Külauudised

Talgupäev toob rahva kokku igas Eestimaa nurgas

Tammsaare muuseumi aiavärvimise talgud Kadriorus 2013. aastal. Foto: Sven Puusepp

Teeme Ära egiidi all peetav seitsmes talgukevad kogub hoogu ning kulmineerub maikuu esimesel laupäeval, 3. mail kõikjal üle Eesti ühise talgupäevaga. Sel aastal kutsub Teeme Ära talgupäeva meeskond lisaks kõigile senistele talgujuhtidele ja talgulistele veelgi rohkem osalema noori, et tugevdada meie talgutraditsioone nii linnas kui maal. Nagu juba tavaks, saavad kodukandis vajalike talgutegude üle inimesed ja kogukonnad ise otsustada.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür peab talgupäeva suurimaks väärtuseks just seda, et aktiivne pealehakkamine ja koos tegutsemine muutub üha loomulikumaks elamise viisiks nii linnades kui ka maapiirkondades. „Paljude inimeste ja kogukondade jaoks on talgupäev otsekui pidupäev: kus kohtab vanu ja uusi sõpru, kogeb palju häid emotsioone ning kogub jõudu edasi elamiseks,“ rääkis Tüür.

„Talgupäeval kogetud õlatunne on inimestele väga oluline tunne olenemata sellest, kas elatakse kortermajas või hajakülas,“ lausus Tüür. „Koos tehtud talgutööd ja ühiselt veedetud hetked liidavad inimesi, loovad turvatunnet ning annavad kinnituse, et Eestimaa on tõepoolest parima paik elamiseks.“

Noored ja vanad
Tänavuse talgupäeva ettevalmistamisel on Teeme Ära talgupäeva meeskonnale appi tulnud sihtasutuse Domus Dorpatensis noored, kes võtsid enda õlule talgupäeva noortesuuna vedamise. Talgupäeva maakondlike koordinaatorite võrgustik saab täiendust kohalike noortejuhtide näol, et koos senisest veelgi paremini innustada ja toetada talgujuhte kõikjal üle Eesti.
Loe edasi: Talgupäev toob rahva kokku igas Eestimaa nurgas

Täna stardib noorte metsameeste aasta tippsündmus

2013. aasta raievõistluse täpsussaagimine. Foto: SA Innove

15. aprillil algavad Jõgevamaal Luua Metsanduskoolis kahepäevased metsandus- ja aiandusalased kutsevõistlused, kus pea 130 kutseõppuri seast selgitatakse välja Eesti parimad noored metsamehed ja maastikuehitajad.

„Esimene päev kuulub tehnilistele aladele, kus võistlevad raievõistlejad, metsamasinaoperaatorid ja maastikuehitajad,” ütles võistluste korraldaja Marko Vinni. „Teisel päeval on metsarajal orienteerumine, kus tuleb 16 punktis ilma abivahenditeta määrata liike ja lahendada puude ning metsaga seotud ülesandeid,” lisas ta. Vinni sõnul saavad parimad võimaluse esindada Eestit rahvusvahelistel võistlustel.

„Metsandus on seotud väga paljude eluvaldkondadega, seetõttu on tegemist kindlasti olulise erialaga, mida õppida ja millest on edasises elus kasu,” ütles Eesti Metsaseltsi tegevjuht Mart Kelk. Tänast Eesti metsandusalast kutseharidust hindab Kelk kvaliteetseks ja vastavaks tööturunõuetele. „Kutsehariduse tugevusteks on head tingimused õppimiseks ja elamiseks, oma ala parimad õpetajad ja tihe koostöö ettevõtetega,” selgitas Kelk.

Tänavustel võistlustel võtavad mõõtu 130 kutseõppurit Luua Metsanduskoolist, Pärnumaa Kutsehariduskeskusest ja Räpina Aianduskoolist. Lisaks ametikoolidele osalevad metsarajal ka Jõgevamaa üldhariduskoolide ja Soome partnerkooli õpilased. Võistlused algavad mõlemal päeval kell 14.00. Võitjad selguvad 16. aprillil kell 19.00.
Loe edasi: Täna stardib noorte metsameeste aasta tippsündmus

Aravete Teatripäev 2014 oli edukas

Põltsamaa Kuukatsujad etenduses "Umbsõlm". Foto: Merike Annuk — Põltsamaa Kuukatsujad etenduses “Umbsõlm”. Foto: Merike Annuk

VII Aravete Teatripäev on õnnelikult lõppenud, näitlejad on rahul ja publik samuti – seega võib lugeda ettevõtmist edukaks. Korraldaja MTÜ Aravete Kultuuri- ja Huviselts tänab toetajaid – Ambla Vallavalitsus, Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp, Endla teater, Teater Ugala, Rakvere Teater ja Kuma.

Teatripäeva žürii eesotsas lavastaja Madis Kalmetiga andis välja järgmised auhinnad:

Parim Lavastus – „Sibulad ja šokolaad“ Paide Huviteater
Parim meesnäitleja – Janek Reedi, töömees Punni rolli eest, lavastuses „Sibulad ja šokolaad“
Parim naisnäitleja – Vilve Piht, ämma rolli eest, lavastuses „Umbsõlm“, Põltsamaa Kuukatsujad
Suurim Üllatus – Arlet Palmiste, autor-lavastaja ja nätleja, monotükk „Sind oodates“

Parim meeskõrvalosa – Aivar Milvaste, rebase rolli eest, lavastuses „Serenaad“, Tapa Näitering
Parim naiskõrvalosa – Aire Pitk, hea ümberkehastumise oskuse eest, lavastuses „Loomarahva lood“, Alburahva Teater

Eripreemiad „Tähekesed“:
Rainer Kiis – tulnuka rolli eest lavastuses „Sibulad ja šokolaad“, Paide Huviteater
Leo Valdvee – rollide eest lavastuses „Loomarahva lood“, Alburahva Teater
Merike Kernu – rollide eest lavastuses „Loomarahva lood“, Alburahva Teater
Merilin Lõhmus – Pärja sõbranna rolli eest lavastuses „Umbsõlm“, Põltsamaa Kuukatsujad

Lohutusauhinna „Mitmeotstarbeline taskurätik higi ja pisarate pühkimiseks“ pälvisid Merje Vaarmets, Evely Piksar ja Merle Ruzitš Tapa Näiteringist, lohutusauhind anti kanade rolli eest lavastuses “Serenaad“.

