel võimalus lisada oma foto ja meenutus aastatetagusest istutamisest.

Laekunud meenutuste ja fotode põhjal paneb RMK kokku näituse ning materjal antakse üle Eesti Rahva Muuseumile. Et kümnenditagust istutuskohta metsas hõlpsamini üles leida, on RMK paigaldanud toonastele lankidele uued sildid.

Tänavu paneb RMK Hiiumaa riigimetsades mulda 290 000 puud. Lembit Lühi sõnul moodustavad puudest enam kui poole piirkonnale kõige iseloomulikumad männid. “Mände istutame 186 000, kuuske 102 000 ja kaske 2000,” sõnas Lembit Lühi. “Tänavune istutusmaht on üle 50 tuhande taime võrra suurem kui eelmisel aastal. Varasemaga võrreldes teeme sel aastal ka rohkem noore metsa hooldamist.”

Metsahoolduse hulka kuuluvad need tööd, mis tehakse metsaistutuse järgselt – metsauuenduse hooldus pisikestele puudele ja valgustusraie noorendikuks sirgunud puudele. “Tänavu teeme noore metsa hooldust Hiiumaal 670 hektaril,” selgitas metsaülem Lembit Lühi.

Uuendusraiet küpsete metsade uuendamiseks ja metsade kestlikkuse tagamiseks teeb RMK Hiiumaal 245 ha, mis on 1% Hiiumaa riigimetsade pindalast ja võrreldav varasemate aastatega. Umbes sama palju, 300 ha teeb RMK Hiiumaal ka harvendusraiet, millega luuakse paremad kasvutingimused alles jäävatele puudele.

Hiiumaa metskonna metsade pindala on 24 613 hektarit. Hiiumaa metsade keskmine vanus on 79 aastat: männikutel 89, kuusikutel 86 ja kaasikutel 49 aastat. Eesti metsade keskmine vanus on 61 aastat – männid on keskmiselt 78- ning kuused ja kased 47-aastased.

Hiiumaa riigimetsadest 57% on majandatavad, 13% majanduspiirangutega ja 30% rangelt kaitstavad. Võrreldes Eesti keskmisega on Hiiumaal rangelt kaitstavat metsa rohkem ja majandatavat ning majanduspiirangutega metsa mõnevõrra vähem.

Kokku istutab RMK 2014. aastal riigimetsa ligi 18 miljonit taime. Noore metsa hooldustöid teeb RMK üle Eesti 39 500 ha, uuendusraiet 8700 ha ja harvendusraiet 10 000 ha.

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool, 70% Eesti-Soome ühisettevõttest AS Eesti Metsataim ning alates 2014. aastast ka Põlula kalakasvandus. RMKs töötab üle 700 inimese.

Maaelu arengukava sai juhtkomisjonilt põhimõttelise heakskiidu

Põllumajandusministeeriumis kogunenud maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjon andis põhimõttelise heakskiidu arengukava eelarvejaotusele. Kavasse lisandub toetusmeede väikestele põllumajandusettevõtetele.

“Juhtkomisjonis saime täna põhimõttelise nõusoleku uue maaelu arengukava eelarvejaotuses. Sotsiaalpartneritelt tulid veel ka mõned ettepanekud, mis lähipäevil läbi arutatakse ja seejärel saame saata arengukava valitsusse. Tahan ka väga tänada partnereid kogu selle kahe aasta jooksul tehtud töö eest,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar.

Ühe uuendusena lisandub arengukavasse 30 miljoni euro suuruse kogumahuga toetusmeede väikeste põllumajandusettevõtete poolt tehtavateks investeeringuteks. Kokku plaanitakse uude maaelu arengukavasse 24 meedet, mis keskenduvad põhiliselt keskkonnasõbralikule tootmisele, teadmussiirdele, ühistegevusele, toidutootmise ja -tööstuste efektiivsuse tõstmisele ning maaelu ja -ettevõtluse toetamisele.

Maaelu arengukava 2014-2020 plaanitavaks mahuks koos Eesti riigi kaasfinantseeringuga on 960 miljonit eurot. Lõplik finantstabel valmib järgmise nädala jooksul.

Arengukava jõuab plaanide kohaselt Vabariigi Valitsusse vastuvõtmiseks mai keskpaigas. Lõpliku heakskiidu uuele maaelu arengukavale peab andma Euroopa Komisjon.

Maaelu arengukava 2014-2020 koostamises osales mitukümmend põllumajandust, keskkonda, metsandust, ettevõtlust, kohalikke omavalitsusi, külaliikumist, kohalikku algatust jt valdkondi esindavat organisatsiooni.

Hüljatuna tunduvad looma- ja linnupojad ei vaja inimeste abi

Keskkonnaamet paneb inimestele südamele, et looduses kohatud abituna tunduvad looma- ja linnupojad on vaid näiliselt üksi ning enamasti on nende vanemad inimese poolt ajutiselt eemale peletatud.

Looduses looma-ja linnupoegi kohates või linnupesa leides on kõige mõistlikum neist kohe kiiresti eemalduda, sest nii anname nende vanematele võimaluse poegade juurde tagasi pöörduda. Mitte mingil juhul ei tohiks inimene looma- või linnupoegi katsuda ega kuhugi mujale (näiteks koju) viia. Inimesega harjunud loomad ei ole võimelised enam loodusesse tavalise elu juurde tagasi pöörduma.

Enamasti on abituna näiva looma või linnu vanemad ajutiselt eemale peletatud ning nad naasevad oma poegade juurde kohe, kui oht inimeste näol on möödunud.

„Inimene samastab loomapoja käitumist tihti inimlapse abitusega ning tahab puhtast südamest loomi aidata. Sellisel moel aga katkestab ta kontakti poegade ja vanemate vahel ning seab looma edasise elu ka tegelikult ohtu,“ ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Ilmselgelt vigastatud looma või lindu kohates tuleb sellest teatada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313 ning valveoperaator edastab saadud teate õigele spetsialistile, kes hindab olukorda ja otsustab edasise tegevuse üle.

Samuti tuletab Keskkonnaamet meelde, et kevadiste suurpuhastuste ja koristustalgute korraldamisel peab silmas pidama, et lõket tohib teha vaid selleks eraldi ettevalmistatud kohas. Lõkkekoha valikul peaks eelistama juba inimese poolt kahjustatud maapinnaga ala ning vältima loodusliku taimkatte kahjustamist. Kulu põletamine on aastaringselt keelatud.

Sibulatee alustab oma suvist hooaega

Üle-eestilisel talgupäeval, 3.mail, ootab Sibulatee Peipsi ääres suvist hooaega avama. Lisaks piirkonnas toimuvatele talgutele on kõik tublid töötegijad oodatud tutvuma kolme kultuuriga ning osalema õhtusel lossipeol.

Sibulatee on talveunest ärganud, kohalikud turismiettevõtjad teevad suviseid plaane ning samuti on õites Sibulateel asuv Eesti ainuke nartsisside looduslik kasvuala. Suvise hooaja ettevalmistuseks ootavad laupäeval talgulisi nii suvel uksed avav Voronja galerii kui juba aastakümneid tegutsenud Liivi muuseum. Käed saab külge panna ka Alatskivil: lossi park ning Sepikoja trahteri ümbrus saavad laupäeval kindlasti kaunimaks.

Sibulateelised omalt poolt kostitavad talgulisi. Siinsed kolm kultuuri – vene vanausuliste, eesti talupoja ning baltisaksa mõisakultuur – avavad oma uksed ning talgulised saavad piirkonna muuseumeid külastada priilt. Õhtul on aga tööst väsinud lihaste parim parandaja korralik tantsupidu Alatskivi lossis.

Kõik soovijad saavad end kirja panna Sibulatee talgutele talgulehel teemeara.ee. Lisainfo Sibulatee hooaja avamise kohta www.sibulatee.ee

Valmista endale vanast uus valgusti

14. mail kell 17.00 toimub Vana Võromaa kultuurikojas valgusti ehitamise töötuba. Juhendab insener Ain Toim, kelle isikunäitus on kultuurikoja galeriis avatud 1. juunini.

Ain Toim on näitusele toonud vanast mahakantud teadusaparatuurist loodud skulpturaalsed objektid, mis enamjaolt täidavad valgusti funktsiooni. Ka töötoas tehakse meistri juhendusel majapidamises leiduvatest asjadest valgusteid. Eesmärk on näidata, kuidas lihtsatest kättesaadavatest materjalidest tavaliste tööriistadega midagi uut meisterdada.

Juhendaja võtab kaasa valged plasttahvlid, läbipaistvat plasti (pleksiklaas), päevavalguslambi torud koos pesade ja drosselitega, halogeenlambid koos pesade ja trafodega, peegelkilet jne, muidugi ka kruvid, mutrid, needid ja tööriistad ning kindlasti midagi fantaasia töölepanekuks.

Huvilised, kes soovivad töötoas osaleda, võiksid kaasa võtta kodus seisma jäänud asju, juhtmeid ja pirnipesasid, et oleks suurem valikuvabadus ning võimalus teistega esemeid vahetada. Kui aga kodus asju napib, siis leiame miskit enda varudest!

Eelregistreerimine toimub kuni 13. maini e-posti aadressil jana@vorumuuseum.ee. . Töötoa tasu on 10 eurot. Täpsema info leiab siit.

Tartus aidatakse Heateo jooksuga reumahaigeid lapsi

Laupäeval, 10. mail toimub Tartu Tähtvere Spordipargis teist aastat Heateo jooks, mille eesmärk on aidata Lõuna-Eesti reumahaigeid lapsi nende ravivesivõimlemise toetuseks.