Allikas: Arlet Palmiste

LEO-klubi korraldab Lastefondi toetuseks tuluõhtu

22. aprillil viib heategevusorganisatsiooni LEO-klubi Tallinna esindus läbi heategevusliku tuluõhtu, mille kasum annetatakse SA TÜ Kliinikumi Lastefondile puuetega laste hoiukodude projekti rahastamiseks.

Pidulikust õhtusöögist, meeleolukast kontserdist ning harivast mälumängust koosnev tuluõhtu leiab aset 22. aprillil kell 19.00 Tallinnas NYC Piano Bar`is. Ürituse hind, mis sisaldab lisaks eelmainitutele ka tervitusjooki ning annetust, on sõltuvalt õhtusöögi menüüeelistusest kas 20, 22 või 30 eurot. Kogu heategevusliku õhtu tulu suunatakse SA TÜK Lastefondi vahendusel sügava ja raske puudega lastele mõeldud hoiukodude toetuseks.

„Meie hinnangul on tegemist äärmiselt olulise ettevõtmisega ühelt poolt just laste ravi, teisalt aga ka tublide lapsevanemate elu pisut lihtsamaks muutmise seisukohalt,“ selgitab Leo-klubi Tallinn esindaja Juhan Valge, miks osustati tuluõhtuga toetada just antud projekti. „Raske puudega lapsed vajavad pidevat hoolt, samas peavad nende vanemad lisaks lapse eest hoolitsemisele ka elatist teenima ning väärivad vahel aega ka iseenda jaoks. Hoiukodude näol on võimalik lahendus sellele probleemile olemas.“

Tuluõhtul on oodatud osalema kõik inimesed, kes soovivad head teha samal ajal meeldivalt aega veetes. Kuna kohtade arv on piiratud, siis tuleks oma tulekust teada anda tasudes õhtusöögi eest hiljemalt 20. aprilliks. Täpsem info ning registreerumine ürituse Facebooki lehel.

Puuetega laste hoiukodude projekti näol on tegemist SA TÜ Kliinikumi Lastefondi 2014. aasta põhikampaaniaga, mille raames toetatakse sügava ja raske puudega lastele hoiukodudes hoiuteenuse ning tugiteenuste pakkumist kogu perele. Hoiuteenuse pakkumine ühele lapsele 30-ks päevaks maksab 1075 eurot, millele lisanduvad erinevate tugiteenuste hinnad. LEO-klubi Tallinna esinduse eesmärk ongi koguda ühe lapse ühe kuu teenuse toetus. Loe edasi: LEO-klubi korraldab Lastefondi toetuseks tuluõhtu

Heategevuslik tervisepäev Tasku keskuses tutvustas tervislikku toitumist

12. aprillil toimus Heategevuslik tervisepäev, mille eesmärk oli tutvustada lastele, nende vanematele ja kõigile endast hoolivatele inimestele tervislikke eluviise: tervislikku toitumist, liikumist ja elutervet mõtlemist. Tervisepäeva tulu läheb heategevuseks läbi JCI Toomemäe Laste ande arengu stipendiumi ja koostöös Toidupangaga Tartu andekate laste ja Tartu vähekindlustatud perede toetamiseks.

Tervisepäeva käigus valmistasid Tartu linna lapsed korraga Eesti suurima koguse 50,362 kg tervislikku salatit.
Loosi tahtel said peaauhinna – Cinamoni kinoseanss tervele klassile ja ringkäik kinos – Tartu Kommertsgümnaasiumi 5.b klassi õpilased. Tartu tervislikuma klassi tiitli said Tartu Vene Lütseumi 6.a klass ja Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 3.c klass, nende auhinnaks on Tasku vaateplatvormi külastus koos giidiga. Kõigile salativalmistajatele olid kingikotid vahvate ja tervislike meenetega.

Tartu parima tervisliku salatikoha tiitli sai Cafe Truffe. Saka mõisa kinkekaardi võitis loosi tahtel salatite hindaja Lydmila Kovõlina.

Kohapeal toimus Terviselaat, kus pakuti tervislikke tooteid ja teenuseid. Lisaks toimusid munakarpidest meisterdamise ja fruktodisaini töötoad. Muusikalist elamust pakkusid Laulustuudio Fa-diees laululapsed ja noored muusikud Elina Hokkanen ja Johannes Laas. Huvitavate tantsukavadega esinesid Shate tantsulapsed. Tartu Linnavalitsuse tervishoiuosakond korraldas lastele terviseteemalisi mänge ja viktoriini.

Tervisepäeva korraldasid Eesti Ettevõtlike Noorte Toomemäe koda (JCI Toomemäe), Parem Elu Koolitused ja Tartu Linnavalitsus, suurtoetajad olid Tasku keskus, Cinamon, Rimi, Valio Alma AS, Tartu Näitused ja Grüne Fee.

Viljandi spordihoones keskendutakse suurel reedel südamele

Täna, 14. aprillil algas järjekordne Südamenädal, mille raames korraldab Viljandimaa maavalitsuse tervisetuba koostöös JCI ehk Ettevõtlike Noorte Kojaga Viljandi Spordihoones suure korvpalliturniiri.

Sportlik reede kogu perele algab nii korvpalliturniiri pealtvaatajatele kui ka pealtvaatajatele hommikul kell 11.00, millal leiab aset korvpalliturniir. Korvpallureid tulevad ergutama Tanja tantsukooli tublid tantsijad.

Südamenädala raames toimub samas Spordihoone 2 korrusel kell 11.30 miniseminar, mis on pühendatud meie kõige tähtsamale organile – südamele.