Heateo jooks on 4,3km pikkune heategevuslik jooks, kuhu on oodatud osalema kõik olenemata vanusest ning eelnevast sportlikust ettevalmistusest. Rada saab läbida nii joostes kui ka kõndides. Eelregistreerimine üritusele toimub Klubi Tartu Maratoni veebilehel 8. maini ning on tasuta, kuid stardinumbri kättesaamisel palutakse igal jooksjal teha vähemalt 1 euro suurune annetus. Ravimifirma Teva lisab iga osaleja pealt veel 5 eurot.

Üritus toimub SEB 32. Tartu Jooksumaratoni programmi raames, samal päeval ja samas kohas toimuvad ka lasteüritused TILLUjooks ja MINImaraton. Heateo jooksu start on kell 12.00.

Möödunud aastal osales Heateo jooksul 577 inimest ning ühtekokku koguti annetusi 3803 euro suuruses. Annetused kogutakse koostöös SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondiga, iga jooksja vähemalt ühe eurose panuse ning ravimifirma Teva kaasabil. Loe edasi: Tartus aidatakse Heateo jooksuga reumahaigeid lapsi

Võrus uuriti võimalusi Lõuna-Eesti hoiupanga loomiseks

IMGP7209
Hetk infoseminarilt. Esireas eestlasi nõustanud Saksa külalised.

Eile Võru Kandles peetud infoseminaril “Omavalitsuste osalusega krediidiasutus kui võimalus piirkonna arenguks Bonni hoiupanga fondi näitel” otsiti Lõuna-Eestisse hoiupanga loomise võimalusi. 

Panga peamiseks ülesandeks oleks läbi klassikalise pangandussüsteemi tugevdada Lõuna-Eesti majandustegevust ning seda elus hoida.

Mitmete pangaesindajate, ärimeeste ja omavalitsusjuhtide osalusel toimunud kohtumisel pakkusid oma pikaajalist kogemust Saksamaal asuva sihtasutuse Sparkasse esindajad Dr. Engel ja Nicklaus Bergmann. Esimene neist tutvustas Sparkasse kui mittetulundusliku sihtasutuse missiooni ja ülesannet, teine aga otsis ja leidis läbi huvipakkuva ekskursi Saksa panganduse ajalukku tihedaid seoseid tänasega.

Sellest lähtuvalt tõstis Bergmann esile kohalike omavalitsuste osalusega krediidiasutuste eeliseid. “Luues kohaliku panga, loome ka kohaliku tööjõu ja parandame elu-olu. See tõde on ajatu,” rõhutas ta. Bergmanni sõnul oleks kohalik pank avatud kõigile omadele, olgu ta siis väike, vaene või rikas.  Loe edasi: Võrus uuriti võimalusi Lõuna-Eesti hoiupanga loomiseks

Kanna oma rattasõit Euroopa kaardile

Tartu linnavalitsus kutsub linlasi maikuu jooksul oma igapäevaseid jalgrattasõite kaardistama ja osalema üle-euroopalisel võistlusel European Cycling Challenge.

See on Euroopa linnade vaheline võistlus, mille käigus registreerunud vabatahtlikud jäädvustavad Endomondo mobiilirakenduse abil oma igapäevaseid rattamarsruute. Loevad ainult argised rattasõidud tööle, kooli, poodi või sõpradele külla, mitte aga sportimine.

Sel aastal toimub võistlus 1.-31. mail. Võidab linn, kus kogutakse kõige enam rattakilomeetreid. Kogutud andmeid saab kasutada rattateede ja muu vajaliku infrastruktuuri planeerimiseks ja haldamiseks. Osalejate vahel loositakse välja auhinnad.

Täpsema info ja võistluse registreerimislehe leiab siit. Endomondo tasuta mobiilirakendus on saadaval Androidi, Blackberry, Windowsi ja Apple’i telefonidele.

Paides on täna heakorratalgud

Foto: jarva.ee

Paide linnavalitsus korraldab kahes linna piirkonnas heakorratalgud. Korrastatakse Järvamaa Kutsehariduskeskuse ja Soo tänava vahelist ala ning Mündi tänava garaažide ümbrust.

Paide abilinnapea Siret Pihelgase sõnul on heakorratalguid korraldatud igal aastal, et pöörata tähelepanu puhta linnakeskkonna olulisusele.

“Kohad, kus sel aastal koristame, valis välja meie keskkonnanõunik Tiina Kivila ning selle järgi, kus on selleks kõige suurem vajadus,” lisas Pihelgas. “Sel nädalavahetusel on tulemas ka Teeme Ära koristustalgud, linnavalitsus teeb oma talgud enne ära, kuid ootame ka linnakodanike aktiivsust, et laupäeval, 3. mai talgupäeval oma kinnistuid korrastada. Paide jäätmejaama mahub prügi palju.”

Eelmise aasta Paide linnavalitsuse talgute korras korjati kokku ning viidi jäätmejaama 0,96 tonni olmeprügi ning suures koguses minemavisatud mööblit ja vanu autorehve. Talgute käigus said prahist puhtaks Ruubassaare tee, Mündi tänava Tööstuse-Ruubassaare lõik ning Raudtee tänava Ruubassaare-Mündi lõik.

Otepää Gümnaasiumi meediaklass oli “Volbrimüsteeriumi” konkursil võidukas

Katkend reklaamist "Majahoidja"
Katkend videoklipist “Majahoidja”

27.aprillil tunnustati Lõunakeskuse korraldatud koolinoorte “Volbrimüsteeriumi” konkursi võitjaid.

Konkursil olid võidukad Otepää Gümnaasiumi meediaklassi õpilased – noored ajakirjanikud ja teletegijad.

Otepää Gümnaasiumi meediaklassi juhendaja, õpetaja Marika Paavo sõnutsi võisteldi kahes kategoorias – volbriteemaline pressiteade ja volbriteemaline videoklipp.

Otepää Gümnaasiumi meediaklassi pressiteade pälvis tihedas konkurentsis I koha. Töö autorid Lella Pruuli (10.klass), Birgit Kannes (11.klass) ja Jane Kukk (12.klass) said suure tunnustuse osaliseks eelkõige humoristliku lähenemise ja töö oskusliku koostamise eest.

OGTV võttegrupi videoklipp “Majahoidja” hinnati III koha vääriliseks. Meeskonda kuulusid 11.klassi noormehed Erkki Teder, Kevin-Markus Toover, Martin Krüünvald, Randel Uibopuu, Saamuel Stepanov.

Otepää Gümnaasiumi esindus võttis “Volbrimüsteeriumi” konkursist osa juba teist aastat. Eelmisel aastal saadi põhikoolide arvestuses pressiteadete kategoorias samuti I koht.

“Majahoidja” klippi saab näha siit.

Puuetega inimeste õiguste eest hakkab seisma
äsjaloodud komitee

Mõttekoda Praxis ja Eesti Inimõiguste Keskus panid aluse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni järelevalve komitee loomisele. Sotsiaalministeeriumi rahastatud algatuse kaudu luuakse eeldused valitsussektorist sõltumatuks puuetega inimeste õiguste olukorra järjepidevaks monitoorimiseks ning poliitikakujundajatele regulaarse ja süstemaatilise tagasiside andmiseks.

Eestis oli 2013. aasta alguse seisuga inimesi, kellel on määratud puude raskusaste, ligi 138 000, moodustades rahvastikust kümnendiku. Valdavalt on tegemist eakate inimestega, üle poolte kõigist puuetega inimestest on 63-aastased ja vanemad. Loodava komitee liikmeteks on nii puuetega inimesed ise kui ka erinevad puuetega inimeste esindusorganisatsioonid ja eksperdid.

„ÜRO puuetega inimeste konventsioon on maailmas laialdaselt ratifitseeritud ja heaks kiidetud dokument,“ märkis komitee eilsel teabepäeval sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „Puuetega inimeste õiguste teema on aga igapäevane murekoht – kuidas saada hoonetesse sisse, vajalikku transporti,“ loetles Kuuse vaid mõningaid takistusi ning märkis, et inimkond tervikuna peaks olema sallivam.

„Sotsiaalministeeriumi huvi on see, et konventsiooni riiklik rakendamine oleks tagatud, selleks tahame, et töötaksid ka konventsiooni alusel ettenähtud mehhanismid, millest üks on praegu ettevalmistamisel. Loodav mehhanism peab olema laiapõhjaline, kõigi hääl peab olema kuuldud ja sellest peab tekkima tulu kõigile,“ lisas Kuuse ja ütles, et ministeerium on kavandanud teatud ressursse riigieelarvesse selle järelevalveorgani töö tegemiseks.

Komitee esindajaks valitud Monika Haukanõmm Eesti Puuetega Inimeste Kojast rõhutas teabepäeval samuti, et ÜRO konventsioon on väga oluline dokument, mille Eesti on ratifitseerinud 2012. aastal ning Eesti esimene aruanne olukorrast riigis tuleb ÜROle esitada juba käesoleva aasta maikuus. Haukanõmm loodab, et puuetega inimesed kaasatakse riikliku raporti koostamisse ja toimuks parem koostöö.

„Nii Eestis kui maailmas on teistsuguseid inimesi palju. See arv aina suureneb,“ tõdes Haukanõmm ja lisas, et riik peab puudega inimeste õigusi edendama, kaitsma ja neid tagama. Haukanõmm on arvamusel, et konventsiooni põhimõtete tegelik ellurakendamine sõltub suuresti riigi poolt loodud eeldustest ja ühiskonna valmisolekust puudega inimeste täielikuks kaasamiseks ilma igasuguse diskrimineerimiseta.