Seminari viib läbi SA Viljandi Haigla ambulatoorse ravi ja diagnostikakliiniku ülemarst doktor Mati Kallas, kes räägib loengul südame toimetulekust suurel koormusel, selle funktsioonist ning palju muud kasulikku ent põnevat, millest tasuks teadlik olla. Pärast tarvilikku seminari on samas kõigil huvilistel võimalik professionaalide poolt lasta mõõta oma tervisele ja südamele olulisi näitajaid: veresuhkrut, pulsisagedust, vererõhku, vööümbermõõtu, kehakaalu ning KMI ehk kehamassiindeksit.

Viljandi maavalitsuse terviseedenduse peaspetsialisti Kärt Russaku sõnul on võimalik kõikidel huvilistel vaba päeva ära kasutada selleks, et iseenda kohta rohkem teada saada ning ühtlasi ka osaleda spordipeol. “See, kes endast rohkem teab, oskab ennast jälgida ja paremini hoida, õigemini toituda ja liikuda. Kõik, mis on õige südamele, on hea meie elukvaliteedile ja oleneb ainult meist endist. Kes hoolivad, on oodatud kogu pere ja sõpradega, et veeta üks tervislik ning sportlik päev,” rääkis Russak.

Päeva lõpus toimub Südamenädalale kohane rühmatreening, mille viib läbi Hope spordiklubi treener Kärt Russak. Südamenädala üritused on kõigile tasuta

Südamenädal leiab aset juba 22. aastat ja selle eesmärgiks on pöörata tähelepanu oma südamele ning üldisele tervislikule heaolule. Ühtlasi on aasta 2014 Eestis nimetatud liikumisaastaks.

Päevakava:

11.00 – 17.00 JCI Korvpalliturniir (Spordihoone suur saal)
11.30 – 12.45 Südame tervise seminar (Spordihoone 2. korrus)
12.30 – 14.00 Tervisenäitajate mõõtmine (Spordihoone 2. korrus)
14.30 – 15.15 Rühmatreening (Spordihoone 2. korrus)

Tänasest saab end registreerida Teeme Ära talgutele

Kiviõli talgulised korrastamas motokrossirada. Foto: Evelin Joakit

Vaatamata üsna jahedale aprillikuule, kulgeb tänavune talgukevad tõusvas joones ja 3. mail peetav üle-eestiline talgupäev läheneb sama kindlalt nagu esimene korralik soojalaine. Teeme Ära talgupäeva meeskond innustab tänasest kõiki inimesi leidma talguveebist aadressil www.teemeara.ee omale sobivad talgud ja end ka osalejana kirja panema. Esmaspäeva hommikuks oli talguveebi üles tähendatud juba 1071 talgut ning valik laieneb pidevalt.

Kõik huvilised saavad end talgupäeval osalejana kirja panna Teeme Ära kodulehel, klikates avalehel suurt rohelist nuppu “Liitu talgutega”. Jätkuvalt on talguveebi oodatud ka uued talgud, mida saab hõlpsalt registreerida, klikates sinisele nupule “Korralda talgud”. Talgute kirjapanek on avatud mai alguseni. Teeme Ära meeskond julgustab üles tähendama ka neid talguid, mis toimuvad vahetult enne või pärast 3. mai talgupäeva.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et talgute kirjapanek on tänavu kulgenud võimsa tempoga ja nüüd on järg talguliste käes. “Talguvalik on praeguseks juba väga korralik igas Eestimaa nurgas. Kellel vähegi võimalik, pange end ka osalejana kirja, sest see aitab talgujuhtidel ühiseid töid ja tegemisi paremini planeerida. Kui talgupäeval jagub igaühele jõukohane töölõik, sobiv töövahend ning toekas supiports, on kõigil meel hea!” lausus Tüür. Loe edasi: Tänasest saab end registreerida Teeme Ära talgutele

Viljandi Linnagaleriis avatakse kunstikooli näitus

Neljapäeval, 17. aprillil kell 17.00 avatakse Viljandi Linnagaleriis Viljandi Kunstikooli õpilastööde näitus. Viljandi Kunstikool saab järgmisel aastal 10-aastaseks. Oodata on kooli kolimist algsest asukohast Männimäel Viljandi kesklinna. See tähendab muutust nii kooli sisus kui vormis. Enne neid sündmusi on aeg teha vahekokkuvõte ja vaadata üle õpilaste viimase aja looming. Näha saab nii alg- kui põhikooliealiste pilte, fotosid, keraamikat, maali, digikunsti jne. Lisaks astuvad üles ka Kunstikooli täiskasvanute vabaateljee liikmed.

Väljapanek jääb avatuks 10.maini. Viljandi Linnagalerii asub Viljandi linnaraamatukogu (Tallinna tn 11, Viljandi) kolmandal korrusel. Näitust saab külastada maja lahtioleku aegadel: E-R 10-20, L 10-16 .

Türi maaliringi näitus jagab loomisrõõmu

Teisipäeval, 15. aprillil kell 15.00 avatakse Sakala Keskuse jalutussaalis Türi maaliringi näitus “Inspireeritud loodusest”. Loomisrõõmust pakatav maaliring toob viljandlastele vaatamiseks oma värske loomingu, mis on küpsenud erinevate joonistamis- ja maalitehnikate tundmaõppimise ning üksteiselt ja juhendajalt Malle Saarelaiult saadud nõuannete paistel. Näitust läbib punase niidina ammendamatu looduse teema. Türi Kultuurikeskuse maaliring alustas tegevust 2007. aastal. Ringis käib 13 inimest, nii tööealised kui ka pensionärid. Ringi kunstisõpru iseloomustab rõõmsameelsus, sõbralikkus ja teadmishimu. Koos on tehtud kolm suvist maalilaagrit ja arvukaid näituseid. Näitus jääb avatuks 3. maini.

Sakala Keskuse jalutussaalis saab näitust vaadata maja lahtioleku aegadel: E-L 10-19, Tallinna tn 5, Viljandi.