„Meie seadused on valdavalt konventsioonis toodud põhimõtetega kooskõlas, kuid reaalsuses ei saa puudega inimesed oma õigusi mitte alati kasutada – olgu tegemist hariduse omandamisega, töötamisega või huvialadega tegelemisega. Seega on vaja oluliselt tõhustada järelevalvet seaduste täitmiste üle ning vajadusel teha konstruktiivseid ettepanekuid olukorra muutmiseks,“ sõnas Haukanõmm. Esindaja sõnul peab komitee tulevikus muutuma tõsiseltvõetavaks ja arvestatavaks organiks, kelle tähelepanekute, märkuste ja ettepanekutega arvestatakse ning neid võetakse kuulda.

Loe edasi: Puuetega inimeste õiguste eest hakkab seisma
äsjaloodud komitee

Friday Night Skate kutsub rulluisufänne reedel Tallinna Vabaduse väljakule

Friday Night Skate 2013. Foto: Friday Night Skate
Friday Night Skate 2013. Foto: Friday Night Skate

Juba sellel reedel, 2. mail alustab uisusõpradele mõeldud Friday Night Skate oma 15. hooajaga. Üritusele on oodatud nii staažikad uisutajad kui ka need, kes on uisuplaane pikalt mõtetes mõlgutanud, kuid vähese kogemuse tõttu pole siiani julgenud kaasa lüüa.

Nagu traditsiooniks saanud, on avaskeidi hüüdlauseks “Ole nähtav!”, mis tähendab, et uisutajatel palutakse end riietada erksatesse toonidesse ning kaasa võtta helkurid, lambid, vilkurid – kõik, mille abil saab end hämaral maikuu õhtul särama lüüa.

“Et uisutamine oleks võimalikult ohutu, oleme sellel aastal eriliselt rõhku pööranud kergliiklusteedele,” sõnab rulluisutajate klubi FNS juhatuse liige Tõnis Paalme. “Meie õnneks hoitakse kergliiklusteid korras ning tehakse uusi juurde,” kirjeldab Paalme hetkeolukorda, mis annab uisutajatele võimaluse Tallinna tänavatel turvaliselt liigelda.

Loe edasi: Friday Night Skate kutsub rulluisufänne reedel Tallinna Vabaduse väljakule

Täna esineb Parksepas maride folklooriansambel Tatarimaalt

Tatari maride ansambel Kna Vel on Võrumaal külas, et tähistada siin koos mari sangari päeva ja tuua meieni kaugete soome-ugri sugulasrahvaste tantsu ja laulu oma ülesastumistel täna kell kell 19 Parksepa kooli saalis.
Ansambel loodi 1991. aastal. Asutamisest peale on folklooriansambel Kna Vel üles astunud erinevatel festivalidel ja pälvinud tuntust nii kodu- kui ka välismaal. Kna Vel esitab mari rahvatantse ja laule ning tutvustab oma kombeid ja tavasid. Nad ütlevad naljatades, et nende ülesastumiste järel muutub vanade ja haigete inimeste tervis kohe tunduvalt paremaks.
Mari sangari päev 26. aprill on üks maride tähtsamaid rahvuspühasid. Pärimuse põhjal langes just sel päeval maride vabaduse eest võideldes rahvuskangelane Boltuš. 1438. aastast kuulus Marimaa Kaasani khaaniriigi koosseisu. 1552. aastal vallutas Venemaa Kaasani ja liitis Marimaa endaga. Kuna venelased hävitasid retkede ajal ligi pool mari rahvast, siis vastasid marid sellele nn tšeremissi (varasem nimetus maride kohta) sõdadega, mis vältasid üle 30 aasta (1552-1584).
Vastupanuliikumise tuntuima juhina mäletatakse vürst (lužavui) Boltušši, kes olevat võidelnud iseseisva mari riigi eest ning langenud 26. aprillil 1556. aastal Malmõži linna lähedal. Vürst Boltuš olevat maetud mäele, mis kannab siiani tema nime.
Eestis tähistatakse mari sangari päeva siinse mari kogukonna initsiatiivil alates 1993. aastast. Eestis elab 2000. aasta andmeil umbes 250 mari (allikas: MTÜ Fenno-Ugria).
Ka eelmisel aastal tantsiti Võru folkloorifestivali egiidi all mari tantse, siis oli mari sangari päeval külas ansambel Küdõrongõr (Lumikelluke). Võrumaalt edasi läheb ansambel Kna Vel mari sangari päeva tähistamistele ka Tartusse ja Tallinnasse ning teeb mari tantsu õpitoa Sabatantsu festivalil Tallinnas.
Kna Veli külaskäik toimub Võru vallavalitsuse, Parksepa keskkooli, Võru Kesklinna kooli ja MTÜ Fenno-Ugria toel.
Kadri Valner

Mooste folgilt noppis peapreemia ansambel Miinus Seitse

Moisekatsi Elohelü võitja aastal 2014 - Miinus Seitse. Foto: Maret Reinumägi
Moisekatsi Elohelü võitja aastal 2014 – Miinus Seitse. Foto: Maret Reinumägi

Laupäeval, 26. aprilli hiliste tundideni kestnud Eesti rahvamuusika töötluste festivali “Moisekatsi Elohelü” peapreemia pälvis ansambel Miinus Seitse Tallinnast. 1000eurose peapreemia pani välja kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.