Selgusid Eesti Muusika Päevade preemiate laureaadid

Tänavuse Eesti Muusika päevade preemiate laureaadid on heliloojad Mariliis Valkonen ja Tõnu Kõrvits. Preemiad anti üle eile õhtul, Estonia kontserdisaalis toimunud Eesti Muusika päevade lõppkontserdil.

Traditsiooniline Eesti Muusika päevade preemia antakse iga festivali raames kahele heliloojale. Tänavu olid valiku tegemisse kaasatud esmakordselt Eesti muusikaõpetajad, kes hääletasid oma lemmikute poolt kuuldud heilifailide põhjal. Nominentide valik tehti eelmisel festivalil esiettekandele tulnud meeldejäävate uudisteoste eest. Preemianominente oli kaheksa. Eesti Muusika päevade preemia rahastaja on Eesti Autorite Ühing.

Mariliis Valkonen (1981) pälvis EMPi preemia 2013. aasta festivalil esiettekandele tulnud tsükli “Lendutõus” eest segakoorile ja keelpillikvartetile. Teose esiettekandel osalesid Tartu Ülikooli Kammerkoor ja keelpillikvartett Prezioso, dirigent oli Triin Koch. Valkoneni muusika sünni juures on eriti olulisel kohal intuitiivsus, tema muusikat iseloomustavad selged rütmid, jõulised žestid, värvikas fragmentaarsus.

Tema muusikat on viimastel aastatel eriti sageli tellinud ja esitanud just koorid, ent Mariliis Valkoneni on tunnustatud ka kammermuusika eest. EMPil 2013 tulid esiettekandele ka Valkoneni naiskoorilaul “Sinu südames” (täpsemalt toimus ettekanne Kooriühinguga koostöös toimunud uue koorimuusikaga kontserdil “Koorumine”) ja ühe päeva jooksul kirjutatud klaveripala “Naeratus”. Mariliis Valkoneni koorimuusikat sai Collegium Musicale ja dirigent Endrik Üksvärava esituses kuulata ka tänavu Tallinn Music Weeki nüüdismuusikakavas, Eesti Muusika päevade esitluskontserdil Mustpeade majas.

Loe edasi: Selgusid Eesti Muusika Päevade preemiate laureaadid

Kevade viimasel loodusõhtul räägitakse parkidest

Kolmapäeval 16. aprillil kell 18.00 räägib parkidest nii Eestis kui ka Euroopas Sulev Nurme. Loodusõhtu toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina).

Sulev Nurme on TTÜ Tartu kolledži maastikuarhitektuuri õppetooli lektor, Eesti Maastikuarhitektide Liidu liige ning Artes Terrae OÜ juhatuse liige. Paarikümneaastase praktika jooksul on tegelenud haljastus- kujundusprojektide koostamisega ja aedade-parkide rekonstrueerimisprojektide koostamisega. Ta on raamatute “Haljasalade kujundamine”; “Parkide restaureerimine” ja “Pargiterminite seletussõnaraamat” kaasautor. Tema töödele ja tegemistele saab pilgu heita tema kodulehel.

Pargid on olnud eesti maastiku lahutamatuks osaks juba mitmeid sajandeid ning tänapäeval on park paljudele linnainimestele esimeseks kokkupuutekohaks loodusega. Kui inimeste ehitatud hooned püsivad hea hoolduse korral muutumatutena sajandeid, siis pargid on pidevas muutumises. Roheline pargiruum on inimestele tänuväärne materjal looduse kujundamiseks vastavalt meie ilumeelele, samas on ta mitmetele lindudele, loomadele, putukatele ja taimedele elupaigaks.

Üritusel osalemine on tasuta, lisainfo ja registreerumine: tel. 799 0914 või mari.kala@keskkonnaamet.ee

Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

3. Tartu Parkmetsa jooksu võitis Jan Õiglane

Täna toimus Lõuna-Eesti jooksuhooaega avav Tartu Parkmetsa jooks, mis tõi vihmase ja sombuse ilmaga kohale ligi 800 jooksjat, kõndijat ja lastejooksudel osalejat. Parkmetsa jooks oli ühtlasi ka 2. Tartu Jooksusarja avaetapp.

7 km jooksudistantsi alguse osas läksid teistel eest keskmaajooksja Jan Õiglane, mitmekordne noorsoomeister Dmitri Aristov ja 1. Tartu Jooksusarja võitja Allar Lamp. Jooksu võidu võttis väikese edumaaga vändralane Jan Õiglane ajaga 21.54, millega ületas Roman Fostile kuulunud rajarekordi. Õiglasele järgnesid Aristov (22.00) ja Lamp (22.05).Naiste üldarvestuses võidutses Sparta spordiklubi esindaja Kaisa Kukk ajaga 26.04. Talle järgnesid pärnulanna Birgit Pihelgas (26.45) ja elvalanna Külli Pirksaar (27.52).

Tartu Jooksusari jätkub Suvejooksuga 20. augustil ja lõpeb 22. novemberil Novembrijooksuga. Suvejooksu raames on kõrvaldistantsina kavas ka Skechers 5 km jooks.

Jooksu tulemused leiab siit.

Seitsmes talgukevad

Tarmo Tüür,
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja

Juba seitsmendat korda tulevad eestimaalased mai esimesel laupäeval kokku, et ühendada jõud meile kõigile olulise heaks. Tänapäeval, mil üha enam saab valdavaks projektipõhisus, lühiajalisus ja ühekordsus, on hea meel näha, et üle-eestiline talgupäev kosub ja kasvab. Iga aastaga lisandub uusi talgukohti ning laieneb talgutööde ja talguliste ring.

Talgupisik ja eeskuju on nakkavad. Talguid on peetud ju kogu aeg, ent tuues need kokku ühele kevadisele nädalavahetusele ja paigutades suurele talgukaardile, saame alles aimu ühises talgupäevas peituvast väest. Nii on aastaid või juba aastakümneid ühise toimetamise traditsiooni elavana hoidnud külad innustanud teisi asumeid ja kogukondi.