Lisaks peapreemiale anti välja ka mitmeid eripreemiaid ja auhindu. Kohustusliku loo parima töötluse eest sai 500eurose preemia Ars Apta. Preemiat rahastas riigikogu liige Priit Sibul. Noortepreemia ja 300 eurot auhinnaraha pälvis Värska muusikakooli Pärimusviiuliansambel. Preemiat rahastas kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp. AS Atria Eesti toetatud sõsarrahvaste preemia läks Soome duole Esterin Teekannu. Põlva maavalitsuse publikupreemia sai Põlvamaa ansambel Soejoro.

Festivali patroon Ingrid Rüütel andis oma auhinna, väikse kandle, üle ansamblile Kokoko. Ka Peeter Rebase auhinna sai Kokoko. Viljandi pärimusmuusika festivali auhind, kutse festivalile, läks Värska muusikakooli Pärimusviiuliansamblile ning Eesti rahvaluule arhiivi auhind ansamblile Greip. Võro instituudi auhinna Julge Joro pälvis Martin Akesson Soomest.

Žürii esimehe Olav Ehala sõnul oli žürii töö rakse ning otsuseid kaaluti pikalt. Lisaks Olav Ehalale kuulusid võistluskontserdi žüriisse festivali patroon Ingrid Rüütel, heliloojad Sven Grünberg ja Tauno Aints ning Peeter Rebane.

Festivali võistluskontserdil astus lavale üheksa muusikalist kollektiivi. Kõik võistluskontserdil esinejad esitasid kaks lugu, millest üks oli kõigile ühesugune etteantud kohustuslik lugu. Sel aastal oli kohustuslikuks looks Räpina kihelkonnast pärit laul “Oppus neiodõlõ” (“Õpetus neidudele”), mille kõik esitajad oma seadete ja töötlustega täiesti erinevaks ja omanäoliseks olid muutnud.

Võistluskontserdi lõppedes astusid lavalaudadele varasemate aastate võitjad ja preemiate saajad: ansambel Virre, Wirbel, Uisapäisa, Kihnu Poisid, Mälutagune, Singelus, Krüüsel, Fibrill, Wigla ja Juhan Uppin.

Festivali peakorraldajale Ülle Podekratile tegi heameelt, et võistlusest võttis osa palju noori artiste, kes hingega muusikat teevad ja rahvamuusika traditsioone edasi kannavad.

Festivali korraldab MTÜ Folgisellide Selts ning koostööpartneriteks on Räpina vallavalitsus ja Põlva maavalitsus.

Seeniorlaulu võitis pime lauljanna

"Seeniorlaul 2014" võitjad Jelena Kudrjašova ja Vello Mäeots. Foto: Ants Liigus
“Seeniorlaul 2014” võitjad Jelena Kudrjašova ja Vello Mäeots. Foto: Ants Liigus

Nädalavahetusel selgusid Pärnu Tervise kultuurikeskuses “Seeniorlaul 2014” parimad. Nooremas grupis tunnistas žürii esikoha vääriliseks Jelena Kudrjašova Tartust ja vanemas grupis Vello Mäeotsa Tallinnast.

Žürii esimees Toomas Kuter: “See oli väga heal tasemel konkurss, mis vallandas palju emotsioone ja uusi eneseväljenduse vorme. Žüriid lummasid esinejate säravad silmad ja jäägitu pühendumine muusikale. Kuulsime palju kaunist muusikat professionaalselt arvestatavas ettekandes, valitses positiivne ja loomingut innustav aura. Tunnustust väärivad kõik, eriliselt aga esikoha pälvinud Jelena Kudrjašova, kes on sügava nägemispuudega, samuti meie vanim osaleja, 85-aastane Aleksandra Järve ja väliseestlane Raul Targamaa, kes ei pidanud paljuks kohale sõita Stockholmist.”

Ülejäänud kohad jagunesid järgmiselt:

noorem vanuserühm: II-III koht Aivar Juuse (Tartu) ja Saima Lehtveer (Jõgevamaa);

vanem vanuserühm: II-III koht Leonhard Kelle (Tallinn), Rudolf Ernesaks (Tallinn), Aleksandra Järve (Tallinn).

Lisaks pääsesid finaali Anne Artus (Tallinn), Ahto Vili (Jõgevamaa), Mai Lepp (Tallinn), Vello Raagmets (Tapa) ja Raul Targamaa (Stockholm).

Žürii eripreemia parima interpretatsiooni eest pälvis Raul Targamaa ja žürii eripreemia emotsionaalse esituse eest Aleksandra Järve. Parimaks kontsertmeistriks valiti Mare Altroff ning artistlikuimaks kontsertmeistriks Benno Margus.

Võistulaulmine toimus tänavu kaheksandat korda. “Eesmärk on vähemalt kümnendani jõuda,” lisas Toomas Kuter.

“Seeniorlaul” on konkurss harrastussolistidele, kel vanust üle 50. Lauljad võistlevad kahes vanusegrupis: 50-65aastased ning 66 ja vanemad. Sellel aastal saabus 56 sooviavaldust, žürii otsusel esines Pärnus 19 lauljat.

Konkursi korraldamist toetasid Pärnu linnavalitsus, Eesti kultuurkapital, kunstnik Tiina Ojaste, Pärnu Tervise kultuurikeskus jt. Seeniorlaulu korraldas MTÜ Rand.

Võistlaulmise tulemused ja Konkursi koduleht: http://www.viaterramariana.ee/seeniorilaul/

“Seeniorlaul 2014” kokkuvõte Vikerraadio “Päevatee” saates on eeloleval laupäeval, 3. mail.

Merike Viilup

Mess “Maale elama” ületas ootusi

Messimelu. Fotod: Hanna Nõgel.
Messimelu. Fotod: Hanna Nõgel.

Laupäeval Tartus toimunud messil “Maale elama”  käis 1551 külastajat. Seda oli kolm korda rohkem kui möödunud aastal. Messil domineerisid oodatult noored pered ja paarid Tartust. Hinnanguliselt viiendik külastajatest oli kohale tulnud Tallinnast.

Messi avamisel rõhutas põllumajandusminister Ivari Padar, et algatusel “Maale elama” on oluline roll elanikke kaotavate maakogukondade ja maale tahtvate linnaperede vahendajana. “Siiani on meil puudunud nende kahe huvigrupi siduja ja kokkutooja,” ütles Padar.

Oma elukeskkonda oli messil tutvustamas 58 kogukonda üle Eestimaa. Kogukondade sõnul tunti esmajoones huvi elukohtade, aga ka haridusasutuste, seltsi- ja kultuurielu vastu. Üllatavalt vähe uuriti töökohtade infot. Otepää kogukonna eestvedaja Margit Prede sõnul vestlesid nad messil mitme perega, kes juba aastaid selle kandi peale on mõelnud. “Nüüd saame neid reaalselt aidata oma kodu leidmisel,” rõõmustas Prede.

Mess “Maale elama” toimus esimest korda mullu aprillis Tallinna tehnikaülikoolis. Aasta jooksul leidis endale maale elukoha üle 40 pere ja üle 100 inimese. Märtsis tunnustas regionaalminister kodanikualgatust “Maale elama” regionaalarengu auhinnaga.

Kodanikualgatuse “Maale elama” eesmärgiks on tõsta teadlikkust maal elamise suhtes, muuta ühiskonna hoiakuid positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi.

Lisainfo: www.maale-elama.ee 

Türi messiboksis oli tore kõige pisematel.
Türi messiboksis oli tore kõige pisematel.
Rannu valda esindas ka kitsetall.
Rannu valda esindas ka kitsetall. 

 

Lastekaitse Liit: Laps ei ole kärpekoht

logo Täna toimunud MTÜ Lastekaitse Liit üldkogu 2014 taunis ühehäälselt mis tahes tasandi finantsotsuseid, kus kärpeid tehakse laste arvelt.

Liidu president Loone Ots rõhutas: „Ühiskond on pidevas muutumises. Lastekaitse saab aina uusi, kiiret lahendust vajavaid väljakutseid. Eesti vajab uut lastekaitseseadust. Et seadus väärtustaks lapsi mitte ainult sõnades ja rakenduks edukalt, peavad lapse poolel olema ka kohaliku tasandi otsustajad. Omavalitsuste jõudlus lapsi ja peresid aidata peab veelgi paranema. Selleks tuleb kohalikul tasandil lastekaitsetöötajad juurde palgata. Koondada neid ei tohi, sest neid on väga vaja!“

Üldkogul osalenud sotsiaalminister Helmen Kütt kiitis MTÜ Lastekaitse Liitu laia ühiskondliku kandepinnaga süsteemse töö eest. Ta rõhutas, et tark omavalitsus kuulab ja kaasab alati kolmandat sektorit. Kõik algab inimestest endist ja nende suhtumisest lapsesse.