Koostegemise võlu
Viimase 10-15 aastaga on suurlinnade lähedusse sündinud lugematul hulgal uusasumeid, kus naaber ei tunne naabrit. Või kui ka tuntakse, siis ei ole veel jõudnud tekkida tava, aega ja kohta, kus omavahel kokku saada, kodukandis sündivat arutada ning tarvidusel käsi külge panna. Nii on talgupäeva järel ikka kuulda paikadest, kus endi jaoks avastatud koostegemise võlu, toredad naabrid või ideed järgmisteks ettevõtmisteks. Just selles peitubki talgupäeva maagia – talgutelt leiame elu ja rõõmu, hea tunde koos tegutsemisest!

Eestist healoomulise kulutulena juba sajasse riiki levinud „Teeme ära!“ idee ja mõtteviis on ju tegelikult üks hästi lihtne ja loomulik asi. Eks selles tema edu saladus vist peitubki. Pole ju midagi loomulikumat kui ühiselt oma elukeskkonna heaks panustada. Kui harjumus märgata enda ümber asju, mis võiks teisiti olla. Põhjusel või teisel on inimesed sellest aga võõrdunud. Või napib kättevõtmist ja usku, et mina saangi midagi muuta. Just see veendumus koos oskusega ümbritsevat probleemi märgata ning lahendamiseks käed külge panna ongi väärtus: talgud on märkamatult Eesti ekspordiartikliks kujunenud.
Loe edasi: Seitsmes talgukevad

Meie toidame maailma

Teele Link,
Madalasustusega Planeedi Seltsi juhatuse liige

Põllumajanduse laialdane industrialiseerimine algas pärast Teist maailmasõda. See protsess on põhjustanud märkimisväärseid muutusi nii meid ümbritsevas loodus- kui tehiskeskkonnas. Lisaks kunstlikult deformeerunud maastikupildile on saanud häiritud looduslik tasakaal, mida illustreerivad kuivendatud märgalad, maapinna pahupidi pööramine ja sellejärgne tasandamine, hiiglaslikud niisutussüsteemid soojates maades, aina külluslikum kemikaalide lisamise väetistesse ja kahjuritõrjepreparaatidesse.

Lisaks veel uute tõude aretamine, ebamääraste deformatsioonide esilekutsumine, geneetiliselt muundatud organismide levik. tulenevalt liikide väljasuremisest ja Seeläbi leiab aset algupäraste sortimentide süsteemne hävitamine. Laostavate tegutsemismaneeride tõttu kaovad tasahilju loomade elupaigad ja taimede kasvukohad. Teisisõnu väheneb bioloogiline mitmekesisus.Vähe sellest, aset leiab ka põhjaveevarude hävitamine ja muldade, jõgede reostamine, mille tulemina elusorganismid mürgistuvad, kaasaarvatud inimene.

Niisiis peale Nõukogude Liidu lagunemist globaalne transiit kasvas plahvatuslikult, võimaldades tohutu hulga toidu, eriti odava loomasööda laialikandmist üle maailma olles kantud laiali üle kogu maailma mööda mereteid. Samas leidis aset farmitöödest elatuvate talunike koondumine ühtsesse globaalsesse võrgustikku. Selliste arengute pahupooleks on olukord, kus tuhandeid kilomeetreid läbinud tooted on tihtilugu odavamadki kui kohalikud. Põhjustena saab välja tuua järgmised asjaolud: mujalt sisseveetud kauba tootmiseks on kasutatud odavamat tööjõudu ja/või nende töötlemis- ning transpordikulud on finantseeritud teatud ulatuses eksportmaa toetuste näol. Importtoodete hinna määravad eeskätt kauba vahendajad, kes on ühtlasi peamisteks kasu saajateks. Kuna importtooted on oma olemuselt päritolumaa turujäägid, millest on tarvis rohkem-või vähemtulusalt vabaneda, siis on nõudluse ja pakkumise vahekord hinnakujundusel teisejärguline.

Põhimõtteliselt toimib säärane kaugvedude süsteem ka ühe riigi piirides, mille puhul ühtedes piirkondades toimub tootmispindade ülekoormamine ja teistes piirkondades toimub eluolu väljasuretamine tulenevalt viimase piirkonna ressursside ekspluateerimisest ja seeläbi sõltuvuse loomisest teistest regioonidest. Väljasuretamine toimub nii majanduslikus kultuurilises, hariduslikus kui geneetilises mõistes ja sellega kaasneb ääremaastumine, kuna töökohad kaovad ja inimesed rändavad välja. Enamasti lähevad nad suurlinnadesse, mille kaubanduskeskustes on küllaslikult erinevaid turujääke ja et konkurents viib hinnad ka alla, siis ongi loodud ideaalsed tingimused tarbijaühiskonna õitsenguks, mille brändiks on ületarbimine. Loe edasi: Meie toidame maailma

Vanemuises uus näitus “Luba ma maalin sind”

Täna, 9. aprillil avatakse Vanemuise suure maja fuajees näitus “Luba ma maalin sind”.

Näitusel on 16 õlimaali, millel noored kunstnikud Siiri Jüris ja Alisa Vasina on portreteerinud endale lähedasi inimesi.

“Meile tundub, et need, kes portreekunstiga tegelevad, ei näita oma töid avalikus ruumis piisavalt. Meid huvitab portree ning me näitame oma töid hea meelega. Kõigi tööde modellideks olid meile lähedased inimesed,” kirjutavad kunstnikud näitusele saatesõnaks.

Siiri Jüris (1992) on lõpetanud Tartu Kunstikooli dekoraator-stilisti erialal. Hetkel õpib Tartu Ülikoolis maalikunsti.

Alisa Vasina (1992) on samuti lõpetanud Tartu Kunstikooli dekoraator-stilisti erialal. Hetkel õpib Tartu Kõrgemas Kunstikoolis maalingute osakonnas.

Portreekunsti näitus “Luba ma maalin sind” jääb Vanemuise suure maja Publikugaleriis avatuks 29. maini.

Algas massiline konnade kevadränne ja konnatalgud

Alanud on massiline kahepaiksete kevadränne talvitumispaikadest sigimiskohtadesse. Kolmandat aastat järjest korraldab Eestimaa Looduse Fond koos vabatahtlikega konnatalguid “Konnad teel(t)”, et abistada rändavad kahepaiksed ohutult üle maanteede.

Sel aastal on aktsioon “Konnad teel(t)” läbi teinud ka muudatuse. Eelmisel kahel aastal korraldas ELF konnatalguid suurematel maanteedel, kuid sel aastal teeb seda kahes tihedama rändega paigas – Piibe maantee alguses Tammikul ning Leie ja Oiu lähedal Viljandi maanteel. Teistes rändekohtades saavad loodusest lugupidavad inimesed ise konnatalguid korraldada. “Ka eelmistel aastatel korraldasid konnasõbrad kahepaiksete üle maanteede aitamist ja meie saime sellest hiljem teada. Et asi oleks ohutum nii vabatahtlikele kui ka konnadele, leidsime, et peame abistama ka neid konnasõpru, kes ELF-i korraldatud talgutele ei jõua,” põhjendab muudatust “Konnad teel(t)” vabatahtlike koordinaator Mari Kartau.

Konnatalgute lehel on ennast kirja pannud juba 26 konnatalgu korraldajat, keda ELF on koolitanud ja aidanud varustuse leidmisel. Lisaks on ennast registreerinud ligi 100 talgulist, kes on valmis vajadusel konnadele appi ruttama. Loe edasi: Algas massiline konnade kevadränne ja konnatalgud

Tallinnas algab Invamess 2014

Homme, 10. aprillil kell 13 algab Tallinna Puuetega Inimeste Koja poolt korraldatud mess „Invamess 2014″, mille eesmärgiks on suurendada puuetega inimeste, nende pereliikmete ja valdkonna spetsialistide teadlikkust teenustest ja toodetest, mis aitavad parandada puuetega inimeste igapäevast toimetulekut.

Neljandat korda toimuval messil on esindatud üle 30 organisatsiooni, kelle väljapanekud hõlmavad nii õppimisvõimalusi, puuetega inimeste ühingute tegevust, abivahendi- ja meditsiinitooteid, rehabilitatsiooniteenuseid jpm osas.

Messi käigus toimuvad mitmed infotunnid, mille teemadeks on töövõimetusreform, omastehooldus, vaimse tervise hoidmine ja probleemide ennetamine. Õpitubades arutletakse puuetega noorte väljakutsetest tänapäeval, õpitakse kuidas turvaliselt internetti kasutada ning viipekeele huvilistel on võimalik selgeks õppida lihtsamad viiped. Loe edasi: Tallinnas algab Invamess 2014

Valgamaal toimub juhtimisalane koolitus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Juhatuse Kompetentsikeskus OÜ koostöös Valgamaa Arenguagentuuriga kutsuvad mittetulundusühenduste juhatuse liikmeid ja tegevjuhte, kellel on vähemalt aastane praktiline mittetulundusühenduse juhtimise kogemus, kandideerima 21.-22. aprillil toimuvale koolitusele “Inimeste juhtimine”.

Koolituse tulemusena paranevad osalejate teadmised ja oskused, kuidas mittetulundussektoris töötajaid ja vabatahtlikke juhtida ja motiveerida nii, et nad oleksid valmis vastu võtma vastutust; kuidas lahendada konflikte, kaasata uusi inimesi ühenduse tegevustesse, kuidas hoida head sisekommunikatsiooni. Koolitus toimub “Mittetulundusühenduste maakondlike tugistruktuuride programmi” raames ning aitab kaasa mittetulundusühenduste institutsionaalse võimekuse ja professionaalsuse tõusule.

Koolituse sisu:

· töötajate ja vabatahtlike juhtimine ning motiveerimine, vastutuse delegeerimise erisused mittetulundusühenduses;

· juhatuse töö korraldamine, koosolekute läbiviimine, kaasamine;

· konfliktide lahendamine;

· uute inimeste kaasamine oma ühenduse tegevustesse;

· efektiivne sisekommunikatsioon mittetulundusühenduses Loe edasi: Valgamaal toimub juhtimisalane koolitus

15aastaseks saava Kuhjavere külaseltsi tegemisi teatakse kogu Eestis

Viljandi maakonna külade päev, mil Kuhjaveres avati bussiootepaviljon. Foto: Jaanus Siim

Laupäeval peab viieteistkümnendat sünnipäevapidu mittetulundusühing Kuhjavere külaselts, mis mitmete sündmuste ja ettevõtmistega teinud samanimelise küla tuntuks kodukohaomavalitsuses Suure-Jaani vallas, Viljandimaal ja ka Eestis tervikuna.

Kuhjaverelased, nende sõbrad ja koostööpartnerid kogunevad külaseltsi viieteistkümnendat aastapäeva tähistama külamajja. Fotode ja filmildega illustreeritud tagasivaate seltsi loomisest ja käekäigust teevad selle juhatuse liikmed Tire talu peremees ja perenaine Romeo Mukk, kes ühtlasi külavanem, Urve Mukk ning Aire Käo. “Külaseltsi moodustamiseks andsid väärika panuse mitmed omakandi ja kaugemadki inimesed. Põhikirja koostamisel tegi põhilise töö toonane Eesti Krediidipanga Viljandi osakonna juhataja Tõnu Tamm, keda kutsume ka oma ristiisaks. Praegu on seltsis kakskümmendseitse kaasalööjat ja alates asutamisest on liikmete arv enam-vähem stabiilseks jäänud. Hetkel on aga seltsis kakskümmend seitse kaasa lööjat. Ametlikku liikmestaatust just pole, sest tunneme end ennekõike sõpruskonnana, ” ütles Urve. “Meie seltskonda on jäänud mõnedki, kes Kuhjaverest Eestimaa teistesse paikadesse või välismaale elama asunud ” lisas Romeo. Loe edasi: 15aastaseks saava Kuhjavere külaseltsi tegemisi teatakse kogu Eestis

Piire ületav armeenia kunst jõudis Rahvusraamatukokku

Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis avatakse 10. aprillil kell 16 näitus “Armeenia kunst Eestis. Ületades piire”.