Üldkogu võttis kokku 2013. aasta tulemused ja seadis uued sihid laste õiguste tagamise edendamisel.

Loe edasi: Lastekaitse Liit: Laps ei ole kärpekoht

Rosmal tuleb põnev intuitiivpedagoogika kursus

Hetk mulluselt kogupere konverentsilt. Foto: Rosma Haridusselts
Hetk mulluselt kogupere konverentsilt. Foto: Rosma Haridusselts
Rosma Haridusselts ja Rosma Koolituskeskus kutsuvad kõiki huvilisi osalema intuitiivpedagoogika kursusel, mille läbivaks teemaks on mäng, improvisatsioon, laul ja maalimine. Täiskasvanutele mõeldud kursus toimub Põlva külje all Rosmal 2.-4. maini ning kursust tulevad juhendama Pär Åhlbom, Merete Løvlie ja Sinikka Mikkola Rootsist Solviki koolist.

Täpsema info ja päevakava leiab siit. Registreerumine meilitsi aadressil johannes@neti.ee, kontakttelefon +372 79 94 159.

Solviki kooli ja intuitiivpedagoogika tutvustuseks sobib väljavõte Evelin Tamme blogist ja artiklist “Inimese vabadus kasvada”:

“Solviki koolis Rootsimaal on kunstnik, muusik, helilooja ja õpetaja Pär Ahlbom 50 aasta vältel töötanud välja originaalse lähenemise õpetamisele, mida ta ise nimetab intuitiivpedagoogikaks. Üheks olulisemaks meetodiks Solviki kooli klassis on mäng.

Pär Ahlbom leiab, et laps ei saa õppida enne, kui ta ei ole vabanenud hirmudest, enne kui ta tunneb ennast turvaliselt, on söönud kõhu täis ja leidnud oma koha grupis. Kool ja õpetaja peavad lastele tagama baasrahulolu. Tee selleni viib läbi mängu. Solviki koolis on mäng põhiline kuni kolmanda klassini, aga ka sealt edasi mängitakse samuti iga päev.

Mängud Solvikis on väga mitmekülgsed ja enamasti ühendavad endas kiiruse, julguse, kommunikatsiooni, koostöö, koordinatsiooni, loovuse jne. Mängude eesmärgiks on panna proovile iseennast, õppida tundma oma keha, selle võimalusi, tugevusi ja nõrkusi, tegema koostööd grupis, olla üheskoos rõõmsad ja naerda. Neid mänge nimetatakse ka primaarmängudeks. Sageli kasutatakse
erinevaid lihtsaid ja käepäraseid vahendeid nagu pulgad, mütsid, pingid, vaibad, pillid. Enamusprimaarmänge on Pär ise aastate jooksul loonud ja neid oma kolleegidele õpetanud. Loe edasi: Rosmal tuleb põnev intuitiivpedagoogika kursus

Võhandu maratoni oll´ timahava rassõ sõita

Foto: Uma Leht
Foto: Uma Leht
Puulpäävä peetü 9. Võhandu maraton oll´ timahava rassõ: vesi oll´matal ja sõidu jätt´ poolõ pääl katski 70 paatkunda.

Edimäne eestläne oll’ maratonil kolmas. Võrokõisi sõudsõ edeotsa peris hulga. Üts tuntumpi, polaaruurja Palo Timo (35) sõitsõ üten Kunnusõ Märdiga (35) vällä 21. kotussõ. «Sõitsõmi puultõist tunni kavvõmb ku minevä-aasta, Tamula tsõõr viil pääle,» ütli maratoni 12 tunni ja 14 minotiga läbi sõitnu Koha Priit (39) ja Raul (35). Vele Koha saiva 81. kotussõ, uman võistlusklassin olli nä kuvvõnda.

Võro liinavalitsusõ võistkund (Silla Sixten (49) ja Jõgi Tõnu (54)) saiva 71. kotussõ.Elon edimäst kõrda Võhandu maratonni sõitnu Jõgi Tõnu oll’ päält võistlust läbi nigu Läti raha: spordimiis Sixten tekk’ väega kõvva tempot.

A Võro veteransportlanõ Jõgi Jaan (63) tekk’ hulgalõ noorõmbilõ är ja sõitsõ 49ndäs. «Kõgõ rassõmb oll’ iks peräots, Räpinält Võõpso, ku joba väega väsünü olli,» tunnist’ Jaan, kelle pää-ala om suusataminõ. Kanuusõitu tegegi tä õnnõ Võhandu maratonil. Maratonil oll’ ka kolm võrokeelidse nimega paatkunda. ÕkvaPrõlla sai 292., Uma Paat 338. ja Perämäne Loodsik 389. kotussõ. Perämäne Loodsik oll’ ka tõtõst maratoni kõgõ perämäne loodsik, miä Võõpso jõudsõ.

Harju Ülle, Uma Leht