Armeenia kunstnikud Tigran Sahakyan, Arman Vahanyan ja Tigran Kirakosyan loovad oma teosed Tallinna Kunstihoone graafikakojas koostöös meister Uku Kanniga ja offset-litograafia trükikojas Albatross Editions Lauri Koppeli ja Gudrun Heamägi abiga. Kunstnikke inspireerivad Tallinna graafikaateljeede ulatuslikud võimalused suuremõõtmelise graafika loomiseks, mis Armeenias puuduvad.

“Oleme tööle keskendunud, siinne rahu ja vaikus soosib seda. Öeldakse, et inimesed on siin külmad, aga tegelikult ei ole,” jagas oma Eesti muljeid Arman Vahanyan.
“Õhkkond lubab täielikult tööle pühenduda, materjalid ja tehnilised võimalused on väga head,” hindas Tigran Kirakosyan.

Vahetusnäituse idee sündis 2013. aastal Tallinnas Armeenia-Eesti kultuuripäevadel. Armeenia kunstnike näituse vahendasid Rahvusraamatukokku Eesti Vabagraafikute Ühendus ja Armeenia kultuurifond KulturDialogwww.kulturdialog.org. Kultuurikoostöö viib peatselt eesti autorid vastukülaskäigule Armeeniasse ning Jerevanis eksponeeritakse eesti kunsti.

“Minu jaoks on siin loodud kunst avastuslik ja eksperimentaalne. Loodame, et koostöö jätkub ja projektid aina kasvavad!” ütles Tigran Sahakyan.

Eesti Vabagraafikute Ühendusega seob Rahvusraamatukogu aastatepikkune meeldiv koostöö nii Wiiralti preemia, Eesti nüüdisgraafika traditsiooniliste näituste kui ka mitme isikunäituse puhul.

Näitus “Armeenia kunst Eestis. Ületades piire” jääb Rahvusraamatukogus avatuks 3. maini.

Algas fotokonkurss “Minu vahva pere”

Eesti Lasterikaste Perede Liit ja BIGBANK kuulutasid välja fotokonkursi “Minu vahva pere”, millest on oodatud osa võtma kõik nelja ja enama lapsega Eesti suurpered.

Fotokonkursi eesmärk on kujundada hoiakuid ja suurendada avalikku dialoogi lasterikaste perede olukorrast Eestis ning panna inimesi rohkem mõtlema pereväärtustele kiirustavas ühiskonnas. “Kutsume üles kõiki lasterikkaid peresid jäädvustama oma pere pildile, et läbi selle edasi anda perekonna ainulaadust ja emotsiooni,” rääkis Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap.

Konkursile esitatav perefoto võib olla tehtud vabalt valitud kohas, kuid mitte stuudios ega professionaalse fotograafi poolt. “Tööde hindamisel lähtume ennekõike põhimõttest üks pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna. Lisaks arvestame loovust pere jäädvustamisel pildile ja muidugi foto vastavust konkursi tingimustele,” selgitas BIGBANKi turundusspetsialist Marve Kadastik.

Pere kohta saab konkursile esitada ühe foto, kus on peal kõik pereliikmed. Tööle tuleb kindlasti juurde märkida foto valmimise aeg ja koht, pildistaja nimi ning ja kontaktandmed (perekonna esindaja telefon ja e-posti aadress). Fotokonkursi peaauhinnaks on kogu pere fotosessioon fotograafilt Mari Pukk.

Töid oodatakse kuni 30. aprillini MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liidu e-postile pere@lasterikkad.ee või paberkandjal aadressile Tartu tn 1A, Viljandi 71004 märgusõnaga “konkurss”.

Fotokonkursi võitjad kuulutatakse välja 10. mail Tallinna Loomaaias toimuval Suurperepäeval, kus tutvustatakse konkursile laekunud töid ning auhinnatakse parimaid.

Maanteemuuseum valis välja suvise festivali kunstiprojektid

Sellel suvel Eesti Maanteemuuseumi poolt korraldatava maanteekunstifestivali projektid on väga eriilmelised ning suunavad huvilisi mõtestama meid ümbritsevat pisut teistmoodi ning avaramalt, kui tavaliselt harjunud oleme.

Välja valitud ideed viiakse ellu 15.-20. juulil muuseumis ja selle ümbruses vanal Tartu-Võru postiteel.

Aasta alguses kutsus maanteemuuseum kunstnikke üles esitama 2014. aasta suvel toimuvale maanteekunstifestivalile ideeprojekte, mis oleksid ajendatud teemast “Üks tükk teed”. “Kunstiprojektide ideid saabus mitmetest erinevatest valdkondadest. Hetkel oleme välja valinud sellised, mis tundusid meile erilised, mis avavad teede temaatikat laiemalt ning huvitavate ja uute rakursside alt, olles samal ajal põnevad meie külastajate jaoks,” rääkis muuseumi programmijuht Tuuli Tubin.

Välja valitud projektide hulgas on erinevad kohaspetsiifilised installatsioonid, skulptuurid ja maalid, tegevuskunsti- ning labürintteatri etendused. Kõige kaugem osaleja on pärit Indiast ning toob oma projektiga kaasa selle kauge maa arusaama teedest. Labürintteatri tegijad viivad esmalt läbi mitmepäevase töötoa, selle tulemusena valmib performatiivne etendus, mille esitajaks on laulukoor. Loe edasi: Maanteemuuseum valis välja suvise festivali kunstiprojektid

Otepää vallavalitsus kuulutab välja loomekonkursi “Minu sini-must-valge Eesti”

Tänavu möödub Eesti lipu pühitsemise aastapäevast Otepääl 130. aastat. Otepää Vallavalitsus kuulutab välja loomekonkursi lastele ja noortele “Minu sini-must-valge Eesti”. Konkursile on oodatud joonistused, maalid, luule ning proosateosed.

Konkursile võivad oma joonistusi, maale, luulet ja proosateoseid esitada Otepää valla haridusasutuste lapsed ja noored alates lasteaiast kuni gümnaasiumi lõpuni. Parimate autasustamine toimub Eesti lipu päeval, 4.juunil 2014.

Võistlustöid hinnatakse järgmistes kategooriates:
1. Lasteaialapsed
2. I kooliaste – 1.-3. klass;
3. II kooliaste – 4.-6. klass;
4. III kooliaste – 7.-9. klass.
5. Gümnaasiumiklassid (X-XII klass)

Iga võistustöö tagumisele küljele palume märkida vanusekategooria ja autori pseudonüümi (salanimi).

Igas kategoorias selgitatakse välja parimad, kes saavad auhinnad. Töid hindab Otepää valla asutuste, koolide ja lasteaedade esindajatest koosnev žürii.

Võistustööd palume õppeasutustel kokku koguda ja tuua 14.maiks 2014 Otepää Vallavalitsusse (Otepää, Lipuväljak 13) või saata e-posti aadressil: vald@otepaa.ee

Lisainfo:
Margit Prede, Margit.Prede@otepaa.ee, tel 5690 0450

USA suursaadik ja maaväeatašee külastasid Võrumaad

Eile saabusid Võrumaale kahepäevasele visiidile USA suursaadik Eestis, härra Jeffrey Levine ja USA maaväeatašee, kolonelleitnant Geoff Wright.

Õhtupoolikul kohtusid külalised Võru linnavalitsuses linnapea Anti Allase, abilinnapea Sixten Silla ja linnavolikogu esimehe Tõnu Jõgiga, et avaldada liitlastele toetust ning siinset elu-olu tundma õppida.

Esmakordselt Võrumaal viibiv Jeffrey Levine tunnistas, et on senist ringsõitu väga nautinud. “Olen kindel, et teen oma Vene kolleegid närviliseks, kuid Eesti on ärevil ja vajab toetust,” lausus ta. Peale julgeolekuküsimuste pakkusid külalistele huvi riigigümnaasiumi asutamise, puidutöötlemise ja mööblitööstuse kompetentsikeskuse, biokütuse ja soojaenergia tootmise ning veel mitme teise valdkonnaga seotud küsimused.

Ka maavanem Andres Kõiv rõhutas ennelõunal Võru maavalitsuses kõrgeid külalisi võõrustades julgeoleku tähtsust ning pööras tähelepanu Lõuna-Eesti ajateenijate, reservväelaste ja kaitseliitlaste väljaõppe võimalustele.

Ameeriklased kohtusid veel Kreutzwaldi gümnaasiumi õpilastega ning käisid Kuperjanovi pataljonis ja Suurel Munamäel. Täna kohtuti Setu kuningaga ja külastati Luhamaa piiripunkti.

Lastefondi poole võivad pöörduda kõik haige lapse eest hoolitsevad abivajajad

SA TÜ Kliinikumi Lastefondi poole saavad abipalvega pöörduda kõik toetust vajavad inimesed, kel tuleb hoolt kanda haige lapse eest. Iseendast või oma abi vajavast kaaskondlasest teada andmiseks tuleks täita vastav taotlus Lastefondi kodulehel.

SA TÜ Kliinikumi Lastefondi tegevjuht Küllike Saar räägib, et seoses hiljuti palju tähelepanu pälvinud 8-aastase ihtüoosihaige Kaido looga on paljudes kaaskodanikes tekkinud küsimus, miks tõttas Lastefond appi just Kaidole. “Tegelikult oleme ihtüoosihaigeid lapsi toetanud juba seitse aastat kokku rohkem kui 30 000 euroga. Kuna aga Kaidole nimeliselt annetati selline summa, siis kasutame seda ka valdavalt tema heaks. Vanaema samas nõustus lahkelt jagama osa annetustest ka teiste abivajajatega,” märgib ta.

Saare sõnul ei eelista Lastefond kuidagi üht abivajajat teisele, kuid paraku saab aidata vaid neid, kes nendeni jõuavad. “Oleme korduvalt saatnud Eesti kõikidesse valdadesse palve teatada meile meditsiinilist abi vajavatest lastest, kuid tagasiside on olnud napp. Meie aga saame tugineda ainult meile esitatud taotlustele. Viimase saavad meile esitada kõik era- ja juriidilised isikud väga lihtsalt meie kodulehe vahendusel.”

Seega kutsubki Lastefond kõiki üles märkama meditsiinilist abi vajavaid lapsi endi ümber ja neist teada andma. Abi ei peaks pelgama küsida ka hädasolijad ise. “Me püüame võimalusel aidata kõiki lapsi, kelle ravi Eesti Haigekassa kas üldse mitte või piisaval määral ei toeta. Tuleb vaid esitada koos taotlusega arstipoolne kommentaar abivajaja haigusloo ning ravi/aparatuuri vajaduse osas ja omavalitsuse kinnitus ebapiisavast või puudulikust toetusvõimalusest,” selgitab tegevjuht.

Taotluse esitamiseks tuleb minna Lastefondi kodulehele, klõpsata menüüpunktil “Abivajajale” (http://lastefond.ee/abivajajale), laadida alla vastav dokumendivorm ning see täidetuna koos vajalike lisadokumentidega Lastefondile saata. Edasi võetakse taotlejaga ühendust, täpsustatakse vajadusel taotluses kirjapandut ning seejärel esitatakse see TÜ Kliinikumi Lastefondi nõukogule toetusotsuse langetamiseks. Toetusotsuse langetamise järgselt võetakse taotluse esitajaga ühendust ning täpsustatakse edasist.

TÜ Kliinikumi Lastefond on üks vanimaid ja suuremaid üle-eestilisi heategevusorganisatsioone, mis on alates 2000. aastast annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning sadu eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid kokku rohkem kui pooleteise miljoni euroga.